dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Liidu uute omavahendite paketi kohta

Rahandusministeerium · 29. märts 2022
Viit
1.1-27/2932-1
Registreeritud
29. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-27 Vabariigi Valitsuse istungile ja kabinetinõupidamisele esitatavad memorandumid, seisukohad, ülevaated
Toimik
1.1-27
Vastutaja
Erik Marksoo (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Fiskaalpoliitika osakond, Euroopa Liidu poliitika talitus)

Failid

  • 📎1.1-272932-1 29.03.2022 Väljaminev kiri.asice2400 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 29.03.2022 nr 1.1-27/2932-1 [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Liidu uute omavahendite paketi kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad nõukogu omavahendite otsuse ja Euroopa Liidu 2021-2027 pikaajalise eelarve määruse muutmise ettepanekute kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit-Pentus Rosimannus Rahandusminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel 2. Seletuskiri -13 lehel 3. Seletuskirja lisa 1: mõjude analüüsi lisa – 3 lehel 4. Seletuskirja lisa 2: kaasamise tabel – 1 lehel Erik Marksoo 611 3216, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 SELETUSKIRI Eesti seisukohad nõukogu omavahendite otsuse ja Euroopa Liidu 2021-2027 pikaajalise eelarve määruse muutmise ettepanekute kohta. 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 22. detsembril nõukogule ettepaneku uue põlvkonna omavahendiliikide kohta, mis koosneb järgmistest osadest: - Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, „ELi eelarve uued omavahendid“ (COM(2021) 566. - Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021-2027 (COM(2021)569). - Nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi (COM(2021) 570). Läbirääkimised 2021-2027 pikaajalise EL eelarve üle jõudsid lõpule 2020. aasta detsembris. Üheks kokkuleppe osaks oli Euroopa Liidu taasterahastu „NextGenerationEU“ loomine, milleks EL laenab turgudelt 750 miljardit eurot (sellest 390 miljardit toetusteks ning kuni 360 miljardit eurot laenudeks1) majanduse taaste- ja vastupidavusmeetmete rakendamiseks liikmesriikides. Lisaks eelarvemahtudele sõlmiti Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel institutsioonidevaheline kokkulepe, mis muuhulgas täpsustas kavatsusi EL nimel võetud laenu tagasimaksmiseks. Märgiti, et tagasimaksed ei peaks põhjendamatult vähendama EL eelarve programmide eelarveid ja sooviti piirata liikmesriikide kogurahvatulul (RKT) põhineva osamakse suurenemist. Kui laenu tagasimakseteks ei soovita vähendada EL eelarve kulusid ega suurendada sissemakseid liikmesriikide riigieelarvetest, jääb üle vaadata uute tuluallikate poole. Idee, et uute tulude korral võiks laenu põhiosa tagasimakseid alustada juba käeoleval eelarveperioodil (muidu alustataks seda 2028. aastast), oli osaks ka nõukogu eelarvekokkuleppest, mis kinnitati Euroopa Ülemkogu 2020. aasta juuli järeldustes. 2021. aasta lõpuks kohustuski komisjon esitama kolme uue tuluallika ehk omavahendi ettepanekud eesmärgiga võtta esimesed neist kasutusele juba 1. jaanuarist 2023. Vastavalt institutsioonidevahelisele kokkuleppele teeb komisjon teise uute omavahendite paketi ettepaneku 2023. aasta lõpuks, mis võib hõlmata finantstehingute maksu ja ettevõtlussektoriga seotud omavahendeid. Teine pakett hakkab tuginema ettepanekul „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“, mis on kavas esitada 2023. aastal. 22. detsembril 2021. esitaski komisjon ettepanekud kolmeks uueks omavahendiks. Esiteks teeb komisjon ettepaneku suunata eelarvetuluks 25% EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames kogutud tuludest. See hõlmaks nii tänast süsteemi kui selle laiendamist meretranspordile, lennunduse lubatud heitkoguste ühikute enampakkumise suurendamist ning uuena eraldi maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemise süsteemi tulusid. Komisjoni hinnangul koguks see omavahend tulu ajavahemikul 2023-2025 hinnanguliselt 9 miljardit eurot ja alates 2026. aastast keskmiselt 12,5 miljardit eurot aastas. 1 Kõik käesolevas dokumendis esitatud summad on 2018. aasta hindades, kui ei ole märgitud teisiti. 1 Teiseks suunaksid riigid 75% piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM2) sertifikaatide müügist saadavast tulust ELi eelarvesse, mis võiks komisjoni hinnangul tuua tulu 0,8 miljardit eurot aastas (2026-2030 keskmisena) ja alates 2030. aastast 2,1 miljardit eurot aastas. Kolmanda uue tuluallikana näeb komisjon tulu, mis põhineb suurimate ja kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi osal, mis jaotatakse OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastase kaasava raamistiku kokkuleppe alusel maksustamiseks ümber liikmesriikidele. Liikmesriigid kannaksid 15% kogutud tulust EL eelarvesse ja sellega võiks koguda komisjoni hinnangul 2,5-4 miljardit eurot aastas. Omavahendite ettepanekutega on seotud ka 2021-2027 pikaajalise EL eelarve määruse muutmise ettepanek. Komisjon pakub välja automaatse mehhanismi, mis kohandaks EL pikaajalise eelarve iga-aastasi ülempiire vastavalt kogutud uute tulude mahule võimaldades sellega taasterahastu laenude tagasimaksmist. See toimiks nii, et igal aastal suurendatakse maksete ülemmäära vastavalt eelmisel aastal kogutud uute omavahendite summale ja seda kasutatakse taasterahastu laenu tagasimakseks. Eeldusel, et mõni uutest tuludest rakendub 2023. aastal, kohanduks see alates 2024. aastast. Mehhanismile on seatud ka ülempiir 15 miljardit eurot. See tähendab, et kui uusi tulusid kogutakse rohkem kui 15 miljardit, ei kasutata enam laekunud summat laenu tagasimakseks, vaid see vähendaks riikide kogurahvatulul põhinevat sissemakset EL eelarvesse. Teiseks muudatuseks 2021-2027 pikaajalises EL eelarves on suurendada eelarvemahtu kavandatava kliimameetmete sotsiaalfondi3 jaoks. Fondi loomise ettepaneku esitas komisjon 14. juulil 2021 esitatud kliimapaketi „Eesmärk 55“ osana, et leevendada sotsiaalseid mõjusid, mis kaasnevad hoonete ja maanteetranspordisektori lisamisest heitkogustega kauplemise süsteemi. Kui 2021-2027 pikaajaline EL eelarve 2020. aasta lõpus kokku lepiti, ei olnud selle fondi loomine veel kavas ja eelarves selleks vahendeid ette ei nähtud. Fondi saaks seetõttu rahastada, kas vähendades ja jaotades ümber teiste kokkulepitud programmide mahtusid või suurendades eelarve üldmahtu. Komisjon on valinud teise tee ja teeb ettepaneku suurendada eelarvet 2025. aastal 2 176 miljoni euro võrra, 2026. aastal 9 132 miljoni euro võrra ja 2027. aastal 8 786 miljoni euro võrra. Oluline on märkida, et kogu komisjoni omavahendite pakett tugineb tuludel, mille tulubaase pole veel kokku lepitud. Kolmest tuluallikast kaks – heitkoguste kvoodimüügi tulu ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tulu – on otseselt seotud 14. juulil 2021 komisjoni esitatud kliimapaketiga „Eesmärk 55“. Läbirääkimised nende ettepanekute üle on alles alanud ja pole veel otsuseid ei heitkoguste kauplemissüsteemi laiendamiseks ega uue loomiseks, millest sõltub ka vajadus sotsiaalse kliimafondi loomiseks. Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi suhtes jõudis nõukogu 16. märtsil 2022 kokkuleppele ühises lähenemises, mille alusel hakatakse Euroopa Parlamendiga läbi rääkima ja mille vastuvõtmiseks tuleb ära oodata heitkogustega kauplemise süsteemi otsus lõpetada järk- järguliselt tasuta lubatud heitkoguste jagamine vastavates sektorites. Veelgi ebamäärasem on olukord hargmaiste ettevõtete jääkkasumi ümberjaotamise tuluga – selle rakendamiseks pole isegi ettepanekut esitatud ja komisjoni direktiivi on oodata selle aasta juulis. 2 Carbon Border Adjustment Mechanism 3 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond (COM(2021) 568 final, 14.7.2021). 2 Kuigi kavatsus uute omavahendite nimel töötada oli osaks 2021-2027 pikaajalise EL eelarve kokkuleppest, ei tähenda see, et kõigi ettepanekutega oleks juba ette nõustutud. Nii nõukogu omavahendite otsuse kui ka 2021-2027 pikaajalise EL eelarve määruse muutmiseks on vaja liikmesriikide ühehäälsust ning omavahendite otsus nõuab enamikes riikides kas kinnitamist või ratifitseerimist parlamentides. Arutelud on keerulised ja tundlikud, sest iga muudatus kas suurendab või vähendab liikmesriigi sissemakset. Omamoodi on EL tulude läbirääkimised EL ühtsuse proovikiviks, sest muudatused eeldavad, et kompromissina suudetakse EL ühiste eesmärkide nimel vaadata kaugemale üksiku riigi netopositsioonist ja arvestada laiemat kasu, mida EL ühine turg ja liikmelisus riigile toob. Seekordsed arutelud seostuvad EL taasterahastu tagasimaksetega ja EL kliimapoliitikaga „Eesmärk 55“ raames. EL taasterahastu loomine ja selle rahastamine erandkorras EL nimel võetud laenuga oli EL ühtse ja solidaarse vastuse märgiks ELi tabanud kriisidele. See, et võetud laenu makstaks tagasi uutest tuluallikatest ja mitte lihtsalt riikide eelarvepanuseid suurendades, oli läbirääkimistel väga oluline mitmetele riikidele. Kõigi riikide huvides peaks olema osaleda omavahendite aruteludes konstruktiivselt ja panustades kompromissile, mis kohtleks riike õiglaselt ja toetaks EL ühiseid eesmärke. Vabariigi Valitsus on võtnud CBAMi kohta toetava seisukoha 16.12.2021, HKSi kohta seisukohad 25.11.2021. Vastavad mõjuanalüüsid on tehtud nendega seoses ja seletuskirjas käsitletakse ainult riigieelarvelist mõju Eesti sissemaksele EL eelarvesse. Seisukohad ja seletuskirja koostasid rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna Euroopa Liidu talituse nõunikud Erik Marksoo ([email protected]), Karin Kondor-Tabun ([email protected]) ja Mari Lahtmets ([email protected]) ning juhataja Meelis Meigas ([email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ([email protected]) ja eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ([email protected]). 2. Euroopa Liidu asja sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Kehtiv EL omavahendite süsteem Kehtiva nõukogu omavahendite otsuse alusel kogutakse EL eelarvesse tulusid neljast allikast. Nii öelda riiklikud sissemaksed, mille riigid tasuvad enda riigieelarvest, moodustavad kolm omavahendit: käibemaksubaasipõhine omavahend (KM), ringlusse võtmata plastpakendijäätmete omavahend ja riigi kogurahvatulul (RKT) põhinev osamakse. Neile lisandub traditsiooniline omavahend ehk liikmesriikide kogutav tollimaks, millest 75% edastatakse EL eelarvesse ja 25% jääb riigile tollimaksu kogumiskuludeks. EL eelarves kogutakse tulusid omavahendite otsuse sätestatud ülempiiri raames nii palju, kui on vaja eelarves kokku lepitud kulude rahastamiseks. Tulude sissenõudmisel liidetakse kõigepealt käibemaksubaasi ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmete omavahendid ning tollimaks. Sellele lisaks tasuvad riigid kokkulepitud eelarvemahust puuduva osa RKT omavahendina, seda vastavalt iga riigi RKT osakaalule EL RKT-s. RKT põhine omavahend moodustab üle 70% eelarve rahastamisest. Joonisel 1 on võrreldud 2022. aasta EL eelarve rahastamise jagunemist eri tuluallikate vahel ja 2022 eelarve rahastamise näidet juhul, kui juba kehtiksid kolm uut omavahendit. 3 180 1 3 160 9 6 6 140 18 18 120 19 19 100 80 60 115 115 40 20 0 Ilma uute omavahenditeta Koos uute omavahenditega RKT KM Tollimaksud Plastpakend HKS OECD I sammas CBAM Joonis 1. 2022. a EL eelarve rahastamine kehtiva süsteemi kohaselt ning näide uute omavahendite korral (mld eurodes). Joonistelt on näha, et komisjoni ettepanekud ei tähenda eelarve tuludes märkimisväärset reformi: uued omavahendid hakkaksid moodustama 7-10% liikmesriikide sissemaksest. Domineerivaks tuluallikaks jääks endiselt RKT-põhine osamakse – samas saaks taasterahastu laenu tagasimaksed tehtud, ilma et peaks RKT komponenti suurendama. Nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2025, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi Nõukogu otsuses muudetakse artiklit 2, mis sätestab EL omavahendite liigid ja nende kogumise kõige olulisemad elemendid nagu kogumismäär. Esiteks võetakse uue omavahendina kasutusele 25% tulust, mille liikmesriigid saavad EL HKS-ist. Kui täna jääb kogu saadud tulu liikmesriikidele, siis uue otsuse jõustumisel jääks liikmesriikidele 75%. Hõlmatud on kõik direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvad sektorid, st juhul kui Euroopa Parlament ja nõukogu toetavad komisjoni „Eesmärk 55“ ettepanekuid, muutuksid omavahenditeks ka meretranspordi ja uuena maanteetranspordi ja hoonete lubatud heitkoguste müügist saadud tulud. Hõlmatud on ka need heitkoguste ühikud, mida riigid otsustavad mitte panna enampakkumisele või suunata moderniseerimisfondi jaoks enampakkumisele. Omavahendi arvestusest jäävad välja üksnes need ühikud, mis on ette nähtud innovatsioonifondi jaoks ning moderniseerimisfondi esialgseks rahastamiseks. Komisjon tegi HKS-i omavahendi ettepaneku ka 2018. aasta 2021-2027 pikaajalise EL eelarve paketis, kuid liikmesriigid ei toetanud seda. Ettepanekut ei ole siiani saatnud edu, sest omavahend koormaks enim EL keskmisest vähem jõukaid liikmesriike, kelle osakaal heitkoguste müügitulus on suurem kui nende jõukus. Omavahend oleks seega regressiivse mõjuga, mistõttu läheb see vastuollu paljude riikide arusaamaga õiglasest koormusest eelarve rahastamisel. Sama probleem tekib ka seekord (vt täpsemalt mõjude analüüsi), mille leevendamiseks on ettepaneku artikli 2 lõikes 2a sätestatud maksimaalse osamakse ülemmäär, mis kehtiks kuni 2030. aastani riikidele, kelle ostujõu standardi alusel mõõdetud ja arvutatud 4 kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90% ELi keskmisest. Üks neist riikidest oleks ka Eesti. Nende riikide makset võrreldakse osakaaluga RKT-põhises makses ja kehtestatakse piir, et riigi makse ei saa ületada rohkem kui 150% sellest, mille riik tasuks RKT omavahendi osakaalu alusel. See aitab vähendada kümmekonna riigi sissemakset, kes oleksid rahaliselt selle omavahendi kehtestamisel suurimad kaotajad. Selleks, et uue tuluallika puhul ei tekiks liiga suuri võitjaid pakub komisjon välja ka minimaalse maksemäära võrreldes RKT osamakse osakaaluga. Ühegi riigi HKS omavahendi makse ei saa olla väiksem kui 75% summast, mille riik tasuks RKT osakaalu alusel. See suurendab sissemakset riikidel, kelle osakaal heitkoguste müügituludes on väike, kuid osakaal RKT-s suur. Nii minimaalse kui maksimaalse makse piiri kehtestamise eesmärk on seega vältida liiga suuri tasakaalumuutusi liikmesriikide vahel eelarve rahastamises võrreldes tänase olukorraga. Teiseks täiendatakse artiklit 2 uue omavahendiga, mis moodustaks 15 % suurimate ja kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi osast, mis jaotatakse vastavalt OECD/G20 juhtimisel peetud läbirääkimistel 8. oktoobril 2021 saavutatud 137 riigi kokkuleppele maksustamiseks ümber tururiikidele, sh ELi liikmesriikidele. OECD kaasava raamistiku maksukokkuleppe praktilise rakendamise üksikasjad on veel viimistlemisel. 2022. aasta tööprogrammis on komisjon lubanud esitada juulis direktiivi ettepaneku, et jõustada kõnealune kokkulepe kooskõlas ELi õiguse ja ühtse turu nõuetega. Kolmandaks täiendatakse artiklit 2 uue omavahendiga, mille moodustaks 75% piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamisest saadud tulu. Sarnaselt tollimaksuga saaksid liikmesriigid endale jätta 25% kogutud tulust. Komisjon avalikustas kohandusmehhanismi määruse eelnõu ettepaneku4 2021. aasta 14. juulil osana „Eesmärk 55“ kliimapoliitika paketist ja 16. märtsil jõudis nõukogu kokkuleppele ühises lähenemises. 2.2. Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021-2027 Komisjon teeb ettepaneku lisada määrusesse uus artikkel 4a, mis kehtestaks automaatse mehhanismi aastatel 2024-2027 EL taasterahastu „NextGenerationEU“ laenu tagasimakseteks. Ettepaneku kohaselt suunatakse tagasimakseteks summa, mis laekub eelneval aastal uutest omavahenditest. Selleks suurendatakse vastavalt kogutud uuele tulule järgmise eelarveaasta kulu- ja maksekohustuste ülemmäära. Iga-aastaste kohanduste piirmääraks on 15 miljardit eurot. Erandiks on aasta 2027, kus kohanduse mahuks on 2026. aastal kogutud uute omavahendite tulu, millest lahutatakse 8 miljardit eurot, mida kasutatakse kliimameetmete sotsiaalfondi rahastamiseks. Praeguse EL eelarve mõttes oleks tegemist neutraalse kohandusega, sest uusi tulusid (uued omavahendid) ja kulusid (taasterahastu tagasimakse) tekiks võrdselt ja teisi kokkulepitud programmide eelarvemahte pole muuta vaja. Teine muudatus on seotud EL kliimameetmete sotsiaalfondi loomise ettepanekuga. Komisjoni ettepanek on suurendada fondi rahastamiseks EL eelarves eelarverubriigi 3 „Loodusvarad ja keskkond“ nii kulu- kui maksekohustuste ülemmäärasid 2025. aastal 2 176 miljoni euro võrra, 2026. aastal 9 132 miljoni euro võrra ja 2027. aastal 8 786 miljoni euro võrra. Need suurendused määratakse kindlaks eelarveraamistiku määruse lisas I, mis määrab ülemmäärad kõigile eelarverubriikidele. See ettepanek ühest küljest suurendab liikmesriikide sissemaksete vajadust (suureneb RKT osamakse), kuigi seda leevendaks 8 miljardit eurot, mis fondi rahastamiseks plaanitakse saada uutest omavahenditest (täpsemalt 25% hoonete ja 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:52021PC0564 5 maanteetranspordi HKS-ist). Teisest küljest võimaldab see fondi rahastada ilma teisi eelarve programmide eelarveid vähendamata ehk ei vähene riikide saadavad toetused. Eesti õigusakte muuta või kehtestada ei ole nõukogu omavahendite otsuse vastuvõtmisel ja 2021-2027 pikaajalise EL eelarve määruse jõustumisel vaja. Eestil Vabariigi põhiseadusest ei tulene kohustust nõukogu omavahendite otsus ratifitseerida, samas kui mitmetes teistes riikides tuleb seda teha. Kehtiv omavahendite otsus (EL, Euratom) 2020/2025 kiideti erandlikult 10. mail 2021 heaks Riigikogu otsusega, sest esmakordselt otsustati EL taasterahastut rahastada EL laenu toel ning selle tagamiseks tõsteti ajutiselt omavahendite maksimaalse kogumise määra. Kuigi komisjoni ettepanek lisaks EL eelarvele kolm uut tuluallikat, ei tõsteta seekord omavahendite ülempiiri ehk Eesti maksimaalsed võimalikud kohustused EL eelarve ees ei suurene. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Euroopa Liidu eelarve rahastamise põhimõtted on sätestatud EL toimise lepingus. EL nõukogu otsus ja määrus puudutavad eelarve mahtu, erinevate poliitikavaldkondade vahelist jaotust jt rakenduslikke kokkuleppeid. Neid õigusakte ei ole vaja liikmesriikide õigusesse üle võtta, kuna EL eelarvega rahastatakse EL ühiste poliitikate elluviimist ja institutsioone. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte kohaldub ühtse turu toimimiseks vajaliku liikmesriikide seadusandluse harmoneerimise suhtes ja seetõttu käesoleval juhul ei kohaldu. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Laiemad mõjud majandusele, sotsiaalvaldkonnale, keskkonnale jne on uute omavahendite aluseks olevatel EL õigusaktide ettepanekutel olenemata sellest, kas neid võetakse kasutusele omavahendina või mitte. Neid mõjusid on hinnatud või hinnatakse vastavate ettepanekute seisukohtade juures. Seetõttu keskendume mõjudele, mis on seotud CBAM-i, ettevõtete jääkkasumi ümberjaotamise ja HKS-i tulude osalise suunamisega EL eelarve tuludeks. Uute omavahendite kehtestamise peamine mõju on seotud riigieelarvega, kuna Eesti kohustused EL eelarve ees ehk sissemaksed EL eelarvesse tehakse riigieelarvest. Uute omavahenditega lisandub erinevaid arvestusaluseid, mille alusel leitakse liikmesriikide sissemaksete suurus EL eelarvesse. Uute omavahendite puhul sõltub nende kulukus riigieelarvele võrreldes olemasoleva omavahendite süsteemiga eelkõige sellest, milline on Eesti osakaal uute omavahendite alusel arvutatud tuludes võrreldes sellega, mis on Eesti osakaal RKT-põhises osamakses. Eesti RKT moodustab EL RKT-st ligikaudu 0,21% (aastal 2021), sama suur on ka Eesti osakaal RKT- põhises makses. Eesti RKT osakaal EL RKT-s aeglaselt kasvab5, kuna Eesti konvergeerub lähemale EL keskmisele ning 2030. aastaks moodustab Eesti 0,24% ELi majandusest. Komisjoni ettepaneku järgi hakkaks uus omavahendite süsteem kehtima 2023. aastast ning selle tulusid kasutataks EL taasterahastu rahastamiseks võetud ELi laenu tagasimaksmiseks varem, kui pikaajalise EL eelarvega kokku lepiti (alates 2028. aastast). See tähendab, et alates 2028. aastast kulub laenu tagasimakseks vähem vahendeid kui prognoositud. Kui uusi omavahendeid enne 2028. aastat ei kehtestata, siis ei hakata ka ELi laenu varem kui 2028. aastal tagasi maksma. Kui ka 2028. aastaks uusi omavahendeid ei kehtestata, siis tuleb alates 2028. aastast 5 Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoosi kuni 2070, 10.09.2021. a https://fin.ee/riigi-rahandus-ja- maksud/majandus-ja-rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos 6 taasterahastu jaoks võetud laen tagasi maksta olemasolevate omavahendite arvelt ehk suurema RKT-põhise maksena. Heitkoguste kaubanduse omavahendi mõju riigieelarvele Eesti saab 0,86% kehtiva HKS-ist tulust ehk 0,86% selle tuludest. Omavahendite ettepanek lähtub sellest, et lisandub ka eraldi HKS hoonetele ja maanteetranspordile. Nende sektorite 2016.–2018. aastate heitkoguse põhjal on leitud Eesti osakaal kogu ELi hoonete ja maanteetranspordi heitkogusest, mis on 0,26%. See on ka Eesti osakaal uue HKSi ühikutest ning seega ka tuludest tulevikus. Komisjoni ettepanekutes HKS-i kohta on pakutud piirkogused, kui palju kehtiva HKS-i lubatud heitkoguste ühikuid ning uue hoonete ja maanteetranspordi HKS-i ühikuid igal aastal EL turule paisatakse. Arvestades nende kogust on Eesti kaalutud osakaal kahe HKS-i peale kokku aastate 2026–2030 keskmisena 0,4% kogu heitkoguste ühikutest. Tabel 1. Eesti HKSi ühikute arv ja osakaal 2026.–2030. aastate keskmine 2026- HKS Hoonete ja Ühikute Osakaal hoonete 2030 keskmine maanteetranspordi arv Osakaal ja Kaalutud aastate ühikute HKSi ühikute arv kokku HKSi maanteetranspordi osakaal keskmine arv (mln) (mln) (mln) ühikutest HKSi ühikutest ühikutest Eesti 2,22 2,21 4,43 0,86% 0,26% 0,40% Euroopa Liit 258 848 1106 Komisjoni ettepanekuga kehtestatakse ajutine regressiivsuse leevendussäte (HKSi omavahend on piiratud 150%-ga sellest, mis liikmesriik maksaks, kui sama summa kogutaks kokku RKT- põhiselt) kuni aastani 2030 neile liikmesriikidele, kelle RKT inimese kohta ostujõudu arvestades on alla 90% EL keskmisest. Eesti on nende riikide hulgas, kellele see rakendub, kuna Eesti osakaal HKSi tuludes on rohkem kui 150% osakaalust EL RKT-s, samas RKT inimese kohta on alla 90% EL keskmisest. Sellega muutub meie osakaal HKS-i omavahendis väiksemaks. Jooniselt 2. on näha, mis mõju on komisjoni ettepaneku solidaarsusmehhanismil riikide HKSi omavahendi suurusele. Kui Eesti osakaal ELi HKSi tuludes on kaks korda suurem kui osakaal EL RKT-s, siis omavahendi jaoks vähendatakse seda erinevust 1,5 korrale. Sama toimub ka 9 teise riigi puhul. Samas on viis liikmesriiki (Rootsi, Taani, Iirimaa, Soome, Holland), kelle osakaal HKS tuludes on 2026-2030 aastate keskmisena rohkem kui 25% võrra väiksem kui osakaal EL RKT-s, mistõttu suurendatakse nende osakaalu HKSi omavahendis. Need on ka EL keskmisest oluliselt jõukamad riigid. 7 Joonis 2. Liikmesriikide osakaal HKSi tuludes võrreldes osakaaluga RKT-s ning liikmesriikide osakaal HKSi omavahendis võrreldes osakaaluga RKT-s. Komisjoni prognoosi järgi kogutaks HKSi omavahendist tulusid EL eelarvesse aastate 2026– 2030 keskmisena 12,5 miljardit eurot (alates 2026. aastast hakataks komisjoni ettepaneku järgi koguma tulusid ka maanteetranspordi ja hoonete HKSi kaudu). Eesti osakaal selle omavahendi tuludes oleks 0,35% ehk ligikaudu 43 miljonit eurot aastas. Kui sama suur summa kogutaks kokku RKT-põhise omavahendina, milles Eesti osakaal aastate 2026-2030 keskmisena on pikaajalise prognoosi kohaselt 0,23%, siis summa oleks 27,6 miljonit eurot aastas. Kui heitkoguse ühiku hind oleks suurem kui komisjoni mõjuhinnangus prognoositud 50€ tonni kohta, siis on ka saadud tulu proportsionaalselt suurem ning kõigil liikmesriikidel suureneb ka EL eelarvesse makstav summa, mille osakaal on 25% HKSi tuludest (samal ajal on Eestile jääv 75% osa suurem). Piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanism omavahendi mõju riigieelarvele CBAMist saadavad tulud eri liikmesriikides võivad aastate lõikes väga palju kõikuda, tulenevalt üksikute ettevõtete äriotsustest kui palju ja mis riikidest kohandusmehhanismi sektorite kaupu importida, mistõttu mineviku andmetest lähtuvad prognoosid võivad olla väga ebatäpsed. Lisaks, kohandusmehhanism on kliima- ja keskkonnameede, mille eesmärk pole koguda tulu, vaid innustada kolmandaid riike vähendama oma tootmise süsinikdioksiidi heidet ja tänu süsinikdioksiidi lekkeohu kõrvaldamisele lõpetada EL heitkogustega kauplemise süsteemis nendes sektorites tasuta kauplemisühikute jagamine. Komisjoni ettepaneku järgi rakenduks kohandusmehhanism järk-järgult. Ka komisjon on möönnud, et on keeruline hinnata antud sertifikaatide müügist saadavat tulu, eelkõige kuna importijad võivad muuta endale vajalike kaupade lähteriike, kui kolmandatest riikidest imporditavale kaubale lisandub sertifikaadi kulu ning sel ei pruugi enam olla kulueelist jne. Komisjoni hinnangul võib kohandusmehhanismi omavahendi tulu olla 2026.–2030. aastatel keskmiselt ligikaudu 1 miljard eurot aastas. Kui suur on selles Eesti osakaal, sõltub sellest, kui palju imporditakse kolmandatest riikidest Eestisse alumiiniumi, rauda ja terast, väetisi ja tsementi ja kui suur on nende toodete CO2-mahukus. Kohandusmehhanismi rakendatakse neis viies sektoris, spetsiifiliselt kehtib määrus komisjoni ettepaneku järgi 30 kitsamas sektoris 8 vastavalt nõukogu määruses nr 2658/876 toodud koondnomenklatuuri koodide järgi tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta. Kohandusmehhanismi alla kuuluvate kaupade CO2-mahukus on erinev ning seetõttu on erinev ka see, kui palju on nende kaupade importimisel tarvis osta kohandusmehhanismi sertifikaate. Komisjon on alustanud nii EL tootjaid kui ka kolmandate riikide tootjaid hõlmava esmase heitkoguste kaardistusega, aga andmeid ei ole veel avalikustatud. Seetõttu on momendil tuginetud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/4477 toodud hinnangutele kaupade keskmise süsinikdioksiidi heitkoguse kohta, mis annab õiglase hinnangu EL sisese tootmise kohta. Sama metoodikat kasutati ka süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi seisukohtade mõju analüüsimisel. Samas tuleb arvestada, et kolmandates riikides on samade kaupade tootmine enamasti saastavam kui ELis. Samuti ei arvesta see, et liikmesriigid impordivad kaupu erinevatest kolmandatest riikides, mistõttu nt alumiiniumi või mõne teise sektori impordi CO2- mahukus olla teise liikmesriigi sama sektori impordist erinev. Liikmesriikide import kohandusmehhanismi sektorites on väga varieeruv ning mitte otseselt seotud liikmesriigi majanduse suurusega (RKT-ga), täpsemad andmed on toodud lisas tabelis 2. See on tingitud tõenäoliselt muuhulgas sellest, et osad riigid impordivad nende sektorite kaupu EL-siseselt, mitte kolmandatest riikidest või toodavad ise. Joonisel 3 on liikmesriikide osakaalud kohandusmehhanismiga hõlmatud kaupade EL-i impordimahust aastatel 2016-2020, kaalutuna nende sektorite süsinikdioksiidi mahukusega, mida on võrreldud riikide majanduste suurusega ehk RKT-ga (osakaal ELi liikmesriikide impordis on jagatud osakaaluga EL RKT-s). Sel viisil saab võrrelda, millistes riikides on ajalooliste andmete alusel osakaal ELis müüdavate sertifikaatide müügist saadud tulust suurem kui osakaal EL RKT-s. Joonis 3. Liikmesriikide osakaal kohandusmehhanismi EL impordimahus aastatel 2016.–2020. võrdluses osakaaluga EL RKT-s (2020. a) 6 NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 2658/87, 23. juuli 1987, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:31987R2658&from=EN 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-contentT/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R0447&qid=1631532708647&from=en 9 Sisuliselt näitab see kui mitu korda on liikmesriikide osakaal 2016.–2020. aastate kohandusmehhanismi sektorite süsinikdioksiidi mahukusega kaalutud impordis suurem riikide osakaalust EL RKT-s. Kui Bulgaaria osakaal impordis on ligi 7 korda suurem kui RKT-s, siis Eesti osakaal on ligi 2,5 korda suurem. Samas ei pruugi see suhtarv jääda tulevikus samaks, sest kui kohandusmeedet rakendama hakatakse, võivad ettevõtted kohandada oma äriotsuseid, mis võib nende sektorite impordimahte eri riikides suurel määral muuta. Komisjon on prognoosinud, et hinnanguliselt võiks aastatel 2023-2030 kohandusmehhanismi omavahendi tulu olla aastas 0,5 miljardit eurot ehk kokku 4 miljardit. Kuna 2023.-2025. aastatel oleks üleminekuperiood, kus sertifikaate veel osta pole vaja ja tulu ei ole, siis võiks 4 miljardit koguneda keskmiselt 5 aasta jooksul 2026.–2030. aastatel. Arvutades Eesti kohandusmehhanismi omavahendi makse suuruse lähtudes viimase viie teadaoleva aasta osakaalust kohandusmehhanismi sektorite impordis ja nende sektorite süsinikdioksiidi mahukust, oleks Eesti kohandusmehhanismi omavahendi makse suurus 3,8 miljonit eurot aastas. Eestile jääks endale sertifikaatide müügitulust 25% ehk 1,3 miljonit eurot. OECD/G20 kaasava raamistiku hargmaiste ettevõtete jääkkasumi ümberjaotamise omavahend Komisjoni omavahendite ettepaneku kohaselt maksab iga liikmesriik ELi eelarvesse osamakse, mis on 15% neile ümberjaotatud hargmaiste ettevõtete jääkkasumist. Kuni kokkuleppe üksikasjad ei ole selgunud, on komisjon hinnanud, et ELi eelarvetulud võivad ulatuda kuni 2,5– 4 miljardi euroni aastas. Konkreetsete liikmesriikide osa ELi riikidele jagatud ümberjaotatava jääkkasumi suurust on väga keeruline prognoosida, kuna see sõltub sellest, millised on need ettevõtted konkreetsel aastal, kellele antud raamistik kehtib (käive üle 20 miljardi eurot, kasumlikkus üle 10%), kui suur on nende kasum, mida ümber jaotatakse, kui palju neil on kliente ELi liikmesriikides ja mis mahus need kliendid antud ettevõtete kaupu või teenuseid kasutavad või tarbivad. Seetõttu on võimatu anda numbrilist hinnangut, kui palju Eestil on oodata tulu hargmaiste ettevõtete jääkkasumi ümberjaotatavast tulust või kui suur on selle alusel Eesti makstav EL omavahendi kulu riigieelarvele. Kuna omavahend moodustab ümberjaotatavast tulust 15%, siis enamik tulust jääb riigieelarve tuludeks. 5. Valitsuse seisukoha selgitus I Nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2025, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi. 1. Eesti toetab Euroopa Liidu eelarve omavahendite süsteemi, mis oleks võimalikult õiglane, stabiilne ja lihtne. EL pikaajaliste eelarvete läbirääkimistel on Eesti toetanud tulude süsteemi, mis oleks lihtne: tulukomponente, erandeid ja tagasimakseid osadele riikidele oleks võimalikult vähe. Lihtsus mõjutab eelkõige tulude prognoositavust ja halduskulusid. Mida rohkem on tuluallikaid, seda rohkem on prognoosides muutujaid ja tagasiulatuvaid korrektsioone riikide sissemaksetes, samuti on suurem halduskoormus. Õigluse all mõeldakse seda, kuidas jaguneb sissemaksete koormus liikmesriikide vahel ja kas see on põhjendatud. Oleme pidanud õiglaseks valdavalt kogurahvatulul (RKT) põhinevat süsteemi, mis tagab selle, et enim panustavad eelarvesse 10 jõukaimad riigid, kes ise ühtlasi teenivad EL siseturust suurimat kasu. Tulude stabiilsus on oluline tulude prognoositavuse tagamiseks: mida rohkem on tuludes raskesti prognoositavaid komponente, seda rohkem muutub vajadus riigieelarveliste panuste järgi. 2. Euroopa Liidu taasterahastu laenu tagasimaksmiseks toetab Eesti põhimõtteliselt uute Euroopa Liidu tuluallikate lisamist eelarvesse tingimusel, et sellega ei muutu oluliselt liikmesriikide vaheline eelarve sissemaksete tasakaal. Kavatsus töötada uute omavahendite suunas oli osaks 2021-2027 pikaajalise EL eelarve kokkuleppest, mis sõnastati Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes. Peamiseks ajendiks oli leida EL taasterahastu laenu tagasimakseteks tulusid, mis ei suurendaks riigieelarvelisi panuseid. 2020. aasta juuli ülemkogu järeldustes lepiti kokku, et juhul kui 2021-2027 eelarveperioodil jõutakse uute tuluallikate rakendamiseni, kasutatakse saadud tulu EL taasterahastu põhiosa tagasimaksete alustamiseks käesoleval eelarveperioodil. Kokkuleppe kohaselt peaksid uued omavahendid olema lihtsad, läbipaistvad, ennustatavad ja õiglased. Kui uusi omavahendeid vastu ei võeta, algavad EL taasterahastu põhiosa tagasimaksed 2028. aastast. Eestil ei ole põhjust kokkulepetest taganeda ja oleme valmis aruteludes konstruktiivselt osalema. Samas on oluline, et muudatused tulude kogumises ei põhjustaks märkimisväärseid muudatusi riikide sissemaksetes: olukorda, kus muudatustega kaasneks suured võitjad ja kaotajad ei saa pidada õiglaseks ega põhjendatuks. 3. Eesti peab oluliseks, et enne kui võetakse vastu nõukogu omavahendite otsuse muutmise ettepanek, oleks saavutatud kokkulepped vastavate tulubaaside õigusaktides (piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi-, EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi- ning suurimate ja kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi tururiikidele ümberjaotamise ettepanekutes). Muudatustega nõukogu omavahendite otsuses võtavad liikmesriigid pikaajalisi kohustusi EL eelarve ees, mis peavad olema võimalikult hästi prognoositavad ja läbipaistvad. Kõik kolm Euroopa Komisjoni omavahendi ettepanekut tuginevad tuludel, mida veel liikmesriigid ei kogu: heitkoguste kauplemissüsteem ja uue loomine on komisjoni ettepanekute alusel arutelu all; piiril kohaldatavat süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi pole veel loodud ja hargmaiste ettevõtete kasumi jääkkasumi ümberjaotamise rakendamises pole kokku lepitud. On mõistlik, et kõigepealt lepitakse kokku kas ja kuidas täpsemalt EL poliitikate rakendamisel uus tulu tekib ning seejärel saab otsustada, kas ja millises mahus oleks seda otstarbekas suunata EL eelarve rahastamiseks. 4. Eesti toetab Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tulude osalist kasutamist Euroopa Liidu eelarve omavahendina, sest tegemist on uue Euroopa Liidu ühise kliima- ja energiapoliitika meetme tuluga ja see on kooskõlas Euroopa Liidu eelarve prioriteetidega. Tegemist on uue EL kliima- ja energiapoliitika meetmest tuleneva ühise tuluga, mis vaatamata tagasihoidlikule mahule sobiks EL eelarve sissemaksetes osaliselt asendama riigieelarvetest tasutavat kogurahvatulul põhinevat osamakset panustades EL eelarve kliimapoliitika eesmärgi täitmisesse. Rakendumisel vähendaks uus tuluallikas vajadust suurendada taasterahastu laenu 11 tagasimakseteks riigieelarvelisi sissemakseid. 16. detsembril 2021 kinnitas Vabariigi Valitsus „Eesti seisukohad Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi eelnõu kohta - COM(2021) 564“. Omavahendiga seoses otsustati, et „tuleb kaaluda tulu suunamist Euroopa Liidu eelarvesse. Selle arutelu juures peame oluliseks, et kohandusmehhanismi esmase rakendamisega seotud kulud ja hilisemad halduskulud kaetakse kohandusmehhanismi tuludest.“ Komisjoni ettepanek jätta liikmesriigile 25% sertifikaatide müügist kogutud tuludest on sama määr, mis jääb liikmesriigile tollimaksude kogumiskuludeks. Ei ole põhjust arvata, et kohandusmehhanismi rakenduskulud saaksid olema osakaalult suuremad kui EL tollimaksu kogumiskulud. 5. Eesti saab nõustuda Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemil põhineva omavahendi loomisega, kui läbirääkimistel jõutakse Euroopa Komisjoni ettepanekust õiglasema lahenduseni, mis piiraks alaliselt ja oluliselt Euroopa Liidu keskmisest vähemjõukamate riikide eelarvekoormuse kasvu. EL heitkogustega kauplemise tulu on otseselt seotud EL kliima- ja energiapoliitikaga ning EL eelarve prioriteetidega. Seetõttu võiks see tulu sobida EL ühispoliitikate rahastamiseks, eriti arvestades, et kliimamuutused vajavad piiriüleseid lahendusi. Probleemiks selle omavahendi puhul on, et see muudaks tuntavalt sissemaksete tasakaalu EL keskmiselt jõukamate ja vähemjõukamate riikide vahel ning omavahendi kehtestamisel tuleks võtta meetmeid selle mõju leevendamiseks. 2021-2027 pikaajalise EL eelarve läbirääkimistel ei saanud Eesti selle omavahendi loomist toetada, sest polnud ette nähtud meetmeid keskmisest vähem jõukate riikide sissemakse kasvu leevendamiseks. Lisaks ei ole heitkoguste ühikuhindade muutumise tõttu tegemist stabiilse tuluallikaga. 12.12.2021 ettepanekus on komisjon välja pakkunud mehhanismi, mis aastani 2030 piiraks alla 90% EL keskmise kogurahvatuluga riikide maksimaalse sissemakse 150%-ga sellest, mille riik tasuks siis kui tulu küsitaks kogurahvatulu komponendi alusel. Kuna pole otsustatud, et aastaks 2030 arvutatakse riikide vaheline ühikute osakaal kauplemissüsteemis ümber siis pole põhjendatud piirmäära kehtimine ainult 2030. aastani. Alaline maksimummäär kohtleks võrdselt riike, kes kogurahvatulu statistika muutumisel võiksid erandi alt kas väljuda või siseneda. Kuna ringlusse võtmata plastpakendi omavahendi puhul on sarnase probleemi lahendamiseks erand, mis kehtib alla 100% EL kogurahvatuluga riikidele siis tuleks ka heitkoguste omavahendi piirmäär ühtlustada 100%-ni EL keskmisest. Eesti jt sarnases olukorras riikide jaoks oleks 150%-line sissemakse kasv selle omavahendi osas parem kui enam kui 200%-line kasv, mis kaasneks ilma komisjoni pakutud erandita, kuid oleks siiski märkimisväärne. Kuni pole teada, kas ja millal vaadatakse ümber heitkoguste kauplemissüsteemi ühikute osakaalud riikide vahel – mis muudaks omavahendi sissemakset vastavalt tegelikule saastamisele – oleks õiglasem uue omavahendi sissemakse kasvu piirata nt 100% kasvuga võrreldes kogurahvatulu komponendi osakaaluga. 6. Leiame, et tulubaasi ja rakendusdetailide ebaselguse tõttu on liiga vara otsustada suurimate ja kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi tururiikidele ümberjaotamise tulu sobivuse üle Euroopa Liidu omavahendina. Seisukoha saab võtta pärast vastavasisulise direktiivi ettepaneku esitamist Euroopa Komisjoni poolt. OECD hargmaiste ettevõtete kasumi jääkkasumi ümberjaotamise põhimõttelise kokkuleppe üksikasjades ei ole veel kokku lepitud ja suure ebamäärasuse tõttu ei ole sisulised arutelud selle 12 omavahendi üle veel võimalikud. Komisjon esitab selle kokkuleppe EL õigusesse ülevõtmise kohta direktiivi ettepaneku alles 2022. a suvel. Sellest tulenevalt esitab rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele seisukohad pärast seda, kui komisjon on esitanud direktiivi ettepaneku. II Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021-2027 7. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega luuakse 2021-2027 pikaajalise EL eelarve mahu kohandamiseks automaatne süsteem, mis võimaldaks uutest omavahenditest saadud tulu kasutada Euroopa Liidu taasterahastu laenu põhiosa tagasimakseteks. Euroopa Komisjoni ettepanek on kooskõlas 2020. aasta juuli ülemkogu järeldustega, mille kohaselt tuleb uusi omavahendeid kasutada taasterahastu tagasimakseteks ja komisjon peab esitama sellekohase ettepaneku. Juhul, kui ühe või mitme omavahendi üle jõutakse kokkuleppele ja need jõustuvad enne 2027. aastat, oleks komisjoni pakutud automaatne lahendus praktiline viis tagada võimalused laenu tagasimakseks ilma, et selle üle peaks Euroopa Parlament ja nõukogu igal aastal eraldi otsustama. 8. Kui Euroopa Liidu kliimameetmete sotsiaalfond luuakse 2021-2027 pikaajalise EL eelarve raamistikus, toetab Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega suurendatakse fondi rahastamiseks Euroopa Liidu 2021-2027 pikaajalise EL eelarve mahtu. EL kliimameetmete sotsiaalfondi loomise ettepanek on otseselt seotud sellega, kas luuakse EL heitkoguste kauplemise süsteem hoonetele ja maanteetranspordile, millega seoses tekiks sotsiaalmajanduslikud negatiivsed mõjud, mida fond leevendaks. Fondi eelarve maht on seotud ka heitkoguste omavahendiga, sest peaks moodustama 25% uue kauplemissüsteemi tuludest. Alternatiivina on võimalik fond luua EL eelarve välisena või suunata kogu tulu uue hoonete ja maanteetranspordi kauplemissüsteemi tuludest liikmesriigile. Komisjoni pakutud 2021-2027 pikaajalise EL eelarve suurendamist on vaja üksnes juhul, kui lepitakse kokku komisjoni ettepaneku alusel luua fond EL eelarve piires. 2021-2027 pikaajalise EL eelarve kokkuleppimisel selle fondi loomisega ei arvestatud. Kui fondi rahastada kinnitatud eelarvelagede piires (vajadus u 20 miljardit 2018 hindades) tähendaks see kärpeid juba kokkulepitud programmide eelarvetes. Sellega kaasneks keerulised vaidlused liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga ning viivitused nii muudetavate programmide kui ka sotsiaalkliimafondi planeerimisel ja rakendamisel. Eestil ei ole põhjust minna eelarvekärpeid nõudma, mis tõenäoliselt vähendaks ka Eesti saadavaid toetuseid. Kuigi eelarvemahu kasvuga kaasneks liikmesriikide sissemaksete kasv, aitaks seda kompenseerida uus heitkoguste kauplemissüsteemi omavahendi tulu. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Arvamusi küsiti Keskkonnaministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Justiitsministeeriumilt ja Eesti Pangalt. Kirjaliku arvamuse esitas Eesti Pank. Eesti Panga kommentaaridega on seisukoha kujundamisel ja seletuskirja koostamisel arvestatud. Keskkonnaministeerium edastas sisendi heitkogustega kauplemise süsteemi ühikute koguste kohta, mida on mõjude analüüsi koostamisel kasutatud. 13 LISA 1 HKS ja CBAM omavahendi mõju Tabelis 1 on toodud detailsemalt HKSi omavahendi aluseks olevad andmed. Eraldi on välja toodud kõikide EL riikide osakaaludele kehtiva HKSi tuludest ning pakutud hoonete ja maanteetranspordi HKSi tuludest. Lisaks on toodud HKS-de ühikute arvuga ja hinnaga (2026.– 2030. aastate keskmine ühikute arv, kehtiva HKSi ühiku hind keskmiselt 80€ ja hoonete ja maanteetranspordi HKSi ühiku hind keskmiselt 50€) kaalutud HKSi tuludest kokku. Nagu näha, on Eesti puhul osakaal kehtiva HKSi tuludes oluliselt suurem kui uue HKSi tuludes. Kuna komisjoni ettepanekute kohaselt oleks uue HKSi ühikute arv suurem kui kehtiva HKSi puhul, siis ühikute arvuga kaalutult on osakaal HKSi tuludes madalam kui lihtsalt kahe HKSi süsteemi keskmine osakaal, isegi sel juhul kui kehtiva HKSi ühiku hinnatase on kõrgem. Et tuleks välja, millistele liikmesriikidele kehtiks HKSi omavahendi maksimum- ja miinimumtase, on välja toodud riikide osakaal EL RKT-s, riikide jõukus (RKT inimese kohta ostujõudu arvestades) ning riikide osakaal HKS tuludes võrreldes osakaaluga EL RKT-s. Nende riikide näitajad, kelle osakaal HKSi tuludes on rohkem kui 1,5 korda osakaalust EL RKT-s, on märgitud punasel taustal. Neile rakendub HKSi omavahendil maksimum piir, mis vähendab nende osakaalu HKSi põhises omavahendis. Rohelise taustaga on märgitud nende riikide näitaja, kus osakaal HKSi tuludes on alla 0,75 osakaalust EL RKT-s. Nende puhul osakaalu HKSi omavahendis suurendatakse võrreldes osakaaluga HKSi tuludes. Viimases tulbas on toodud lõplikud osakaalud HKSi omavahendis, arvestades miinimum- ja maksimumtasemeid. Seega on näha, millistel liikmesriikidel ja kui suurel määral osakaal HKSi omavahendis erineb osakaalust HKSi tuludes. Tabel 1. Liikmesriikide osakaalud HKSi tuludes ja omavahendis 2026-2030 keskmine. Osakaal Osakaal hoonete Kaalutud Osakaal RKT EL HKSi ja osakaal Osakaal Lõplik kehtiva keskmisest tuludes maantee- HKSi EL osakaal HKSi HKSi PPS võrreldes transpordi tuludes RKT-s omavahendis tuludes (2020) osakaaluga HKSi kokku EL RKT-s tuludes Belgia 2,60% 3,83% 3,43% 3,35% 120,1% 1,02 3,52% Bulgaaria 2,72% 0,82% 1,44% 0,53% 53,9% 2,73 0,81% Tšehhi 5,08% 2,42% 3,29% 1,87% 89,7% 1,76 2,86% Taani 1,41% 1,20% 1,27% 2,35% 139,7% 0,54 1,81% Saksamaa 22,55% 22,72% 22,66% 25,28% 126,0% 0,90 23,30% Eesti 0,86% 0,26% 0,46% 0,23% 83,4% 1,98 0,35% Iirimaa 1,05% 1,57% 1,40% 2,33% 158,9% 0,60 1,79% Kreeka 3,86% 1,61% 2,34% 1,08% 62,1% 2,17 1,68% Hispaania 9,63% 8,86% 9,11% 8,41% 84,9% 1,08 9,37% Prantsusmaa 6,17% 16,03% 12,80% 16,82% 106,9% 0,76 13,18% Horvaatia 0,53% 0,68% 0,63% 0,38% 65,6% 1,67 0,58% Itaalia 10,64% 13,44% 12,53% 11,55% 94,8% 1,08 12,88% 1 Küpros 0,29% 0,20% 0,23% 0,15% 83,0% 1,51 0,23% Läti 0,20% 0,31% 0,28% 0,24% 70,3% 1,16 0,28% Leedu 0,44% 0,55% 0,51% 0,39% 84,4% 1,30 0,53% Luksemburg 0,12% 0,60% 0,44% 0,38% 185,8% 1,17 0,46% Ungari 1,54% 2,08% 1,90% 1,18% 71,9% 1,62 1,80% Malta 0,11% 0,06% 0,07% 0,11% 87,9% 0,70 0,08% Holland 3,77% 4,36% 4,17% 5,80% 130,4% 0,72 4,47% Austria 1,57% 2,52% 2,21% 2,84% 124,3% 0,78 2,27% Poola 13,15% 8,31% 9,89% 4,49% 71,1% 2,20 6,88% Portugal 1,96% 1,55% 1,68% 1,41% 75,2% 1,19 1,73% Rumeenia 4,82% 2,05% 2,95% 2,09% 70,5% 1,42 3,04% Sloveenia 0,49% 0,55% 0,53% 0,38% 88,1% 1,41 0,54% Slovakkia 1,62% 0,99% 1,19% 0,76% 69,3% 1,58 1,16% Soome 1,88% 1,11% 1,37% 1,73% 114,9% 0,79 1,40% Rootsi 0,91% 1,34% 1,20% 3,88% 126,8% 0,31 2,98% Allikas: KEM prognoosid CO2 ühikute piirmäära kohta EL üleselt, Eurostat, RAMi arvutused Tabelis 2 on toodud liikmesriikide osakaalud kohandusmeetme sektorite ELi impordi kogustest kolmandatest riikides viimase viie aasta kohta, mille andmed on kättesaadavad (aastad 2016- 2020). Siit on näha, et liikmesriikide osakaalud erinevate sektorite impordis kolmandates riikidest on väga varieeruv ega ole otseselt seotud majanduse suurusega. Näiteks Saksamaa osakaal tema majanduse suurusega võrreldes on suhteliselt väike, millest võib järeldada, et tõenäoliselt Saksamaa impordib nende sektorite vajalikke kaupu pigem EL-siseselt või toodab ise. Eesti, ja näiteks ka Leedu ja Läti, paistavad silma suure osakaaluga väetiste impordis kolmandatest riikidest, mis peegeldab väetiste importi Venemaalt. Tabel 2. Liikmesriikide osakaal süsiniku kohandusmeetme sektorite EL-välisest impordist 2016–2020. aastatel impordi koguse alusel. Osakaal piirimeetme impordis Osakaal CO2- EL Raud ja mahukusega RKTs teras Tsement Väetised Alumiinium kaalutult 2020 Belgia 14,55% 4,58% 9,86% 2,41% 12,30% 3,44% Bulgaaria 2,97% 9,52% 4,61% 1,29% 3,03% 0,44% Tšehhi 1,59% 0,00% 0,02% 0,95% 1,37% 1,55% Taani 2,32% 1,20% 1,35% 1,34% 2,10% 2,41% Saksamaa 8,04% 0,56% 3,95% 15,38% 8,71% 25,79% Eesti 0,42% 0,06% 2,85% 0,14% 0,48% 0,20% Iirimaa 1,32% 1,77% 4,39% 0,29% 1,32% 2,11% Hispaania 8,60% 6,17% 13,58% 7,98% 8,56% 8,41% Prantsusmaa 2,75% 22,19% 16,90% 5,11% 4,44% 17,43% Horvaatia 0,43% 4,38% 0,43% 0,66% 0,60% 0,38% 2 Itaalia 27,29% 10,75% 7,86% 13,50% 23,83% 12,47% Küpros 0,07% 0,19% 0,01% 0,10% 0,08% 0,15% Läti 1,16% 0,99% 2,56% 0,04% 1,06% 0,22% Leedu 1,18% 2,67% 6,62% 0,09% 1,33% 0,36% Luksemburg 0,02% 0,00% 0,00% 0,14% 0,03% 0,34% Ungari 0,92% 2,64% 1,91% 0,99% 1,05% 0,99% Malta 0,04% 1,87% 0,01% 0,01% 0,10% 0,09% Holland 6,00% 1,47% 3,72% 31,71% 9,48% 5,86% Austria 1,03% 3,03% 0,05% 1,29% 1,11% 2,82% Poola 6,13% 7,07% 7,02% 5,93% 6,11% 3,76% Portugal 2,71% 0,05% 1,10% 0,17% 2,18% 1,47% Rumeenia 3,73% 12,41% 4,58% 0,33% 3,58% 1,61% Sloveenia 1,30% 0,00% 0,41% 1,73% 1,28% 0,35% Slovakkia 0,62% 1,00% 0,14% 0,25% 0,56% 0,68% Soome 1,44% 0,00% 1,07% 0,62% 1,25% 1,79% Rootsi 1,93% 1,15% 2,59% 3,14% 2,10% 3,65% Kreeka 1,42% 4,29% 2,42% 4,41% 1,97% 1,23% Allikas: Eurostat EU trade since 1988 by HS2,4,6 and CN8 [DS-645593], RAMi arvutused 3 Lisa 2. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Eesti Pank HKS omavahend Heitkoguste kauplemise tulude suure kõikumise tõttu ei ole Arvestatud. Nõustume, et tegemist ei ole stabiilse ja hästi kõnealune tuluallikaks eriti sobilik EL eelarve omavahendiks, kuna prognoositava tuluallikaga. EL eelarvekulud on pikaajaliselt kokku lepitud, mistõttu peaksid tuluallikad olema eelistatult stabiilsed. Euroopa Komisjonil on oma roll heitkoguste turu reguleerimisel, sh Teadmiseks võetud. Olukorda, kus Euroopa Komisjonil võiks heitkoguste hinna mõjutamisel. Selline situatsioon, kus kõnealune tekkida HKS omavahendi puhul huvide konflikt, ei pea me tulu on oluline osa EL eelarvest ja Euroopa Komisjon saab tõenäoliseks. Esiteks puudub komisjonil võimalus lühiajaliselt mõjutada heitkoguste hinda, võib teatud juhul kaasa ühepoolselt heitkoguste ühikuhindu mõjutada ja teiseks tuua huvide konflikti. puudub ka motivatsioon seda teha, sest EL eelarve tulusid kogutakse üldsummas kokku vastavalt kuludele (kui HKS omavahendit kogutakse rohkem siis RKT omavahendit selle võrra vähem). CBAM omavahend Selline uus ELi eelarve omavahend ei tohiks omada negatiivset Arvestatud. mõju valitsemissektori eelarvele. Kui piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on juba loodud, siis täiendavat negatiivset mõju majandusele selle baasil ELi eelarve omavahendi loomisest ei tekiks. Hargmaiste ettevõtete jääkkasumi omavahend Arvestatud. „Esimeses sambas“ otsustatud maksu maksmine ei puuduta Eestis praegu ühtegi ettevõtet. Maksubaasi üksikasjad ei ole veel selged ja on keeruline hinnata kas üldse ja kui palju võiks Eestile sellise jääkkasumi ümberjaotamise teel maksutulu laekuda. Seega ei saa prognoosida ka EL-i eelarvesse kantavat summat. Aga kuna seni pole taolise potentsiaalse tuluga arvestatud, siis otsene negatiivne mõju valitsemissektori eelarvele puudub. 1 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja märts 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu uute omavahendite paketi kohta 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad nõukogu otsuse, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi, eelnõu (COM(2021) 570) ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027, eelnõu (COM(2021)569) kohta: Nõukogu omavahendite otsus: 1.1. Eesti toetab Euroopa Liidu eelarve omavahendite süsteemi, mis oleks võimalikult õiglane, stabiilne ja lihtne. 1.2. Euroopa Liidu taasterahastu laenu tagasimaksmiseks toetab Eesti põhimõtteliselt uute Euroopa Liidu tuluallikate lisamist eelarvesse tingimusel, et sellega ei muutu oluliselt liikmesriikide vaheline eelarve sissemaksete tasakaal. 1.3. Eesti peab oluliseks, et enne kui võetakse vastu nõukogu omavahendite otsuse muutmise eelnõu, oleks saavutatud kokkulepped vastavate tulubaaside õigusaktides (piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi, Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi ning suurimate ja kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi tururiikidele ümberjaotamise eelnõudes). 1.4. Eesti toetab Euroopa Liidu piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tulude osalist kasutamist Euroopa Liidu eelarve omavahendina, sest tegemist on uue Euroopa Liidu ühise kliima- ja energiapoliitika meetme tuluga ja see on kooskõlas Euroopa Liidu eelarve prioriteetidega. 1.5. Eesti saab nõustuda Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemil põhineva omavahendi loomisega, kui läbirääkimistel jõutakse Euroopa Komisjoni ettepanekust õiglasema lahenduseni, mis piiraks alaliselt ja oluliselt Euroopa Liidu keskmisest vähemjõukamate riikide eelarvekoormuse kasvu. 1.6. Leiame, et tulubaasi ja rakendusdetailide ebaselguse tõttu on liiga vara otsustada suurimate ja kasumlikemate hargmaiste ettevõtete jääkkasumi tururiikidele ümberjaotamise tulu sobivuse üle Euroopa Liidu omavahendina. Seisukoha saab võtta pärast seda, kui Euroopa Komisjon on esitanud vastavasisulise direktiivi eelnõu. Euroopa Liidu 2021–2027 pikaajalise eelarve määruse muutmine: 1.7. Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega luuakse aastate 2021–2027 pikaajalise Euroopa Liidu eelarve mahu kohandamiseks automaatne süsteem, mis võimaldaks uutest omavahenditest saadud tulu kasutada Euroopa Liidu taasterahastu laenu põhiosa tagasimakseteks. 1.8. Kui Euroopa Liidu kliimameetmete sotsiaalfond luuakse aastate 2021–2027 pikaajalise Euroopa Liidu eelarve raamistikus, toetab Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekut, millega suurendatakse fondi rahastamiseks aastate 2021–2027 pikaajalise Euroopa Liidu eelarve mahtu. 1. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatused ja Eesti seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel