dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 29. märts 2022
Viit
1.1-11/2073-2
Registreeritud
29. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-112073-2 29.03.2022 Väljaminev kiri.asice399 KB

Sisu (failidest)

Teie 28.02.2022 nr 1.2-2/28-1; Sotsiaalministeerium SOM/22-0219/-1K [email protected] Meie 29.03.2022 nr 1.1-11/2073-2 Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Kooskõlastame meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega: 1. Seletuskirjast ei ole üheselt mõistetavalt selgitatud, miks või milliste kriteeriumite alustel kvalifitseeritakse ühtede toimingute eest nõutavad rahasummad „tasudeks“, ent teiste toimingute eest nõutavad rahasummad riigilõivudeks. Näiteks määramistaotluse läbivaatamise eest tuleb maksta „tasu“ (eelnõu punkt 7), ent uuringu taotluse läbivaatamise (eelnõu punkt 14) eest tuleb maksta riigilõivu. Sellistel eristustel võib küll olla veenev põhjus, ent läbipaistvuse huvides võiksid need põhjused olla läbivalt eelnõu seletuskirjas kajastatud. 2. Seletuskirjast ei ole üheselt selge, millistel kaalutlustel on kujunenud erinevate tasude suurused. Näiteks vastavushindamisasutuse määramis- ja hindamismenetluse eest tuleb maksta tasu 20 000 eurot. Seletuskirja põhjendused on aga kohati abstraktsed, ehk protsess kestvat ca 1,5 aastat ning sellega olevat pidevalt seotud üks ametnik, ühtlasi on toodud summa põhjendamiseks võrdlus Soomes kehtestatud tasudega. Märgime, et kuigi „tasud“ ei ole riigilõivud ning pole seega niivõrd rangelt seotud kulupõhimõttega, siis sellegipoolest tuleks suurema detailsusastmega (arvuliselt) selgitada, kuidas on jõutud selle 20 000 euroni – kas selle summa moodustavad mingite toimingute tegemiseks vajalikud kulutused; kui moodustavad, siis kui suured need kulutused on toimingu kohta jne. Seda tuleks teha seletuskirjas läbivalt, määramis- ja hindamismenetlus on vaid üks näide. Ka tasuliste teenuste volitusnormi kohaselt võetakse tasude määramise aluseks „teenuse osutamiseks vajalikud tööjõu-, materjali-, seadmete ja üldkulud“ ning sellest liigitusest lähtudes võiks seletuskiri ka tasude suurust arvuliselt põhjendada. 3. Märkimisväärne osa tasuliste teenuste tasumääradest kehtestatakse ministri määrusega (§ 151 lg 4). Seaduse reservatsiooni põhimõttest peab riigi ees teostatav rahaline kohustus (sõltumata sellest, kas seda nimetatakse maksuks, lõivuks, „tasuks“ jne) tulenema seadusest. Tõsi, seaduses võib piirduda ka piirmääradega ning lõpliku kohustuse suurust võib täpsustada määruse tasandil, ent need piirmäärad ei saa olla niivõrd laiad, et faktiliselt antakse rahalise Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kohustuse kehtestamise õigus täielikult täidesaatvale võimule. MSS-i sätestatakse tasuliste teenuste jaoks 20 000 euro suurune ülempiir, ent arvestades, et tasu suurused algavad juba 100st eurost (lähtudes rakendusakti kavandist), siis 20 000 eurot võib olla liialt lai ning seega olla pinges PS §-s 113 sätestatud seaduse reservatsiooni põhimõttega. Seaduses võiks seega olla täpsemalt reguleeritud erinevate teenusklasside eest ettenähtud ülem- ja vajadusel ka alampiirid. Seejuures oleme seisukohal, et rakendusakti kavandis (Terviseameti ja Ravimiameti tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad § 2 lõige 1) teavitatud asutusega seotud teenuste puhul on oma olemuselt tegemist vastavusasutuse teavitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise ja tegutsemist lubavate toimingutega, mis ei ole tasulised teenused, vaid mis kvalifitseeruvad lõivustatud toiminguteks riigilõivuseaduse § 3 kohaselt ning mille tasumäärad peaksid seega olema sätestatud riigilõivuseaduses, mitte ministri määruses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Virge Aasa 6113549 [email protected] Artur Lundalin 611 3219 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →