dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruande esitamine kooskõlastamiseks

Rahandusministeerium · 29. märts 2022
Viit
14-13/2902-1
Registreeritud
29. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-13 Kirjavahetus riigiasutustega (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-13/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))
Lahendamise tähtaeg
28. aprill 2022

Failid

  • 📎Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruande esitamine kooskõlastamiseks.asice9294 KB

Sisu (failidest)

Tori Vallavalitsus 28.03.2022 nr 6-3/21/4854-20 [email protected] Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruande esitamine kooskõlastamiseks Arendaja, osaühing Selja esitas Muraka veisefarmi rajamise keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, töö nr KL-20-003E) nõuetele vastavuse kontrollimiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22). Otsustaja peab edastama KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks (KeHJS § 22 lg 2). Palume aruande kooskõlastada või jätta kooskõlastamata oma pädevusvaldkonnast tulenevalt 30 päeva jooksul (KeHJS § 22 lg 3) aruande saamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: Selja_Muraka veisefarmi KMH aruanne_220322.asice. Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet ([email protected]); Terviseamet ([email protected]); Rahandusministeerium ([email protected]); Karl Markus Wahlberg 5885 7049 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõjude hindamise aruanne Tartu 2022 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Nimetus Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Versioon Keskkonnaametile esitamiseks, nõuetele vastavaks tunnistamiseks Töö nr KL-20-003E Aeg märts 2022 Arendaja osaühing Selja Registrikood: 10206553 Aadress: Pärnu maakond, Tori vald, Selja küla, Rakvere mnt 17, 86817 Telefon: +372 4466645 E-post: [email protected] KMH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Registreerimisnumber: 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699 E-post: [email protected] KMH juhtekspertT oomas Pallo, MSc (keskkonnakorraldus). Litsents nr. KMH 0090 Osalejad Kaido Soosaar, PhD Kerli Leetsaar, MSc Birgit Kena, MSc Liisi Nõgu, MSc Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne SISUKORD 1 Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------------- 6 2 Kavandatava tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused---------------------------- 8 2.1 Tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................ 8 2.2 Tegevuse asukoht ...................................................................................... 8 2.3 Kavandatava tegevuse kirjeldus ................................................................... 10 2.4 Reaalsed alternatiivsed võimalused .............................................................. 14 3 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus --------------------------------------------------- 16 3.1 Pinnas, sh muld ja maavarad ...................................................................... 16 3.2 Põhjavesi.............................................................................................. 17 3.3 Pinnavesi .............................................................................................. 20 3.4 Välisõhu seisund ..................................................................................... 21 3.5 Kliima.................................................................................................. 22 3.6 Maastik, maakasutus ja looduslik mitmekesisus................................................. 23 3.7 Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................... 25 3.8 Elanikkond ............................................................................................ 25 3.9 Kultuuripärand ....................................................................................... 25 4 Keskkonnamõju hindamise metoodika ----------------------------------------------------------- 26 5 Nullalternatiiv ja sellest tulenevad eeldatavad keskkonnamõjud -------------------------- 30 5.1 Nullalternatiivi keskkonnakasutus ................................................................. 33 5.1.1 Heitmed välisõhku, sealhulgas lõhna teke .............................................. 33 5.1.2 Sõnnikuteke ................................................................................. 37 5.1.3 Veekasutus ja reovee teke ................................................................ 38 5.1.4 Jäätmeteke .................................................................................. 38 5.1.5 Mürateke ..................................................................................... 39 5.1.6 Avariiolukorraoht ........................................................................... 39 5.2 Nullalternatiivi keskkonnamõjud .................................................................. 39 5.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele............................................................. 39 5.2.2 Mõju pinnaveele ............................................................................ 39 5.2.3 Mõju põhjaveele ............................................................................ 40 5.2.4 Mõju sõnnikukäitlusest .................................................................... 40 5.2.5 Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................ 44 5.2.6 Mõju müratasemele ........................................................................ 45 5.2.7 Mõju hädaolukordadest .................................................................... 45 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 5.2.8 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ................................................. 45 5.2.9 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ....................................................... 46 5.2.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................... 46 6 Kavandatav tegevus ning sellega kaasnevad eeldatavad keskkonnamõjud --------------- 47 6.1 Farmi ümberehitus ja laiendamine ............................................................... 47 6.2 Farmi tegevus ........................................................................................ 49 6.3 Keskkonnakasutus kavandatava olukorra puhul ................................................. 50 6.3.1 Heide välisõhku,sealhulgas lõhna teke .................................................. 51 6.3.2 Sõnnikuteke ................................................................................. 60 6.3.3 Veekasutus ja reovee teke ................................................................ 61 6.3.4 Jäätmeteke .................................................................................. 62 6.3.5 Mürateke ..................................................................................... 62 6.3.6 Avariiolukorraoht ........................................................................... 62 6.4 Kavandatud tegevustega kaasnevad keskkonnamõjud ......................................... 62 6.4.1 Mõju maastikule ja pinnasele............................................................. 62 6.4.2 Mõju pinnaveele ............................................................................ 63 6.4.3 Mõju põhjaveele ............................................................................ 63 6.4.4 Mõju sõnnikukäitlusest .................................................................... 64 6.4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................ 71 6.4.6 Mõju müratasemele ........................................................................ 73 6.4.7 Mõju hädaolukordadest .................................................................... 73 6.4.8 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ................................................. 74 6.4.9 Tegevusega kaasnev kaudne mõju ....................................................... 74 6.4.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................... 75 7 Käitise sulgemisega kaasnevad tagajärjed ja eeldatava keskkonnamõju hinnang ------- 76 8 Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ------ 77 8.1 Ehitusetapi keskkonnameetmed ................................................................... 77 8.2 Käitise tegevuse peamised negatiivsed keskkonnamõjud ja leevendavad meetmed ...... 77 8.3 Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad indikaatorid ................ 82 9 KavandatavaTE tegevusTe võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega --------------- 84 10 Ülevaade avalikustamise tulemustest ------------------------------------------------------------ 86 11 Kokkuvõte --------------------------------------------------------------------------------------------- 87 12 Kasutatud materjalid -------------------------------------------------------------------------------- 89 13 Lisad ---------------------------------------------------------------------------------------------------- 91 Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted ............................................................. 92 Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika 98 Lisa 3. Saasteainete heitkogused nullalternatiivi korral ....................................... 104 4/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 4. Saasteainete heitkogused alternatiivide 1 ja 2 korral ................................. 108 Lisa 5. Lõhnaühendite hajumiskaardid ............................................................ 117 Lisa 6. Aruande kohta esitatud seisukohad ....................................................... 121 Lisa 7. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta ..................................... 133 Lisa 8. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele 140 Lisa 9. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri ................................................................................... 146 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 1 SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise aluseks on osaühing Selja keskkonnakompleksloa taotlus. Osaühing Selja taotleb keskkonnakompleksloa muudatust Muraka veisefarmi tegevusele. Keskkonnamõju hindamise objektiks on Pärnu maakonnas Tori vallas Muraka külas Suurfarmi (kinnistu registriosa nr 13663850, katastritunnus 80801:001:0664), Väike-Kiieti (kinnistu registriosa nr 4521306, katastritunnus 80901:001:0665), Väikefarmi (kinnistu registriosa nr 11212950, katastritunnus 80901:001:0025) ja Muraka alajaama (kinnistu registriosa nr 2155906, katastritunnus 80801:001:0221) katastritel asuva suurenenud tootmisvõimsusega veisefarmi laiendamine ja tegevus. Hinnatava tegevuse eesmärgiks on tootmismahu suurendamine võrreldes osaühing Selja Muraka veisefarmi olemasolevas kompleksloas (nr KKL/317630) tooduga. Lisaks soovitakse efektiivistada veisekasvatust. Ettevõte soovib laiendada olemasolevat Muraka veisefarmi. KMH programmi koostamise ajal on Muraka veisefarmis kompleksloa alusel kohti kuni 620-le piimalehmale ja 80-le noorloomale. Farmi kompleksi kuulub lüpsilehmalaut, noorloomalaut, piimakarjalaut, kaks vedelsõnnikuhoidlat, kaks tahesõnnikuhoidlat ja vajalikud abirajatised. Antud olukord võetakse võrdseks KMH aruandes nn lähtepunktiga ehk nullalternatiiviga. Kavandatava tegevuse taotletavaks mahuks on alternatiiv 1 korral maksimaalselt 1412 piimalehmakohta, 60 mullikakohta ja 140 vasikakohta. Käitises toimub selle jaoks ühe lauda laiendamine ning ühe tahesõnnikuhoidla ning kahe vedelsõnnikumahuti juurde ehitamine. Kavandatava tegevuse taotletavaks mahuks on alternatiiv 2 korral maksimaalselt 1412 piimalehmakohta, 1100 mullikakohta ja 400 vasikakohta. Selleks toimub käitises ühe lauda lammutamine, ühe lauda laiendamine, kahe uue lauda rajamine, kahe uue tahesõnnikuhoidla rajamine ja kahe uue vedelsõnnikumahuti rajamine. Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 22.02.2019, 15), edaspidi KeHJS. Keskkonnamõju hindamise on algatanud Keskkonnaamet 31.12.2019 kirjaga nr DM-105777-3. Algatamise aluseks oli keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) §3 lg 1 p 1, §6 lg 1 p 27 ja p 35, §9 lg 1, §11 lg 2 ja 3, tööstusheite seaduse §27 ning Keskkonnaameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205 "Regioonide põhimääruste kinnitamine" lisa 2 „Lääne regiooni põhimäärus“ punktidega 2.1.1 ja 3.5.8 ning ettevõtte osaühing Selja keskkonnakompleksloa taotlus. Kompleksloa taotlus on registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.03.2019 nr DM-105777-1 all. Keskkonnaamet teatas oma 28.04.2021 kirjaga nr 6-3/21/4854-5, et on tunnistanud nõuetele vastavaks osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi. Keskkonnamõju hindamise eesmärgikd on hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju, s.h.:  hinnata ehitamiseks vajalikke tegevusi, aspekte ja nende eeldatavat keskkonnamõju;  hinnata laiendatud veisefarmi tegevusega ja tegevusjärgse sulgemisega kaasnevaid aspekte ja nende eeldatavat keskkonnamõju;  prognoosida võimalikke muutusi keskkonnale, sealjuures nii positiivseid kui negatiivseid;  välja tuua olulised mõjud;  esitada soovitusi keskkonnanõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida veisefarmi tegevusest tuleneda võivat negatiivset keskkonnamõju. 6/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Keskkonnamõju hindamise protsessi peamised osalised on:  Arendaja: osaühing Selja;  Otsustaja: Keskkonnaamet;  Ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE), ekspertrühmana, mille juhtekspert on Toomas Pallo (litsents nr. KMH 0090). Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada võib, on:  asjaomased asutused: o Tori Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise ja vallas arendustegevuse suunamise osas; o Maa-amet, maakatastrite osas; o Transpordiamet, teehoiu korraldamise ja tingimuste loomise osas ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel; o Põllumajandus- ja Toiduamet, maaparandussüsteemide osas; o Rahandusministeerium, planeerimisseaduse osas; o Terviseamet, mõju osas inimeste tervisele;  kaasatavad organisatsioonid/isikud: o naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste ja keskkonnatingimuste osas; o Muraka küla ja veisefarmi läheduses asuvate külade elanikud keskkonnaseisundi osas; o Tori valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse osas; o naabruses asuvad teised ettevõtted nii võimalike piirangute kui ka täiendavate võimaluste osas; o keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamise ja lahenduste suunamise osas; o teised huvirühmad. Käesolevas aruandes kasutatud lühendid ja mõisted on toodud lisas (Lisa 1). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 2 KAVANDATAVA TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED 2.1 Tegevuse eesmärk ja vajadus Arendaja, osaühing Selja, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on veisekasvatuse jätkamine ja piima tootmine ning Muraka veisefarmis võrreldes kompleksloasloas tooduga tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine olemasolevas asukohas. Võrreldes kehtivas kompleksloas tooduga laiendatakse tegevust loomade arvu näol, samuti rajatakse juurde laudahooneid ning sõnnikuhoidlaid. Farmikompleksi laiendamisel lähtutakse loomade heaolust ning arvestatakse ümbritseva keskkonnaga. 2.2 Tegevuse asukoht Osaühing Selja Muraka veisefarm asub Pärnumaal Tori vallas Selja külas Pärnu-Sõmeru-Rakvere riigimaantee ja Pärnu jõe vahel Suurfarmi (katastritunnus 80801:001:0664) ja Muraka alajaam (katastritunnus 80801:001:0221) katastriüksustel. Pärast alternatiivide 1 ja 2 rakendumist kuulub käitise koosseisu ka Väikefarmi (katastritunnus 80901:001:0025) maaüksus ning pärast alternatiiv 2 rakendumist hakkavad käitise rajatised asuma ka Väike-Kiieti (katastritunnus 80901:001:0665) maaüksusel. Tori vald asub Pärnu maakonna idaosas. Valla territooriumi suurus on 611 km2.1 Muraka küla pindala on 13,2 km2 ning elanikke on 01.01.2020 a. seisuga 91.2 Suurfarmi kinnistu suuruseks on 8,76 ha, millest 1,25 ha on haritav maa, 0,78 looduslik rohumaa, 0,03 ha metsamaa, 6,15 ha õuemaa ja 0,55 ha on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa (100%). Muraka alajaama kinnistu suuruseks on 127 m2, millest 127 m2 on õuemaa. Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa (100%). Väike-Kiieti kinnistu suuruseks on 4,53 ha, millest 4,46 ha on haritav maa ja 0,07 ha on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa (100%). Väikefarmi kinnistu suuruseks on 1,365 ha, millest 1,24 ha on metsamaa ja 0,12 ha on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%). Kavandatud tegevuse alal asub KMH programmi koostamise ajal töötav veisefarm ning tootmisterritooriume ümbritsevad maatulundusmaad, tootmismaa ja transpordimaa (Joonis 1). 1 Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Tori_vald. 2 Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Muraka 8/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Muraka külas Veisefarmiga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 1. Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed (ha)3 Vee- Nimi Ilmakaar Pindala Haritav Looduslik Metsa- Õuemaa, Muu Sihtotstarve alune Tunnus käitise suhtes kokku, ha maa, ha rohumaa, ha maa, ha ha maa, ha maa, ha Kiieti mets Põhi Maatulundusmaa 17,25 - 0,14 16,36 - 0,75 - 80901:001:0024 Kiieti põld Kirre Maatulundusmaa 9,34 8,74 0,12 0,13 - 0,35 - 80901:001:0664 Peedi Ida Maatulundusmaa 8,44 8,10 - - - 0,34 - 80801:001:0647 Selja-Muraka tee Lõuna Transpordimaa 1,76 0,35 0,07 0,01 0,03 1,29 - 80801:001:0237 Peedi Lääs Maatulundusmaa 1,74 - 0,13 1,29 - 0,32 - 80801:001:0645 Peedi Lõuna Maatulundusmaa 8,72 6,32 - 2,08 - 0,32 - 80801:001:0535 Muraka veisefarmi ümbritseb pea igast ilmakaarest maatulundusmaa (peamiselt põllud ja metsamaad). Lõunast ja läänest piirneb farmikompleks püsikattega 19287 Selja-Muraka teega (katastrinumber 80801:001:0237). Lähim elamupiirkond asub käitise territoorimist arvestatuna ligikaudu 300 m kaugusel kagusuunas. 2.3 Kavandatava tegevuse kirjeldus Kavandatavaks tegevuseks on Muraka veisefarmi laiendamine – loomakohtade juurde loomine, mille jaoks on vaja ehitada juurde nii lautasid kui ka rajada uusi sõnnikuhoidlaid. Kavandatavaid farmi laiendamise plaane on kaks, seega on kavandatavaks tegevuseks KMH käsitluses nii alternatiiv 1 kui ka alternatiiv 2. Kavandatavate tegevusete tulemusel hakkab tööle suurendatud tootmismahuga veisefarm. Alternatiiv 1 puhul peetakse peale kõiki rekonstrueerimis- ja laiendustöid käitises kokku kuni 1412 piimalehma, 60 mullikat ja 140 vasikat. Selleks kavandatakse laiendada olemasolevat lüpsilauta. Lisaks kavandatakse juurde rajada kaks vedelsõnnikuhoidlat ja üks tahesõnnikuhoidla. Suuremate loomakohtade tarbeks on osaliselt ehitustööd KMH aruande koostamise ajaks veisefarmis ära tehtud - vana piimakarjalaut on lammutatud ning selle asemele on rajatud uus lüpsilehmalaut. Muraka veisefarm hakkab alternatiiv 1 korral koosnema järgmistest hoonetest ja rajatistest:  laiendatud lüpsilehmalaut (712 piimalehmakohta);  uus lüpsilehmalaut (700 piimalehmakohta);  noorloomalaut (60 kohta mullikatele ja 140 kohta vasikatele);  kaks olemasolevat vedelsõnnikuhoidlat;  kaks juurde rajatavat vedelsõnnikuhoidlat;  üks olemasolev tahesõnnikuhoidla;  üks juurde rajatav tahesõnnikuhoidla;  põletusseadmed (katel Wolf ja avariigeneraator);  abirajatised. 3 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee 10/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Hoonete ja rajatiste asendiplaan alternatiiv 1 rakendumisel on esitatud järgmisel joonisel (Joonis 2). Joonis 2. Muraka veisefarmi rajatised alternatiiv 1 rakendumisel Loomagruppide (lüpsilehmad, kinnis- ja poegivad lehmad, lõpptiined mullikad, noorkari) suurus sõltub karja struktuurist konkreetselt ajahetkel. Loomühikutesse arvestatuna on farmi suurus 1461 loomühikut. Seejuures on loomühikute arvestamisel võetud aluseks lehmvasikate ja lehmmullikate koefitsendid4. Farmis peetakse loomi enamasti vabapidamisel, kuid mullikate puhul ka lõas. Piimalehmi peetakse vedelsõnnikutehnoloogial ning sõnniku eemaldamine toimub skreeperseadmete abil. Vedelsõnnik pumbatakse läbi kinnise torustiku otse vedelsõnnikuhoidlatesse. Mullikate pidamisel tekib tahesõnnik ning selle eemaldamiseks kasutatakse kraapkonveiereid. Vasikate pidamisel tekib 4 Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika” Lisa 8. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne sügavallapanusõnnik ning selle eemaldamine laudast toimub traktoriga. Sõnnikut veetakse farmist välja keskmiselt kaks korda aastas ning seda kasutatakse põldudel mullaviljakuse tõstmiseks. Alternatiiv 2 puhul peetakse peale kõiki rekonstrueerimis- ja laiendustöid käitises kokku kuni 1412 piimalehma, 1100 mullikat ja 400 vasikat. Selleks kavandatakse laiendada olemasolevat lüpsilauta. Rajada juurde vasikalaut ja noorkarjalaut. Lisaks kavandatakse juurde rajada kaks vedelsõnnikuhoidlat ja kaks tahesõnnikuhoidlat. Alternatiiv 2 rakendumisel toimuks ühe tahesõnnikuhoidla ja noorloomalauda likvideerimine. Suuremate loomakohtade tarbeks on osaliselt ehitustööd KMH aruande koostamise ajaks veisefarmis ära tehtud - vana piimakarjalaut on lammutatud ning selle asemele on rajatud uus lüpsilehmalaut. Muraka veisefarm hakkab alternatiiv 2 korral koosnema järgmistest hoonetest ja rajatistest:  laiendatud lüpsilehmalaut (712 piimalehmakohta);  uus lüpsilehmalaut (700 piimalehmakohta);  vasikalaut (400 kohta vasikatele);  noorkarjalaut (1100 kohta mullikatele);  kaks olemasolevat vedelsõnnikuhoidlat;  kaks juurde rajatavat vedelsõnnikuhoidlat, millest üks on katusega  kaks juurde rajatavat tahesõnnikuhoidlat.  põletusseadmed (katel Wolf ja avariigeneraator);  abirajatised. Loomagruppide (lüpsilehmad, kinnis- ja poegivad lehmad, lõpptiined mullikad, noorkari) suurus sõltub karja struktuurist konkreetselt ajahetkel. Loomühikutesse arvestatuna on farmi suurus 2007 loomühikut. Seejuures on loomühikute arvestamisel võetud aluseks lehmvasikate ja lehmmullikate koefitsendid5. Farmis peetakse loomi vabapidamisel. Piimalehmi ja mullikaid peetakse vedelsõnnikutehnoloogial ning sõnniku eemaldamine toimub skreeperseadmete abil. Vedelsõnnik pumbatakse läbi kinnise torustiku otse vedelsõnnikuhoidlatesse. Vasikate pidamisel tekib sügavallapanusõnnik ning selle eemaldamine laudast toimub traktoriga. Sõnnikut veetakse farmist välja keskmiselt kaks korda aastas ning seda kasutatakse põldudel mullaviljakuse tõstmiseks. Hoonete ja rajatiste asendiplaan alternatiiv 2 rakendumisel on esitatud järgmisel joonisel (Joonis 3). 5 Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika” Lisa 8. 12/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 3. Muraka veisefarmi rajatised alternatiiv 2 rakendumisel Mõlema kavandatava alternatiivi korral hakkab loomakasvatushoonetes kasutusel olema loomulik ventilatsioon. Ventilatsioon on tagatud läbi katustel asuvate korstnate, katuseharja ja avatud akende. Piimalehmadel on lautades lamamisasemed. Lüpsiplats on projekteeritud 2 x 16 lehmale. Ootealal ning lüpsiplatsil on samuti loomulik ventilatsioon. Ootealal on põrandasoojendus, mis hoiab ära sõnniku ja pesuvee külmumise talveperioodil. Lüpsmine toimub eraldi lüpsiplatsil arvutijuhtimisel vaakumsüsteemiga lüpsimasinatega. Lüpstud piim suunatakse piimatankidesse, kus see jahutatakse ning hoitakse kuni piimatöötlejale üleandmiseni. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Planeeritavad tegevused ehk loomade pidamine ümberehitatud farmikomleksis vastab parima võimaliku tehnika nõuetele, mis on kirjeldatud veiste intensiivkasvatuse parima võimaliku tehnika referentsdokumendis.6 2.4 Reaalsed alternatiivsed võimalused Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse eesmärgiks on Osaühing Selja Muraka veisefarmi rekonstrueerimisest ja laiendamisest tulenevalt käitise tootmismahu suurendamine, veiste pidamine ja piima tootmine. Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Kuna käitise suurus ületab KeHJS-s toodud kohustusliku KMH künniskoguse, siis keskkonnamõju eelhindamist eraldi protsessina ei rakendatud. Teatud määral viidi eelhindamine läbi keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel, mille käigus eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud) alternatiivid. Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja ja eksperdi koostöös. Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele:  olema vastavuses õigusaktidega;  ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju;  vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv);  olema majanduslikult teostatavad;  olema tehniliselt teostatavad;  vastama parima võimaliku tehnikale;  arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Ebareaalsed on kõik alternatiivid, mis käsitlevad veisefarmi ehitamist mujale. Arendaja soov on juba tegutseva veisefarmi tootmismahu suurendamine, mitte selle viimine mujale. Ebareaalne on ka hoonete kasutusele võtmine mõnel muul otstarbel, kui veiste pidamine, kuna Osaühing Selja põhitegevusalaks on veisekasvatus. Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata. Kavandatava tegevuse teostamisel on võimalikud erinevad tehnoloogilised lahendused. Arendja kava on lüpsilehmade pidamine vabapidamisel, kasutades vedelsõnnikutehnoloogiat. Vabapidamine tagab loomadele paremad elutingimused ja suurema heolu, mistõttu soovitavad veisekasvatuse parima võimaliku tehnika referentsdokumendid7,8 projekteerida uued laudad vabapidamissüsteemist lähtuvalt. Tuginedes PVT kirjeldusele ning keskkonnaministri määrusele 14.12.2016 nr 66, on arendaja kavandatav sõnniku eemaldamise süsteem (skreeperseadmed) vabapidamisviisi puhul välisõhu heite seisukohast üks soodsamaid. Seega puudub vajadus alternatiivsete tehnoloogiliste alternatiivide leidmiseks – keskkonnamõju hindamise metoodikast lähtuvalt ei hinnata arendaja poolt esitatud tegevusest halvemaid alternatiive. Võttes arvesse eeltoodut, on tegevuste reaalseid alternatiive kolm – nn nullalternatiiv ja kavandatavad tegevused ehk alternatiivid 1 ja 2. 6 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused. KINNITATUD keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319 7 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused. KINNITATUD keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319 8 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. 2007. 14/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Nullalternatiiv ehk olemasoleva olukorra jätkumine Lisaks kavandatavale tegevusele hinnatakse käesolevas aruandes nn nullalternatiivi, kus kavandatavat arendust ei toimu – veisefarmis jätkub tegevus kehtiva loaga lubatud mahus ning farmi maht lähiajal oluliselt ei muutu. Nullalternatiivi puhul hinnatakse niisiis keskkonnamõju lähtuvalt kompleksloas kehtestatule. Nullalternatiivi korral säilitatakse farmikompleksis tootmise senine iseloom. Farmi laiendamine on aeganõudev protsess ning aruande koostamise ajaks on võrreldes kehtivas kompleksloas tooduga juba toimunud vana piimakarjalauda lammutamine ning selle asemele on rajatud uus lüpsilehmalaut. Siiski, ilmestamaks erinevate alternatiivide mõju keskkonnale, arvestatakse näiteks hajumisarvutustes veel vana lauda heiteallikate parameetritega. Muraka veisefarmi kehtiva kompleksloaga määratud käitise tootmisvõimsus on kuni 620 kohta piimalehmadele ja kuni 80 kohta mullikatele. Loomühikutesse arvestatuna on farmi suurus orienteeruvalt 659 loomühikut. Nullalternatiivi puhul arvestatakse, et käitises on kasutusel kolm lauta: lüpsilehmalaut (460 kohta piimalehmadele), piimakarjalaut (160 kohta piimalehmadele) ning noorloomalaut (80 kohta mullikatele). Lüpsilehmalaudas peetakse loomi vabapidamisel ja vedelsõnnikutehnoloogial. Piimakarjalaudas vabapidamisel ja sügavallapanul ja noorloomalaudas lõas ning tahesõnnikutehnoloogial. Farmi kinnistul paiknevad lisaks hoonestusele (laudad ja abihooned) kaks rõngasmahuti-tüüpi vedelsõnnikuhoidlat, üks tahesõnnikuhoidla, üks tahesõnnikuhoidla vaheladustusplats. Farmi tegevus peab seniste tootmismahtude ja –viiside jätkumisel vastama kõikidele keskkonnakaitselistele nõuetele. Vastavalt vajadusele tuleb teostada olemasolevate hoonete ja rajatiste rekonstrueerimisi. Kavandatud tegevus, mida on lähemalt kirjeldatud eelnevas peatükis (ptk 2.3). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 3.1 Pinnas, sh muld ja maavarad Muraka küla asub Tori valla idaosas. Tori vald jääb Lääne-Eesti madaliku ida- ja kaguossa ning Pärnu jõe alam-keskjooksu piirkonda, kus põhiliselt tegeletakse põllumajanduse ja metsamajandusega. Valdavalt moodustavad pinnakatte erineva lõimisega liivsavid ning maapinna kõrgus üle merepinna on 10-25 m. Tori vallas asub mitmeid rabasid. Tori valla territooriumil toimub turba tootmine Elbu III ja Elbu V turbatootmisalal, Lavassaare Elbu IV, Nurme, Nurme II ja Nurme III turbatootmisalal. Riisa, Ördi ja Kikepera rabade ja piirnevate alade baasil on mitmete haruldaste taime-, loomaja linnuliikide ja nende elupaikade kaitseks moodustatud Soomaa Rahvuspark. Nimetatud rabades moodustavad loodusliku vetevõrgu arvukad älved ja laukad, mille sügavus on üle 2 m ja kus asuvad küllaltki olulised pinnaveevarud. Tori valla omapäraseim soo on Kikepera raba, mis asub põhja- lõunasuunalises nõos ning on tekkinud järve soostumisel (turba all on 0,1- 0,25 cm tüsedune sapropeelikiht). Turba ja sapropeeli lamamiks on Balti jääpaisjärve liiv. Valdav osa rabast toitub sademetest, kuid äärealadel ka põhjaveest. Turba paksus on 4,3-8,2 m. Mitmekesine vetevõrk ja hästi kujunenud rabanõlv on loonud huvitava struktuuriga raba. Tegemist on valdavalt älve- ja paljude väikeste laugastega lagerabaga, mida piirab puisraba vöönd. Maavaradest leidub Tori valla territooriumil turvast, liiva ja kruusa. Kaevandusload on väljastatud 18-le mäeeraldisele, neist 12 on turba kaevandamise alad (Nurme rabas 5 tootmisala, Elbu rabas 5 tootmisala, Rääma rabas 2 tootmisala), 5 kruusakarjääri (Kõrsa karjäär, 3 karjääri Seljal ja Kuiaru kruusakarjäär) ning üks liivakarjäär Tammistes.9 Maapinda katab kvaternaarne pinnakate, mis on moodustunud Läänemere erinevatel arengustaadiumitel kujunenud kruusast, liivast ja savist ning mille paksus ulatub kuni 25 meetrini. Pinnakate algab põhiliselt erinevate lõimistega liiva, liivsavide ja savidega, mis lasub vahetult siluri ja devoni kivimitel, koosnedes põhiliselt moreenist, liustikujõe ning jääpaisjärve setetest. 10 Muraka küla maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldab ka järgnev osaühingule Selja kuuluva puurkaevu arvestuskaardilt11 saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad (Tabel 2). 9 Tori valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Ettepanekute küsimiseks. Tori vald, 2020. https://www.torivald.ee/documents/17490539/18906477/Tori+valla+%C3%9CP+KSH+VTK+marts+2020.pdf/f163e9e0-8502-4cf9- b7b3-5fda1fbe4ed8 10 Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Koostaja: Europolis OÜ 2020. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf# 11 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=210160584 16/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 2. Muraka veisefarmi asukoha geoloogilise läbilõike kirjeldus12 Geoloogilise läbilõike kirjeldus Geoloogiline indeks Kihi tüsedus, m Kihi lamami sügavus, m Veekihi lasuvussügavus, m liiv fQIII 0,5 0,5 savi fQIII 5,5 6 savikas kruus munakatega gQIII 14 20 lubjakivi S1jg 12 32 mergel lubjakivi vahekihtidega S1jn 23 55 55 3.2 Põhjavesi Hüdrogeoloogiliselt levivad Tori valla territooriumil järgmised veekompleksid:  Kvaternaarses veekompleks;  Devoni veekompleks;  Siluri veekompleks;  Ordoviitsiumi-Kambriumi.13 Muraka veisefarmis toimub veevõtt kahest puurkaevust, millest ühes (puuraugu KKR kood: PRK0006356) toimub veevõtt Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist. Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum on koguseliselt ja keemiliselt heas seisundis. Seirekaevude vähene veetaseme muutus ei ole põhjustanud soolase vee sissetungi. Põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt. Kõigis seirekaevudes vastab põhjavee kvaliteet kvaliteedinõuetele. Siluri– Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi põhjavee voolukiirus on valdavalt 30 kuni 300 m2/ööp. Veekihi looduslik veeressurss on 872 785 m3/ööp.Põhjavee võtt 2012.a oli 8104 m3/ööp. Kinnitatd tarbevaru seisuga 31.12.12 on 47 445 m3/ööp ning kasutamises olev vaba põhjavee kogus on 39 341 m3/ööp. Teisest puurkaevust (puuraugu KKR kood: PRK0006361) toimub veevõtt Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas on koguseliselt ja keemiliselt heas seisundis. Seirekaevude vähene veetaseme muutus ei ole põhjustanud soolase vee sissetungi. Põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt. Kvaliteedinõuetele vastava põhjaveega seirekaeve on 83,3%. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas põhjavee voolukiirus on valdavalt 30 kuni 300 m2/ööp. Veekihi looduslik veeressurss on 109 123 m3/ööp.Põhjavee võtt 2012.a oli 1983 m3/ööp. Kinnitatd tarbevaru seisuga 31.12.12 on 5000 m3/ööp ning kasutamises olev vaba põhjavee kogus on 3017 m3/ööp.14 Tori vallale pikaajaliselt põhjaveevarusid kinnitatud ei ole. Lubatud veevõtt on fikseeritud vee erikasutus- ja keskkonnakomplekslubadega. KOTKAS infosüsteemi15 andmetel Muraka küla piirkonda peale osaühing Selja keskkonnalubasid, mis sisaldaks vee erikasutust või komplekslubasid, väljastaud ei ole. Muraka küla majapidamiste veega varustamine toimub individuaalpuurkaevude või salvkaevude baasil. Salvkaevud on madalad (keskmiselt 3-6 m)ja toituvad kõige ülemisest põhjaveekihist, mistõttu on nad tundlikud nii pinnasereostuse kui sademete hulga osas – veekvaliteet on neis kõikuv. Tihti on kaevud ilma vajaliku sanitaarkaitsetsoonita, mistõttu salvkaevude vee kvaliteet on kergesti mõjutatav kohalikest reostusallikatest. Reovee käitlemiseks kasutatakse sette- ja imbkaeve. Osadel 12 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=210160584 13 Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Koostaja: Europolis OÜ 2020. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf# 14 Lääne-Eesti vesikonna vaamajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.. https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad 15 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne eramutel on ka iseseisvad kogumiskaevud ja peamiselt on elanikel kuivkäimlad, sest vesiklosetiga tekkivat reovett pole võimalik kuhugi juhtida.16 Hüdrogeoloogilised tingimused ning pinnakatte paksus ja koostis on Tori valla territooriumil piirkonniti erinevad. Tori vald asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 10-20 meetrit ning savi või liivsavi paksus 2-5 meetrit.17 (Joonis 4) Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt asub Muraka veisefarm suhteliselt kaitstud põhjaveega alal (madal reostusohtlikkus, moreeni on 20-50 m; savi 5-10 m).18 Veisefarm ja seda ümbritsev ala ei asu nitraaditundlikul alal.19 16 Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Koostaja: Europolis OÜ 2020. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf# 17 Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Koostaja: Europolis OÜ 2020. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf# 18 Eesti põhjavee kaitstuse kaart, https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html 19 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee 18/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 4. Põhjavee kaitstus Muraka veisefarmi asukohas ja selle ümbruses Muraka veisefarmile lähimad Keskkonnaregistrisse kuuluvad puurkaevud on osaühingule Selja kuuluvad puurkaevud (KKR kood: PRK0006356, PRK0006361), millest esimene asub farmikompleksiga samal maaüksusel, farmikompleksist lääne suunas, lähimast vedelsõnnikuhoidlast u 88 m kaugusel. Teised lähimad puurkaevud jäävad farmikompleksist 500 m või rohkem kaugusele. Muraka veisefarmi lähiümbruses asuvad puurkaevud ja muud veekaitselised objektid on esitatud järgmisel joonisel (Joonis 5). Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardilt nähtub, et puurkaevu PRK0006356 sanitaarkaitsealasse (50 m) jääb Selja-Muraka avalikult kasutatav tee (tunnus 19287). Põhjaveekiht (Silur), mida veehaare avab, on suhteliselt kaitstud. Vastavalt veeseaduse § 151 lõikele 1 ja 2 on puurkaevude sanitaarkaitsealal majandustegevus (s.h. ka avaliku tee kasutamine) keelatud v.a lõike 2 punktides 1-6 toodud tegevused. Arvutuslikult hakkab alternatiiv 2 korral veevõtt olema maksimaalselt 124 m3 ööpäevas. Kui veevõtt suhteliselt kaitstud põhjaveega alal jääb vahemikku 10-500 m3 ööpäevas on võimalik sanitaarkaitseala vähendada (veeseadus § 149, § 277 lõige 3). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 5. Veekaitselised objektid, kaitsealused objektid ja tundlikud alad Muraka veisefarmi asukohas ja selle ümbruses 3.3 Pinnavesi Tori valda iseloomustab jõgede ja ojade rohkus. Reljeefist tingituna on jõed lookleva ja aeglase vooluga. Jõgede veekvaliteet on viimase kümne aasta jooksul paranenud ja seda eelkõige põllumajandusliku reostuse vähenemise arvel. Kindlasti on olulist mõju avaldanud ka mitmete liha- ja piimatöötlemisettevõtete tootmistegevuse vähendamine või lõpetamine. Tori vald kuulub Pärnu jõe valgalasse, mis on suurima valgalaga jõgi Eestis. Tori valda jääb ka mitu avalikult kasutatavat väiksemat veekogu, oja või peakraavi. Tori vald on seisuveekogude (järv, tehisveekogu) poolest suhteliselt vaene.20 20 Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Koostaja: Europolis OÜ 2020. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf# 20/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Farmi maaüksusel looduslikud veekogud puuduvad. Käitisest 490 m kaugusel lõunas ja kagus möödub Pärnu jõgi (registrikood VEE1123500). Käitisest ca 600 m kaugusel ida suunda jääb Muraka oja (registrikood VEE1144500) ja käitisest lääne ja loode suunda jääb Künnapoja peakraav (registrikood VEE1123511). Lisaks jääb farmi lähiümbrusesse mitmeid kraave. Pärnu jõgi saab alguse Allikajärvest ja suubub merre, Pärnu lahe keskossa. Pärnu jõe pikkus on Keskkonnaregistri andmetel koos lisaharudega 170,1 km ja valgala pindala on 6836,5 km². Pärnu jõgi kuulub Tarbja paisust suubumiseni merre 'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1) ning kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III, 06.11.2018, 1). Muraka oja suubub Pärnu jõkke. Muraka oja pikkus on koos lisaharudega 5,1 km ja valgala pindala on 6,3 km². Künnapoja peakraav suubub samuti Pärnu jõkke. Künnapoja peakraavi pikkus on koos lisaharudega 8,3 km ja valgala pindala on 10 km². Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4).21 Sindi, Sauga ja Tammiste asulatest kogutav reovesi juhitakse puhastamiseks AS-ile Pärnu Vesi kuuluvasse Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaama. Mõrra reoveepuhastusjaama suublaks on Pärnu laht (Pärnu lahe rannikuvesi, veekogumi kood EE-13). Pärnu lahe koondseisund on 2019. aasta seisuga halb ning võrreldes 2013. aastaga pole koondseisund paranenud. Mittehea ökoloogilise seisundi põhjuseks on eutrofeerumine ning toitainete rohkus (üldN, NH4-N, üldP). Muraka külas reoveekogumisalasid ja heitvee väljalaskmeid ei asu.22 Käitisest 700 m kaugusel lääne suunas asub Selja biopuhasti heitvee väljalase (registrikood: HVL0678430), mis kuulub Eesti Juustu Tootmise OÜ-le ning kust heitvesi juhitakse Künnapoja peakraavi. 3.4 Välisõhu seisund Välisõhu saastetaseme mõõtmisi Muraka veisefarmi piirkonnas eksperdile teadaolevatel andmetel teostatud ei ole, samuti ei ole saasteainete saastatuse taset hinnatud muul viisil. Olemasolevad fooniandmed välisõhu seisundi kohta seega puuduvad. Oluliseks punktreostusallikaks võib lugeda tegevust, millele on vajalik keskkonnaluba. Käitise eeldatavas mõjupiirkonnas teisi töötavaid loomapidamiskomplekse ega muid käitisi, kellele oleks väljastatud keskkonnaluba (paikse heiteallika), kompleksluba või registreering või mille toimimise tõttu võiks tekkida käitistest eralduvate saasteainete vahel koosmõju, ei ole. Käitisest ca 1,17 km kaugusele loode suunda jääb Eesti Juustu Tootmise OÜ katlamaja heiteallikas.23,24 Tori vallas tervikuna mõjutavad välisõhu seisundit eeldatavalt peamiselt transport valda läbivatel suurematel teedel, põllumajandustegevus ning punktreostusallikatest tulnev õhusaaste. Ka keskkonnamüra mõõtmist Muraka veisefarmi piirkonnas eksperdile teadaolevatel andmetel teostatud ei ole. Piirkonna mürataset kujundab transpordimüra, olmemüra ja tootmistegevusega kaasnev müra. Käitise piirkonna peamisteks transpordimüra allikateks võib pidada farmist mööduvat püsikattega Selja-Muraka kõrvalmaanteed (tee number: 19287). Selja-Muraka teele saab mööda käitisest 1,2 km 21 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee 22 Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Koostaja: Europolis OÜ 2020. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf# 23 Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee 24 Keskkonnaamet, https://eteenus.keskkonnaamet.ee Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne kaugusele lääne suunda jäävat Selja küla läbivat Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaanteed (tee number: 5). Pärnu-Rakvere-Sõmeru keskmine liiklussagedus oli Tori püsiloenduspunktis 2020. aasta seisuga 3108 sõidukit ööpäevas. Vähemalt viimase viie aasta jooksul Selja-Muraka teel liiklussagedust mõõdetud ei ole.25 Muraka veisefarmi käitisesisesed teed on püsikattega või kruuskattega. 3.5 Kliima Piirkonna kliima on oluline eelkõige planeeritavast tegevusest tulenevate välisõhu saasteainete hajumise hindamiseks. Lähim kliimavaatluste läbiviimise koht (mille andmeid on võimalik kasutada hajumisarvutuste koostamisel) Muraka veisefarmile on Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistuse Pärnu meteoroloogiajaam, linnulennult ca 25 km kaugusel käitise asukohast. Aasta keskmine temperatuur piirkonnas on vaatlusjaama andmete26 (aastad 1961-1990) 5,5°C, seejuures suvekuudel (juuni-august) 15,5 kuni 17,2°C ning talvekuudel (detsember-märts) -2,2 kuni -5,8°C. Kõige külmem kuu on veebruar: -5,8°C ja kõige soojem kuu juuli: 17,2°C. Päikesepaiste kestus on Pärnus keskmiselt 1739 tundi aastas. Aastate keskmine sademete hulk mõõdetuna Pärnu meteojaamas on 660 mm. Sademetevaeseim kuu on veebruar: 29 mm, sademeterikkaimad aga juuli ja august: 75 mm. Suhteline õhuniiskus on aasta keskmisena 81%. Saasteainete levikut mõjutavad järgmised meteoroloogilised näitajad: tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja maapinnalähedane temperatuur. Neid näitajaid on kasutatud ka saasteainete hajumise modelleerimisel. Meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud meteoroloogilised andmed Keskkonnaagentuurist. Meteoroloogilised andmed pärinevad Pärnu meteoroloogiajaamast. Hajumisarvutustes on kasutatud 2014.-2016. aastal iga tunni tagant registreeritud andmeid: välisõhu temperatuur, tuule suund ja tuule kiirus. Pilvisuse kolmetunnise intervalliga andmerida on ekstrapoleeritud, et saada väärtust iga tunni jaoks. Valdavad tuuled piirkonnas on edela suunalt. Tuule suuna ja tugevuse sagedust illustreerib alljärgnev tuuleroos (Joonis 6). 25 Liiklusloenduse tulemused 2020. aastal, 2021. https://www.mnt.ee/sites/default/files/2020._aasta_loendusaruanne.pdf 26 Riigi Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee 22/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 0° 6000 330° 30° 5000 4000 300° 60° 3000 2000 1000 270° 90° 240° 120° 210° 150° 180° 0 3 6 10 16 (knots) Wind speed 0 1,5 3,1 5,1 8,2 (m/s) Joonis 6. Tuuleroos (koostanud ELLE, Pärnu meteoroloogiajaama 2014-2016. aasta andmetel) 3.6 Maastik, maakasutus ja looduslik mitmekesisus Pärnumaa väärtuslikud maastikud on määratletud Pärnu maakonna planeeringuga. Väärtuslike maastike valikul on lähtutud eelkõige kultuurmaastikest, mida võib defineerida kui igasugust inimese poolt asustatud ja mõtestatud maastikku. Muraka veisefarmile lähim väärtuslik maastik asub ka Tori vallas. Ala kulgeb Pärnu jõe kallastel olevatel viljakatel väljadel Tahkuselt kuni Taalini ja Navesti jõe alamjooksuni. Jõeäärsetelt teedelt ja sildadelt avanevad ilusad vaated põlistaludele ja liivakivipaljanditega Pärnu jõele. Elamusi pakuvad jõgede veerohkus ja kevadised jääminekud. Kogu piirkond on üks vanima asustusega Eestis. Säilinud on mitmeid praegu mälestistena riikliku kaitse alla võetud kivikalmeid, kalmistuid ja ohverdamiskohti, kokku 40 objekti. Suurim looduslik väärtus on Pärnu jõgi ja jõekaldad, mis on elupaikadeks ning liikumisteeks paljudele looma- ja linnuliikidele. Looduskaitsealadest jääb maastikule Tori põrgu. Parkidest on kaitse all Taali kirikumõisa park ja Taali mõisa park. Kaitsealused puud on Kõrvi tamm, Päkapikumänd ja kaheharuline mänd Muraka külas. Kaitsealused rändrahnud on Võnnukivi ehk Kalevipoja vestitasku kivi ja Ratta rändrahn. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisaks Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud väärtuslikele maastikele on endise Tori valla üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikeks maastikeks Tori kalmistu, Randivälja liivakivipaljand, Oore liivakivipaljand, Kõrsa koopad ja liivakivipaljand, Kuiaru looduskaitseala. Võrreldes ülejäänud maakonnaga on Tori vallas pigem väikesed rohelise võrgustiku tuumalad ja erinevate tuumalade ühenduskoridorid pigem pikad. Seda olulisem on tagada rohevõrgustiku terviklik säilimine ja toimimine.27 Muraka veisefarmi asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik. Piirkonna pinnamood on tasane. Farmi ümbritsevad peamiselt haritavad maad ning metsatukad. Lõuna suunas piirneb farmikompleks Selja-Muraka teega (katastrinumber 80801:001:0237). Veisefarmiga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud eespool esitatud tabelis (Tabel 1). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Muraka veisefarmi tootmisterritoorium tootmismaa (Joonis 7). Joonis 7. Väljavõte Tori valla üldplaneeringu kaardilt28 27 Tori valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Ettepanekute küsimiseks. Tori vald, 2020. https://www.torivald.ee/documents/17490539/18906477/Tori+valla+%C3%9CP+KSH+VTK+marts+2020.pdf/f163e9e0-8502- 4cf9-b7b3-5fda1fbe4ed8 28 Tori valla üldplaneeringu koondkaart, https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/%C3%9Cldplaneeringu+koondkaart.pdf/37e59127-609b-4f74-b2f1- 1b30eeaca2eb?version=1.0 24/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikompleksi territooriumi ja selle lähiümbruse näol ei ole tegemist miljööväärtusliku alaga. Piirkonnas ei ole kirjeldatud kõrgendatud väärtusega maastikke, elupaiku või taimekooslusi. Kavandatava tegevuse alal ei ole registreeritud ka kaitsealuste liikide leiukohti. Samuti ei kattu kavandatud tegevuse ala planeeringutes määratletud rohelise võrgu koridoridega. 3.7 Kaitstavad loodusobjektid Keskkonnaagentuuri 2018. aasta andmetel on 11,4 % (6 983 ha) Tori valla territooriumist looduskaitse all ning range kaitsekorraga kaitsealad moodustavad valla territooriumist 7,4%.29 Kavandatud tegevusega hõlmatud maaüksustel ega lähimas mõjupiirkinnas ei ole kaitsealasid, kaitsealuseid üksikobjekte ega aitsealuste liikide keskkonnaregistris registreeritud leiukohti.30 Käitise eeldatavasse mõjupiirkonda jääb Pärnu jõe hoiuala (registrikood KLO2000293) ja järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad: Cobitis taenia (hink) (registrikood KLO 9120983), Cottus gobio (võldas) (registrikood KLO9102681 ja KLO9102682), mis jäävad käitisest ca 500 – 1000 m kaugusele kagu-lõuna suunda. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.31, 32(Joonis 5) 3.8 Elanikkond Tori vallas elas 01.05.2021 seisuga 12 065 inimest. Farmikompleksist kagu suunas ca 390 m kaugusele jääb lähim tiheasustusala – Muraka küla. Muraka külas elas 01.05.2021 seisuga 93 inimest. Lääne ja loode suunas ca 1 km kaugusele jääb Selja küla. Selja külas elas 01.05.2021 seisuga 299 inimest.33 Lähim elamu jääb lähimast heiteallikast mõõdetuna ca 220 m kaugusele ida suunda Jürsi kinnistule (katastrinumber 80801:001:0056). Muraka ega Selja külas koole ei asu. Samuti puuduvad suuremad huvikeskused. Muraka ja Selja külade ümbruses on peamised tööandjad teravilja- ja piimakarjakasvataja osaühing Selja, grillsütt tootev OÜ Barbetec ning Eesti piimatootjate ühistu meierei.34 3.9 Kultuuripärand Farmi vahetus mõjupiirkonnas puuduvad muinsuskaitsealad või kaitsealused üksikobjektid. Käitisele lähim pärandkultuuriobjekt on 700 m kaugusel kagu suunas asuv Levi veski (vesiveski, veskitamm) (registrinumber: 808:VEV:010).35 Käitise eeldatavasse mõjupiirkonda jääb kultuurimälestistest 430 m kaugusel lõuna suunas asuv Kalmistu "Saaremägi" (registrinumber 11832).36(Joonis 5) Piirkonda ei jää maakondliku või kohaliku tähtsusega väärtuslikke maastikke. 29 Tori valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Ettepanekute küsimiseks. Tori vald, 2020. https://www.torivald.ee/documents/17490539/18906477/Tori+valla+%C3%9CP+KSH+VTK+marts+2020.pdf/f163e9e0-8502- 4cf9-b7b3-5fda1fbe4ed8 30 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee 31 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee 32 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee 33 Tori valla koduleht, https://www.torivald.ee/statistika1 34 Pärnu Postimees, https://parnu.postimees.ee/437566/selja-kula-tori-vallas 35 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee 36 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/public.php Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I, 22.02.2019, 15) ja selle rakendusaktidest ning järgib keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel lähtutakse EV kehtivatest keskkonnaalastest õigusaktidest. Keskkonnamõju hindamise ülesanne on eelkõige põhjalikult hinnata kavandatud tegevusega, mitte nullalternatiiviga, kaasnevaid mõjusid. Nullalternatiivi rakendumine ei ole kavandatava tegevuse eesmärk. Tegemist on paratamatu olukorraga, kui kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat:  väga oluline positiivne mõju = vältimatu (nt keskkonnaalaste direktiividega vastavusse viimine);  oluline positiivne mõju = oluline parendus;  positiivne mõju = olukord läheb paremaks;  mõju on neutraalne = allikas on olemas, kuid mõju ei ole või vastuvõtjat ei ole;  mitteoluline negatiivne mõju = mõju on, kuid see pole oluline (nt müratase on allapoole piirväärtuseid);  oluline negatiivne mõju = kehtestatud piirväärtusele lähenev väärtus, tugev häiring, mis nõuab üldjuhul leevendavate meetmete rakendamist;  välistav negatiivne mõju = õigusaktides kehtestatud piirväärtuste ületamine, Natura võrgustiku ala terviklikkust rikkuv tegevus jms;  mõju puudub = allikas puudub. Kavandatavat tegevust võib jagada kolme etappi: ehitusaegne tegevus ehk olemasoleva farmikompleksi laiendamine, ehitusjärgne tegevus ehk laiendatud farmi käitamine ning tegevuse mistahes põhjusel lõpetamine ehk farmi võimalik sulgemine. Keskkonnamõju hindamisel on arvestatud kõiki kolme etappi. Seejuures käsitletakse farmi kui tervikut ehk hinnatase kogu farmikompleksi tootmismahu mõju. Keskkonnamõju allikatena on arvestatud nii loomapidamishooneid kui abirajatisi (nt sõnnikuhoidlaid). Samuti on arvestatud toetavate tegevuste keskkonnamõju (nt transpordikoormus juurdepääsuteedel). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi jne) toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Nt lõhna levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Keskkonnamõju hindamise ulatuse määrab põhjus-tagajärg seos. Hinnatakse allikast lähtuvaid aspekte, mis võivad läbi vahendava keskkonna jõuda vastuvõtjani. Seejuures peab allika ja vastuvõtja vahel olema otsene või kaudne seos. Otsene seos tähendab allikast lähtuva mõju kandumist vastuvõtjani ühe keskkonnaelemendi kaudu. Kaudne mõju jõuab vastuvõtjani läbi mitme keskkonnaelemendi. Kaudse mõjuna käsitletakse aruandes ka neid seoseid, mille puhul mõju avaldub ühe keskkonnaelemendi kaudu, ent mõju otseseks allikaks ei ole kavandatud tegevus, vaid seotud tegevus. Sellisteks mõjudeks on näiteks jäätmete edasise käitlemisega seotud mõjud. Taoliste mõjude hindamine on suure määramatusega. 26/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Nii nullalternatiivi jätkumise kui ka planeeritavate tegevustega (alternatiiv 1, alternatiiv 2) juures antakse käesolevas aruandes esmalt ülevaade tegevustega kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel nende tagajärgedega kaasnevatest keskkonnamõjudest. Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel kasutatakse sisend-väljund analüüsi. Sisend-väljund analüüs viiakse läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Kavandatava tegevuse tagajärjed tuuakse välja nii ehitusetapile kui sellele järgnevale käitise kasutamisele. Keskkonnakasutusest tulenevaid mõjusid hinnatakse erinevate keskkonnaelementide (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Hinnangute andmisel arvestatakse, et ehitusaegse tegevuse mõjud on üldjuhul lühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud pikaajalised. Lõpuks käsitletakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on:  sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis;  elusloodus;  majanduskeskkond. Keskkonnamõju hindamisel vastuvõtvale keskkonnale antakse kavandatava tegevuse kohta koondhinnang. Samadel põhimõtetel antakse keskkonnamõjule koondhinnang ka alternatiivide võrdluse juures. Eeltoodud põhimõtteid kirjeldab alljärgnev joonis (Joonis 8). Joonis 8. Keskkonnamõju hindamise põhimõtted Alljärgnevalt on kasutatud meetodite ja metoodika kirjeldus esitatud valdkondade kaupa, milles keskkonnamõju hinnatakse. Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutatakse arendaja ja projekteerija poolt esitatavaid andmeid, mida analüüsitakse ekspertide poolt. Võrdluseks kasutatakse tehnoloogia hindamisel parima võimaliku tehnika (PVT) ja selle järelduste kirjeldust37. 37 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused. KINNITATUD keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Hinnangu andmisel kasutatakse võimaluse korral mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, kasutatakse eksperthinnangut. Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused puuduvad või ei ole esitatud ning selgitatud teistsugust printsiipi, lähtutakse olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast” ehk hinnangu aluseks võetakse näitajad, mis keskkonnamõju seisukohalt on kõige ebasoodsamad. Tekkivaid sõnnikukoguseid hinnatakse erinevate metoodikate abil. Näiteks sõnnikukoguste hindamiseks kasutatakse maaeluministri määrust nr 7338. Lisaks mainitule kasutatakse üksikaspektide hindamiseks erinevaid muid allikaid, mis on märgitud vastavates peatükkides. Mõju hindamisel pinnaveele kasutatakse eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestatakse vesikonna veemajanduskavas toodud teabega. Heitvee moodustumise osas kasutatakse eksperthinnangut ning arendaja esitatud lähteandmeid. Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutatakse puurkaevu geoloogilisi kirjeldusi ning ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi ja piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi. Seejuures säilitatakse aruandes esitatud kirjeldustes rakendusgeoloogiliste allikmaterjalide autorite terminoloogiat, põhjalikud üldgeoloogilised uuringud ei olnud hindamise eesmärgiks. Samuti arvestatakse farmisisese sõnnikukäitlusega ja sõnniku laotamisega kaasneda võivate võimalike mõjudega veekeskkonnale. Võetakse arvesse asjaolu, et käitis asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal ning ei asu nitraaditundlikul alal. Põhjavee seisundit hinnatakse eksperthinnanguna kirjeldavate olemasolevate andmete põhjal. Mõju hindamisel välisõhu seisundile, sh lõhn, kasutatakse keskkonnaministri määrustega39,40 kinnitatud metoodikaid saasteainete heitkoguste arvutamiseks. Meetodid saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamiseks on täpsemalt esitatud aruande lisades (Lisa 2, Lisa 3, Lisa 4). Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused teostatakse arvutiprogrammiga ADMS 5.0. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia paljudes riikides. ELLE OÜ omab programmi kasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2005. Eestis on nõuded hajumisarvutusprogrammidele kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister41. ADMS 5.0 on kõikide nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadakse saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostatakse saasteainete hajumiskaardid. Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut kasutatava veisekasvatustehnoloogia andmete ja arendaja praktilise kogemuse põhjal. Kasutatakse sisend- väljund analüüsi. Jäätmete ohtlikkuse määramisel kasutatakse prognoositavate kasutatavate ainete pakendi või aine jääkide valmistise tootja poolt esitatud informatsiooni. Eeldatakse, et kasutatakse samu aineid või nende sarnase koostisega analooge. Hindamise lähtekohana eeldatakse valikuvõimaluste esinemisel, et kasutatakse kõige ohtlikumaid kemikaale, mille kasutusega kaasneb arvatavasti ohtlike jäätmete teke. Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja kaitstavatele loodusobjektidele kasutatakse eksperthinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister ning teised allikad) ja uuringutulemuste põhjal. Farmi kinnistud 38 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Maaeluministri 30.09.2019. a. määrus nr 73. 39 RT I, 22.12.2016, 4, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 14.12.2016. a. määrus nr 66. 40 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Keskkonnaministri 27.12.16. a. määrus nr 81. 41 RT I, 08.12.2017, 7, „Õhukvaliteedi hindamise kord1“. Keskkonnaministri 7.12.2016. a. määrus nr 84. 28/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne on olnud kasutusel põllumajanduslike tootmismaadena, seega puudub vajadus läbi viia täiendavat koosluste uuringut. Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale ning tekkiva müra mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on käsitleda eeldatavalt olulisi aspekte ning mõjusid, mis on määratletud programmis. Ebaoluliseks peetakse mõjusid, mille puhul puudub mõjuallikas ehk puudub põhjus-tagajärg seos ning mõjusid, mille puhul on ilmselge, et mõju on neutraalne ehk mõjuallikas ei oma ei positiivset ega negatiivset mõju. Vastavalt heaks kiidetud programmile ei hinnata aruandes mõju kliimale ning valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. Seetõttu ei ole neid teemasid aruandes eraldi peatükkidena välja toodud. Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu. Lähemalt on alternatiividele võrdlevate hinnangute andmist selgitatud vastava peatüki juures 9. Keskkonnamõjude hindamise viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm (Tabel 3) juhtekspert Toomas Pallo juhtimisel. Tabel 3. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa Liisi Mõjuvaldkond Toomas Pallo, KMH litsents nr 0090 Kaido Soosaar Kerli Leetsaar Birgit Kena Nõgu Inimese tervis X Maavara X X Pinnas ja maastik X X X X Veesaaste ja veetase (pinnavesi ja põhjavesi) X X X X Õhusaaste X X X X Jäätmeteke X X X X Müra X X X Lõhn X X X Maismaa taimestik X X X X Maismaa loomastik X X X X Mets X Vee-elustik X Kaitstavad loodusobjektid X X X X Kultuuripärand X X Geoloogia X Kaardiekspert X Alternatiivide võrdlus X X X X Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 5 NULLALTERNATIIV JA SELLEST TULENEVAD EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD Olemasolev osaühing Selja Muraka veisefarm asub Pärnumaal Tori vallas Selja külas Pärnu-Sõmeru- Rakvere riigimaantee ja Pärnu jõe vahel Suurfarmi (katastritunnus 80801:001:0664) ja Muraka alajaam (katastritunnus 80801:001:0221) katastriüksustel. Muraka veisefarm koosneb kehtiva kompleksloa põhjal kolmest laudast: lüpsilehmalaut (460 kohta piimalehmadele), piimakarjalaut (160 kohta piimalehmadele) ning noorloomalaut (80 kohta mullikatele). Lisaks paiknevad farmi territooriumil kaks rõngasmahuti-tüüpi vedelsõnnikuhoidlat, üks tahesõnnikuhoidla, üks tahesõnnikuhoidla vaheladustusplats ja teised abirajatised. Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus. Tootmismaht Osaühing Selja Muraka veisefarmile on väljastatud kehtiv kompleksluba (reg. nr KKL/317630). Muraka veisefarmi kehtiva kompleksloaga määratud käitise tootmisvõimsus on kuni 620 kohta piimalehmadele ja kuni 80 kohta mullikatele. Pidamistehnoloogia ja söötmine Lüpsilehmalaudas peetakse loomi vabapidamisel ja vedelsõnnikutehnoloogial. Piimakarjalaudas vabapidamisel ja sügavallapanul ja noorloomalaudas lõas ning tahesõnnikutehnoloogial. Piimalehmade puhul, keda peetakse vedelsõnnikutehnoloogial, toimub sõnniku eemaldamine skreeperseadmete abil. Vedelsõnnik pumbatakse läbi kinnise torustiku otse vedelsõnnikuhoidlatesse. Osade piimalehmade pidamisel tekib sügavallapanusõnnik ning selle eemaldamine lautadest toimub traktoriga. Mullikate pidamisel tekib tahesõnnik ning selle eemaldamiseks kasutatakse kraapkonveiereid. Loomade söötmiseks kasutatakse erinevaid söödasegusid, vastavalt loomade kaalule, kasvufaasile ja tootlikkusele. Ratsioon on koostatud vastavalt loomarühma füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Põhisööt on silo, millele lisaks antakse vastavalt ratsiooni koostisele jõusööta ning mineraalseid söödalisandeid. Lehmade söötmine toimub traktori ja mikseriga mööda lautade keskel paiknevat söödakäiku. Vabapidamislautades on grupijooturid, lauda lõaspidamise osas individuaalsed kausstüüpi jootjad. Selleks, et kõik lehmad söönuks saaksid, on sööt ja vesi lehmadele alati piiranguteta kättesaadav. Veekasutus Vett kasutatakse käitises:  veiste jootmiseks;  loomapidamishoonete pesuks;  inventari pesuks;  töötajate olmevajadusteks;  muuks otstarbeks. 30/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Käitis saab oma vee farmiga samal kinnistul (katastrinumber: 80801:001:0664) asuvast Muraka veisefarm I (puurkaevu katastrinumber 6356, PRK0006356) ning Farmi pumpla (katastrinumber: 80801:001:0224) kinnistul asuvast Muraka veisefarm II (puurkaevu katastri number 6361, PRK0006361) puurkaevudest. Muraka veisefarm II kaevul on olemas nõutav 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaevu andmed on järgmised:  katastri number: 6361;  kasutatav põhjaveekogum: Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne- Eesti vesikonnas;  puurkaevu sügavus: 60 m;  puurkaevu tootlikkus: 3,33 l/s;  ehitamise aasta: 1978. Muraka veisefarm I kaevul on 50 m sanitaarkaitseala, kuid mida oleks vaja vähendada. Puurkaevu sanitaarkaitsealasse (50 m) jääb Selja-Muraka avalikult kasutatav tee (tunnus 19287). Põhjaveekiht (Silur), mida veehaare avab, on suhteliselt kaitstud. Kui veevõtt suhteliselt kaitstud põhjaveega alal jääb vahemikku 10-500 m3 ööpäevas on võimalik sanitaarkaitseala. Puurkaevu andmed on järgmised:  katastri number: 6356;  kasutatav põhjaveekogum: Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum;  puurkaevu sügavus: 55 m;  puurkaevu tootlikkus: 1,47 l/s;  ehitamise aasta: 1971. Reoveekäitlus Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Heitvett ei juhita suublasse ega pinnasesse. Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse. Sõnnikukäitlus Nullalternatiivi korral tekib farmis nii vedelsõnnik, tahesõnnik kui ka sügavallapanusõnnik. Vedelsõnniku puhul eemaldatakse lautade söötmis- ja puhkealade sõnnik skreeperseadmetega ristikanalitesse. Ristikanalitesse kogunenud sõnnik valgub kogumiskaevu, kust pumbatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Sõnniku eemaldamine toimub automaatselt ja pidevalt. Kasutusel on kaks rõngastüüpi vedelsõnnikuhoidlat, mis paiknevad laudahoonetega samal katastril. Hoidlate diameetriks on 36,3 m ning hoidla sügavuseks on 6 m. Hoidlate mahutavused on 6200 m3. Hoidlad on betoneeritud seinte ja põhjadega ning need on vastupidavad mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule. Vedelsõnnikuhoidlad mahutavad vähemalt 8 kuu jooksul farmis tekkiva vedelsõnniku koguse. Lõas olevate mullikate pidamisel tekib tahesõnnik. Sõnnik eemaldatakse söötmis- ja puhkealalt kraapkonveieritega lauda otsa, kust see vähemalt kord nädalas eemaldatakse. Kasutatakse allapanu. Ülejäänud piimalehmi peetakse vabapidamisel ja sügavallapanul. Sõnnik eemaldatakse traktoriga vastavalt vajadusele, kuid keskmiselt 1-3 korda kuus. Tahe- ja sügavallapanusõnniku hoiustamiseks on kasutusel üks tahesõnnikuhoidla ja üks vaheladustusplats. Hoidla mõõdud on 48x36 m ning vaheladustusplatsil 20*30 m. Sõnnikut saab hoiustada kuni 2,1 m virnas. Tegemist on betoneeritud seinte ja põhjaga lekkekindlate hoidlatega. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tahesõnnikuhoidlad mahutavad vähemalt 8 kuu jooksul farmis tekkiva tahe- ja sügavallapanusõnnik koguse. Kogutud sõnnikut kasutatakse väetisena mullaviljakuse tõstmiseks. Hoidlaid tühjendatakse tavaliselt kaks korda aastas vegetatsiooniperioodi alguses ja lõpus. Sõnniku väljavedu ja laotamist korraldab osaühing Selja oma veokitega. Vedelsõnniku laotamine toimub vastavalt Keskkonnaameti poolt heakskiidetud sõnniku laotusplaanile. Jäätmekäitlus Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:  loomsed jäätmed (lõpnud loomad);  segaolmejäätmed;  ohtlikud jäätmed (ravimite pakendid, lambid). Osaühing Selja rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale saatekirja vastu. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle Vireen AS-le. Ülejäänud jäätmed antakse lepingute alusel üle jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. Energia kasutamine Energiat vajatakse käitises järgmistes tehnoloogilistes protsessides:  söötmine;  valgustus;  tehnoloogilised seadmed;  sõnniku eemaldamine. Farmis kompleksloa põhjal kütteseadmeid kasutusel ei ole. Loomakasvatushoonetes on kasutusel olema loomulik ventilatsioon. Ventilatsioon on tagatud läbi katustel asuvate korstnate, katuseharja ja avatud akende. Veisefarmi on kasutusel energiasäästlikud päevavalguslambid. Käitist teenindav transport Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, loomade vedu, jäätmete vedu). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute. Veterinaarohutus Osaühing Selja on korraldanud veterinaaria tugiteenuse vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide nõuetele. Osaühingule Selja osutab veterinaarteenust veterinaararst. Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete jäätmete käitlemise nõuete järgimine. Haiged loomad paigutatakse teistest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse koheselt ning antakse üle Vireen AS-ile asukohaga Väike-Maarjas. Kuni lõpnud loomade üleandmiseni paigutatakse need selleks ettenähtud kohta, kust võimalike nakkuste ja ebameeldiva lõhna levik on viidud miinimumini. Veterinaarohutust aitab tagada ka see, et farmikompleksi territooriumil korraldatakse töötajate ja masinate liikumine nii, et „puhta” ja „musta” poole ristumine on välistatud. 32/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 5.1 Nullalternatiivi keskkonnakasutus Nullalternatiiviks on sisuliselt olemasoleva olukorra jätkumine Muraka veisefarmis. Nullalternatiivi korral säilitatakse farmikompleksis tootmise senised mahud ning olulisi muutusi farmi kinnistutel ei toimu. Arvestatud on, et tootmise jätkumisel olemasolevas mahus peab tegevus vastama õigusaktide ja väljastatud keskkonnaloa nõuetele. Olemasolevate loomahoonete ja abirajatiste rekonstrueerimine toimub vastavalt vajadusele, lähtudes rajatiste amortiseerumise protsessist, loomade heaolust ja keskkonnanõuetest. Käitise tootmisprotsessi kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 9). Töötajad Sööt Kütus Ravimid Abimaterjalid Müra Transport Heide õhku Elekter Avariiolukorrad Veisekasvatus Vesi Jäätmed Sõnnik Transport Reovesi Loomsed kõrvalsaadused Piim Joonis 9. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud Keskkonna seisukohalt on olemasoleva tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed:  heide välisõhku sh lõhn;  sõnnikuteke;  veekasutus;  reoveeteke;  jäätmeteke;  mürateke. Järgnevalt kirjeldatakse võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt. 5.1.1 Heitmed välisõhku, sealhulgas lõhna teke Muraka veisefarmis on välisõhu paikseteks heiteallikateks laudahooned ja sõnnikuhoidlad. Nullalternatiivi korral koosneb Muraka veisefarm kolmest laudast, kahest vedelsõnnikuhoidlast, ühest tahesõnnikuhoidlast ja ühest tahesõnniku vaheladustusplatsist. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisaks on paikseteks heiteallikateks ka silohoidlad. Silohoidlatest välisõhu erladuvate saasteainete hindamiseks Eestis tunnustatud metoodika käesoleval ajal puudub. Seetõttu ei ole silohoidlaid kaasatud välisõhu saastetaseme ja hajumise arvutustesse. Lisaks paiksetele heiteallikatele võivad käitise lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel mõjutada erinevad tegevused:  sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekkiv tolmuheide;  teenindava transpordi liikumisega kaasnev heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt;  territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku;  sõnniku väljavedamisel suureneb lõhna heide;  sõnniku ettevalmistamisel veoks ja sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heide välisõhku. Selliseid heitmeid loetakse hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks sõltub selline heide veoteede ja põldude paiknemisest, kasutatavast laotustehnoloogiast (lohisvoolik, muldaviimise seade vms), mulla parameetritest (tihedus, tera suurus, taimestiku olemasolu, temperatuur jne), erinevatest meteoroloogilistest parameetritest (tuule suund ja tugevus, pilvisus, õhuniiskus, õhurõhk) jms. Loomapidamishoonetest juhitakse saasteained välisõhku läbi katustel paiknevate väljatõmbeavade. Farmi lautades on kasutusel loomulik ventilatsioon. Lautade väljatõmbeavad on arvutustes koondatud iga lauda puhul üheks heiteallikaks, liites kõikide avade pindalad ning selle kaudu leitud koondallika arvutuslik diameeter. Sõnnikuhoidlate puhul on heiteallikaks kogu hoidla pind. Täpsemad selgitused heiteallikate kohta järgnevad allpool vastavate heiteallikate kaupa (Tabel 4). Heiteallikate asendiplaan on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 10). 34/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 10. Heiteallikate asendiplaan Muraka veisefarmis nullalternatiivi korral Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 4. Heiteallikate parameetrid Muraka veisefarmis nullaternatiivi korral Heiteallika Heite- Max Heiteallika Arvutuslik Joon- Vanuse/toodangu- kõrgus Temperatuur, allika Heiteallika nimetus loomakohtade mõõtmed või diameeter, kiirus, rühm maapinnast, °C nr arv diameeter, m m m/s m Piimalehmad S1 Lüpsilehmalaut 460 10,5 1 tk: 0,86x108 10,87 0,35 20 (10000kg) Piimalehmad 1 tk: 1x4; S6 Piimakarjalaut 180 8 2,95 1,63 20 (10000kg) 10 tk: Ø 0,6 S3 Noorloomalaut Lehmmullikad 80 11 1 tk: 2x3,5 2,99 0,27 20 Vedelsõnnikuhoidla, H1 ringja põhiplaaniga, - - 6 1 tk: Ø 36,3 36,3 0,1 8 loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, H2 ringja põhiplaaniga, - - 6 1 tk: Ø 36,3 36,3 0,1 8 loomulik koorik Tahesõnnikuhoidla, H5 - - 2,1 1 tk: 48x36 46,91 0,1 8 loomulik koorik Tahesõnnikuhoidla, H8 - - 2 1 tk: 20x30 27,64 0,1 8 loomulik koorik Loomakasvatusest lähtuvate olulisemate välisõhu saasteainetena saab välja tuua ammoniaagi, metaani ja dilämmastikoksiidi. Nende saasteainete heitkoguste leidmiseks on keskkonnaministri määruses42 esitatud vastav metoodika. Metoodika ja saasteainete heitkoguste leidmise arvutuskäigud on täpsemalt esitatud aruande lisades (Lisa 2, Lisa 3). Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud farmi maksimaalsest võimalikust täituvusest. Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad. Järgnevalt on välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused tulemuste lihtsamaks jälgimiseks välja toodud summaarse koondtabelina (Tabel 5). Tabel 5. Aasta jooksul Muraka veisefarmist välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed heitkogused (t/a) (nullalternatiiv) Välisõhku eralduva saasteaine heitkogus CAS nr Nimetus Aastane,t/a 7664-41-7 Ammoniaak 24,994 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,578 74-82-8 Metaan 93,828 Nullalternatiivi rakendumisel tekkivate hetkeliste ja aastaste heitkoguste võrdlus kavandatava tegevustega kaasnevate heitkogustega saasteainete lõikes on esitatud alapeatükis 6.3.1. Lõhna heide Lõhna heide farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest on esitatud järgnevalt (Tabel 6, Tabel 7). Vedelsõnnikuhoidlast väheneb lõhna heide loomuliku kooriku olemasolul 30-80%.43 Arvutustes on hoidlate puhul arvestatud nö halvima olukorraga ehk 30% väiksema heitega. Eriheide 42 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaministri 14.12. 2016. a määrus nr 66. 43 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 36/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne loomagruppidele on leitud määrusest nr 8144. Loomühikuteks on võetud määruses nr 7345 toodud väärtused. Lõhna heide on arvutatud vastavalt metoodikale, mis on esitatud aruande lisas (Lisa 2). Tabel 6. Lõhna heide farmihoonetest (nullalternatiiv) Karjatamis- Loom- Heit- Nr Aasta- Karja-tamis- Eriheide, Toodangu rühm Pidamisviis päevi, tk ühik, kogus, plaanil loom, arv koefitsient ouE/LÜ/s (24h) LÜ ouE/s Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S1 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 460 0 1,00 29 1 13340,00 (10000kg) vähene allapanu Piimalehmad S6 Vabapidamine, sügavallapanu 140 0 1,00 29 1 4060,00 (10000kg) Piimalehmad S6 Vabapidamine, sügavallapanu 20 0 1,00 29 1 580,00 (10000kg) Lõaspidamine, kraapkonveierid, S3 Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 80 0 1,00 11 0,49 431,20 rohke allapanu (avatud süsteem) Kokku 700 18411,20 Tabel 7. Lõhna heide sõnnikuhoidlatest (nullalternatiiv) Nr plaanil Hoidla Eriheide, Heite Eriheide, Heitkogus, Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis või kaardil pindala, m2 ouE/s-m2 vähenemise % ouE/s-m2 ouE/s Kaetud loomuliku Vedelsõnnikuhoidla, ringja H1 koorikuga, vajadusel 1034,91 3 80 0,6 620,95 põhiplaaniga, loomulik koorik põhu lisamine Kaetud loomuliku Vedelsõnnikuhoidla, ringja H2 koorikuga, vajadusel 1034,91 3 80 0,6 620,95 põhiplaaniga, loomulik koorik põhu lisamine Tahesõnnikuhoidla, loomulik Kaetud loomuliku H5 1728,00 3 - - 5184,00 koorik koorikuga Tahesõnnikuhoidla, loomulik Kaetud loomuliku H8 600,00 3 - - 1800,00 koorik koorikuga Kokku 8225,90 5.1.2 Sõnnikuteke Veeseaduse § 164 lõige 2 sätestab, et sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Muraka veisefarmis tekkiva sõnnikukäitluse ja sõnniku laotamisega tegeleb osaühing Selja ise. Muraka veisefarmis tekkivad arvutuslikud aastased sõnnikukogused nullalternatiivi puhul on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 8). Arvutustes on kasutatud põllumajandusministri määrust nr 7346, kus on välja toodud keskmised aastased sõnnikukogused loomarühma kohta. 44 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81. 45 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. Lisa 8. 46 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 8. Minimaalsed 8 kuu sõnniku hoiustamismahud nullalternatiivi korral Hoidlate Sõnniku kogus t/a Sõnniku Sõnniku Sõnnikuhoidla 8 kuu Sõnnikutüüp mahutavus kokku, või reovesi m3/a mahumass,m3/t mahumass,m3 miinimummaht, m3 m3 Vedelsõnnik 11362,0 1 11362 7574,7 - Tahesõnnikuhoidlast virts 185,6 1 185,6 123,7 - Vedelsõnnikuhoidlasse 11547,6 - 11547,6 7698,4 12400 kokku Tahesõnnik 742,4 1,33 987,4 658,3 - Sügavallapanusõnnik 3616,0 1,67 6038,7 4025,8 - Tahesõnnikuhoidlasse 4358,4 - 7026,1 4684,1 4800 kokku Tabelist 8 selgub, et nullalternatiivi puhul tuleks vedelsõnnikuhoidla mahutavuseks arvestada 8 kuu väärtuste alusel 7698,4 m3. Vedelsõnnikuhoidlate mahutavus on kokku 12 400 m3, seega arvutuslikult on see nullalternatiivi maksimaalsel rakendumisel piisav. Tahe- ja sügavallapanusõnnikut tekib 8 kuu jooksul kokku 4684,1 m3. Tahesõnnikuhoidlate mahutavus on kokku u 4800 m3, seega ka need on arvutuslikult nullalternatiivi maksimaalsel rakendumisel piisavad. 5.1.3 Veekasutus ja reovee teke Loomakasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks ning lisaks kulub vett olmeotstarbeks ja ruumide pesuks. Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Käitis saab oma vee enda puurkaevudest - Muraka veisefarm I (puurkaevu katastrinumber 6356) ning Muraka veisefarm II (puurkaevu katastri number 6361) puurkaevudest. Arvutuslik loomade joogivee tarve maksimaalse lautade täituvuse korral on esitatud allpool toodud tabelis (Tabel 9). Tabel 9. Arvutuslik Muraka veisefarmi veetarve nullalternatiivi puhul Loomagrupp Arv Keskmine veetarve, l/öp Veetarve kokku, m3/öp Veetarve kokku, m3/aastas Lüpsilehmad (koos kinnislehmadega) 620 8 49,6 18 104 Noorloomad (13-24 kuud) 8 25 2 730 Tehnoloogiline vesi - - 3,4 1240 Olmevesi 5 35 0,175 64 KOKKU - - 55,17 20 138 Arvutuslikult on Muraka veisefarmi tegevuseks vett vaja umbes 20 138 m3 aastas, 5034,5 m3 kvartalis ja 55,17 m3 ööpäevas. Lubatud veevõtt puurkaevudest on kokku 47 448 m3 aastas, mis on piisav farmi toimimiseks. Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Heitvett ei juhita suublasse ega pinnasesse. Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse. Aruande koostamise ajaks on veisefarmi maa-alal olev piirdekraav ja drenaažisüsteem suletud ning enam ei toimu sadevete juhimist selle kaudu Pärnu jõkke. 5.1.4 Jäätmeteke Muraka veisefarmi tegevuse tulemusena tekib pakendijäätmeid (nt söödapakendid), ohtlikke jäätmeid (nt ravimite jäägid), taimsete kudede jäätmeid (nt söödajäägid) jms. Lisaks tekib farmi tegevuse käigus loomseid kõrvalsaaduseid (lõpnud loomad). Arvestades tootmismahtusid, on jäätmete kogus väike. 38/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi ning antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele. 5.1.5 Mürateke Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust, hoonete konstruktsioonist kui ka kasutatavast tehnoloogiast. Farmi käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka farmi teenindavast transpordist. Tekkiva müra kestus on enamasti lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides ning hoonetest välja ei levi. Peamine veisefarmi käitamisega kaasnev müra väljaspool siseruume tekib farmi teenindavatest veokitest, millega tuuakse territooriumile sööta ja abimaterjale ning viiakse farmist ära toodangut, sõnnikut ja jäätmeid. Tulenevalt tootmismahtudest on vedude arv väike ja seega müra teke väheoluline. 5.1.6 Avariiolukorraoht Avariiolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt sõnnikukäitlusega – näiteks sõnnikuhoidla lekkimine. Sellistel juhtudel on võimalik, et levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette. Sõnnikuhoidla purunemine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidla korrapärase hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik kontrollida. Lekete avastamiseks on hoidlatel kontrollkaevud. Loomapidamisi ohustavad ka võimalikud haiguspuhangud. Farmikompleksis paigutatakse haiged veised teistest lehmadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse karjast ning antakse üle loomsete jäätmete käitlustehasele. Farmi veterinaartoiminguid viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele. Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab käitajal olema tegutsemisplaan. 5.2 Nullalternatiivi keskkonnamõjud 5.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele Muraka veisefarmi asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik, mida nullalternatiivi raames toimuv tegevus (selle tegevuse jätkumine) oluliselt enam ei muuda. Pigem negatiivse mõjuga oleks maastikule amortiseerunud hoonestus. Farmi käitamisel ei viida pinnasesse saasteaienid. Mõju pinnasele avaldub läbi sõnnikukäitluse, eelkõige läbi sõnniku laotamise põldudele. Sõnnikus sisalduvad lämmastik, fosfor ja kaalium, aga ka teised keemilised ained ja ühendid, võivad üleväetamise korral avaldada pinnasele negatiivset mõju. Samas on nõuetekohaselt ja kõiki asukoha tingimusi arvestades laotatud sõnnik kõrge väärtusega väetis, mis tõstab mulla viljakust. Järeldus: Nullalternatiivi mõju nii maastikule kui ka pinnasele on eeldatavalt neutraalne. 5.2.2 Mõju pinnaveele Käitise käitamise puhul on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnnikukäitlus ja heitvee käitlus, samuti puhastus- ja desinfitseerimiskemikaalide ning kütuse käitlemine. Pinnaveevõttu käitise tegevusega ei kaasne. Farmis tekkivat sõnnikut hoiustatakse sõnnikuhoidlates, mis on lekkekindlad. Kasutusel olevad hoidlad on vastupidavad mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule. Hoidlate lekkepidavuse kontrolliks on hoidlatele rajatud drenaaž kontrollkaevudega. Hoidlate lekkekindlust kontrollitakse visuaalselt ja regulaarselt, põhjalikumalt pärast hoidlate tühjendamist. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei teki olulist negatiivset mõju pinnavee seisundile. Käitise tootmisterritooriumil ja vahetus läheduses veekogusid ei asu, seega otsene oht pinnaveekogudele puudub. Järeldus: Nullalternatiivi mõju pinnaveele on eeldatavalt neutraalne. 5.2.3 Mõju põhjaveele Kvantiteet Muraka veisefarmis kasutatav vesi saadakse Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist.47,48 Veemajanduskava kohaselt on Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas koguselisuse poolest heades seisundites, põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt.49 Olemasolev põhjavee tarbimise maht piirkonnas ei tohiks põhjustada olulist negatiivset mõju põhjaveevarule. Tori vallas on asulad suhteliselt väikesed ning paiknevad hajali ja veevarud on piisavad nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. Kvaliteet Põhiliselt mõju põhjavee kvaliteedile võib avalduda sõnniku laotamisel sõnnikulaotuspindadelt. Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei tohiks tekkida olulist negatiivset mõju põhjavee seisundile. Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks võib olla ka sõnnikus olevate mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette avariiolukorras. Tavaolukorras on käitise territooriumil taolised lekked välditud. Samas peab arvestama, et avariiolukorras on reostusoht olemas, kuid see pole eeldatavalt suur, kuna käitis asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.50. Keemilise seisundi hindamise tulemuste põhjal on põhjaveekogumid heas keemilises seisundis.51 Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt neutraalne mõju põhjavee kvantiteedile ning mitteoluline negatiivne mõju kvaliteedile. 5.2.4 Mõju sõnnikukäitlusest Nii pinna- kui põhjaveele on võimalikud kaudsed mõjud läbi sõnniku laotamise. Pinna- ja põhjavee kaitseks seatud piirangud on kehtestatud veeseadusega ja selle rakendusaktidega. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas ning kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei tohi ületada 25 kg hektari kohta. Fosfori puhul eelpool äheldut ei kohaldata, kui mullas taimedele omastatava fosfori tarve on suur või väga suur ja selle tõendamiseks on põllumajandusega tegelev isik korraldanud vähemalt kord viimase viie aasta jooksul iga viie hektari 47 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1489469993 48 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=210160584 49 Lääne-Eesti vesikonna vaamajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.. https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad 50 Eesti põhjavee kaitstuse kaart, https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html 51 Lääne-Eesti vesikonna vaamajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.. https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad 40/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne kohta mullaproovide võtmise ning analüüsimise akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga.52. Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad nii lämmastiku kui ka fosfori arvestuses nullalternatiivi puhul (Tabel 10; Tabel 11). Sõnniku toitainete sisalduse määramisel sõnnikust võetakse aluseks põllumajandusministri määruses nr 7353 välja toodud näitajaid. 52 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. 53 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 10. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind lämmastiku sisaldusest lähtuvalt nullalternatiivi korral Mini- Karjatamispäevi, looma kohta, t/a Virtsa Sügav- N sisaldus, kg/t N sisaldus, kg/t N sisaldus, kg/t N sisaldus, kg/t Sõnnikukogus Vedel- Tahe- Aastas maalne Karjatamis- koefitsient Looma- kogus allapanu- tk/a (24h) Nr sõnnik sõnnik toodetav N vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade tahe- sõnnik plaanil kokku, kokku, kokku, põllu- arv sõnnikust kokku, t/a t/a kg pind, kokku, t/a t/a ha Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed, Piimalehmad S1 ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus >3 Vedelsõnnik 460 0 1 24,7 11362 4,74 - - - - - - 53855,8 316,8 (10000kg) loomulik koorik korda päevas, vähene allapanu Piimalehmad Tahesõnnikuhoidla, Vabapidamine, Sügavalla- S6 160 0 1 22,6 - - - - - - 3616 5,43 19634,9 115,5 (10000kg) loomulik koorik sügavallapanu panusõnnik Lõaspidamine, kraapkonveierid, Tahesõnnikuhoidla, sõnnikueemaldus >3 S3 Lehmmullikad Tahesõnnik 80 0 1 11,6 - - 742,4 3,91 185,6 4,44 - - 3726,8 21,9 loomulik koorik korda päevas, rohke allapanu (avatud süsteem) KOKKU 700 11362 742,4 185,6 3616 77217,6 454,2 42/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 11. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind fosfori sisaldusest lähtuvalt nullalternatiivi korral Mini- Karjatamispäevi, looma kohta, t/a Vedel- või P sisaldus, kg/t P sisaldus, kg/t P sisaldus, kg/t P sisaldus, kg/t Sõnnikukogus Sügav- Aastas maalne Karjatamis- koefitsient Looma- poolvedel- Tahesõnniku Virtsa kogus tk/a (24h) Nr Sõnniku- allapanu- toodetav vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis kohtade sõnniku kogus kokku tahesõnnikust plaanil tüüp sõnnik P kokku, põllu- arv kogus t/a kokku, t/a kokku, t/a kg pind, kokku, t/a ha Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed, Piimalehmad S1 ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus Vedelsõnnik 230 0 1,00 24,7 11362 1,22 - - - - - - 13861,6 554,4 (10000kg) loomulik koorik >3 korda päevas, vähene allapanu Piimalehmad Tahesõnnikuhoidla, Vabapidamine, Sügavalla- S6 160 0 1,00 22,6 - - - - - - 3616 1,47 5315,5 212,6 (10000kg) loomulik koorik sügavallapanu panusõnnik Lõaspidamine, kraapkonveierid, Tahesõnnikuhoidla, sõnnikueemaldus S3 Lehmmullikad Tahesõnnik 80 0 1,00 11,6 - - 742,4 0,97 185,6 1,00 - - 905,7 36,2 loomulik koorik >3 korda päevas, rohke allapanu (avatud süsteem) KOKKU 700 11362 742,4 185,6 3616 20082,9 803,3 Täpne laotuspindade vajadus sõltub siiski sõnniku reaalsest toitainesisaldusest. Konkreetse farmi ja konkreetse aast sõnniku toitainete sisaldust mõjutavad mitmed tegurid nagu kasutatav söödaratsioon, allapanu kasutamise kogus, hoidlatesse sadanud vihmavee või lume kogus jms. Vajalik kogus põllumaid on ettevõttel olemas farmi lähiümbruses. Ettevõtte kasutuses on kokku 1607 ha põllumajandusmaad. Selline maabilanss võimaldab sõnniku laotamispindade valimisel valida selleks soodsamaid alasid, vältida suurt orgaanilise väetisega antavat toitainekoormust ning tagada veeseaduses pinna- ja põhjavee kaitseks määratud nõuetest kinni pidamine. Lähem ülevaade laotamispindadest on esitatud ptk 6.4.4. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisaks potentsiaalsele mõjule veekeskkonnale, kaasnevad sõnniku veo ja laotamisega ka heited välisõhku, kuna sõnnikus sisalduv lämmastik on ammoniaagina kergesti atmosfääri lenduv. Ammoniaagi heide sõltub laotamistehnoloogiast ning sõnniku muldaviimise kiirusest. Sõnniku laotamisega seotud lõhnahäiring on aga ajutine, esinedes vaid sõnniku laotamisperioodidel. 5.2.5 Mõju välisõhu kvaliteedile Käitise tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati lõhnaühendite hajumisarvutused. Lõhna puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud võrdluskriteeriume54. Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist Muraka veisefarmi heiteallikatest lähtuv lõhnaheide. Mudeldamisel kasutatud täpsemad Muraka veisefarmi heiteallikate parameetrid ning lõhna heitkogused heiteallika kaupa on välja toodud alapeatükis 5.1.1. Kontrollimatut heidet pole õhukvaliteedi hindamisel arvesse võetud. Tootmisterritooriumi piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu saastatuse ega lõhna taset mõõdetud. Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest, mis jäävad käitise hajumisarvutuse piirkonda ehk piirkonda, mis ulatub vähemalt 1 km kaugusele käitise tootmisterritooriumist. Keskkonnaameti keskkonnateenuste järgi ei asu KOTKAS infosüsteemi andmetel Muraka veisefarmi läheduses heiteallikaid, mis omaks keskkonnaluba, millest väljutatakse samasuguseid saaste- või lõhnaaineid nagu Muraka veisefarmist ning millest eralduvatele saasteainetele oleks kehtestatud lubatud piirväärtused ehk mille puhul peaks teostama hajumisarvutused. Seega on saasteainete saastetaseme (lõhna) määramisel saasteainete fooniks võetud null ning saastetaseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud ainult paiksed Muraka veisefarmi heiteallikad. Saasteainete hajumise, saasteainete poolt põhjustatud saastetaseme ja saastuse taseme hindamiseks oluliste lähiümbruse objektide juures kasutati aluskaarti. Aluskaardina kasutati Maa- ameti kaardirakenduse digitaalset põhikaarti. Lõhnaaine esinemise taset hinnatakse läbi lõhnatundide osakaalu kogu aasta tundidest. Üheks lõhnatunniks loetakse seejuures tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist. Lõhnaaine esinemise häiringutasemeks (ehk oluliseks häiringuks) vastuvõtja juures loetakse 15% aasta lõhnatundidest. Seega lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus nullalternatiivi korral on esitatud lisas (Lisa 5). Sellelt lähtub, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures ei toimu vastuvõtja juures häiringutaseme ületamist, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. Lähim elamu jääb lähimast heiteallikast mõõdetuna ca 220 m kaugusele ida suunda. Kuna valdavaks on edela tuuled, siis käitisest pärinevad lõhna tekitavad saasteained võivad ka sinnapoole kanduda. Lähim elamupiirkond käitisest jääb umbes 300 m kagusele kagu suunda. Kuna piirkonnas on valdavaks edela tuuled, siis elamupiirkonna poole lõhnaaine levikut pidevalt ei toimu. Lõhna tekitavaid saasteaineid lendub sõnnikust nii lautades, sõnnikuhoidlates kui ka sõnniku vedamisel ja laotamisel ning mulda viimisel. Kokkuvõtteks võib öelda, et nullalternatiivi puhul käitise igapäevane töö ei tohiks ületada lõhnaainete häirivat taset lõhnatundlike objektide juures. Lisaks käitise territooriumilt ja sõnnikulaotuspindadelt tulenevale häiringule võib mõjutada välisõhu saastetaset negatiivselt ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine 54 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81 44/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne käitise juurdepääsuteedelt, mida hajumisarvutustesse siiski ei kaasatud, kuna tegemist on hajusa heitega. Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile s.h lõhna tasemele. 5.2.6 Mõju müratasemele Enamuse käitise tegevuste puhul on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulise suurusega negatiivset keskkonnamõju. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid käitist teenindavate sõidukite transpordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Järeldus: Käitise tegevusega kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju müra tasemele. 5.2.7 Mõju hädaolukordadest Farmi tegevusega kaasnevatest võimalikest avariiolukordadest võib keskkonnamõjude aspektist olulisemaks pidada võimalikke lekkeid sõnnikuhoidlatest. Farm paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu vedelsõnnikuhoidlate lekked võivad tuua kaasa põhjavee reostumise riski. Vedelsõnnikuhoidlatel on kontrollkaevud lekete avastamiseks. Lekke avastamisel tuleb vedelsõnnikuhoidlad viivitamatult tühjaks pumbata ja lek likvideerida. Maapinnal nähtavad lekked tuleb kokku koguda, vajadusel absorbeeriva ainega sidudes. Kuna sõnnikhuoidlad on ehitatud varuga, siis on võimalik kiirelt sõnnikut ka ümber tõsta. Järeldus: Avariiolukorraga võib kaasneda eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju pinnasele ja põhjaveele (kiiresti hädaolukorrale reageerides). 5.2.8 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale Mõju hindamisel inimese tervisele on lähtutud eeldusest, et juhul, kui kavandatavatest tegevustest tekkiv häiring (seotuna saasteainete heitega õhku, müra tekkega vm) jääb alla neid reguleerivates Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides toodud piirväärtusi, siis otsest ohtu inimese tervisele ei ole. Häiring kohalike elanike heaolule on aga võimalik ka allapoole piirväärtusi jäävate tasemete korral. Peamiseks häiringuks elanikkonnale on sõnnikukäitlusega kaasnev ebameeldiv lõhn, mis võib suureneda nt sõnniku vedamise perioodil, mida korraldab lepingu alusel Sadala Agro OÜ. Tegemist on eelkõige lühiajalise häiringuga ning ebameeldiva lõhna jõudmine elamuteni sõltub eelkõige hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Mõju võib avaldada ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine käitise juurdepääsuteelt. Mõju inimese tervisele võib avalduda ka läbi teiste keskkonnaelementide, nt läbi mürataseme, joogiveeks kasutatava põhjavee kvaliteedi jms. Kuna oluline keskkonnamõju neile elementidele puudub, võib eeldada, et olulist mõju inimese tervisele ei avaldu. Peamine võimalik mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule ja varale. Olemasoleva olukorra jätkudes säilivad käesoleva hetke tootmismahud ja töökohad, mis on kohalikule ja laiemale majanduskeskkonnale positiivse mõjuga. Ettevõtte tegevuses ei toimu aga edasisi arenguid ning pigem võib ettevõtte konkurentsivõime ning majanduslik jätkusuutlikkus ilma uuendusteta nõrgeneda. Järeldus: Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale võib nullalternatiivi puhul lugeda neutraalseks. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 5.2.9 Kaudne mõju keskkonnaseisundile Kaudne mõju võib avalduda nii käitise otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele ja pinnasele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Selline kaudne mõju avaldub käitise tegevuspiirkonnas. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Muraka veisefarmis tekkivate erinevat liiki jäätmete käitlemine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine vastavas käitlustehases. Samas kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei ole otseselt osaühing Selja kontrolli all. Järeldus: Nullalternatiiviga võib eeldatavalt kaasneda mitteoluline negatiivne kaudne mõju. 5.2.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile KOTKAS infosüsteemi55 andmetel ei asu Muraka veisefarmi eeldatavas mõjualas teisi ettevõtteid, kellele oleks väljastatud keskkonnaluba (õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba). Teatud määral võib koosmõjuks pidada lisaks eelpool mainitule järgmiste heiteallikate koosmõju:  käitist teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile;  välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil;  põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega. Olemasoleva käitise tegevus ei põhjusta ülal nimetatud valdkondades olulist negatiivset keskkonnamõju. Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on nullalternatiivi puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne. 55 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/ 46/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 6 KAVANDATAV TEGEVUS NING SELLEGA KAASNEVAD EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD 6.1 Farmi ümberehitus ja laiendamine Käesolevas peatükis kirjeldatakse alternatiivide 1 ja 2 ehk kavandatavate tegevuste käigus teostatava ehitustegevusega kaasnevate keskkonnakasutust. Ehitusetapis rajatakse farmi territooriumile uued täiendavad loomapidamishooned ning vedel- ja tahesõnnikuhoidlad. Samuti rajatakse vajalikus ulatuses täiendavad territooriumisisesed teed ja platsid ning tehnovõrgud (elektriliinid, veetorustikud jms). Ehitusetapi keskkonnakasutuse kaardistamiseks viiakse läbi sisend-väljund analüüs, millest annab ülevaate allolev joonis (Joonis 11). Sisend-väljund analüüsi teostatakse keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõjuallikatele. Joonis 11. Sisend-väljund diagramm veisefarmi ümberehitusega kaasneda võivatest tagajärgedest Keskkonna seisukohalt on farmi ümberehitusega kaasnevad peamised tagajärjed alljärgnevad.  Ressursikasutuse suurenemine. Ressursikasutus kaasneb mistahes ehitustöödega - ehitusel on vaja kasutada ehitusmaterjale ning erinevaid seadmeid ja masinaid. Seadmed tarbivad energiat (elekter, kütus vms). Ressursikasutus on määratud tööde mahu ning seadmete kulumääradega. Kuna ressursid on piiratud ning tekitavad ehitajale ja/või arendajale majanduslikke väljaminekuid, kasutatakse erinevaid materjale, seadmeid jms võimalikult optimaalselt.  Ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev võimalik müra. Müra tekib lammutustöödel, ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paikset ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Tegemist on ajutisemüraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Kasutatavate masinate müratase peab vastama nõuetele. Eestis on kehtestatud sellistele mehhanismidele maksimaalsed lubatud helivõimsuse tasemed majandus- ja taristuministri määrusega56. Seega peavad ehitusel kasutatavad masinad jamehhanismid vastama määruses toodud nõuetele.  Ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev tolm ja teised heitmed välisõhku. Ehitustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, millest eriti peened osakesed kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti. Samuti kasva ajutiselt õhuheite teke tulenevalt transpordikoormuse tõusust (ehitusmaterjalide, seadmete ja töötaate vedu).  Tekkivad jäätmed. Tekkivateks jäätmeteks on eeldataval eelkõige ehitusjäätmed (s.h olemasolevate hoonete tekkivad võimalikud lammutusjäätmed) ning pakendijäätmed. Jäätmete koostis või olla nii looduslikest (puit, kivi) kui tehismaterjalidest. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele jäätmekäitlejatele. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmelubaomavale ettevõtjale. Arendaja sõlmib ehitus- ja lammutustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus.  Võimalikud avariikorrad. Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi. Tööõnnetused võivad esineda eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega. Vedude puhul tuleb arvestada õnnetuseohuga liikluses. Avariioht on olemas ka nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on avariiolukordade ilmnemine välditav. 56 Majandus- ja taristuministri 08. juuni 2015. a määrus nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ 48/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 6.2 Farmi tegevus Järgnevalt on kirjeldatud kavandatud tegevust alternatiivde 1 ja 2 korral. Pidamistehnoloogia Kavandatava tegevuste tulemusel hakkab tööle ümberehitatud veisefarm. Alternatiiv 1 puhul koosneb käitis laiendatud lüpsilehmalaudast, lüpsilehmalaudast , vasikalaudast ja noorkarjalaudast. Rajatakse kahele olemasolevale vedelsõnnikuhoidlale juurde veel kaks vedelsõnnikuhoidlat. Rajatakse juurde veel kaks tahesõnnikuhoidlat (vaheladustusplats likvideeritakse). Võetakse kasutusele põletusseadmed. Farmis hakatakse pidama: kuni 1412 piimalehma, keda kõiki hakatakse pidama vabapidamisel ning vedelsõnnikutehnoloogial; kuni 60 mullikat, keda hakatakse pidama lõas ning tahesõnnikutehnoloogial; kuni 140 vasikat, keda peetakse vabalt ja sügavallapanul. Alternatiiv 2 puhul koosneb käitis laiendatud lüpsilehmalaudast, lüpsilehmalaudast ja noorloomalaudast. Rajatakse kahele olemasolevale vedelsõnnikuhoidlale juurde veel kaks vedelsõnnikuhoidlat. Rajatakse juurde veel üks tahesõnnikuhoidla (vaheladustusplats likvideeritakse). Alternatiiv 2 rakendumisel toimuks ühe tahesõnnikuhoidla ja noorloomalauda likvideerimine. Võetakse kasutusele põletusseadmed. Farmis hakatakse pidama: kuni 1412 piimalehma, keda kõiki hakatakse pidama vabapidamisel ning vedelsõnnikutehnoloogial; kuni 1100 mullikat, keda hakatakse pidama vabapidamisel ning vedelsõnnikutehnoloogial; kuni 400 vasikat, keda peetakse vabalt ja sügavallapanul. Söötmine Nii nagu nullalternatiivigi puhul, kasutatakse söötmiseks erinevaid söödasegusid, mis on koostatud vastavalt loomade kaalule, kasvufaasile ja tootlikkusele. Ratsioon on koostatud vastavalt loomarühma füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Põhisööt on silo, millele lisaks antakse vastavalt ratsiooni koostisele jõusööta ning mineraalseid söödalisandeid. Lehmade söötmine toimub traktori ja mikseriga mööda lautade keskel paiknevat söödakäiku. Vabapidamislautades on grupijooturid, lauda lõaspidamise osas individuaalsed kausstüüpi jootjad. Selleks, et kõik loomad söönuks saaksid, rakendatakse piiramatu söötmise printsiipi, mille kohaselt on sööt loomadele alati kättesaadav. Veekasutus ja reoveekäitlus Veekasutus ja reoveekäitlus toimub samamoodi, nagu olemasolevas olukorras, vt ptk 5. Ettevõtte plaan pikemas perspektiivis seoses sademevee juhtimise ja kogumisega on rajada ülevoolu regulaatoriga biotiik, kus toimuks läbi bioloogiliste protsesside vee puhastamine ning seejärel selle suunamine mööda kraave Pärnu jõkke. Silohoidlate juurest transporditakse silomahlu regulaarselt ära, seega silomahlu reovee hulka eeldatavalt ei satu. Sõnnikukäitlus Muraka veise farmis tekib ka kavandatavates olukordades farmis nii vedelsõnnik, tahesõnnik kui ka sügavallapanusõnnik. Sõnniku eemaldamine lautadest toimub samamoodi, kui on kirjeldatud nullalternatiivi puhul. Alternatiiv 1 puhul on farmis kasutusel kuus sõnnikuhoidlat. Neist neli on rõngastüüpi vedelsõnnikuhoidlad, mis paiknevad laudahoonetega samal katastril. Kahe hoidla diameetriks on 36,3 m ning hoidlate sügavuseks on 6 m. Hoidlate mahutavused on 6200 m3. Ühe hoidla diameeter on 46,6 m, sügavus 6 m ning mahutavus 10 000 m3. Neljanda vedelsõnnikuhoidla diameeter on 51 m, sügavus 6 m ja mahutavus 12 000 m3. Hoidlad on betoneeritud seinte ja põhjadega ning need on vastupidavad mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule. Vedelsõnnikuhoidlad mahutavad vähemalt 8 kuu jooksul farmis tekkiva vedelsõnniku koguse. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 49/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tahe- ja sügavallapanusõnniku hoiustamiseks on kasutusel kaks tahesõnnikuhoidlat. Hoidlate mõõdud on 48x36 m ja 65x60 m. Sõnnikut saab hoiustada esimeses kuni 2,1 m ja teises kuni 4,3 m virnas. Kokku on hoidlate mahutavus ca 18 600 m3.Tegemist on betoneeritud seinte ja põhjaga lekkekindlate hoidlatega. Tahesõnnikuhoidlad mahutavad vähemalt 8 kuu jooksul farmis tekkiva tahe- ja sügavallapanusõnnik koguse. Alternatiiv 2 puhul on farmis kasutusel kuus sõnnikuhoidlat. Neist neli on rõngastüüpi vedelsõnnikuhoidlad, mis paiknevad laudahoonetega samal katastril. Kahe hoidla diameetriks on 36,3 m ning hoidlate sügavuseks on 6 m. Hoidlate mahutavused on 6200 m3. Ühe hoidla diameeter on 46,6 m, sügavus 6 m ning mahutavus 10 000 m3. Neljanda vedelsõnnikuhoidla diameeter on 51 m, sügavus 6 m ja mahutavus 12 000 m3. Hoidlad on betoneeritud seinte ja põhjadega ning need on vastupidavad mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule. Vedelsõnnikuhoidlad mahutavad vähemalt 8 kuu jooksul farmis tekkiva vedelsõnniku koguse. Sügavallapanusõnniku hoiustamiseks on kasutusel kaks tahesõnnikuhoidlat. Hoidlate mõõdud on 22,3x10 m ja 65x60 m. Sõnnikut saab hoiustada esimeses kuni 4,3 m ja teises kuni 2 m virnas. Kokku on hoidlate mahutavus ca 15 440 m3 Tegemist on betoneeritud seinte ja põhjaga lekkekindlate hoidlatega. Esimesele rajatakse peale ka katus. Tahesõnnikuhoidlad mahutavad vähemalt 8 kuu jooksul farmis tekkiva sügavallapanusõnnik koguse. Jäätmekäitlus Jäätmetekke iseloom ja käitlusviis kavandatava tegevuse korral ei muutu, kuid suurenevad jäätmekogused. Peamised veisefarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on lõpnud loomad, segaolmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (ravimite pakendid, lambid). Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi ning antakse üle vastavat luba omavatele käitlusettevõtetele. Energia kasutamine Kavandatava olukorra puhul suureneb veisefarmis tänu loomakohtade arvu suurenemisele energia tarbimine. Rohkem kulub energiat söötmisele, piima jahutamisele ja sõnniku eemaldamisele. Energiat saadakse Eesti Energia aktsiaseltsi jaotusvõrgust ja energiatarbimise üle peetakse arvestust. Käitist teenindav transport Kavandatava olukorra puhul suureneb käitist teenindava transpordi koormus. Suureneb söödavedu, loomade vedu ja jäätmete vedu. Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega ning erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute. Veterinaarohutus Veterinaarne tegevus toimub sarnaselt kehtivale olukorrale. 6.3 Keskkonnakasutus kavandatava olukorra puhul Farmi tegevuse etapina on KMH aruandes mõistetud loomade pidamist farmis ja sellega otseselt seotud abitegevusi. Veisekasvatuse sisendid ja väljundid keskkonna seisukohast lähtuvalt on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 12). 50/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Töötajad Sööt Kütus Ravimid Abimaterjalid Müra Transport Heide õhku Elekter Avariiolukorrad Veisekasvatus Vesi Jäätmed Sõnnik Transport Reovesi Loomsed kõrvalsaadused Piim Joonis 12. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud. Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed sarnased nullalternatiivile:  heide välisõhku;  sõnnikuteke;  veekasutus;  reoveeteke;  jäätmeteke;  mürateke;  avariiolukorraoht. 6.3.1 Heide välisõhku,sealhulgas lõhna teke Võrreldes nullalternatiiviga, seisnevad kavandatavate alternatiivide puhul muutused loomakohtade arvus, lautade arvus, sõnnikuhoidlate arvus. Samuti võetakse kasutusele põletusseadmed. Täpsemad selgitused alternatiivde ja heiteallikate kohta on välja toodud allpool tabelites. Alternatiiv 1 korral Muraka veisefarmis esinevad heiteallikad on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 13). Alternatiiv 1 heiteallikate parameetrid on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 12). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 13. Heiteallikate asendiplaan alternatiiv 1 korral 52/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 12. Heiteallikate parameetrid Muraka veisefarmis alternatiiv 1 korral Kõrgus Heiteallika Heiteallika Heiteallikate Arvutuslik Joonkiirus, Temperatuur, Vanuse/ Loomade Heiteallikas maapinnast Pidamisviis nr mõõdud, m arv, tk diameeter, m m/s °C toodangurühm arv (sügavus), m Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S1a Lüpsilehmalaut 10,5 0,86x108 1 10,87 0,27 20 sõnnikueemaldus >3 korda 356 (10000kg) päevas, vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S1b Lüpsilehmalaut 10,5 0,9x0,9 10 3,21 3,06 20 sõnnikueemaldus >3 korda 356 (10000kg) päevas, vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S2 Uus lüpsilehmalaut 11 0,96x0,96 33 6,22 1,6 20 sõnnikueemaldus >3 korda 700 (10000kg) päevas, vähene allapanu Lõaspidamine, kraapkonveierid, sõnnikueemaldus >3 korda Lehmmullikad 60 S3 Noorloomalaut 11 2x3,5 1 2,99 0,4 20 päevas, rohke allapanu (avatud süsteem) Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 140 Vedelsõnnikuhoidla, ringja H1 5 (6) - - 36,3 0,1 8 - - - põhiplaaniga, loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja H2 5 (6) - - 36,3 0,1 8 - - - põhiplaaniga, loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja H3 5 (6) - - 46,6 0,1 8 - - - põhiplaaniga, loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja H4 5 (6) - - 51 0,1 8 - - - põhiplaaniga, loomulik koorik Tahesõnnikuhoidla, loomulik H5 2 48x36 - 46,91 0,1 8 - - - koorik Tahesõnnikuhoidla, loomulik H6 4,3 65x60 - 70,47 0,1 8 - - - koorik K1 Katel Wolf 3 - - 0,2 1,09 100 - - - K2 Avariigeneraator 1 - - 0,1 6,26 100 - - - Alternatiiv 2 korral Muraka veisefarmis esinevad heiteallikad on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 14). Alternatiiv 2 heiteallikate parameetrid on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 13). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 14. Heiteallikate asendiplaan alternatiiv 2 korral 54/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 13. Heiteallikate parameetrid Muraka veisefarmis alternatiiv 2 korral Kõrgus Heiteallika Heiteallika Heiteallikate Arvutuslik Joonkiirus, Temperatuur, Vanuse/ Loomade Heiteallikas maapinnast Pidamisviis nr mõõdud, m arv, tk diameeter, m m/s °C toodangurühm arv (sügavus), m Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S1a Lüpsilehmalaut 10,5 0,86x108 1 10,87 0,27 20 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 356 (10000kg) vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S1b Lüpsilehmalaut 10,5 0,9x0,9 10 3,21 3,06 20 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 356 (10000kg) vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S2 Uus lüpsilehmalaut 11 0,96x0,96 33 6,22 1,6 20 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 700 (10000kg) vähene allapanu S4 Vasikalaut 9 0,972x0,972 15 4,25 0,28 20 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 400 Vabapidamine, skreeperseadmed, S5 Noorkarjalaut 11 0,972x0,972 15 6,22 0,86 20 Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 1100 vähene allapanu Vedelsõnnikuhoidla, ringja H1 5 (6) - - 36,3 0,1 8 - - - põhiplaaniga, loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja H2 5 (6) - - 36,3 0,1 8 - - - põhiplaaniga, loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja H3 5 (6) - - 46,6 0,1 8 - - - põhiplaaniga, loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja H4 5 (6) - - 51 0,1 8 - - - põhiplaaniga, loomulik koorik Tahesõnnikuhoidla, loomulik H6 4,3 65x60 - 70,47 0,1 8 - - - koorik Tahesõnnikuhoidla,loomulik H7 2 22,3x10 - 16,85 0,1 8 - - - koorik K1 Katel Wolf 3 - - 0,2 1,09 100 - - - K2 Avariigeneraator 1 - - 0,1 6,26 100 - - - Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Saastatuse taseme leidmisel ei ole arvesse võetud liikuvaid heiteallikaid, kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt. Lisaks liikuvatele heiteallikatele võib veisefarmi lähedast välisõhu saastatuse taset teatud aegadel mõjutada:  sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekkiv tolmuheide;  territooriumite koristamisega kaasnev vähene tolmu heide õhku;  sõnniku väljavedamisel ja laotamisel toimuv saasteainete heide välisõhku. Selliseid heitmeid loetakse samuti hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks võib laotamise heide sõltuda kasutatavast laotustehnoloogiast, mulla või pinnase parameetritest (tihedus, tera suurus, taimestiku olemasolu, temperatuur jne), mikrokliimast (tuule suund ja tugevus, pilvisus, õhuniiskus) jms. Alternatiiv 1 korral leiti samade saasteainete heitkogused nagu seda tehti nullalternatiivi puhul (NH3, CH4, N2O), lisaks leiti põletusseadmetest pärit olevate saasteainete heitkogused. Metoodika ja saasteainete heitkoguste leidmise arvutuskäigud on täpsemalt esitatud aruande lisas (Lisa 2). Lisas 4 on toodud Muraka veisefarmis tekkivate saasteainete heitkogused alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 korral. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud farmi maksimaalsest võimalikust täituvusest. Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad. Järgnevalt on välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused välja toodud alternatiivide võrdlustabelitena. Alljärgnevasse tabelisse on koondatud saasteainete maksimaalsed summaarsed (laudad, sõnnikuhoidlad, põletusseadmed) aastased heitkogused alternatiivide võrdluses (Tabel 14). Tabel 14. Aasta jooksul Muraka veisefarmist välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed prognoositavad kogused erinevate alternatiivide võrdluses Aastane heitkogus, t/a Saasteaine CAS nr Nimetus Nullalternatiiv* Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 7664-41-7 Ammoniaak 24,994 40,190 53,007 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,578 0,334 0,418 74-82-8 Metaan 93,828 221,208 296,928 PM2,5 Eriti peened osakesed - 0,002 0,002 NMVOC Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid - 0,002 0,002 10102-44-0 Lämmastikdioksiid - 0,038 0,038 PM-sum Osakesed - 0,014 0,014 PM10 Peenosakesed - 0,002 0,002 124-38-9 Süsinikdioksiid - 25,620 25,620 630-08-0 Süsinikoksiid - 0,015 0,015 *põletusseadmeid pole kehtivas kompleksloas kajastatud Võrdlus alternatiivide erinevuse kohta saasteainete nii aastaste kui ka hetkeliste heitkoguste põhjal on esitatud alljärgnevates tabelites (Tabel 15; Tabel 16). Seejuures võrdleb esimene tabel loomapidamishoonetest ning teine tabel sõnniku hoiustamiselt eralduvate heitkoguste erinevusi. 56/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 15. Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel – loomapidamishooned NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV 1 ALTERNATIIV 2 1412 kohta 1412 kohta piimalehmadele 620 kohta piimalehmadele piimalehmadele Loomade arv 60 kohta mullikatele 80 kohta mullikatele 1100 kohta mullikatele 140 kohta vasikatele 400 kohta vasikatele Lämmastiku produktsioon väljaheidetega kokku, 99,880 225,157 294,473 t/a Ammoniaagi aastane heitkogus, t/a 7,352 16,663 21,743 Ammoniaagi hetkeline heitkogus, g/s 0,233 0,528 0,689 Metaani aastane heitkogus, t/a 83,600 191,336 260,236 Metaani hetkeline heitkogus, g/s 2,6514 6,067 8,252 Tabel 16. Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel – sõnnikuhoidlad NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV 1 ALTERNATIIV 2 1412 kohta 1412 kohta piimalehmadele 620 kohta piimalehmadele piimalehmadele Loomade arv 1100 kohta mullikatele 80 kohta mullikatele 60 kohta mullikatele 400 kohta vasikatele 140 kohta vasikatele 2x vedelsõnnikuhoidla 1x tahesõnnikuhoidla 4x vedelsõnnikuhoidla 4x vedelsõnnikuhoidla Hoidlate tüübid 1x tahesõnniku 2x tahesõnnikuhoidla 2x tahesõnnikuhoidla vaheladustusplats Looduslik koorik, ühel Katmisviis Looduslik koorik Looduslik koorik tahesõnnikuhoidlal katus Lämmastiku produktsioon väljaheidetega sõnnikuhoidlasse, 93,824 211,432 276,563 t/a Ammoniaagi lendumine 17,642 23,527 31,263 sõnnikuhoidlast, t/a Ammoniaagi lendumine 0,559 0,746 0,991 sõnnikuhoidlast, g/s Metaani lendumine sõnnikuhoidlast, 10,228 29,872 36,692 t/a Metaani lendumine sõnnikuhoidlast, 0,324 0,947 1,163 g/s Dilämmastikoksiidi aastane 0,578 0,334 0,418 heitkogus, t/a Dilämmastikoksiidi hetkeline 0,018 0,011 0,013 heitkogus, g/s Heitkoguste omavaheline võrdlus näitab, et loomapidamishoonetest tekib saasteaineid kõige rohkem alternatiiv 2 rakendumisel. Sellise olukorra tingib suurem loomakohtade arv. Sõnnikuhoidlatest pärinevate saasteainete heitkoguseid võrreldes on näha, et alternatiiv 2 eraldub neid kõige rohkem. See on tingitud sellest, et hoidlatesse suunatakse alternatiiv 2 rakendumisel kõige rohkem sõnnikut. Lõhna heide Lõhna heide veiselautadest ja sõnnikuhoidlatest alternatiivide 1 ja 2 korral on esitatud järgnevalt (Tabel 17-Tabel 20). Lõhna heide on arvutatud vastavalt metoodikale, mis on esitatud aruande lisas (Lisa 2). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 17. Lõhna heide farmihoonetest (alternatiiv 1) Nr Aasta- Karjatamis- Karja- Loom- Heit- plaanil Eriheide, Toodangu rühm Pidamisviis loom, päevi, tk tamis- ühik, kogus, või ouE/LÜ/s arv (24h) koefitsient LÜ ouE/s kaardil Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S1a sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 356 0 1,00 29 1 10324,00 (10000kg) vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S1b sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 356 0 1,00 29 1 10324,00 (10000kg) vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S2 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 700 0 1,00 29 1 20300,00 (10000kg) vähene allapanu Lõaspidamine, kraapkonveierid, S3 Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, rohke 60 0 1,00 11 0,49 323,40 allapanu (avatud süsteem) S3 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 140 0 1,00 10 0,14 196,00 Kokku 1612 41467,40 Vedelsõnnikuhoidlatest väheneb lõhna heide loodusliku kooriku olemasolul (vajadusel lisatud põhku) vähemalt 80%57 (Tabel 18). Tabel 18. Lõhna heide sõnnikuhoidlatest (alternatiiv 1) Heite vähenemise % Nr plaanil Hoidla Eriheide, Eriheide, Heitkogus, Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis loodusliku kooriku või kaardil pindala, m2 ouE/s-m2 ouE/s-m2 ouE/s olemasolul Kaetud Vedelsõnnikuhoidla, ringja H1 loomuliku 1034,91 3 80 0,6 620,95 põhiplaaniga, loomulik koorik koorikuga Kaetud Vedelsõnnikuhoidla, ringja H2 loomuliku 1034,91 3 80 0,6 620,95 põhiplaaniga, loomulik koorik koorikuga Kaetud Vedelsõnnikuhoidla, ringja H3 loomuliku 1705,54 3 80 0,6 1023,32 põhiplaaniga, loomulik koorik koorikuga Kaetud Vedelsõnnikuhoidla, ringja H4 loomuliku 2042,82 3 80 0,6 1225,69 põhiplaaniga, loomulik koorik koorikuga Kaetud Tahesõnnikuhoidla, loomulik H5 loomuliku 1728,00 3 - - 5184,00 koorik koorikuga Kaetud Tahesõnnikuhoidla, loomulik H6 loomuliku 3900,00 3 - - 11700,00 koorik koorikuga Kokku 20374,91 57 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 58/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 19. Lõhna heide farmihoonetest (alternatiiv 2) Nr Aasta- Karjatamis- Karja- Loom- Heit- plaanil Eriheide, Toodangu rühm Pidamisviis loom, päevi, tk tamis- ühik, kogus, või ouE/LÜ/s arv (24h) koefitsient LÜ ouE/s kaardil Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S1a sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 356 0 1,00 29 1 10324,00 (10000kg) vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S1b sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 356 0 1,00 29 1 10324,00 (10000kg) vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S2 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 700 0 1,00 29 1 20300,00 (10000kg) vähene allapanu S4 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 400 0 1,00 10 0,14 560,00 Vabapidamine, skreeperseadmed, S5 Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 1100 0 1,00 11 0,49 5929,00 vähene allapanu Kokku 2912 47437,00 Vedelsõnnikuhoidlatest väheneb lõhna heide loodusliku kooriku (vajadusel lisatud põhku) olemasolul vähemalt 80%58 (Tabel 20). Tabel 20. Lõhna heide sõnnikuhoidlatest (alternatiiv 2) Heite vähenemise % Nr plaanil Hoidla Eriheide, Eriheide, Heitkogus, Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis loodusliku kooriku või kaardil pindala, m2 ouE/s-m2 ouE/s-m2 ouE/s olemasolul Kaetud Vedelsõnnikuhoidla, ringja H1 loomuliku 1034,91 3 80 0,6 620,95 põhiplaaniga, loomulik koorik koorikuga Kaetud Vedelsõnnikuhoidla, ringja H2 loomuliku 1034,91 3 80 0,6 620,95 põhiplaaniga, loomulik koorik koorikuga Kaetud Vedelsõnnikuhoidla, ringja H3 loomuliku 1705,54 3 80 0,6 1023,32 põhiplaaniga, loomulik koorik koorikuga Kaetud Vedelsõnnikuhoidla, ringja H4 loomuliku 2042,82 3 80 0,6 1225,69 põhiplaaniga, loomulik koorik koorikuga Kaetud Tahesõnnikuhoidla, loomulik H6 loomuliku 3900,00 3 - - 11700,00 koorik koorikuga Tahesõnnikuhoidla, loomulik Kaetud H7 223,00 3 100 0 0,00 koorik katusega Kokku 15190,91 Järgnevalt on lõhnaaine prognoositavad heitkogused välja toodud alternatiivide võrdlustabelina (Tabel 21). 58 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 59/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 21. Aasta jooksul Muraka veisefarmist välisõhku suunatava lõhnaaine maksimaalsed prognoositavad kogused erinevate alternatiivide võrdluses Hetkeline heitkogus, OU/s Nimetus Nullalternatiiv Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Lõhnaaine 26637,1 61842,31 62627,91 Alternatiiv 2 korral on tekib kõige rohkem lõhnaainet, mis on tingitud rohkematest loomakohtadest. Samas on alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 lõhnaaine heitkogused suhteliselt sarnased, mis tuleneb sellest, et alternatiiv 2 puhul võetakse ühe loomuliku koorikuga kaetud tahesõnnikuhoidla asemel kasutusele katusega tahesõnnikuhoidla. 6.3.2 Sõnnikuteke Alternatiiv 1 puhul tekib nii vedelsõnnikut, tahesõnnikut kui ka sügavallapanusõnnikut. Alternatiiv 2 puhul tekib vedelsõnnikut ja sügavallapanusõnnikut. Muraka veisefarmis tekkivad arvutuslikud aastased sõnnikukogused on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 22). Arvutustes on kasutatud põllumajandusministri määrust nr 7359, kus on välja toodud keskmised aastased sõnnikukogused loomarühma kohta. Nendesse näitajatesse on juba arvestatud hinnangulised tehnoloogilise vee ja sademevee kogused. Tabel 22. Minimaalsed 8 kuu sõnniku hoiustamismahud alternatiivide 1 ja 2 korral Hoidlate Sõnniku kogus t/a Sõnniku Sõnniku Sõnnikuhoidla 8 kuu Sõnnikutüüp mahutavus kokku, või reovesi m3/a mahumass,m3/t mahumass,m3 miinimummaht, m3 m3 Alternatiiv 1 Vedelsõnnik 34876,4 1 34876,4 23250,9 - Tahesõnnikuhoidlast virts 139,2 1 139,2 92,8 - Vedelsõnnikuhoidlatesse 35015,6 - 35015,6 23343,7 34400 kokku Tahesõnnik 556,8 1,33 740,5 493,7 - Sügavallapanusõnnik 784,0 1,67 1309,3 872,9 - Tahesõnnikuhoidlatesse 1340,8 - 2049,8 1366,6 18600 kokku Alternatiiv 2 Vedelsõnnik 47086,4 1 47086,4 31390,9 - Vedelsõnnikuhoidlatesse 47086,4 - 47086,4 31390,9 34400 kokku Sügavallapanusõnnik 2240,0 1,67 3740,8 2493,9 - Tahesõnnikuhoidlatesse 2240,0 - 3740,8 2493,9 15440 kokku Alternatiiv 1 puhul tuleb vedelsõnnikuhoidlate mahutavuseks arvestada 8 kuu väärtuste alusel 23 344 m3. Vedelsõnnikuhoidlate mahutavus on kokku 34 400 m3, seega on sõnnikuhoidlate mahutavus alternatiiv 1 rakendumiseks piisav. Tahe- ja sügavallapanusõnnikut tekib 8 kuu jooksul arvutuslikult kokku 1366,6 m3. Kuna tahesõnnikuhoidlate mahutavus on 18 600 m3, on see piisav alternatiiv 1 rakendumiseks. Alternatiiv 2 puhul tuleb vedelsõnnikuhoidlate mahutavuseks arvestada 8 kuu väärtuste alusel 31 391 m3. Vedelsõnnikuhoidlate mahutavus on kokku 34 400 m3, seega on sõnnikuhoidlate mahutavus alternatiiv 1 rakendumiseks piisav. Sügavallapanusõnnikut tekib 8 kuu jooksul arvutuslikult kokku 59 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Maaeluministri 30.09.2019. a. määrus nr 73. 60/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 2494 m3. Kuna tahesõnnikuhoidlate mahutavus on 15 440 m3, on see piisav alternatiiv 2 rakendumiseks. Nii vedel- kui tahesõnnikuhoidlad on mõlema kavandatava alternatiivi korral kavandatud piisava varuga, et vajadusel arvestada ka erakordsete ilmastikuoludega - nt sademeterohke talveperiood, mis tõstab ka hoidlatesse jõudvate sademete hulka või kevadisi põllutöid edasi lükkavad ilmastikuolud, mis tingivad sõnniku pikema hoiustamisperioodi. 6.3.3 Veekasutus ja reovee teke Veisekasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks. Loomade jootmiseks paigaldatakse jooturid, kust vesi on loomadele alati ja piiranguteta kättesaadav. Lisaks kulub vett lüpsiseadmete ja ruumide pesuks ning vähesel määral töötajate olmevajadusteks. Vett saadakse sarnaselt nullalternatiivile, endale kuuluvast kahest puurkaevust. Arvutuslik suurendatud tootmismahuga käitise veevajadus on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 23). Tabel 23. Prognoositav veetarve alternatiivide 1 ja 2 korral Loomagrupp Arv Keskmine veetarve, l/ööp Veetarve kokku, m3/öp Veetarve kokku, m3/aastas Alternatiiv 1 Lüpsilehmad (koos kinnislehmadega) 1412 80 112,96 41 230 Noorloomad (13-24 kuud) 60 25 1,5 548 Vasikad (0-12 kuud) 140 12 1,68 613 Tehnoloogiline vesi kokku - - 7,74 2 824 Olmevesi 5 35 0,175 64 KOKKU - - 124,05 45 279 Alternatiiv 2 Lüpsilehmad (koos kinnislehmadega) 1412 80 112,96 41 230 Noorloomad (13-24 kuud) 1100 25 27,5 10 038 Vasikad (0-12 kuud) 400 12 4,8 1 752 Tehnoloogiline vesi kokku - - 7,74 2 824 Olmevesi 5 35 0,175 64 KOKKU - - 153,17 55 908 Arvutuslikult on Muraka veisefarmi tegevuseks vett vaja alternatiiv 1 korral umbes 45 279 m3 aastas ja 124 m3 ööpäevas. Lubatud veevõtt puurkaevudest on kokku 47 448 m3 aastas, mis on piisav alternatiiv 1 rakendumiseks. Alternatiiv 2 korral on arvutuslikult Muraka veisefarmi tegevuseks vaja vett umbes 55 908 m3 aastas ja 153 m3 ööpäevas. Lubatud veevõtt puurkaevudest on kokku 47 448 m3 aastas, mis ei ole piisav alternatiiv 1 rakendumiseks ning vajalik oleks taotleda puurkaevudest lubatud veevõtu suurendamist. Puurkaevu PRK0006361 tootlikkus on 3,33 l/s ehk 288 m3/ööp ja puurkaevu PRK0006356 tootlikkus on 1,47 l/s ehk 127 m3/ööp. Seega puurkaevude tootlikkused on piisavad kavanadatavate alternatiivide rakendumisek. Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Heitvett ei juhita suublasse ega pinnasesse. Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse. Ettevõtte plaan pikemas perspektiivis seoses sademevee juhtimise ja kogumisega on rajada biotiik, kus toimuks läbi bioloogiliste protsesside vee puhastamine ning seejärel selle suunamine mööda kraave Pärnu jõkke. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 6.3.4 Jäätmeteke Käitises tekkivad jäätmeliigid on kavandatavates olukordades üldjoontes samad, mis nullalternatiivi puhul. Peamised veisefarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on segaolmejäätmed, ning ohtlikud jäätmed (ravimite pakendid, lambid). Lisaks mainitud jäätmetele tekib käitise tegevuse käigus ka loomseid kõrvalsaaduseid (näiteks loomsete kudede jäägid). Jäätmed antakse üle vastavaid käitluslube omavatele ettevõtetele. Vastavalt loomade arvule suureneb eelkõige loomsete jäätmete kogus. Olmejäätmete kogus on eeldatavasti sarnane nullalternatiivile, kuna töötajate arvu võimalik suurenemine on suhteliselt väike. 6.3.5 Mürateke Veisefarmi käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka farmi teenindavast transpordist. Müra iseloom ja tase ei erine oluliselt nullalternatiivi puhul tekkivast olukorrast (vt ptk 5.1.5). Enamasti on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa müra tekitavatest tegevustest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seotuna transpordikoormuse kasvuga kasvab liiklusmüra tase. Veokitega tuuakse farmi territooriumitele sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut, sõnnikut ja jäätmeid. Loomade vedu ja jäätmevedu toimub laiendatud tegevuse puhul üldjuhul sama sagedusega kui nullalternatiivi korral. Transpordikoormus kasvab eeskätt läbi söödaveo ja sõnnikuveo. 6.3.6 Avariiolukorraoht Hädaolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt reovee ärajuhtimisega ning sõnnikukäitlusega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub äkkheide välisõhku või levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette. Sõnnikuhoidla purunemine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidla korrapärase hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik kontrollida. Lekete avastamiseks on hoidlal kontrollkaevud. Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan. Teine oluline valdkond, mis nõuab farmis tähelepanu on, võimalik haiguspuhang. Piimaseadmeid ja –hoiuruume pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt toidu- ja veterinaarohutuse nõuetele. Farmikompleksis paigutatakse haiged veised teistest lehmadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse karjast ning antakse üle loomsete jäätmete käitlustehasele. Farmi veterinaartoimingud viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele. Loomataudi puhkemise korral tuleb muuhulgas juhinduda Veterinaar- ja Toiduameti ettekirjutustest ning loomatauditõrje seadusest. Farmiga seotud vedude korral tuleb arvestada ka võimaliku liiklusõnnetuste ohuga, mis ei erine muu transpordikoormusega teedel kaasnevast õnnetuseohust. Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan. Tulekahju vältimiseks tuleb töötajatele tutvustada tuleohutusnõudeid. Tulekahju ennetamiseks on hooned ehitatud vastavalt tänapäevastele ehitusnormidele ja standarditele. 6.4 Kavandatud tegevustega kaasnevad keskkonnamõjud 6.4.1 Mõju maastikule ja pinnasele Maastiku muutus ning vajalikud pinnasetööd toimuvad ehitusetapis. Ehitustegevus toimub juba osaliselt hoonestatud põllumajanduslikul alal ning maakasutuse üldist iseloomu ei muudeta, 62/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne mistõttu olulist mõju eeldatavalt ei esine. Arvestama peab hoonestuse suhteliselt suure mahuga, mis tähendab vastavas ulatuses maa hõivamist (põllumaast hoonete aluseks maaks). Farm paikneb ka asulakeskustest ja maanteest eemal ega muuda seega olulisi vaateid. Farmi käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Teatavat kaudset mõju võib avaldada farmist eralduvate saasteainete sadenemine nt hoonete katusele ning sademeveega uhtumine otse pinnasesse või kraavi. Eeldatavasti ei ole tegemist suurte kogustega. Eeldusel, et farmikompleksi käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule, puuduvad veisefarmikompleksi tegevusel olulised tagajärjed ja negatiivne mõju maastikule ja pinnasele. Farmi tegevusega kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on põllumajadusmaade vajadus – loomasööda tootmiseks ja ühtlasi farmis tekkiva sõnniku realiseerimiseks orgaanilise väetisena. Valdavalt kasutatakse selleks eeldatavalt samu haritavaid maid, mida tehtaks ka nullalternatiivi puhul. Põllumajandustootmise arendamine ja laiendamine panustab põllumaade kasutuses hoidmisesse ning seega soodustab välja kujunenud põllumajandusmaastiku säilitamist piirkonnas. Võttes arvesse riiklikul tasemel võetud eesmärki, milleks on väärtuslike põllumajandusmaade säilitamine ja kasutamine, võib vastavaid kaudseid mõjusid lugeda positiivseks. Samuti saab kaudse positiivse mõjuna välja tuu orgaaniliste väetiste kasutamise mõju muldade viljakusele. Samas peab arvestama, et sõnnikus sisalduvad taimetoitained lämmastik, fosfor ja kaalium, aga ka teised keemilised elemendid ja ühendid, võivad asjatundmatu väetamise (väetamisnõuetest mitte kinni pidades või muldade ja kasvatavate kultuuride vajadusega mitte arvestades) korral avaldada mullale negatiivset mõju. Laotuspindade vajadust ja nende paiknemist on lähemalt käsitletud ptk 6.4.4. Mõju pinnasele võib avalduda avariiolukorras, kui sõnnikuhoidla peaks lekkima ning vedelsõnnik või virts imbub pinnasesse. Võimalike lekete avastamiseks on vedelsõnnikuhoidlatele rajatud kontrollkaevud, millega on võimalik võrdlemisi kiirelt hoidlate leke tuvastada. Järeldus: Mõju maastikule ja pinnasele on alternatiivide 1 ja 2 puhul eeldatavalt neutraalne. 6.4.2 Mõju pinnaveele Muraka veisefarmi maaüksusel puuduvad looduslikud veekogud, samuti puuduvad farmi vahetus läheduses olulised pinnaveekogud. Farmikompleksis tekkiv reovesi suunatakse sõnnikuhoidlatesse, mistõttu otseheidet veekogudesse ei toimu. Farmikompleksis tekkiva heitvee käitlus ei mõjuta kavandatavates olukordades pinnavee režiimi ega seisundit, kuna heitvett pinnaveekogusse ei juhita. Samuti ei toimu farmikompleksi käitamisel pinnaveevõttu. Käitise tegevus võib pinnavett mõjutada eelkõige sõnnikukäitluse tulemusel. Võimalikud põhjused on tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumine sõnniku transportimisel ning avariiolukorrad. Kõigi nõuete täitmisel on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud. Tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete täitmisel sõnniku käitlemisel farmikompleksi tegevusel otsest olulist negatiivset keskkonnamõju pinnaveele ei ole. Järeldus: Mõju pinnaveele on alternatiivide 1 ja 2 puhul eeldatavalt neutraalne. 6.4.3 Mõju põhjaveele Farmi tegevusega ei ole ette näha saasteainete põhjavette viimist. Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on sõnnikus olevate mikroorganismide või toitainete leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Farmi vedelsõnnikuhoidlad peavad vastama kõigile veekaitsenõuetele Leke on võimalik vaid juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi ja keskkonnanõudeid või avariiolukorras. Kuna vedelsõnnikukäitlus farmis on kinnine (vedelsõnnik pumbatakse kogumiskaevudesse, hoidlatesse läbi torustiku), siis tõenäosus reoainete jõudmiseks pinnasesse ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 63/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne seeläbi põhjavette farmikompleksi territooriumilt on väike. Mõju põhjaveele on võimalik eeskätt läbi toitainekao sõnniku laotamisel ja mulda viimisel. Loomade arvu suurenemisega kasvab kompleksi veetarve. Kompleksi veevarustuseks võetakse sarnaselt nullalternatiivile vett kahest enda ettevõttele kuuluvast puurkaevust. Arvutuslikult on Muraka veisefarmi tegevuseks vett vaja alternatiiv 1 korral umbes 124 m3 ööpäevas ehk 1,44 l/s. Alternatiiv 2 korral on veevõtt kuni 153 m3 ööpäevas ehk 1,77 l/s. Puurkaevude tootlikkused on 3,33 l/s ja 1,47 l/s, seega puurkaevude tootlikkused võimaldavad vajalikku veevõttu (lubatud veevõtu suurendamist). Põhjavee tarbimine ei põhjusta alamvesikonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist. Veemajanduskava kohaselt on kasutatavad veekogumid koguselisuse poolest heas seisundis, põhjaveekogumite looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt.60 Järeldus: Käitise kavandatud tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile on alternatiivide 1 ja 2 puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne ning põhjavee kvantiteedile eeldatavalt neutraalne. 6.4.4 Mõju sõnnikukäitlusest Sõnniku laotamise probleemidena nähakse võimalikku laotuspindade kaugust,laotamisele (sh vedamine) kuluvat aega ning selle majanduslikku tasuvust. Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg (viie aasta keskmine) fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega61. Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad nii lämmastiku kui ka fosfori arvestuses nullalternatiivi puhul (Tabel 24; Tabel 25). Sõnniku toitainete sisalduse määramisel sõnnikust võetakse aluseks põllumajandusministri määruses nr 7362 välja toodud näitajaid. 60 Lääne-Eesti vesikonna vaamajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad 61 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. 62 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. 64/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 24. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind lämmastiku sisaldusest lähtuvalt kavandatava alternatiiv 1 korral Mini- Karjatamispäevi, looma kohta, t/a Virtsa Sügav- N sisaldus, kg/t N sisaldus, kg/t N sisaldus, kg/t N sisaldus, kg/t Sõnnikukogus Nr Vedel- Tahe- Aastas maalne Karjatamis- koefitsient Looma- kogus allapanu- tk/a (24h) plaanil sõnnik sõnnik toodetav N vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade tahe- sõnnik või kokku, kokku, kokku, põllu- arv sõnnikust kokku, kaardil t/a t/a kg pind, kokku, t/a t/a ha Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed, Piimalehmad S1a ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus Vedelsõnnik 356 0 1 24,7 8793,2 4,74 - - - - - - 41679,8 245,2 (10000kg) loomulik koorik >3 korda päevas, vähene allapanu Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed, Piimalehmad S1b ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus Vedelsõnnik 356 0 1 24,7 8793,2 4,74 - - - - - - 41679,8 245,2 (10000kg) loomulik koorik >3 korda päevas, vähene allapanu Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed, Piimalehmad S2 ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus Vedelsõnnik 700 0 1 24,7 17290 4,74 - - - - - - 81954,6 482,0 (10000kg) loomulik koorik >3 korda päevas, vähene allapanu Lõaspidamine, kraapkonveierid, Tahesõnnikuhoidla, sõnnikueemaldus S3 Lehmmullikad Tahesõnnik 60 0 1 11,6 - - 556,8 3,91 139,2 4,44 - - 2795,1 16,4 loomulik koorik >3 korda päevas, rohke allapanu (avatud süsteem) Tahesõnnikuhoidla, Vabapidamine, Sügavalla- S3 Lehmvasikad 140 0 1 5,6 - - - - - - 784 5,92 4641,3 27,3 loomulik koorik sügavallapanu panusõnnik KOKKU 1612 34876,4 556,8 139,2 784 172750,6 1016,2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 65/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 25. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind fosfori sisaldusest lähtuvalt kavandatava alternatiiv 1 korral Mini- Karjatamispäevi, looma kohta, t/a Vedel- P sisaldus, kg/t P sisaldus, kg/t P sisaldus, kg/t P sisaldus, kg/t Sõnnikukogus Nr Sügav- Aastas maalne Karjatamis- koefitsient Looma- sõnniku Tahesõnniku Virtsa kogus tk/a (24h) plaanil Sõnniku- allapanu- toodetav vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis kohtade kogus kogus kokku tahesõnnikust või tüüp sõnnik P kokku, põllu- arv kokku, t/a kokku, t/a kaardil kokku, t/a kg pind, t/a ha Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed, Piimalehmad S1a ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus Vedelsõnnik 356 0 1,00 24,7 8793,2 1,22 - - - - - - 10727,7 429,1 (10000kg) loomulik koorik >3 korda päevas, vähene allapanu Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed, Piimalehmad S1b ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus Vedelsõnnik 356 0 1,00 24,7 8793,2 1,22 - - - - - - 10727,7 429,1 (10000kg) loomulik koorik >3 korda päevas, vähene allapanu Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed, Piimalehmad S2 ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus Vedelsõnnik 700 0 1,00 24,7 17290 1,22 - - - - - - 21093,8 843,8 (10000kg) loomulik koorik >3 korda päevas, vähene allapanu Lõaspidamine, kraapkonveierid, Tahesõnnikuhoidla, sõnnikueemaldus S3 Lehmmullikad Tahesõnnik 60 0 1,00 11,6 - - 556,8 0,97 139,2 1,00 - - 679,3 27,2 loomulik koorik >3 korda päevas, rohke allapanu (avatud süsteem) Tahesõnnikuhoidla, Vabapidamine, Sügavalla- S3 Lehmvasikad 140 0 1,00 5,6 - - - - - - 784 0,96 752,6 30,1 loomulik koorik sügavallapanu panusõnnik KOKKU 1612 34876,4 556,8 139,2 784 43981,1 1759,2 66/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 26. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind lämmastiku sisaldusest lähtuvalt kavandatava alternatiiv 2 korral Mini- Karjatamispäevi, looma kohta, t/a Sügav- N sisaldus, kg/t N sisaldus, kg/t Sõnnikukogus Nr Aastas maalne Karjatamis- koefitsient Looma- Vedel- allapanu- tk/a (24h) plaanil toodetav N vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade sõnnik sõnnik või kokku, põllu- arv kokku, t/a kokku, kaardil kg pind, t/a ha Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, ringja S1a sõnnikueemaldus >3 korda päevas, Vedelsõnnik 356 0 1 24,7 8793,2 4,74 - - 41679,8 245,2 (10000kg) põhiplaaniga, loomulik koorik vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, ringja S1b sõnnikueemaldus >3 korda päevas, Vedelsõnnik 356 0 1 24,7 8793,2 4,74 - - 41679,8 245,2 (10000kg) põhiplaaniga, loomulik koorik vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, ringja S2 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, Vedelsõnnik 700 0 1 24,7 17290 4,74 - - 81954,6 482,0 (10000kg) põhiplaaniga, loomulik koorik vähene allapanu Tahesõnnikuhoidla, loomulik Sügavalla- S4 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 400 0 1 5,6 - - 2240 5,92 13260,8 78,1 koorik panusõnnik Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, ringja S5 Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, Vedelsõnnik 1100 0 1 11,1 12210 4,44 - - 54212,4 318,9 põhiplaaniga, loomulik koorik vähene allapanu KOKKU 2912 47086,4 2240 232787,3 1369,3 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 67/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 27. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind fosfori sisaldusest lähtuvalt kavandatava alternatiiv 2 korral Mini- Karjatamispäevi, looma kohta, t/a P sisaldus, kg/t P sisaldus, kg/t Sõnnikukogus Nr Vedel- Sügav- maalne Karjatamis- koefitsient Looma- Aastas tk/a (24h) plaanil sõnniku allapanu- vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnniku-tüüp kohtade toodetav P või kogus kokku, sõnnik kokku, põllu- arv kokku, kg kaardil t/a t/a pind, ha Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, ringja Piimalehmad skreeperseadmed, S1a põhiplaaniga, loomulik Vedelsõnnik 356 0 1,00 24,7 8793,2 1,22 - - 10727,7 429,1 (10000kg) sõnnikueemaldus >3 korda koorik päevas, vähene allapanu Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, ringja Piimalehmad skreeperseadmed, S1b põhiplaaniga, loomulik Vedelsõnnik 356 0 1,00 24,7 8793,2 1,22 - - 10727,7 429,1 (10000kg) sõnnikueemaldus >3 korda koorik päevas, vähene allapanu Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, ringja Piimalehmad skreeperseadmed, S2 põhiplaaniga, loomulik Vedelsõnnik 700 0 1,00 24,7 17290 1,22 - - 21093,8 843,8 (10000kg) sõnnikueemaldus >3 korda koorik päevas, vähene allapanu Tahesõnnikuhoidla, Sügavalla- S4 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 400 0 1,00 5,6 - - 2240 0,96 2150,4 86,1 loomulik koorik panusõnnik Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, ringja skreeperseadmed, S5 Lehmmullikad põhiplaaniga, loomulik Vedelsõnnik 1100 0 1,00 11,1 12210 1,00 - - 12210 488,4 sõnnikueemaldus >3 korda koorik päevas, vähene allapanu KOKKU 2912 47086,4 2240 56909,6 2276,4 68/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on vajalik alternatiiv 1 puhul vähemalt 1759,2 ha ja alternatiiv 2 puhul vähemalt 2276,4 ha laotuspindu. Osaühingul Selja on sõnniku laotamiseks aruande koostamise ajal kokku 1607 ha maad, kuid mida suurendatakse vastavalt loomakohtade arvu tõusuga. Täpne laotuspindade vajadus sõltub siiski sõnniku reaalsest toitainesisaldusest. Laotuspindade reaalse vajaduse selgitamiseks teostatakse farmis enne laotusperioodi sõnnikuproovides toitainete sisalduse analüüs ning koostatakse vedelsõnniku laotamisplaanid, mis esitatakse kinnitamiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaameti poolne järelevalve võimaldab jooksvalt jälgida laotamispindade reaalset piisavust, s.h ka seda, et samadel põldudel ei tekiks erinevate farmide tegevuse tõttu n.ö topeltarvestamist ja sellest tulenevat üleväetamise ohtu. Eeltoodud nõue tagab ka selle, et farmi täisvõimsusel töötamine on võimalik vaid juhul, kui vastava tootmismahu juures suudetakse tagada sõnniku laotamine kõigi kehtivate veekaitsenõuete kohaselt. KMH on algatatud farmi laiendamise taotluse alusel. Farmi laiendamine on aastaid kestev järk- järguline protsess ning keskkonnamõju hindamise ja kavandatavate tegevuste võimaliku reaalse elluviimise vahele jääb seetõttu arvestatav ajaperiood. Osaühingul Selja on kuni laiendatud farmikompleksi kasutuselevõtuni ja loomade arvu suurendamiseni aega sõlmida põllumaade ostu- , müügi- ja rendilepinguid, samuti sõlmida koostöölepinguid tekkiva sõnniku üleandmiseks teistele huvitatud põllumajandusettevõtetele vms. Ühtlasi on võimalik loomade arvu suurendada järk- järgult, vastavalt saavutatud sõnnikukäitluse võimekusele konkreetsel ajahetkel. Eelnevast tulenevalt ei ole käesoleval ajal võimalik esitada reaalset kõikehõlmavat laotamisplaani farmi tegutsemisaastate jaoks. KMH raames on sõnniku laotamist käsitletud ulatuses, kus see on antud planeerimise etapis võimalik. Arvestatud on ettevõtte kasutuses olevate põllumajandusmaadega ja nende paiknemisega vastavalt PRIA põllumassiivide veebikaardile (14.06.2021 seisuga). Lähimad põllumaad paiknevad farmi vahetus ümbruses (Joonis 15), võimaldades seeläbi minimeerida sõnniku transpordile kuluvat aja- ja ressursikulu ning veoga kaasnevaid keskkonnamõjusid (transpordiga kaasnev müra, tolmu ja heitgaaside lendumine jm). Ligikaudu 3-4 km pikkuse veotee raadiusesse jääb valdav osa vajalikust laotamispinnast. Kaugeimad põllud paiknevad ligikaudu 10 km veotee kaugusel. Farmi käitajal lasub farmi kasutusele võtuga kohustus tagada nõuetekohane sõnniku käitlemine, sõltumata sellega kaasnevatest tehnilistelt või majanduslikult keerulistest asjaoludest. Seejuures peab aga arvestama veekaitseliste piirangutega, mis vähendab reaalselt väetiste kasutamiseks kasutatava põllumaa pindala. Väetiste laotamine on keelatud veekogude veekaitsevööndites, põhjaveehaarete sanitaarkaitse- või hooldusaladel, allikate ja karstilehtrite ümbruses (s.h laiendatud ulatuses nitraaditundliku ala oluliste allikate ja karstilehtrite ümber) ning haritaval maal maapinna kaldega üle 10% kui see ei kuulu keskkonnaministri määruses 10.05.2016 nr 11 sätestatud erandite alla. Piirangute ulatuse leidmisel on mõju hindamise raames kasutatud Maa-ameti kitsenduste kaardikihti, EELISe andmeid ja Maa-ameti kaardirakenduse kallete kaarti. Nimetatud andmetele tuginedes saab järeldada, et põllumaid, millele rakenduks täielik väetamise keeld tulenevalt maapinna suurest kaldest, põllumassiivide hulka ei jää. Teiste kitsendustega (veekaitsevööndid, sanitaarkaitsealad) on hõlmatud ligikaudu 22 ha. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 69/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 15. Võimalike sõnniku laotamispindade paiknemine ja veekaitseliselt tundlikud alad Teostatud arvutused näitavad, et tootmise täismahus käivitamisel on vajalik täiendavate sõnnikukasutusviiside leidmine. Nagu eespool kirjeldatud, sõltub maavajadus suuresti reaalsetest tootmispraktikatest ning sellest tulenevast sõnniku tegelikust toitainesisaldusest. Nendeks täiendavateks viisideks saab olla nii sõnniku orgaanilise väetisena üle andmine teistele põllumajandusettevõtjatele, täiendavate maa-alade omandamine, maarendi lepingute sõlmimine, koostöö biogaasijaamadega sõnnikust energia tootmiseks vms. Oluline on märkida, et KMH aruandes välja toodud loomade arv on maksimaalne planeeritav ning soovitud mahuni on võimalik jõuda ka järk-järguliselt (alustades väiksema loomade arvuga). Maksimaalse tootmismahuni saab jõuda alles siis, kui on tagatud kogu tekkiva sõnniku keskkonnanõuete kohane käitlemine. Järelevalvet selle üle teostab Keskkonnaamet. Sellega arvestatakse keskkonnakompleksloa taotlemisel, s.t loaga seatava lubatud maksimaalse tootmismahu taotlemisel. Analüüsist võib järeldada, et laotuspindade kaardil toodud põllumajandusmaad on kavandatud tegevuse elluviimisel valdavas ulatuses orgaanilise väetisega väetatavad. Laotamispindadeks ette nähtud põllumaad on ka tänasel päeval kasutusel erinevate põllukultuuride kasvatamiseks, mis 70/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne tähendab, et kasutatakse ka väetisi. Positiivse mõjuna kavandatava teguse korral saab välja tuua, et sõnniku kasutamine kohaliku väetisena on energiasäästlikum kui mineraalväetiste tootmine ja kasutamine. Samuti parandab sõnniku kasutamine mulla orgaanikat. Peamisteks negatiivse keskkonnamõju riskifaktoriteks on sõnnikus sisalduva lämmastiku emissioon atmosfääri ammoniaagina ja lämmastikoksiididena, samuti leostumine nitraatidena pinna- ja põhjavette. Farmi kompleks ja selle ümbrus asub suhteliselt või keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, seega piirkonna maapinnalt esimene põhjaveekiht on reostuse eest suhteliselt kaitstud. Lisaks potentsiaalsele mõjule veekeskkonnale kaasnevad sõnniku veo ja laotamisega ka heited välisõhku. Vedelsõnnikut veetakse kinnistes tsisternides, mistõttu heited tekivad eelkõige sõnniku laotamiseelsel segamisel hoidlates (vajalik hoiustatud vedelsõnniku koostise ühtlustamiseks) ning laotamisel. Tahesõnniku puhul võib heide avalduda ka veo käigus, samas ei tajuta tahesõnnikuga kaasnevat lõhnahäiringut üldjuhul niivõrd tugevana (ebameeldivana) kui vedelsõnniku oma. Sõnnikus sisalduv lämmastik on ammoniaagina kergesti atmosfääri lenduv. Samuti on lenduv dilämmastikoksiid, mis tekib pärast vedelsõnniku mulda viimist nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni käigus. Ammoniaagi heide sõltub laotamistehnoloogiast (nt lohisvooliklaotur või sõnniku sisestusseade) ning sõnniku muldaviimise kiirusest. Sõnniku laotamisega seotud lõhnahäiring on aga ajutine, esinedes vaid sõnniku laotamisperioodidel. Ettevaatusprintsiibist lähtudes võib seega eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneval sõnnikuveol ja laotamisel on negatiivne mõju nii piirkonna välisõhu kvaliteedile kui ka veekeskkonnale, eeskätt põhjaveele (samas peab arvestama, et sõnnikuvedu ja laotamine toimub väiksemas koguses ka olemasolevas olukorras). Järgides õigusaktide nõudeid ja head põllumajandustava ehk kasutades väetiseid keskkonnatingimusi, kasvavaid kultuure, ilmastikku ja kohalikke elanikke arvestades, on võimalik negatiivseid mõjusid minimeerida. 6.4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile Mõju välisõhu seisundile on eeldatavalt üheks kõige olulisemaks mõjuvaldkonnaks. Mõju välisõhu kvaliteedile võib jagada ehitusaegseks ja ümberehitatud farmi käitamise ehk loomade pidamise aegseks mõjuks. Ehitustegevuse aegne mõju (tolmu lendumine ehitusplatsilt jms) on lühiajaline, lokaalne ning mahtudest tulenevalt väheoluline. Nende mõjude ulatust saab piirata töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega. Käitise tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati nii saasteainete kui ka eraldi lõhnaühendite hajumisarvutused. Õhukvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrusele nr 8463, piir- ja sihtväärtuste arvestamisel lähtuti keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrusest nr 7564. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Lõhna puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud võrdluskriteeriume65. Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist Muraka veisefarmi heiteallikatest lähtuv heide. Mudeldamisel kasutatud täpsemad Muraka veisefarmi 63 RT I, 08.12.2017, 7 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84. 64 RT I, 06.03.2019, 12. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75. 65 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 71/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne heiteallikate parameetrid ning saasteainete ja lõhna heitkogused heiteallika kaupa on välja toodud alapeatükis 5.1.1. Kontrollimatut heidet pole õhukvaliteedi hindamisel arvesse võetud. Tootmisterritooriumi piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu saastatuse ega lõhna taset mõõdetud. Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest, mis jäävad käitise hajumisarvutuse piirkonda ehk piirkonda, mis ulatub vähemalt 1 km kaugusele käitise tootmisterritooriumist. Keskkonnaameti keskkonnateenuste järgi ei asu KOTKAS infosüsteemi andmetel Muraka veisefarmi läheduses heiteallikaid, mis omaks keskkonnaluba, millest väljutatakse samasuguseid saaste- või lõhnaaineid nagu Muraka veisefarmist ning millest eralduvatele saasteainetele oleks kehtestatud lubatud piirväärtused ehk mille puhul peaks teostama hajumisarvutused. Seega on saasteainete saastetaseme (lõhna) määramisel saasteainete fooniks võetud null ning saastetaseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud ainult paiksed Muraka veisefarmi heiteallikad. Saasteainete hajumise, saasteainete poolt põhjustatud saastetaseme ja saastuse taseme hindamiseks oluliste lähiümbruse objektide juures kasutati aluskaarti. Aluskaardina kasutati Maa- ameti kaardirakenduse digitaalset põhikaarti. Hajumiskaarte pole esitatud, kuna need esitatakse ainult nende saasteainete puhul, mille koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase maapinnalähedases õhukihis väljaspool tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest, kuna väiksemate väärtuste puhul on saasteainete kontsentratsioonid välisõhus väga väikesed ning neid pole mõistlik, visuaalse võrreldavuse huvides, kaardil näidata (Tabel 28). Tabel 28. Muraka veisefarmi heiteallikate koosmõju kavandatavate alternatiivide korral Välisõhku väljutatud saasteaine Välisõhu maksimaalne Summarne arvutuslik Suhe, Heiteallikate numbrid Õhukvaliteedi hetkeline õhukvaliteedi tase Cm/ plaanil või kaardil CASi nr Nimetus taseme piirväärtus heitkogus, väljaspool tootmis- ÕPV ÕPV1, µg/m3 territooriumi, µg/m3 g/s K1, K2 PM2,5 Eriti peened osakesed 0,001 25 (ÕPVa) 0,5 0,02 Mittemetaansed 5000 (ÕPV1) 15 0,00 K1, K2 NMVOC orgaanilised lenduvad 0,0007 ühendid 2000 (ÕPV24) 0,7 0,00 200 (1h, 99,79%) 35 0,18 K1, K2 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,027 40 (ÕPVa) 2 0,05 50 (24h, 99,41%) 5 0,10 K1, K2 PM10 Peenosakesed 0,001 40 (ÕPVa) 1 0,03 K1, K2 630-08-0 Süsinikoksiid 0,010 10000 (ÕPV8) 30 0,00 Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase Muraka veisefarmi heiteallikate koosmõjus ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piirväärtusi ei väljaspool territooriumi ega lähimate elumajade juures. Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Lõhnatundide lubatud arv aastas on 15% kogutundidest ehk 1314 tundi aastas. Lõhna häirivus on defineeritud keskkonnaministri määruses nr 8166. Määruse kohaselt loetakse lõhnaaine esinemise osakaal elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks, kui standardi EVS 886-1 meetodit kasutades näitavad modelleerimistulemused aasta lõikes vähemalt 15%-list aasta lõhnatundide ületamist. 66 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81 72/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus alternatiivide 1 ja 2 korral on esitatud lisas (Lisa 5). Nendelt lähtub, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures ei toimu vastuvõtja juures häiringutaseme ületamist. Lähim elamu jääb lähimast heiteallikast mõõdetuna ca 220 m kaugusele ida suunda. Kuna valdavaks on edela tuuled, siis käitisest pärinevad lõhna tekitavad saasteained võivad ka sinnapoole kanduda. Lähim elamupiirkond käitisest jääb umbes 300 m kagusele kagu suunda. Kuna piirkonnas on valdavaks edela tuuled, siis elamupiirkonna poole lõhnaaine levikut pidevalt ei toimu. Lõhna tekitavaid saasteaineid lendub sõnnikust nii lautades, sõnnikuhoidlates kui ka sõnniku vedamisel ja laotamisel ning mulda viimisel. Seoses kavandatavast tegevusest tuleneva lõhnaaine esinemisega tuleb juhitda tähelepanu ka sellele, et lõhna tugevuse tajumine on suhteline. Loomaskavatusega kaasnev lõhna teke ja hajumine on individuaalselt tajutav ning õigusaktidega seatud normide piiresse jäämine ei tähenda automaatselt, et konkreetne elanik üldse häiringut ei taju. Samuti peab arvestama, et paratamatult suureneb lõhnahäiring ajutiselt sõnniku segamisel, väljaveol ja laotamisel. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub seejuures hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Lisaks käitise territooriumilt ja sõnnikulaotuspindadelt tulenevale häiringule võib mõjutada välisõhu saastetaset negatiivselt ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine käitise juurdepääsuteedelt, mida hajumisarvutustesse siiski ei kaasatud, kuna tegemist on hajusa heitega. Tulemustest saab järeldada, et kavandatavate tegevuste elluviimisel koos kasvava tootmismahuga kaasneb saasteainete heitkoguste kasv, kuid kokkuvõtvalt ei too see kaasa elanike ja keskkonna kaitseks määratud piirnormide ületamist. Järeldus: Alternatiividega 1 ja 2 kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile s.h lõhna tasemele. 6.4.6 Mõju müratasemele Müratase farmi territooriumil ja selle juurdepääsuteedel kavandatava tegevuse elluviimisel eeldatavalt suureneb. Enamuse käitise tegevuste puhul on tekkiva müra kestus lühiajaline ning samuti toimub suur osa neist tegevustest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Peamiseks farmi käitamisega kaasnevaks müraks võib pidada teenindavate veokite liiklusmüra. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid käitise teenindavate sõidukite transpordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Alternatiivide 1 ja 2 puhul transpordikoormus suureneb võrreldes nullalternatiiviga, kuna käitises on rohkem loomi ja toimub suuremas mahus sööda, jäätmete, sõnniku ja loomade transport. Siiski võib eeldada, et tegmist on üldkokkuvõttes liiklussageudsega, mis ei too kaasa liiklusmüra piirväärtuste ületamist. Järeldus: Müra mõju käitise piirkonnas on alternatiivide 1 ja 2 puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne. 6.4.7 Mõju hädaolukordadest Farmi tegevusega kaasnevatest võimalikest avariiolukordadest võib keskkonnamõjude aspektist olulisemaks pidada võimalikke lekkeid sõnnikuhoidlatest. Farm asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu vedelsõnnikuhoidlate leke ei too eeldatavalt kaasa suurt põjavee reostumise riski. Vedelsõnnikuhoidlatel on kontrollkaevud lekete avastamiseks. Lekke avastamisel tuleb hoidlad viivitamatult tühjaks pumbata ja lekked likvideerida. Maapinnal nähtavad lekked tuleb kokku koguda, vajadusel absorbeeriva ainega sidudes. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 73/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Kavandatava tegevuse korral on kahe vedelsõnnikuhoidla asemel kasutuses neli vedelsõnnikuhoidlat, mistõttu hädaolukorra tõenäosus võib olla võrreldes olemasoleva olukorraga suurem. Järeldus: Avariiolukorraga, alternatiivide 1 ja 2, puhul võib kaasneda eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju pinnasele ja põhjaveele (kiiresti hädaolukorrale reageerides). 6.4.8 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale Mõju hindamisel inimese tervisele on lähtutud eeldusest, et kuna kavandatavast tegevusest tekkiv häiring (heited õhku, müra) jääb alla neid reguleerivates Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides toodud piirväärtusi, siis otsest ohtu inimese tervisele ei ole. Peamine võimalik mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule. Suurendatud tootmismahuga farmi käitamisel on kohalikele elanikele häiringuks loomakasvatusele iseloomuliku lõhna tekkimine ja levimine. Kavandatavateks tegevusteks on veiste kasvatamise jätkamine, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Muraka veisefarm asub kohas, kus on ka praegusel hetkel töötav farm, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud. Objektiivse hinnangu andmiseks on kasutatud lõhna hajumisarvutusi lõhnaühikute ja lõhnatundide alusel. Modelleerimistulemused näitavad, et olulist keskkonnahäiringut tähistava 15% lõhnatundide esinemissageduse piirmäära lähimate elumajade juures kavandatavates olukordades ei ületata. Võrreldes kehtivas loas tooduga, suureneb siiski farmi välisõhu lõhna ja müra foon ning farmi mõjupiirkond. Negatiivselt võib mõjutada ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine käitise juurdepääsuteelt. Farmiga kaasnev transpordikoormuse kasv avaldab lisakoormust teedele. Teede korrashoiu eest vastutab teede omanik. Samas on kohaliku tee võimalikult nii öelda heaperemehelik ja sääslik kasutus tegevuste elluviimisel farmi enda huvidest lähtuv eesmärk, kuna see on vajalik farmi jätkusuutlikuks tegevuseks. Kaudne potentsiaalne negatiivne mõju võib avalduda läbi toitainekoormuse põllumajandusmaadele, kui see toob kaasa nitraadiühendite sisalduse kasvu joogiveehaaretena kasutatavates kaevudes. Sõnniku käitlemisel tuleb kinni pidada vee kaitseks kehtestatud nõuetest ning otsest põhjus-tagajärg seost sellise mõju avaldumiseks välja ei saa tuua. Keskkonnamõju hindamisel kasutatava informatsiooni alusel ei ole põhjust eeldada, et farmi tegevusega kaasnev veevõtt tooks kaasa veevarustuse probleemid kasutatavates põhjaveekihtides. Veisefarmis tekkiv reovesi suunatakse sõnnikuhoidlatesse. Kuna reoveesüsteem toimub kinnistes ja veekindlates süsteemides, siis puudub risk ümberkaudsetele pinnaveekogudele ja põhjaveele ning käitise tegevus ei oma tavaolukorras negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile ja seeläbi joogiveele. Positiivne mõju inimeste heaolule tuleneb läbi tööhõive ja omavalitsuse tulubaasi. Osaühing Selja ettevõtmine teenib positiivset eesmärki läbi selle, et varustatakse turgu eestimaise piimaga. Tootmistegevuse laiendamine parandab tootmise efektiivsust ja kindlustab seeläbi farmikompleksi jätkusuutlikkust. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavalt positiivselt ka kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Tootmistegevusega kindlustatakse töökohad nii farmis kui ka veisekasvatust toetavates tootmisvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne. Järeldus: Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale on alternatiivide 1 ja 2 puhul eeldatavalt neutraalne. 6.4.9 Tegevusega kaasnev kaudne mõju Kaudne mõju võib avalduda nii käitise otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas ning on sarnane nullalternatiivile. 74/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Selline kaudne mõju avaldub käitise tegevuspiirkonnas ka kavandatavate olukordade puhul. Käitises tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada veiste pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks, mis kavandatavate olukordade puhul on tänu suuremale loomade arvule suurem. Järeldus: Kaudne mõju on alternatiivide 1 ja 2 korral mitteoluline negatiivne. 6.4.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile Koosmõjus teiste tegevustega tuleb arvestada eeskätt, hinnates mõju põhjaveele (põhjaveevaru mõjutavad ka teised veetarbijad), teedele ja müratasemele (üldine olemasolev transpordikoormus) ning välisõhule (muu põllumajandustegevus piirkonnas). Teatud määral võib koosmõjuks pidada lisaks eelpool mainitule järgmiste heiteallikate koosmõju:  käitist teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile;  välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil;  põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega. Kavandatavates olukordades küll suurenevad teatud määral transpordikoormus ja põhjavee tarbimine, kuid olulist negatiivset keskkonnamõju ei põhjusta. Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on alternatiivide 1 ja 2 puhul mitteoluline negatiivne. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 75/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 7 KÄITISE SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete ja rajatiste seisundi säilimine või nende likvideerimine. Vastavalt võimalustele ja vajadustele toimub farmikompleksi konserveerimine, lammutamine või üleandmine järgmisele omanikule. Läbi viiakse järgmised tegevused:  lautades olevad loomad realiseeritakse (loomad müüakse);  laudad ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise;  laudad puhastatakse muudest abimaterjalidest;  söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse);  farmis kasutusel olev tehnika müüakse või võetakse kasutusele teistes ettevõtte osades;  ravimid ja muud kemikaalid (kütus) müüakse;  veetorustik tühjendatakse;  käitise territooriumil nende sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed, ohtlikud jäätmed) antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise;  kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks. Territooriumite suletus tagatakse kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule. Jäätmete üleandmisega vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele ning territooriumite sulgemisega on arendaja viinud need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks. Käitise sulgemisega kaovad veiste intensiivkasvatuse tagajärjed kompleksis, nagu heitmed välisõhku, jäätmeteke, sõnnikuteke, veetarbimine, reovee teke, energiakulu. Kui rajatisi ei lammutata, jääb kompleks alles maastikumärgina. Järeldus: Käitise sulgemisega ei kaasne alternatiivide 1 ja 2 puhul eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 76/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 8 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED 8.1 Ehitusetapi keskkonnameetmed Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga ning eeldatavasti ei kandu territooriumi piirist oluliselt väljapoole. Alljärgnevalt on sellegipoolest toodud mõned soovitused vastavate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Ehitustegevuse tagajärjed, millele leevendamisele on soovitav tähelepanu pöörata, on heide välisõhku (sh tolm), mürateke ning jäätmeteke. Välisõhu heidete ja müra peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid. Mõju on võimalik vähendada, töötades ainult tööpäevadel ning päevasel ajal (häiring elanikele on seeläbi väiksem) ning kasutades nõuetekohaseid töökorras seadmeid. Tolmu eraldumise vähendamiseks tuleks vältida suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist territooriumil. Vajaduse korral tuleb territooriumisiseseid teid tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta. Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb arendajal edastada peatöövõtjale. Eterniidijäätmed sisaldavad asbesti. Seetõttu peab olema tagatud, et asbesti sisaldav eterniit kogutakse ja käideldakse vastavaid oskusi ning tehnoloogiat omavate ettevõtete poolt. Samuti peab asbesti sisaldava eterniidi lõppladestamine toimuma nõuetele vastavas prügilas. Teatud ehitusetappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt papp, plast, kile, vahtplast vms) võivad tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tuleks kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist. 8.2 Käitise tegevuse peamised negatiivsed keskkonnamõjud ja leevendavad meetmed Alljärgnevalt on kirjeldatud meetmeid, millega on võimalik mõjutada kavandatava tegevuse tagajärgi ning seeläbi vähendada negatiivset keskkonnamõju. Leevendavad meetmed ei tohi kaasa tuua negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning peavad olema majanduslikult ja tehniliselt teostatavad. Keskkonnameetmete välja toomisel on keskendutud olulisematele mõjuvaldkondadele. Kavandatava tegevuse olulisima negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on mõju välisõhu kvaliteedile (lõhnahäiring), mõju põhjaveele farmi eevõtust ningpotentsiaalne mõj pinna- ja põhjaveele sõnniku käitlemisest väljaspool farmi (sõnniku laotamine). Muraka veisefarm on kavandatud tootmismahtudes keskkonnakompleksloa kohuslane, mis tähendab, et farm peab vastama asjakohastes referentsdokumentides toodud parima võimaliku tehnika nõuetele. Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selle rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Valdkondlikud parima võimaliku tehnika viitedokumendi järeldused kinnitatakse Euroopa Liidu tasandil Euroopa Komisjoni otsuse lisana. Veiste intensiivkasvatusele Euroopa Liidu tasandil parima võimaliku tehnika kohustust ei laiene, mistõttu on vastav PVT välja töötatud siseriiklikul tasemel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 77/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne ning PVT järeldused on kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015. aasta käskkirjaga nr 319. PVT järeldused koostati veiste intensiivkasvatuse Eesti PVT juhendi alusel67. KMH ekspert ei ole pidanud vajalikuks kõigi PVT nõuete KMH aruandesse kopeerimist. Nendega on võimalik tutvuda viidatud dokumentides. Keskkonnakompleksloa (muutmise) taotlemisel peab ettevõte oma taotluses esitama detailse ülevaate vastavusest vähemalt üldrakendatavatele nõuetele. Ülevaade KMH ekspertide hinnangul olulisematest PVT nõuetest (ehk nõuetest, mis on suunatud peamistele negatiivsete keskkonnamõjude valdkondadele), mida Muraka veisefarmis peab rakendama, on välja toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 29). Tabel 29. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-ga Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) PVT-le Üldised meetmed (välisõhu kaitse, veekaitse, avariiolukordade vältimine) Muraka veisefarmis tuleb järgida head PVT nr 1 on veisekasvatusettevõtte heal põllumajandustaval põhinev põllumajandustava. Sõnniku laotamine peab toimuma juhtimissüsteem, mis koosneb vähemalt järgmistest osadest: a) tegevuse vastavalt kasvatatavate kultuuride väetisevajadusele, planeerimine, sh sõnniku laotamisplaanide koostamine ning laotamise laotusplaanile ja ilmastikutingimustele. Kuna tegu on ettevalmistamine ja laotamiseks üleandmise korraldamine; b) käitise (lauda, olemasoleva käitisega, siis asukoha valikut on sõnnikuhoidla jms) asukoha valik (ei ole rakendatav olemasolevate käitiste võimalik rakendada vaid uute hoonete ja rajatiste suhtes); mh arvestatakse järgmisi aspekte:·loomade, sööda, abimaterjalide ja puhul. Uued hooned ja rajatised on planeeritud sõnniku transpordivajaduse ja kauguste vähendamine; piisav kaugus olemasolevatest lautadest põhja suunda ehk kaitsealustest ja reostustundlikest aladest; piisav kaugus paralleelselt lähimast tihedamast asulast (Selja). elumajadest;·valitsevate ilmastikutingimustega, sh valdava tuulte suunaga Territooriumile ei jää kaitsmata põhjaveega alasid vm arvestamine;·lauda laienemisvajadus, selleks võimaluste olemasolu. c) kõrgendatud tundlikkusega objekte. Farmikompleks Töötajate piisav teadlikkus, perioodiline koolitus ja täiendõpe. d) Omaseire tervikuna paikneb Muraka ja Selja asulatest tuule korraldus ja andmestik, sh energia, vee, loomasöötade ja mineraalväetiste suhtes selliselt, et otseselt farmi heide edela tuultega kulu ning tootmisjääkide ja sõnniku tekke täpne arvestus. e) Rajatiste ja külade poole ei lähe. Samas jäävad uute tehnika remont ning hooldus, korrasoleku kontroll, hoolduskavade hoonete/rajatiste suunda lähimad üksikud eluhooned, väljatöötamine. f) Hädaolukordades tegutsemise kava. Rakendatavus: PVT nr mistõttu tuleb uued rajatised paigutada territooriumil 1b ei ole rakendatav olemasolevate käitise suhtes. võimalikult kompaktsena (võimalikult suur vahemaa lähimate elamutega). Söötmine (välisõhu kaitse, loomade heaolu) PVT nr 3 eeldab, et sõltumata söötmistehnoloogiast: a) kasutatakse ratsioonis kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid; b) on ratsioon koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele Farmis kasutatakse loomade grupeerimist ning (söötmisnormidele); täisratsioonilise segasööda söötmisnormide söödaratsioon koostatakse vastavalt loomarühma väljatöötamisel rühmitatakse loomad võimalusel toodangu, laktatsioonifaasi söötmisnormidele. Kasutatakse kvaliteetseid ning või mingi muu parameetri alusel, arvestades seejuures nii karja suuruse, laboratoorselt analüüsitud söötasid, arvestades produktiivsuse, geneetilise piimatootmise võime, loomade toitumuse kui ka nende mõjudega produktiivsusele, looma tervisele ja tööjõu vajadusega söötmisel; c) arvestatakse söötmise tehnoloogia valikul keskkonnale. selle positiivsete ja negatiivsete mõjudega produktiivsusele, looma tervisele ja keskkonnale;d) söötade segamisel tagatakse homogeensus. Sööda hoiustamine (veekaitse) PVT nr 5 on talvise koresööda – silo – säilitamine veekaitsenõuete kohaselt: a) silohoidla siloga kokku puutuvad konstruktsioonid on veekindlad; konstruktsioonide perioodiline kontrollimine ja hooldus; b) silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (silomahl) suunatakse spetsiaalsesse hoidlasse või Silohoidlad rajatakse lekkekindlate virtsahoidlasse; hoidlad on kaitstud hüdroisolatsiooniga ning varustatud konstruktsioonidega, lahendades nõuetekohaselt vesilukuga, et välistada õhu sissetungimine silosse; c) silomahla hoidla silomahlade kogumine. Konstruktsioone tuleb mahutab vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta; d) perioodiliselt kontrollida ja hooldada. erakorralise meetmena silo ladustamisel maa peale kasutatakse alusmaterjalina veekindlat materjali ja silomahla sidumiseks sellise paksusega põhukihti, mis väldib silomahla keskkonda valgumise; e) silohoidla on ehitatud 67 Kaasik, A., 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses 78/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) PVT-le nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse; f) rullsilo põllul hoidmisel ei ole silorullid virnastatud. PVT nr 5 on talvise koresööda – silo – säilitamine veekaitsenõuete kohaselt: a) silohoidla siloga kokku puutuvad konstruktsioonid on veekindlad; konstruktsioonide perioodiline kontrollimine ja hooldus; b) silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (silomahl) suunatakse spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse; hoidlad on kaitstud hüdroisolatsiooniga ning varustatud vesilukuga, et välistada õhu sissetungimine silosse; c) silomahla hoidla mahutab vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta; d) erakorralise meetmena silo ladustamisel maa peale kasutatakse alusmaterjalina veekindlat materjali ja silomahla sidumiseks sellise paksusega põhukihti, mis väldib silomahla keskkonda valgumise; e) silohoidla on ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse; f) rullsilo põllul hoidmisel ei ole silorullid virnastatud. Tõhus veekasutus PVT nr 7 on ühe või mitme meetme kasutamine veekulu vähendamiseks:a) vee kulumõõtjate kasutamine ja kuluarvestuse pidamine; b) torustike- seadmete veelekete avastamine ja kõrvaldamine; c) kõrgsurvepesurite Vee kulu üle peetakse arvestust ning torustike ja kasutamine ja väljaheidete mehhaaniline koristamine; d) võimalusel seadmete lekkekindlust kontrollitakse. Teiste saastumata sademevee kogumine ja selle kasutamine koristamisel; e) tehniliste lahenduste kasutamise võimalused tehnoloogiliste seadmete pesuvee kasutamine ruumide koristamisel (nt täpsustuvad projekteerimisel. piimajahuti pesuvee kasutamine enne reoveepuhastisse või -hoidlasse suunamist lüpsiplatsi või ooteala põranda pesemiseks), Sõnnikukäitlus (välisõhu kaitse, veekaitse) PVT nr 10 on tahesõnniku hoidlas ladustamisel ja säilitamisel: a) betoneeritud Tõnnikuhoidlad projekteeritakse ja ehitatakse alusega (vajadusel seintega) lekkekindla hoidla, mis on varustatud lekkekindlatena, nõuetekohaselt lahendatakse virtsa sõnnikukihist väljavalguva uriini, virtsa ja sademevee mahutiga, kasutamine; kogumine. Hoidlad on asulatest allatuult. Alternatiiv 2 b) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja puhul planeeritakse ühee tahesõnnikuhoidlale peale valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele); katust. PVT nr 12 on poolvedel- ja vedelsõnniku ladustamine ning säilitamine betoon- , teraselementidest või muudest tehniliselt sobivatest uudsetest materjalidest hoidlas, mis vastab järgmistele nõuetele : a) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele); b) põhi ja seinad on lekke- ning Vedelsõnnikuhoidlad projekteeritakse ja ehitatakse korrosioonikindlad; c) konstruktsioonid on vastupidavad mehhaaniliste, lekkekindlatena. Hoidlad on asulatest asulatest termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes; d) hoidla on varustatud kaane või allatuult. Vedelsõnnikuhoidlatena kasutatakse kattega; e) hoidla väljavoolu ehk tühjendusavad on varustatud kahekordse monoliit-betoonist põhja ja moodulseinaelementidest klapiga; f) konstruktsioone hooldatakse ning kontrollitakse regulaarselt lekke- ja korrosioonikindlaid mahuteid. (soovitavalt kord aastas) ja süstemaatiliselt; g) sõnnikut segatakse Sõnnikulaguune ei rajata. Konstruktsioone tuleb hoiustamise perioodil ainult üks kord, vahetult enne hoidla tühjendamist. regulaarselt kontrollida. Vedelsõnnik on kaetud PVT nr 12 a. Betoon- ja teraselementidest või muudest tehniliselt sobivatest loomuliku koorikuga, vajadusel lisatakse põhku. uudsetest materjalidest hoidlale sobiv kate on: a) kaas, katus või tent; b) Loomulik koorik on ühtlasi lõhnaheidet vähendav present- või plastkangas; c) loomulik koorik (kui sõnniku kuivaine sisaldus on meede. Sõnnikut segatakse enne hoidla tühjendamist vähemalt 2% ning kui toimub hoidla alttäitmine kiirusel, mis koorikut ei kahjusta); d) ujuvkate, mille materjaliks võib olla näiteks rapsiõli vms biolagunev põllumajandussaadus; e) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele). PVT nr 14 on sellise laotustehnoloogia kasutamine, mis arvestab mullatüübile Vedelsõnniku laotamine toimub sulglõhega sobivust ja kõlviku tüüpi. PVT sõnniku laotamisel põllumaadele on sisestus-, sisestuslaotamisena. Tahesõnniku laotamine toimub segamis- ja ka lohislaotus. Sõnniku laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT sõnnikulaoturitega. sisestus- ja lohislaotus. PVT nr 20 on sõnniku eemaldamisel lõaspidamise laudast üks järgmistest Alternatiiv 1 puhul peetakse mullikaid lõas ning tsüsteemidest: a) lattkraapkonveier koos sõnnikupressuriga; b) nende puhul toimub sõnnikueemaldus laudast skreeperseade koos sõnnikupressuriga. kraapkonveieritega. PVT nr 22 on sõnniku eemaldamisel üks järgmistest süsteemidest: a) Loomad on enamasti vabapidamisel. Vaid alternatiiv optimaalse pikkusega puhkelatrid, skreeperseadmed söötmis-puhkealal, 1 korral on mullikad lõaspidamisel. Vastavuses PVT restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; b) optimaalse nõuetega ja sõltuvalt loomagruppidest on planeeritud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 79/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) PVT-le pikkusega puhkelatrid, sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega söötmis- nii skreeperseadmete kasutus kui mobiilsete puhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; c) seadmete kasutus (sügavallapanu). optimaalse pikkusega asemed, osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem;d) optimaalse pikkusega asemed, betoonpõrand söötmis-puhkealal, osaline restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; e) sügavallapanul pidamisviis, piisavas koguses allapanu, skreeper- või mobiilsed seadmed; f) olemasolevates vabapidamise lautades osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes ning paiskanalite süsteem; g) olemasolevates vabapidamise lautades on tingimisi PVT osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes ning põranda alla rajatud sõnnikukelder (hoidla) ning sõnniku eemaldamine söötmis-puhkealalt mobiilsete seadmetega (v.a sügavallapanul pidamise korral). Välisõhu kaitse PVT nr 21 on lõaspidamise laudas saasteainete õhkuheite vähendamine Kasutatakse piisavas koguses allapanu – põhku või järgmiste käitamistingimuste täitmisega: a) piisav allapanu kogus, allapanu turvast. Asemete pikkused, sõnnikukäigu laius on uuendamine vajadusele; b) optimaalse pikkusega asemed; c) optimaalse optimaalse suurusega. Sõnniku eemdaldamine laiusega sõnnikukäik; d) sõnniku eemaldamine optimaalse sagedusega; e) toimub laudats mitu korda päevas. Samuti toimub sõnnikueemaldussüsteemide tehniline korrasolek, sh nende regulaarne pidev sõnnikueemdaldusseadmete kontroll. hooldus ja remont. PVT nr 23 on vabapidamisega laudas saasteainete õhkuheite vähendamine järgmiste käitamistingimuste täitmisega: a) optimaalse suurusega puhkelatrid, Puhkelahtrite, söötmis-puhkeala ja liikumiskäikude (loomade väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine ja loomade optimaalse suurusega tuleb arvestada lautade määrdumine on minimaalne); b) optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja projekteerimisel ja ehitamisel. Sõnnikut liikumiskäigud (mida väiksem on sõnnikuga saastuv ala, seda vähem eemaldatakse laudast skreeperseadmetega. ammoniaaki lendub); c) sõnniku regulaarne eemaldamine laudast (kanalitest) Lautadesse rajatakse lihtsalt puhastatavad hoidlasse; d) väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate betoonpõrandad. Sügavallapanuga lautades materjalide kasutamine; e) allapanu piisav kogus sügavallapanul pidamisviisi kasutatakse piisavas koguses allapanu. korral. PVT nr 24 on järgmiste täiendavate meetmete kasutamine: a) allapanu Pidamisviis varieerub loomarühmade kaupa. kasutamine saasteainete heite vähendajana sõltumata pidamisviisist ja Allapanuga pidamisviisi korral kasutatakse allapanu liigist; b) spetsiifiliste niiskust imavate preparaatide kasutamine allapanuna põhku või turvast. Allapanuta pidamisviisi asemetel. korral kasutatakse asemetel kummimatte. Heide välisõhku Peamised meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt saasteainete hajumise vähendamiseks farmikompleksist on parima võimaliku tehnika (PVT) ja hea loomapidamistava rakendamine. Väljaheidetega eralduva lämmastiku ja lõhnaainete kogust on võimalik vähendada söödaratsiooni toitefaktorite sisalduse kaudu. Tasakaalustatud ratsiooniga söötmisel on väljaheidete lämmastiku ja lõhnaainete kontsentratsioon madalam. PVT nõuded sätestavad, et ratsioon koostatakse vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele) ning ratsioonis tuleb kasutada kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid. Keskkonnamõju leevendavaks meetmeks võib lugeda farmikompleksi kui terviku paiknemist. Piirkonnas on valitsevaks edelast puhuvad tuuled ning seega paikneb farm ühes oma sõnnikuhoidlatega elamupiirkondade suhtes pigem allatuult. Selja küla keskus jääb farmist läände ning Muraka küla itta (kagusse). Valitsev tuule suund kannab farmist tuleneva õhusaaste põldude ja metsade ning üksikute elamute suunas. Farmi sõnnikuhoidlate mahutavus on arvestatud varuga. Seetõttu on lõhna hajumist võimalik teataval määral vähendada, vältides võimalusel lähimate elamute poolsete hoidlate täielikku täitumist või vähendades nende täieliku täituvuse perioodi. Seega, kui see on tehniliselt teostatav, on hoidlate täielikul täitmisel soovitav seda alustada laudahoonete poolsetest hoidlatest. 80/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Sõnniku ladustamisel aitab hoidla katmine oluliselt vähendada lõhna levikut. Sõltuvalt sõnnikuhoidla konstruktsioonist kasutatakse selleks mitmesuguseid katteid, nii ujuv- kui ka statsionaarseid katteid. Kavandatava olukorra puhul soodustatakse vedelsõnnikuhoidlatele loodusliku kooriku teket ning vajadusel lisatakse kooriku tekke kiirendamiseks sõnniku pinnakihile põhku. Naturaalse kooriku efektiivsus sõltub selle füüsikalistest omadustest (eriti paksusest) ning see on suhteliselt kergesti mõjutatav ilmastikutingimustest (tuul, paduvihm). Alternatiiv 2 korral planeeritakse ühele tahesõnnikuhoidlale peale rajada ka katus. Samuti tuleb minimeerida sõnniku segamist, tehes seda hoiustamisperioodil ainult üks kord, vahetult enne hoidla tühjendamist. Lisaks heitele farmi territooriumilt peab arvestama ka lõhnahäiringuga sõnniku veol ja laotamisel. Sõnnikus sisalduv lämmastik on ammoniaagina kergesti atmosfääri lenduv. Samuti on lenduv dilämmastikoksiid, mis tekib pärast sõnniku muldaviimist nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni käigus. Mida kõrgem on laotusaegne õhutemperatuur, seda suuremad on lämmastikukaod läbi lendumise. Samuti suurendab ammoniaagi emissiooni tuul ja madal õhuniiskus - kuivanud maapinnale laotatud vedelsõnnik ei imbu piisavalt kiiresti pinnasesse, mistõttu lendubki palju ammoniaaki. Seega on soovitatav planeerida laotamist jahedama ja niiskema ilmaga. Vedamis- ja laotusaja valikul tuleks elamute lähedastel põldudel vältida ka ebasoodsaid tuule suundi suuremate elamupiirkondade suhtes. Lisaaspektina saab märkida, et suured lämmastikukaod sõnniku laotamisel on ühtlasi majanduslik kahju põllumehele - seda väiksemaks jääb sõnniku positiivne mõju väetisena. Seega on võimalikult soodsates oludes laotamine üldjuhul ka ettevõtte enda huvi. Sõnniku laotamiseks sobiv periood on agrotehniliselt piiratud ning farmi sõnnikukogus ja laotamispind suur, mistõttu on selge, et alati ei ole võimalik eelkirjeldatud tingimusi siiski tagada. Teiseks sõltub sõnniku kasutamise efektiivsus ja heide välisõhku laotustehnoloogiast ning laotamise ja muldaviimimise ajalisest vahest. Sõnniku pinnalelaotamisel tuleks sõnnik seetõttu segada mulda võimalikult kiiresti, soovitatavalt vahetult laotuse järel. Teised vajalikud leevendavad meetmed on organisatoorset laadi ja nende elluviimine on sõltuvuses juhtimissüsteemist ja hea põllumajandustava täitmisest. Veekasutus Farmi veetarve tuleneb peamiselt loomade jootmisest. Loomapidamise seisukohast ei tohi piirata loomadele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise. Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava. Puurkaevude saastumise vältimiseks tuleb rangelt järgida puurkaevude sanitaarkaitsealadel rakenduvaid keskkonnanõudeid. Laiendatud farmi veevajaduse tagamiseks on alternatiiv 2 puhul vajalik taotleda puurkaevudest veevõtu suurendamist. Ette ei ole näha, et farmi veevõtt põhjustaks veepuuduse teistes piirkonna kaevudes. Lähimad puurkaevud on farmi enda puurkaevud. Veekaitse laotamispindadel Sõnniku laotamisel tuleb järgida head põllumajandustava ja parima võimaliku tehnika nõudeid. Kompleksloa kohustusega veiselauda käitaja peab veenduma, et sõnnikukäitluse PVT järeldusi ja õigusaktidega esitatavaid keskkonnanõudeid täidetakse sõnniku käitlusahela kõikides etappides, s.t nii farmist eemaldamisel ja hoiustamisel kui transpordil ja laotamisel. Põllule laotatava väetise koguse arvestamisel tuleb põllu omanikul/rentnikularvestada konkreetse põllu muldade omadustega ning kasvatatavate kultuuridega. Õigel ajal ning kogustes orgaanilise väetise laotamine vähendab mineraalväetiste kasutamise vajadust. Tundlikumatel aladel(eeskätt puurkaevudega piirnevatel põllumaadel) on soovitav vähendada vedelsõnnikuga antava väetise norme, asendades vajadusel taimede väetistarve tahesõnnikuga, mis samuti farmis tekib, või Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 81/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne mineraalväetistega. Taimede toitumise ja veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks tuleks sõnnikut laotada kevadel enne kevadkündi või kasvavale taimikule. 8.3 Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad indikaatorid Õigusaktidest tulenevad nõuded ja keskkonnaeksperdi soovitused keskkonnaseire teostamiseks kavandatava farmi tegevuste juures on toodud alljärgnevas tabelis. Soovituste tegemisel on lähtutud kavandatava tegevusega kaasnevatest tagajärgedest ning nendest eeldatavalt tulenevatest mõjudest (Tabel 30). Tabel 30. Soovitused keskkonnaseire teostamiseks Tegevus Aeg Kellele Täpsustus Heiteallikatest välisõhku eralduvate Õigusaktidega ettenähtud sageduse Vastavalt saasteainete heitkoguste kohta arvestuse Keskkonnaametile (kord kvartalis) ning tähtajaga õigusaktidele pidamine Elektrooniliselt Välisõhu saastamisega seotud tegevuse Õigusaktidega ettenähtud sageduse veebipõhisesse Vastavalt aruande koostamine (kord aastas) ning tähtajaga keskkonnaotsuste õigusaktidele infosüsteemi KOTKAS Tekkivate jäätmekoguste arvestuse Õigusaktidega ettenähtud sageduse Vastavalt pidamine eraldi liikide kaupa Keskkonnaametile (kord aastas) ning tähtajaga õigusaktidele (jäätmearuanne) Õigusaktidega ettenähtud sageduse Põhjaveest võetava vee koguste üle (kord kuus, veekasutuse Vastavalt Keskkonnaametile arvestuse pidamine aastaaruanne kord aastas) ning õigusaktidele tähtajaga Põhjavee kvaliteedi kontroll puurkaevus Õigusaktidega ettenähtud sagedus Vastavalt Keskkonnaametile õigusaktidega ettenähtud parameetritele (vähemalt kord aastas) õigusaktidele Ettevõttesisene arvestus. Kasutatava kütuse ja kemikaalide koguste Andmed esitada nõudmisel Vastavalt Õigusaktidega ettenähtud sagedus üle arvestuse pidamine Keskkonnaametile nende õigusaktidele külastuste käigus Energiakulu üle arvestuse pidamine Vastavalt kliendilepingule Vastavalt kliendilepingule - arvesti näidu järgi voolumõõtjas Farmis kuluva sööda koguste üle Jooksvalt Ettevõttesisene arvestus - arvestuse pidamine Kaebuste (lõhnahäiring jm) 1 tööpäeva jooksul Keskkonnaametile - registreerimine ja analüüs Põldudele laotatud väetiste, s.h kasutatud tahe- ja vedelsõnniku koguste, nende Ettevõttesisene arvestus. 10 kalendripäeva jooksul töö Vastavalt lämmastiku- ja fosforisisalduse ning Anmded esitada nõudmisel tegemisest või lõpetamisest arvates õigusaktidele kasutamise aja kohta arvestuse pidamine Keskkonnaametile põldude kaupa Lisaks annab ekspert järgmised soovitused kontrolli teostamiseks käitises läbi viidavate protsesside üle:  seadmete (jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll (ettevõtte sisene ning andmete esitamine pole vajalik);  sõnnikuhoidlate kontrollkaevude ja sõnnikuhoidlate seisundi regulaarne kontroll minimaalselt 1 x kuus visuaalselt ning reostuskahtluste tekkimisel teostada kontrollkaevudest veeproovide võtmine. Proovides analüüsida vähemalt nitraatide ja ammooniumi sisaldust ning mikrobioloogiat. Kontrollkaevude kontrolli kohta pidada ning täita päevikut. Päevik esitada nõudmisel Keskkonnaametile nende külastuste käigus;  töötajate poolt optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise ning hea majapidamistava rakendamise kontroll. 82/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Eeltoodud seire ja kontrolli teostajaks on arendaja. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 83/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 9 KAVANDATAVATE TEGEVUSTE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA Alternatiive võrreldakse välja selgitatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid kõrvutades ning analüüsides. Võrdluse tulemusena esitatakse võimalusel kavandatavate tegevuste ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste paremusjärjestus. Alljärgnevas tabelis (Tabel 31) on esitatud farmi tegevuse peamised mõjuvaldkonnad ehk mõju välisõhule, veele ja elanikkonnale. Mõju suurused toetuvad eelnevates peatükkides antud hinnangutele. Tabel 31. Alternatiivide võrdlus erinevate keskkonnaaspektide lõikes Aspekt Nullalternatiiv Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Vajalik vee kogus 20 138 m3 Vajalik vee kogus 45 279 m3 Vajalik vee kogus 55 908 m3 aastas ehk 0,64 l/s. aastas ehk 1,44 l/s. aastas ehk 1,77 l/s. Vett saadakse enda Vett saadakse enda ettevõttele Vett saadakse enda ettevõttele ettevõttele kuuluvast kahest kuuluvast kahest puurkaevust. kuuluvast kahest puurkaevust. puurkaevust. Lubatud veevõtt Lubatud veevõtt on väiksem kui Veevõtt Lubatud veevõtt on suurem kui on suurem kui arvutuslik arvutuslik vajalik vee kogus ning arvutuslik vajalik vee kogus. vajalik vee kogus. Piirkonna vajalik on lubatud veevõtu Piirkonna põhjaveevaru ning põhjaveevaru ning suurendamist. Piirkonna puurkaevude tootlikkused (3,33 puurkaevude tootlikkused põhjaveevaru ning puurkaevude l/s ja 1,47 l/s ) võimaldavad (3,33 l/s ja 1,47 l/s ) tootlikkused (3,33 l/s ja 1,47 l/s ) veevõttu. võimaldavad veevõttu. võimaldavad veevõttu. Tekkivad vedelsõnniku kogus Tekkivad vedelsõnniku kogus Tekkivad vedelsõnniku kogus 11 548 m3/a, tahesõnniku 35 016 m3/a, tahesõnniku kogus Mõju pinnasele, 47 086 m3/a, kogus 987 m3/a, 741 m3/a, pinna- ja põhjaveele Sõnniku- sügavallapanusõnniku kogus sügavallapanusõnniku kogus sügavallapanusõnniku kogus käitlus 3741 m3/a. 6039 m3/a. 1759 m3/a. Laotuspindade vajadus 803 Laotuspindade vajadus 1759 Laotuspindade vajadus 2276 ha. ha. ha. Järeldus: Eeldatavalt on mõju Järeldus: Eeldatavalt on mõju Järeldus: Eeldatavalt on mõju pinnasele, pinnaveele ja pinnasele, pinnaveele ja pinnasele, pinnaveele ja põhjavee kvantiteedile põhjavee kvantiteedile põhjavee kvantiteedile neutraalne ning põhjavee neutraalne ning põhjavee Hindamise neutraalne ning põhjavee kvaliteedile mitteoluline kvaliteedile mitteoluline järeldus kvaliteedile mitteoluline negatiivne. negatiivne. negatiivne. Keskkonnataluvust mitte ületav Keskkonnataluvust mitte ületav Keskkonnataluvust mitte negatiivne mõju. negatiivne mõju. ületav negatiivne mõju. Keskkonnakoormus tõuseb. Keskkonnakoormus tõuseb. Suurima levikuga saasteaine, Suurima levikuga saasteaine, mis farmi kompleksist eraldub mis farmi kompleksist eraldub ning mis on pärit ning mis on pärit - põletusseadmetest on põletusseadmetest on lämmastikdioksiid, mille lämmastikdioksiid, mille heitkogus on kokku: 0,038 t/a. heitkogus on kokku: 0,038 t/a. Heitmed Mõju välisõhu Mõjupiirkonna ulatus: Mõjupiirkonna ulatus: välisõhku sh kvaliteedile saasteaine sisaldus saasteaine sisaldus lõhn maapinnalähedases õhukihis maapinnalähedases õhukihis jääb alla 18% keskmisest jääb alla 18% keskmisest - saasteheite piirväärtuse saasteheite piirväärtuse tasemest. Ülejäänud tasemest. Ülejäänud saasteainete puhul on vastav saasteainete puhul on vastav väärtus veel väiksem. väärtus veel väiksem. 84/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Aspekt Nullalternatiiv Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Arvutuslik lõhnatundide Arvutuslik lõhnatundide Arvutuslik lõhnatundide esinemissagedus lähimatel esinemissagedus lähimatel esinemissagedus lähimatel elamualadel < 5 % aastas. elamualadel < 10 % aastas. elamualadel < 10 % aastas. Häiringutaset lähimatel Häiringutaset lähimatel Häiringutaset lähimatel elamumaadel ei ületata. elamumaadel ei ületata. elamumaadel ei ületata. Järeldus: eeldatavalt kaasneb Järeldus: eeldatavalt kaasneb Järeldus: eeldatavalt kaasneb mitteoluline negatiivne mõju mitteoluline negatiivne mõju mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile s.h lõhna välisõhu seisundile s.h lõhna välisõhu seisundile s.h lõhna tasemele. tasemele. tasemele. Keskkonnataluvust mitte ületav Keskkonnataluvust mitte ületav Keskkonnataluvust mitte negatiivne mõju. negatiivne mõju. ületav negatiivne mõju. Keskkonnakoormus tõuseb. Keskkonnakoormus tõuseb. Järeldus: mõju sotsiaal- ja Järeldus: mõju sotsiaal- ja Järeldus: mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale on majanduskeskkonnale on majanduskeskkonnale on Mõju sotsiaal- ja eeldatavalt neutraalne. eeldatavalt neutraalne. eeldatavalt neutraalne. majanduskeskkonnale Keskkonnataluvust mitte Keskkonnataluvust mitte ületav Keskkonnataluvust mitte ületav ületav negatiivne mõju. negatiivne mõju. negatiivne mõju. Järeldus: kaudne on Kaudne mõju Järeldus: kaudne mõju on Järeldus: kaudne mõju on eeldatavalt mitteoluline keskkonnaseisundile eeldatavalt mitteoluline eeldatavalt mitteoluline negatiivne. ning koosmõju teiste negatiivne. Keskkonnataluvust negatiivne. Keskkonnataluvust Keskkonnataluvust mitte ettevõtetega mitte ületav negatiivne mõju. mitte ületav negatiivne mõju. ületav negatiivne mõju. Kavandatavate tegevuste elluviimisega kasvab Muraka veisefarmi (kvantitatiivselt väljendatav) keskkonnakasutus nullalternatiiviga võrreldes märgatavalt. Kavandatavate tegevuste puhul tarbitakse loodusvarasid ning heidetakse väliskeskkonda saasteaineid suuremas koguses. Tegevuse jätkamisel suuremates mahtudes suurenevad ootuspäraselt ja märkimisväärselt ka tegevuse keskkonnamõjud. Mõju hindamisest selgub, et ühegi alternatiivi puhul ei ületata eeldatavalt kehtivates õigusaktides sätestatud piir- või sihtnorme. Ette ei ole näha piiranguid või häiringuid, mis võiks välistada kavandatava tegevuse. Seetõttu ei ole alternatiivide hulka lisatud teistsuguseid tootmismahte või tehnoloogilisi lahendusi. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 85/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 10ÜLEVAADE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi on saanud ning saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tundsid/tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada. Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku korraldas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §16 sätestatule otsustaja Keskkonnaamet. KMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 27.02.2021-14.03.2021. KMH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.02.2021. Lisaks teavitati avalikkust avaliku arutelu toimumisest Keskkonnaameti kodulehel68, maakondlikus ajalehes Pärnu Postimees (25.12.2021), otseteavitusena postiga ja e-postiga kavandatava tegevusega seotud asjaomastele asutustele ja isikutele. KMH programmi avalik arutelu toimus 15.03.2021 algusega kell 16.00 ülekandena veebikeskkonnas Microsoft Teams. Avalikul arutelul osales 6 inimest. Arutelul tõstatatud küsimused ja kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud programmi arutelu protokollis. KMH programmi kohta esitasid oma seisukohad: Tori Vallavalitsus, Rahandusministeerium, Terviseamet, Põllumajandusamet (Põllumajandus- ja Toiduamet). KMH programmi avaliku väljapaneku ajal esitas omapoolsed ettepanekud Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Keskkonnamõju hindamise programm kiideti heaks Keskkonnaameti kirjaga 20.04.2021 nr 6-3/21/4854-4. Keskkonnaamet edastas 13.08.21 kirjaga nr r 6-3/21/4854-7 KMH aruande asjaomastele asutustele (Rahandusministeerium, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ja Tori Vallavalitsus) seisukoha andmiseks.Keskkonnaametile andsid tagasisidet Terviseamet, Rahandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Tori Vallavalitsus.Keskkonnaamet edastas asjaomaste asutuste seisukohad ja omapoolsed märkused ja ettepanekud Osaühingule Selja 30.09.2021 kirjaga nr 6- 3/21/4854-12. KMH kohta esitatud seisukohad on toodud lisas (Lisa 6). Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku korraldas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 sätestatule otsustaja Keskkonnaamet. KMH aruande avalik väljapanek toimus ajavahemikus 01.02.2022-02.03.2022. KMH aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.01.2022. Lisaks teavitati avalikkust avaliku arutelu toimumisest Keskkonnaameti kodulehel, Tori valla kodulehel (Facebookis), Tre Raadio kodulehel (Lisa 7). KMH aruande avalik arutelu toimus 09.03.2022 kohvikus Kuuvarjutus (Rakvere mnt 15, Selja küla, Tori vald, Pärnumaa) ja samal ajal ülekandena veebikeskkonnas MS Teams. Avalikul arutelul kohvikus Kuuvarjutus osales kuus inimest ning lisaks seitse inimest läbi veebikeskkonna. Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekirjad on toodud allpool olevas lisas (Lisa 9). Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku käigus tõstatatud küsimused ja kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud lisas (Lisa 8). KMH aruande avaliku väljapaneku ajal esitasid omapoolsed arvamused, ettepanekud ja küsimused Tori Vallavalitsus 16.02.2022 ning eraisikud 02.03.2022. 68 Keskkonnaamet, https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju-hindamine 86/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 11KOKKUVÕTE Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Pärnumaal Tori vallas Muraka külas Suurfarmi, Väike-Kiieti, Väikefarmi ja Muraka alajaama katastritel asuva suurenenud tootmisvõimsusega veisefarmi laiendamine ja tegevus. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse efektiivistamine. Ettevõte soovib laiendada olemasolevat veisefarmikompleksi. Kehtiva keskkonnakompleksloa alusel võib käitises pidada kokku kuni 620 piimalehma ja 80 mullikat. KMH aruandes kirjeldati ja hinnati kolme reaalset alternatiivset võimalust:  nullalternatiiv – olukord, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ning käitis jätkab vastavalt kehtivas kompleksloas kehtestatule;  alternatiiv 1 – olukord, kus laiendatud käitises on kohti kuni 1412-le piimalehmale, 60-le mullikale ja 140-le vasikale;  alternatiiv 2 – olukord, kus laiendatud käitises on kohti kuni 1412-le piimalehmale, 1100- le mullikale ja 400-le vasikale; Reaalne loomade arv ja karja struktuur teatud ajahetkel sõltub nii olemasolevas kui planeeritavas olukorras karja tavapärasest arengust. Laiendatud farmi käitamise (veiste pidamise) tagajärjed on sarnased nullalternatiiviga, kuid märkimisväärselt kasvavad keskkonnakasutuse mahud. Peamisteks tagajärgedeks on heide välisõhku, s.h lõhna teke, sõnnikuteke, veekasutus, jäätmeteke, mürateke. Eelnimetatuile lisanduvad ajutise iseloomuga ehitustegevuse tagajärjed nagu mürateke, tolm ja muu heide välisõhku, ressursikasutuse suurenemine ning jäätmeteke. Olulisemateks mõjuvaldkondadeks, millele farmi tegevuse käigus mõju avaldatakse, seda nii nullalternatiivi kui ka kavandatavate tegevuste puhul, on välisõhk ja põhjavesi (veevõtt). Keskkonnamõju hindamis osana teostati välisõhu saasteainete modelleerimine. Modelleerimistulemused näitavad, et lõhnatundide esinemissageduse 15% piirmäära, mis iseloomustab elanikkonnale soovimatut lõhnahäiringut, vastuvõtjate juures ei ületata. Lõhna aisting on siiski väga individuaalne ning teatava lõhnahäiringuga peab piirkonnas arvestama, seda tõenäoliselt eelkõige sõnniku väljaveo perioodidel. Tootmismahtude tõstmisega häiring kasvab. Laiendatud farmi veevajaduse katmiseks (alternatiiv 2 korral) on vajalik taotleda ettevõttele kuuluvatest puurkaevudest suuremat veevõttu. Kuigi farmi põhjaveetarve on märkimisväärne, ei ole piirkonna põhjaveevarude seisukorra alusel ette näha sellest tulenevat olulist negatiivset mõju põhjaveekogumite koguselisele seisundile. Farmi normaaltingimustel töötamise korral ei ole ette näha olulist negatiivset mõju ka põhja- ja pinnavee kvaliteedile. Peamised ohud on seotud avariiolukordadega, mille mõjude minimeerimiseks koostatakse tegutsemisplaan. Kaudsed mõjud võivad avalduda läbi sõnniku kasutamise väetisena põllumajandusmaadel. Sõnniku laotamiseks peab olema tagatud piisavas koguses laotamispindade olemasolu. Samuti peab koostama väetamisplaane ning pidama kinni nii neist väetamisplaanidest kui ka kõigist asjakohastest veekaitsenõuetest. Muraka veisefarm on keskkonnakompleksloa kohuslane ning peab seetõttu rakendama parimale võimalikule tehnikale vastavat tehnoloogiat, mis muuhulgas arvestab keskkonnakaitseliste aspektidega. Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatavate tegevuste tagajärgedele Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 87/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne ning eeldatavatele mõjudele, on aruandes esitatud siiski võimalikke täiendavaid keskkonnamõju leevendusmeetmeid. Kokkuvõttes ei tuvastatud keskkonnamõju hindamisel ühtegi tegevust välistavat negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule. Tulenevalt tootmisega kaasnevast keskkonnakasutusest on aga vajalik tegevuse pidev seire vastavalt õigusaktide nõuetele ja aruandes esitatud soovitustele. 88/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 12KASUTATUD MATERJALID Õigusaktid: Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid. Avalikud andmebaasid ja registrid: Eesti Keskkonnaagentuuri Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/ EELIS infoleht, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx Eesti põhjavee kaitstuse kaart, 2001, https://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf EVS-EN 13725:2005. Õhukvaliteet. Lõhnaainete kontsentratsiooni määramine dünaamilise olfaktomeetria abil Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis2.envir.ee Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/?represented_id= Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee VEKA, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx Juhendmaterjalid ja muu: Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552 EVS 886-1:2005. Lõhnaainete hajumine atmosfääris. Osa 1: Põhialused Kaasik, A., 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses Keskkonnaamet, https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- tegevused/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-valjapanek Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005 Liiklusloenduse tulemused 2020. aastal, 2021. https://www.mnt.ee/sites/default/files/2020._aasta_loendusaruanne.pdf Lääne-Eesti vesikonna vaamajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.. https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf Maanteeamet, https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-statistika Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=210160584 Pärnu Postimees, https://parnu.postimees.ee/437566/selja-kula-tori-vallas Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. 2007. Tori valla koduleht, https://www.torivald.ee/statistika1 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 89/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Koostaja: Europolis OÜ 2020. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf# Tori valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Ettepanekute küsimiseks. Tori vald, 2020. https://www.torivald.ee/documents/17490539/18906477/Tori+valla+%C3%9CP+KSH+VTK+marts+ 2020.pdf/f163e9e0-8502-4cf9-b7b3-5fda1fbe4ed8 Tori valla üldplaneeringu koondkaart, https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/%C3%9Cldplaneeringu+koondkaart.pdf /37e59127-609b-4f74-b2f1-1b30eeaca2eb?version=1.0 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT- järeldused. KINNITATUD keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319 Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Tori_vald. Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Muraka 90/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 13LISAD Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika Lisa 3. Saasteainete heitkogused nullalternatiivi korral Lisa 4. Saasteainete heitkogused kavandatavate tegevuste korral: alternatiivid 1 ja 2 Lisa 5. Lõhnaühendite hajumiskaardid Lisa 6. Aruande kohta esitatud seisukohad Lisa 7. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta Lisa 8. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele Lisa 9. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 91/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted 92/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Kasutatud lühendid Lühend Selgitus ADMS Atmospheric Dispersion Modelling System, välisõhu saasteainete hajumisarvutusmudel CAS number Numbrikombinatsioon, mis viitab keemilisele ainele CH4 Metaan dB Detsibell EELIS Eesti Looduse Infosüsteem ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ EV Eesti Vabariik EVS Eesti Standardikeskus Ha Hektar ISO International Standards Organisation, Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon KAUR Keskkonnaagentuur KeHJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KKJS Keskkonnajuhtimissüsteem KKM Keskkonnaministeerium KKR kood Keskkonnaregistrikood KLIS Keskkonnalubade Infosüsteem KMH Keskkonnamõju hindamine LOÜ Lenduvad orgaanilised ühendid LÜ Loomühik MSc Tehnikateaduse magister N Lämmastik N2 O Dilämmastikoksiid NH3 Ammoniaak OU(e) Euroopa lõhnaühik OÜ Osaühing pH Happesuse näitaja PhD Filosoofiadoktor PVT Parim võimalik tehnika ÕPV Õhukvaliteedi taseme piirväärtus Kasutatud mõisted Mõiste Selgitus Alternatiivne kavandatud tegevusest erinev võimalus sama eesmärgi saavutamiseks. (KKM) võimalus/lahendus Arendaja – isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia. Arendaja kannab keskkonnamõju Arendaja hindamisega seotud kulud. (KKM) üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, nende ühendused, organisatsioonid või rühmad, kelle õigusi võib Avalikkus kavandatav tegevus puudutada või kes tunnevad tegevuse elluviimise vastu huvi (KKM) mõõtühik suhtelise helirõhu määramiseks kuuldeläve helirõhu suhtes (Müra normtasemed elu- ja Detsibell puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42). alternatiivid, mis on vastuolus õigusakti nõudega, mis on tehniliselt teostamatud ning mis on majanduslikult Ebareaalne alternatiiv (maksumuselt) mitte mõistlikud. Ebasoodsad ilmastikutingimused, mille juures kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud oleksid maksimaalselt ilmastikutingimused negatiivsed nii tugevuselt kui ka ulatuselt. kavandatava tegevusega kaasneva eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille käigus Eelhindamine otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle (KKM). keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või Ekspert juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert) (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 93/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Mõiste Selgitus eksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad Eksperdirühm kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud. Juhul, kui eksperdi kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav, peab ekspert mõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste (KeHJS, RTI 2005, 15, 87). Eksperdihinnang antud valdkonnas pikaajalise töökogemusega eksperdi hinnang. maa- või veealad, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi (Nõukogu direktiiv Elupaik 92/43/EMÜ). Eriheide hinnanguline keskmine saasteaine heitkogus heiteallikast tegevuse ühiku kohta lõhnaainete hulk, mis, aurustudes, 1 m3 neutraalsesse gaasi standardtingimustel, kutsub esile Euroopa lõhnaühik ekspertrühma liikmete füsioloogilise reageeringu ja on võrdne Euroopa etalonlõhnamassi poolt esile kutsutuga, mis on aurustunud 1m3 neutraalsesse gaasi standardtingimustel (EVS-EN 13725:2005). Foon taustasisaldus Hajumisarvutuse piirkond, mis ulatub vähemalt 1 km kaugusele igast käitise heiteallikast (Õhukvaliteedi hindamise kord, RT piirkond I, 29.12.2016, 62). välisõhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, vibratsioon, soojus või müra. Heide (Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013). saasteaineid, müra, infra- või ultraheli välisõhku väljutav objekt. Heiteallikad liigitatakse heiteallika Heiteallikas geomeetria põhjal punkt-, joon-, pind- ja ruumheiteallikateks. Heiteallikad liigitatakse heiteallika liikuvuse põhjal paikseteks ja liikuvateks (Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I, 05.07.2016, 1). üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu Huvigrupp sihipärast huvi (Põder, 2005). mis tahes Jäätmeseaduse alusel jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja Jäätmed kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja Jäätmekäitlus tegevus. (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). Kavandatav tegevus toiming või oluline muutus olemasolevas toimingus, mille elluviimiseks on vaja tegevusluba (KKM). Keskkond hõlmab nii loodus- ja tehis- kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda (KKM) organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, mis võib keskkonnaga koosmõjus olla. Olulisel Keskkonnaaspekt keskkonnaaspektil on või võib olla oluline keskkonnamõju 69. tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja Keskkonnamõju heaolule, kultuuripärandile või varale. (KKM) Keskkonnamõju kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnale avalduva hindamine mõju hindamine. (KKM) dokument, mis sisaldab KMH tulemusi. KMH aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks Keskkonnamõju tunnistatud KMH programmist ning see peab vastama keskkonnamõju hindamise ja hindamise aruanne keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele. (KKM) KMH litsentsi omav isik, kes juhib KMH läbiviimist ning vastutab programmi ja aruande koostamise eest. KMH juhtekspert (KKM) annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab käesoleva seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad Keskkonnakompleksluba tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise. (Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013). keskkonnamõju hindamise kavandamisel koostatav dokument, mis kirjeldab keskkonnamõju hindamise Keskkonnamõju käsitlusala, hindamismetoodikat, eksperdirühma koosseisu ning keskkonnamõju hindamise tulemuste hindamise programm avalikustamise ajakava. (KKM) nii kavandatud tegevusega kaasnevate erinevate mõjude kui ka neile lisanduvate teiste piirkonnas Koosmõju toimuvate tegevuste mõjude omavaheline reaktsioon 70. 69 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005 70 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“, http://ec.europa.eu/environment/archives/eia/eia-studies-and-reports/pdf/guidel.pdf 94/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Mõiste Selgitus keskkonnamõju hindamisel arvestatakse võimalikult tõepärase tulemuse saavutamiseks olukorraga, kus Halvim võimalik olukord rakendatakse maksimaalseid võimalikke võimsusi ning kõige ohtlikumaid võimalikke kemikaale jne, et peegeldada olukorda, millest lähtuvalt ka keskkonnamõjud oleksid kõige negatiivsemad. isik, kes valdab või käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast või selle osa või Käitaja kellele on antud otsustusõigus käitise, tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes. (Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013). paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega Käitis tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa kohustuseta tegevusala ulatuses. (Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013). heiteallikas, mis väljutab liikumise ajal saasteaineid välisõhku (Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I, Liikuv heiteallikas 05.07.2016, 1). inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks tarvilikud keskkonnakomponendid. Loodusvara Jagunevad taastuvateks- ja taastumatuteks loodusvaradeks (Ökoloogialeksikon, 1992). tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Modelleerimise eesmärk on võimalikult reaalse olukorra tehislik loomine. Mudelil sooritatakse Modelleerimine operatsioone, mida originaalis teha ei saa või mille originaalis tegemine on liiga kallis (Ökoloogialeksikon, 1992). inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli (Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning Müra ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42). Ohtlikkus kahjutekitamisvõime jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu Ohtlikud jäätmed võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). Ohtlikud ained on inimese tervist või keskkonda ohustav aine (Vikipeedia). isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt Ohtlike jäätmete tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses (Jäätmeseadus, RT I käitluslitsents 2004, 9, 52). kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste Olmejäätmed poolest samalaadsed jäätmed (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelites või mahutites. Joogiveeks nimetatakse ka vett, mida mis tahes toidukäitleja (Euroopa Parlamendi Olmevesi ehk joogivesi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud isik) kasutab inimtarbimiseks mõeldud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada tarbimisvalmis toiduainete ohutust. (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655). keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada Oluline keskkonnamõju keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. (KKM) Otsustaja tegevusloa andja (KKM) püsiva asukohaga heiteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav heiteallikas, või ühel Paikne heiteallikas tootmisterritooriumil asuvate heiteallikate grupp (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1). mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast Pakend tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted (Pakendiseadus, RTI 2004, 41, 278). mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse Pakendijäätmed § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke. (Pakendiseadus, RTI 2004, 41, 278). parim võimalik tehnika peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele. Seda võib põhimõtteliselt pidada sobivaks heite piirväärtuse aluse määramiseks, et vältida või, kui see pole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju kogu keskkonnale. Parim võimalik tehnika Parima võimaliku tehnika mõistes tähendab: tehnika – käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise, käitamise, tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi; Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 95/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Mõiste Selgitus võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. parim – tõhusaimat kogu keskkonna kaitsmiseks. maakoore pindmise horisondi moodustavad setted ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja Pinnas kultuurkihiga (Ökoloogialeksikon, 1992). maismaavesi, välja arvatud põhjavesi, ning siirdevesi, rannikuvesi ja keemilise seisundi hindamisel ka Pinnavesi territoriaalvesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655); Punktreostusallikas vt paikne heiteallikas 10-15 cm läbimõõdulise toruga kindlustatud puurauk, mis rajatakse sügavamatest põhjavee kihtidest Puurkaev veevõtmiseks. Põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass, (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655). Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655) Reoaine vt saateaine inimtegevuse tulemusena ainete või soojuse otsene või kaudne õhku, vette või maasse viimine, mis võib osutuda kahjulikuks inimeste tervisele või veeökosüsteemide või veeökosüsteemidest otseselt sõltuvate Reostus maismaaökosüsteemide kvaliteedile, põhjustab kahju materiaalsele varale või raskendab või takistab keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul seaduslikul otstarbel (Veepoliitika raamdirektiiv, 2000/60/EÜ) vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega Reostusallikas (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655) üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, Reovesi 655) Risk kahju ilmnemise tõenäosuse ja kahju tõsiduse mõõt (Põder, 2005). igasugune välisõhus olev aine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda. (Atmosfääriõhu kaitse Saasteaine seadus1, RT I, 05.07.2016, 1). arvutuslik normatiiv ajaühiku kohta, mille juures paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks Saasteaine lubatud saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või heitkogus sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1). sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi (Veeseadus, RT Sademevesi (sajuvesi) I 1994, 40, 655). Sisend-väljund analüüs analüütiline ja matemaatiline lähenemine ainevoogude kirjeldamiseks ning lähtub massijäävusseadusest. Sotsiaalne keskkond hõlmab inimeste elu – ja töötingimusi, sissetuleku taset, haridust ja kogukondi, millesse nad kuuluvad. Suubla veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655). loomade väljaheite, allapanu, pudenenud sööda ja vee vähemal või suuremal määral käärinud segu Sõnnik (Ökoloogialeksikon, 1992). jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine Taaskasutamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). sõnnik, mille kuivainesisaldus on 20-24,9% (Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, Tahesõnnik sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid, RT I, 16.07.2014, 8). Tavajäätmed kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). haldusorgani otsus, mis annab arendajale õiguse kavandatav tegevus ellu viia. Tegevusluba on näiteks Tegevusluba ehitusluba, keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, maavara kaevandamise luba või eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument. (KKM) materjal, mida enne lõpptootesse lülitamist ei ole üldse või on ainult vähe töödeldud (Inglise-Eesti Tooraine majandusterminite sõnastik) diagramm, mis iseloomustab tuule suuna ja kiiruse jaotust antud kohas mingi kindla ajavahemiku jooksul Tuuleroos (EE) vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas Veemajanduskava (edaspidi veemajanduskava), mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja - 96/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Mõiste Selgitus kanalisatsiooni arendamise kava, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655). välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, Välisõhk RT I, 05.07.2016, 1). heiteallika parameetrite ja heiteallika asukohta iseloomustavate meteoroloogiliste andmete põhjal Õhukvaliteedi arvutuslik saasteaine sisalduse määramine maapinnalähedases õhukihis (Õhukvaliteedi hindamise kord, RT I, hindamine 29.12.2016, 62). saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada Õhukvaliteedi piirväärtus kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1). era või avalik-õiguslik isik või isikute grupp, kellel on kavandatava tegevuse suhtes selgelt tajutav huvi või Üldsus kes selle osaleb (Põder, 2005) Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 97/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika 98/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Veiste elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika Saasteainete (NH3, CH4 ja N2O) heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses71 esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades. Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas) järgmise valemiga: MNväljaheited = L × qN, kus: L – aastaloom või aastalind, tk; qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma kohta määruse nr 66 lisa tabelis 9 esitatu põhjal. Loomakasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse, lähtudes lämmastikusisaldusest väljaheites, järgmise valemiga: MNH3laut = MNväljaheited × klaut / 100, kus: MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg; klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud määruse nr 66 lisa tabelites 2-4; Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga: MNH3sõnnikuhoidla = (MNväljaheited – MNH3laut / 1,214) × ksõnnikuhoidla / 100, kus: MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 või 4 või §-s 5 esitatud valemite järgi, kg; MNH3laut – arvutatakse määruse nr 66 §-s 6 esitatud valemiga, kg; 1,214 – ammoniaagilt lämmastikule ülemineku tegur; ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 5 esitatu põhjal. Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga: MCH4laut = L × qCH4laut, kus: L – aastaloom või aastalind, tk; qCH4laut –määruse ntr 66 lisa tabelis 6 esitatud eriheide, kg/aastaloom. Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutakse järgmise valemiga: MCH4sõnnikuhoidla = L × qCH4sõnnikuhoidla, kus: L – aastaloom või aastalind, tk; qCH4sõnnikuhoidla –määruse nr 66 lisa tabelis 7 esitatud eriheide, kg/aastaloom või kg/aastalind. Sõnnikuhoidlast väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga: 71 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaministri 14.12. 2016. a määrus nr 66. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 99/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne MN2Osõnnikuhoidla = MNväljaheited × ksõnnikuhoidla / 100, kus: MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg; ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 8 esitatu põhjal. Olenevalt sünnist peetakse farmikompleksis kas lehmvasikaid või pullvasikaid. Kuna vastavalt keskkonnaministri määrusele on lämmastiku sisaldus lehmvasikate väljaheidetes suurem kui pullvasikatel, on pullvasikad arvestatud lehmvasikateks. Kinnislehmad (sh tiined lehmad) on arvestatud piimalehmadeks. Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt on esitatud hinnangulisena. Kuna saasteained eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Kiirus oleneb temperatuuride erinevusest, saasteainete sisaldusest vedelsõnnikus ja välisõhus jne. Siinkohal on eeldatud, et saasteainete kiirus pindallikalt jääb alla 0,1 m/s. Saasteainete väljumistemperatuur on ligilähedane välistemperatuuriga. Põletusprotsessidest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri kinnitatud metoodikat (määrus nr 59). CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega kinnitatud määramismetoodika (määrus nr 86). Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59 lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri järgmiselt: B1 = B × Qri, GJ, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Qri, – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg. Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest. Arvutati kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi kasutades järgmist valemit: Mi = 10-6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ). Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt: 1) leiti saasteaine eriheide qi määruse nr 59 lisadest; 2) arvutati heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit: Mpi = 10-3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ). Süsinikdioksiidi heitkogused leiti vastavalt allpool kirjeldatule. Kütusekulu arvutati ümber teradžaulidesse, TJ järgmist valemit kasutades: B1= B * Qri * n, kus B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ; 100/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne B – kütusekulu, kg; Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg; n – suhtarv. Kütuste, välja arvatud biokütuste ja biomassi, oksüdatsioonitegur on (Kc) on 1. Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse kütuse oksüdatsiooniteguriga, arvutati tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit: Mc = 10-3 * B1 * qc * Kc, kus B1 – kütusekulu, TJ; qc – süsiniku eriheide, tC/TJ; Kc – oksüdatsioonitegur. Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutati gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit: Mco2 = Mc * 3,664, kus Mc – süsinikuheide, GgC. Lõhna heite hindamise metoodika Lõhnaainetest tulenevat lõhnahäiringut reguleerib keskkonnaministri määrus72. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemissagedusega aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% kogu aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on selles, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks. Seega lõhnatund ei pruugi tegelikkuses ühtida astronoomilise tunniga, aga see võetakse eelduseks lõhnaaine esinemissageduse hindamisel. Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete kogus, mis aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise reageeringu ehk lõhna tuvastamise. Lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50% lõhnaekspertidest. Kuna otseselt pole fooni mõõtmisi Muraka veisefarmi juures läbi viidud, leiti lõhnaainete hetkelised heitkogused arvutuslikul teel. Veiselautade korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: Q = qi × LÜ, kus Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas ning mis on piimalehmade puhul 29 OU/LÜ/s, mullikate puhul 11 OU/LÜ/s ja vasikate puhul 10 OU/LÜ/s. LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Põllumajandusministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika ” Lisa 8 ning milleks on piimalehmade puhul 1,00, lehmmullikate puhul 0,49 ja lehmvasikate puhul 0,14. 72 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 101/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Sõnnikuhoidlate korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: Q = qi × S, kus Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas; S – pindallika pindala (m²). Kuna sõnnikuhoidlate puhul pole eelpool mainitud määruses eriheidet toodud, siis lõhna hindamiseks kasutati Saksamaal kasutatavaid eriheiteid (VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011)73. Vedela ja tahke veisesõnniku puhul on eriheiteks 3 OU/s/m2. Lõhna heite hindamisel arvestati, et vedelsõnnikuhoidlad on kaetud loomuliku koorikiga, vajadusel lisatakse ka põhku ning mille puhul väheneb heide vähemalt 80%74. Alternatiiv 2 puhul rajatakse üks tahesõnnikuhoidla katusega. Arvutustes on arvestatud, et katusega hoidlast lõhnaheidet ei esine. Käesoleva töö raames võeti sõnnikuhoidlate puhul lõhnaühendite hajumise hindamisel arvesse ka asjaolu, et kui välitemperatuur on alla 0˚C, siis lõhnaainete heidet hoidlatest ei esine. Lõhna tekkimine laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest sõltub väga paljudest teguritest. Olulised on siinkohal nii sõnniku füüsikalistest omadustest nagu sõnniku pH, ruumi ja sõnniku temperatuur ja niiskus, hapniku sisaldus kui ka loomade söötmine, millest tuleneb sõnniku keemiline koostis (nt proteiini sisaldus sõnnikus). Laudahoonetes mängib rolli nt ka sõnnikukanalite täituvus, nende tühjendamise sagedus, samuti asemete kui ka lauda üldisem korrashoid jne. Hoidlate puhul mõjutavad saasteainete tekkimist ja lendumist nt hoidlate täituvus, pinda katva kooriku olemasolu ning sõnniku koostis. Eestis kui ka mujal läbi viidud ühekordsed lõhnateemalised uuringud annavad küll hinnangu hetkeolukorra kohta, kuid lühikesel mõõteperioodil tehtud tulemusi ei ole otstarbekas laiendada tervele aastale või tervele sarnasele tööstusele ilma algandmete pikemale analüüsile ja seoste leidmisele. Saasteainete hajumise arvutamine arvutimudeliga Saasteainete hajumise hindamiseks maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme (õhukvaliteedi) hindamiseks kasutab ELLE OÜ Suurbritannias Cambridge Environmental Research Consultants (CERC) poolt loodud hajumisarvutusprogrammi ADMS 5.2. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia paljudes riikides. Alates 2005. aasta teisest poolest omab ADMS kasutusõigust ka ELLE OÜ. Eestis on hajumisarvutusprogrammidele nõuded kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister75. ADMS 5.2 on nende nõuetega vastavuses. Hajumisarvutused on koostanud ELLE OÜ spetsialistid. Saasteainete heitkoguste arvestamine ja õhukvaliteedi hindamise määramiseks kasutatav võrdlusanalüüs Mõju olulisuse hindamisel võrreldakse saasteainete hajumisarvutuste tulemusi eelkõige nende elanikkonna ja keskkonna kaitseks seatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustega, mis on 73 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 74 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 75 RT I, 08.12.2017, 7. „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84. 102/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne kehtestatud kehtiva keskkonnaministri määrusega76. Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Tulemuste visualiseerimine Üheks oluliseks ADMS kasutamise eeliseks võrreldes teiste sarnaste programmidega on hajumisarvutuste tulemuste – hajumisdiagrammide esitamise võimalus valitud kaardikihil, et visualiseerida tekkivat saastetaset huvipakkuvas asukohas. Näiteks on oluline hinnata välisõhu kvaliteedi taset tootmisterritooriumi piiril ning lähimate elumajade juures. Hajumiskaardil on see võimalik. Hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatavad hajumiskaardid koostatakse ELLE OÜ spetsialistide poolt. Hajumise esitamise aluskaardiks kasutatakse Maa-ameti aluskaartide rakendust. Aluskaardile kantakse modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena valmivad tööle lisatavad saasteainete hajumiskaardid. Hajumiskaardid koostati nendele saasteainetele, millede koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest, kuna väiksemate väärtuste puhul on saasteainete kontsentratsioonid välisõhus väga väikesed ning neid pole mõistlik, visuaalse võrreldavuse huvides, kaardil näidata. Meteoroloogilised andmed Piirkonnas saasteainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on tellitud ja kasutatud 2014.- 2016. aasta vaatlusandmeid aegridadena Keskkonnaagentuuri (KAUR) Riigi Ilmateenistuse Pärnu meteoroloogiajaamast. Täpsemalt on kirjeldatud meteoroloogilisi andmeid alapeatükis 3.5. 76 RT I, 06.03.2019, 12. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 103/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 3. Saasteainete heitkogused nullalternatiivi korral Järgnevates tabelites on toodud Muraka veisefarmis tekkivate saasteainete heitkogused nullalternatiivi korral. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud farmi maksimaalsest võimalikust täituvusest. Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad. 104/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne e Tabel 1. Ammoniaagi heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest nullalternatiivi puhul NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast Nr N sisaldus N sisaldus N päevi, tk (24h) N lendu- Nr Karjatamis- Karjatamis- koefitsient plaanil Aasta- välja- väljaheidetes NH3 sisaldus Hetke- või Toodangu mine Hetke- Aastane, plaanil Aastane, Pidamisviis loom, heidetes (arvestatud Sõnnikuhoidla tüüp lendumise välja- line, kaardil rühm NH3-na, line, g/s t/a või t/a arv kg/loom karjatamist), protsent, % heidetes, g/s % kaardil aastas t/a t/a Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S1 sõnnikueemaldus >3 230 0 1,00 153,6 35,328 7,5 0,084 2,650 H1 ringja põhiplaaniga, 10 33,145 0,105 3,315 (10000kg) korda päevas, vähene loomulik koorik allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S1 sõnnikueemaldus >3 230 0 1,00 153,6 35,328 7,5 0,084 2,650 H2 ringja põhiplaaniga, 10 33,145 0,105 3,315 (10000kg) korda päevas, vähene loomulik koorik allapanu Piimalehmad Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, S6 140 0 1,00 153,6 21,504 7,5 0,051 1,613 H5 40 20,175 0,256 8,070 (10000kg) sügavallapanu loomulik koorik Piimalehmad Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, S6 20 0 1,00 153,6 3,072 7,5 0,007 0,230 H8 40 2,882 0,037 1,153 (10000kg) sügavallapanu loomulik koorik Lõaspidamine, kraapkonveierid, sõnnikueemaldus >3 Tahesõnnikuhoidla, S3 Lehmmullikad 80 0 1,00 58,1 4,648 4,5 0,007 0,209 H8 40 4,476 0,057 1,790 korda päevas, rohke loomulik koorik allapanu (avatud süsteem) Kokku 700 99,880 0,233 7,352 93,824 0,559 17,642 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 105/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 2. Ammoniaagi heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa nullalternatiivi puhul NH3 heitkogus Nr plaanil või kaardil Hetkeline heitkogus, g/s Aastane heitkogus, t/a S1 0,168 5,299 S3 0,007 0,209 S6 0,058 1,843 H1 0,105 3,315 H2 0,105 3,315 H5 0,256 8,070 H8 0,093 2,943 Kokku 0,793 24,994 Tabel 3. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest nullalternatiivi puhul CH4 heitkogus laudahoonest CH4 heitkogus sõnnikuhoidlast Nr Nr Karjatamis- Karjatamis- plaanil koefitsient Eriheide, Hetke- Eriheide, Hetke- päevi, tk Toodangu- Aasta- Aastane, plaanil Aastane, (24h) või kg/aasta/ line, Sõnnikuhoidla tüüp kg/aasta/ line, kaardil rühm loom, tk t/a või t/a loom g/s loom g/s kaardil Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S1 230 128 0 1,00 0,934 29,440 H1 ringja põhiplaaniga, 21 0,153 4,830 (10000kg) loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S1 230 128 0 1,00 0,934 29,440 H2 ringja põhiplaaniga, 21 0,153 4,830 (10000kg) loomulik koorik Piimalehmad Tahesõnnikuhoidla, S6 140 128 0 1,00 0,568 17,920 H5 3 0,013 0,420 (10000kg) loomulik koorik Piimalehmad Tahesõnnikuhoidla, S6 20 128 0 1,00 0,081 2,560 H8 3 0,002 0,060 (10000kg) loomulik koorik Tahesõnnikuhoidla, S3 Lehmmullikad 80 53 0 1,00 0,134 4,240 H8 1,1 0,003 0,088 loomulik koorik Kokku 700 2,651 83,600 0,324 10,228 Tabel 4. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa nullalternatiivi puhul CH4 heitkogus Nr plaanil või kaardil Hetkeline, g/s Aastane, t/a S1 1,867 58,880 S3 0,134 4,240 S6 0,649 20,480 H1 0,153 4,830 H2 0,153 4,830 H5 0,013 0,420 H8 0,005 0,148 Kokku 2,975 93,828 106/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne e Tabel 5. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest nullalternatiivi puhul N2O heitkogus hoidlast Nr plaanil või kaardil N produktsioon väljaheidetega kokku Dilämmastikoksiidi Hetkeline, Aastane, Sõnniku liik (arvestatud karjatamist), t/a lendumine, % g/s t/a H1 Vedelsõnnik 35,328 0,1 0,001 0,035 H2 Vedelsõnnik 35,328 0,1 0,001 0,035 H5 Tahesõnnik 21,504 2 0,014 0,430 H8 Sügavallapanusõnnik 7,720 1 0,002 0,077 Kokku 99,880 0,018 0,578 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 107/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 4. Saasteainete heitkogused alternatiivide 1 ja 2 korral Järgnevates tabelites on toodud Muraka veisefarmis tekkivate saasteainete heitkogused alternatiivide 1 ja 2 korral. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud farmi maksimaalsest võimalikust täituvusest. Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad. 108/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 1. Ammoniaagi heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest alternatiiv 1 puhul NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast Nr N sisaldus N sisaldus N päevi, tk (24h) N lendu- Nr Karjatamis- Karjatamis- plaanil koefitsient Aasta- välja- väljaheidetes NH3 sisaldus Hetke- või Toodangu mine Hetke- Aastane, plaanil Aastane, Pidamisviis loom, heidetes (arvestatud Sõnnikuhoidla tüüp lendumise välja- line, kaardil rühm NH3-na, line, g/s t/a või t/a arv kg/loom karjatamist), protsent, % heidetes, g/s % kaardil aastas t/a t/a Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S1a sõnnikueemaldus >3 356 0 1,00 153,6 54,682 7,5 0,130 4,101 H4 ringja põhiplaaniga, 10 51,303 0,163 5,130 (10000kg) korda päevas, vähene loomulik koorik allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S1b sõnnikueemaldus >3 356 0 1,00 153,6 54,682 7,5 0,130 4,101 H3 ringja põhiplaaniga, 10 51,303 0,163 5,130 (10000kg) korda päevas, vähene loomulik koorik allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S2 sõnnikueemaldus >3 350 0 1,00 153,6 53,760 7,5 0,128 4,032 H2 ringja põhiplaaniga, 10 50,439 0,160 5,044 (10000kg) korda päevas, vähene loomulik koorik allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S2 sõnnikueemaldus >3 350 0 1,00 153,6 53,760 7,5 0,128 4,032 H1 ringja põhiplaaniga, 10 50,439 0,160 5,044 (10000kg) korda päevas, vähene loomulik koorik allapanu Lõaspidamine, kraapkonveierid, sõnnikueemaldus >3 Tahesõnnikuhoidla, S3 Lehmmullikad 60 0 1,00 58,1 3,486 4,5 0,005 0,157 H5 40 3,357 0,043 1,343 korda päevas, rohke loomulik koorik allapanu (avatud süsteem) Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, S3 Lehmvasikad 140 0 1,00 34,2 4,788 5 0,008 0,239 H6 40 4,591 0,058 1,836 sügavallapanu loomulik koorik Kokku 1612 225,157 0,528 16,663 211,432 0,746 23,527 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 109/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 2. Ammoniaagi heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa alternatiiv 1 puhul NH3 heitkogus Nr plaanil või kaardil Hetkeline heitkogus, g/s Aastane heitkogus, t/a S1a 0,130 4,101 S2 0,256 8,064 S3 0,013 0,396 S1b 0,130 4,101 H1 0,160 5,044 H2 0,160 5,044 H3 0,163 5,130 H4 0,163 5,130 H5 0,043 1,343 H6 0,058 1,836 Kokku 1,274 40,190 Tabel 3. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest alternatiiv 1 puhul CH4 heitkogus laudahoonest CH4 heitkogus sõnnikuhoidlast Nr Nr Karjatamis- Karjatamis- plaanil koefitsient Eriheide, Hetke- Eriheide, Hetke- päevi, tk Toodangu- Aasta- Aastane, plaanil Aastane, (24h) või kg/aasta/ line, Sõnnikuhoidla tüüp kg/aasta/ line, kaardil rühm loom, tk t/a või t/a loom g/s loom g/s kaardil Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S1a 356 128 0 1,00 1,445 45,568 H4 ringja põhiplaaniga, 21 0,237 7,476 (10000kg) loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S1b 356 128 0 1,00 1,445 45,568 H3 ringja põhiplaaniga, 21 0,237 7,476 (10000kg) loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S2 350 128 0 1,00 1,421 44,800 H2 ringja põhiplaaniga, 21 0,233 7,350 (10000kg) loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, Piimalehmad S2 350 128 0 1,00 1,421 44,800 H1 ringja põhiplaaniga, 21 0,233 7,350 (10000kg) loomulik koorik Tahesõnnikuhoidla, S3 Lehmmullikad 60 53 0 1,00 0,101 3,180 H5 1,1 0,002 0,066 loomulik koorik Tahesõnnikuhoidla, S3 Lehmvasikad 140 53 0 1,00 0,235 7,420 H6 1,1 0,005 0,154 loomulik koorik Kokku 1612 6,067 191,336 0,947 29,872 110/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 4. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa alternatiiv 1 puhul CH4 heitkogus Nr plaanil või kaardil Hetkeline, g/s Aastane, t/a S1a 1,445 45,568 S2 2,841 89,600 S3 0,336 10,600 S1b 1,445 45,568 H1 0,233 7,350 H2 0,233 7,350 H3 0,237 7,476 H4 0,237 7,476 H5 0,002 0,066 H6 0,005 0,154 Kokku 7,014 221,208 Tabel 5. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest alternatiiv 1 puhul N2O heitkogus hoidlast Nr plaanil või kaardil N produktsioon väljaheidetega kokku Dilämmastikoksiidi Hetkeline, Aastane, Sõnniku liik (arvestatud karjatamist), t/a lendumine, % g/s t/a H1 Vedelsõnnik 53,760 0,1 0,002 0,054 H2 Vedelsõnnik 53,760 0,1 0,002 0,054 H3 Vedelsõnnik 54,682 0,1 0,002 0,055 H4 Vedelsõnnik 54,682 0,1 0,002 0,055 H5 Tahesõnnik 3,486 2 0,002 0,070 H6 Sügavallapanusõnnik 4,788 1 0,002 0,048 Kokku 225,157 0,011 0,334 Tabel 6. Saasteainete heitkogused põletusseadmetest, kehtib nii alternatiiv 1 kui alternatiiv 2 puhul Nr plaanil või kaardil K1 K2 Nimisoojusvõimsus: 0,1 MW 0,144 MW Kasutegur 0,9 0,9 Kütus: Diislikütus Diislikütus Katla tüüp Põleti Põleti Heitkogused kokku Püüdeseade - - Väävli sisaldus: 0,001 % 0,001 % Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg 43 MJ/kg Aastane kogus: 8 tonni 0,05 tonni Eriheide q, Eriheide q, Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane g/GJ; tahm g/GJ; tahm Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, - % PM2,5- - % PM2,5- g/s t/a g/s t/a g/s t/a st st Lämmastikdioksiid 111 0,011 0,038 111 0,016 0,0002 0,027 0,038 Süsinikoksiid 42 0,004 0,014 42 0,006 0,00009 0,010 0,015 Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud 5 0,0005 0,002 5 0,0007 0,00001 0,001 0,002 metaan) Vääveldioksiid - 0,00005 0,0002 - 0,00007 0,000001 0,0001 0,0002 Osakesed 40 0,004 0,014 40 0,006 0,00009 0,010 0,014 Peenosakesed 6 0,0006 0,002 6 0,0009 0,00001 0,001 0,002 Eriti peened osakesed 6 0,0006 0,002 6 0,0009 0,00001 0,001 0,002 Süsinikdioksiid 20,2 - 25,460 20,2 - 0,159 - 25,620 Raskmetallid ja POSid: q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a mg/s kg/a Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 111/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Nr plaanil või kaardil K1 K2 Nimisoojusvõimsus: 0,1 MW 0,144 MW Kasutegur 0,9 0,9 Kütus: Diislikütus Diislikütus Katla tüüp Põleti Põleti Heitkogused kokku Püüdeseade - - Väävli sisaldus: 0,001 % 0,001 % Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg 43 MJ/kg Aastane kogus: 8 tonni 0,05 tonni Eriheide q, Eriheide q, Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane g/GJ; tahm g/GJ; tahm Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, - % PM2,5- - % PM2,5- g/s t/a g/s t/a g/s t/a st st Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana 0,1 0,00001 0,00003 0,1 0,00001 0,0000002 0,00002 0,00003 elavhõbedaks Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0,3 0,00003 0,0001 0,3 0,00004 0,0000006 0,00007 0,0001 ümberarvutatuna kaadmiumiks Plii ja anorgaanilised ühendid, 10 0,001 0,003 10 0,001 0,00002 0,002 0,003 ümberarvutatuna pliiks Vask ja anorgaanilised ühendid, 6 0,0006 0,002 6 0,0009 0,00001 0,001 0,002 ümberarvutatuna vaseks Tsingiühendid, 5 0,0005 0,002 5 0,0007 0,00001 0,001 0,002 ümberarvutatuna tsingiks Arseen ja anorgaanilised ühendid, 44,5 0,004 0,015 44,5 0,006 0,0001 0,011 0,015 ümberarvutatuna arseeniks Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 20 0,002 0,007 20 0,003 0,00004 0,005 0,007 kroomiks Nikkel ja lahustavad ühendid, 200 0,020 0,069 200 0,029 0,0004 0,049 0,069 ümberarvutatuna nikliks 112/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 7. Ammoniaagi heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest alternatiiv 2 puhul NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast Nr N sisaldus N sisaldus N päevi, tk (24h) N lendu- Nr Karjatamis- Karjatamis- plaanil koefitsient Aasta- välja- väljaheidetes NH3 sisaldus Hetke- või Toodangu mine Hetke- Aastane, plaanil Aastane, Pidamisviis loom, heidetes (arvestatud Sõnnikuhoidla tüüp lendumise välja- line, kaardil rühm NH3-na, line, g/s t/a või t/a arv kg/loom karjatamist), protsent, % heidetes, g/s % kaardil aastas t/a t/a Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, ringja S1a sõnnikueemaldus 356 0 1,00 153,6 54,682 7,5 0,130 4,101 H4 10 51,303 0,163 5,130 (10000kg) põhiplaaniga, loomulik koorik >3 korda päevas, vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, ringja S1b sõnnikueemaldus 356 0 1,00 153,6 54,682 7,5 0,130 4,101 H3 10 51,303 0,163 5,130 (10000kg) põhiplaaniga, loomulik koorik >3 korda päevas, vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, ringja S2 sõnnikueemaldus 350 0 1,00 153,6 53,760 7,5 0,128 4,032 H2 10 50,439 0,160 5,044 (10000kg) põhiplaaniga, loomulik koorik >3 korda päevas, vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, ringja S2 sõnnikueemaldus 350 0 1,00 153,6 53,760 7,5 0,128 4,032 H1 10 50,439 0,160 5,044 (10000kg) põhiplaaniga, loomulik koorik >3 korda päevas, vähene allapanu Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, loomulik S4 Lehmvasikad 350 0 1,00 34,2 11,970 5 0,019 0,599 H6 40 11,477 0,146 4,591 sügavallapanu koorik Vabapidamine, S4 Lehmvasikad 50 0 1,00 34,2 1,710 5 0,003 0,086 H7 Tahesõnnikuhoidla,varikatus 20 1,640 0,010 0,328 sügavallapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla, ringja S5 Lehmmullikad sõnnikueemaldus 500 0 1,00 58,1 29,050 7,5 0,069 2,179 H3 10 27,255 0,086 2,726 põhiplaaniga, loomulik koorik >3 korda päevas, vähene allapanu Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, ringja S5 Lehmmullikad 600 0 1,00 58,1 34,860 7,5 0,083 2,615 H4 10 32,706 0,104 3,271 skreeperseadmed, põhiplaaniga, loomulik koorik Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 113/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast Nr N sisaldus N sisaldus N päevi, tk (24h) N lendu- Nr Karjatamis- Karjatamis- plaanil koefitsient Aasta- välja- väljaheidetes NH3 sisaldus Hetke- või Toodangu mine Hetke- Aastane, plaanil Aastane, Pidamisviis loom, heidetes (arvestatud Sõnnikuhoidla tüüp lendumise välja- line, kaardil rühm NH3-na, line, g/s t/a või t/a arv kg/loom karjatamist), protsent, % heidetes, g/s % kaardil aastas t/a t/a sõnnikueemaldus >3 korda päevas, vähene allapanu Kokku 2912 294,473 0,689 21,743 276,563 0,991 31,263 114/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 8. Ammoniaagi heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa alternatiiv 2 puhul NH3 heitkogus Nr plaanil või kaardil Hetkeline heitkogus, g/s Aastane heitkogus, t/a S1a 0,130 4,101 S2 0,256 8,064 S4 0,022 0,684 S5 0,152 4,793 S1b 0,130 4,101 H1 0,160 5,044 H2 0,160 5,044 H3 0,249 7,856 H4 0,266 8,401 H6 0,146 4,591 H7 0,010 0,328 Kokku 1,681 53,007 Tabel 9. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest alternatiiv 2 puhul CH4 heitkogus laudahoonest CH4 heitkogus sõnnikuhoidlast Nr Nr Karjatamis- Karjatamis- plaanil koefitsient Eriheide, Hetke- Eriheide, Hetke- päevi, tk Toodangu- Aasta- Aastane, plaanil Aastane, (24h) või kg/aasta/ line, Sõnnikuhoidla tüüp kg/aasta/ line, kaardil rühm loom, tk t/a või t/a loom g/s loom g/s kaardil Vedelsõnnikuhoidla, ringja Piimalehmad S1a 356 128 0 1,00 1,445 45,568 H4 põhiplaaniga, loomulik 21 0,237 7,476 (10000kg) koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja Piimalehmad S1b 356 128 0 1,00 1,445 45,568 H3 põhiplaaniga, loomulik 21 0,237 7,476 (10000kg) koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja Piimalehmad S2 350 128 0 1,00 1,421 44,800 H2 põhiplaaniga, loomulik 21 0,233 7,350 (10000kg) koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja Piimalehmad S2 350 128 0 1,00 1,421 44,800 H1 põhiplaaniga, loomulik 21 0,233 7,350 (10000kg) koorik Tahesõnnikuhoidla, loomulik S4 Lehmvasikad 350 53 0 1,00 0,588 18,550 H6 1,1 0,012 0,385 koorik S4 Lehmvasikad 50 53 0 1,00 0,084 2,650 H7 Tahesõnnikuhoidla,varikatus 1,1 0,002 0,055 Vedelsõnnikuhoidla, ringja S5 Lehmmullikad 500 53 0 1,00 0,840 26,500 H3 põhiplaaniga, loomulik 6 0,095 3,000 koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja S5 Lehmmullikad 600 53 0 1,00 1,008 31,800 H4 põhiplaaniga, loomulik 6 0,114 3,600 koorik Kokku 2912 8,252 260,236 1,163 36,692 Tabel 10. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa alternatiiv 2 puhul CH4 heitkogus Nr plaanil või kaardil Hetkeline, g/s Aastane, t/a S1a 1,445 45,568 S2 2,841 89,600 S4 0,672 21,200 S5 1,849 58,300 S1b 1,445 45,568 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 115/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne CH4 heitkogus Nr plaanil või kaardil Hetkeline, g/s Aastane, t/a H1 0,233 7,350 H2 0,233 7,350 H3 0,332 10,476 H4 0,351 11,076 H6 0,012 0,385 H7 0,002 0,055 Kokku 9,416 296,928 Tabel 11. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest alternatiiv 2 puhul N2O heitkogus hoidlast Nr plaanil või kaardil N produktsioon väljaheidetega kokku Dilämmastikoksiidi Hetkeline, Aastane, Sõnniku liik (arvestatud karjatamist), t/a lendumine, % g/s t/a H1 Vedelsõnnik 53,760 0,1 0,002 0,054 H2 Vedelsõnnik 53,760 0,1 0,002 0,054 H3 Vedelsõnnik 83,732 0,1 0,003 0,084 H4 Vedelsõnnik 89,542 0,1 0,003 0,090 H6 Sügavallapanusõnnik 11,970 1 0,004 0,120 H7 Sügavallapanusõnnik 1,710 1 0,0005 0,017 Kokku 294,473 0,013 0,418 116/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 5. Lõhnaühendite hajumiskaardid Saasteaineitele hajumiskaarte ei koostatud, kuna saasteainete maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase maapinnalähedases õhukihis väljaspool tootmisterritooriumi oli väiksem kui 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtustest. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 117/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 1. Nullalternatiiv – lõhnatundide esinemissagedus 118/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 2. Alternatiiv 1 – lõhnatundide esinemissagedus Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 119/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 3. Alternatiiv 2 – lõhnatundide esinemissagedus 120/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 6. Aruande kohta esitatud seisukohad Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 121/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 122/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 123/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 124/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 125/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 126/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 127/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 128/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 129/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 130/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 131/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 132/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 7. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta 1. Keskkonnaameti teade, mis avaldati Keskkonnaameti leheküljel ning välja prindituna kavandata tegevuse asukohas ja selle lähiümbruses 2. Väljavõte portaalist Ametlikud Teadaanded 3. Väljavõte Tori valla facebooki lehelt 4. Väljavõte RING FM MEDIA OÜ Tre Raadio veebilehelt Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 133/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 134/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 135/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 136/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 137/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 138/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 139/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 8. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele 140/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 141/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 142/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 143/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 144/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 145/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 9. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri 1. Arutelul osalenute nimekirjad 2. KMH aruande avaliku arutelu ettekande slaidid 3. KMH avaliku arutelu protokoll 146/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 147/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 148/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 149/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 150/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 151/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 152/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 153/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 154/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 155/156 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 156/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →