dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine” elluviimiseks“ muutmine

Rahandusministeerium · 29. märts 2022
Viit
1.1-11/2925-1
Registreeritud
29. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
12. aprill 2022

Failid

  • 📎HTM-1508.asice1599 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ lisa 1 ning kehtestatakse see uues sõnastuses. Tegevus „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ on programmi „Tööturu ja õppe tihedama seostamine“ lisa ja tegevusega panustatakse Eesti elukestva õppe strateegia (edaspidi EÕS) strateegilise eesmärgi 3 – elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus – elluviimisse meetmes 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevusega 1.5.4 kutsehariduse kvaliteedihindamine ja kindlustamine. Eelnõuga muudetakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr 5 „Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust” meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ eelarvet. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna kutsehariduse valdkonna nõunik Rita Kask (735 0226, [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 muudetakse haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ lisa 1 ning kehtestatakse see uues sõnastuses. Käskkirja lisas 1 tehakse alljärgnevad muudatused: 2.1 Punktis 5 muudetakse õppe läbiviimise õiguse andmiseks ekspertiisi tegeva asutuse nimi, Haridus- ja Teadusministeerium on õppe läbiviimise õiguse andmiseks tehtava ekspertiisi läbiviimise volitanud Haridus- ja Noorteameti Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuurile. 2.2 Punktis 12.2 muudetakse tegevuse eelarvet 2015–2022 tegevuste ja kindlaksmääratud kulukohtade lõikes. Tegevuse 1.2. muudatus eelarveridade vahel on vajalik selleks, et katta EKKA töötajate täiendavaid personalikulusid, mis on seotud ühelt poolt tegevuste perioodi pikendamisega kuni 31.08.2022 ning teisalt sisuliste muudatustega koolituste jm arendustegevuste elluviimisel koroonapandeemia tingimustes. Nimelt on hindamiste kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks hindamiskomisjonides suurendatud EKKA töötajate panust ning vähendatud teenuslepingute alusel kaasatavate hindamiskoordinaatorite arvu. Teenuste ja kauba sisseostu ning muid kulusid õnnestus kokku hoida virtuaalsete hindamiskülastuste korraldamise tõttu, tegevusi ära ei ole jäetud. Kahetsusväärselt jäi vajalik muudatus personalikulude suurendamiseks tegemata toetuste andmise tingimuste 1 muutmisel juba 2020. aastal, kui pikendati vahendite kasutamise perioodi kuni 31.08.2022. Toona jäi elluviijal vastav taotlus esitamata. Eelarvet muudetakse järgmiselt: 1) eelarvereal 1.2 vähendatakse 23 194 euro võrra summat 898 549; 2) eelarvereal 1.2.1. suurendatakse 154 625 euro võrra summat 522 125 (otsesed personalikulud); 3) eelarvereal 1.2.2. vähendatakse 177 819 euro võrra summat 376 424 (muud kulud, kauba, teenuste ost); 4) eelarverea „horisontaalsed tegevused“ kaudsete kulude summat 267 401 suurendatakse 23 194 euro võrra. Seega kujuneb eelarve jaotus tegevuse 1.2 ja alategevuste osas järgmiseks: 1.2 Arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine 875 355 1.2.1. Otsene personalikulu 676 750 1.2.2. Muud kulud (kauba/teenuse ost) 198 605 Horisontaalne tegevus 290 595 2.3 Punktis 13.2.2 muudetakse arendustegevuste kavandamise ja läbiviimisega seotud abikõlblike kulude kavandamist kooskõlastava HTM struktuuriüksuse nime, kutsehariduse osakonda HTM struktuuris enam ei ole ning see asendatakse uue struktuuri kohaselt asjakohase kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonnaga. 2.4 Punktides 14.3-14.5 tehakse muudatused ettemakset puudutavas osas, kuna perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 29 kohaselt ei saa ettemakset teha riigiasutusele. TAT elluviimise perioodil muutus elluviija juriidiline vorm, varem oli see sihtasutus, nüüd aga riigiasutus ning ettemakse võimalust enam ei ole ja need sätted võetakse nimetatud punktidest välja. 2.5 Punkt 14.7 jäetakse toetuse andmise tingimustest välja, sest see puudutab samuti ettemakset, nimelt viimase ettemakse tegemist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on STS2014-2020 ja selle alusel antud õigusaktid, mis on kooskõlas vastava ELi õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kirjeldatud arendustegevuste eelarve muudatused on vajalikud vahendite sihipäraseks kasutamiseks, hindamiste kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks. Koroonapandeemia tingimustes tegevusi ära ei jäetud, kuid võimalusel korraldati virtuaalselt ning kulud ostetavatele teenustele ja kaupadele vähenesid. Tulemusindikaator 270 hindamiskorda on seisuga 31.12.2021 juba saavutatud, 2022. aasta esimeses pooles lisandus veel 20 hindamistulemust. 5. Käskkirja rakendamiseks vajalikud tegevused ja vajalikud vahendid 2 Muudatusega ei kaasne lisakulusid, sest kulusid tõstetakse ümber kinnitatud eelarve piires. 6. Käskkirja kehtivus Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022. a. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik, et katta EKKA töötajate täiendavaid personalikulusid, mis on seotud ühelt poolt tegevuste perioodi pikendamisega kuni 31.08.2022 ning teisalt sisuliste muudatustega koolituste jm arendustegevuste elluviimisel koroonapandeemia tingimustes. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Haridus- ja Noorteametile. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja 3 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine” elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel ning kooskõlas haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a käskkirjaga nr 144 „Eesti elukestva õppe strateegia 2020 „Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi“ kinnitamine“ alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2022. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisa 1 haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ juurde Toetuse andmise tingimused „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ ellvuviimiseks Sisukord 1. Reguleerimisala ............................................................................................................... 2 2. Rakendusasutus ja -üksus ................................................................................................ 2 3. Elluviija ........................................................................................................................... 2 4. Abikõlblikkuse periood ................................................................................................... 2 5. Mõisted ............................................................................................................................ 2 6. Toetuse andmise eesmärk ................................................................................................ 2 7. Tegevuse vajalikkuse põhjendus ja tulemus .................................................................... 3 8. Toetatavad tegevused ...................................................................................................... 3 9. Sihtgrupp ......................................................................................................................... 4 10. Indikaatorid ...................................................................................................................... 4 11. Tegevuste mõju läbivatele teemadele .............................................................................. 4 12. Tegevuse eelarve ............................................................................................................. 5 13. Kulude abikõlblikkus....................................................................................................... 7 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord ............................................................................ 7 15. Elluviija kohustused ........................................................................................................ 8 16. Tegevuste elluviimise aruandlus ..................................................................................... 8 17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .................................................... 8 18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ............................................................... 9 19. Dokumentide säilitamine ................................................................................................. 9 20. Vaiete menetlemine……………………………………………………………….........9 1. Reguleerimisala Käskkirja lisaga reguleeritakse prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme “Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ (edaspidi tegevus) raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda (edaspidi TAT). 2. Rakendusasutus ja -üksus Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija Tegevuse elluviija on Haridus- ja Noorteamet. 4. Abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2015–31.08.2022. Kõiki tegevusi tehakse kogu perioodi jooksul. 5. Mõisted Kutseõppe kvaliteedi hindamine on sisehindamisel põhinev kooliväliste sõltumatute hindajate poolt kooli õppekavarühmades läbiviidav välishindamine, mis toimub üks kord kuue aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse õppekasvatustöö toimivust ja jätkusuutlikkust, muu hulgas õppekavaarenduse, õppimise ja õpetamise, eestvedamise ja juhtimise ning ressursside kasutamise toimivust ja jätkusuutlikkust; Hindamiskomisjon on vähemalt kolmeliikmeline ning see moodustatakse hindamist korraldava asutuse poolt õppekavarühmale vastava valdkonna tööandjate esindajatest ning kutseõppe ekspertidest; Sisehindamine on koolis õppekavarühmade lõikes läbiviidav enesehindamine ja sisekontroll, mille eesmärk on tagada õppijate arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng; Õppekavarühm on ISCED-F 2013 alusel õppekavade liigitamise kategooria, mis on esitatud kutseharidusstandardi lisas 2; Sisehindamise aruanne on sisehindamise tulemusena koostatud dokument õppekavarühma kohta, mis on üheks aluseks õppekavarühmas korduva ekspertiisi või kvaliteedi hindamise läbiviimisel; Õppe läbiviimise õigus on haridus- ja teadusministri käskkirjaga koolile antud tähtajaline või tähtajatu õigus viia läbi tasemeõpet asjaomases õppekavarühmas. Õppe läbiviimise õigus antakse uue kooli asutamisel või õppe läbiviimise õigust omavas koolis tasemeõppe avamisel uues õppekavarühmas. Haridus- ja Teadusministeerium on õppe läbiviimise õiguse andmiseks tehtava ekspertiisi läbiviimise volitanud Haridus- ja Noorteameti Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuurile. 6. Toetuse andmise eesmärk Eesmärgiks on saavutada tööturu ja kutseõppe suurem sidusus, toetades kutseõppeasutuste ja kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide (edaspidi koolid) arengut enesehindamise ja 2 sõltumatu välishindamisega. Tegevus on suunatud „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ (edaspidi EÕS) 2020 strateegilise eesmärgi 3 – elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus – saavutamisele. 7. Tegevuse vajalikkuse põhjendus ja tulemus Kutsehariduse üks peamisi väljakutseid on pakkuda kvaliteetset õpet kõige erinevamatele sihtrühmadele, asjakohane õpe aitab inimestel paremini kohaneda muutuvate oludega tööturul ja võimaldab asetleidvatele muudatustele paindlikult reageerida. Olulise arengusuunana on riigipõhises soovituses nr 3 1 , strateegias Euroopa 2020 ja Eesti konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ välja toodud vajadus jätkata jõupingutusi haridussüsteemi paremaks vastavusse viimiseks tööturu nõuetega ning kaasata tööturu osapooli veelgi enam sellesse protsessi. Haridussüsteemi, sh kutseõppe kvaliteedi parandamine on konkurentsivõime kavas toodud valitsuse poliitika üks põhisuundi, kutseharidus on üheks riigi majanduse arendamise vahendiks ning peab panustama ühiskonna ja majanduse innovatsiooni ja teadmistepõhise arendamise protsessi. Eesti kutseharidussüsteemis on Kutseharidussüsteemi arengukava 2007–2013 perioodil toimunud olulised reformid ja tänu Euroopa Liidu ning Eesti riigi vahenditele on tunduvalt kasvanud valdkonda tehtud investeeringute maht. Kutseharidussüsteemi arengu edasiseks kavandamiseks on tarvis saada tööandjatelt tagasisidet selle kohta, kas senised jõupingutused on toonud kaasa loodetud tulemused 2 . Kutseharidussüsteemi tulemuslikuks toimimiseks ja edasiseks arendamiseks on kutsehariduse erinevatel huvipooltel, koolidel, koolipidajatel, tööandjatel, õpilastel jt, vaja saada informatsiooni õppekasvatustöö kvaliteedi kohta, vajalik on hinnata õppe kvaliteeti koolides, koolide võimet õpet pakkuda. Kvaliteedi hindamine võimaldab koguda suure hulga kvalitatiivset infot koolide võime kohta kvaliteetset õpet pakkuda, seda infot analüüsitakse ja kasutatakse kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks. Kutseõppeasutuse seaduse 1. jaanuaril 2019. a jõustunud muudatused ning senise akrediteerimise tulemused ja usaldusväärsuse tase võimaldas anda tähtajatu õppe läbiviimise õiguse koolide õppekavarühmadele, milles oli 2019. aasta 31. augustiks akrediteering kuueks aastaks. Õppekavarühmades, milles koolil oli 2019. aasta 31. augustiks kehtiv õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks, tehakse õppe läbiviimise õiguse ekspertiis. Kui kolmanda ekspertiisi tulemusena ei saa kool õppekavarühmas tähtajatut õppe läbiviimise õigust, lõpeb õppe läbiviimise õigus tähtaja möödumisel. Tegevuse tulemusel saavad kutsehariduse osapooled, sh koolid tagasisidet õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja parendusvaldkondade kohta. Koolide hindamisaruanded on avalikult kättesaadavad ning aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele lähtuvalt EÕS eesmärkidest, riiklikest regulatsioonidest ning õppeasutuste arenguvajadustest. Luuakse võimalused õppekasvatustöö kvaliteedi tagamiseks, koolide paremaks ressursikasutuseks ja eesmärgistatud arenguks ning suureneb tööturu ja kutseõppe sidusus. 8. Toetatavad tegevused 8.1. Koolide õppekavarühmade ekspertiisi ja kvaliteedi hindamise läbiviimine. 1 http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2014/csr2014_estonia_en.pdf 2 Nestor, M., Nurmela,K. Kutseharidus ja muutuv tööturg. Praxis, 2013 3 Viiakse läbi kvaliteedihindamist kõigi koolide õppekavarühmades. Hindamise tagasiside tehakse osapooltele avalikult kättesaadavaks ning selle analüüsi kasutatakse parenduste elluviimiseks ning otsustusprotsessides. 8.2. Arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine, sh teabepäevade, seminaride korraldamine ja nõustamine koolide töötajatele ning hindamispädevuse arengut toetavate õppimisvõimaluste pakkumine hindamiskomisjonide liikmetele ja hindamisprotsessi korraldajatele. Hindamisnõuete, -kriteeriumide ja protsessi täiendamine, hindamise tulemuste andmekogumine ja esmane analüüsimine, siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö ning võrgustikes osalemine parima praktika kasutamiseks. 9. Sihtgrupp Sihtgrupiks on koolide töötajad, tööandjad, koolipidajad, ekspertiiside ja hindamiste korraldajad ja eksperdid, koolitajad ning hindamisnõukogu liikmed. 10. Väljundi- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2020 a 2022 a 1. Tulemusnäitaja Kutseõppeasutuste ja 0 Kogutakse (Rakenduskava kutseõpet andvate 212 270 kumulatiivselt. väljundnäitaja): rakenduskõrgkoolide (rakenduskava õppekavarühmade väljundindikaator ekspertiiside ja ) hindamiskordade (hindamisühikute) arv 1.1. Väljundnäitaja Kutseõppeasutuste ja 0 Kogutakse Punktis 8.1 tegevusele kutseõpet andvate 212 270 kumulatiivselt rakenduskõrgkoolide õppekavarühmade ekspertiiside ja hindamiskordade (hindamisühikute) arv 0 1.2. Väljundnäitaja Koolimeeskondade 8 12 Kogutakse Punktis 8.2 tegevusele teabepäevade ja kumulatiivselt seminaride arv Ekspertide koolituste 0 8 12 Kogutakse arv kumulatiivselt 11. Tegevuste mõju läbivatele teemadele  Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Tegevusel puudub otsene mõju regionaalarengule. Infoühiskonna edendamine Tegevusel puudub otsene mõju infoühiskonna arengule. Keskkonna- ja kliimapoliitika Tegevusel puudub otsene mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale. Võrdsete võimaluste tagamine Tegevusel on mõju võrdsete võimaluste tagamisele kuivõrd kvaliteetse kutseõppe võimalused on suunatud väga erinevatele sihtrühmadele. Ühtne riigivalitsemine Tegevusel on toetav mõju ühtsele riigivalitsemisele. Meede võiks edendada muutusi toetava arendustegevuse kavandamist ja rahastamist, võiks panustada kvaliteetselt ja hästi ette valmistatud eelnõudesse, võiks panustada sellesse, et avalike teenuste 4 kujundamisel loodaks terviklik vaade või lähtutaks terviklikust vaatest. Enamus hinnatavatest on riigi kutseõppeasutused, tegevus on suunatud õppe kvaliteedi tagamisele ja tegevuse tulemused mõjutavad kutseõppeasutuste arengut ja hariduse juhtimist. 12. Tegevuse eelarve 12.1. Tegevuste kogumaksumus perioodil 2015–2022 on 2 524 500 eurot. Toetuse määr on kuni 95%, millest Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid moodustavad kuni 2 145 825 eurot ja riiklik kaasfinantseering kuni 252 450 eurot. Omafinantseering on vähemalt 5% toetatava tegevuse kogumaksumusest ehk 126 225 eurot. 5 12.2. Tegevuse eelarve 2015–2022(EUR) TULEMUS VÄLJUND TEGEVUSED ja kindlaksmääratud Projekti abikõlblike kulukohad kulude/toetatavate tegevuste eelarve kokku 1. Tegevuse tulemusel on tööturu ja Väljund 1.1 Kutseõppeasutuste ja 1.1. Õppeasutuste õppekavarühmade 1 358 550 kutseõppe sidusus suurenenud, kutseõpet pakkuvate hindamine ja kordusekspertiis hindamisprotsess on usaldusväärne. rakenduskõrgkoolide õppekavarühmade hindamiskordade (hindamisühikute) arv 1.1.1. Otsene personalikulu 1 260 550 1.1.2. Muud kulud (kauba/teenuse ost) 98 000 1.2. Arendustegevuste korraldamine 875 355 Väljund 1.2 Koolimeeskondade ja läbiviimine teabepäevade ja seminaride arv 1.2.1. Otsene personalikulu 676 750 1.2.2. Muud kulud (kauba/teenuse ost) 198 605 Horisontaalne tegevus Kaudsed kulud (15% otsestest 290 595 personalikuludest) KOKKU EELARVE 2 524 500 6 13. Kulude abikõlblikkus 13.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 13.2. Abikõlblikud on järgmised toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 13.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 13.2.2. tegevuse eesmärkidega seotud arendustegevuste kavandamise ja läbiviimisega, sh uuringute, analüüside ja küsitluste kavandamise ja tegemisega seotud kulud, mille puhul peab olema eelnev lähteülesande kooskõlastus HTMi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonnaga; 13.2.3. teavitamisega seotud kulud;konverentside, koolituste, seminaride, teabepäevade ja koosolekute korraldamis- ja osalemiskulud, sh tõlkimise, ruumide ja tehnika rendi ning osalejate toitlustuskulud; 13.2.4. trükiste tõlkimise, küljendamise, trükkimise ja avalikustamisega seotud kulud; 13.2.5. transpordi, majutuse ja lähetusega seotud kulud sh kaasatud ekspertide lähetuskulu; 13.2.6. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3 –6. 13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 13.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. 13.3.2. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 13.4. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15 ja §-le 18. 14.2 Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist. 14.3 Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. 14.4 Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu. 14.5 Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentidele, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.6 Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud rakendusüksuse nõudmisel esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 14.7 Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses või 7 ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 15. Elluviija kohustused 15.1 Elluviijale kohalduvad kõik 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seaduse) § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 15.2 ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 15.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes. 16. Tegevuste elluviimise aruandlus 16.1 Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt 20. jaanuariks ning rakendusüksuse nõudmisel 15. augustiks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: punktis 10 loetletud näitajate täitmine; 16.2 Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 16.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 11). 16.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 16.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 16.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16.6 Lisaks punktis 16.1. nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruandeid, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 17. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 17.1 Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimusi enda algatusel, rakendusüksuse või tegevuse elluviija algatusel. 17.2 Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 17.3 Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja teiste ministeeriumitega vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 13 lõikele 3 ning edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja kooskõlas struktuuritoetuse seaduse § 33 sätestatuga valdkondlikule komisjonile. 17.4 Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes (punkt 12.1) muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist 8 kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 17.5 Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 18. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 18.1 Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45– 47 ja ühendmääruses sätestatule. 18.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48 ja 49 ja ühendmääruses sätestatule. 19. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 20. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 9 Kooskõlastamiseks: 29.03.2022 nr 8-2/22/1508 Rahandusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Rita Kask 735 0226 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-0356 - Haridus- ja teadusministri 7. mai 2015. a käskkirja nr 178 „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine” elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/65c73c16-b79d-4243-93ca-9c1e5ba7c593 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/65c73c16-b79d-4243-93ca-9c1e5ba7c593?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →