Teie 28.02.2022 nr 1.2-2/28-1;
Sotsiaalministeerium SOM/22-0219/-1K
[email protected] Meie 29.03.2022 nr 1.1-11/2073-2
Meditsiiniseadme seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Kooskõlastame meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega:
1. Seletuskirjast ei ole üheselt mõistetavalt selgitatud, miks või milliste kriteeriumite alustel
kvalifitseeritakse ühtede toimingute eest nõutavad rahasummad „tasudeks“, ent teiste
toimingute eest nõutavad rahasummad riigilõivudeks. Näiteks määramistaotluse
läbivaatamise eest tuleb maksta „tasu“ (eelnõu punkt 7), ent uuringu taotluse läbivaatamise
(eelnõu punkt 14) eest tuleb maksta riigilõivu. Sellistel eristustel võib küll olla veenev põhjus,
ent läbipaistvuse huvides võiksid need põhjused olla läbivalt eelnõu seletuskirjas kajastatud.
2. Seletuskirjast ei ole üheselt selge, millistel kaalutlustel on kujunenud erinevate tasude
suurused. Näiteks vastavushindamisasutuse määramis- ja hindamismenetluse eest tuleb
maksta tasu 20 000 eurot. Seletuskirja põhjendused on aga kohati abstraktsed, ehk protsess
kestvat ca 1,5 aastat ning sellega olevat pidevalt seotud üks ametnik, ühtlasi on toodud summa
põhjendamiseks võrdlus Soomes kehtestatud tasudega. Märgime, et kuigi „tasud“ ei ole
riigilõivud ning pole seega niivõrd rangelt seotud kulupõhimõttega, siis sellegipoolest tuleks
suurema detailsusastmega (arvuliselt) selgitada, kuidas on jõutud selle 20 000 euroni – kas
selle summa moodustavad mingite toimingute tegemiseks vajalikud kulutused; kui
moodustavad, siis kui suured need kulutused on toimingu kohta jne. Seda tuleks teha
seletuskirjas läbivalt, määramis- ja hindamismenetlus on vaid üks näide. Ka tasuliste teenuste
volitusnormi kohaselt võetakse tasude määramise aluseks „teenuse osutamiseks vajalikud
tööjõu-, materjali-, seadmete ja üldkulud“ ning sellest liigitusest lähtudes võiks seletuskiri ka
tasude suurust arvuliselt põhjendada.
3. Märkimisväärne osa tasuliste teenuste tasumääradest kehtestatakse ministri määrusega (§
151 lg 4). Seaduse reservatsiooni põhimõttest peab riigi ees teostatav rahaline kohustus
(sõltumata sellest, kas seda nimetatakse maksuks, lõivuks, „tasuks“ jne) tulenema seadusest.
Tõsi, seaduses võib piirduda ka piirmääradega ning lõpliku kohustuse suurust võib täpsustada
määruse tasandil, ent need piirmäärad ei saa olla niivõrd laiad, et faktiliselt antakse rahalise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kohustuse kehtestamise õigus täielikult täidesaatvale võimule. MSS-i sätestatakse tasuliste
teenuste jaoks 20 000 euro suurune ülempiir, ent arvestades, et tasu suurused algavad juba
100st eurost (lähtudes rakendusakti kavandist), siis 20 000 eurot võib olla liialt lai ning seega
olla pinges PS §-s 113 sätestatud seaduse reservatsiooni põhimõttega. Seaduses võiks seega
olla täpsemalt reguleeritud erinevate teenusklasside eest ettenähtud ülem- ja vajadusel ka
alampiirid.
Seejuures oleme seisukohal, et rakendusakti kavandis (Terviseameti ja Ravimiameti tasuliste
teenuste loetelu ja tasumäärad § 2 lõige 1) teavitatud asutusega seotud teenuste puhul on oma
olemuselt tegemist vastavusasutuse teavitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise ja
tegutsemist lubavate toimingutega, mis ei ole tasulised teenused, vaid mis kvalifitseeruvad
lõivustatud toiminguteks riigilõivuseaduse § 3 kohaselt ning mille tasumäärad peaksid seega
olema sätestatud riigilõivuseaduses, mitte ministri määruses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Virge Aasa 6113549
[email protected]
Artur Lundalin 611 3219
[email protected]
2