Seletuskiri
haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“
elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk
Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja
kindlustamine“ elluviimiseks“ lisa 1 ning kehtestatakse see uues sõnastuses.
Tegevus „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ on programmi „Tööturu ja
õppe tihedama seostamine“ lisa ja tegevusega panustatakse Eesti elukestva õppe strateegia
(edaspidi EÕS) strateegilise eesmärgi 3 – elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste
vastavus – elluviimisse meetmes 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevusega 1.5.4
kutsehariduse kvaliteedihindamine ja kindlustamine.
Eelnõuga muudetakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse
suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL
vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses
tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega”
tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ eelarvet.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika
ning elukestva õppe osakonna kutsehariduse valdkonna nõunik Rita Kask (735 0226,
[email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite juht
Inge Oopkaup (735 0279,
[email protected]) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi
Mölder (735 0234,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punktiga 1 muudetakse haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178
„Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja
kindlustamine“ elluviimiseks“ lisa 1 ning kehtestatakse see uues sõnastuses.
Käskkirja lisas 1 tehakse alljärgnevad muudatused:
2.1 Punktis 5 muudetakse õppe läbiviimise õiguse andmiseks ekspertiisi tegeva asutuse nimi,
Haridus- ja Teadusministeerium on õppe läbiviimise õiguse andmiseks tehtava ekspertiisi
läbiviimise volitanud Haridus- ja Noorteameti Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse
Kvaliteediagentuurile.
2.2 Punktis 12.2 muudetakse tegevuse eelarvet 2015–2022 tegevuste ja kindlaksmääratud
kulukohtade lõikes. Tegevuse 1.2. muudatus eelarveridade vahel on vajalik selleks, et katta
EKKA töötajate täiendavaid personalikulusid, mis on seotud ühelt poolt tegevuste perioodi
pikendamisega kuni 31.08.2022 ning teisalt sisuliste muudatustega koolituste jm
arendustegevuste elluviimisel koroonapandeemia tingimustes. Nimelt on hindamiste
kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks hindamiskomisjonides suurendatud EKKA töötajate
panust ning vähendatud teenuslepingute alusel kaasatavate hindamiskoordinaatorite arvu.
Teenuste ja kauba sisseostu ning muid kulusid õnnestus kokku hoida virtuaalsete
hindamiskülastuste korraldamise tõttu, tegevusi ära ei ole jäetud. Kahetsusväärselt jäi
vajalik muudatus personalikulude suurendamiseks tegemata toetuste andmise tingimuste
1
muutmisel juba 2020. aastal, kui pikendati vahendite kasutamise perioodi kuni 31.08.2022.
Toona jäi elluviijal vastav taotlus esitamata.
Eelarvet muudetakse järgmiselt:
1) eelarvereal 1.2 vähendatakse 23 194 euro võrra summat 898 549;
2) eelarvereal 1.2.1. suurendatakse 154 625 euro võrra summat 522 125 (otsesed
personalikulud);
3) eelarvereal 1.2.2. vähendatakse 177 819 euro võrra summat 376 424 (muud kulud, kauba,
teenuste ost);
4) eelarverea „horisontaalsed tegevused“ kaudsete kulude summat 267 401 suurendatakse
23 194 euro võrra.
Seega kujuneb eelarve jaotus tegevuse 1.2 ja alategevuste osas järgmiseks:
1.2 Arendustegevuste korraldamine ja
läbiviimine 875 355
1.2.1. Otsene personalikulu 676 750
1.2.2. Muud kulud (kauba/teenuse ost) 198 605
Horisontaalne tegevus 290 595
2.3 Punktis 13.2.2 muudetakse arendustegevuste kavandamise ja läbiviimisega seotud
abikõlblike kulude kavandamist kooskõlastava HTM struktuuriüksuse nime, kutsehariduse
osakonda HTM struktuuris enam ei ole ning see asendatakse uue struktuuri kohaselt
asjakohase kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonnaga.
2.4 Punktides 14.3-14.5 tehakse muudatused ettemakset puudutavas osas, kuna perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 29 kohaselt ei saa
ettemakset teha riigiasutusele. TAT elluviimise perioodil muutus elluviija juriidiline vorm,
varem oli see sihtasutus, nüüd aga riigiasutus ning ettemakse võimalust enam ei ole ja need
sätted võetakse nimetatud punktidest välja.
2.5 Punkt 14.7 jäetakse toetuse andmise tingimustest välja, sest see puudutab samuti
ettemakset, nimelt viimase ettemakse tegemist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva eelnõu aluseks on STS2014-2020 ja selle alusel antud õigusaktid, mis on kooskõlas
vastava ELi õigusega.
4. Eelnõu mõjud
Eelnõus kirjeldatud arendustegevuste eelarve muudatused on vajalikud vahendite sihipäraseks
kasutamiseks, hindamiste kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks. Koroonapandeemia
tingimustes tegevusi ära ei jäetud, kuid võimalusel korraldati virtuaalselt ning kulud
ostetavatele teenustele ja kaupadele vähenesid.
Tulemusindikaator 270 hindamiskorda on seisuga 31.12.2021 juba saavutatud, 2022. aasta
esimeses pooles lisandus veel 20 hindamistulemust.
5. Käskkirja rakendamiseks vajalikud tegevused ja vajalikud vahendid
2
Muudatusega ei kaasne lisakulusid, sest kulusid tõstetakse ümber kinnitatud eelarve piires.
6. Käskkirja kehtivus
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022. a. Tagasiulatuv rakendamine on
vajalik, et katta EKKA töötajate täiendavaid personalikulusid, mis on seotud ühelt poolt
tegevuste perioodi pikendamisega kuni 31.08.2022 ning teisalt sisuliste muudatustega
koolituste jm arendustegevuste elluviimisel koroonapandeemia tingimustes.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Haridus- ja Noorteametile.
Margus Haidak
kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja
3
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a
käskkirja nr 178 „Toetuste andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse
„Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja
kindlustamine” elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4
alusel ning kooskõlas haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirjaga nr 144 „Eesti
elukestva õppe strateegia 2020 „Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi“
kinnitamine“ alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja
kindlustamine“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).
2. Käesolevat käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2022. a.
3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
minister
Lisa 1
haridus- ja teadusministri käskkirja
„Toetuste andmise tingimuste kehtestamine
tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi
hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ juurde
Toetuse andmise tingimused „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“
ellvuviimiseks
Sisukord
1. Reguleerimisala ............................................................................................................... 2
2. Rakendusasutus ja -üksus ................................................................................................ 2
3. Elluviija ........................................................................................................................... 2
4. Abikõlblikkuse periood ................................................................................................... 2
5. Mõisted ............................................................................................................................ 2
6. Toetuse andmise eesmärk ................................................................................................ 2
7. Tegevuse vajalikkuse põhjendus ja tulemus .................................................................... 3
8. Toetatavad tegevused ...................................................................................................... 3
9. Sihtgrupp ......................................................................................................................... 4
10. Indikaatorid ...................................................................................................................... 4
11. Tegevuste mõju läbivatele teemadele .............................................................................. 4
12. Tegevuse eelarve ............................................................................................................. 5
13. Kulude abikõlblikkus....................................................................................................... 7
14. Toetuse maksmise tingimused ja kord ............................................................................ 7
15. Elluviija kohustused ........................................................................................................ 8
16. Tegevuste elluviimise aruandlus ..................................................................................... 8
17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .................................................... 8
18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ............................................................... 9
19. Dokumentide säilitamine ................................................................................................. 9
20. Vaiete menetlemine……………………………………………………………….........9
1. Reguleerimisala
Käskkirja lisaga reguleeritakse prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea
ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse
„Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ (edaspidi tegevus) raames toetuse
andmise ja kasutamise tingimusi ning korda (edaspidi TAT).
2. Rakendusasutus ja -üksus
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus-
ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus
(edaspidi rakendusüksus).
3. Elluviija
Tegevuse elluviija on Haridus- ja Noorteamet.
4. Abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2015–31.08.2022. Kõiki tegevusi tehakse kogu
perioodi jooksul.
5. Mõisted
Kutseõppe kvaliteedi hindamine on sisehindamisel põhinev kooliväliste sõltumatute
hindajate poolt kooli õppekavarühmades läbiviidav välishindamine, mis toimub üks kord kuue
aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse õppekasvatustöö toimivust ja jätkusuutlikkust, muu
hulgas õppekavaarenduse, õppimise ja õpetamise, eestvedamise ja juhtimise ning ressursside
kasutamise toimivust ja jätkusuutlikkust;
Hindamiskomisjon on vähemalt kolmeliikmeline ning see moodustatakse hindamist
korraldava asutuse poolt õppekavarühmale vastava valdkonna tööandjate esindajatest ning
kutseõppe ekspertidest;
Sisehindamine on koolis õppekavarühmade lõikes läbiviidav enesehindamine ja sisekontroll,
mille eesmärk on tagada õppijate arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng;
Õppekavarühm on ISCED-F 2013 alusel õppekavade liigitamise kategooria, mis on esitatud
kutseharidusstandardi lisas 2;
Sisehindamise aruanne on sisehindamise tulemusena koostatud dokument õppekavarühma
kohta, mis on üheks aluseks õppekavarühmas korduva ekspertiisi või kvaliteedi hindamise
läbiviimisel;
Õppe läbiviimise õigus on haridus- ja teadusministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline või
tähtajatu õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas. Õppe läbiviimise õigus
antakse uue kooli asutamisel või õppe läbiviimise õigust omavas koolis tasemeõppe avamisel
uues õppekavarühmas. Haridus- ja Teadusministeerium on õppe läbiviimise õiguse andmiseks
tehtava ekspertiisi läbiviimise volitanud Haridus- ja Noorteameti Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse
Kvaliteediagentuurile.
6. Toetuse andmise eesmärk
Eesmärgiks on saavutada tööturu ja kutseõppe suurem sidusus, toetades kutseõppeasutuste ja
kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide (edaspidi koolid) arengut enesehindamise ja
2
sõltumatu välishindamisega. Tegevus on suunatud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“
(edaspidi EÕS) 2020 strateegilise eesmärgi 3 – elukestva õppe võimaluste ja töömaailma
vajaduste vastavus – saavutamisele.
7. Tegevuse vajalikkuse põhjendus ja tulemus
Kutsehariduse üks peamisi väljakutseid on pakkuda kvaliteetset õpet kõige erinevamatele
sihtrühmadele, asjakohane õpe aitab inimestel paremini kohaneda muutuvate oludega tööturul
ja võimaldab asetleidvatele muudatustele paindlikult reageerida.
Olulise arengusuunana on riigipõhises soovituses nr 3 1 , strateegias Euroopa 2020 ja Eesti
konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ välja toodud vajadus jätkata jõupingutusi
haridussüsteemi paremaks vastavusse viimiseks tööturu nõuetega ning kaasata tööturu osapooli
veelgi enam sellesse protsessi. Haridussüsteemi, sh kutseõppe kvaliteedi parandamine on
konkurentsivõime kavas toodud valitsuse poliitika üks põhisuundi, kutseharidus on üheks riigi
majanduse arendamise vahendiks ning peab panustama ühiskonna ja majanduse innovatsiooni
ja teadmistepõhise arendamise protsessi.
Eesti kutseharidussüsteemis on Kutseharidussüsteemi arengukava 2007–2013 perioodil
toimunud olulised reformid ja tänu Euroopa Liidu ning Eesti riigi vahenditele on tunduvalt
kasvanud valdkonda tehtud investeeringute maht.
Kutseharidussüsteemi arengu edasiseks kavandamiseks on tarvis saada tööandjatelt tagasisidet
selle kohta, kas senised jõupingutused on toonud kaasa loodetud tulemused 2 .
Kutseharidussüsteemi tulemuslikuks toimimiseks ja edasiseks arendamiseks on kutsehariduse
erinevatel huvipooltel, koolidel, koolipidajatel, tööandjatel, õpilastel jt, vaja saada
informatsiooni õppekasvatustöö kvaliteedi kohta, vajalik on hinnata õppe kvaliteeti koolides,
koolide võimet õpet pakkuda. Kvaliteedi hindamine võimaldab koguda suure hulga
kvalitatiivset infot koolide võime kohta kvaliteetset õpet pakkuda, seda infot analüüsitakse ja
kasutatakse kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks.
Kutseõppeasutuse seaduse 1. jaanuaril 2019. a jõustunud muudatused ning senise
akrediteerimise tulemused ja usaldusväärsuse tase võimaldas anda tähtajatu õppe läbiviimise
õiguse koolide õppekavarühmadele, milles oli 2019. aasta 31. augustiks akrediteering kuueks
aastaks. Õppekavarühmades, milles koolil oli 2019. aasta 31. augustiks kehtiv õppe läbiviimise
õigus kolmeks aastaks, tehakse õppe läbiviimise õiguse ekspertiis. Kui kolmanda ekspertiisi
tulemusena ei saa kool õppekavarühmas tähtajatut õppe läbiviimise õigust, lõpeb õppe
läbiviimise õigus tähtaja möödumisel.
Tegevuse tulemusel saavad kutsehariduse osapooled, sh koolid tagasisidet õppekasvatustöö
kvaliteedi, tugevuste ja parendusvaldkondade kohta. Koolide hindamisaruanded on avalikult
kättesaadavad ning aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele lähtuvalt EÕS
eesmärkidest, riiklikest regulatsioonidest ning õppeasutuste arenguvajadustest. Luuakse
võimalused õppekasvatustöö kvaliteedi tagamiseks, koolide paremaks ressursikasutuseks ja
eesmärgistatud arenguks ning suureneb tööturu ja kutseõppe sidusus.
8. Toetatavad tegevused
8.1. Koolide õppekavarühmade ekspertiisi ja kvaliteedi hindamise läbiviimine.
1
http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2014/csr2014_estonia_en.pdf
2
Nestor, M., Nurmela,K. Kutseharidus ja muutuv tööturg. Praxis, 2013
3
Viiakse läbi kvaliteedihindamist kõigi koolide õppekavarühmades. Hindamise tagasiside
tehakse osapooltele avalikult kättesaadavaks ning selle analüüsi kasutatakse parenduste
elluviimiseks ning otsustusprotsessides.
8.2. Arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine, sh teabepäevade, seminaride korraldamine
ja nõustamine koolide töötajatele ning hindamispädevuse arengut toetavate
õppimisvõimaluste pakkumine hindamiskomisjonide liikmetele ja hindamisprotsessi
korraldajatele. Hindamisnõuete, -kriteeriumide ja protsessi täiendamine, hindamise
tulemuste andmekogumine ja esmane analüüsimine, siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö
ning võrgustikes osalemine parima praktika kasutamiseks.
9. Sihtgrupp
Sihtgrupiks on koolide töötajad, tööandjad, koolipidajad, ekspertiiside ja hindamiste
korraldajad ja eksperdid, koolitajad ning hindamisnõukogu liikmed.
10. Väljundi- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave
2020 a 2022 a
1. Tulemusnäitaja Kutseõppeasutuste ja 0 Kogutakse
(Rakenduskava kutseõpet andvate 212 270 kumulatiivselt.
väljundnäitaja): rakenduskõrgkoolide (rakenduskava
õppekavarühmade väljundindikaator
ekspertiiside ja )
hindamiskordade
(hindamisühikute) arv
1.1. Väljundnäitaja Kutseõppeasutuste ja 0 Kogutakse
Punktis 8.1 tegevusele kutseõpet andvate 212 270 kumulatiivselt
rakenduskõrgkoolide
õppekavarühmade
ekspertiiside ja
hindamiskordade
(hindamisühikute) arv
0
1.2. Väljundnäitaja Koolimeeskondade 8 12 Kogutakse
Punktis 8.2 tegevusele teabepäevade ja kumulatiivselt
seminaride arv
Ekspertide koolituste 0 8 12 Kogutakse
arv kumulatiivselt
11. Tegevuste mõju läbivatele teemadele
Horisontaalne teema Mõju
Regionaalne areng Tegevusel puudub otsene mõju regionaalarengule.
Infoühiskonna edendamine Tegevusel puudub otsene mõju infoühiskonna arengule.
Keskkonna- ja kliimapoliitika Tegevusel puudub otsene mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale.
Võrdsete võimaluste tagamine Tegevusel on mõju võrdsete võimaluste tagamisele kuivõrd
kvaliteetse kutseõppe võimalused on suunatud väga erinevatele
sihtrühmadele.
Ühtne riigivalitsemine Tegevusel on toetav mõju ühtsele riigivalitsemisele. Meede võiks
edendada muutusi toetava arendustegevuse kavandamist ja
rahastamist, võiks panustada kvaliteetselt ja hästi ette valmistatud
eelnõudesse, võiks panustada sellesse, et avalike teenuste
4
kujundamisel loodaks terviklik vaade või lähtutaks terviklikust
vaatest. Enamus hinnatavatest on riigi kutseõppeasutused, tegevus
on suunatud õppe kvaliteedi tagamisele ja tegevuse tulemused
mõjutavad kutseõppeasutuste arengut ja hariduse juhtimist.
12. Tegevuse eelarve
12.1. Tegevuste kogumaksumus perioodil 2015–2022 on 2 524 500 eurot. Toetuse määr on
kuni 95%, millest Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid moodustavad kuni 2 145 825
eurot ja riiklik kaasfinantseering kuni 252 450 eurot. Omafinantseering on vähemalt 5%
toetatava tegevuse kogumaksumusest ehk 126 225 eurot.
5
12.2. Tegevuse eelarve 2015–2022(EUR)
TULEMUS VÄLJUND TEGEVUSED ja kindlaksmääratud Projekti abikõlblike
kulukohad kulude/toetatavate
tegevuste eelarve
kokku
1. Tegevuse tulemusel on tööturu ja Väljund 1.1 Kutseõppeasutuste ja 1.1. Õppeasutuste õppekavarühmade 1 358 550
kutseõppe sidusus suurenenud, kutseõpet pakkuvate hindamine ja kordusekspertiis
hindamisprotsess on usaldusväärne. rakenduskõrgkoolide
õppekavarühmade hindamiskordade
(hindamisühikute) arv
1.1.1. Otsene personalikulu 1 260 550
1.1.2. Muud kulud (kauba/teenuse ost) 98 000
1.2. Arendustegevuste korraldamine 875 355
Väljund 1.2 Koolimeeskondade ja läbiviimine
teabepäevade ja seminaride arv
1.2.1. Otsene personalikulu 676 750
1.2.2. Muud kulud (kauba/teenuse ost) 198 605
Horisontaalne tegevus Kaudsed kulud (15% otsestest 290 595
personalikuludest)
KOKKU EELARVE 2 524 500
6
13. Kulude abikõlblikkus
13.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad
Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning
käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
13.2. Abikõlblikud on järgmised toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
13.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele;
13.2.2. tegevuse eesmärkidega seotud arendustegevuste kavandamise ja läbiviimisega, sh
uuringute, analüüside ja küsitluste kavandamise ja tegemisega seotud kulud, mille
puhul peab olema eelnev lähteülesande kooskõlastus HTMi kõrg- ja
kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonnaga;
13.2.3. teavitamisega seotud kulud;konverentside, koolituste, seminaride, teabepäevade
ja koosolekute korraldamis- ja osalemiskulud, sh tõlkimise, ruumide ja tehnika
rendi ning osalejate toitlustuskulud;
13.2.4. trükiste tõlkimise, küljendamise, trükkimise ja avalikustamisega seotud kulud;
13.2.5. transpordi, majutuse ja lähetusega seotud kulud sh kaasatud ekspertide
lähetuskulu;
13.2.6. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9
lõigetele 1 ja 3 –6.
13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud
järgmised kulud:
13.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost.
13.3.2. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.
13.4. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil.
14. Toetuse maksmise tingimused ja kord
14.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele
28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15 ja §-le 18.
14.2 Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta
väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse
hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist.
14.3 Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1
punktile 1 ja ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4.
14.4 Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel.
Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse
rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu.
14.5 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentidele, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
14.6 Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
kohustatud rakendusüksuse nõudmisel esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud
eelarveaasta osas.
14.7 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja
jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle
saamisest (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses või
7
ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks
on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse
menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra.
Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades
sellest toetuse saajat.
15. Elluviija kohustused
15.1 Elluviijale kohalduvad kõik 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi
struktuuritoetuse seaduse) § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse
saajale sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud:
15.2 ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste
kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;
15.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite lõikes.
16. Tegevuste elluviimise aruandlus
16.1 Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu kehtestatud vormil vahearuande
hiljemalt 20. jaanuariks ning rakendusüksuse nõudmisel 15. augustiks. Vahearuandes
peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: punktis 10 loetletud näitajate
täitmine;
16.2 Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil
lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
Lõpparuandes peab lisaks punktis 16.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade
ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 11).
16.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande
laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
16.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
16.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt
10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva
jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
16.6 Lisaks punktis 16.1. nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele
tegevuste elluviimise tulemusaruandeid, mille tingimused ja kord lepitakse kokku
elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus.
17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
17.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimusi enda algatusel,
rakendusüksuse või tegevuse elluviija algatusel.
17.2 Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline
taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab
rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis.
17.3 Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja teiste
ministeeriumitega vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 13 lõikele 3 ning edastab
arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja kooskõlas struktuuritoetuse seaduse § 33
sätestatuga valdkondlikule komisjonile.
17.4 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes (punkt
12.1) muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus
tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist
8
kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama
kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele.
17.5 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale,
korraldusasutusele ja rakendusüksusele.
18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele
18.1 Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–
47 ja ühendmääruses sätestatule.
18.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48 ja 49 ja
ühendmääruses sätestatule.
19. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle
aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude
alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
20. Vaiete menetlemine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51.
Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist
esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud
vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
9
Kooskõlastamiseks: 29.03.2022 nr 8-2/22/1508
Rahandusministeerium
Arvamuse avaldamiseks:
Haridus- ja Noorteamet
Riigi Tugiteenuste Keskus
Haridus- ja teadusministri käskkirja
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 7. mai
2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse
kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja
seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
minister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Eelnõu lisa
3. Seletuskiri
Rita Kask
735 0226
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/22-0356 - Haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine” elluviimiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 12.04.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/65c73c16-b79d-4243-93ca-9c1e5ba7c593
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/65c73c16-b79d-4243-93ca-9c1e5ba7c593?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main