dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad 4. aprilli 2022. a eurorühma kohtumisel ja 5. aprilli 2022. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil

Rahandusministeerium · 29. märts 2022
Viit
11-3.1/2929-1
Registreeritud
29. märts 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2022
Vastutaja
Keit Pillak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎11-3.12929-1 29.03.2022 Väljaminev kiri.asice1690 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 29.03.2022 nr 11-3.1/2929-1 [email protected] Eesti seisukohad eurorühma 4. aprilli 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a istungil Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 4. aprilli 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a istungil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit-Pentus Rosimannus Rahandusminister Lisad: 1. Eesti seisukohad eurorühma 4. aprilli 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a istungil – 6 lehel 2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel Andres Kuningas 611 3759, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja märts 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad eurorühma 4. aprilli 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a istungil Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 4. aprilli 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a istungil: Eurorühm: 1. Digitaalne euro - Digitaalse euro puhul tuleb hoida võimalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid kontrolli all. Nende tingimuste täitmisel oleme valmis kaaluma väiksemate piirsummade ulatuses ja väiksemas ringis digitaalse euroga tehtavatele maksetele suurema privaatsuse võimaldamist võrreldes teiste elektroonsete maksetega. ECOFIN: 1. EL direktiivi eelnõu ülemaailmse miinimummaksu taseme kehtestamise kohta - Soovime maksimaalset vabadusastet miinimummaksu rakendamisel, et säilitada suurimas võimalikus ulatuses ja võimalikult kaua Eesti tulumaksusüsteemi positiivsed elemendid. - Nõustume direktiivi eelnõus pakutud lahendusega, mille kohaselt lükatakse kuni 12 kontserni peakorteriga riikide puhul direktiivi rakendamise edasi 2030. a. majandusaastani. Soovime, et selle lahenduse puhul lükatakse edasi ka direktiivi riigisisene ülevõtmise tähtaeg. 2. G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumise ning IMFi kevadkohtumise ettevalmistamine - Toetame Euroopa Liidu ühisseisukohti G20 kohtumisel ning Prantsusmaa poolt EL nimelt tehtavat ühisavaldust Rahvusvahelise Rahandus- ja Finantskomitee istungil. 3. Nõukogu järeldused ELi strateegilise autonoomia kohta majandus- ja finantsvaldkonnas - Toetame nõukogu järeldusi Euroopa Liidu strateegilisest autonoomiast majandus- ja finantsvaldkonnas. Järeldused väljendavad tasakaalukalt Euroopa Liidu huvide kaitsmist koos rahvusvahelise koostöö valmidusega samameelsete partneritega. 4. Euroopa Liidu nõukogu otsuse eelnõu, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise üksteisemõistmise kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamist eesmärgiga vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid erisusi ning edendada koostööd migratsiooni teemal Euroopa Liidus. - Toetame nõukogu otsust, millega nõukogu volitab komisjoni Euroopa Liidu nimel alla kirjutama Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele üksteisemõistmise kokkuleppele vähendamaks majanduslikke ja sotsiaalseid erisusi ja edendamaks koostööd migratsiooni teemal Euroopa Liidus. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Saaja: Vabariigi Valitsus Esitaja: Rahandusministeerium Kuupäev: 28. märts 2022. aasta Teema: Eesti seisukohad eurorühma 4. aprilli 2022. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5. aprilli 2022. a istungil SISSEJUHATUS Eurorühmas valmistatakse ette euroala positsiooni G20 rahandusministrite ja keskpanga juhtide ning Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kevadkohtumisteks inflatsiooni ja vahetuskursi teemadel. Jätkatakse teavitusega digitaalse euro kasutusele võtu erinevate aspektide kohta ning eriteemana käsitletakse eluasemeturu arenguid euroalas. Ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse kriisilahendusasutuse juhid annavad regulaarse ülevaate finantssektori olukorrast ning plaanitud tegevustest 2022. aastal. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu teeb uue katse saavutada kokkulepe EL direktiivi eelnõus ülemaailmse miinimummaksu taseme kehtestamise kohta. Ministrid käsitlevad ka sõja majanduslikke ja rahanduslikke mõjusid. Nõukogus antakse ülevaade taastekavade rakendamise seisust ning komisjoni EL arengukoostöö tõhustamiskavast. Kavas on kinnitada suunised G20 ja IMF kohtumisteks ja nõukogu järeldused strateegilise autonoomia kohta majandus-rahandusvaldkonnas. Eesistuja ja Euroopa Komisjon annavad ülevaate finantsteenuste õigusaktide menetluse ja ülevõtmise seisust. Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas ([email protected], 611 3759). Ülevaate on kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected], 611 3195). Eestit esindab eurorühma ja EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kohtumisel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. 1 EURORÜHM 1. Majanduse olukord ja ettevalmistus rahvusvahelisteks kohtumisteks: inflatsioon ja euro vahetuskurss Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga kevadkoosolekute eel saavad ministrid ülevaate majanduse olukorrast ja inflatsioonist ning euro vahetuskursi liikumisest olulisemate valuutade suhtes. Majanduse olukord ja inflatsioon Venemaa agressioon Ukraina vastu on oluliselt mõjutanud ELi majanduse väljavaateid ja lähiaja inflatsiooni dünaamikat. Juba enne sõja puhkemist kiirenenud inflatsioon, kui majanduspandeemiast kiiresti taastus, kiireneb veelgi ja jõuab tipust läbi algselt prognoositust hiljem. Oluliste sisendite nappus pidurdab samal ajal majandusaktiivsust. Suurim inflatsiooni kiirendaja on energia hindade tõus eesotsas gaasi hinnaga, kuid järsult on tõusnud ka põllumajandustoorme ja metallide hinnad. Sisendite kallinemine tähendab tootjatele (sh mitmed tarbekaubad) suuremaid kulusid majanduse erinevates sektorites. Sõjast tingitud ebakindluse kasv võib negatiivselt mõjutada nõudlust. Paljud algselt ajutise loomuga inflatsiooni kiirendanud tegurid on muutunud püsivamaks. Turgude inflatsiooniootused on sõjapuhkemise järel märkimisväärselt kasvanud. Kõrge hinnatase võib käivitada palkade ja hinnatõusu spiraali, ehkki esialgu on sellest euroalal veel vähe märke. Euro vahetuskurss Vaatluse all on periood 2021. a septembrist 2022. a veebruari lõpuni, mil euro nominaalne efektiivne vahetuskurss (NEER) jäi üldjoontes stabiilseks, nõrgenedes USA dollari, Suurbritannia naela ja Hiina renminbi suhtes ning tugevnedes Jaapani jeeni, Rootsi krooni, Türgi liiri ja Vene rubla suhtes. USA ja Suurbritannia puhul oli üks mõjutegur keskpankade kiirem naasmine rahapoliitika normaliseerimise kursile. Majanduskasv on aeglustunud, kindlustunne vähenenud, riskid kasvanud, inflatsioon kiirenenud. Euroopa Keskpank otsustas oma märtsi istungil rahapoliitilist toetust vähendada ning turud ootavad, et esimene intressimäärade tõstmine tuleb euroalal juba sel aastal. Eraldi antakse ülevaade ka Venemaa agressiooni mõjudest euro vahetuskursile sõja esimestel nädalatel. Algselt euro suhtes järsult nõrgenenud rubla kurss taastus enam kui poole ulatuses, mille võisid tingida tehingute vähesus, Venemaa keskpanga vastumeetmete efektiivsus ning jooksevkonto seisu paranemine kui import järsult vähenes ning Venemaalt eksporditavate toormete hind tõusis. USA dollar ja Šveitsi frank tugevnesid, kui kapital otsis kindlamat kohta. Eurot nõrgestas ka väljavaade, et Euroopa saab Venemaa agressiooni mõjudest rohkem kannatada. Samas nõrgenesid euro suhtes euroala väliste ELi riikide valuutad. Edaspidine sõltub suuresti Venemaa algatatud sõja käekäigust ning lääneriikide vastusammudest. Eskaleerumine tugevdab turvavaluutasid, suur inflatsioonišokk energia, toormete ja toidu hindade järsust kallinemisest mõjutab maailma eri piirkondi erineval moel. 2. Digitaalne euro – valikukohad disainis privaatsuse ja muude eesmärkide vahel Ministrid arutavad milline oleks digitaalse euro disainis optimaalne tasakaal kasutaja privaatsuse tagamise ja EL-i kehtivate seaduste ja muude poliitikaeesmärkide vahel nagu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, finantsstabiilsuse kindlustamine jm. Baasstsenaarium on tagada kasutajatele samasugune privaatsus nagu on praegu tagatud elektroonsete maksete korral, kus tehinguinfo on kehtivate seaduste järgi (nt rahapesu tõkestamiseks) vahendajatele nähtav. Vaja oleks aga kaaluda, kas teatud ulatuses oleks sularahale omast suuremat privaatsust võimalik üle kanda ka digitaalsele keskpanga rahale – näiteks väiksemate piirsummade ulatuses või inimeste omavahelistes maksetes, mis tagaks kasutajale rohkem privaatsust kui teised elektroonsed maksed. Lähtume aruteludes Vabariigi Valitsuse poolt 4. novembril 2021. a 8. novembri eurorühma ja 9.novembri 2021. a majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu seisukohtade raames kinnitatud digitaalse euro seisukohtadest. 2 Digitaalsel eurol peaks olema pikemaajalisem visioon, mis pakuks lisandväärtust tänasele elektroonilisele raharinglusele, toetades finantsstabiilsust ning võrdset konkurentsi ja ei oleks seotud vaid Euroopa müügikoha makselahendusega. Digitaalne euro peaks suutma rahuldada tehnoloogia ja tarbijate eelistuste muutustest tingitud katmata vajadusi, pakkudes tehnoloogiliselt neutraalset ja mõistlike kuludega rakendust. Privaatsuse küsimustes on oluline arvestada rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega. Seisukoht: - Digitaalse euro puhul tuleb hoida võimalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid kontrolli all. Nende tingimuste täitmisel oleme valmis kaaluma väiksemate piirsummade ulatuses ja väiksemas ringis digitaalse euroga tehtavatele maksetele suurema privaatsuse võimaldamist võrreldes teiste elektroonsete maksetega. 3. Eriteema – euroala eluasemeturu arengud ja selle mõjud poliitika kujundamisele Eriteemana käsitletakse seekord eluasemeturu arenguid, kus hinnad on kogu euroalal viimase 10 aasta jooksul järjest kasvanud ning Euroopa Komisjoni ja ESRB hinnangul ülehinnatud enam kui pooltes euroala riikides. Eriti on hinnakasv kiirenenud alates 2019. aastast, pakkumine ei ole nõudluse kasvule järele jõudnud. Kui intressimäärad tõusevad ja ostujõud kõrge inflatsiooni tõttu väheneb, kasvab risk, et majapidamised ei tule kalli elamispinna soetamiseks võetud laenude teenindamisega toime. Teisalt on elukondliku kinnisvara kiire kallinemisega järjest teravamaks probleemiks muutumas eluaseme kättesaadavus. See pärsib tööjõu liikumist tootlikumatesse piirkondadesse ja sektoritesse ning võib omada ka negatiivset demograafilist mõju. Suurem säästude siirdumine elukondliku kinnisvara soetamiseks jätab vähem vahendeid tootlikeks investeeringuteks, millest sõltub kokkuvõttes kogu euroala majanduse kasvuvõime. Ministreid kutsutakse üles arutlema nende negatiivsete majandusmõjude üle ning kaaluma poliitikameetmeid, kuidas elamispinna kättesaadavust parandada. See võib eeldada rohkem meetmeid ka pakkumise poolel (sh maksuhoovad) ning regulatsioonide lihtsustamist. Ettepanek on teema käsitlemist euroala aruteludes ka edaspidi jätkata. 4. Pangandusliit – järelevalve asutuse ja kriisilahendusnõukogu ülevaated Ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse kriisilahendusasutuse juhid annavad regulaarse ülevaate finantssektori olukorrast ning plaanitud tegevustest 2022. aastal. Euroopa pangandust on lühikese aja jooksul tabanud Venemaa agressiooni näol juba teine märkimisväärne välisšokk, mis seiskas kiire taastumise pandeemia mõjudest ja külvas uut ebakindlust. Euroopa pankade otsesed sidemed Venemaaga ei ole väga suured, mistõttu ühtse pangandusjärelevalve esialgsel hinnangul suudavad ka üksikud tihedamate sidemetega pangad seal äritegevuse lõpetamisega seotud kahjudega toime tulla. Juba on olnud ka paar juhtumit, kus euroalal tegutsenud Venemaa pangad või nende tütarettevõtted on edukalt kriisilahenduse läbinud. Küll aga tuleb edaspidi tähelepanelikult jälgida ja hinnata võimalikke kaudseid mõjusid sidemete või laenude kaudu sanktsioonidest puudutatud ettevõtetele, sh toormetootjatele, kus hinnakeskkond on muutunud väga heitlikuks. Olulist kaudset mõju avaldab ka maailmamajanduse väljavaadete halvenemine ning majandusmõjudele lisaks on kasvanud küberrünnakute riskid. Samal ajal on oluline jätkata reforme (panganduspakett, ESG) ning pingutada pangandusliidu valmis ehitamise nimel. Ühtse kriisilahendusasutuse juhid annavad mh ülevaate hiljutistest kriisilahenduse juhtumitest, mis olid tingitud Venemaale kehtestatud sanktsioonidest. Samuti informeeritakse ministreid, kuidas on edenenud pankade kriisilahendusplaanide koostamine ja nõutud puhvrite loomine kriisilahendusvõimekuse tõstmiseks. Tutvustatakse hetkeseisu kriisilahendusfondi kaitsemeetme käivitamiseks ning selle toimekindluse testimiseks korraldatud ühtse kriisilahendusnõukogu ja Euroopa stabiilsusmehhanismi ühisõppuse tulemusi. 3 MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU 1. EL direktiivi eelnõu ülemaailmse miinimummaksu taseme kehtestamise kohta - Üldine lähenemine Eesistuja soov on saavutada üldine lähenemine direktiivi eelnõus. Esimene katse tehti 15. märtsi istungil. Siis kokkulepet saavutada ei õnnestunud ja teiste seas ka Eestil oli mitmeid murekohti, mida istungile esitatud tekstiga piisavalt ei lahendatud. Sealhulgas direktiivi rakendamise vabatahtlikkus, direktiivi kohaldumine ka siseriiklikele kontsernidele ja lõpliku emaettevõtjaga samas riigis asuvatele tütarühingutele ning soov jõustada direktiivist tulenev miinimummaks juba 1. jaanuarist 2023. Viimaste nädalate jooksul on intensiivselt otsitud lahendusi, mis ka meile vastuvõetavad oleks. Eesti on senistes aruteludes lähtunud suunistest, millega Vabariigi Valitsus andis heakskiidu OECD Kaasava Raamistiku miinimummaksu ettepanekule 7. oktoobril 2021. a, ja 3.03.2022. a Vabariigi Valitsuse heakskiidetud seisukohtadest miinimummaksu direktiivi eelnõu kohta. Meie tingimusteks direktiiviga nõustumiseks on olnud järgida OECD kaasava raamistiku riikide vahelist kokkulepet mitte kohustada Eestit miinimummaksu kehtestama ega muutma oma äriühingute maksusüsteemi ettevõtete jaoks, mis jäävad alla 750 miljoni euro lävendit. 28.märtsil avaldatud direktiivi kompromissteksti on lisatud säte, mis võimaldab riikidele, kus ei asu rohkem kui kaksteist 750mln müügituluga kontserni peakontorit direktiivi rakendamist kuni kuus aastat edasi lükata. Sellel nii-öelda üleminekuperioodil peaks direktiivist tulenevate kohustuste hulk olema liikmesriigi jaoks viidud miinimumi. Samas on EL Nõukogu õigusteenistus ja Euroopa Komisjon väga jäigal seisukohal direktiivi ülevõtmise suhtes. Ka rakendamist edasilükkavad riigid peavad direktiivi täies mahus üle võtma 31. detsembriks 2023. a, kuigi enamike sätete rakendamise kohustus võib saabuda alles aastal 2030. Pakutud teksti kohaselt oleks siis Eestil vaja direktiiv seadustesse üle võtta hiljemalt 31.12.2023 ja rakendada seda täies mahus alates 2030. a algavate majandusaastate suhtes. Seisukoht: - Soovime maksimaalset vabadusastet miinimummaksu rakendamisel, et säilitada suurimas võimalikus ulatuses ja võimalikult kaua Eesti tulumaksusüsteemi positiivsed elemendid. - Nõustume direktiivi eelnõus pakutud lahendusega, mille kohaselt lükatakse kuni 12 kontserni peakorteriga riikide puhul direktiivi rakendamise edasi 2030. a. majandusaastani. Soovime, et selle lahenduse puhul lükatakse edasi ka direktiivi riigisisene ülevõtmise tähtaeg. 2. G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumise ning IMFi kevadkohtumise ettevalmistamine: Euroopa Liidu mandaat G20 jaoks; Rahvusvahelises Rahandus- ja Finantskomitees (IMFC) tehtav ühisavaldus - Heakskiitmine Nii G20 kohtumise suuniste kui ka IMFC ühisavalduse põhilised teemad kattuvad. Esikohal on siin Venemaa agressiooni taunimine ja Ukraina igakülgse toetamine (majandus- ja finantsaspektid). Sõja mõjude kõrval jookseb murenoodina läbi suur majanduslik ebakindlus, mida toidab kõrge inflatsioon ja eelkõige energiakandjate hinnatõus ning vaatamata taastumisele endiselt paljude muutujatega COVID-19 mõjud. Viimasega seonduvalt on endiselt fookuses ka arengumaadele vaktsiinide kättesaadavuse parandamine. EL sõnumites on ka üleilmse maksureformi kõigi elementide rakendamise üleskutse. Teist sammast ehk miinimummaksu puudutav on varasemast pisut ebamäärasemaks muutunud, et olla kooskõlas 4 direktiivi kokkuleppe otsingutega. Veel leiavad käsitlemist juba mõnda aega globaalses fookuses püsinud kliimapöördega seonduv ning vaeseimate ja haavatavamate arengumaade kõrge võlakoormus. Seisukoht: - Toetame Euroopa Liidu ühisseisukohti G20 kohtumisel ning Prantsusmaa poolt EL nimelt tehtavat ühisavaldust Rahvusvahelise Rahandus- ja Finantskomitee istungil. 3. Nõukogu järeldused ELi strateegilise autonoomia kohta majandus- ja finantsvaldkonnas - Vastuvõtmine Eesistuja loodab jõuda Nõukogu järelduste vastu võtmiseni, mille eesmärk on Euroopa Liidu suurem autonoomia finantsvaldkonnas, et kaitsta ELi majandushuve ja finantssüsteemi stabiilsust, säilitades samal ajal avatud hoiaku rahvusvaheliseks koostöös samameelsete partneritega. Pandeemiaga esile kerkinud strateegilise autonoomia tähtsust on veelgi rõhutanud Venemaa agressioon Ukraina vastu, millega suurenesid nii strateegiline konkurents kui ka julgeolekuohud. ELi suurem strateegiline autonoomia finantsvaldkonnas tugineb kolmel alustalal: - Euro suurem rahvusvaheline roll, mis kätkeb rahaliidu üldise arhitektuuri tugevdamist ning globaalsel tasandil euro (sh digitaalne keskpanga raha) ja euros denomineeritud instrumentide laiemat kasutust; - Tugev reaalmajanduse vajadustele vastav finantssektor – mis eeldab mh pangandusliidu valmis ehitamist, et tugevdada hoiustajate kaitset ning pankade kriisilahendust, kiiret edasi liikumist kapitaliturgude liiduga, et mitmekesistada Euroopas majanduse rahastamise allikaid, ning samuti ülemäärase sõltuvuse vähendamist kolmandate riikide finantsinstitutsioonidest ja infrastruktuurist, millest võib johtuda risk finantsstabiilsusele; - ELi majanduse ja finantssüsteemi kaitse kolmandate riikide sanktsioonide ekstraterritoriaalse rakendamise ja muude kahjustavate tegevuste eest, kindlustades samas hästi toimiva ELi santsioonide süsteemi. Järelduste eelnõu annab ülevaate neis valdkondades tehtust ja järgmistest sammudest. Sh ELi võimalustest ja ambitsioonidest jätkusuutliku rahastuse valdkonnas, finantsinnovatsioonis, rahapesu tõkestamisel, krüptovarade regulatsiooni tugevdamises. Põhinedes 10. ja 11. märtsi 2022. aastal Versailles' deklaratsioonile soovib EL võtta rohkem vastutust ELi julgeoleku eest ning astuda edasisi samme ELi suveräänsuse ülesehitamiseks, sõltuvuste vähendamiseks ning uue kasvu- ja investeerimismudeli loomiseks aastaks 2030. Nõukogu järelduste heakskiitmisel lähtume Vabariigi Valitsuse 02. detsembril 2021. aastal kinnitatud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest 2022–2023. Eesti huvides on avatud majandusel põhineva EL majandusliku ja finantsilise strateegilise autonoomia saavutamine ning EL majanduse konkurentsivõime suurendamine, eriti COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonist tuleneva ebastabiilsuse, strateegilise konkurentsi ja julgeolekuohtude suurenemise taustal. Seisukoht: - Toetame nõukogu järeldusi Euroopa Liidu strateegilisest autonoomiast majandus- ja finantsvaldkonnas. Järeldused väljendavad tasakaalukalt Euroopa Liidu huvide kaitsmist koos rahvusvahelise koostöö valmidusega samameelsete partneritega. 5 4. Muu Eesti seisukoht Euroopa Liidu nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise üksteisemõistmise kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamist eesmärgiga vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid erisusi ning edendada koostööd migratsiooni teemal Euroopa Liidus Nõukogu otsus on õiguslik vahend, et kokkuleppele EL-i nimel alla kirjutada. Nõukogu otsust arutati Euroopa Vabakaubanduse lepingu töörühmas (EFTA) 15. märtsil 2022 ning see on plaanis heaks kiita 30. märtsi 2022 Coreperi istungil ning tõenäoliselt vastu võtta 5. aprilli 2022 nõukogu istungil ilma aruteluta. Toetudes 5. märtsi 2013 EL Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) järeldustele, alustas Euroopa Komisjon läbirääkimisi Šveitsiga, et panna paika uue vastastikuse mõistmise kokkuleppe põhimõtted. Peale pikka poliitilistest teguritest tingitud pausi, alustas Komisjon 2020. aastal uusi läbirääkimisi Šveitsiga. Kokkulepe saavutati 19. novembril 2021. aastal. Peale seda esitas 2. veebruaril 2022 Komisjon kokkuleppe heakskiitmiseks Nõukogule. Kokkulepe soovitakse allkirjastada esimesel võimalusel, EL poolne allkirjastaja on Komisjon. Raamlepingu kohaselt asub Šveits valitud liikmesriikidega läbirääkimistesse kahepoolsete kokkulepete sõlmimiseks mahus 1 302 000 000 CHF. Eestile eraldatav osa on 26 000 000 CHF ehk ligikaudu 25 300 000 eurot. Lepingus määratakse ära raha eraldamine kiirreageerimise fondi (Rapid Response Fund) mahus 200 000 000 CHF. Šveitsi rahastu eesmärgid ja rakendamise valdkonnad on majanduskasvu ja sotsiaalse dialoogi toetamine läbi töötuse vähendamise; migratsiooni mõjudega toimetulek ja integratsiooni toetamine; avaliku korra ja julgeoleku tagamine; keskkonna kaitse ja kliima; sotsiaalsüsteemide tugevdamine; ühiskondliku kaasatuse ja läbipaistvuse toetamine. Seisukoht: - Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõu, millega nõukogu volitab komisjoni Euroopa Liidu nimel alla kirjutama Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele üksteisemõistmise kokkuleppele vähendamaks majanduslikke ja sotsiaalseid erisusi ja edendamaks koostööd migratsiooni teemal Euroopa Liidus. 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel