dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsus

Rahandusministeerium · 25. märts 2022
Viit
1.1-11/2280-2
Registreeritud
25. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-112280-2 25.03.2022 Väljaminev kiri.asice401 KB

Sisu (failidest)

Teie 06.03.2022 nr 8-3/1709-1, Justiitsministeerium JUM/22-0251/-1K [email protected] Meie 25.03.2022 nr 1.1-11/2280-2 Juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsus Austatud proua minister Kooskõlastame juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsuse järgmiste märkustega: 1. VTK kohaselt on õigushariduse kvaliteet langenud ja selle lahendamise ainsaks regulatiivseks võimaluseks on juristieksami kehtestamine, mitteregulatiivseks lahenduseks ülikoolide rahastuse tõstmine. VTK ei käsitle õigushariduse kvaliteedi tõstmise võimalusi kõrgkoolides, mistõttu justkui aktsepteeritaksegi, et kõrgkoolid jäävad andma ebaühtlast ja ka osadel juhtudel nõrka õigusharidust. Ebaselgeks jääb ka, et kui hetkel peetakse nõrga hariduse üheks põhjuseks kõrgkoolide ebapiisavat rahastust, siis kas kõrgkoolide rahastuse suurenemisel täiendavast juristieksamist jälle loobutakse, sest sel juhul ei ole justkui nõrga kvaliteediga hariduse andmine võimalik? 2. Punktis 11.2.1.2 on mõjude kirjeldusena sihtrühmadele välja toodud muuhulgas, et juristieksami mittesooritamine võib omada isikule negatiivset mõju, sest ta ei saa kohtumenetluses esindajana osaleda, mis omakorda võib tähendada isikule rahalist kaotust või ka töökoha kaotust, ning seda ka mõne riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse jaoks. Ilmselt on tegemist ebatäpse lausega ning mõeldud on riigiasutuste või kohaliku omavalitsuse üksuste lepingulisi esindajaid, kuna VTKs on selgelt välistatud mõju ametnike jaoks. Samas ei selgu üheselt mõju töölepinguliste teenistujate jaoks. Palume hiljemalt eelnõu koostamise etapiks läbi analüüsida võimalik mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötajate jaoks. KOV puhul näiteks on levinud, et õigusteenistuse töökohad on töölepingulised, kuid harvadel juhtudel võib esineda ka võlaõigusliku lepinguga juriidilise teenuse osutamist 0.x koormusega erinevatele KOV ettevõtetele või asutustele. 3. VTK punkti 15 alapunktid 3 on märgitud, et juristieksam tõendab isiku, kes ei ole Eesti Advokatuuri liige ega ametnik, kes esindab asutust oma teenistusülesannete raames, võimet olla kohtumenetluses lepinguliseks esindajaks. VTKst ei selgu, kas juristieksamit ei nõuta ka juriidiliste isikute esindajatelt, kes esindavad kohtus oma tööandjat. Kui jah, siis oleksid asutuste ja teiste juriidiliste isikute esindajad (mitte lepingulised) võrdsustatud olukorras. 4. VTKs püsistatud eesmärgi saavutaks väiksemate ebasoovitavate mõjudega valdkonnaspetsialiseerumist võimaldavate eksamite sooritamine eraldi nii kriminaal-, tsiviil- , kui halduskohtumenetluse õiguse valdkonnas. Teeme ettepaneku kaaluda lahendust, kus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 juristidel võimaldataks eksameid teha oma valdkondliku spetsialiseerumise põhiselt (arvestades sellega eksamite ülesehitusel). Nt tsiviilõiguse valdkonnas pangandusõigusega või perekonnaõigusega tegelevad juristid üldjuhul ei tunne individuaalsel tasemel ja ei soovigi osaleda kriminaal- ja karistusmenetlusega seotud protsessides. Nende puhul on eelkõige oluline ja proportsionaalne nõuda, et nad tunneks tsiviilkohtumenetluse norme ning mõningal juhul ka halduskohtumenetluse norme ja praktikat ning oleks pädevad esindama tsiviilkohtumenetluse protsessides. Ebasoovitavate mõjude kaasnemist ja teenuste hindade kasvu saaks vähendada, kui mitte nõuda sellistelt isikutelt karistus- ja haldusmenetluslike nüansside täpset tundmist. Vastavalt kriminaal- või halduskohtumenetluses osalemiseks peaksid nad sooritama vastavate suundade eksami. Samas tuleks mõelda ka pärast eksami sooritamist edasise täiendõppe peale, sest vastasel juhul (aastate möödumisel) võib vaatamata juristieksami sooritamisele pädevus siiski väheneda. 5. Arusaamatuks jääb üldise pingerea koostamise eesmärk ja vajadus. On mõistetav, kui pingerida koostatakse reguleeritud õigusametile kandideerijatest või inimese tööle kandideerimisel õigusbüroosse, kuid üldise pingerea pidamine muul eesmärgil ei ole õigustatud. Õigusharidust andvate koolide kvaliteedi hindamise tarbeks ei ole isikustatud pingerea koostamine vajalik. Samuti on keeruline tagada läbi aastate kaasuste samaväärset keerukust ja seega hoida pingereas läbi aastate võrreldavaid tulemusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Virge Aasa 6113549 [email protected] Martin Kulp 611 3097 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel