Teie 06.03.2022 nr 8-3/1709-1,
Justiitsministeerium JUM/22-0251/-1K
[email protected] Meie 25.03.2022 nr 1.1-11/2280-2
Juristieksami regulatsiooni
väljatöötamise kavatsus
Austatud proua minister
Kooskõlastame juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsuse järgmiste märkustega:
1. VTK kohaselt on õigushariduse kvaliteet langenud ja selle lahendamise ainsaks
regulatiivseks võimaluseks on juristieksami kehtestamine, mitteregulatiivseks lahenduseks
ülikoolide rahastuse tõstmine. VTK ei käsitle õigushariduse kvaliteedi tõstmise võimalusi
kõrgkoolides, mistõttu justkui aktsepteeritaksegi, et kõrgkoolid jäävad andma ebaühtlast ja ka
osadel juhtudel nõrka õigusharidust. Ebaselgeks jääb ka, et kui hetkel peetakse nõrga hariduse
üheks põhjuseks kõrgkoolide ebapiisavat rahastust, siis kas kõrgkoolide rahastuse
suurenemisel täiendavast juristieksamist jälle loobutakse, sest sel juhul ei ole justkui nõrga
kvaliteediga hariduse andmine võimalik?
2. Punktis 11.2.1.2 on mõjude kirjeldusena sihtrühmadele välja toodud muuhulgas, et
juristieksami mittesooritamine võib omada isikule negatiivset mõju, sest ta ei saa
kohtumenetluses esindajana osaleda, mis omakorda võib tähendada isikule rahalist kaotust
või ka töökoha kaotust, ning seda ka mõne riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse jaoks.
Ilmselt on tegemist ebatäpse lausega ning mõeldud on riigiasutuste või kohaliku omavalitsuse
üksuste lepingulisi esindajaid, kuna VTKs on selgelt välistatud mõju ametnike jaoks. Samas
ei selgu üheselt mõju töölepinguliste teenistujate jaoks. Palume hiljemalt eelnõu koostamise
etapiks läbi analüüsida võimalik mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötajate jaoks.
KOV puhul näiteks on levinud, et õigusteenistuse töökohad on töölepingulised, kuid harvadel
juhtudel võib esineda ka võlaõigusliku lepinguga juriidilise teenuse osutamist 0.x koormusega
erinevatele KOV ettevõtetele või asutustele.
3. VTK punkti 15 alapunktid 3 on märgitud, et juristieksam tõendab isiku, kes ei ole Eesti
Advokatuuri liige ega ametnik, kes esindab asutust oma teenistusülesannete raames, võimet
olla kohtumenetluses lepinguliseks esindajaks. VTKst ei selgu, kas juristieksamit ei nõuta ka
juriidiliste isikute esindajatelt, kes esindavad kohtus oma tööandjat. Kui jah, siis oleksid
asutuste ja teiste juriidiliste isikute esindajad (mitte lepingulised) võrdsustatud olukorras.
4. VTKs püsistatud eesmärgi saavutaks väiksemate ebasoovitavate mõjudega
valdkonnaspetsialiseerumist võimaldavate eksamite sooritamine eraldi nii kriminaal-, tsiviil-
, kui halduskohtumenetluse õiguse valdkonnas. Teeme ettepaneku kaaluda lahendust, kus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
juristidel võimaldataks eksameid teha oma valdkondliku spetsialiseerumise põhiselt
(arvestades sellega eksamite ülesehitusel). Nt tsiviilõiguse valdkonnas pangandusõigusega või
perekonnaõigusega tegelevad juristid üldjuhul ei tunne individuaalsel tasemel ja ei soovigi
osaleda kriminaal- ja karistusmenetlusega seotud protsessides. Nende puhul on eelkõige
oluline ja proportsionaalne nõuda, et nad tunneks tsiviilkohtumenetluse norme ning mõningal
juhul ka halduskohtumenetluse norme ja praktikat ning oleks pädevad esindama
tsiviilkohtumenetluse protsessides. Ebasoovitavate mõjude kaasnemist ja teenuste hindade
kasvu saaks vähendada, kui mitte nõuda sellistelt isikutelt karistus- ja haldusmenetluslike
nüansside täpset tundmist. Vastavalt kriminaal- või halduskohtumenetluses osalemiseks
peaksid nad sooritama vastavate suundade eksami. Samas tuleks mõelda ka pärast eksami
sooritamist edasise täiendõppe peale, sest vastasel juhul (aastate möödumisel) võib vaatamata
juristieksami sooritamisele pädevus siiski väheneda.
5. Arusaamatuks jääb üldise pingerea koostamise eesmärk ja vajadus. On mõistetav, kui
pingerida koostatakse reguleeritud õigusametile kandideerijatest või inimese tööle
kandideerimisel õigusbüroosse, kuid üldise pingerea pidamine muul eesmärgil ei ole
õigustatud. Õigusharidust andvate koolide kvaliteedi hindamise tarbeks ei ole isikustatud
pingerea koostamine vajalik. Samuti on keeruline tagada läbi aastate kaasuste samaväärset
keerukust ja seega hoida pingereas läbi aastate võrreldavaid tulemusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Virge Aasa 6113549
[email protected]
Martin Kulp 611 3097
[email protected]
2