dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Auditi lõpparuande edastamine

Rahandusministeerium · 25. märts 2022
Viit
1.3-3.1/2832
Registreeritud
25. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1.3 KONTROLL JA AUDITEERIMINE
Sari
1.3-3.1 Siseauditi lõpparuanded (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.3-3.1/2022
Vastutaja
Eliina Tüvi (Rahandusministeerium, Siseauditi osakond)

Failid

  • 📎1.3-3.12832 25.03.2022 Väljaminev kiri.asice462 KB

Sisu (failidest)

Siseriiklike riigieelarveliste regionaaltoetuste meetmete rakendamine R iigi T ugiteenuste K esku s es Audit nr A05/2021/RTK Lõpparuanne 24 . 0 3 .2022 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u SISUKORD PAGEREF _Toc99012750 \h 2 A-OSA PAGEREF _Toc99012751 \h 3 1. Auditi iseloomustus PAGEREF _Toc99012752 \h 3 2. Tähelepanekute olulisuse määramine PAGEREF _Toc99012753 \h 3 3. Lühiülevaade PAGEREF _Toc99012754 \h 4 B-OSA PAGEREF _Toc99012755 \h 9 TÄHELEPANEKUD PAGEREF _Toc99012756 \h 9 Oluline 1.1 – Toetuse osalise tagasinõudmise finantskorrektsiooni määrad on meetmeti erinevad ning kaalutlusõigus on jäetud vaid RTK-le, mille tulemusel võib toetuse tagasinõudmise protsess olla toetuse saajatele ebaselge. PAGEREF _Toc99012757 \h 9 Väheoluline tähelepanek 2.1 – RTK TPK ei reguleeri täpselt kontroll-lehtede säilitamist. PAGEREF _Toc99012758 \h 10 A- OSA Auditi iseloomustus Auditi läbiviimise alus Rahandusministeeriumi siseauditi osakonna (edaspidi SAO) 20 21 . a tööplaan (kinnitatud rahandusministri ja riigihalduse ministri 19.04.2021 käskkirjaga nr 72 ) . Auditi eesmärk Anda arvamus Riigi Tugiteenuste Keskuse siseriiklike toetuste jagamise, sihipärase kasutamise järelevalve korralduse optimaalsusele ja tõhususele . Auditi läbiviija(d) Auditi viis läbi SAO juhtivaudiitor Eliina Tüvi (auditi juht) . Auditi eest vastutav isik on SAO juhataja Gert Schultz. Auditi toimingute läbiviimise aeg Audit viidi läbi ajavahemikul 16.09. 20 21 kuni 24 . 0 3 .20 22 . a . Auditi ulatus Auditi käigus hinnat i riigieelarveliste regionaaltoetuse meetmete rakendamise protsesse Riigi Tugiteenuste Keskuses (edaspidi RTK) , sh kuidas on tagatud siseriiklike toetuste sihipärase kasutamise järelevalve. Auditi raames ei hinnat ud s iseriiklike toetuste meetmetingimuste väljatöötamist, v.a. osas, mis puudutab asjaolu, kas meetme määrused sisaldavad piisavalt selgeid ülesannete kirjeldusi toetusmeetmete rakendamiseks . Audiitori riskihinnangu järgi valiti testimiseks valimisse kolm toetusmeedet: Hajaasustuse programm ; Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmine ; Id a-Virumaa ettevõtluse ja inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamine . Läbiviidud auditi toimingud Auditi eesmärgi saavutamiseks viis audiitor läbi järgmised toimingud: Meetme määruste analüüs; RTK töökordade analüüs; Valimisse kuulunud meetmete osas toetuste taotluste menetlemise ja toetuse kasutamise järelevalve testimine; Intervjuud meetmete rakendamise eest vastutavate isikutega RTK-s Auditeerimise standardid Rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse (IIA) standardid T ähelepanekute olulisuse määramine Tähelepaneku olulisus Risk Riski maandamine Oluline on kõrge ilmnemise tõenäosusega või võib omada negatiivset mõju organisatsiooni tegevusele ja/või eelarvele, kui sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu ja/või sarnased eksimused hakkavad korduma järgneva 6 kuu kuni 1 aasta jooksul Väheoluline realiseerumine on vähetõenäoline protsessi tõhustamine; kvaliteedi parandamine Positiivne tähelepanek positiivne hinnang ja tunnustus valdkonna korraldusele; tõhusale tegevusele; toob välja parima praktika Hinnangu andmisel on lähtutud 4-astmelisest skaalast, mis põhineb rahvusvahelise ühingu IIA ( Institute of Internal Auditors ) tegevussuunisel „Siseaudiitori arvamuse koostamine ja avaldamine“. Arvamuse andmise alusena kasutatud hindamiskriteeriumid on RM juhtkond heaks kiitnud: Hinnang Sisekontrolli - meetmed Riskid Jääkriski tase Juhtkonna tegevus mõjus on adekvaatsed, sobivad ja mõjusad on juhitud madal puudub oluline vajadus, kuid parendused võivad olla võimalikud parendamist vajav tuvastatud ükskikud kontrollinõrkused on juhitud madal kuni keskmine mõningane vajadus tegutsemiseks oluliselt parandamist vajav tuvastatud mitmed kontrollinõrkused ei ole juhitud keskmine kuni kõrge vajadus oluliseks ja erandjuhul kiireloomuliseks tegutsemiseks mitterahuldav ei ole adekvaatsed, sobivad ja mõjusad ei ole juhitud kõrge vajadus oluliseks ja üldjuhul kiireloomuliseks tegutsemiseks L ühiülevaade 2015.a septembrist toodi regionaalvaldkond Siseministeeriumist üle Rahandusministeeriumi (edaspidi RM) valitsemisalasse. Sellest tulenevalt on RM - i vastutusalas erinevate siseriiklike toetuste jagamine. Valdavalt kuulus kuni augustini 2018.a siseriiklike regionaaltoetuste rakendamine E ttevõtluse Arendamise Sihtasutuse vastutusvaldkonda, mis alates 01.09.2018.a viidi üle RTK - sse . Käeoleva auditi eesmärgiks o li uurida, kas RTK on üles ehitanud piisavalt tõhusa sisekontrollisüsteemi siseriiklike toetuste rakendamisel. 2020. aastal rahastati riigieelarvest erinevaid regionaalarengu toetusprogramme, millest osa on suunatud eripäraste piirkondade toetamisele ning teine osa kõigile Eesti piirkondadele. 2020. aastal lisandus ka koroonakriisi investeeringutoetus omavalitsustele kogusummas 70 miljonit eurot. Riigieelarvelistest programmidest eraldati 2020.a toetust 2453 projektile, kokku ligi 87 miljonit eurot. Riigieelarve seaduse (edaspidi RES) § 53¹ lg 1 järgi kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Siseriiklike riigieelarveliste regionaaltoetusmeetmete (edaspidi RE meetmed) tingimused on kehtestatud riigieelarve seadusest tuleneva volitusnormi alusel riigihalduse ministri määrus t ega, milles on sätestatud ka RTK ülesanded toetusmeetmete rakendamiseks. RTK põhimääruse (edaspidi Põhimäärus) § 7 punkti 8¹ järgi on keskuse põhiülesandeks toetuste otstarbeka ja sihipärase kasutamise korraldamine, andmine, järelevalve ning sertifitseerimine. Põhimääruse § 17¹ punkti 2 järgi korraldab RTK toetuste arendamise osakond muuhulgas siseriiklike toetuste kasutamist. Põhimääruse § 17² järgi täitab RTK toetuste rakendamise osakond riigisisestest vahenditest toetuse andja või saaja ülesandeid. RTK peadirektor koordineerib, suunab ja kontrollib finantsarvestuse, personaliteenuste, majandustarkvara, personali-ja halduse, riigihangete ja riiginõuete osakonna tööd. Peadirektori asetäitja vastutab kommunikatsiooni, toetuste arendamise, rakendamise ning sertifitseerimise osakondade töö eest. RTK toetuste arendamise osakonna (edaspidi RTK TAO) juhataja ametikoha eesmärgiks on t oetuste arendamise funktsiooni ja vahetus alluvuses olevate teenistujate töö korraldamine, tagades osakonna põhimääruse järgsete ülesannete täitmine, tagades nõuetekohase toimimise ja klientide rahulolu. Lisaks, osaleb korraldusasutuse funktsiooni ja toetuste valdkonna üldises arendamises. RTK toetuste rakendamise osakonna (edaspidi RTK TRO) juhataja ametikoha eesmärgiks on toetuste rakendamise funktsiooni ja vahetus alluvuses olevate osakondade töö korraldamine, tagades osakondade põhimääruse järgsete ülesannete täitmine, tagades nõuetekohase toimimise ja klientide rahulolu. Samuti osaleb osakonnajuhataja korraldusasutuse funktsiooni ja toetuste valdkonna üldises arendamises. RTK kodulehel on toodud info iga rakendatava meetme ja kontaktisiku kohta. Meetme kontaktisiku d töötavad teenusekoordinaatori tena , kelle ametikoha eesmärgiks on r akendusüksuse ülesannete kvaliteetne, tähtaegne ja õiguspärane täitmine projektide ja meetmete rakendamisel. Valdkonna toetusskeemide arendamine ning vastavate protsesside koordineerimine ja juhtimine. Osalemine meetmete ja toetuste valdkonna üldises arendamises ning kliendirahulolu tagamine. RTK on koostanud ja kinnitanud ka RTK toetuste valdkonna töökorra programmperioodiks 2014-2020/2021-2022 (edaspidi TPK) , mille eesmärgiks on reguleerida ja tagada RTK , kui teiste hulgas riigieelarveliste (edaspidi RE) meetmete rakendamise ülesannete korrektne ja kvaliteetne täitmine. Töökorras sisalduvates protsessides on kirjeldatud ka koostöö teiste osapooltega. TPK järgi on RE meetmete protsesside järgimise ja rakendamise eest vastuta v RTK peadirektori asetäitja oma volituste piires. 2021. aasta oktoobri seisuga vastutas RTK alljärgnevalt toodud RE meetme te rakendamise eest : Tabel 1. RTK rakendatavad RE meetmed Jrk Meede Õigusakt kehtiv alates RTK ülesanded 1. Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede (MATA) 12.05.2019 Taotluste menetlemine, hindamiskomisjoni teenindamine, toetuse väljamaksete tegemine ja järelevalve teostamine toetuse kasutamise üle. 2. Kohaliku omaalgatuse programm (KOP) 27.03.2021 On programmi rakendaja, kes töötab välja hindamismetoodika, taotlusvormid, nõustab MAROsid , teeb toetuse väljamakseid ja koostab ministeeriumile aruandeid. 3. Väikesaarte programm 03.06.2018 Vastutab programmi elluviimise eest. 4. Hajaasustuse programm 01.03.2018 Korraldada programmi elluviimine, sealhulgas nõustada kohalikke omavalitsusi, ning vajaduspõhiselt teostada kontrolli programmi rakendamise üle kohalikes omavalitsustes ning toetuse vahendite sihipärase kasutamise üle kohalike omavalitsuste ja toetuse saajate poolt. 5. Ida-Virumaa ettevõtluse ja inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamine 19.05.2020 Meetme toetuse taotluste menetlemine, väljamaksete tegemine ja järelevalve teostamine rakendusüksusena. 6. Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede 23.07.2019 Meetme toetuse taotluste menetlemine, väljamaksete tegemine ja järelevalve teostamine. 7. Kagu-Eesti spetsialistide eluasemete toetusmeede 17.01.2020 Korraldab taotlusvooru Kagu-Eesti kohaliku omavalitsuse üksustele, menetleb esitatud taotlusi, teeb väljamakseid, kontrollib vahendite kasutamist ning korraldab seiret ja aruandlust. 8. Setomaa programm 03.03.2020 Korraldab taotluste vastuvõtmise, menetlemise ja nende rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste tegemise, kontrollib toetuse kasutamist ning vajadusel nõuab toetuse tagasi. 9. Peipsiveere programm 03.03.2020 Korraldab taotluste vastuvõtmise, menetlemise ja nende rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste tegemise, kontrollib toetuse kasutamist ning vajadusel nõuab toetuse tagasi. 10. Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmine 02.03.2020 Meetme toetuse taotluste menetlemine, väljamaksete tegemine ja järelevalve teostamine rakendusüksusena. 11. Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energia-tõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus 19.10.2018 Toetuse taotluste menetlemine, toetatavatele projektidele väljamaksete tegemine ja projektide üle järelevalve teostamine. 12. Noored Setomaale programm 19.05.2020 Korraldab programmi üldist rakendamist. 13. Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine (kuni 2020) 12.10.2018 Meetme toetuse taotluste menetlemine, väljamaksete tegemine ja järelevalve teostamine rakendusüksusena. Varasemalt on SAO viinud läbi kaks auditi t ja ühe kontrollitoimingu seoses RE meetmetega : 2016.a viidi läbi audit „Riigieelarvest finantseeritud „Kohaliku omaalgatuse programmi“ korraldus“ (audit nr A03/2016/RM_MV), mis hõlmas RMi tegevust programmi väljatöötamisel ja koordineerimisel ning maavalitsuste tegevusi programmi rakendamisel, sh järelevalve toimimise hindamist. Tehti kuus tähelepanekut, mille tulemusel soovitati: Analüüsida, kas praeguses suurusjärgus rakenduskulude eraldamine maavalitsustele on põhjendatud ning kaaluda rakenduskulude kasutamise korra muutmist . Määrata maavalitsuste ja s ihtasutusele Kodanikuühiskonna Sihtkapital ülesanded järelevalve teostamisel, vältides dubleerimist ning sõnastades selgemalt järelevalve teostamise kriteeriumid ja tulemuste dokumenteerimise kord . Analüüsida halduskoormuse vähendamise võimalusi ning kaaluda volitusnormi kirjutamist seadusesse ja ümberkorralduste tegemist toetuse jagamisel . Kaaluda täpsema metoodika väljatöötamist ja näitajate täiendamist taoliselt, et ülevaatest nähtub programmi panus Eesti erinevate piirkondade (sh kogukondade) arengusse, edastada koondaruanded ka maavalitsustele. Kaaluda programmdokumend i muutmist selliselt, et seal kajastatakse nõudeid, mida on menetlejatel ka tegelikkuses võimalik kontrollida ning täpsustada, millistel juhtudel võib lasta taotlust muuta ning millal ja kuidas peavad menetlejad huvide konflikti olukordi kontrollima . Määratleda, milliseid dokumente on seoses „K ohaliku omaalgatuse programmi“ rakendamisega vajalik säilitada ning kehtestada nende avalikuks ja asutusesiseseks kasutamiseks (sh alused) määramise põhimõtted. 2016.a viidi läbi audit „Riigieelarvest finantseeritud „ Hajaasustuse programmi“ korraldus“ (audit nr A04/2016/RM-MV) , mis hõlmas RMi tegevust programmi väljatöötamisel ja koordineerimisel ning maavalitsuste (edaspidi MV ) tegevusi programmi rakendamisel sh järelevalve toimimise hindamist; EASi rakenduskulude kasutamist ning järelevalve läbiviimist. Tehti neli tähelepanekut, mille tulemusel soovitati: Vaadata üle rakenduskuludeks iga-aastaselt eraldatav summa ja hinnata tegelikke vajadusi. Võimalusel anda rakenduskuludeks ettenähtud summa otse MVde eelarvesse ja loobuda kulutuste kontrollimisest ning aruandlusest. Suureneb risk mitteabikõlblike kulutuste hüvitamiseks, kuid väheneb bürokraatia. Karmistada nõudeid (nt ajaarvestuse pidamine), mis toob paratamatult kaasa suureneva halduskoormuse ja ei tohiks olla eesmärgiks. Vaadata üle erinevate osapoolte ülesanded järelevalve teostamisel, vältides dubleerimist; fikseerida toetuse saajate juures läbiviidava järelevalve teostamise kriteeriumid ja tulemuste dokumenteerimise kord (ülevaatusakti vorm); täiendada järelevalve läbiviimiseks kasutatavaid kontroll-lehti selliselt, et MVde läbiviidava järelevalve käigus oleks tagatud sarnased kontrollitegevused. Analüüsida halduskoormuse vähendamise võimalusi ning kaaluda volitusnormi kirjutamist baasseadusesse ja ümberkorralduste tegemist toetuse järelevalve korraldamisel ning toetuse proportsioonide arvestamisel. Võimalusel muuta toetuse proportsioone selliselt, et kohaliku omavalitsuse ja riigipoolse osa jagamisel oleksid %-id täisarvuna ja määrata riigiosalus koheselt 1% väiksem kui kohalikul omavalitsusel. 2017. aastal viis SAO läbi kontrollitoimingud teemal „Riigieelarvest eraldatavate regionaaltoetuste planeerimise ja kasutamise korraldus“, mille eesmärgiks oli analüüsida regionaalvaldkonna toetuste 2016 ja 2017 eelarvete planeerimist ja hinnata toetuse kasutamist, keskendudes võimalikele riskikohtadele. Kontrollitoimingute tulemusel tehti kolm tähelepanekut, mille tulemusel soovitati: Regionaaltoetuste süsteemi ümberkorraldamisel vältida toetuse jagamisega seotud tegevuste dubleerimist, ebatõhusat järelevalvet ning halduskoormust. Töötada välja ühekordsete ja erakorraliste tegevuste rahastamise põhimõtted ning avalikustada need kodulehel. Kaaluda ühekordsete toetuste jaoks eelarves nn eraldiseisva rea kasutamist. Vältida varjatud kujul nõunike töölevõtmist. Töövõtulepingute sõlmimisel järgida, et tegemist ei ole sisult tööülesannetega (sarnased tööülesanded olemasolevate teenistujatega), mille puhul tuleks luua uus ametikoht. KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi eesmärgiks oli anda arvamus RTK RE meetmetest toetuste jagamise ja sihipärase kasutamise järelevalve korralduse optimaalsusele ja tõhususele. Hinnangu andmisel tuginesid SAO audiitorid toimingute käigus kogutud tõendusmaterjalidele, sh intervjuudele ja auditi tulemusena tehtud tähelepanekutele. Audiitorite järeldused põhinevad auditi ajal kättesaadavaks tehtud informatsioonil. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud/mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. Auditi käigus hindas SAO riigieelarveliste regionaaltoetuse meetmete rakendamise protsesse RTK-s , sh kuidas on tagatud siseriiklike toetuste sihipärase kasutamise järelevalve. Siseriiklike toetuste rakendamise töökorraldus on optimaalne , kui nende rakendamise ülesannete kirjeldus on selge. Auditi tulemusel selgus, et RTK lähtub siseriiklike toetuste rakendamisel meetme määrustes sätestatud ülesannetest. Meetme määrused on väljatöötanud Rahandusministeerium ning määrused kehtesta n ud riigihalduse minist er. Meetme määrustega RTK-le pandud ülesandeid kokkuvõttes vastutab RTK meetmete rakendamisel taotluste menetlemise (sh toetuse saajate nõustamise ja mõnede meetmete puhul hindamiskomisjoni teenindamise eest), väljamaksete tegemise ja toetuse kasutamise üle järelevalve tegemise (sh korraldab seiret ja aruandlust) ning toetuse tagasinõudmise protsesside eest. RTK-s on loodud protseduuri reeglid nende ülesannete täitmiseks ja kinnitatud töökord toetuste rakendamiseks, mis kajastab peamisi meetme määrustega RTK-le pandud ülesandeid. RTK-l on olemas struktuurikirjeldus, mis hõlmab RE meetmete rakendamist. R TK-s tegeleb RE meetmete rakendamisega RTK TRO Interreg kontrolli ja regionaalarengu talitus . Kuigi RTK-s on toimunud muutus i töökorralduses, siis RTK -l on olemas piisav arv töötajaid RE meetmete rakendamiseks . Auditi käigus läbiviidud intervjuudest selgus, et töötajad teavad oma töökohustusi . Töötajatel on olemas kinnitatud ajakohased ametijuhendid. Positiivsena saab välja tuua, et RTK poolt loodud protseduurid meetmete rakendamiseks on põhjalikud ning neid täiendatakse pidevalt vastavalt tekkinud vajadustele. Auditi käigus hinnati muuhulgas ka asjaolu, kas meetme määrused sisaldavad piisavalt selgeid ülesannete kirjeldusi toetusmeetmete rakendamiseks . Audiitor id jõuds id järeldusele, et meetme määrustes on üldiselt meetmete rakendamiseks tingimused kirjeldatud . M eetme määrustes vajavad aga täiendamist ja täpsustamist toetuse osalise tagasinõudmisega seotud finantskorrektsiooni määrad ja nende alused . Osades meetme määrustes on jäetud kogu kaalutlusõigus RTK-le , andmata juhiseid täpsemaks rikkumisastme määramiseks. Kehtestades täpsemad reeglid toetuse osaliseks tagasinõudmiseks saa b RTK läbipaistvamalt rakendada oma kaalutlusõigust tagasinõuete tegemisel ning tagada toetuse saajate ühetaoli s e kohtlemi s e olenemata toetuse finantseerimise allikast. Siseriiklike toetuste projektide rahastamiseks valimise protsess on tõhus , kui taotlemise protsess on reguleeri tud ning projektide valimisel lähtutakse reguleeritud protsessist. Auditi käigus selgus, et RTK on kehtestanud töökorra siseriiklikest meetmetest rahastatud projektide hindamiseks, milles on kindlaks määratud projektide taotluste hindamise protseduurid ning selle eest vastutavad isikud. RTK-s hinnatakse kõiki taotlusi vastavalt meetme määruses toodud taotluste hindamise nõuetele ja hindamiskriteeriumitele. Läbi viiakse nii taotluste/taotlejate vastavuskontrolle kui ka projektide hindamist. T oetuse taotluse rahuldamise otsused allkirjastat akse nõuetekohaselt volitatud isikute poolt. Lisaks saavad t aotlejad õigeaegselt ja piisavalt infot toetuse taotl emise ja taotluste menetlemise kohta. Igale meetmele/programmile on loodud eraldi koduleht, millel on kajastatud info konkreetsest meetmest toetuse taotlemise kohta ja lisatud RTK poolne meetme eest vastutava isiku kontaktandmed. Siseriiklike toetuste sihipärase kasutamise järelevalve protsess on tõhus , kui toetuse sihipärase kasutamise üle tehakse järelevalvet ja projektidele seatud eesmärgid saavutatakse. Auditi käigus selgus , et RTK peamised ülesanded seoses RE meetmetest rahastatud toetuse kasutamise kontrollimisega on toetuse väljamaksete tegemine ja järelevalve teostamine toetuse kasutamise üle . RTK-l on olemas töökord toetuste kasutamise kontrollimiseks ning kindlaks on määratud kontrollimise protsessi eest vastutavad isikud . Toetuse sihipärast kasutamist kontrollitakse toetuse saajate poolt väljamaksetaotluste esitamisel RTK-le . Kontrollimisel koostatakse kontroll-leht, mis sisaldab peamisi kontrolli kohti. Sarnaselt kontrollitakse ka projektide vahe-/lõpparuandeid, mille kohta koostatakse aruande kontroll-leht. Kontrolle teostavad RTK teenuse- ja proj e ktikoordinaatorid. Kuigi järelevalve süsteemi protsessid on RTK-s hästi reguleeritud, on vajalik seda veidi täiendada - k ontroll-lehtede säilitamine TPK-s on puudulikult reguleeritud. Kokkuvõtvalt jõudsid audiitorid a uditi tulemusena järeldusele, et RTK siseriiklike toetuste jagamise ja sihipärase kasutamise järelevalve korraldus on optimaalne ja tõhus . Mõned parandused on siiski vajalikud . T oetus t e tagasinõudmise regulatsiooni on vaja muuta läbipaistvamaks ja ühetaolisemaks . A uditi käigus tehti jär gmi ne oluli ne tähelepanek: Oluline 1.1 – Toetuse osalise tagasinõudmise finantskorrektsiooni määrad on meetmeti erinevad ning kaalutlusõigus on jäetud vaid RTK-le , mis loob toetuse saajatele ebaselge toetuse tagasinõudmise protsessi. Lisaks on aruande B-osas toodud auditi tulemusena tehtud väheoluli ne tähelepanek ja soovitus . Auditi töörühm tänab RTK TAO ning TRO töötajaid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel. B -OSA TÄHELEPANEKUD 1. Siseriiklike toetuste rakendamise ülesannete kirjeldus e selgus Audiitorite hinnangul siseriiklike toetuste rakendami s e ülesannete kirjeldus on optimaalne , kuid auditi tulemusena selgus, et t oetuse osalise tagasinõudmise finantskorrektsiooni määrad on meetmeti erinevad ning toetuse tagasinõudmise protsess võib olla toetuse saajatele ebaselge . ( Hinnang – parendamist vajav ) . Oluline 1 .1 – Toetuse osalise tagasinõudmise finantskorrektsiooni määrad on meetmeti erinevad ning kaalutlusõigus on jäetud vaid RTK-le , mi lle tulemusel võib toetuse tagasinõudmise protsess olla toetuse saajatele ebaselge. Haldusmenetluse seaduse § 3 lg 2 järgi peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Auditi käigus analüüsis audiitor RE meetme määrustes kehtestatud tagasinõuete aluseid. Selgus, et näiteks meetme “Ida-Virumaa ettevõtluse ja inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamine ” määruses on § 21 lg 5 sätestatud, et kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine toob kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust kaalutlusõigust kohaldades. Samuti näiteks, meetme “Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmine” määruse § 19 lg 22 on sätestatud, et kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle käesolevas määruses kehtestatud kohustusi, nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 10, 25, 50 või 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest. Määruse seletuskirjad ei ava täpsemalt, millistel juhtudel peaks rakendama konkreetsemat finantskorrektsiooni määra. Seega on jäetud kogu kaalutlusõigus RTK-le . Auditi käigus läbi viidud intervjuude käigus selgus, et kuigi üldiselt on meetme määrustes piisavalt detailselt määratud kindlaks RTK ülesanded RE meetmete rakendamiseks, siis näiteks selliste rikkumiste, mille korral tuleks toetus osaliselt tagasi nõuda (eelkõige RHS rikkumised) tuvastamisel on keeruline määrata finantskorrektsiooni määra , kuna erinevalt EL struktuurivahendite rakendamiseks EK poolt antud juhistest, ei ole siseriiklike toetuste puhul sellist ühtset lähenemist. Eeltoodust tulenevalt leia vad audiitor id , et see võib tuua kaasa olukorra, kus RTK rakendades kaalutlusõigust võib samalaadse rikkumise eest rakendada erinevaid finantskorrektsiooni määrasid. Samuti võib selline olukord olla ebaselge toetuse saajatele, kuna nad võivad toetusi taotleda erinevatest allikatest ning sellisel juhul võib tekkida olukord, kus samalaadse rikkumise puhul koheldakse toetuse saajat erinevalt. Risk : Toetuse saajaid ei kohelda võrdselt ning samalaadse rikkumise eest võidakse kohalda da erinevaid finantskorrektsiooni määrasid. Soovitus : Meetme määruste väljatöötajatel k aaluda läbivalt ühetaolise finantskorrektsioonide rakendamise süsteemi kehtestamist RE meetme te määrustes . RTK-l tagada vajadusel määruste väljatöötamisse sisendi andmine . Auditeeritava kommentaar : Nõustume, et juhised rikkumiste tuvastamise korral on vaja määrustes selgemalt kajastada nii RTK kui toetuse saaja jaoks – tuua täpsemalt välja asjaolud, mida käsitletakse rikkumistena ja millised tagajärjed (kui korrektsioonid, siis millises ulatuses) nendele kohalduvad. Oleme (riigi)hangetega seotud rikkumiste menetlemise temaatika tõstatanud ja üle vaatamas ning võimalikke lahendusi otsimas koostöös Rahandusministeeriumiga (Riigiabi ja riigihangete osakonna ja Regionaalabi osakonnaga), kaasates ka teisi toetuste jagajaid, et leida sellele teemale lahendus riigiüleselt, kohtlemaks toetuse saajaid riigihangete nõuete vastu eksimisel võrdselt. Praegu ei ole see riigi tasandil selgelt reguleeritud ja kasutusel on erinevad praktikad. Kuivõrd Euroopa Komisjonist tulenevad juhised hankerikkumiste esinemisel tagasinõudmiseks struktuuritoetustest toetuse kasutamisel on jäigad ja ei võimalda kaalutlusruumi, leiame, et muudest toetustest võiks lahendus lähtuda samadest aspektidest (samad eksimused loetakse rikkumiseks), ent jättes mõningase kaalutlusruumi leevendavate asjaolude arvesse võtmiseks ja sellistel juhtudel väiksemas määras korrektsiooni kohaldamiseks. Riigieelarvelised toetusmeetmed, sh määrused on Rahandusministeeriumil plaanis 2022. aastal üle vaadata. Selle raames on võimalik muude küsimuste seas (näiteks taotluste hindamise korraldamine, rakendamise lihtsustamised jms) täpsustada ja täiendada määruse i d ka rikkumiste (ja rikkumiskahtluste) menetlemise osas. Määruste välja töötamisel ja muutmisel teevad ministeeriumid koostööd RTKga , aga peamine roll ja lõplik otsustamine õigusaktide osas on ministeeriumidel, mistõttu on vaja antud tähelepanek soovitusega õigusaktide täiendamise kohta suunata Rahandusministeeriumi Regionaalarengu osakonnale. 2. Siseriiklike toetuste sihipärase kasutamise järelevalve protsess Audiitorite hinnangul siseriiklike toetuste kasutamise järelevalve protsess on tõhus, kuid kontrolljälje säilitamise protsess vajab täiendamist. ( Hinnang – parendamist vajav ) . Väheoluline tähelepanek 2 . 1 – RTK TPK ei reguleeri täpselt kontroll-lehtede säilitamist. RTK TPK järgi koostatakse projektide toetuse väljamaksetaotluste ja aruannete kontrollimise kohta kontroll-leht. Auditi käigus selgus, et kontroll-lehtede säilitamine ei ole TPK-s kõigis etappides täpselt reguleeritud. Näiteks, TPK ptk 3.2 alapunktis 3.2.1.2. Ettemakse taotluse menetlemise protsess punktides 2 kuni 4 on veerus „Kaasnev dokument / kontrollijälg“ märgitud „Kontroll-leht SFOS -s“. Alapunktides 3.2.1.3. Maksetaotluse menetlemise protsess, v.a meetmes nr 5.2 „Kapitali ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“ ja alapunktis 3.2.4 Projekti aruannete kontrolli protsess (v.a prioriteetses suunas nr 13 „Tehniline abi“ ja meetme tegevuses 14.2.1 „Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks tehniline abi“) on vaid märge „Kontroll-leht“. Seega pole TPK-s reguleeritud, kus kontroll-leht e peaks säilitama. Tegelikkuses on SFOSi osade projektide kohta kontroll-lehed lisatud, mõnedel juhtudel aga mitte. Näiteks, a uditi käigus testitud projekti nr Kliima.2.01.20-0118 kohta on toetuse saaja esitanud lõpparuan d e 24.09.2021, mis on RTK poolt kinnitatud 18.11.2021. SFOS-i ei ole lisatud lõpparuande kontroll-lehte. Samas näiteks projekti nr RE.1.01.20-0040 kohta on esitatud kolm vahearuannet, mille kontrollimise kohta SFOS-i kontroll-lehed lisatud. Audiitori te hinnangul tuleb TPK-s täpselt reguleerida, kus kontroll-lehti säilitatakse tagamaks ühetaoline kontroll-lehtede säil ita mine ning välistamaks olukor di , kus kontrolljälg e ei säili gi . Risk: Esineb oht, et maksetaotluste ning vahe- ja lõpparuannete kontroll-lehti säilitakse erinevalt, mis kokkuvõttes ei taga kontroll-jälje säilitamist. Soovitus: Täiendada RTK TPK-d selles osas, mis puudutab kontroll-lehtede säilitamist tagamaks ühetaolise dokumentide säilitamise. Auditeeritava kommentaar: Erinevate tööprotsesside raames nõutud ja koostatud kontroll-lehed säilitame SFOSis . Vaatame TPK üle ja täiendame kontroll-lehe salvestamise asukohad punktides, kus see on märkimata. Energiatõhususe meetmetes (projektis nr Kliima.2.01.20-0118) kinnitab projekti koordinaator aruande SFOSis ning kinnitab sellega, et hoone kasutusluba ja (ehitus)tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on projektis lisatud. Viimased on ka kinnituseks, et hoone on piisavas valmiduses ning planeeritud tööd on lõpule viidud. Eraldi kontroll-lehte selle osas ei koostata ning seda SFOSi ei lisata. Lõpparuande kinnitamine on meetmes eelduseks toetuse saajale viimase väljamakse tegemiseks. SFOSi aruande vormil esitatud info (sh näitajate osas) põhineb enamuses taotlusel ja sellega esitatud energiaauditil . T egelik ust kasvuhoonegaaside heitkoguse kokkuhoiust projektijärgsete täisaastate kohta raporteeritakse SFOSi vahendusel järgneva kolme aasta jooksul. Kinnitame lõpparuande 1 1 l eheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: (allkirjastatud digitaalselt) ( allkirjastatud digitaalselt) Gert Schultz Eliina Tüvi Siseauditi osakonna juhataja Siseauditi osakonna juhtiv audiitor Tarmo Leppoja Meie 25.03.2022 nr 1.3-3.1/2832 Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra peadirektor Edastame Teile auditi lõpparuande nr A05/2021/RTK „Siseriiklike riigieelarveliste regionaaltoetuste meetmete rakendamine RTKs”. Auditi eesmärk oli anda arvamus Riigi Tugiteenuste Keskuse siseriiklike toetuste jagamise, sihipärase kasutamise järelevalve korralduse optimaalsusele ja tõhususele. Eesmärgi saavutamiseks hinnati riigieelarveliste regionaaltoetuse meetmete rakendamise protsesse Riigi Tugiteenuste Keskuses, sh kuidas on tagatud siseriiklike toetuste sihipärase kasutamise järelevalve. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Gert Schultz Siseauditiosakonna juhataja Lisa: Auditi lõpparuanne (11 lehel) Teadmiseks: Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus, peadirektori asetäitja ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus, toetuste arendamise osakonna juhataja ([email protected]); Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus, toetuste rakendamise osakonna juhataja ([email protected]); Pr Kaia Sarnet, Rahandusministeerium, regionaalvaldkonna asekantsler ([email protected]). Eliina Tüvi 6113587 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →