Riigikantselei Meie 29.03.2022 nr 1.1-27/2932-1
[email protected]
Eesti seisukohad Euroopa Liidu uute omavahendite paketi kohta
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad nõukogu omavahendite
otsuse ja Euroopa Liidu 2021-2027 pikaajalise eelarve määruse muutmise ettepanekute kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit-Pentus Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel
2. Seletuskiri -13 lehel
3. Seletuskirja lisa 1: mõjude analüüsi lisa – 3 lehel
4. Seletuskirja lisa 2: kaasamise tabel – 1 lehel
Erik Marksoo 611 3216,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad nõukogu omavahendite otsuse ja Euroopa Liidu 2021-2027 pikaajalise
eelarve määruse muutmise ettepanekute kohta.
1. Sissejuhatus
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 22. detsembril nõukogule ettepaneku uue
põlvkonna omavahendiliikide kohta, mis koosneb järgmistest osadest:
- Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, „ELi eelarve uued omavahendid“
(COM(2021) 566.
- Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega
määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021-2027
(COM(2021)569).
- Nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb
Euroopa Liidu omavahendite süsteemi (COM(2021) 570).
Läbirääkimised 2021-2027 pikaajalise EL eelarve üle jõudsid lõpule 2020. aasta detsembris.
Üheks kokkuleppe osaks oli Euroopa Liidu taasterahastu „NextGenerationEU“ loomine,
milleks EL laenab turgudelt 750 miljardit eurot (sellest 390 miljardit toetusteks ning kuni 360
miljardit eurot laenudeks1) majanduse taaste- ja vastupidavusmeetmete rakendamiseks
liikmesriikides. Lisaks eelarvemahtudele sõlmiti Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni
vahel institutsioonidevaheline kokkulepe, mis muuhulgas täpsustas kavatsusi EL nimel võetud
laenu tagasimaksmiseks. Märgiti, et tagasimaksed ei peaks põhjendamatult vähendama EL
eelarve programmide eelarveid ja sooviti piirata liikmesriikide kogurahvatulul (RKT) põhineva
osamakse suurenemist. Kui laenu tagasimakseteks ei soovita vähendada EL eelarve kulusid ega
suurendada sissemakseid liikmesriikide riigieelarvetest, jääb üle vaadata uute tuluallikate
poole. Idee, et uute tulude korral võiks laenu põhiosa tagasimakseid alustada juba käeoleval
eelarveperioodil (muidu alustataks seda 2028. aastast), oli osaks ka nõukogu
eelarvekokkuleppest, mis kinnitati Euroopa Ülemkogu 2020. aasta juuli järeldustes. 2021. aasta
lõpuks kohustuski komisjon esitama kolme uue tuluallika ehk omavahendi ettepanekud
eesmärgiga võtta esimesed neist kasutusele juba 1. jaanuarist 2023. Vastavalt
institutsioonidevahelisele kokkuleppele teeb komisjon teise uute omavahendite paketi
ettepaneku 2023. aasta lõpuks, mis võib hõlmata finantstehingute maksu ja ettevõtlussektoriga
seotud omavahendeid. Teine pakett hakkab tuginema ettepanekul „Äritegevus Euroopas:
tulumaksuga maksustamise raamistik“, mis on kavas esitada 2023. aastal.
22. detsembril 2021. esitaski komisjon ettepanekud kolmeks uueks omavahendiks. Esiteks teeb
komisjon ettepaneku suunata eelarvetuluks 25% EL kasvuhoonegaaside heitkogustega
kauplemise süsteemi (HKS) raames kogutud tuludest. See hõlmaks nii tänast süsteemi kui
selle laiendamist meretranspordile, lennunduse lubatud heitkoguste ühikute enampakkumise
suurendamist ning uuena eraldi maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemise
süsteemi tulusid. Komisjoni hinnangul koguks see omavahend tulu ajavahemikul 2023-2025
hinnanguliselt 9 miljardit eurot ja alates 2026. aastast keskmiselt 12,5 miljardit eurot aastas.
1
Kõik käesolevas dokumendis esitatud summad on 2018. aasta hindades, kui ei ole märgitud teisiti.
1
Teiseks suunaksid riigid 75% piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
(CBAM2) sertifikaatide müügist saadavast tulust ELi eelarvesse, mis võiks komisjoni
hinnangul tuua tulu 0,8 miljardit eurot aastas (2026-2030 keskmisena) ja alates 2030. aastast
2,1 miljardit eurot aastas. Kolmanda uue tuluallikana näeb komisjon tulu, mis põhineb
suurimate ja kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi osal, mis jaotatakse
OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastase kaasava raamistiku
kokkuleppe alusel maksustamiseks ümber liikmesriikidele. Liikmesriigid kannaksid 15%
kogutud tulust EL eelarvesse ja sellega võiks koguda komisjoni hinnangul 2,5-4 miljardit eurot
aastas.
Omavahendite ettepanekutega on seotud ka 2021-2027 pikaajalise EL eelarve määruse
muutmise ettepanek. Komisjon pakub välja automaatse mehhanismi, mis kohandaks EL
pikaajalise eelarve iga-aastasi ülempiire vastavalt kogutud uute tulude mahule võimaldades
sellega taasterahastu laenude tagasimaksmist. See toimiks nii, et igal aastal suurendatakse
maksete ülemmäära vastavalt eelmisel aastal kogutud uute omavahendite summale ja seda
kasutatakse taasterahastu laenu tagasimakseks. Eeldusel, et mõni uutest tuludest rakendub
2023. aastal, kohanduks see alates 2024. aastast. Mehhanismile on seatud ka ülempiir 15
miljardit eurot. See tähendab, et kui uusi tulusid kogutakse rohkem kui 15 miljardit, ei kasutata
enam laekunud summat laenu tagasimakseks, vaid see vähendaks riikide kogurahvatulul
põhinevat sissemakset EL eelarvesse.
Teiseks muudatuseks 2021-2027 pikaajalises EL eelarves on suurendada eelarvemahtu
kavandatava kliimameetmete sotsiaalfondi3 jaoks. Fondi loomise ettepaneku esitas
komisjon 14. juulil 2021 esitatud kliimapaketi „Eesmärk 55“ osana, et leevendada sotsiaalseid
mõjusid, mis kaasnevad hoonete ja maanteetranspordisektori lisamisest heitkogustega
kauplemise süsteemi. Kui 2021-2027 pikaajaline EL eelarve 2020. aasta lõpus kokku lepiti, ei
olnud selle fondi loomine veel kavas ja eelarves selleks vahendeid ette ei nähtud. Fondi saaks
seetõttu rahastada, kas vähendades ja jaotades ümber teiste kokkulepitud programmide
mahtusid või suurendades eelarve üldmahtu. Komisjon on valinud teise tee ja teeb ettepaneku
suurendada eelarvet 2025. aastal 2 176 miljoni euro võrra, 2026. aastal 9 132 miljoni euro võrra
ja 2027. aastal 8 786 miljoni euro võrra.
Oluline on märkida, et kogu komisjoni omavahendite pakett tugineb tuludel, mille tulubaase
pole veel kokku lepitud. Kolmest tuluallikast kaks – heitkoguste kvoodimüügi tulu ja piiril
kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tulu – on otseselt seotud 14. juulil 2021
komisjoni esitatud kliimapaketiga „Eesmärk 55“. Läbirääkimised nende ettepanekute üle on
alles alanud ja pole veel otsuseid ei heitkoguste kauplemissüsteemi laiendamiseks ega uue
loomiseks, millest sõltub ka vajadus sotsiaalse kliimafondi loomiseks. Piiril kohaldatava
süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi suhtes jõudis nõukogu 16. märtsil 2022 kokkuleppele
ühises lähenemises, mille alusel hakatakse Euroopa Parlamendiga läbi rääkima ja mille
vastuvõtmiseks tuleb ära oodata heitkogustega kauplemise süsteemi otsus lõpetada järk-
järguliselt tasuta lubatud heitkoguste jagamine vastavates sektorites. Veelgi ebamäärasem on
olukord hargmaiste ettevõtete jääkkasumi ümberjaotamise tuluga – selle rakendamiseks pole
isegi ettepanekut esitatud ja komisjoni direktiivi on oodata selle aasta juulis.
2
Carbon Border Adjustment Mechanism
3
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond (COM(2021)
568 final, 14.7.2021).
2
Kuigi kavatsus uute omavahendite nimel töötada oli osaks 2021-2027 pikaajalise EL eelarve
kokkuleppest, ei tähenda see, et kõigi ettepanekutega oleks juba ette nõustutud. Nii nõukogu
omavahendite otsuse kui ka 2021-2027 pikaajalise EL eelarve määruse muutmiseks on vaja
liikmesriikide ühehäälsust ning omavahendite otsus nõuab enamikes riikides kas kinnitamist
või ratifitseerimist parlamentides. Arutelud on keerulised ja tundlikud, sest iga muudatus kas
suurendab või vähendab liikmesriigi sissemakset. Omamoodi on EL tulude läbirääkimised EL
ühtsuse proovikiviks, sest muudatused eeldavad, et kompromissina suudetakse EL ühiste
eesmärkide nimel vaadata kaugemale üksiku riigi netopositsioonist ja arvestada laiemat kasu,
mida EL ühine turg ja liikmelisus riigile toob. Seekordsed arutelud seostuvad EL taasterahastu
tagasimaksetega ja EL kliimapoliitikaga „Eesmärk 55“ raames. EL taasterahastu loomine ja
selle rahastamine erandkorras EL nimel võetud laenuga oli EL ühtse ja solidaarse vastuse
märgiks ELi tabanud kriisidele. See, et võetud laenu makstaks tagasi uutest tuluallikatest ja
mitte lihtsalt riikide eelarvepanuseid suurendades, oli läbirääkimistel väga oluline mitmetele
riikidele. Kõigi riikide huvides peaks olema osaleda omavahendite aruteludes konstruktiivselt
ja panustades kompromissile, mis kohtleks riike õiglaselt ja toetaks EL ühiseid eesmärke.
Vabariigi Valitsus on võtnud CBAMi kohta toetava seisukoha 16.12.2021, HKSi kohta
seisukohad 25.11.2021. Vastavad mõjuanalüüsid on tehtud nendega seoses ja seletuskirjas
käsitletakse ainult riigieelarvelist mõju Eesti sissemaksele EL eelarvesse.
Seisukohad ja seletuskirja koostasid rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna Euroopa
Liidu talituse nõunikud Erik Marksoo (
[email protected]), Karin Kondor-Tabun
(
[email protected]) ja Mari Lahtmets (
[email protected]) ning juhataja Meelis
Meigas (
[email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud fiskaalpoliitika osakonna
juhataja Raoul Lättemäe (
[email protected]) ja eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu
(
[email protected]).
2. Euroopa Liidu asja sisu ja võrdlev analüüs
2.1. Kehtiv EL omavahendite süsteem
Kehtiva nõukogu omavahendite otsuse alusel kogutakse EL eelarvesse tulusid neljast allikast.
Nii öelda riiklikud sissemaksed, mille riigid tasuvad enda riigieelarvest, moodustavad kolm
omavahendit: käibemaksubaasipõhine omavahend (KM), ringlusse võtmata
plastpakendijäätmete omavahend ja riigi kogurahvatulul (RKT) põhinev osamakse. Neile
lisandub traditsiooniline omavahend ehk liikmesriikide kogutav tollimaks, millest 75%
edastatakse EL eelarvesse ja 25% jääb riigile tollimaksu kogumiskuludeks. EL eelarves
kogutakse tulusid omavahendite otsuse sätestatud ülempiiri raames nii palju, kui on vaja
eelarves kokku lepitud kulude rahastamiseks. Tulude sissenõudmisel liidetakse kõigepealt
käibemaksubaasi ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmete omavahendid ning tollimaks.
Sellele lisaks tasuvad riigid kokkulepitud eelarvemahust puuduva osa RKT omavahendina, seda
vastavalt iga riigi RKT osakaalule EL RKT-s. RKT põhine omavahend moodustab üle 70%
eelarve rahastamisest.
Joonisel 1 on võrreldud 2022. aasta EL eelarve rahastamise jagunemist eri tuluallikate vahel ja
2022 eelarve rahastamise näidet juhul, kui juba kehtiksid kolm uut omavahendit.
3
180
1 3
160 9
6 6
140 18 18
120 19 19
100
80
60 115 115
40
20
0
Ilma uute omavahenditeta Koos uute omavahenditega
RKT KM Tollimaksud Plastpakend HKS OECD I sammas CBAM
Joonis 1. 2022. a EL eelarve rahastamine kehtiva süsteemi kohaselt ning näide uute
omavahendite korral (mld eurodes).
Joonistelt on näha, et komisjoni ettepanekud ei tähenda eelarve tuludes märkimisväärset
reformi: uued omavahendid hakkaksid moodustama 7-10% liikmesriikide sissemaksest.
Domineerivaks tuluallikaks jääks endiselt RKT-põhine osamakse – samas saaks taasterahastu
laenu tagasimaksed tehtud, ilma et peaks RKT komponenti suurendama.
Nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2025, mis käsitleb
Euroopa Liidu omavahendite süsteemi
Nõukogu otsuses muudetakse artiklit 2, mis sätestab EL omavahendite liigid ja nende kogumise
kõige olulisemad elemendid nagu kogumismäär.
Esiteks võetakse uue omavahendina kasutusele 25% tulust, mille liikmesriigid saavad EL
HKS-ist. Kui täna jääb kogu saadud tulu liikmesriikidele, siis uue otsuse jõustumisel jääks
liikmesriikidele 75%. Hõlmatud on kõik direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvad
sektorid, st juhul kui Euroopa Parlament ja nõukogu toetavad komisjoni „Eesmärk 55“
ettepanekuid, muutuksid omavahenditeks ka meretranspordi ja uuena maanteetranspordi ja
hoonete lubatud heitkoguste müügist saadud tulud. Hõlmatud on ka need heitkoguste ühikud,
mida riigid otsustavad mitte panna enampakkumisele või suunata moderniseerimisfondi jaoks
enampakkumisele. Omavahendi arvestusest jäävad välja üksnes need ühikud, mis on ette
nähtud innovatsioonifondi jaoks ning moderniseerimisfondi esialgseks rahastamiseks.
Komisjon tegi HKS-i omavahendi ettepaneku ka 2018. aasta 2021-2027 pikaajalise EL eelarve
paketis, kuid liikmesriigid ei toetanud seda. Ettepanekut ei ole siiani saatnud edu, sest
omavahend koormaks enim EL keskmisest vähem jõukaid liikmesriike, kelle osakaal
heitkoguste müügitulus on suurem kui nende jõukus. Omavahend oleks seega regressiivse
mõjuga, mistõttu läheb see vastuollu paljude riikide arusaamaga õiglasest koormusest eelarve
rahastamisel. Sama probleem tekib ka seekord (vt täpsemalt mõjude analüüsi), mille
leevendamiseks on ettepaneku artikli 2 lõikes 2a sätestatud maksimaalse osamakse ülemmäär,
mis kehtiks kuni 2030. aastani riikidele, kelle ostujõu standardi alusel mõõdetud ja arvutatud
4
kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90% ELi keskmisest. Üks neist riikidest oleks ka Eesti.
Nende riikide makset võrreldakse osakaaluga RKT-põhises makses ja kehtestatakse piir, et riigi
makse ei saa ületada rohkem kui 150% sellest, mille riik tasuks RKT omavahendi osakaalu
alusel. See aitab vähendada kümmekonna riigi sissemakset, kes oleksid rahaliselt selle
omavahendi kehtestamisel suurimad kaotajad. Selleks, et uue tuluallika puhul ei tekiks liiga
suuri võitjaid pakub komisjon välja ka minimaalse maksemäära võrreldes RKT osamakse
osakaaluga. Ühegi riigi HKS omavahendi makse ei saa olla väiksem kui 75% summast, mille
riik tasuks RKT osakaalu alusel. See suurendab sissemakset riikidel, kelle osakaal heitkoguste
müügituludes on väike, kuid osakaal RKT-s suur. Nii minimaalse kui maksimaalse makse piiri
kehtestamise eesmärk on seega vältida liiga suuri tasakaalumuutusi liikmesriikide vahel eelarve
rahastamises võrreldes tänase olukorraga.
Teiseks täiendatakse artiklit 2 uue omavahendiga, mis moodustaks 15 % suurimate ja
kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi osast, mis jaotatakse vastavalt
OECD/G20 juhtimisel peetud läbirääkimistel 8. oktoobril 2021 saavutatud 137 riigi
kokkuleppele maksustamiseks ümber tururiikidele, sh ELi liikmesriikidele. OECD
kaasava raamistiku maksukokkuleppe praktilise rakendamise üksikasjad on veel viimistlemisel.
2022. aasta tööprogrammis on komisjon lubanud esitada juulis direktiivi ettepaneku, et jõustada
kõnealune kokkulepe kooskõlas ELi õiguse ja ühtse turu nõuetega.
Kolmandaks täiendatakse artiklit 2 uue omavahendiga, mille moodustaks 75% piiril
kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamisest saadud tulu. Sarnaselt
tollimaksuga saaksid liikmesriigid endale jätta 25% kogutud tulust. Komisjon avalikustas
kohandusmehhanismi määruse eelnõu ettepaneku4 2021. aasta 14. juulil osana „Eesmärk 55“
kliimapoliitika paketist ja 16. märtsil jõudis nõukogu kokkuleppele ühises lähenemises.
2.2. Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093,
millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021-2027
Komisjon teeb ettepaneku lisada määrusesse uus artikkel 4a, mis kehtestaks automaatse
mehhanismi aastatel 2024-2027 EL taasterahastu „NextGenerationEU“ laenu
tagasimakseteks. Ettepaneku kohaselt suunatakse tagasimakseteks summa, mis laekub
eelneval aastal uutest omavahenditest. Selleks suurendatakse vastavalt kogutud uuele tulule
järgmise eelarveaasta kulu- ja maksekohustuste ülemmäära. Iga-aastaste kohanduste
piirmääraks on 15 miljardit eurot. Erandiks on aasta 2027, kus kohanduse mahuks on 2026.
aastal kogutud uute omavahendite tulu, millest lahutatakse 8 miljardit eurot, mida kasutatakse
kliimameetmete sotsiaalfondi rahastamiseks. Praeguse EL eelarve mõttes oleks tegemist
neutraalse kohandusega, sest uusi tulusid (uued omavahendid) ja kulusid (taasterahastu
tagasimakse) tekiks võrdselt ja teisi kokkulepitud programmide eelarvemahte pole muuta vaja.
Teine muudatus on seotud EL kliimameetmete sotsiaalfondi loomise ettepanekuga.
Komisjoni ettepanek on suurendada fondi rahastamiseks EL eelarves eelarverubriigi 3
„Loodusvarad ja keskkond“ nii kulu- kui maksekohustuste ülemmäärasid 2025. aastal 2 176
miljoni euro võrra, 2026. aastal 9 132 miljoni euro võrra ja 2027. aastal 8 786 miljoni euro
võrra. Need suurendused määratakse kindlaks eelarveraamistiku määruse lisas I, mis määrab
ülemmäärad kõigile eelarverubriikidele. See ettepanek ühest küljest suurendab liikmesriikide
sissemaksete vajadust (suureneb RKT osamakse), kuigi seda leevendaks 8 miljardit eurot, mis
fondi rahastamiseks plaanitakse saada uutest omavahenditest (täpsemalt 25% hoonete ja
4
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:52021PC0564
5
maanteetranspordi HKS-ist). Teisest küljest võimaldab see fondi rahastada ilma teisi eelarve
programmide eelarveid vähendamata ehk ei vähene riikide saadavad toetused.
Eesti õigusakte muuta või kehtestada ei ole nõukogu omavahendite otsuse vastuvõtmisel ja
2021-2027 pikaajalise EL eelarve määruse jõustumisel vaja. Eestil Vabariigi põhiseadusest ei
tulene kohustust nõukogu omavahendite otsus ratifitseerida, samas kui mitmetes teistes riikides
tuleb seda teha. Kehtiv omavahendite otsus (EL, Euratom) 2020/2025 kiideti erandlikult 10.
mail 2021 heaks Riigikogu otsusega, sest esmakordselt otsustati EL taasterahastut rahastada EL
laenu toel ning selle tagamiseks tõsteti ajutiselt omavahendite maksimaalse kogumise määra.
Kuigi komisjoni ettepanek lisaks EL eelarvele kolm uut tuluallikat, ei tõsteta seekord
omavahendite ülempiiri ehk Eesti maksimaalsed võimalikud kohustused EL eelarve ees ei
suurene.
3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Euroopa Liidu eelarve rahastamise põhimõtted on sätestatud EL toimise lepingus. EL nõukogu
otsus ja määrus puudutavad eelarve mahtu, erinevate poliitikavaldkondade vahelist jaotust jt
rakenduslikke kokkuleppeid. Neid õigusakte ei ole vaja liikmesriikide õigusesse üle võtta, kuna
EL eelarvega rahastatakse EL ühiste poliitikate elluviimist ja institutsioone. Subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõte kohaldub ühtse turu toimimiseks vajaliku liikmesriikide
seadusandluse harmoneerimise suhtes ja seetõttu käesoleval juhul ei kohaldu.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Laiemad mõjud majandusele, sotsiaalvaldkonnale, keskkonnale jne on uute omavahendite
aluseks olevatel EL õigusaktide ettepanekutel olenemata sellest, kas neid võetakse kasutusele
omavahendina või mitte. Neid mõjusid on hinnatud või hinnatakse vastavate ettepanekute
seisukohtade juures. Seetõttu keskendume mõjudele, mis on seotud CBAM-i, ettevõtete
jääkkasumi ümberjaotamise ja HKS-i tulude osalise suunamisega EL eelarve tuludeks.
Uute omavahendite kehtestamise peamine mõju on seotud riigieelarvega, kuna Eesti
kohustused EL eelarve ees ehk sissemaksed EL eelarvesse tehakse riigieelarvest. Uute
omavahenditega lisandub erinevaid arvestusaluseid, mille alusel leitakse liikmesriikide
sissemaksete suurus EL eelarvesse.
Uute omavahendite puhul sõltub nende kulukus riigieelarvele võrreldes olemasoleva
omavahendite süsteemiga eelkõige sellest, milline on Eesti osakaal uute omavahendite alusel
arvutatud tuludes võrreldes sellega, mis on Eesti osakaal RKT-põhises osamakses. Eesti RKT
moodustab EL RKT-st ligikaudu 0,21% (aastal 2021), sama suur on ka Eesti osakaal RKT-
põhises makses. Eesti RKT osakaal EL RKT-s aeglaselt kasvab5, kuna Eesti konvergeerub
lähemale EL keskmisele ning 2030. aastaks moodustab Eesti 0,24% ELi majandusest.
Komisjoni ettepaneku järgi hakkaks uus omavahendite süsteem kehtima 2023. aastast ning selle
tulusid kasutataks EL taasterahastu rahastamiseks võetud ELi laenu tagasimaksmiseks varem,
kui pikaajalise EL eelarvega kokku lepiti (alates 2028. aastast). See tähendab, et alates 2028.
aastast kulub laenu tagasimakseks vähem vahendeid kui prognoositud. Kui uusi omavahendeid
enne 2028. aastat ei kehtestata, siis ei hakata ka ELi laenu varem kui 2028. aastal tagasi
maksma. Kui ka 2028. aastaks uusi omavahendeid ei kehtestata, siis tuleb alates 2028. aastast
5
Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoosi kuni 2070, 10.09.2021. a https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-
maksud/majandus-ja-rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos
6
taasterahastu jaoks võetud laen tagasi maksta olemasolevate omavahendite arvelt ehk suurema
RKT-põhise maksena.
Heitkoguste kaubanduse omavahendi mõju riigieelarvele
Eesti saab 0,86% kehtiva HKS-ist tulust ehk 0,86% selle tuludest. Omavahendite ettepanek
lähtub sellest, et lisandub ka eraldi HKS hoonetele ja maanteetranspordile. Nende sektorite
2016.–2018. aastate heitkoguse põhjal on leitud Eesti osakaal kogu ELi hoonete ja
maanteetranspordi heitkogusest, mis on 0,26%. See on ka Eesti osakaal uue HKSi ühikutest
ning seega ka tuludest tulevikus.
Komisjoni ettepanekutes HKS-i kohta on pakutud piirkogused, kui palju kehtiva HKS-i lubatud
heitkoguste ühikuid ning uue hoonete ja maanteetranspordi HKS-i ühikuid igal aastal EL turule
paisatakse. Arvestades nende kogust on Eesti kaalutud osakaal kahe HKS-i peale kokku aastate
2026–2030 keskmisena 0,4% kogu heitkoguste ühikutest.
Tabel 1. Eesti HKSi ühikute arv ja osakaal 2026.–2030. aastate keskmine
2026- HKS Hoonete ja Ühikute Osakaal hoonete
2030 keskmine maanteetranspordi arv Osakaal ja Kaalutud
aastate ühikute HKSi ühikute arv kokku HKSi maanteetranspordi osakaal
keskmine arv (mln) (mln) (mln) ühikutest HKSi ühikutest ühikutest
Eesti 2,22 2,21 4,43 0,86% 0,26% 0,40%
Euroopa
Liit 258 848 1106
Komisjoni ettepanekuga kehtestatakse ajutine regressiivsuse leevendussäte (HKSi omavahend
on piiratud 150%-ga sellest, mis liikmesriik maksaks, kui sama summa kogutaks kokku RKT-
põhiselt) kuni aastani 2030 neile liikmesriikidele, kelle RKT inimese kohta ostujõudu
arvestades on alla 90% EL keskmisest.
Eesti on nende riikide hulgas, kellele see rakendub, kuna Eesti osakaal HKSi tuludes on rohkem
kui 150% osakaalust EL RKT-s, samas RKT inimese kohta on alla 90% EL keskmisest. Sellega
muutub meie osakaal HKS-i omavahendis väiksemaks.
Jooniselt 2. on näha, mis mõju on komisjoni ettepaneku solidaarsusmehhanismil riikide HKSi
omavahendi suurusele. Kui Eesti osakaal ELi HKSi tuludes on kaks korda suurem kui osakaal
EL RKT-s, siis omavahendi jaoks vähendatakse seda erinevust 1,5 korrale. Sama toimub ka 9
teise riigi puhul. Samas on viis liikmesriiki (Rootsi, Taani, Iirimaa, Soome, Holland), kelle
osakaal HKS tuludes on 2026-2030 aastate keskmisena rohkem kui 25% võrra väiksem kui
osakaal EL RKT-s, mistõttu suurendatakse nende osakaalu HKSi omavahendis. Need on ka EL
keskmisest oluliselt jõukamad riigid.
7
Joonis 2. Liikmesriikide osakaal HKSi tuludes võrreldes osakaaluga RKT-s ning liikmesriikide
osakaal HKSi omavahendis võrreldes osakaaluga RKT-s.
Komisjoni prognoosi järgi kogutaks HKSi omavahendist tulusid EL eelarvesse aastate 2026–
2030 keskmisena 12,5 miljardit eurot (alates 2026. aastast hakataks komisjoni ettepaneku järgi
koguma tulusid ka maanteetranspordi ja hoonete HKSi kaudu). Eesti osakaal selle omavahendi
tuludes oleks 0,35% ehk ligikaudu 43 miljonit eurot aastas. Kui sama suur summa kogutaks
kokku RKT-põhise omavahendina, milles Eesti osakaal aastate 2026-2030 keskmisena on
pikaajalise prognoosi kohaselt 0,23%, siis summa oleks 27,6 miljonit eurot aastas. Kui
heitkoguse ühiku hind oleks suurem kui komisjoni mõjuhinnangus prognoositud 50€ tonni
kohta, siis on ka saadud tulu proportsionaalselt suurem ning kõigil liikmesriikidel suureneb ka
EL eelarvesse makstav summa, mille osakaal on 25% HKSi tuludest (samal ajal on Eestile jääv
75% osa suurem).
Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanism omavahendi mõju riigieelarvele
CBAMist saadavad tulud eri liikmesriikides võivad aastate lõikes väga palju kõikuda,
tulenevalt üksikute ettevõtete äriotsustest kui palju ja mis riikidest kohandusmehhanismi
sektorite kaupu importida, mistõttu mineviku andmetest lähtuvad prognoosid võivad olla väga
ebatäpsed. Lisaks, kohandusmehhanism on kliima- ja keskkonnameede, mille eesmärk pole
koguda tulu, vaid innustada kolmandaid riike vähendama oma tootmise süsinikdioksiidi heidet
ja tänu süsinikdioksiidi lekkeohu kõrvaldamisele lõpetada EL heitkogustega kauplemise
süsteemis nendes sektorites tasuta kauplemisühikute jagamine. Komisjoni ettepaneku järgi
rakenduks kohandusmehhanism järk-järgult. Ka komisjon on möönnud, et on keeruline hinnata
antud sertifikaatide müügist saadavat tulu, eelkõige kuna importijad võivad muuta endale
vajalike kaupade lähteriike, kui kolmandatest riikidest imporditavale kaubale lisandub
sertifikaadi kulu ning sel ei pruugi enam olla kulueelist jne.
Komisjoni hinnangul võib kohandusmehhanismi omavahendi tulu olla 2026.–2030. aastatel
keskmiselt ligikaudu 1 miljard eurot aastas. Kui suur on selles Eesti osakaal, sõltub sellest, kui
palju imporditakse kolmandatest riikidest Eestisse alumiiniumi, rauda ja terast, väetisi ja
tsementi ja kui suur on nende toodete CO2-mahukus. Kohandusmehhanismi rakendatakse neis
viies sektoris, spetsiifiliselt kehtib määrus komisjoni ettepaneku järgi 30 kitsamas sektoris
8
vastavalt nõukogu määruses nr 2658/876 toodud koondnomenklatuuri koodide järgi tariifi- ja
statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta.
Kohandusmehhanismi alla kuuluvate kaupade CO2-mahukus on erinev ning seetõttu on erinev
ka see, kui palju on nende kaupade importimisel tarvis osta kohandusmehhanismi sertifikaate.
Komisjon on alustanud nii EL tootjaid kui ka kolmandate riikide tootjaid hõlmava esmase
heitkoguste kaardistusega, aga andmeid ei ole veel avalikustatud. Seetõttu on momendil
tuginetud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/4477 toodud hinnangutele kaupade keskmise
süsinikdioksiidi heitkoguse kohta, mis annab õiglase hinnangu EL sisese tootmise kohta. Sama
metoodikat kasutati ka süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi seisukohtade mõju
analüüsimisel. Samas tuleb arvestada, et kolmandates riikides on samade kaupade tootmine
enamasti saastavam kui ELis. Samuti ei arvesta see, et liikmesriigid impordivad kaupu
erinevatest kolmandatest riikides, mistõttu nt alumiiniumi või mõne teise sektori impordi CO2-
mahukus olla teise liikmesriigi sama sektori impordist erinev.
Liikmesriikide import kohandusmehhanismi sektorites on väga varieeruv ning mitte otseselt
seotud liikmesriigi majanduse suurusega (RKT-ga), täpsemad andmed on toodud lisas tabelis
2. See on tingitud tõenäoliselt muuhulgas sellest, et osad riigid impordivad nende sektorite
kaupu EL-siseselt, mitte kolmandatest riikidest või toodavad ise.
Joonisel 3 on liikmesriikide osakaalud kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade EL-i
impordimahust aastatel 2016-2020, kaalutuna nende sektorite süsinikdioksiidi mahukusega,
mida on võrreldud riikide majanduste suurusega ehk RKT-ga (osakaal ELi liikmesriikide
impordis on jagatud osakaaluga EL RKT-s). Sel viisil saab võrrelda, millistes riikides on
ajalooliste andmete alusel osakaal ELis müüdavate sertifikaatide müügist saadud tulust suurem
kui osakaal EL RKT-s.
Joonis 3. Liikmesriikide osakaal kohandusmehhanismi EL impordimahus aastatel 2016.–2020.
võrdluses osakaaluga EL RKT-s (2020. a)
6
NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 2658/87, 23. juuli 1987, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise
tollitariifistiku kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31987R2658&from=EN
7
https://eur-lex.europa.eu/legal-contentT/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R0447&qid=1631532708647&from=en
9
Sisuliselt näitab see kui mitu korda on liikmesriikide osakaal 2016.–2020. aastate
kohandusmehhanismi sektorite süsinikdioksiidi mahukusega kaalutud impordis suurem riikide
osakaalust EL RKT-s. Kui Bulgaaria osakaal impordis on ligi 7 korda suurem kui RKT-s, siis
Eesti osakaal on ligi 2,5 korda suurem. Samas ei pruugi see suhtarv jääda tulevikus samaks,
sest kui kohandusmeedet rakendama hakatakse, võivad ettevõtted kohandada oma äriotsuseid,
mis võib nende sektorite impordimahte eri riikides suurel määral muuta.
Komisjon on prognoosinud, et hinnanguliselt võiks aastatel 2023-2030 kohandusmehhanismi
omavahendi tulu olla aastas 0,5 miljardit eurot ehk kokku 4 miljardit. Kuna 2023.-2025. aastatel
oleks üleminekuperiood, kus sertifikaate veel osta pole vaja ja tulu ei ole, siis võiks 4 miljardit
koguneda keskmiselt 5 aasta jooksul 2026.–2030. aastatel. Arvutades Eesti
kohandusmehhanismi omavahendi makse suuruse lähtudes viimase viie teadaoleva aasta
osakaalust kohandusmehhanismi sektorite impordis ja nende sektorite süsinikdioksiidi
mahukust, oleks Eesti kohandusmehhanismi omavahendi makse suurus 3,8 miljonit eurot
aastas. Eestile jääks endale sertifikaatide müügitulust 25% ehk 1,3 miljonit eurot.
OECD/G20 kaasava raamistiku hargmaiste ettevõtete jääkkasumi ümberjaotamise
omavahend
Komisjoni omavahendite ettepaneku kohaselt maksab iga liikmesriik ELi eelarvesse osamakse,
mis on 15% neile ümberjaotatud hargmaiste ettevõtete jääkkasumist. Kuni kokkuleppe
üksikasjad ei ole selgunud, on komisjon hinnanud, et ELi eelarvetulud võivad ulatuda kuni 2,5–
4 miljardi euroni aastas.
Konkreetsete liikmesriikide osa ELi riikidele jagatud ümberjaotatava jääkkasumi suurust on
väga keeruline prognoosida, kuna see sõltub sellest, millised on need ettevõtted konkreetsel
aastal, kellele antud raamistik kehtib (käive üle 20 miljardi eurot, kasumlikkus üle 10%), kui
suur on nende kasum, mida ümber jaotatakse, kui palju neil on kliente ELi liikmesriikides ja
mis mahus need kliendid antud ettevõtete kaupu või teenuseid kasutavad või tarbivad. Seetõttu
on võimatu anda numbrilist hinnangut, kui palju Eestil on oodata tulu hargmaiste ettevõtete
jääkkasumi ümberjaotatavast tulust või kui suur on selle alusel Eesti makstav EL omavahendi
kulu riigieelarvele. Kuna omavahend moodustab ümberjaotatavast tulust 15%, siis enamik
tulust jääb riigieelarve tuludeks.
5. Valitsuse seisukoha selgitus
I Nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2025, mis käsitleb
Euroopa Liidu omavahendite süsteemi.
1. Eesti toetab Euroopa Liidu eelarve omavahendite süsteemi, mis oleks võimalikult
õiglane, stabiilne ja lihtne.
EL pikaajaliste eelarvete läbirääkimistel on Eesti toetanud tulude süsteemi, mis oleks lihtne:
tulukomponente, erandeid ja tagasimakseid osadele riikidele oleks võimalikult vähe. Lihtsus
mõjutab eelkõige tulude prognoositavust ja halduskulusid. Mida rohkem on tuluallikaid, seda
rohkem on prognoosides muutujaid ja tagasiulatuvaid korrektsioone riikide sissemaksetes,
samuti on suurem halduskoormus. Õigluse all mõeldakse seda, kuidas jaguneb sissemaksete
koormus liikmesriikide vahel ja kas see on põhjendatud. Oleme pidanud õiglaseks valdavalt
kogurahvatulul (RKT) põhinevat süsteemi, mis tagab selle, et enim panustavad eelarvesse
10
jõukaimad riigid, kes ise ühtlasi teenivad EL siseturust suurimat kasu. Tulude stabiilsus on
oluline tulude prognoositavuse tagamiseks: mida rohkem on tuludes raskesti prognoositavaid
komponente, seda rohkem muutub vajadus riigieelarveliste panuste järgi.
2. Euroopa Liidu taasterahastu laenu tagasimaksmiseks toetab Eesti põhimõtteliselt
uute Euroopa Liidu tuluallikate lisamist eelarvesse tingimusel, et sellega ei muutu
oluliselt liikmesriikide vaheline eelarve sissemaksete tasakaal.
Kavatsus töötada uute omavahendite suunas oli osaks 2021-2027 pikaajalise EL eelarve
kokkuleppest, mis sõnastati Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud
institutsioonidevahelises kokkuleppes. Peamiseks ajendiks oli leida EL taasterahastu laenu
tagasimakseteks tulusid, mis ei suurendaks riigieelarvelisi panuseid. 2020. aasta juuli ülemkogu
järeldustes lepiti kokku, et juhul kui 2021-2027 eelarveperioodil jõutakse uute tuluallikate
rakendamiseni, kasutatakse saadud tulu EL taasterahastu põhiosa tagasimaksete alustamiseks
käesoleval eelarveperioodil. Kokkuleppe kohaselt peaksid uued omavahendid olema lihtsad,
läbipaistvad, ennustatavad ja õiglased.
Kui uusi omavahendeid vastu ei võeta, algavad EL taasterahastu põhiosa tagasimaksed 2028.
aastast. Eestil ei ole põhjust kokkulepetest taganeda ja oleme valmis aruteludes konstruktiivselt
osalema. Samas on oluline, et muudatused tulude kogumises ei põhjustaks märkimisväärseid
muudatusi riikide sissemaksetes: olukorda, kus muudatustega kaasneks suured võitjad ja
kaotajad ei saa pidada õiglaseks ega põhjendatuks.
3. Eesti peab oluliseks, et enne kui võetakse vastu nõukogu omavahendite otsuse
muutmise ettepanek, oleks saavutatud kokkulepped vastavate tulubaaside
õigusaktides (piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi-, EL
kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi- ning suurimate ja
kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi tururiikidele ümberjaotamise
ettepanekutes).
Muudatustega nõukogu omavahendite otsuses võtavad liikmesriigid pikaajalisi kohustusi EL
eelarve ees, mis peavad olema võimalikult hästi prognoositavad ja läbipaistvad. Kõik kolm
Euroopa Komisjoni omavahendi ettepanekut tuginevad tuludel, mida veel liikmesriigid ei kogu:
heitkoguste kauplemissüsteem ja uue loomine on komisjoni ettepanekute alusel arutelu all;
piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi pole veel loodud ja hargmaiste
ettevõtete kasumi jääkkasumi ümberjaotamise rakendamises pole kokku lepitud. On mõistlik,
et kõigepealt lepitakse kokku kas ja kuidas täpsemalt EL poliitikate rakendamisel uus tulu tekib
ning seejärel saab otsustada, kas ja millises mahus oleks seda otstarbekas suunata EL eelarve
rahastamiseks.
4. Eesti toetab Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi
kohandusmehhanismi tulude osalist kasutamist Euroopa Liidu eelarve
omavahendina, sest tegemist on uue Euroopa Liidu ühise kliima- ja
energiapoliitika meetme tuluga ja see on kooskõlas Euroopa Liidu eelarve
prioriteetidega.
Tegemist on uue EL kliima- ja energiapoliitika meetmest tuleneva ühise tuluga, mis vaatamata
tagasihoidlikule mahule sobiks EL eelarve sissemaksetes osaliselt asendama riigieelarvetest
tasutavat kogurahvatulul põhinevat osamakset panustades EL eelarve kliimapoliitika eesmärgi
täitmisesse. Rakendumisel vähendaks uus tuluallikas vajadust suurendada taasterahastu laenu
11
tagasimakseteks riigieelarvelisi sissemakseid. 16. detsembril 2021 kinnitas Vabariigi Valitsus
„Eesti seisukohad Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi
eelnõu kohta - COM(2021) 564“. Omavahendiga seoses otsustati, et „tuleb kaaluda tulu
suunamist Euroopa Liidu eelarvesse. Selle arutelu juures peame oluliseks, et
kohandusmehhanismi esmase rakendamisega seotud kulud ja hilisemad halduskulud kaetakse
kohandusmehhanismi tuludest.“ Komisjoni ettepanek jätta liikmesriigile 25% sertifikaatide
müügist kogutud tuludest on sama määr, mis jääb liikmesriigile tollimaksude kogumiskuludeks.
Ei ole põhjust arvata, et kohandusmehhanismi rakenduskulud saaksid olema osakaalult
suuremad kui EL tollimaksu kogumiskulud.
5. Eesti saab nõustuda Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemil põhineva
omavahendi loomisega, kui läbirääkimistel jõutakse Euroopa Komisjoni
ettepanekust õiglasema lahenduseni, mis piiraks alaliselt ja oluliselt Euroopa
Liidu keskmisest vähemjõukamate riikide eelarvekoormuse kasvu.
EL heitkogustega kauplemise tulu on otseselt seotud EL kliima- ja energiapoliitikaga ning EL
eelarve prioriteetidega. Seetõttu võiks see tulu sobida EL ühispoliitikate rahastamiseks, eriti
arvestades, et kliimamuutused vajavad piiriüleseid lahendusi. Probleemiks selle omavahendi
puhul on, et see muudaks tuntavalt sissemaksete tasakaalu EL keskmiselt jõukamate ja
vähemjõukamate riikide vahel ning omavahendi kehtestamisel tuleks võtta meetmeid selle
mõju leevendamiseks. 2021-2027 pikaajalise EL eelarve läbirääkimistel ei saanud Eesti selle
omavahendi loomist toetada, sest polnud ette nähtud meetmeid keskmisest vähem jõukate
riikide sissemakse kasvu leevendamiseks. Lisaks ei ole heitkoguste ühikuhindade muutumise
tõttu tegemist stabiilse tuluallikaga.
12.12.2021 ettepanekus on komisjon välja pakkunud mehhanismi, mis aastani 2030 piiraks alla
90% EL keskmise kogurahvatuluga riikide maksimaalse sissemakse 150%-ga sellest, mille riik
tasuks siis kui tulu küsitaks kogurahvatulu komponendi alusel. Kuna pole otsustatud, et aastaks
2030 arvutatakse riikide vaheline ühikute osakaal kauplemissüsteemis ümber siis pole
põhjendatud piirmäära kehtimine ainult 2030. aastani. Alaline maksimummäär kohtleks
võrdselt riike, kes kogurahvatulu statistika muutumisel võiksid erandi alt kas väljuda või
siseneda. Kuna ringlusse võtmata plastpakendi omavahendi puhul on sarnase probleemi
lahendamiseks erand, mis kehtib alla 100% EL kogurahvatuluga riikidele siis tuleks ka
heitkoguste omavahendi piirmäär ühtlustada 100%-ni EL keskmisest.
Eesti jt sarnases olukorras riikide jaoks oleks 150%-line sissemakse kasv selle omavahendi osas
parem kui enam kui 200%-line kasv, mis kaasneks ilma komisjoni pakutud erandita, kuid oleks
siiski märkimisväärne. Kuni pole teada, kas ja millal vaadatakse ümber heitkoguste
kauplemissüsteemi ühikute osakaalud riikide vahel – mis muudaks omavahendi sissemakset
vastavalt tegelikule saastamisele – oleks õiglasem uue omavahendi sissemakse kasvu piirata nt
100% kasvuga võrreldes kogurahvatulu komponendi osakaaluga.
6. Leiame, et tulubaasi ja rakendusdetailide ebaselguse tõttu on liiga vara otsustada
suurimate ja kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi tururiikidele
ümberjaotamise tulu sobivuse üle Euroopa Liidu omavahendina. Seisukoha saab
võtta pärast vastavasisulise direktiivi ettepaneku esitamist Euroopa Komisjoni
poolt.
OECD hargmaiste ettevõtete kasumi jääkkasumi ümberjaotamise põhimõttelise kokkuleppe
üksikasjades ei ole veel kokku lepitud ja suure ebamäärasuse tõttu ei ole sisulised arutelud selle
12
omavahendi üle veel võimalikud. Komisjon esitab selle kokkuleppe EL õigusesse ülevõtmise
kohta direktiivi ettepaneku alles 2022. a suvel. Sellest tulenevalt esitab rahandusministeerium
Vabariigi Valitsusele seisukohad pärast seda, kui komisjon on esitanud direktiivi ettepaneku.
II Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega
määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021-2027
7. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega luuakse 2021-2027
pikaajalise EL eelarve mahu kohandamiseks automaatne süsteem, mis
võimaldaks uutest omavahenditest saadud tulu kasutada Euroopa Liidu
taasterahastu laenu põhiosa tagasimakseteks.
Euroopa Komisjoni ettepanek on kooskõlas 2020. aasta juuli ülemkogu järeldustega, mille
kohaselt tuleb uusi omavahendeid kasutada taasterahastu tagasimakseteks ja komisjon peab
esitama sellekohase ettepaneku. Juhul, kui ühe või mitme omavahendi üle jõutakse
kokkuleppele ja need jõustuvad enne 2027. aastat, oleks komisjoni pakutud automaatne
lahendus praktiline viis tagada võimalused laenu tagasimakseks ilma, et selle üle peaks Euroopa
Parlament ja nõukogu igal aastal eraldi otsustama.
8. Kui Euroopa Liidu kliimameetmete sotsiaalfond luuakse 2021-2027 pikaajalise
EL eelarve raamistikus, toetab Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega
suurendatakse fondi rahastamiseks Euroopa Liidu 2021-2027 pikaajalise EL
eelarve mahtu.
EL kliimameetmete sotsiaalfondi loomise ettepanek on otseselt seotud sellega, kas luuakse EL
heitkoguste kauplemise süsteem hoonetele ja maanteetranspordile, millega seoses tekiks
sotsiaalmajanduslikud negatiivsed mõjud, mida fond leevendaks. Fondi eelarve maht on seotud
ka heitkoguste omavahendiga, sest peaks moodustama 25% uue kauplemissüsteemi tuludest.
Alternatiivina on võimalik fond luua EL eelarve välisena või suunata kogu tulu uue hoonete ja
maanteetranspordi kauplemissüsteemi tuludest liikmesriigile. Komisjoni pakutud 2021-2027
pikaajalise EL eelarve suurendamist on vaja üksnes juhul, kui lepitakse kokku komisjoni
ettepaneku alusel luua fond EL eelarve piires.
2021-2027 pikaajalise EL eelarve kokkuleppimisel selle fondi loomisega ei arvestatud. Kui
fondi rahastada kinnitatud eelarvelagede piires (vajadus u 20 miljardit 2018 hindades)
tähendaks see kärpeid juba kokkulepitud programmide eelarvetes. Sellega kaasneks keerulised
vaidlused liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga ning viivitused nii muudetavate
programmide kui ka sotsiaalkliimafondi planeerimisel ja rakendamisel. Eestil ei ole põhjust
minna eelarvekärpeid nõudma, mis tõenäoliselt vähendaks ka Eesti saadavaid toetuseid. Kuigi
eelarvemahu kasvuga kaasneks liikmesriikide sissemaksete kasv, aitaks seda kompenseerida
uus heitkoguste kauplemissüsteemi omavahendi tulu.
6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Arvamusi küsiti Keskkonnaministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt,
Justiitsministeeriumilt ja Eesti Pangalt. Kirjaliku arvamuse esitas Eesti Pank. Eesti Panga
kommentaaridega on seisukoha kujundamisel ja seletuskirja koostamisel arvestatud.
Keskkonnaministeerium edastas sisendi heitkogustega kauplemise süsteemi ühikute koguste
kohta, mida on mõjude analüüsi koostamisel kasutatud.
13
LISA 1
HKS ja CBAM omavahendi mõju
Tabelis 1 on toodud detailsemalt HKSi omavahendi aluseks olevad andmed. Eraldi on välja
toodud kõikide EL riikide osakaaludele kehtiva HKSi tuludest ning pakutud hoonete ja
maanteetranspordi HKSi tuludest. Lisaks on toodud HKS-de ühikute arvuga ja hinnaga (2026.–
2030. aastate keskmine ühikute arv, kehtiva HKSi ühiku hind keskmiselt 80€ ja hoonete ja
maanteetranspordi HKSi ühiku hind keskmiselt 50€) kaalutud HKSi tuludest kokku. Nagu
näha, on Eesti puhul osakaal kehtiva HKSi tuludes oluliselt suurem kui uue HKSi tuludes. Kuna
komisjoni ettepanekute kohaselt oleks uue HKSi ühikute arv suurem kui kehtiva HKSi puhul,
siis ühikute arvuga kaalutult on osakaal HKSi tuludes madalam kui lihtsalt kahe HKSi süsteemi
keskmine osakaal, isegi sel juhul kui kehtiva HKSi ühiku hinnatase on kõrgem.
Et tuleks välja, millistele liikmesriikidele kehtiks HKSi omavahendi maksimum- ja
miinimumtase, on välja toodud riikide osakaal EL RKT-s, riikide jõukus (RKT inimese kohta
ostujõudu arvestades) ning riikide osakaal HKS tuludes võrreldes osakaaluga EL RKT-s. Nende
riikide näitajad, kelle osakaal HKSi tuludes on rohkem kui 1,5 korda osakaalust EL RKT-s, on
märgitud punasel taustal. Neile rakendub HKSi omavahendil maksimum piir, mis vähendab
nende osakaalu HKSi põhises omavahendis. Rohelise taustaga on märgitud nende riikide
näitaja, kus osakaal HKSi tuludes on alla 0,75 osakaalust EL RKT-s. Nende puhul osakaalu
HKSi omavahendis suurendatakse võrreldes osakaaluga HKSi tuludes. Viimases tulbas on
toodud lõplikud osakaalud HKSi omavahendis, arvestades miinimum- ja maksimumtasemeid.
Seega on näha, millistel liikmesriikidel ja kui suurel määral osakaal HKSi omavahendis erineb
osakaalust HKSi tuludes.
Tabel 1. Liikmesriikide osakaalud HKSi tuludes ja omavahendis 2026-2030 keskmine.
Osakaal
Osakaal
hoonete Kaalutud
Osakaal RKT EL HKSi
ja osakaal Osakaal Lõplik
kehtiva keskmisest tuludes
maantee- HKSi EL osakaal HKSi
HKSi PPS võrreldes
transpordi tuludes RKT-s omavahendis
tuludes (2020) osakaaluga
HKSi kokku
EL RKT-s
tuludes
Belgia 2,60% 3,83% 3,43% 3,35% 120,1% 1,02 3,52%
Bulgaaria 2,72% 0,82% 1,44% 0,53% 53,9% 2,73 0,81%
Tšehhi 5,08% 2,42% 3,29% 1,87% 89,7% 1,76 2,86%
Taani 1,41% 1,20% 1,27% 2,35% 139,7% 0,54 1,81%
Saksamaa 22,55% 22,72% 22,66% 25,28% 126,0% 0,90 23,30%
Eesti 0,86% 0,26% 0,46% 0,23% 83,4% 1,98 0,35%
Iirimaa 1,05% 1,57% 1,40% 2,33% 158,9% 0,60 1,79%
Kreeka 3,86% 1,61% 2,34% 1,08% 62,1% 2,17 1,68%
Hispaania 9,63% 8,86% 9,11% 8,41% 84,9% 1,08 9,37%
Prantsusmaa 6,17% 16,03% 12,80% 16,82% 106,9% 0,76 13,18%
Horvaatia 0,53% 0,68% 0,63% 0,38% 65,6% 1,67 0,58%
Itaalia 10,64% 13,44% 12,53% 11,55% 94,8% 1,08 12,88%
1
Küpros 0,29% 0,20% 0,23% 0,15% 83,0% 1,51 0,23%
Läti 0,20% 0,31% 0,28% 0,24% 70,3% 1,16 0,28%
Leedu 0,44% 0,55% 0,51% 0,39% 84,4% 1,30 0,53%
Luksemburg 0,12% 0,60% 0,44% 0,38% 185,8% 1,17 0,46%
Ungari 1,54% 2,08% 1,90% 1,18% 71,9% 1,62 1,80%
Malta 0,11% 0,06% 0,07% 0,11% 87,9% 0,70 0,08%
Holland 3,77% 4,36% 4,17% 5,80% 130,4% 0,72 4,47%
Austria 1,57% 2,52% 2,21% 2,84% 124,3% 0,78 2,27%
Poola 13,15% 8,31% 9,89% 4,49% 71,1% 2,20 6,88%
Portugal 1,96% 1,55% 1,68% 1,41% 75,2% 1,19 1,73%
Rumeenia 4,82% 2,05% 2,95% 2,09% 70,5% 1,42 3,04%
Sloveenia 0,49% 0,55% 0,53% 0,38% 88,1% 1,41 0,54%
Slovakkia 1,62% 0,99% 1,19% 0,76% 69,3% 1,58 1,16%
Soome 1,88% 1,11% 1,37% 1,73% 114,9% 0,79 1,40%
Rootsi 0,91% 1,34% 1,20% 3,88% 126,8% 0,31 2,98%
Allikas: KEM prognoosid CO2 ühikute piirmäära kohta EL üleselt, Eurostat, RAMi arvutused
Tabelis 2 on toodud liikmesriikide osakaalud kohandusmeetme sektorite ELi impordi kogustest
kolmandatest riikides viimase viie aasta kohta, mille andmed on kättesaadavad (aastad 2016-
2020). Siit on näha, et liikmesriikide osakaalud erinevate sektorite impordis kolmandates
riikidest on väga varieeruv ega ole otseselt seotud majanduse suurusega. Näiteks Saksamaa
osakaal tema majanduse suurusega võrreldes on suhteliselt väike, millest võib järeldada, et
tõenäoliselt Saksamaa impordib nende sektorite vajalikke kaupu pigem EL-siseselt või toodab
ise. Eesti, ja näiteks ka Leedu ja Läti, paistavad silma suure osakaaluga väetiste impordis
kolmandatest riikidest, mis peegeldab väetiste importi Venemaalt.
Tabel 2. Liikmesriikide osakaal süsiniku kohandusmeetme sektorite EL-välisest impordist
2016–2020. aastatel impordi koguse alusel.
Osakaal
piirimeetme
impordis Osakaal
CO2- EL
Raud ja mahukusega RKTs
teras Tsement Väetised Alumiinium kaalutult 2020
Belgia 14,55% 4,58% 9,86% 2,41% 12,30% 3,44%
Bulgaaria 2,97% 9,52% 4,61% 1,29% 3,03% 0,44%
Tšehhi 1,59% 0,00% 0,02% 0,95% 1,37% 1,55%
Taani 2,32% 1,20% 1,35% 1,34% 2,10% 2,41%
Saksamaa 8,04% 0,56% 3,95% 15,38% 8,71% 25,79%
Eesti 0,42% 0,06% 2,85% 0,14% 0,48% 0,20%
Iirimaa 1,32% 1,77% 4,39% 0,29% 1,32% 2,11%
Hispaania 8,60% 6,17% 13,58% 7,98% 8,56% 8,41%
Prantsusmaa 2,75% 22,19% 16,90% 5,11% 4,44% 17,43%
Horvaatia 0,43% 4,38% 0,43% 0,66% 0,60% 0,38%
2
Itaalia 27,29% 10,75% 7,86% 13,50% 23,83% 12,47%
Küpros 0,07% 0,19% 0,01% 0,10% 0,08% 0,15%
Läti 1,16% 0,99% 2,56% 0,04% 1,06% 0,22%
Leedu 1,18% 2,67% 6,62% 0,09% 1,33% 0,36%
Luksemburg 0,02% 0,00% 0,00% 0,14% 0,03% 0,34%
Ungari 0,92% 2,64% 1,91% 0,99% 1,05% 0,99%
Malta 0,04% 1,87% 0,01% 0,01% 0,10% 0,09%
Holland 6,00% 1,47% 3,72% 31,71% 9,48% 5,86%
Austria 1,03% 3,03% 0,05% 1,29% 1,11% 2,82%
Poola 6,13% 7,07% 7,02% 5,93% 6,11% 3,76%
Portugal 2,71% 0,05% 1,10% 0,17% 2,18% 1,47%
Rumeenia 3,73% 12,41% 4,58% 0,33% 3,58% 1,61%
Sloveenia 1,30% 0,00% 0,41% 1,73% 1,28% 0,35%
Slovakkia 0,62% 1,00% 0,14% 0,25% 0,56% 0,68%
Soome 1,44% 0,00% 1,07% 0,62% 1,25% 1,79%
Rootsi 1,93% 1,15% 2,59% 3,14% 2,10% 3,65%
Kreeka 1,42% 4,29% 2,42% 4,41% 1,97% 1,23%
Allikas: Eurostat EU trade since 1988 by HS2,4,6 and CN8 [DS-645593], RAMi arvutused
3
Lisa 2. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Eesti Pank HKS omavahend
Heitkoguste kauplemise tulude suure kõikumise tõttu ei ole Arvestatud. Nõustume, et tegemist ei ole stabiilse ja hästi
kõnealune tuluallikaks eriti sobilik EL eelarve omavahendiks, kuna prognoositava tuluallikaga.
EL eelarvekulud on pikaajaliselt kokku lepitud, mistõttu peaksid
tuluallikad olema eelistatult stabiilsed.
Euroopa Komisjonil on oma roll heitkoguste turu reguleerimisel, sh Teadmiseks võetud. Olukorda, kus Euroopa Komisjonil võiks
heitkoguste hinna mõjutamisel. Selline situatsioon, kus kõnealune tekkida HKS omavahendi puhul huvide konflikt, ei pea me
tulu on oluline osa EL eelarvest ja Euroopa Komisjon saab tõenäoliseks. Esiteks puudub komisjonil võimalus
lühiajaliselt mõjutada heitkoguste hinda, võib teatud juhul kaasa ühepoolselt heitkoguste ühikuhindu mõjutada ja teiseks
tuua huvide konflikti. puudub ka motivatsioon seda teha, sest EL eelarve tulusid
kogutakse üldsummas kokku vastavalt kuludele (kui HKS
omavahendit kogutakse rohkem siis RKT omavahendit selle
võrra vähem).
CBAM omavahend
Selline uus ELi eelarve omavahend ei tohiks omada negatiivset Arvestatud.
mõju valitsemissektori eelarvele. Kui piiril kohaldatava
süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on juba loodud, siis
täiendavat negatiivset mõju majandusele selle baasil ELi eelarve
omavahendi loomisest ei tekiks.
Hargmaiste ettevõtete jääkkasumi omavahend Arvestatud.
„Esimeses sambas“ otsustatud maksu maksmine ei puuduta Eestis
praegu ühtegi ettevõtet. Maksubaasi üksikasjad ei ole veel selged
ja on keeruline hinnata kas üldse ja kui palju võiks Eestile sellise
jääkkasumi ümberjaotamise teel maksutulu laekuda. Seega ei saa
prognoosida ka EL-i eelarvesse kantavat summat. Aga kuna seni
pole taolise potentsiaalse tuluga arvestatud, siis otsene negatiivne
mõju valitsemissektori eelarvele puudub.
1
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja märts 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu uute omavahendite paketi kohta
1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad nõukogu otsuse, millega muudetakse
otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi, eelnõu
(COM(2021) 570) ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093,
millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, eelnõu
(COM(2021)569) kohta:
Nõukogu omavahendite otsus:
1.1. Eesti toetab Euroopa Liidu eelarve omavahendite süsteemi, mis oleks võimalikult õiglane,
stabiilne ja lihtne.
1.2. Euroopa Liidu taasterahastu laenu tagasimaksmiseks toetab Eesti põhimõtteliselt uute
Euroopa Liidu tuluallikate lisamist eelarvesse tingimusel, et sellega ei muutu oluliselt
liikmesriikide vaheline eelarve sissemaksete tasakaal.
1.3. Eesti peab oluliseks, et enne kui võetakse vastu nõukogu omavahendite otsuse muutmise
eelnõu, oleks saavutatud kokkulepped vastavate tulubaaside õigusaktides (piiril kohaldatava
süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi, Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega
kauplemise süsteemi ning suurimate ja kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi
tururiikidele ümberjaotamise eelnõudes).
1.4. Eesti toetab Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tulude
osalist kasutamist Euroopa Liidu eelarve omavahendina, sest tegemist on uue Euroopa Liidu
ühise kliima- ja energiapoliitika meetme tuluga ja see on kooskõlas Euroopa Liidu eelarve
prioriteetidega.
1.5. Eesti saab nõustuda Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemil põhineva
omavahendi loomisega, kui läbirääkimistel jõutakse Euroopa Komisjoni ettepanekust
õiglasema lahenduseni, mis piiraks alaliselt ja oluliselt Euroopa Liidu keskmisest
vähemjõukamate riikide eelarvekoormuse kasvu.
1.6. Leiame, et tulubaasi ja rakendusdetailide ebaselguse tõttu on liiga vara otsustada suurimate
ja kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi tururiikidele ümberjaotamise tulu
sobivuse üle Euroopa Liidu omavahendina. Seisukoha saab võtta pärast seda, kui Euroopa
Komisjon on esitanud vastavasisulise direktiivi eelnõu.
Euroopa Liidu 2021–2027 pikaajalise eelarve määruse muutmine:
1.7. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega luuakse aastate 2021–2027 pikaajalise
Euroopa Liidu eelarve mahu kohandamiseks automaatne süsteem, mis võimaldaks uutest
omavahenditest saadud tulu kasutada Euroopa Liidu taasterahastu laenu põhiosa
tagasimakseteks.
1.8. Kui Euroopa Liidu kliimameetmete sotsiaalfond luuakse aastate 2021–2027 pikaajalise
Euroopa Liidu eelarve raamistikus, toetab Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega
suurendatakse fondi rahastamiseks aastate 2021–2027 pikaajalise Euroopa Liidu eelarve
mahtu.
1. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.
2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatused ja Eesti seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha
seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär