Selgitustaotlus

Saatja: Virgi Nael | NJORD <[email protected]> Saadetud: 29.03.2022 15:17 Adressaat: <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Koopia: Jaanus Sildam | NJORD <[email protected]>; Elnara Nadžafova | NJORD <[email protected]> Teema: Selgitustaotlus Tere Edastan selgitustaotluse. Parimate tervitustega / Best regards Virgi NaelAdvokaat / Senior Associate Head of Banking and Finance NJORD Advokaadibüroo OÜ Address: Telliskivi 60/2, 10412 Tallinn, EstoniaTelephone: &#43;372 66 76 440 Registry code: 11176771 Mobile: &#43;372 524 1668 Mail: Rahapesu AndmeBüroo Pronksi tn 12 29.03.2022 10117 Tallinn Edastatud e-kirjana aadressil: [email protected] Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Edastatud e-kirjana aadressil: [email protected] Selgitustaotlus Vastavalt 15.03.2022 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 724 peab kehtivat tegevusluba omav virtuaalvääringu teenuse pakkuja määrama atesteeritud siseaudiitori. Edastame käesolevaga selgitustaotluse Rahapesu Andmebüroole (RAB) ja Rahandusministeeriumile selgituste saamiseks, kuivõrd RAB teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi RahaPTS-s ette nähtud alustel ja ulatuses ning Rahandusministeerium korraldab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni asjaajamist1. Audiitortegevuse seaduses § 5 kohaselt atesteeritud siseaudiitor on isik, kes on sooritanud kutseeksami ning kellele rahandusministri otsusega on antud siseaudiitori kutse. Kuna vastava litsentsiga siseaudiitoreid on Eestis vähe ning vaid üksikud neist omavad reaalset finantssektori kogemust, on meie poole pöördunud virtuaalvääringu teenuse pakkujaid pandud olukorda, kus nad sooviksid viia enda tegevuse uute nõuetega kooskõlla, kuid objektiivselt ei ole see võimalik tulenevalt siseaudiitorite puudusest Eestis. Oleme võtnud ühendust muuhulgas Eesti siseaudiitorite ühinguga, kuid oleme saanud sisendi, et siseaudiitoritel puudub valmisolek ja võimekus vastavat teenust pakkuda (puudub turuülevaade virtuaalvääringu valdkonnas). Ühingu liikmetest on 2 füüsilist isikut valmis vastavat teenust pakkuma. 2021. aasta septembri seisuga oli umbes 400 ettevõttel Eestis aktiivne välja antud luba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks.2 Sellisele arvule virtuaalvääringu teenuse pakkujatele on praktikas atesteeritud siseaudiitori leidmine osutunud keeruliseks või objektiivselt võimatuks. Tegemist on keeruka, spetsiifilise valdkonnaga ja kehtivad RahaPTS nõuded, eelkõige hoolsusmeetmete kohaldamisel, sh tegelike kasusaajate tuvastamisel, on krüptovaluuta teenuste 1 RahaPTS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 SE algataja ja ettevalmistaja - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/ 2 Virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduvad riskid Eestis, jaanuar 2022 https://fiu.ee/media/170/download ja tehingute puhul raskesti kohaldatavad. Virtuaalvääringu teenuse pakkujatel on tekkinud olukord, et seadus sätestab küll atesteeritud siseaudiitori kohustuse, kuid nad ei ole valmis teenust pakkuma (koolitused vastavas valdkonnas on puudulikud). Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks: „Ettevõtlusvabadus kaitseb ettevõtja võimalust toimida turu tingimustes riigi põhjendamatu sekkumiseta.“.3 Kohtupraktika järgi takistavad ettevõtlust ka ettevõtlusvormidele kehtestatud reeglid.4 Riigikohus on leidnud, et Põhiseadus keelab põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt koormata (üht liiki) äriühinguid teatud tingimustega.5 Toetame igati nõuet, et teenuspakkujatel oleks siseaudiitor, kuid vastava teenuse puudumisel turul tuleks leida alternatiivsed lahendused teenusepakkujate toetamiseks. Arvestades, et nõuded olid kehtestatud investorite kaitseks, siis tuleks vältida olukorda, kus teenuspakkujad kaotavad kehtiva tegevusloa, kuna ei suuda uusi nõudeid täita. Kuivõrd seaduses puudub erinevalt näiteks krediidiasutustega (KAS § 120) regulatsioon kuidas kliendiportfellid üle anda ja tagada investorite kaitse olukorras, kus teenusepakkuja tegevusluba kehtetuks tunnistatakse, siis tooks massiline teenusepakkujate tegevuslubade kehtetuks tunnistamine investorite jaoks olukorra, kus puudub selge arusaam, kuidas tuleks lõpetada teenusepakkuja tegevus, sulgeda kontod ja kellele portfell üle anda, millised on likvideerimise tegevused. Kuna tegevusluba tunnistatakse kehtetuks ilma täiendavat tähtaega andmata, siis on oht investorite huvide kaitse nõrgenemiseks äärmiselt suur. Näitena võib tuua teenuspakkujad kellel on ligi 100 000 kliendiga portfellid ja kelle load võidaks nö üleöö kehtetuks tunnistada. Kuidas sellises olukorras tuleks ettevõte tegevus lõpetada ja mis regulatsioon tegevuse lõpetamisele kohaldub? Kellele tuleks anda üle kliendiportfellid? 100 000 kliendi lahkumisprotess6 ei ole üleöö mõeldav, see tooks kaasa teenusepakkujate maksejõuetuse tulenevalt nende tegevuse erisustest. Kas on mingi regulatsioon, mida tuleks järgida, kuidas teavitada kliente tegevusloa kehtetuks tunnistamisest jms? Kokkuvõte Arvestades eelpool kirjeldatud palume selgitust RahaPTS § 724 lg 2 praktikas rakendamise juhiste kohta. Muuhulgas selle kohta, kuidas peaks praktikas toimuma virtuaalvääringu teenusepakkuja likvideerimine? Kuidas hindab järelevalve organ olukorda, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja on piisavate meetmega otsinud sellist atesteeritud siseaudiitorit, kuid ei ole leidnud sellist isikut Eestis? Kust saavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad tutvuda atesteeritud siseaudiitorite olemasoluga (arvestades asjaoluga, et kellel on valmisolek ja võimekus vastavat teenust pakkuda)? 3 RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 11; RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41; RKÜKo 09.12.2013, 3-4-1-2- 13, p 112 4 RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p 41 jj; RKPJKo 11.03.2015, 3-4-1-51-14, p 61 jj 5 RKPJKo 11.03.2015, 3-4-1-51-14, p 77 6 Ingl k – off-boarding 2/3 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virgi Nael advokaat 3/3