Hankelepingute ja raamlepingute muutmine kriisiolukorras.
Vääramatu jõud. Leppetrahv.
Rahandusministeeriumile laekub nõustamistegevuses sageli küsimusi, mis puudutavad
hankelepingu muutmist või rikkumist. Eriti võis hankelepingute muutmist puudutavate
päringute arvu suurenemist märgata koroonakriisi alguses, eriolukorra tingimustes. Pärast
eriolukorra lõppu ilmnesid tarneprobleemid ja hiljem kõrged energiahinnad, mis tõstatasid
küsimuse õiguskaitsevahendite rakendamise õigusest, vajadusest ja võimalustest, kompromissi
võimalikkusest ning muudest võlaõiguse ja riigihankeõiguse kokkupuute- ja valupunktidest.
Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas leiavad hankijad ja pakkujad end aga täiesti uuest
olukorrast, kus hinnad võivad kallineda tundidega ning millest on puudutatud ennenägematu
hulk hankelepinguid ka valdkondades, mis siiani olid küllaltki stabiilsed. Kusjuures ei ole
igakord isegi võimalik enam eristada, kas probleem hankelepingu täitmisel on tingitud sõjast,
sellele eelnevast koroonakriisist, mõlemast korraga või on tegemist hoopis pakkuja äririski
realiseerumisega. Järgnevalt antud selgituste puhul tasub meeles pidada, et ühte lepingut on
selle kestel võimalik muuta erinevatel riigihangete seaduses toodud alustel, näiteks on võimalik
esimene lepingumuudatus teha kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 123 lg 1 p-ga
1, teine muudatus aga kooskõlas sama lõike p-ga 4. Käesolevaga oleme kokku võtnud
nõustamispraktikas sagedamini tõstatatud probleemid ja Rahandusministeeriumi seisukohad.
Tarneraskused ja hankelepingu tähtaja või tähtpäeva muutmine
Rahandusministeeriumilt on küsitud, mida teha olukorras, kus pakkuja annab hankijale teada,
et ta ei ole suuteline hankelepingus sätestatud tähtajaks seda täitma ning soovib kokku leppida
uues tähtajas.
Kui hankeleping on sõlmitud, siis on seda võimalik muuta, kui selleks on RHS § 123 lg-st 1
tulenev alus. Tähtaja muutmise puhul võivad kõne alla tulla eelkõige RHS § 123 lg 1 p-id 2, 4
või 7.
Enne koroonakriisi ning ka juba vahetult enne Ukraina sõda, oleks vastus küsimusele tähtaja
edasi lükkamise kohta lähtunud enamasti sellest, et pakkuja oleks pidanud juba pakkumuse
esitamisel arvestama, kas ta suudab hankija nõutud tähtajaks hankelepingut täita või kui hankija
tähtaega ei määranud, hindama oma poolt pakutava tähtaja realistlikkust ning arvestama selle
sisse ka teatud määral nö puhveraega. Teisisõnu on üldiselt erinevad tarneraskused normaalselt
toimivas õigusriigis ettenähtavad ja pakkuja äririsk. Seega tuleks sellisel juhul tähtpäeva edasi
lükkamist hinnata RHS § 123 lg 1 p 7 valguses, st hankelepingu tähtaja muutmine oleks lubatud,
kui selline muudatus oleks ebaoluline.
Ukraina sõja tingimustes aga võib olla oluliselt sagedam juhtum, kui tarneraskused ja suutmatus
tähtajast kinni pidada on tingitud Vene ja Valgevene ettevõtjatele või kaupadele kehtestatud
sanktsioonidest, tooraine nappusest või kättesaadamatusest vms, mida isegi parima tahtmise
juures ei saa pakkuja äririskiks pidada. Sellisel juhul saab hinnata, kas tähtaja edasi lükkamine
on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute asjaolude tõttu ja hankelepingu muutmine
võiks olla lubatav RHS § 123 lg 1 p 4 alusel.
Ettenägematu olukord RHS § 123 lg 1 p 4
RHS § 123 lg 1 p 4 alusel saab hankelepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale
hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi
muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest. Enne Venemaa
agressiooni Ukrainas olid töövõtjate tarneraskused ja lepingu täitmisega hilinemine erinevates
valdkondades osutunud juba küllaltki tavaliseks, mistõttu oleks hankija pidanud riigihanke
ettevalmistamisel arvestama pikemate hankelepingu täitmise tähtaegadega. Küll aga võivad
sõja tõttu need takistused süveneda või tekkida valdkondades, mis siiani puudutatud ei olnud.
Seega võivad uued tarneraskused siiski olla käsitletavad ettenägematu asjaoluna.
Minnes täpsemalt RHS § 123 lg 1 p-i 4 eelduste juurde näeme, et antud säte nõuab esmalt, et
muudatuse vajadus tõusetuks „hoolsale hankijale“ ettenägematust asjaolust. Hoolas on selline
hankija, kes on riigihanke alusdokumente ette valmistades arvestanud turul valitsevat
situatsiooni – uurinud nii riigihanke objektiks oleva asja, teenuse või ehitustöö tehniliste
parameetrite, hinna kui ka võimaliku tarneaja kohta, sätestanud vastavad nõuded ja määranud
riigihanke eeldatava maksumuse ning valinud riigihanke menetlusreeglid kõiki eeltoodud
asjaolusid arvesse võttes. Riigihanke läbiviimisel tuleb hankijal arvestada ka sellega, kas
pakkujad on juhtinud hankija tähelepanu sellele, et sellistel tingimustel hankelepingu täitmine
ei ole reaalne. Kui pakkujad on sellele tähelepanu juhtinud, kuid hankija pole eeltoodust
hoolimata olnud nõus riigihanke alusdokumentides märgitud tähtaegu muutma, siis pole
tegemist enam hoolsa hankija jaoks ettenägematu asjaoluga.
Ettenägematus RHS § 123 lg 1 p-i 4 mõttes pole samastatav vääramatu jõuga, küll aga peab
tegemist olema sellise asjaoluga, mis pole pakkuja äririsk ega millegagi, mida pakkuja oleks
saanud pakkumust esitades arvesse võtta. Näiteks võis koroonakriisi alguses
meditsiiniseadmete ja isikukaitsevahendite puuduse tõttu sellist ettenägematust jaatada.
Samamoodi võis ettenägematust jaatada ka arvutite ja muude sarnaste seadmete (nt
veebikaamerad, kõrvaklapid) hankelepingute puhul, mis olid sõlmitud enne koroonakriisi, mille
riigihanke alusdokumentide koostamisel olid hankijad sätestanud tähtpäevad ning pakkumuste
esitamisel olid pakkujad esitanud pakkumused, arvestades enne pandeemiat valitsenud olusid.
Ka hoolas hankija poleks suutnud selliseid asjaolusid parima planeerimise ning
turukonsultatsiooni käigus ette näha ning pakkujad poleks suutnud sellised asjaolusid
pakkumuste koostamisel ja esitamisel arvesse võtta.
Ukraina sõjast tingituna võib hankelepingute täitmise takistus olla võimalik ettenägematuse
tõttu, mis on otsene või ka kaudne. Otsene on see näiteks juhul, kui hankelepingus sätestatud
kaupa ei ole lubatud Eestisse tuua rahvusvahelise sanktsiooni tõttu. Sellisel juhul ei ole lihtsalt
tegemist tarneraskuste, vaid võimatusega hankelepingut täita, millisel juhul oleks hankelepingu
muutmisele paremaks alternatiiviks vääramatu jõu sätete rakendamine.
Juhul, kui hankelepingu täitmine eeldab alltöövõtulepingut ettevõtjaga, kes, või kellega seotud
isik on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt, võib samuti olla vajalik hankelepingu muutmine.
Sõlmitud alltöövõtuleping võib osutuda rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 3
kohaselt tühiseks, mistõttu tuleb sõlmida uus alltöövõtuleping. See aga seab ohtu hankelepingus
esialgselt sätestatud tähtajast kinni pidamise ning võib tingida ka tarnitava kauba vahetamise
vajaduse uue kauba järele või muuta teenuse sisu.
Seega peab hankija RHS § 123 lg 1 p 4 alusel hankelepingu muutmise lubatavuse analüüsi tehes
võtma arvesse nii enda käitumist riigihanke alusdokumentide ettevalmistamisel ja riigihanke
läbiviimisel (st kas hankija on olnud hoolas hankija) kui hindama ka seda, kas tegemist on
tõepoolest ettenägematu asjaoluga. Üldjuhul võiks tarneraskust pidada ettenägematuks juhul,
kui riigihange oli läbi viidud ja hankeleping sõlmitud enne ettenägematu asjaolu esinemist. Kui
riigihange viidi läbi ajal, mil asjaolu, millele hankija või pakkuja soovib ettenägematuse
kontekstis tugineda, juba esines, siis on keeruline pidada sellist asjaolu ettenägematuks. Kui
hankija soovib sellisele asjaolule tugineda ettenägematuse kontekstis, peavad hankijal olema
selle põhjendamiseks väga head argumendid ja tõendid.
Teine on aga olukord siis, kui tarneraskustest või tähtaja edasi lükkamise vajadusest ei ole
hankijale teada antud ennetavalt, vaid lepingupartner on hankelepingut rikkunud.
Hankelepingu muutmise alused on nii hankijast kui ettevõtjast tuleneva vajaduse korral
sätestatud RHS § 123 lg-s 1. Samas kui üks või mõlemad lepingupartnerid on hankelepingut
juba rikkunud, siis pole võimalik hankelepingut lihtsalt muuta, vaid lähtuda tuleb
hankelepingus ja võlaõigusseaduses (edaspidi ka VÕS) sätestatud õiguskaitsevahenditest, kui
rikkumine ei ole vabandatav. Hankijal ja ettevõtjal pole võimalik sõlmida kompromissi, isegi
kui see tähendab võimalikku pikka ja ebaselge tulemusega kohtuvaidlust (vt EKo C-549/14, p
40).
Vääramatu jõud
VÕS § 103 lg 1 kohaselt on võlgnik vastutav oma kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui
rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama
paragrahvi lg 2 kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu
tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest
lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise
ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
Lõike 3 kohaselt kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes
aja vältel, mil vääramatu jõud kohutuse täitmist takistas.
Sõja puhkemine lepingu täitmise kohas on kahtlemata vääramatu jõu esinemine ning ilmselt ei
eelda keegi sellises olukorras ühegi lepingu täitmist. Samas ei saa aga vääramatu jõu olemasolu
välistada ka mujal täidetavate hankelepingute suhtes, kui nende täitmine eeldab näiteks kauba
tarnimist sõjaolukorras olevast riigist või läbi selle. Samuti saab vääramatuks jõuks pidada
praegu väga aktuaalselt olukorda, kus Vene ja Valgevene suhtes on rakendatud rahvusvahelisi
sanktsioone, mille tulemusel võib hankelepingu täitmine osutuda võimatuks.
Rahvusvahelise sanktsiooni puhul tuleb enne vääramatu jõu olemasolu hindamist vaadata, kas
hankeleping üldse kehtib, kuivõrd RSanS § 7 lg 3 kohaselt on rahvusvahelist sanktsiooni rikkuv
tehing tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul
algusest peale õiguslikke tagajärgi. Sisuliselt tähendab see seda, et kummalgi poolel ei ole
õigust teiselt poolelt nõuda oma kohustuste täitmist ning sama sätte teise lause kohaselt tuleb
tühise tehingu alusel saadu teisele poolele tagastada alusetu rikastumise sätete järgi.
Vääramatu jõu puhul on rida eeldusi, mille olemasolu tuleb hinnata, et vääramatu jõu sätteid
saaks rakendada. Kõigepealt peab tegemist olema asjaoluga, mille esinemist või kulgu ei saa
võlgnik mõjutada. Seda tuleb hinnata objektiivsete, mitte subjektiivsete kriteeriumite järgi. Kui
võlgnik isiklikult ei saanud asjaolu mõjutada, ent objektiivselt oleks saanud seda temalt oodata,
ei ole rikkumine vabandatav. Raha maksmise kohustuse mittetäitmine ei ole üldjuhul
vabandatav, vaid võib seda olla üksnes äärmiselt erandlikel asjaoludel, näiteks juhul, kui
välisülekanded on keelatud vms. Võlgniku mõjuulatuses olevaks loetakse ettevõtlusega
tavapäraselt seotud riskid, näiteks lepingupartnerite tegevus.
Teiseks peab asjaolu olema ettenägematu. Teisisõnu peab asjaolu saabuma ootamatult, millega
arvestamist ei saanud võlgnikult oodata. Seda tuleb hinnata hankelepingu sõlmimise aja
seisuga. Seega ei saa praegu, kui sõda Ukrainas juba kestab, sõlmida lepingut, lähtudes sõjale
eelnenud olukorrast ning seejärel püüda tugineda sõjast tingitud vääramatule jõule. See
tähendab, et kui hankija alustas riigihanke menetlust enne sõja puhkemist, tuleb väga kriitiliselt
hinnata, kas esitatud pakkumused on jätkuvalt adekvaatsed ning mitte sõlmida lepingut, mis
reaalselt täidetav ei ole. Samasugusest kaalutlusest tuleb lähtuda ka hankelepingu muutmisel
RHS § 123 lg 1 p 4 alusel.
Kolmandaks peab vääramatu jõu asjaolu olema selline, mille ilmnemisel ei saa võlgnikult
mõistlikult oodata, et ta suudaks selle mõju kohustuse täitmisele vältida või asjaolu või selle
tagajärge ületada. Ka seda tuleb hinnata objektiivsete kriteeriumide alusel, s.t lähtuda tuleb
sarnastel asjaoludel heas usus tegutseva isiku võimest, mitte konkreetse võlgniku isikust. Lisaks
sellele, kuivõrd VÕS § 103 lg 3 kohaselt kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse
rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohutuse täitmist takistas, tuleks
vaadelda, kas asjaolu ei ole üldse ületatav, või on see siiski ületatav teatava lisaaja jooksul.
Kui vääramatu jõu asjaolu esineb, peaksid käitumisjuhised selliseks puhuks sisalduma eelkõige
hankelepingus endas. Lepingus võib olla näiteks sätestatud, et kui lepingu täitmine on
vääramatu jõu tõttu takistatud kauem kui 3 või 6 kuud, leping lõpetatakse. Kui sellised sätted
lepingus puuduvad, tuleb silmas pidada, et vääramatu jõud ei vabasta lepingu täitmisest ega
lõpeta lepingut, ega ole tegemist ka õiguskaitsevahendiga. Vääramatu jõu esinemisel on
sisuliselt tegemist lepingu külmutamisega ning asjaolu äralangemisel tuleb asuda lepingut
täitma.
Täiendavat infot vääramatu jõu kohta võib leida ka Rahandusministeeriumi koroonaviiruse
KKK-st („Millal saab lepingutes tugineda vääramatule jõule?“) ning Justiitsministeeriumi
kodulehelt.
Ebaoluline muudatus RHS § 123 lg 1 p 7 tähenduses
Kui hankelepingu muutmine ei ole tingitud ettenägematust asjaolust RHS § 123 lg 1 p 4 mõttes
ega vääramatust jõust, saab RHS § 123 lg 1 p-i 7 alusel hankelepingut muuta siis, kui tegemist
on ebaolulise muudatusega. RHS § 123 lg 2 kohaselt tuleb muudatust pidada oluliseks kui: 1)
muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks
tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist
tingimust sisaldanud; või 2) muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste
vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil; või 3) muudatus
laiendab oluliselt hankelepinguga määratud hankelepingu eseme ulatust; või 4) pakkuja
asendatakse uue pakkujaga muul kui RHS § 123 lg 1 p-is 5 või 6 nimetatud juhul.
RHS § 123 lg 2 kohast analüüsi tuleb läbi viia üksnes siis, kui hankija soovib hankelepingut
muuta RHS § 123 lg 1 p 7 alusel, st põhjusel, et hankelepingu muutmine on ebaoluline. Teiste
RHS § 123 lg 1 punktide, so punktide 1̶ 6 alusel muudatuste tegemisel hankelepingu muudatuse
olulisust või ebaolulisust hindama ei pea.
Olukorras, kus hankija on sätestanud asjade tarnimiseks tähtaja, tuleb enamikul juhul nentida,
et lepingus määratust pikemate tähtaegade sätestamine võinuks laiendada võimalike riigihankes
osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke
alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Samuti tingib tähtaja muutmine enamasti
lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil.
Lähtuvalt uuest olukorrast soovitame hankijatel tulevikku vaatavalt arvestada võimalike
pikemate tarnetähtaegadega riigihanke alusdokumentide koostamisel ja lõpp- ning
vahetähtaegade sätestamisel nendes riigihangetes, mis on alles ettevalmistamisel. RHS § 123
lg 1 p 2 võimaldab hankelepingut muuta siis, kui hankija on sellise muudatuse ulatuse, sisu ja
kohaldamistingimused riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette
näinud ning muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist olemust. Juhul,
kui hankija teab, et sellised probleemid on praktikas sagedased ning soovib tarnetähtaegade
pikenemisega seoses lõpp- või vahetähtaegu muuta, tasub probleemide vältimiseks näha
hankelepingus ette RHS § 123 lg 1 p 2 kohane hankelepingu muutmise alus, mis on piisavalt
selge, täpne ja ühemõtteline ning võimaldab hankijal selliseid muudatusi teha.
Maksumuse muutmine, elektri- ja muude energiaallikate ning teiste
toormaterjalide hinnatõus
Praktikas on sagedaseks probleemiks kujunenud ehitusmaterjali või erinevate toorainete
hindade kiire muutumine, millega seoses muutub hankelepingu täitmise ajal ka hankelepingu
maksumus. Sellest tulenevalt on nõustamispraktikas korduvalt tõstatunud küsimus, kas on
võimalik muuta hankelepingut RHS § 123 lg 1 p-de 1, 3, 4 või 7 alusel kui selle muudatuse
põhjustavad muutunud sisendite hinnad.
Väikesemahuline muudatus (RHS § 123 lg 1 p 1)
Hankelepingu muudatuse lubatavuse analüüsimisel RHS § 123 lg 1 p 1 alusel tuleb küsida, kas
vastava kaasuse asjaolude pinnalt on tegemist hankelepingu üldise olemuse muutmisega, kas
muudatuse väärtus ületab RHS § 14 lg-tes 3 või 4 sätestatud piirmäära ehk rahvusvahelist
piirmäära ning kas muudatuste väärtus kokku ei ületa kümmet protsenti asjade või teenuste või
15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või kümmet protsenti
kontsessioonilepingu algsest maksumusest.
Kui hindade muutumise korral ei teki küsimust teise ja kolmanda eelduse täitmisega, siis on
nõustamispraktikas tekkinud küsimus, kas seda saaks käsitleda hankelepingu üldise olemuse
muutmisena. Oleme asunud seisukohale, et RHS § 123 lg 1 p-i 1 esimest eeldust ei saa
tõlgendada nii rangelt, et hankelepingu üldise olemuse muutmiseks saaks pidada pelgalt
muutust hinnas – jäävad ju pakutavad tooted, teenused, ehitustööd samaks ning ei muutu muul
viisil nende olemus. Seega jääb hankijale võimalus muuta hankelepingut RHS § 123 lg 1 p-i 1
alusel olukorras, kus ehitustööde hinnad kallinevad seoses ehitus- või muude toormaterjalide
kallinemisega ja muudatuse väärtus jääb lubatud protsendi ja maksumuse piiresse. Kui kõik
RHS § 123 lg 1 p-s 1 toodud kolm eeldust on täidetud, ei ole vaja täiendavalt analüüsida, kas
tegemist on olulise muudatusega RHS § 123 lg 2 tähenduses. Sama kehtib ka hankelepingu
muutmisel RHS § 123 lg 1 punktide 2̶ 6 alusel, st nende sätete alusel muudatuse tegemisel võib
olla küll tegemist olulise muudatusega, ent see on lubatav, kui sätetes toodud eeldused on
täidetud.
Seda, kui suures summas oleks Ukraina sõjast mõjutatud olukorras hankelepingu maksumust
vaja muuta, oleneb konkreetsest hankelepingust ja pooleliolevast objektist: näiteks kas ehitust
on just alustatud või on see juba lõpetamisel, milliseid materjale ehitusel kasutatakse, kas nende
päriolumaa on näiteks Ukraina, kus selle materjali tootmist praegu ei toimugi või Venemaa,
kust ei tohi seda materjali sisse tuua rahvusvahelise sanktsiooni tõttu jms. Muudatuse suuruse
hindamisel peaks aga tegutsema proportsionaalselt, st suuremahuliste hankelepingute puhul
võib iga üksiku kuluartikli hinnamuutuse välja selgitamine olla liiga koormav, mistõttu on
võimalik lähtuda ka tarbijahinnaindeksi või ehitushinnaindeksi muutusest. Samuti oleks
võimalik lisada lepingusse tingimus, mille kohaselt on lubatud hinna korrigeerimine lähtudes
asjakohasest indeksist tingimusel, et sealjuures peab lepingu muudatuste väärtus kokku jääma
ehitustööde puhul 15% piiresse, asjade ja teenuste puhul 10% piiresse ega tohi ületada
rahvusvahelist piirmäära.
Täiendavate asjade, teenuste või ehitustööde tellimine (RHS § 123 lg 1 p 3)
RHS § 123 lg 1 p-i 3 alusel on võimalik hankelepingut muuta, kui samalt pakkujalt ostetakse
täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida
riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui pakkuja vahetamine põhjustaks hankijale
olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel
põhjustel võimalik tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise
vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest
maksumusest.
RHS § 123 lg 1 p-i 3 eeldused hankelepingu muutmiseks pole hinnatõusu korral täidetud, kuna
antud säte nõuab esmase eeldusena seda, et hankija ostab pakkujalt täiendavaid asju, teenused
või ehitustöid. Asjaolu, et elektri või mõne teise sisendi hind on tõusnud, ei tähenda, et hankija
ostab täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid. Kui nt teenust osutatakse ikka samamoodi ja
samadel tingimustel, muuta soovitakse vaid teenuse hinda, siis eeltoodust tulenevalt pole
tegemist täiendava teenuse ostmisega.
Seega ei saa hankija muuta hankelepingu maksumust RHS § 123 lg 1 p-i 3 alusel, kus
täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid ei tellita, vaid kallinenud on sama eseme maksumus,
mille tellimise oli hankija riigihanke alusdokumentides juba ette näinud.
Hinnatõus kui ettenägematu asjaolu (RHS § 123 lg 1 p 4)
Vastus küsimusele, kas samal põhjusel oleks võimalik hankelepingut muuta RHS § 123 lg 1 p-
i 4 alusel, sõltub sellest, milline oli faktiline olukord riigihanke ettevalmistamise ajal: tegemist
peaks olema sellise muudatusega, mis oli hoolsale hankijale ettenägematu. Hoolsa hankija ja
ettenägematuse kohta RHS § 123 lg 1 p-i 4 kontekstis saab lugeda ülalpool.
Kuigi olukorras, kus hankelepingu maksumust mõjutav hindade kiire ja püstloodis tõus on
tingitud olukorrast Ukrainas, võib ettenägematust väga paljudel juhtudel jaatada, ei saa siiski
kõikide hankelepingute puhul automaatselt järeldada, et tegemist on kindlasti ettenägematu
asjaoluga RHS § 123 lg 1 p 4 mõttes.
Sellisteks on näiteks võib olla elektri ostmine börsihinnaga. Börs on turg väärtpaberite, aktsiate,
toormete, derivaatide, valuutade ning muude rahastamisvahenditega kauplemiseks, kus hinnad
kujunevad vastavalt pakkumise ja nõudluse vahekorrale. Kui teatud vara suhtes on ostuhuvi
suurem kui müügihuvi, siis vara hind tõuseb niikaua, kuni pakkumine ja nõudlus saavutavad
tasakaalu. Sama kehtib üldjoontes ka elektrituru suhtes, mis tähendab, et kui ettevõtja sõlmis
lepingu elektrienergia ostmiseks börsihinnaga, siis pidi ta ka arvestama asjaoluga, et börsihind
pole kogu aeg madal, vaid et see võib asjaolude muutumisel ka märkimisväärselt tõusta. Küll
aga võib siin olla tegemist olukorraga, mida käsitleb VÕS § 97, mille kohaselt on lepingu ühel
poolel õigus taotleda lepingu muutmist, kui lepinguliste kohustuste omavaheline vahekord on
muutunud.
Nagu öeldud, ei ole ettenägematus samastatav vääramatu jõuga. Vääramatu jõu puhul peab
hankelepingu täitmine olema takistatud. Kui hankelepingu täitmine on võimalik, ent lepingu
täitmise kulud on suurenenud, sh oluliselt suurenenud, ei ole tegemist vääramatu jõuga, ent see
ei tähenda, et hankelepingut ei saaks muuta ettenägematute asjaolude tõttu. Küsimuse
lahendamisel, kas hankija võiks seoses sisendhindade olulise kallinemisega hankelepingu
maksumuse suurenemises kokku leppida, võib abi olla kohtupraktikast VÕS § 97 rakendamise
kohta.
Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine VÕS § 97
VÕS § 97 lg 1 kohaselt kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud
asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu
ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt
lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt
lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib lepingu muutmist nõuda, kui esinevad kõik järgmised
tingimused korraga:
1) kahjustatud lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud
võivad muutuda ja
2) kahjustatud lepingupool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada ja
3) asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud
lepingupool ja
4) kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks
seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
Põhiline küsimus kohtupraktikas on olnud, kes kannab asjaolude muutumise riisikot. Teisisõnu,
kas pakkuja oleks pidanud arvestama, et selles valdkonnas asjaolud ongi muutumises või on
muutus selline, mis ei ole tavalise äritegevuse osaks. Kohtud on eristanud majanduse
tavapärasest tsüklilisusest tulenevaid muudatusi, mis on lepingulise riskijaotusega kaetud –
sellisel juhul ei ole säte rakendatav; ja sellisest tsüklilisusest väljuvaid erandlikke muudatusi,
mis ei ole lepingulise riskijaotusega kaetud. Näiteks on selliseks asjaoluks erakordne madalseis
või hüppeline hoogustumine, kui selgelt eristuv anomaalia tsükliliselt kõikuvate
majandusprotsesside taustal. Seega tuleks hinnata, kas hinnatõus jääb sellise tsüklilise
majandusprotsessi raamesse või on tegemist anomaaliaga. Viimasel puhul võib jõuda
järeldusele, et asjaolude muutumise riisikot ei saa pakkujale panna ning pakkujal on õigus
hankelepingu muutmist taotleda.
Oluline on silmas pidada, et VÕS § 97 ei anna kahjustatud lepingupoolele õigust lepingut
ühepoolselt muuta, vaid tal on õigus muutmist teiselt poolelt üksnes taotleda. Kui pakkuja on
sellise taotluse esitanud, peab hankija omakorda hindama, kas tal on võimalik RHS § 123 lg 1
p 4 alusel hankelepingu muutmises kokku leppida. Isegi kui VÕS § 97 eeldused lepingu
muutmise taotluse esitamiseks ja ettenägematu asjaolu RHS § 123 lg 1 p 4 mõistes on teatud
määral samastatavad, tuleb hankijal kinni pidada ka teistest piirangutest, st muutuda ei tohi
hankelepingu üldine olemus ning hankelepingu maksumus võib suureneda kuni 50% ulatuses
esialgse hankelepingu maksumusest.
Kui hankijal ei ole võimalik hankelepingu muutmises kokku leppida, on pakkujal õigus VÕS §
97 lg 5 alusel lepingust taganeda või kestvuslepingu puhul see üles öelda. Selle sätte alusel
lepingust taganemine või selle üles ütlemine peaks välistama õiguskaitsevahendite kohaldamise
hankija poolt, mis võiksid pakkujat tabada kui tal lepingust taganemiseks või üles ütlemiseks
vastavad põhjendused või seaduses või lepingus endas sätestatud alused puuduvad.
Ebaoluline muudatus (RHS § 123 lg 1 p 7)
Kui muudatust planeeritakse RHS § 123 lg 1 p-i 7 alusel, vajab hoolikat analüüsi küsimus, kas
tegemist võiks olla ebaolulise muudatusega RHS § 123 lg 2 tähenduses. Enamasti tuleb sellele
küsimusele vastata eitavalt, kuna eelkõige on keerukas (et mitte öelda võimatu) tõendada seda,
et täidetud on RHS § 123 lg 2 p-ide 1 või 2 eeldus ehk et muudatusega ei lisata tingimust, mis
laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate
pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud või et
muudatus ei tingi hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumist
pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil.
Olukorras, kus hankijal pole võimalik hankelepingut õiguspäraselt muuta ning teenuseosutaja
keeldub lepingut selles sätestatud tingimustel täitmast, on hankijal vaid võimalus rakendada
ettevõtja suhtes õiguskaitsevahendeid esmalt hankelepingu täitmisele sundimiseks ja juhul kui
teenust endiselt kokkulepitud tingimustel ei osutata, lähtuda lepingus ja võlaõigusseaduses
võlasuhte lõpetamisele suunavatest õiguskaitsevahenditest. Lisaks märgime, et kui pakkuja
suhtes on kohaldatud RHS § 95 lg 4 p-is 8 märgitud õiguskaitsevahendeid (taganemine,
ülesütlemine, hinna alandamine, kahju hüvitamine, leppetrahv), tuleb hankijal RHS § 83 lg 7
p-ist 3 tulenevalt esitada selle kohta teave riigihangete registrile 30 päeva jooksul peale
hankelepingu lõppemist.
Juhul kui hankija soovib tulevikus hankelepingut mingite konkreetsete asjaolude ilmnemisel
(nt elektrihinna tõus, inflatsioon) muuta, siis on see võimalik ka juhul kui hankija on riigihanke
alusdokumentides näinud ette sellise hankelepingu muutmise aluse, mis vastab RHS § 123 lg 1
p-is 2 märgitule. Võimalik on ette näha nn indekseerimistingimus, mille puhul lähtutakse
hankelepingu hinna korrigeerimisel mõnest konkreetsest indeksist (nt tarbijahinna indeks,
ehitushinnaindeks vms).
Leppetrahv
Hankijal tuleb juba riigihanget korraldades arvestada majanduslike olude, sh võimalike
hinnatõusude ja tarneraskustega. Seetõttu tasub hoolikalt üle vaadata riigihanke
alusdokumentide „põhjad“, mida kasutatakse, kuna võib julgelt väita, et koroonapandeemia
järgne ning Ukraina sõjast tingitud olukord on maailmas sedavõrd muutunud, et senini
kasutusel olnud tingimused vajavad ümber hindamist ja muutmist. Riigihanke alusdokumendid,
eriti hankelepingu projekt, sisaldavad pahatihti koroonaeelse ajastu tingimusi ning näevad
hilinemise korral ette karmid leppetrahvi nõuded, mille kohaldamisest hankija tarne hilinemise
korral sugugi huvitatud ei pruugi olla.
Hankijal ei tasu siiski ka hankelepingu täitmise faasis unustada, et ta kasutab avalikku raha ning
peab lepingulises suhtes käituma erinevalt eraõiguslikust tellijast. Eeltoodust tulenevalt tuleb
hankijal pakkujalt nõuda ning pakkujal tuleb hankelepingut täita hankelepingus sätestatud
korras ning tingimustel. Kui pakkuja ei suuda hankelepingut sätestatud tingimustel täita, tuleb
hankijal nõuda hankelepingu täitmist ning vajadusel kohaldada pakkuja suhtes
õiguskaitsevahendeid, sh nõuda leppetrahvi kui see on hankelepingus sätestatud. Kui hankija ei
soovi pakkuja suhtes õiguskaitsevahendeid kohaldada, sh nõuda leppetrahvi, siis tuleb tal
analüüsida, kas tegemist on lubatava hankelepingu muudatusega RHS § 123 valguses.
Muudatus võib olla lubatav kui see vastab RHS § 123 lg 1 p-de 2, 4 või 7 tingimustele. Küll
aga tuleb juhul, kui tegemist pole otseselt koroonapandeemiast ja selle tõttu kehtestatud
piirangutest (nt riiki sisenemine, mingite teenuste osutamine) või sõjaolukorrast tingitud
viivitusega, olla hankelepingu muutmise osas väga kriitiline. Olukorras, kus tarneraskused on
juba mitmeid kuid erinevaid valdkondi mõjutanud, ei saa need üldjuhul enam olla
ettenägematuks asjaoluks RHS § 123 lg 1 p 4 mõttes.
Samuti võib probleemseks osutuda muudatuse tegemine RHS § 123 lg 1 p 7 alusel, kuna hankija
põrkub RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 2 vastu, mille kohaselt tuleb muudatust pidada oluliseks, kui
sellega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks
tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist
tingimust sisaldanud või kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste
vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Leppetrahvi
nõudmisest loobumine tähendab enamasti vähemalt RHS § 123 lg 2 p 2 täidetust ning osadel
juhtudel ka p-i 1 täidetust.
Hankijal tuleb hankelepingus ette näha sellised leppetrahvi määrad, mis on mõistlikud ja
proportsionaalsed ning mida hankija on valmis leppetrahviga seotud kohustuse täitmatajätmise
korral ka nõudma. Hankelepingu täitmisel tuleb hankijal lähtuda hankelepingus sätestatust.
Kaalutlused, mille kohaselt võib ettevõtja tegevuse lõpetada või enam mitte hankija
riigihangetel osaleda, ei oma vastaval juhul tähtsust. Kõik ettevõtjad, kes otsustasid pakkumuse
esitada, olid teadlikud hankelepingu tingimustest, sh ka leppetrahviga seotud tingimustest ning
hankijal tuleb hankelepingut nendest tingimustest lähtuvalt ka täita. Vastupidine seisukoht
oleks vastuolus võrdse kohtlemise üldpõhimõttega ning paneks ebavõrdsesse olukorda need
ettevõtjad, kes võisid loobuda pakkumuse esitamisest, kuna pelgasid, et ei suuda täita
hankelepingut selles seatud tingimustel ja ei pidanud proportsionaalseks sellega kaasnevat
leppetrahvi kohaldamise riski.
Loomulikult võimaldab võlaõigusseadus hankijale teataval määral kaalutlusruumi, kuid hankija
kaalutlusruum ei ulatu RHS § 123 lg 1 kohaldamiseni, st juhul kui hankija plaanib pakkujalt
leppetrahvi üldse mitte nõuda, või plaanib nõuda leppetrahvi märkimisväärselt väiksemas
määras, ilma et selleks oleks kaalukad põhjendused, siis tuleb hankijal anda hankelepingu
muutmisele hinnang lähtuvalt RHS §-st 123.
Kompromiss
Hankija erisus eraõiguslikust tellijast joonistub selgelt välja olukorras, kus hankijal ja pakkujal
tekib hankelepingu täitmisest tulenev vaidlus ning pooltel võib tekkida soov kompromissile
minekuks. Nimelt on Euroopa Kohus asjas C-549/14 (p 40) leidnud, et pärast riigihankelepingu
sõlmimist ei saa selle tingimusi oluliselt muuta ilma uut hankemenetlust korraldamata, isegi kui
see muudatus kujutab endast objektiivselt võttes kompromissi, mis sisaldab mõlema poole
vastastikust loobumist, et lõpetada vaidlus, mille tulemust ei ole võimalik ette näha ja mis on
tekkinud raskuste tõttu, mis takistavad asjaomase hankelepingu täitmist. See ei oleks aga nii
juhul, kui kõnealuse hanke dokumentides oleks olnud ette nähtud võimalus kohandada pärast
hankelepingu sõlmimist teatud tingimusi, isegi olulisi, ja määratud kindlaks selle võimaluse
kasutamise viis.
Viimase lausega jõuab Euroopa Kohus RHS § 123 lg 1 p-is 2 sätestatud võimaluseni näha
riigihanke alusdokumentides ette võimalus hankelepingu muutmiseks. Ehk siis tuleb sellest
järeldada, et hankijal pole Euroopa Kohtu hinnangul hankelepingust tuleneva võlasuhte puhul
niivõrd laialdasi õigusi kui on eraõiguslikel isikutel võlaõigussuhtes, sh on piiratud vastastikune
nõuetest loobumine (kompromiss).
Raamlepingud ja raamlepingu alusel sõlmitavad hankelepingud
Raamlepingute puhul tuleb silmas pidada, et kuigi raamlepingutele kohaldatakse RHS-is
hankelepingute kohta sätestatut, siis raamlepingu muutmisel peab olema hoolikam ning
võimalused ei ole sama avarad kui hankelepingute korral. RHS § 30 lg-t 1 ja § 123 tuleb
rakendada koostoimes. Raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel peab hankija
lähtuma raamlepingu tingimustest ja RHS §-s 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi
oluliselt muutmata. Kuna RHS § 30 lg 1 keelab raamlepingu tingimusi oluliselt muuta, tuleb
selle piiranguga arvestada ka raamlepingu muutmise korral. Teisisõnu, vastupidiselt
hankelepingute muutmisele RHS § 123 lg 1 p-de 1̶ 6 alusel, tuleb raamlepingute muutmisel ja
raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel täiendavalt hinnata, kas tegemist on ebaolulise või
olulise muudatusega. Lubatud on üksnes ebaolulised muudatused. Siinjuures on oluline ka
tähelepanu pöörata, et hanketeates või muus riigihanke alusdokumendis teatavaks tehtud
raamlepingu maksimaalset rahalist mahtu või kogust ei ole ühelgi juhul lubatud ületada,
ületamise korral kaotab raamleping kehtivuse.
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond
21. märts 2022
Saatja: RAM Info <
[email protected]>
Saadetud: 23.03.2022 15:13
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Juhis hankelepingute muutmise võimalustest kriisiolukorras
From: Kristel Mesilane Sent: Wednesday, March 23, 2022 9:56 AMTo: RAM
Info <
[email protected]>Subject: FW: Juhis hankelepingute muutmise
võimalustest kriisiolukorras
From: Kristel Mesilane Sent: Tuesday, March 22, 2022 1:59 PMTo: HM
<>; '
[email protected]' <>; info kaitseministeerium ee <>;
'
[email protected]' <>; '
[email protected]' <>;
'
[email protected]' <>; '
[email protected]' <>; ; SM Info <>; ;
rtk info <>; '
[email protected]' <>; '
[email protected]' <>;
'
[email protected]' <>; '
[email protected]' <>;
'
[email protected]' <>; '
[email protected]' <>; RAM <>; Emta
emta <>; '
[email protected]' <>; '
[email protected]' <>;
'
[email protected]' <>; '
[email protected]' <>;
'
[email protected]' <>; '
[email protected]' <>; '
[email protected]'
<>; '
[email protected]' <>; Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
<>Cc: RAM procurement list <>Subject: Juhis hankelepingute
muutmise võimalustest kriisiolukorras
Lugupeetud hankijad ja koostööpartnerid
Teavitan teid, et Rahandusministeerium avaldas täna juhise, millistel
tingimustel on võimalik kriisiolukorras muuta juba sõlmitud
hankelepinguid. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas leiavad hankijad ja
pakkujad end täiesti uuest olukorrast, kus hinnad võivad kallineda
tundidega ning millest on puudutatud ennenägematu hulk hankelepinguid ka
valdkondades, mis siiani olid küllaltki stabiilsed. Enam ei ole võimalik
igakord isegi eristada, kas probleem hankelepingu täitmisel on tingitud
sõjast, sellele eelnevast koroonakriisist, energiakriisist või kõigist
nendest korraga või on tegemist hoopis pakkuja äririski realiseerumisega.
Oleme juhises kokku võtnud Rahandusministeeriumi nõustamispraktikas
sagedamini tõstatatud probleemid ja Rahandusministeeriumi seisukohad.
Täpsemalt loe rahandusministeeriumi juhisest:
Heade soovidega
Kristel Mesilane | Riigihangete ja riigiabi osakond | osakonnajuhataja
Tel: +372 611 3507 | Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122
Tallinn
I
| |