Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 29.03.2022 nr 11-3.1/2929-1
[email protected]
Eesti seisukohad eurorühma 4. aprilli
2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu
majandus- ja rahandusküsimuste
nõukogu 5. aprilli 2022. a istungil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 4. aprilli 2022. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a
istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit-Pentus Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad eurorühma 4. aprilli 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a istungil – 6 lehel
2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel
Andres Kuningas 611 3759,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja märts 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad eurorühma 4. aprilli 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 4. aprilli 2022. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a
istungil:
Eurorühm:
1. Digitaalne euro
- Digitaalse euro puhul tuleb hoida võimalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid
kontrolli all. Nende tingimuste täitmisel oleme valmis kaaluma väiksemate
piirsummade ulatuses ja väiksemas ringis digitaalse euroga tehtavatele maksetele
suurema privaatsuse võimaldamist võrreldes teiste elektroonsete maksetega.
ECOFIN:
1. EL direktiivi eelnõu ülemaailmse miinimummaksu taseme kehtestamise kohta
- Soovime maksimaalset vabadusastet miinimummaksu rakendamisel, et säilitada
suurimas võimalikus ulatuses ja võimalikult kaua Eesti tulumaksusüsteemi positiivsed
elemendid.
- Nõustume direktiivi eelnõus pakutud lahendusega, mille kohaselt lükatakse kuni 12
kontserni peakorteriga riikide puhul direktiivi rakendamise edasi 2030. a.
majandusaastani. Soovime, et selle lahenduse puhul lükatakse edasi ka direktiivi
riigisisene ülevõtmise tähtaeg.
2. G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumise ning IMFi
kevadkohtumise ettevalmistamine
- Toetame Euroopa Liidu ühisseisukohti G20 kohtumisel ning Prantsusmaa poolt EL
nimelt tehtavat ühisavaldust Rahvusvahelise Rahandus- ja Finantskomitee istungil.
3. Nõukogu järeldused ELi strateegilise autonoomia kohta majandus- ja
finantsvaldkonnas
- Toetame nõukogu järeldusi Euroopa Liidu strateegilisest autonoomiast majandus- ja
finantsvaldkonnas. Järeldused väljendavad tasakaalukalt Euroopa Liidu huvide
kaitsmist koos rahvusvahelise koostöö valmidusega samameelsete partneritega.
4. Euroopa Liidu nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Šveitsi
Konföderatsiooni vahelise üksteisemõistmise kokkuleppe Euroopa Liidu nimel
allakirjutamist eesmärgiga vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid erisusi ning
edendada koostööd migratsiooni teemal Euroopa Liidus.
- Toetame nõukogu otsust, millega nõukogu volitab komisjoni Euroopa Liidu nimel alla
kirjutama Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele üksteisemõistmise
kokkuleppele vähendamaks majanduslikke ja sotsiaalseid erisusi ja edendamaks
koostööd migratsiooni teemal Euroopa Liidus.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 28. märts 2022. aasta
Teema: Eesti seisukohad eurorühma 4. aprilli 2022. a kohtumisel ja Euroopa
Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a
istungil
SISSEJUHATUS
Eurorühmas valmistatakse ette euroala positsiooni G20 rahandusministrite ja keskpanga juhtide
ning Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kevadkohtumisteks inflatsiooni ja vahetuskursi
teemadel. Jätkatakse teavitusega digitaalse euro kasutusele võtu erinevate aspektide kohta ning
eriteemana käsitletakse eluasemeturu arenguid euroalas. Ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse
kriisilahendusasutuse juhid annavad regulaarse ülevaate finantssektori olukorrast ning
plaanitud tegevustest 2022. aastal.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu teeb uue katse saavutada kokkulepe EL direktiivi
eelnõus ülemaailmse miinimummaksu taseme kehtestamise kohta. Ministrid käsitlevad ka sõja
majanduslikke ja rahanduslikke mõjusid. Nõukogus antakse ülevaade taastekavade
rakendamise seisust ning komisjoni EL arengukoostöö tõhustamiskavast. Kavas on kinnitada
suunised G20 ja IMF kohtumisteks ja nõukogu järeldused strateegilise autonoomia kohta
majandus-rahandusvaldkonnas. Eesistuja ja Euroopa Komisjon annavad ülevaate
finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust.
Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonna juhataja Andres Kuningas (
[email protected], 611 3759). Ülevaate on
kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross (
[email protected],
611 3195).
Eestit esindab eurorühma ja EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel
rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
1
EURORÜHM
1. Majanduse olukord ja ettevalmistus rahvusvahelisteks kohtumisteks: inflatsioon
ja euro vahetuskurss
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga kevadkoosolekute eel saavad ministrid
ülevaate majanduse olukorrast ja inflatsioonist ning euro vahetuskursi liikumisest olulisemate
valuutade suhtes.
Majanduse olukord ja inflatsioon
Venemaa agressioon Ukraina vastu on oluliselt mõjutanud ELi majanduse väljavaateid ja
lähiaja inflatsiooni dünaamikat. Juba enne sõja puhkemist kiirenenud inflatsioon, kui
majanduspandeemiast kiiresti taastus, kiireneb veelgi ja jõuab tipust läbi algselt prognoositust
hiljem. Oluliste sisendite nappus pidurdab samal ajal majandusaktiivsust. Suurim inflatsiooni
kiirendaja on energia hindade tõus eesotsas gaasi hinnaga, kuid järsult on tõusnud ka
põllumajandustoorme ja metallide hinnad. Sisendite kallinemine tähendab tootjatele (sh
mitmed tarbekaubad) suuremaid kulusid majanduse erinevates sektorites. Sõjast tingitud
ebakindluse kasv võib negatiivselt mõjutada nõudlust. Paljud algselt ajutise loomuga
inflatsiooni kiirendanud tegurid on muutunud püsivamaks. Turgude inflatsiooniootused on
sõjapuhkemise järel märkimisväärselt kasvanud. Kõrge hinnatase võib käivitada palkade ja
hinnatõusu spiraali, ehkki esialgu on sellest euroalal veel vähe märke.
Euro vahetuskurss
Vaatluse all on periood 2021. a septembrist 2022. a veebruari lõpuni, mil euro nominaalne
efektiivne vahetuskurss (NEER) jäi üldjoontes stabiilseks, nõrgenedes USA dollari,
Suurbritannia naela ja Hiina renminbi suhtes ning tugevnedes Jaapani jeeni, Rootsi krooni,
Türgi liiri ja Vene rubla suhtes. USA ja Suurbritannia puhul oli üks mõjutegur keskpankade
kiirem naasmine rahapoliitika normaliseerimise kursile. Majanduskasv on aeglustunud,
kindlustunne vähenenud, riskid kasvanud, inflatsioon kiirenenud. Euroopa Keskpank otsustas
oma märtsi istungil rahapoliitilist toetust vähendada ning turud ootavad, et esimene
intressimäärade tõstmine tuleb euroalal juba sel aastal.
Eraldi antakse ülevaade ka Venemaa agressiooni mõjudest euro vahetuskursile sõja esimestel
nädalatel. Algselt euro suhtes järsult nõrgenenud rubla kurss taastus enam kui poole ulatuses,
mille võisid tingida tehingute vähesus, Venemaa keskpanga vastumeetmete efektiivsus ning
jooksevkonto seisu paranemine kui import järsult vähenes ning Venemaalt eksporditavate
toormete hind tõusis. USA dollar ja Šveitsi frank tugevnesid, kui kapital otsis kindlamat kohta.
Eurot nõrgestas ka väljavaade, et Euroopa saab Venemaa agressiooni mõjudest rohkem
kannatada. Samas nõrgenesid euro suhtes euroala väliste ELi riikide valuutad. Edaspidine
sõltub suuresti Venemaa algatatud sõja käekäigust ning lääneriikide vastusammudest.
Eskaleerumine tugevdab turvavaluutasid, suur inflatsioonišokk energia, toormete ja toidu
hindade järsust kallinemisest mõjutab maailma eri piirkondi erineval moel.
2. Digitaalne euro – valikukohad disainis privaatsuse ja muude eesmärkide vahel
Ministrid arutavad milline oleks digitaalse euro disainis optimaalne tasakaal kasutaja
privaatsuse tagamise ja EL-i kehtivate seaduste ja muude poliitikaeesmärkide vahel nagu
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, finantsstabiilsuse kindlustamine jm.
Baasstsenaarium on tagada kasutajatele samasugune privaatsus nagu on praegu tagatud
elektroonsete maksete korral, kus tehinguinfo on kehtivate seaduste järgi (nt rahapesu
tõkestamiseks) vahendajatele nähtav. Vaja oleks aga kaaluda, kas teatud ulatuses oleks
sularahale omast suuremat privaatsust võimalik üle kanda ka digitaalsele keskpanga rahale –
näiteks väiksemate piirsummade ulatuses või inimeste omavahelistes maksetes, mis tagaks
kasutajale rohkem privaatsust kui teised elektroonsed maksed. Lähtume aruteludes Vabariigi
Valitsuse poolt 4. novembril 2021. a 8. novembri eurorühma ja 9.novembri 2021. a majandus-
ja rahandusküsimuste nõukogu seisukohtade raames kinnitatud digitaalse euro seisukohtadest.
2
Digitaalsel eurol peaks olema pikemaajalisem visioon, mis pakuks lisandväärtust tänasele
elektroonilisele raharinglusele, toetades finantsstabiilsust ning võrdset konkurentsi ja ei oleks
seotud vaid Euroopa müügikoha makselahendusega. Digitaalne euro peaks suutma rahuldada
tehnoloogia ja tarbijate eelistuste muutustest tingitud katmata vajadusi, pakkudes
tehnoloogiliselt neutraalset ja mõistlike kuludega rakendust. Privaatsuse küsimustes on oluline
arvestada rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega.
Seisukoht:
- Digitaalse euro puhul tuleb hoida võimalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid
kontrolli all. Nende tingimuste täitmisel oleme valmis kaaluma väiksemate
piirsummade ulatuses ja väiksemas ringis digitaalse euroga tehtavatele maksetele
suurema privaatsuse võimaldamist võrreldes teiste elektroonsete maksetega.
3. Eriteema – euroala eluasemeturu arengud ja selle mõjud poliitika kujundamisele
Eriteemana käsitletakse seekord eluasemeturu arenguid, kus hinnad on kogu euroalal viimase
10 aasta jooksul järjest kasvanud ning Euroopa Komisjoni ja ESRB hinnangul ülehinnatud
enam kui pooltes euroala riikides. Eriti on hinnakasv kiirenenud alates 2019. aastast, pakkumine
ei ole nõudluse kasvule järele jõudnud. Kui intressimäärad tõusevad ja ostujõud kõrge
inflatsiooni tõttu väheneb, kasvab risk, et majapidamised ei tule kalli elamispinna soetamiseks
võetud laenude teenindamisega toime. Teisalt on elukondliku kinnisvara kiire kallinemisega
järjest teravamaks probleemiks muutumas eluaseme kättesaadavus. See pärsib tööjõu liikumist
tootlikumatesse piirkondadesse ja sektoritesse ning võib omada ka negatiivset demograafilist
mõju. Suurem säästude siirdumine elukondliku kinnisvara soetamiseks jätab vähem vahendeid
tootlikeks investeeringuteks, millest sõltub kokkuvõttes kogu euroala majanduse kasvuvõime.
Ministreid kutsutakse üles arutlema nende negatiivsete majandusmõjude üle ning kaaluma
poliitikameetmeid, kuidas elamispinna kättesaadavust parandada. See võib eeldada rohkem
meetmeid ka pakkumise poolel (sh maksuhoovad) ning regulatsioonide lihtsustamist. Ettepanek
on teema käsitlemist euroala aruteludes ka edaspidi jätkata.
4. Pangandusliit – järelevalve asutuse ja kriisilahendusnõukogu ülevaated
Ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse kriisilahendusasutuse juhid annavad regulaarse ülevaate
finantssektori olukorrast ning plaanitud tegevustest 2022. aastal. Euroopa pangandust on
lühikese aja jooksul tabanud Venemaa agressiooni näol juba teine märkimisväärne välisšokk,
mis seiskas kiire taastumise pandeemia mõjudest ja külvas uut ebakindlust. Euroopa pankade
otsesed sidemed Venemaaga ei ole väga suured, mistõttu ühtse pangandusjärelevalve esialgsel
hinnangul suudavad ka üksikud tihedamate sidemetega pangad seal äritegevuse lõpetamisega
seotud kahjudega toime tulla. Juba on olnud ka paar juhtumit, kus euroalal tegutsenud Venemaa
pangad või nende tütarettevõtted on edukalt kriisilahenduse läbinud. Küll aga tuleb edaspidi
tähelepanelikult jälgida ja hinnata võimalikke kaudseid mõjusid sidemete või laenude kaudu
sanktsioonidest puudutatud ettevõtetele, sh toormetootjatele, kus hinnakeskkond on muutunud
väga heitlikuks. Olulist kaudset mõju avaldab ka maailmamajanduse väljavaadete halvenemine
ning majandusmõjudele lisaks on kasvanud küberrünnakute riskid. Samal ajal on oluline jätkata
reforme (panganduspakett, ESG) ning pingutada pangandusliidu valmis ehitamise nimel.
Ühtse kriisilahendusasutuse juhid annavad mh ülevaate hiljutistest kriisilahenduse juhtumitest,
mis olid tingitud Venemaale kehtestatud sanktsioonidest. Samuti informeeritakse ministreid,
kuidas on edenenud pankade kriisilahendusplaanide koostamine ja nõutud puhvrite loomine
kriisilahendusvõimekuse tõstmiseks. Tutvustatakse hetkeseisu kriisilahendusfondi
kaitsemeetme käivitamiseks ning selle toimekindluse testimiseks korraldatud ühtse
kriisilahendusnõukogu ja Euroopa stabiilsusmehhanismi ühisõppuse tulemusi.
3
MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU
1. EL direktiivi eelnõu ülemaailmse miinimummaksu taseme kehtestamise kohta
- Üldine lähenemine
Eesistuja soov on saavutada üldine lähenemine direktiivi eelnõus. Esimene katse tehti 15. märtsi
istungil. Siis kokkulepet saavutada ei õnnestunud ja teiste seas ka Eestil oli mitmeid murekohti,
mida istungile esitatud tekstiga piisavalt ei lahendatud. Sealhulgas direktiivi rakendamise
vabatahtlikkus, direktiivi kohaldumine ka siseriiklikele kontsernidele ja lõpliku emaettevõtjaga
samas riigis asuvatele tütarühingutele ning soov jõustada direktiivist tulenev miinimummaks
juba 1. jaanuarist 2023. Viimaste nädalate jooksul on intensiivselt otsitud lahendusi, mis ka
meile vastuvõetavad oleks.
Eesti on senistes aruteludes lähtunud suunistest, millega Vabariigi Valitsus andis heakskiidu
OECD Kaasava Raamistiku miinimummaksu ettepanekule 7. oktoobril 2021. a, ja 3.03.2022. a
Vabariigi Valitsuse heakskiidetud seisukohtadest miinimummaksu direktiivi eelnõu kohta.
Meie tingimusteks direktiiviga nõustumiseks on olnud järgida OECD kaasava raamistiku
riikide vahelist kokkulepet mitte kohustada Eestit miinimummaksu kehtestama ega muutma
oma äriühingute maksusüsteemi ettevõtete jaoks, mis jäävad alla 750 miljoni euro lävendit.
28.märtsil avaldatud direktiivi kompromissteksti on lisatud säte, mis võimaldab riikidele, kus
ei asu rohkem kui kaksteist 750mln müügituluga kontserni peakontorit direktiivi rakendamist
kuni kuus aastat edasi lükata. Sellel nii-öelda üleminekuperioodil peaks direktiivist tulenevate
kohustuste hulk olema liikmesriigi jaoks viidud miinimumi. Samas on EL Nõukogu
õigusteenistus ja Euroopa Komisjon väga jäigal seisukohal direktiivi ülevõtmise suhtes. Ka
rakendamist edasilükkavad riigid peavad direktiivi täies mahus üle võtma 31. detsembriks
2023. a, kuigi enamike sätete rakendamise kohustus võib saabuda alles aastal 2030.
Pakutud teksti kohaselt oleks siis Eestil vaja direktiiv seadustesse üle võtta hiljemalt 31.12.2023
ja rakendada seda täies mahus alates 2030. a algavate majandusaastate suhtes.
Seisukoht:
- Soovime maksimaalset vabadusastet miinimummaksu rakendamisel, et säilitada
suurimas võimalikus ulatuses ja võimalikult kaua Eesti tulumaksusüsteemi positiivsed
elemendid.
- Nõustume direktiivi eelnõus pakutud lahendusega, mille kohaselt lükatakse kuni 12
kontserni peakorteriga riikide puhul direktiivi rakendamise edasi 2030. a.
majandusaastani. Soovime, et selle lahenduse puhul lükatakse edasi ka direktiivi
riigisisene ülevõtmise tähtaeg.
2. G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumise ning IMFi
kevadkohtumise ettevalmistamine: Euroopa Liidu mandaat G20 jaoks;
Rahvusvahelises Rahandus- ja Finantskomitees (IMFC) tehtav ühisavaldus
- Heakskiitmine
Nii G20 kohtumise suuniste kui ka IMFC ühisavalduse põhilised teemad kattuvad. Esikohal on
siin Venemaa agressiooni taunimine ja Ukraina igakülgse toetamine (majandus- ja
finantsaspektid). Sõja mõjude kõrval jookseb murenoodina läbi suur majanduslik ebakindlus,
mida toidab kõrge inflatsioon ja eelkõige energiakandjate hinnatõus ning vaatamata
taastumisele endiselt paljude muutujatega COVID-19 mõjud. Viimasega seonduvalt on endiselt
fookuses ka arengumaadele vaktsiinide kättesaadavuse parandamine. EL sõnumites on ka
üleilmse maksureformi kõigi elementide rakendamise üleskutse. Teist sammast ehk
miinimummaksu puudutav on varasemast pisut ebamäärasemaks muutunud, et olla kooskõlas
4
direktiivi kokkuleppe otsingutega. Veel leiavad käsitlemist juba mõnda aega globaalses
fookuses püsinud kliimapöördega seonduv ning vaeseimate ja haavatavamate arengumaade
kõrge võlakoormus.
Seisukoht:
- Toetame Euroopa Liidu ühisseisukohti G20 kohtumisel ning Prantsusmaa poolt EL
nimelt tehtavat ühisavaldust Rahvusvahelise Rahandus- ja Finantskomitee istungil.
3. Nõukogu järeldused ELi strateegilise autonoomia kohta majandus- ja
finantsvaldkonnas
- Vastuvõtmine
Eesistuja loodab jõuda Nõukogu järelduste vastu võtmiseni, mille eesmärk on Euroopa Liidu
suurem autonoomia finantsvaldkonnas, et kaitsta ELi majandushuve ja finantssüsteemi
stabiilsust, säilitades samal ajal avatud hoiaku rahvusvaheliseks koostöös samameelsete
partneritega. Pandeemiaga esile kerkinud strateegilise autonoomia tähtsust on veelgi rõhutanud
Venemaa agressioon Ukraina vastu, millega suurenesid nii strateegiline konkurents kui ka
julgeolekuohud.
ELi suurem strateegiline autonoomia finantsvaldkonnas tugineb kolmel alustalal:
- Euro suurem rahvusvaheline roll, mis kätkeb rahaliidu üldise arhitektuuri
tugevdamist ning globaalsel tasandil euro (sh digitaalne keskpanga raha) ja euros
denomineeritud instrumentide laiemat kasutust;
- Tugev reaalmajanduse vajadustele vastav finantssektor – mis eeldab mh
pangandusliidu valmis ehitamist, et tugevdada hoiustajate kaitset ning pankade
kriisilahendust, kiiret edasi liikumist kapitaliturgude liiduga, et mitmekesistada
Euroopas majanduse rahastamise allikaid, ning samuti ülemäärase sõltuvuse
vähendamist kolmandate riikide finantsinstitutsioonidest ja infrastruktuurist, millest
võib johtuda risk finantsstabiilsusele;
- ELi majanduse ja finantssüsteemi kaitse kolmandate riikide sanktsioonide
ekstraterritoriaalse rakendamise ja muude kahjustavate tegevuste eest,
kindlustades samas hästi toimiva ELi santsioonide süsteemi.
Järelduste eelnõu annab ülevaate neis valdkondades tehtust ja järgmistest sammudest. Sh ELi
võimalustest ja ambitsioonidest jätkusuutliku rahastuse valdkonnas, finantsinnovatsioonis,
rahapesu tõkestamisel, krüptovarade regulatsiooni tugevdamises. Põhinedes 10. ja 11. märtsi
2022. aastal Versailles' deklaratsioonile soovib EL võtta rohkem vastutust ELi julgeoleku eest
ning astuda edasisi samme ELi suveräänsuse ülesehitamiseks, sõltuvuste vähendamiseks ning
uue kasvu- ja investeerimismudeli loomiseks aastaks 2030.
Nõukogu järelduste heakskiitmisel lähtume Vabariigi Valitsuse 02. detsembril 2021. aastal
kinnitatud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2022–2023. Eesti huvides on avatud
majandusel põhineva EL majandusliku ja finantsilise strateegilise autonoomia saavutamine
ning EL majanduse konkurentsivõime suurendamine, eriti COVID-19 pandeemia ja Venemaa
agressioonist tuleneva ebastabiilsuse, strateegilise konkurentsi ja julgeolekuohtude
suurenemise taustal.
Seisukoht:
- Toetame nõukogu järeldusi Euroopa Liidu strateegilisest autonoomiast majandus- ja
finantsvaldkonnas. Järeldused väljendavad tasakaalukalt Euroopa Liidu huvide
kaitsmist koos rahvusvahelise koostöö valmidusega samameelsete partneritega.
5
4. Muu
Eesti seisukoht Euroopa Liidu nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu ja
Šveitsi Konföderatsiooni vahelise üksteisemõistmise kokkuleppe Euroopa Liidu nimel
allakirjutamist eesmärgiga vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid erisusi ning edendada
koostööd migratsiooni teemal Euroopa Liidus
Nõukogu otsus on õiguslik vahend, et kokkuleppele EL-i nimel alla kirjutada. Nõukogu otsust
arutati Euroopa Vabakaubanduse lepingu töörühmas (EFTA) 15. märtsil 2022 ning see on
plaanis heaks kiita 30. märtsi 2022 Coreperi istungil ning tõenäoliselt vastu võtta 5. aprilli 2022
nõukogu istungil ilma aruteluta.
Toetudes 5. märtsi 2013 EL Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) järeldustele,
alustas Euroopa Komisjon läbirääkimisi Šveitsiga, et panna paika uue vastastikuse mõistmise
kokkuleppe põhimõtted. Peale pikka poliitilistest teguritest tingitud pausi, alustas Komisjon
2020. aastal uusi läbirääkimisi Šveitsiga. Kokkulepe saavutati 19. novembril 2021. aastal.
Peale seda esitas 2. veebruaril 2022 Komisjon kokkuleppe heakskiitmiseks Nõukogule.
Kokkulepe soovitakse allkirjastada esimesel võimalusel, EL poolne allkirjastaja on Komisjon.
Raamlepingu kohaselt asub Šveits valitud liikmesriikidega läbirääkimistesse kahepoolsete
kokkulepete sõlmimiseks mahus 1 302 000 000 CHF. Eestile eraldatav osa on 26 000 000 CHF
ehk ligikaudu 25 300 000 eurot. Lepingus määratakse ära raha eraldamine kiirreageerimise
fondi (Rapid Response Fund) mahus 200 000 000 CHF. Šveitsi rahastu eesmärgid ja
rakendamise valdkonnad on majanduskasvu ja sotsiaalse dialoogi toetamine läbi töötuse
vähendamise; migratsiooni mõjudega toimetulek ja integratsiooni toetamine; avaliku korra ja
julgeoleku tagamine; keskkonna kaitse ja kliima; sotsiaalsüsteemide tugevdamine;
ühiskondliku kaasatuse ja läbipaistvuse toetamine.
Seisukoht:
- Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõu, millega nõukogu volitab komisjoni Euroopa Liidu
nimel alla kirjutama Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele
üksteisemõistmise kokkuleppele vähendamaks majanduslikke ja sotsiaalseid erisusi ja
edendamaks koostööd migratsiooni teemal Euroopa Liidus.
6