Tori Vallavalitsus 28.03.2022 nr 6-3/21/4854-20
[email protected]
Osaühing Selja Muraka veisefarmi
keskkonnamõju hindamise aruande esitamine
kooskõlastamiseks
Arendaja, osaühing Selja esitas Muraka veisefarmi rajamise keskkonnamõjude hindamise
(KMH) aruande (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, töö nr KL-20-003E)
nõuetele vastavuse kontrollimiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 22).
Otsustaja peab edastama KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks (KeHJS §
22 lg 2). Palume aruande kooskõlastada või jätta kooskõlastamata oma
pädevusvaldkonnast tulenevalt 30 päeva jooksul (KeHJS § 22 lg 3) aruande saamisest
arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: Selja_Muraka veisefarmi KMH aruanne_220322.asice.
Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet (
[email protected]); Terviseamet (
[email protected]);
Rahandusministeerium (
[email protected]);
Karl Markus Wahlberg 5885 7049
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Osaühing Selja Muraka veisefarmi
keskkonnamõjude hindamise aruanne
Tartu 2022
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Nimetus Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Versioon Keskkonnaametile esitamiseks, nõuetele vastavaks tunnistamiseks
Töö nr KL-20-003E
Aeg märts 2022
Arendaja osaühing Selja
Registrikood: 10206553
Aadress: Pärnu maakond, Tori vald, Selja küla, Rakvere mnt 17, 86817
Telefon: +372 4466645
E-post:
[email protected]
KMH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)
Registreerimisnumber: 10705517
Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn
Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699
E-post:
[email protected]
KMH juhtekspertT oomas Pallo, MSc (keskkonnakorraldus). Litsents nr. KMH 0090
Osalejad Kaido Soosaar, PhD
Kerli Leetsaar, MSc
Birgit Kena, MSc
Liisi Nõgu, MSc
Kasutustingimused
© Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid,
joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud
korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja
mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.
2/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
SISUKORD
1 Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------------- 6
2 Kavandatava tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused---------------------------- 8
2.1 Tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................ 8
2.2 Tegevuse asukoht ...................................................................................... 8
2.3 Kavandatava tegevuse kirjeldus ................................................................... 10
2.4 Reaalsed alternatiivsed võimalused .............................................................. 14
3 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus --------------------------------------------------- 16
3.1 Pinnas, sh muld ja maavarad ...................................................................... 16
3.2 Põhjavesi.............................................................................................. 17
3.3 Pinnavesi .............................................................................................. 20
3.4 Välisõhu seisund ..................................................................................... 21
3.5 Kliima.................................................................................................. 22
3.6 Maastik, maakasutus ja looduslik mitmekesisus................................................. 23
3.7 Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................... 25
3.8 Elanikkond ............................................................................................ 25
3.9 Kultuuripärand ....................................................................................... 25
4 Keskkonnamõju hindamise metoodika ----------------------------------------------------------- 26
5 Nullalternatiiv ja sellest tulenevad eeldatavad keskkonnamõjud -------------------------- 30
5.1 Nullalternatiivi keskkonnakasutus ................................................................. 33
5.1.1 Heitmed välisõhku, sealhulgas lõhna teke .............................................. 33
5.1.2 Sõnnikuteke ................................................................................. 37
5.1.3 Veekasutus ja reovee teke ................................................................ 38
5.1.4 Jäätmeteke .................................................................................. 38
5.1.5 Mürateke ..................................................................................... 39
5.1.6 Avariiolukorraoht ........................................................................... 39
5.2 Nullalternatiivi keskkonnamõjud .................................................................. 39
5.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele............................................................. 39
5.2.2 Mõju pinnaveele ............................................................................ 39
5.2.3 Mõju põhjaveele ............................................................................ 40
5.2.4 Mõju sõnnikukäitlusest .................................................................... 40
5.2.5 Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................ 44
5.2.6 Mõju müratasemele ........................................................................ 45
5.2.7 Mõju hädaolukordadest .................................................................... 45
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
5.2.8 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ................................................. 45
5.2.9 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ....................................................... 46
5.2.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................... 46
6 Kavandatav tegevus ning sellega kaasnevad eeldatavad keskkonnamõjud --------------- 47
6.1 Farmi ümberehitus ja laiendamine ............................................................... 47
6.2 Farmi tegevus ........................................................................................ 49
6.3 Keskkonnakasutus kavandatava olukorra puhul ................................................. 50
6.3.1 Heide välisõhku,sealhulgas lõhna teke .................................................. 51
6.3.2 Sõnnikuteke ................................................................................. 60
6.3.3 Veekasutus ja reovee teke ................................................................ 61
6.3.4 Jäätmeteke .................................................................................. 62
6.3.5 Mürateke ..................................................................................... 62
6.3.6 Avariiolukorraoht ........................................................................... 62
6.4 Kavandatud tegevustega kaasnevad keskkonnamõjud ......................................... 62
6.4.1 Mõju maastikule ja pinnasele............................................................. 62
6.4.2 Mõju pinnaveele ............................................................................ 63
6.4.3 Mõju põhjaveele ............................................................................ 63
6.4.4 Mõju sõnnikukäitlusest .................................................................... 64
6.4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................ 71
6.4.6 Mõju müratasemele ........................................................................ 73
6.4.7 Mõju hädaolukordadest .................................................................... 73
6.4.8 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ................................................. 74
6.4.9 Tegevusega kaasnev kaudne mõju ....................................................... 74
6.4.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................... 75
7 Käitise sulgemisega kaasnevad tagajärjed ja eeldatava keskkonnamõju hinnang ------- 76
8 Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ------ 77
8.1 Ehitusetapi keskkonnameetmed ................................................................... 77
8.2 Käitise tegevuse peamised negatiivsed keskkonnamõjud ja leevendavad meetmed ...... 77
8.3 Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad indikaatorid ................ 82
9 KavandatavaTE tegevusTe võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega --------------- 84
10 Ülevaade avalikustamise tulemustest ------------------------------------------------------------ 86
11 Kokkuvõte --------------------------------------------------------------------------------------------- 87
12 Kasutatud materjalid -------------------------------------------------------------------------------- 89
13 Lisad ---------------------------------------------------------------------------------------------------- 91
Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted ............................................................. 92
Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika 98
Lisa 3. Saasteainete heitkogused nullalternatiivi korral ....................................... 104
4/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 4. Saasteainete heitkogused alternatiivide 1 ja 2 korral ................................. 108
Lisa 5. Lõhnaühendite hajumiskaardid ............................................................ 117
Lisa 6. Aruande kohta esitatud seisukohad ....................................................... 121
Lisa 7. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta ..................................... 133
Lisa 8. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele
140
Lisa 9. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul
osalenute nimekiri ................................................................................... 146
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
1 SISSEJUHATUS
Keskkonnamõju hindamise aluseks on osaühing Selja keskkonnakompleksloa taotlus. Osaühing
Selja taotleb keskkonnakompleksloa muudatust Muraka veisefarmi tegevusele.
Keskkonnamõju hindamise objektiks on Pärnu maakonnas Tori vallas Muraka külas Suurfarmi
(kinnistu registriosa nr 13663850, katastritunnus 80801:001:0664), Väike-Kiieti (kinnistu registriosa
nr 4521306, katastritunnus 80901:001:0665), Väikefarmi (kinnistu registriosa nr 11212950,
katastritunnus 80901:001:0025) ja Muraka alajaama (kinnistu registriosa nr 2155906, katastritunnus
80801:001:0221) katastritel asuva suurenenud tootmisvõimsusega veisefarmi laiendamine ja
tegevus.
Hinnatava tegevuse eesmärgiks on tootmismahu suurendamine võrreldes osaühing Selja Muraka
veisefarmi olemasolevas kompleksloas (nr KKL/317630) tooduga. Lisaks soovitakse efektiivistada
veisekasvatust. Ettevõte soovib laiendada olemasolevat Muraka veisefarmi.
KMH programmi koostamise ajal on Muraka veisefarmis kompleksloa alusel kohti kuni 620-le
piimalehmale ja 80-le noorloomale. Farmi kompleksi kuulub lüpsilehmalaut, noorloomalaut,
piimakarjalaut, kaks vedelsõnnikuhoidlat, kaks tahesõnnikuhoidlat ja vajalikud abirajatised. Antud
olukord võetakse võrdseks KMH aruandes nn lähtepunktiga ehk nullalternatiiviga.
Kavandatava tegevuse taotletavaks mahuks on alternatiiv 1 korral maksimaalselt 1412
piimalehmakohta, 60 mullikakohta ja 140 vasikakohta. Käitises toimub selle jaoks ühe lauda
laiendamine ning ühe tahesõnnikuhoidla ning kahe vedelsõnnikumahuti juurde ehitamine.
Kavandatava tegevuse taotletavaks mahuks on alternatiiv 2 korral maksimaalselt 1412
piimalehmakohta, 1100 mullikakohta ja 400 vasikakohta. Selleks toimub käitises ühe lauda
lammutamine, ühe lauda laiendamine, kahe uue lauda rajamine, kahe uue tahesõnnikuhoidla
rajamine ja kahe uue vedelsõnnikumahuti rajamine.
Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 22.02.2019, 15), edaspidi KeHJS.
Keskkonnamõju hindamise on algatanud Keskkonnaamet 31.12.2019 kirjaga nr DM-105777-3.
Algatamise aluseks oli keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) §3
lg 1 p 1, §6 lg 1 p 27 ja p 35, §9 lg 1, §11 lg 2 ja 3, tööstusheite seaduse §27 ning Keskkonnaameti
peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205 "Regioonide põhimääruste kinnitamine" lisa 2
„Lääne regiooni põhimäärus“ punktidega 2.1.1 ja 3.5.8 ning ettevõtte osaühing Selja
keskkonnakompleksloa taotlus. Kompleksloa taotlus on registreeritud Keskkonnaameti
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 18.03.2019 nr DM-105777-1 all.
Keskkonnaamet teatas oma 28.04.2021 kirjaga nr 6-3/21/4854-5, et on tunnistanud nõuetele
vastavaks osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi.
Keskkonnamõju hindamise eesmärgikd on hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat
keskkonnamõju, s.h.:
hinnata ehitamiseks vajalikke tegevusi, aspekte ja nende eeldatavat keskkonnamõju;
hinnata laiendatud veisefarmi tegevusega ja tegevusjärgse sulgemisega kaasnevaid aspekte
ja nende eeldatavat keskkonnamõju;
prognoosida võimalikke muutusi keskkonnale, sealjuures nii positiivseid kui negatiivseid;
välja tuua olulised mõjud;
esitada soovitusi keskkonnanõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida veisefarmi
tegevusest tuleneda võivat negatiivset keskkonnamõju.
6/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Keskkonnamõju hindamise protsessi peamised osalised on:
Arendaja: osaühing Selja;
Otsustaja: Keskkonnaamet;
Ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE), ekspertrühmana, mille
juhtekspert on Toomas Pallo (litsents nr. KMH 0090).
Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada
võib, on:
asjaomased asutused:
o Tori Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise ja vallas
arendustegevuse suunamise osas;
o Maa-amet, maakatastrite osas;
o Transpordiamet, teehoiu korraldamise ja tingimuste loomise osas ohutuks
liiklemiseks riigimaanteedel;
o Põllumajandus- ja Toiduamet, maaparandussüsteemide osas;
o Rahandusministeerium, planeerimisseaduse osas;
o Terviseamet, mõju osas inimeste tervisele;
kaasatavad organisatsioonid/isikud:
o naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste ja keskkonnatingimuste
osas;
o Muraka küla ja veisefarmi läheduses asuvate külade elanikud keskkonnaseisundi osas;
o Tori valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse osas;
o naabruses asuvad teised ettevõtted nii võimalike piirangute kui ka täiendavate
võimaluste osas;
o keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste
püstitamise ja lahenduste suunamise osas;
o teised huvirühmad.
Käesolevas aruandes kasutatud lühendid ja mõisted on toodud lisas (Lisa 1).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
2 KAVANDATAVA TEGEVUS JA SELLE REAALSED
ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED
2.1 Tegevuse eesmärk ja vajadus
Arendaja, osaühing Selja, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on veisekasvatuse jätkamine ja
piima tootmine ning Muraka veisefarmis võrreldes kompleksloasloas tooduga tootmismahu
suurendamine ja loomakasvatuse efektiivsemaks muutmine olemasolevas asukohas. Võrreldes
kehtivas kompleksloas tooduga laiendatakse tegevust loomade arvu näol, samuti rajatakse juurde
laudahooneid ning sõnnikuhoidlaid. Farmikompleksi laiendamisel lähtutakse loomade heaolust ning
arvestatakse ümbritseva keskkonnaga.
2.2 Tegevuse asukoht
Osaühing Selja Muraka veisefarm asub Pärnumaal Tori vallas Selja külas Pärnu-Sõmeru-Rakvere
riigimaantee ja Pärnu jõe vahel Suurfarmi (katastritunnus 80801:001:0664) ja Muraka alajaam
(katastritunnus 80801:001:0221) katastriüksustel. Pärast alternatiivide 1 ja 2 rakendumist kuulub
käitise koosseisu ka Väikefarmi (katastritunnus 80901:001:0025) maaüksus ning pärast alternatiiv 2
rakendumist hakkavad käitise rajatised asuma ka Väike-Kiieti (katastritunnus 80901:001:0665)
maaüksusel.
Tori vald asub Pärnu maakonna idaosas. Valla territooriumi suurus on 611 km2.1 Muraka küla pindala
on 13,2 km2 ning elanikke on 01.01.2020 a. seisuga 91.2
Suurfarmi kinnistu suuruseks on 8,76 ha, millest 1,25 ha on haritav maa, 0,78 looduslik rohumaa,
0,03 ha metsamaa, 6,15 ha õuemaa ja 0,55 ha on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa
(100%).
Muraka alajaama kinnistu suuruseks on 127 m2, millest 127 m2 on õuemaa. Kinnistu sihtotstarbeks
on tootmismaa (100%).
Väike-Kiieti kinnistu suuruseks on 4,53 ha, millest 4,46 ha on haritav maa ja 0,07 ha on muu maa.
Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa (100%).
Väikefarmi kinnistu suuruseks on 1,365 ha, millest 1,24 ha on metsamaa ja 0,12 ha on muu maa.
Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%).
Kavandatud tegevuse alal asub KMH programmi koostamise ajal töötav veisefarm ning
tootmisterritooriume ümbritsevad maatulundusmaad, tootmismaa ja transpordimaa (Joonis 1).
1 Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Tori_vald.
2 Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Muraka
8/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Muraka külas
Veisefarmiga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 1. Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed (ha)3
Vee-
Nimi Ilmakaar Pindala Haritav Looduslik Metsa- Õuemaa, Muu
Sihtotstarve alune
Tunnus käitise suhtes kokku, ha maa, ha rohumaa, ha maa, ha ha maa, ha
maa, ha
Kiieti mets
Põhi Maatulundusmaa 17,25 - 0,14 16,36 - 0,75 -
80901:001:0024
Kiieti põld
Kirre Maatulundusmaa 9,34 8,74 0,12 0,13 - 0,35 -
80901:001:0664
Peedi
Ida Maatulundusmaa 8,44 8,10 - - - 0,34 -
80801:001:0647
Selja-Muraka tee
Lõuna Transpordimaa 1,76 0,35 0,07 0,01 0,03 1,29 -
80801:001:0237
Peedi
Lääs Maatulundusmaa 1,74 - 0,13 1,29 - 0,32 -
80801:001:0645
Peedi
Lõuna Maatulundusmaa 8,72 6,32 - 2,08 - 0,32 -
80801:001:0535
Muraka veisefarmi ümbritseb pea igast ilmakaarest maatulundusmaa (peamiselt põllud ja
metsamaad). Lõunast ja läänest piirneb farmikompleks püsikattega 19287 Selja-Muraka teega
(katastrinumber 80801:001:0237). Lähim elamupiirkond asub käitise territoorimist arvestatuna
ligikaudu 300 m kaugusel kagusuunas.
2.3 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Kavandatavaks tegevuseks on Muraka veisefarmi laiendamine – loomakohtade juurde loomine, mille
jaoks on vaja ehitada juurde nii lautasid kui ka rajada uusi sõnnikuhoidlaid. Kavandatavaid farmi
laiendamise plaane on kaks, seega on kavandatavaks tegevuseks KMH käsitluses nii alternatiiv 1 kui
ka alternatiiv 2.
Kavandatavate tegevusete tulemusel hakkab tööle suurendatud tootmismahuga veisefarm.
Alternatiiv 1 puhul peetakse peale kõiki rekonstrueerimis- ja laiendustöid käitises kokku kuni 1412
piimalehma, 60 mullikat ja 140 vasikat. Selleks kavandatakse laiendada olemasolevat lüpsilauta.
Lisaks kavandatakse juurde rajada kaks vedelsõnnikuhoidlat ja üks tahesõnnikuhoidla. Suuremate
loomakohtade tarbeks on osaliselt ehitustööd KMH aruande koostamise ajaks veisefarmis ära tehtud
- vana piimakarjalaut on lammutatud ning selle asemele on rajatud uus lüpsilehmalaut.
Muraka veisefarm hakkab alternatiiv 1 korral koosnema järgmistest hoonetest ja rajatistest:
laiendatud lüpsilehmalaut (712 piimalehmakohta);
uus lüpsilehmalaut (700 piimalehmakohta);
noorloomalaut (60 kohta mullikatele ja 140 kohta vasikatele);
kaks olemasolevat vedelsõnnikuhoidlat;
kaks juurde rajatavat vedelsõnnikuhoidlat;
üks olemasolev tahesõnnikuhoidla;
üks juurde rajatav tahesõnnikuhoidla;
põletusseadmed (katel Wolf ja avariigeneraator);
abirajatised.
3 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
10/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Hoonete ja rajatiste asendiplaan alternatiiv 1 rakendumisel on esitatud järgmisel joonisel (Joonis
2).
Joonis 2. Muraka veisefarmi rajatised alternatiiv 1 rakendumisel
Loomagruppide (lüpsilehmad, kinnis- ja poegivad lehmad, lõpptiined mullikad, noorkari) suurus
sõltub karja struktuurist konkreetselt ajahetkel. Loomühikutesse arvestatuna on farmi suurus 1461
loomühikut. Seejuures on loomühikute arvestamisel võetud aluseks lehmvasikate ja lehmmullikate
koefitsendid4.
Farmis peetakse loomi enamasti vabapidamisel, kuid mullikate puhul ka lõas. Piimalehmi peetakse
vedelsõnnikutehnoloogial ning sõnniku eemaldamine toimub skreeperseadmete abil. Vedelsõnnik
pumbatakse läbi kinnise torustiku otse vedelsõnnikuhoidlatesse. Mullikate pidamisel tekib
tahesõnnik ning selle eemaldamiseks kasutatakse kraapkonveiereid. Vasikate pidamisel tekib
4 Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade
loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika” Lisa 8.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
sügavallapanusõnnik ning selle eemaldamine laudast toimub traktoriga. Sõnnikut veetakse farmist
välja keskmiselt kaks korda aastas ning seda kasutatakse põldudel mullaviljakuse tõstmiseks.
Alternatiiv 2 puhul peetakse peale kõiki rekonstrueerimis- ja laiendustöid käitises kokku kuni 1412
piimalehma, 1100 mullikat ja 400 vasikat. Selleks kavandatakse laiendada olemasolevat lüpsilauta.
Rajada juurde vasikalaut ja noorkarjalaut. Lisaks kavandatakse juurde rajada kaks
vedelsõnnikuhoidlat ja kaks tahesõnnikuhoidlat. Alternatiiv 2 rakendumisel toimuks ühe
tahesõnnikuhoidla ja noorloomalauda likvideerimine. Suuremate loomakohtade tarbeks on osaliselt
ehitustööd KMH aruande koostamise ajaks veisefarmis ära tehtud - vana piimakarjalaut on
lammutatud ning selle asemele on rajatud uus lüpsilehmalaut.
Muraka veisefarm hakkab alternatiiv 2 korral koosnema järgmistest hoonetest ja rajatistest:
laiendatud lüpsilehmalaut (712 piimalehmakohta);
uus lüpsilehmalaut (700 piimalehmakohta);
vasikalaut (400 kohta vasikatele);
noorkarjalaut (1100 kohta mullikatele);
kaks olemasolevat vedelsõnnikuhoidlat;
kaks juurde rajatavat vedelsõnnikuhoidlat, millest üks on katusega
kaks juurde rajatavat tahesõnnikuhoidlat.
põletusseadmed (katel Wolf ja avariigeneraator);
abirajatised.
Loomagruppide (lüpsilehmad, kinnis- ja poegivad lehmad, lõpptiined mullikad, noorkari) suurus
sõltub karja struktuurist konkreetselt ajahetkel. Loomühikutesse arvestatuna on farmi suurus 2007
loomühikut. Seejuures on loomühikute arvestamisel võetud aluseks lehmvasikate ja lehmmullikate
koefitsendid5.
Farmis peetakse loomi vabapidamisel. Piimalehmi ja mullikaid peetakse vedelsõnnikutehnoloogial
ning sõnniku eemaldamine toimub skreeperseadmete abil. Vedelsõnnik pumbatakse läbi kinnise
torustiku otse vedelsõnnikuhoidlatesse. Vasikate pidamisel tekib sügavallapanusõnnik ning selle
eemaldamine laudast toimub traktoriga. Sõnnikut veetakse farmist välja keskmiselt kaks korda
aastas ning seda kasutatakse põldudel mullaviljakuse tõstmiseks.
Hoonete ja rajatiste asendiplaan alternatiiv 2 rakendumisel on esitatud järgmisel joonisel (Joonis
3).
5 Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade
loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika” Lisa 8.
12/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 3. Muraka veisefarmi rajatised alternatiiv 2 rakendumisel
Mõlema kavandatava alternatiivi korral hakkab loomakasvatushoonetes kasutusel olema loomulik
ventilatsioon. Ventilatsioon on tagatud läbi katustel asuvate korstnate, katuseharja ja avatud
akende.
Piimalehmadel on lautades lamamisasemed. Lüpsiplats on projekteeritud 2 x 16 lehmale. Ootealal
ning lüpsiplatsil on samuti loomulik ventilatsioon. Ootealal on põrandasoojendus, mis hoiab ära
sõnniku ja pesuvee külmumise talveperioodil. Lüpsmine toimub eraldi lüpsiplatsil arvutijuhtimisel
vaakumsüsteemiga lüpsimasinatega. Lüpstud piim suunatakse piimatankidesse, kus see jahutatakse
ning hoitakse kuni piimatöötlejale üleandmiseni.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Planeeritavad tegevused ehk loomade pidamine ümberehitatud farmikomleksis vastab parima
võimaliku tehnika nõuetele, mis on kirjeldatud veiste intensiivkasvatuse parima võimaliku tehnika
referentsdokumendis.6
2.4 Reaalsed alternatiivsed võimalused
Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi
saavutamise erinevaid võimalusi.
Käesoleva arenduse eesmärgiks on Osaühing Selja Muraka veisefarmi rekonstrueerimisest ja
laiendamisest tulenevalt käitise tootmismahu suurendamine, veiste pidamine ja piima tootmine.
Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Kuna käitise
suurus ületab KeHJS-s toodud kohustusliku KMH künniskoguse, siis keskkonnamõju eelhindamist
eraldi protsessina ei rakendatud. Teatud määral viidi eelhindamine läbi keskkonnamõju hindamise
programmi koostamisel, mille käigus eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed (pole
eesmärgi saavutamiseks võimalikud) alternatiivid. Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus
arendaja ja eksperdi koostöös.
Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele:
olema vastavuses õigusaktidega;
ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju;
vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv);
olema majanduslikult teostatavad;
olema tehniliselt teostatavad;
vastama parima võimaliku tehnikale;
arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima.
Ebareaalsed on kõik alternatiivid, mis käsitlevad veisefarmi ehitamist mujale. Arendaja soov on
juba tegutseva veisefarmi tootmismahu suurendamine, mitte selle viimine mujale. Ebareaalne on
ka hoonete kasutusele võtmine mõnel muul otstarbel, kui veiste pidamine, kuna Osaühing Selja
põhitegevusalaks on veisekasvatus. Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata.
Kavandatava tegevuse teostamisel on võimalikud erinevad tehnoloogilised lahendused.
Arendja kava on lüpsilehmade pidamine vabapidamisel, kasutades vedelsõnnikutehnoloogiat.
Vabapidamine tagab loomadele paremad elutingimused ja suurema heolu, mistõttu soovitavad
veisekasvatuse parima võimaliku tehnika referentsdokumendid7,8 projekteerida uued laudad
vabapidamissüsteemist lähtuvalt.
Tuginedes PVT kirjeldusele ning keskkonnaministri määrusele 14.12.2016 nr 66, on arendaja
kavandatav sõnniku eemaldamise süsteem (skreeperseadmed) vabapidamisviisi puhul välisõhu heite
seisukohast üks soodsamaid. Seega puudub vajadus alternatiivsete tehnoloogiliste alternatiivide
leidmiseks – keskkonnamõju hindamise metoodikast lähtuvalt ei hinnata arendaja poolt esitatud
tegevusest halvemaid alternatiive.
Võttes arvesse eeltoodut, on tegevuste reaalseid alternatiive kolm – nn nullalternatiiv ja
kavandatavad tegevused ehk alternatiivid 1 ja 2.
6 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused. KINNITATUD keskkonnaministri
27.03.2015 käskkirjaga nr 319
7 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused. KINNITATUD keskkonnaministri
27.03.2015 käskkirjaga nr 319
8 Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. 2007.
14/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Nullalternatiiv ehk olemasoleva olukorra jätkumine
Lisaks kavandatavale tegevusele hinnatakse käesolevas aruandes nn nullalternatiivi, kus
kavandatavat arendust ei toimu – veisefarmis jätkub tegevus kehtiva loaga lubatud mahus ning farmi
maht lähiajal oluliselt ei muutu. Nullalternatiivi puhul hinnatakse niisiis keskkonnamõju lähtuvalt
kompleksloas kehtestatule. Nullalternatiivi korral säilitatakse farmikompleksis tootmise senine
iseloom. Farmi laiendamine on aeganõudev protsess ning aruande koostamise ajaks on võrreldes
kehtivas kompleksloas tooduga juba toimunud vana piimakarjalauda lammutamine ning selle
asemele on rajatud uus lüpsilehmalaut. Siiski, ilmestamaks erinevate alternatiivide mõju
keskkonnale, arvestatakse näiteks hajumisarvutustes veel vana lauda heiteallikate parameetritega.
Muraka veisefarmi kehtiva kompleksloaga määratud käitise tootmisvõimsus on kuni 620 kohta
piimalehmadele ja kuni 80 kohta mullikatele. Loomühikutesse arvestatuna on farmi suurus
orienteeruvalt 659 loomühikut. Nullalternatiivi puhul arvestatakse, et käitises on kasutusel kolm
lauta: lüpsilehmalaut (460 kohta piimalehmadele), piimakarjalaut (160 kohta piimalehmadele) ning
noorloomalaut (80 kohta mullikatele).
Lüpsilehmalaudas peetakse loomi vabapidamisel ja vedelsõnnikutehnoloogial. Piimakarjalaudas
vabapidamisel ja sügavallapanul ja noorloomalaudas lõas ning tahesõnnikutehnoloogial.
Farmi kinnistul paiknevad lisaks hoonestusele (laudad ja abihooned) kaks rõngasmahuti-tüüpi
vedelsõnnikuhoidlat, üks tahesõnnikuhoidla, üks tahesõnnikuhoidla vaheladustusplats.
Farmi tegevus peab seniste tootmismahtude ja –viiside jätkumisel vastama kõikidele
keskkonnakaitselistele nõuetele. Vastavalt vajadusele tuleb teostada olemasolevate hoonete ja
rajatiste rekonstrueerimisi.
Kavandatud tegevus, mida on lähemalt kirjeldatud eelnevas peatükis (ptk 2.3).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
3.1 Pinnas, sh muld ja maavarad
Muraka küla asub Tori valla idaosas. Tori vald jääb Lääne-Eesti madaliku ida- ja kaguossa ning Pärnu
jõe alam-keskjooksu piirkonda, kus põhiliselt tegeletakse põllumajanduse ja metsamajandusega.
Valdavalt moodustavad pinnakatte erineva lõimisega liivsavid ning maapinna kõrgus üle merepinna
on 10-25 m.
Tori vallas asub mitmeid rabasid. Tori valla territooriumil toimub turba tootmine Elbu III ja Elbu V
turbatootmisalal, Lavassaare Elbu IV, Nurme, Nurme II ja Nurme III turbatootmisalal.
Riisa, Ördi ja Kikepera rabade ja piirnevate alade baasil on mitmete haruldaste taime-, loomaja
linnuliikide ja nende elupaikade kaitseks moodustatud Soomaa Rahvuspark. Nimetatud rabades
moodustavad loodusliku vetevõrgu arvukad älved ja laukad, mille sügavus on üle 2 m ja kus asuvad
küllaltki olulised pinnaveevarud. Tori valla omapäraseim soo on Kikepera raba, mis asub põhja-
lõunasuunalises nõos ning on tekkinud järve soostumisel (turba all on 0,1- 0,25 cm tüsedune
sapropeelikiht). Turba ja sapropeeli lamamiks on Balti jääpaisjärve liiv. Valdav osa rabast toitub
sademetest, kuid äärealadel ka põhjaveest. Turba paksus on 4,3-8,2 m. Mitmekesine vetevõrk ja
hästi kujunenud rabanõlv on loonud huvitava struktuuriga raba. Tegemist on valdavalt älve- ja
paljude väikeste laugastega lagerabaga, mida piirab puisraba vöönd.
Maavaradest leidub Tori valla territooriumil turvast, liiva ja kruusa. Kaevandusload on väljastatud
18-le mäeeraldisele, neist 12 on turba kaevandamise alad (Nurme rabas 5 tootmisala, Elbu rabas 5
tootmisala, Rääma rabas 2 tootmisala), 5 kruusakarjääri (Kõrsa karjäär, 3 karjääri Seljal ja Kuiaru
kruusakarjäär) ning üks liivakarjäär Tammistes.9
Maapinda katab kvaternaarne pinnakate, mis on moodustunud Läänemere erinevatel
arengustaadiumitel kujunenud kruusast, liivast ja savist ning mille paksus ulatub kuni 25 meetrini.
Pinnakate algab põhiliselt erinevate lõimistega liiva, liivsavide ja savidega, mis lasub vahetult siluri
ja devoni kivimitel, koosnedes põhiliselt moreenist, liustikujõe ning jääpaisjärve setetest. 10
Muraka küla maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldab ka järgnev osaühingule Selja kuuluva
puurkaevu arvestuskaardilt11 saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige näitab,
millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad (Tabel 2).
9 Tori valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Ettepanekute küsimiseks. Tori vald, 2020.
https://www.torivald.ee/documents/17490539/18906477/Tori+valla+%C3%9CP+KSH+VTK+marts+2020.pdf/f163e9e0-8502-4cf9-
b7b3-5fda1fbe4ed8
10 Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Koostaja: Europolis OÜ 2020.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf#
11 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=210160584
16/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 2. Muraka veisefarmi asukoha geoloogilise läbilõike kirjeldus12
Geoloogilise läbilõike kirjeldus Geoloogiline indeks Kihi tüsedus, m Kihi lamami sügavus, m Veekihi lasuvussügavus, m
liiv fQIII 0,5 0,5
savi fQIII 5,5 6
savikas kruus munakatega gQIII 14 20
lubjakivi S1jg 12 32
mergel lubjakivi vahekihtidega S1jn 23 55 55
3.2 Põhjavesi
Hüdrogeoloogiliselt levivad Tori valla territooriumil järgmised veekompleksid:
Kvaternaarses veekompleks;
Devoni veekompleks;
Siluri veekompleks;
Ordoviitsiumi-Kambriumi.13
Muraka veisefarmis toimub veevõtt kahest puurkaevust, millest ühes (puuraugu KKR kood:
PRK0006356) toimub veevõtt Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist. Siluri-Ordoviitsiumi
Pärnu põhjaveekogum on koguseliselt ja keemiliselt heas seisundis. Seirekaevude vähene
veetaseme muutus ei ole põhjustanud soolase vee sissetungi. Põhjaveekogumi looduslik ressurss on
suurem kui põhjaveevõtt. Kõigis seirekaevudes vastab põhjavee kvaliteet kvaliteedinõuetele. Siluri–
Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi põhjavee voolukiirus on valdavalt 30 kuni 300 m2/ööp. Veekihi
looduslik veeressurss on 872 785 m3/ööp.Põhjavee võtt 2012.a oli 8104 m3/ööp. Kinnitatd tarbevaru
seisuga 31.12.12 on 47 445 m3/ööp ning kasutamises olev vaba põhjavee kogus on 39 341 m3/ööp.
Teisest puurkaevust (puuraugu KKR kood: PRK0006361) toimub veevõtt Siluri-Ordoviitsiumi
põhjaveekogumist Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum
Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas on koguseliselt ja keemiliselt heas seisundis. Seirekaevude
vähene veetaseme muutus ei ole põhjustanud soolase vee sissetungi. Põhjaveekogumi looduslik
ressurss on suurem kui põhjaveevõtt. Kvaliteedinõuetele vastava põhjaveega seirekaeve on 83,3%.
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas põhjavee voolukiirus
on valdavalt 30 kuni 300 m2/ööp. Veekihi looduslik veeressurss on 109 123 m3/ööp.Põhjavee võtt
2012.a oli 1983 m3/ööp. Kinnitatd tarbevaru seisuga 31.12.12 on 5000 m3/ööp ning kasutamises olev
vaba põhjavee kogus on 3017 m3/ööp.14
Tori vallale pikaajaliselt põhjaveevarusid kinnitatud ei ole. Lubatud veevõtt on fikseeritud vee
erikasutus- ja keskkonnakomplekslubadega. KOTKAS infosüsteemi15 andmetel Muraka küla piirkonda
peale osaühing Selja keskkonnalubasid, mis sisaldaks vee erikasutust või komplekslubasid,
väljastaud ei ole.
Muraka küla majapidamiste veega varustamine toimub individuaalpuurkaevude või salvkaevude
baasil. Salvkaevud on madalad (keskmiselt 3-6 m)ja toituvad kõige ülemisest põhjaveekihist,
mistõttu on nad tundlikud nii pinnasereostuse kui sademete hulga osas – veekvaliteet on neis kõikuv.
Tihti on kaevud ilma vajaliku sanitaarkaitsetsoonita, mistõttu salvkaevude vee kvaliteet on kergesti
mõjutatav kohalikest reostusallikatest. Reovee käitlemiseks kasutatakse sette- ja imbkaeve. Osadel
12 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=210160584
13 Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Koostaja: Europolis OÜ 2020.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf#
14 Lääne-Eesti vesikonna vaamajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a..
https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad
15 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
eramutel on ka iseseisvad kogumiskaevud ja peamiselt on elanikel kuivkäimlad, sest vesiklosetiga
tekkivat reovett pole võimalik kuhugi juhtida.16
Hüdrogeoloogilised tingimused ning pinnakatte paksus ja koostis on Tori valla territooriumil
piirkonniti erinevad. Tori vald asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Keskmiselt kaitstud
(keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 10-20 meetrit ning
savi või liivsavi paksus 2-5 meetrit.17 (Joonis 4) Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte
paksusest ja koostisest tulenevalt asub Muraka veisefarm suhteliselt kaitstud põhjaveega alal
(madal reostusohtlikkus, moreeni on 20-50 m; savi 5-10 m).18 Veisefarm ja seda ümbritsev ala ei asu
nitraaditundlikul alal.19
16 Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Koostaja: Europolis OÜ 2020.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf#
17 Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Koostaja: Europolis OÜ 2020.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf#
18 Eesti põhjavee kaitstuse kaart, https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html
19 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
18/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 4. Põhjavee kaitstus Muraka veisefarmi asukohas ja selle ümbruses
Muraka veisefarmile lähimad Keskkonnaregistrisse kuuluvad puurkaevud on osaühingule Selja
kuuluvad puurkaevud (KKR kood: PRK0006356, PRK0006361), millest esimene asub
farmikompleksiga samal maaüksusel, farmikompleksist lääne suunas, lähimast vedelsõnnikuhoidlast
u 88 m kaugusel. Teised lähimad puurkaevud jäävad farmikompleksist 500 m või rohkem kaugusele.
Muraka veisefarmi lähiümbruses asuvad puurkaevud ja muud veekaitselised objektid on esitatud
järgmisel joonisel (Joonis 5).
Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardilt nähtub, et puurkaevu PRK0006356 sanitaarkaitsealasse
(50 m) jääb Selja-Muraka avalikult kasutatav tee (tunnus 19287). Põhjaveekiht (Silur), mida
veehaare avab, on suhteliselt kaitstud. Vastavalt veeseaduse § 151 lõikele 1 ja 2 on puurkaevude
sanitaarkaitsealal majandustegevus (s.h. ka avaliku tee kasutamine) keelatud v.a lõike 2 punktides
1-6 toodud tegevused. Arvutuslikult hakkab alternatiiv 2 korral veevõtt olema maksimaalselt 124
m3 ööpäevas. Kui veevõtt suhteliselt kaitstud põhjaveega alal jääb vahemikku 10-500 m3 ööpäevas
on võimalik sanitaarkaitseala vähendada (veeseadus § 149, § 277 lõige 3).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 5. Veekaitselised objektid, kaitsealused objektid ja tundlikud alad Muraka veisefarmi
asukohas ja selle ümbruses
3.3 Pinnavesi
Tori valda iseloomustab jõgede ja ojade rohkus. Reljeefist tingituna on jõed lookleva ja aeglase
vooluga. Jõgede veekvaliteet on viimase kümne aasta jooksul paranenud ja seda eelkõige
põllumajandusliku reostuse vähenemise arvel. Kindlasti on olulist mõju avaldanud ka mitmete liha-
ja piimatöötlemisettevõtete tootmistegevuse vähendamine või lõpetamine.
Tori vald kuulub Pärnu jõe valgalasse, mis on suurima valgalaga jõgi Eestis. Tori valda jääb ka mitu
avalikult kasutatavat väiksemat veekogu, oja või peakraavi. Tori vald on seisuveekogude (järv,
tehisveekogu) poolest suhteliselt vaene.20
20 Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Koostaja: Europolis OÜ 2020.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf#
20/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmi maaüksusel looduslikud veekogud puuduvad.
Käitisest 490 m kaugusel lõunas ja kagus möödub Pärnu jõgi (registrikood VEE1123500). Käitisest ca
600 m kaugusel ida suunda jääb Muraka oja (registrikood VEE1144500) ja käitisest lääne ja loode
suunda jääb Künnapoja peakraav (registrikood VEE1123511). Lisaks jääb farmi lähiümbrusesse
mitmeid kraave.
Pärnu jõgi saab alguse Allikajärvest ja suubub merre, Pärnu lahe keskossa. Pärnu jõe pikkus on
Keskkonnaregistri andmetel koos lisaharudega 170,1 km ja valgala pindala on 6836,5 km². Pärnu
jõgi kuulub Tarbja paisust suubumiseni merre 'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1) ning kas osaliste lõikudena või
tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III, 06.11.2018, 1).
Muraka oja suubub Pärnu jõkke. Muraka oja pikkus on koos lisaharudega 5,1 km ja valgala pindala
on 6,3 km².
Künnapoja peakraav suubub samuti Pärnu jõkke. Künnapoja peakraavi pikkus on koos lisaharudega
8,3 km ja valgala pindala on 10 km². Veekogu kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt
korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4).21
Sindi, Sauga ja Tammiste asulatest kogutav reovesi juhitakse puhastamiseks AS-ile Pärnu Vesi
kuuluvasse Pärnu Mõrra reoveepuhastusjaama. Mõrra reoveepuhastusjaama suublaks on Pärnu laht
(Pärnu lahe rannikuvesi, veekogumi kood EE-13). Pärnu lahe koondseisund on 2019. aasta seisuga
halb ning võrreldes 2013. aastaga pole koondseisund paranenud. Mittehea ökoloogilise seisundi
põhjuseks on eutrofeerumine ning toitainete rohkus (üldN, NH4-N, üldP).
Muraka külas reoveekogumisalasid ja heitvee väljalaskmeid ei asu.22 Käitisest 700 m kaugusel lääne
suunas asub Selja biopuhasti heitvee väljalase (registrikood: HVL0678430), mis kuulub Eesti Juustu
Tootmise OÜ-le ning kust heitvesi juhitakse Künnapoja peakraavi.
3.4 Välisõhu seisund
Välisõhu saastetaseme mõõtmisi Muraka veisefarmi piirkonnas eksperdile teadaolevatel andmetel
teostatud ei ole, samuti ei ole saasteainete saastatuse taset hinnatud muul viisil. Olemasolevad
fooniandmed välisõhu seisundi kohta seega puuduvad.
Oluliseks punktreostusallikaks võib lugeda tegevust, millele on vajalik keskkonnaluba. Käitise
eeldatavas mõjupiirkonnas teisi töötavaid loomapidamiskomplekse ega muid käitisi, kellele oleks
väljastatud keskkonnaluba (paikse heiteallika), kompleksluba või registreering või mille toimimise
tõttu võiks tekkida käitistest eralduvate saasteainete vahel koosmõju, ei ole. Käitisest ca 1,17 km
kaugusele loode suunda jääb Eesti Juustu Tootmise OÜ katlamaja heiteallikas.23,24
Tori vallas tervikuna mõjutavad välisõhu seisundit eeldatavalt peamiselt transport valda läbivatel
suurematel teedel, põllumajandustegevus ning punktreostusallikatest tulnev õhusaaste.
Ka keskkonnamüra mõõtmist Muraka veisefarmi piirkonnas eksperdile teadaolevatel andmetel
teostatud ei ole. Piirkonna mürataset kujundab transpordimüra, olmemüra ja tootmistegevusega
kaasnev müra.
Käitise piirkonna peamisteks transpordimüra allikateks võib pidada farmist mööduvat püsikattega
Selja-Muraka kõrvalmaanteed (tee number: 19287). Selja-Muraka teele saab mööda käitisest 1,2 km
21 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee
22 Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Koostaja: Europolis OÜ 2020.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf#
23 Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee
24 Keskkonnaamet, https://eteenus.keskkonnaamet.ee
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
kaugusele lääne suunda jäävat Selja küla läbivat Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaanteed (tee
number: 5).
Pärnu-Rakvere-Sõmeru keskmine liiklussagedus oli Tori püsiloenduspunktis 2020. aasta seisuga 3108
sõidukit ööpäevas. Vähemalt viimase viie aasta jooksul Selja-Muraka teel liiklussagedust mõõdetud
ei ole.25
Muraka veisefarmi käitisesisesed teed on püsikattega või kruuskattega.
3.5 Kliima
Piirkonna kliima on oluline eelkõige planeeritavast tegevusest tulenevate välisõhu saasteainete
hajumise hindamiseks. Lähim kliimavaatluste läbiviimise koht (mille andmeid on võimalik kasutada
hajumisarvutuste koostamisel) Muraka veisefarmile on Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR)
Ilmateenistuse Pärnu meteoroloogiajaam, linnulennult ca 25 km kaugusel käitise asukohast.
Aasta keskmine temperatuur piirkonnas on vaatlusjaama andmete26 (aastad 1961-1990) 5,5°C,
seejuures suvekuudel (juuni-august) 15,5 kuni 17,2°C ning talvekuudel (detsember-märts) -2,2 kuni
-5,8°C. Kõige külmem kuu on veebruar: -5,8°C ja kõige soojem kuu juuli: 17,2°C.
Päikesepaiste kestus on Pärnus keskmiselt 1739 tundi aastas.
Aastate keskmine sademete hulk mõõdetuna Pärnu meteojaamas on 660 mm. Sademetevaeseim
kuu on veebruar: 29 mm, sademeterikkaimad aga juuli ja august: 75 mm. Suhteline õhuniiskus on
aasta keskmisena 81%.
Saasteainete levikut mõjutavad järgmised meteoroloogilised näitajad: tuule suund, tuule kiirus,
pilvisus ja maapinnalähedane temperatuur. Neid näitajaid on kasutatud ka saasteainete hajumise
modelleerimisel. Meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud
meteoroloogilised andmed Keskkonnaagentuurist. Meteoroloogilised andmed pärinevad Pärnu
meteoroloogiajaamast. Hajumisarvutustes on kasutatud 2014.-2016. aastal iga tunni tagant
registreeritud andmeid: välisõhu temperatuur, tuule suund ja tuule kiirus. Pilvisuse kolmetunnise
intervalliga andmerida on ekstrapoleeritud, et saada väärtust iga tunni jaoks.
Valdavad tuuled piirkonnas on edela suunalt. Tuule suuna ja tugevuse sagedust illustreerib
alljärgnev tuuleroos (Joonis 6).
25 Liiklusloenduse tulemused 2020. aastal, 2021. https://www.mnt.ee/sites/default/files/2020._aasta_loendusaruanne.pdf
26 Riigi Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee
22/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
0°
6000
330° 30°
5000
4000
300° 60°
3000
2000
1000
270° 90°
240° 120°
210° 150°
180°
0 3 6 10 16 (knots)
Wind speed
0 1,5 3,1 5,1 8,2 (m/s)
Joonis 6. Tuuleroos (koostanud ELLE, Pärnu meteoroloogiajaama 2014-2016. aasta andmetel)
3.6 Maastik, maakasutus ja looduslik mitmekesisus
Pärnumaa väärtuslikud maastikud on määratletud Pärnu maakonna planeeringuga. Väärtuslike
maastike valikul on lähtutud eelkõige kultuurmaastikest, mida võib defineerida kui igasugust
inimese poolt asustatud ja mõtestatud maastikku. Muraka veisefarmile lähim väärtuslik maastik
asub ka Tori vallas.
Ala kulgeb Pärnu jõe kallastel olevatel viljakatel väljadel Tahkuselt kuni Taalini ja Navesti jõe
alamjooksuni. Jõeäärsetelt teedelt ja sildadelt avanevad ilusad vaated põlistaludele ja
liivakivipaljanditega Pärnu jõele. Elamusi pakuvad jõgede veerohkus ja kevadised jääminekud.
Kogu piirkond on üks vanima asustusega Eestis. Säilinud on mitmeid praegu mälestistena riikliku
kaitse alla võetud kivikalmeid, kalmistuid ja ohverdamiskohti, kokku 40 objekti. Suurim looduslik
väärtus on Pärnu jõgi ja jõekaldad, mis on elupaikadeks ning liikumisteeks paljudele looma- ja
linnuliikidele. Looduskaitsealadest jääb maastikule Tori põrgu. Parkidest on kaitse all Taali
kirikumõisa park ja Taali mõisa park. Kaitsealused puud on Kõrvi tamm, Päkapikumänd ja
kaheharuline mänd Muraka külas. Kaitsealused rändrahnud on Võnnukivi ehk Kalevipoja vestitasku
kivi ja Ratta rändrahn.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisaks Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus toodud väärtuslikele maastikele on endise
Tori valla üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikeks maastikeks Tori kalmistu, Randivälja
liivakivipaljand, Oore liivakivipaljand, Kõrsa koopad ja liivakivipaljand, Kuiaru looduskaitseala.
Võrreldes ülejäänud maakonnaga on Tori vallas pigem väikesed rohelise võrgustiku tuumalad ja
erinevate tuumalade ühenduskoridorid pigem pikad. Seda olulisem on tagada rohevõrgustiku
terviklik säilimine ja toimimine.27
Muraka veisefarmi asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik. Piirkonna pinnamood on
tasane. Farmi ümbritsevad peamiselt haritavad maad ning metsatukad. Lõuna suunas piirneb
farmikompleks Selja-Muraka teega (katastrinumber 80801:001:0237).
Veisefarmiga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud eespool esitatud tabelis (Tabel 1).
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Muraka veisefarmi tootmisterritoorium tootmismaa (Joonis 7).
Joonis 7. Väljavõte Tori valla üldplaneeringu kaardilt28
27 Tori valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Ettepanekute küsimiseks. Tori vald,
2020. https://www.torivald.ee/documents/17490539/18906477/Tori+valla+%C3%9CP+KSH+VTK+marts+2020.pdf/f163e9e0-8502-
4cf9-b7b3-5fda1fbe4ed8
28 Tori valla üldplaneeringu koondkaart,
https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/%C3%9Cldplaneeringu+koondkaart.pdf/37e59127-609b-4f74-b2f1-
1b30eeaca2eb?version=1.0
24/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmikompleksi territooriumi ja selle lähiümbruse näol ei ole tegemist miljööväärtusliku alaga.
Piirkonnas ei ole kirjeldatud kõrgendatud väärtusega maastikke, elupaiku või taimekooslusi.
Kavandatava tegevuse alal ei ole registreeritud ka kaitsealuste liikide leiukohti. Samuti ei kattu
kavandatud tegevuse ala planeeringutes määratletud rohelise võrgu koridoridega.
3.7 Kaitstavad loodusobjektid
Keskkonnaagentuuri 2018. aasta andmetel on 11,4 % (6 983 ha) Tori valla territooriumist
looduskaitse all ning range kaitsekorraga kaitsealad moodustavad valla territooriumist 7,4%.29
Kavandatud tegevusega hõlmatud maaüksustel ega lähimas mõjupiirkinnas ei ole kaitsealasid,
kaitsealuseid üksikobjekte ega aitsealuste liikide keskkonnaregistris registreeritud leiukohti.30
Käitise eeldatavasse mõjupiirkonda jääb Pärnu jõe hoiuala (registrikood KLO2000293) ja järgmiste
kaitsealuste liikide leiukohad: Cobitis taenia (hink) (registrikood KLO 9120983), Cottus gobio
(võldas) (registrikood KLO9102681 ja KLO9102682), mis jäävad käitisest ca 500 – 1000 m kaugusele
kagu-lõuna suunda. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu
(Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja
paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.31, 32(Joonis 5)
3.8 Elanikkond
Tori vallas elas 01.05.2021 seisuga 12 065 inimest. Farmikompleksist kagu suunas ca 390 m
kaugusele jääb lähim tiheasustusala – Muraka küla. Muraka külas elas 01.05.2021 seisuga 93 inimest.
Lääne ja loode suunas ca 1 km kaugusele jääb Selja küla. Selja külas elas 01.05.2021 seisuga 299
inimest.33 Lähim elamu jääb lähimast heiteallikast mõõdetuna ca 220 m kaugusele ida suunda Jürsi
kinnistule (katastrinumber 80801:001:0056).
Muraka ega Selja külas koole ei asu. Samuti puuduvad suuremad huvikeskused.
Muraka ja Selja külade ümbruses on peamised tööandjad teravilja- ja piimakarjakasvataja osaühing
Selja, grillsütt tootev OÜ Barbetec ning Eesti piimatootjate ühistu meierei.34
3.9 Kultuuripärand
Farmi vahetus mõjupiirkonnas puuduvad muinsuskaitsealad või kaitsealused üksikobjektid. Käitisele
lähim pärandkultuuriobjekt on 700 m kaugusel kagu suunas asuv Levi veski (vesiveski, veskitamm)
(registrinumber: 808:VEV:010).35
Käitise eeldatavasse mõjupiirkonda jääb kultuurimälestistest 430 m kaugusel lõuna suunas asuv
Kalmistu "Saaremägi" (registrinumber 11832).36(Joonis 5)
Piirkonda ei jää maakondliku või kohaliku tähtsusega väärtuslikke maastikke.
29 Tori valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Ettepanekute küsimiseks. Tori vald,
2020. https://www.torivald.ee/documents/17490539/18906477/Tori+valla+%C3%9CP+KSH+VTK+marts+2020.pdf/f163e9e0-8502-
4cf9-b7b3-5fda1fbe4ed8
30 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee
31 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee
32 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
33 Tori valla koduleht, https://www.torivald.ee/statistika1
34 Pärnu Postimees, https://parnu.postimees.ee/437566/selja-kula-tori-vallas
35 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee
36 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/public.php
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I, 22.02.2019, 15) ja selle rakendusaktidest ning järgib
keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel lähtutakse EV kehtivatest
keskkonnaalastest õigusaktidest.
Keskkonnamõju hindamise ülesanne on eelkõige põhjalikult hinnata kavandatud tegevusega, mitte
nullalternatiiviga, kaasnevaid mõjusid. Nullalternatiivi rakendumine ei ole kavandatava tegevuse
eesmärk. Tegemist on paratamatu olukorraga, kui kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia.
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat:
väga oluline positiivne mõju = vältimatu (nt keskkonnaalaste direktiividega vastavusse
viimine);
oluline positiivne mõju = oluline parendus;
positiivne mõju = olukord läheb paremaks;
mõju on neutraalne = allikas on olemas, kuid mõju ei ole või vastuvõtjat ei ole;
mitteoluline negatiivne mõju = mõju on, kuid see pole oluline (nt müratase on allapoole
piirväärtuseid);
oluline negatiivne mõju = kehtestatud piirväärtusele lähenev väärtus, tugev häiring, mis
nõuab üldjuhul leevendavate meetmete rakendamist;
välistav negatiivne mõju = õigusaktides kehtestatud piirväärtuste ületamine, Natura
võrgustiku ala terviklikkust rikkuv tegevus jms;
mõju puudub = allikas puudub.
Kavandatavat tegevust võib jagada kolme etappi: ehitusaegne tegevus ehk olemasoleva
farmikompleksi laiendamine, ehitusjärgne tegevus ehk laiendatud farmi käitamine ning tegevuse
mistahes põhjusel lõpetamine ehk farmi võimalik sulgemine.
Keskkonnamõju hindamisel on arvestatud kõiki kolme etappi. Seejuures käsitletakse farmi kui
tervikut ehk hinnatase kogu farmikompleksi tootmismahu mõju. Keskkonnamõju allikatena on
arvestatud nii loomapidamishooneid kui abirajatisi (nt sõnnikuhoidlaid). Samuti on arvestatud
toetavate tegevuste keskkonnamõju (nt transpordikoormus juurdepääsuteedel).
Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis
kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid
tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega
välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi
muutus). Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi jne) toimuvaid muutusi
vastuvõtja kontekstis. Nt lõhna levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata.
Keskkonnamõju hindamise ulatuse määrab põhjus-tagajärg seos. Hinnatakse allikast lähtuvaid
aspekte, mis võivad läbi vahendava keskkonna jõuda vastuvõtjani. Seejuures peab allika ja
vastuvõtja vahel olema otsene või kaudne seos. Otsene seos tähendab allikast lähtuva mõju
kandumist vastuvõtjani ühe keskkonnaelemendi kaudu. Kaudne mõju jõuab vastuvõtjani läbi mitme
keskkonnaelemendi. Kaudse mõjuna käsitletakse aruandes ka neid seoseid, mille puhul mõju
avaldub ühe keskkonnaelemendi kaudu, ent mõju otseseks allikaks ei ole kavandatud tegevus, vaid
seotud tegevus. Sellisteks mõjudeks on näiteks jäätmete edasise käitlemisega seotud mõjud.
Taoliste mõjude hindamine on suure määramatusega.
26/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Nii nullalternatiivi jätkumise kui ka planeeritavate tegevustega (alternatiiv 1, alternatiiv 2) juures
antakse käesolevas aruandes esmalt ülevaade tegevustega kaasneda võivatest tagajärgedest ning
seejärel nende tagajärgedega kaasnevatest keskkonnamõjudest.
Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel kasutatakse sisend-väljund analüüsi.
Sisend-väljund analüüs viiakse läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu
ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele.
Kavandatava tegevuse tagajärjed tuuakse välja nii ehitusetapile kui sellele järgnevale käitise
kasutamisele.
Keskkonnakasutusest tulenevaid mõjusid hinnatakse erinevate keskkonnaelementide (välisõhk,
pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Hinnangute andmisel arvestatakse, et ehitusaegse tegevuse mõjud
on üldjuhul lühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud pikaajalised.
Lõpuks käsitletakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures
lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on:
sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis;
elusloodus;
majanduskeskkond.
Keskkonnamõju hindamisel vastuvõtvale keskkonnale antakse kavandatava tegevuse kohta
koondhinnang. Samadel põhimõtetel antakse keskkonnamõjule koondhinnang ka alternatiivide
võrdluse juures.
Eeltoodud põhimõtteid kirjeldab alljärgnev joonis (Joonis 8).
Joonis 8. Keskkonnamõju hindamise põhimõtted
Alljärgnevalt on kasutatud meetodite ja metoodika kirjeldus esitatud valdkondade kaupa, milles
keskkonnamõju hinnatakse.
Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutatakse arendaja ja projekteerija poolt esitatavaid
andmeid, mida analüüsitakse ekspertide poolt. Võrdluseks kasutatakse tehnoloogia hindamisel
parima võimaliku tehnika (PVT) ja selle järelduste kirjeldust37.
37 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused. KINNITATUD keskkonnaministri
27.03.2015 käskkirjaga nr 319
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Hinnangu andmisel kasutatakse võimaluse korral mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel
või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, kasutatakse eksperthinnangut.
Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused puuduvad või ei ole esitatud ning
selgitatud teistsugust printsiipi, lähtutakse olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast”
ehk hinnangu aluseks võetakse näitajad, mis keskkonnamõju seisukohalt on kõige ebasoodsamad.
Tekkivaid sõnnikukoguseid hinnatakse erinevate metoodikate abil. Näiteks sõnnikukoguste
hindamiseks kasutatakse maaeluministri määrust nr 7338. Lisaks mainitule kasutatakse
üksikaspektide hindamiseks erinevaid muid allikaid, mis on märgitud vastavates peatükkides.
Mõju hindamisel pinnaveele kasutatakse eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate
olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestatakse vesikonna
veemajanduskavas toodud teabega. Heitvee moodustumise osas kasutatakse eksperthinnangut ning
arendaja esitatud lähteandmeid.
Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutatakse puurkaevu geoloogilisi kirjeldusi ning
ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi ja piirkonna
hüdrogeoloogilisi tingimusi. Seejuures säilitatakse aruandes esitatud kirjeldustes
rakendusgeoloogiliste allikmaterjalide autorite terminoloogiat, põhjalikud üldgeoloogilised
uuringud ei olnud hindamise eesmärgiks. Samuti arvestatakse farmisisese sõnnikukäitlusega ja
sõnniku laotamisega kaasneda võivate võimalike mõjudega veekeskkonnale. Võetakse arvesse
asjaolu, et käitis asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal ning ei asu nitraaditundlikul alal.
Põhjavee seisundit hinnatakse eksperthinnanguna kirjeldavate olemasolevate andmete põhjal.
Mõju hindamisel välisõhu seisundile, sh lõhn, kasutatakse keskkonnaministri määrustega39,40
kinnitatud metoodikaid saasteainete heitkoguste arvutamiseks. Meetodid saasteainete heitkoguste
ja tekkiva saastetaseme hindamiseks on täpsemalt esitatud aruande lisades (Lisa 2, Lisa 3, Lisa 4).
Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused
teostatakse arvutiprogrammiga ADMS 5.0. Mudel on koostatud Suurbritannias Cambridge Ülikooli
teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel peale Suurbritannia paljudes riikides.
ELLE OÜ omab programmi kasutuslitsentsi ja kasutab programmi aastast 2005.
Eestis on nõuded hajumisarvutusprogrammidele kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister41.
ADMS 5.0 on kõikide nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadakse
saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostatakse saasteainete hajumiskaardid.
Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut kasutatava
veisekasvatustehnoloogia andmete ja arendaja praktilise kogemuse põhjal. Kasutatakse sisend-
väljund analüüsi. Jäätmete ohtlikkuse määramisel kasutatakse prognoositavate kasutatavate ainete
pakendi või aine jääkide valmistise tootja poolt esitatud informatsiooni. Eeldatakse, et kasutatakse
samu aineid või nende sarnase koostisega analooge. Hindamise lähtekohana eeldatakse
valikuvõimaluste esinemisel, et kasutatakse kõige ohtlikumaid kemikaale, mille kasutusega kaasneb
arvatavasti ohtlike jäätmete teke.
Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja kaitstavatele loodusobjektidele
kasutatakse eksperthinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas Eesti Looduse
Infosüsteem – Keskkonnaregister ning teised allikad) ja uuringutulemuste põhjal. Farmi kinnistud
38 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Maaeluministri 30.09.2019. a. määrus nr 73.
39 RT I, 22.12.2016, 4, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise
meetodid“. Keskkonnaministri 14.12.2016. a. määrus nr 66.
40 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Keskkonnaministri 27.12.16. a. määrus nr 81.
41 RT I, 08.12.2017, 7, „Õhukvaliteedi hindamise kord1“. Keskkonnaministri 7.12.2016. a. määrus nr 84.
28/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
on olnud kasutusel põllumajanduslike tootmismaadena, seega puudub vajadus läbi viia täiendavat
koosluste uuringut.
Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale ning tekkiva müra mõju hindamisel kasutatakse
eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadud
tagasiside põhjal.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on käsitleda eeldatavalt olulisi aspekte ning mõjusid, mis on
määratletud programmis. Ebaoluliseks peetakse mõjusid, mille puhul puudub mõjuallikas ehk
puudub põhjus-tagajärg seos ning mõjusid, mille puhul on ilmselge, et mõju on neutraalne ehk
mõjuallikas ei oma ei positiivset ega negatiivset mõju. Vastavalt heaks kiidetud programmile ei
hinnata aruandes mõju kliimale ning valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. Seetõttu ei ole neid
teemasid aruandes eraldi peatükkidena välja toodud.
Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu.
Lähemalt on alternatiividele võrdlevate hinnangute andmist selgitatud vastava peatüki juures 9.
Keskkonnamõjude hindamise viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm (Tabel 3) juhtekspert
Toomas Pallo juhtimisel.
Tabel 3. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa
Liisi
Mõjuvaldkond Toomas Pallo, KMH litsents nr 0090 Kaido Soosaar Kerli Leetsaar Birgit Kena
Nõgu
Inimese tervis X
Maavara X X
Pinnas ja maastik X X X X
Veesaaste ja veetase (pinnavesi ja põhjavesi) X X X X
Õhusaaste X X X X
Jäätmeteke X X X X
Müra X X X
Lõhn X X X
Maismaa taimestik X X X X
Maismaa loomastik X X X X
Mets X
Vee-elustik X
Kaitstavad loodusobjektid X X X X
Kultuuripärand X X
Geoloogia X
Kaardiekspert X
Alternatiivide võrdlus X X X X
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
5 NULLALTERNATIIV JA SELLEST TULENEVAD
EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD
Olemasolev osaühing Selja Muraka veisefarm asub Pärnumaal Tori vallas Selja külas Pärnu-Sõmeru-
Rakvere riigimaantee ja Pärnu jõe vahel Suurfarmi (katastritunnus 80801:001:0664) ja Muraka
alajaam (katastritunnus 80801:001:0221) katastriüksustel.
Muraka veisefarm koosneb kehtiva kompleksloa põhjal kolmest laudast: lüpsilehmalaut (460 kohta
piimalehmadele), piimakarjalaut (160 kohta piimalehmadele) ning noorloomalaut (80 kohta
mullikatele).
Lisaks paiknevad farmi territooriumil kaks rõngasmahuti-tüüpi vedelsõnnikuhoidlat, üks
tahesõnnikuhoidla, üks tahesõnnikuhoidla vaheladustusplats ja teised abirajatised.
Territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus.
Tootmismaht
Osaühing Selja Muraka veisefarmile on väljastatud kehtiv kompleksluba (reg. nr KKL/317630).
Muraka veisefarmi kehtiva kompleksloaga määratud käitise tootmisvõimsus on kuni 620 kohta
piimalehmadele ja kuni 80 kohta mullikatele.
Pidamistehnoloogia ja söötmine
Lüpsilehmalaudas peetakse loomi vabapidamisel ja vedelsõnnikutehnoloogial. Piimakarjalaudas
vabapidamisel ja sügavallapanul ja noorloomalaudas lõas ning tahesõnnikutehnoloogial.
Piimalehmade puhul, keda peetakse vedelsõnnikutehnoloogial, toimub sõnniku eemaldamine
skreeperseadmete abil. Vedelsõnnik pumbatakse läbi kinnise torustiku otse
vedelsõnnikuhoidlatesse.
Osade piimalehmade pidamisel tekib sügavallapanusõnnik ning selle eemaldamine lautadest
toimub traktoriga. Mullikate pidamisel tekib tahesõnnik ning selle eemaldamiseks kasutatakse
kraapkonveiereid.
Loomade söötmiseks kasutatakse erinevaid söödasegusid, vastavalt loomade kaalule, kasvufaasile
ja tootlikkusele. Ratsioon on koostatud vastavalt loomarühma füsioloogilisele tarbele
(söötmisnormidele). Põhisööt on silo, millele lisaks antakse vastavalt ratsiooni koostisele jõusööta
ning mineraalseid söödalisandeid.
Lehmade söötmine toimub traktori ja mikseriga mööda lautade keskel paiknevat söödakäiku.
Vabapidamislautades on grupijooturid, lauda lõaspidamise osas individuaalsed kausstüüpi jootjad.
Selleks, et kõik lehmad söönuks saaksid, on sööt ja vesi lehmadele alati piiranguteta kättesaadav.
Veekasutus
Vett kasutatakse käitises:
veiste jootmiseks;
loomapidamishoonete pesuks;
inventari pesuks;
töötajate olmevajadusteks;
muuks otstarbeks.
30/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Käitis saab oma vee farmiga samal kinnistul (katastrinumber: 80801:001:0664) asuvast Muraka
veisefarm I (puurkaevu katastrinumber 6356, PRK0006356) ning Farmi pumpla (katastrinumber:
80801:001:0224) kinnistul asuvast Muraka veisefarm II (puurkaevu katastri number 6361,
PRK0006361) puurkaevudest.
Muraka veisefarm II kaevul on olemas nõutav 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaevu andmed on
järgmised:
katastri number: 6361;
kasutatav põhjaveekogum: Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-
Eesti vesikonnas;
puurkaevu sügavus: 60 m;
puurkaevu tootlikkus: 3,33 l/s;
ehitamise aasta: 1978.
Muraka veisefarm I kaevul on 50 m sanitaarkaitseala, kuid mida oleks vaja vähendada. Puurkaevu
sanitaarkaitsealasse (50 m) jääb Selja-Muraka avalikult kasutatav tee (tunnus 19287). Põhjaveekiht
(Silur), mida veehaare avab, on suhteliselt kaitstud. Kui veevõtt suhteliselt kaitstud põhjaveega
alal jääb vahemikku 10-500 m3 ööpäevas on võimalik sanitaarkaitseala. Puurkaevu andmed on
järgmised:
katastri number: 6356;
kasutatav põhjaveekogum: Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum;
puurkaevu sügavus: 55 m;
puurkaevu tootlikkus: 1,47 l/s;
ehitamise aasta: 1971.
Reoveekäitlus
Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi suunatakse
vedelsõnnikuhoidlatesse. Heitvett ei juhita suublasse ega pinnasesse.
Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi
haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse.
Sõnnikukäitlus
Nullalternatiivi korral tekib farmis nii vedelsõnnik, tahesõnnik kui ka sügavallapanusõnnik.
Vedelsõnniku puhul eemaldatakse lautade söötmis- ja puhkealade sõnnik skreeperseadmetega
ristikanalitesse. Ristikanalitesse kogunenud sõnnik valgub kogumiskaevu, kust pumbatakse
vedelsõnnikuhoidlatesse. Sõnniku eemaldamine toimub automaatselt ja pidevalt.
Kasutusel on kaks rõngastüüpi vedelsõnnikuhoidlat, mis paiknevad laudahoonetega samal
katastril. Hoidlate diameetriks on 36,3 m ning hoidla sügavuseks on 6 m. Hoidlate mahutavused
on 6200 m3. Hoidlad on betoneeritud seinte ja põhjadega ning need on vastupidavad
mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule. Vedelsõnnikuhoidlad mahutavad vähemalt 8 kuu
jooksul farmis tekkiva vedelsõnniku koguse.
Lõas olevate mullikate pidamisel tekib tahesõnnik. Sõnnik eemaldatakse söötmis- ja puhkealalt
kraapkonveieritega lauda otsa, kust see vähemalt kord nädalas eemaldatakse. Kasutatakse
allapanu.
Ülejäänud piimalehmi peetakse vabapidamisel ja sügavallapanul. Sõnnik eemaldatakse traktoriga
vastavalt vajadusele, kuid keskmiselt 1-3 korda kuus.
Tahe- ja sügavallapanusõnniku hoiustamiseks on kasutusel üks tahesõnnikuhoidla ja üks
vaheladustusplats. Hoidla mõõdud on 48x36 m ning vaheladustusplatsil 20*30 m. Sõnnikut saab
hoiustada kuni 2,1 m virnas. Tegemist on betoneeritud seinte ja põhjaga lekkekindlate hoidlatega.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tahesõnnikuhoidlad mahutavad vähemalt 8 kuu jooksul farmis tekkiva tahe- ja
sügavallapanusõnnik koguse.
Kogutud sõnnikut kasutatakse väetisena mullaviljakuse tõstmiseks. Hoidlaid tühjendatakse
tavaliselt kaks korda aastas vegetatsiooniperioodi alguses ja lõpus. Sõnniku väljavedu ja laotamist
korraldab osaühing Selja oma veokitega. Vedelsõnniku laotamine toimub vastavalt
Keskkonnaameti poolt heakskiidetud sõnniku laotusplaanile.
Jäätmekäitlus
Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:
loomsed jäätmed (lõpnud loomad);
segaolmejäätmed;
ohtlikud jäätmed (ravimite pakendid, lambid).
Osaühing Selja rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete,
loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide
nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete
käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale saatekirja vastu. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks
üle Vireen AS-le. Ülejäänud jäätmed antakse lepingute alusel üle jäätmeluba omavatele
jäätmekäitlejatele.
Energia kasutamine
Energiat vajatakse käitises järgmistes tehnoloogilistes protsessides:
söötmine;
valgustus;
tehnoloogilised seadmed;
sõnniku eemaldamine.
Farmis kompleksloa põhjal kütteseadmeid kasutusel ei ole.
Loomakasvatushoonetes on kasutusel olema loomulik ventilatsioon. Ventilatsioon on tagatud läbi
katustel asuvate korstnate, katuseharja ja avatud akende.
Veisefarmi on kasutusel energiasäästlikud päevavalguslambid.
Käitist teenindav transport
Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega (söödavedu, loomade vedu, jäätmete
vedu). Erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute.
Veterinaarohutus
Osaühing Selja on korraldanud veterinaaria tugiteenuse vastavalt kehtivate asjakohaste EV
õigusaktide nõuetele. Osaühingule Selja osutab veterinaarteenust veterinaararst.
Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete
jäätmete käitlemise nõuete järgimine. Haiged loomad paigutatakse teistest eraldi. Lõpnud loomad
eraldatakse koheselt ning antakse üle Vireen AS-ile asukohaga Väike-Maarjas. Kuni lõpnud loomade
üleandmiseni paigutatakse need selleks ettenähtud kohta, kust võimalike nakkuste ja ebameeldiva
lõhna levik on viidud miinimumini.
Veterinaarohutust aitab tagada ka see, et farmikompleksi territooriumil korraldatakse töötajate
ja masinate liikumine nii, et „puhta” ja „musta” poole ristumine on välistatud.
32/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
5.1 Nullalternatiivi keskkonnakasutus
Nullalternatiiviks on sisuliselt olemasoleva olukorra jätkumine Muraka veisefarmis. Nullalternatiivi
korral säilitatakse farmikompleksis tootmise senised mahud ning olulisi muutusi farmi kinnistutel
ei toimu.
Arvestatud on, et tootmise jätkumisel olemasolevas mahus peab tegevus vastama õigusaktide ja
väljastatud keskkonnaloa nõuetele. Olemasolevate loomahoonete ja abirajatiste
rekonstrueerimine toimub vastavalt vajadusele, lähtudes rajatiste amortiseerumise protsessist,
loomade heaolust ja keskkonnanõuetest.
Käitise tootmisprotsessi kirjeldus koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel
(Joonis 9).
Töötajad Sööt Kütus Ravimid Abimaterjalid
Müra
Transport Heide õhku
Elekter Avariiolukorrad
Veisekasvatus
Vesi Jäätmed
Sõnnik
Transport
Reovesi
Loomsed
kõrvalsaadused
Piim
Joonis 9. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest
eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud
Keskkonna seisukohalt on olemasoleva tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed:
heide välisõhku sh lõhn;
sõnnikuteke;
veekasutus;
reoveeteke;
jäätmeteke;
mürateke.
Järgnevalt kirjeldatakse võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt.
5.1.1 Heitmed välisõhku, sealhulgas lõhna teke
Muraka veisefarmis on välisõhu paikseteks heiteallikateks laudahooned ja sõnnikuhoidlad.
Nullalternatiivi korral koosneb Muraka veisefarm kolmest laudast, kahest vedelsõnnikuhoidlast,
ühest tahesõnnikuhoidlast ja ühest tahesõnniku vaheladustusplatsist.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisaks on paikseteks heiteallikateks ka silohoidlad. Silohoidlatest välisõhu erladuvate saasteainete
hindamiseks Eestis tunnustatud metoodika käesoleval ajal puudub. Seetõttu ei ole silohoidlaid
kaasatud välisõhu saastetaseme ja hajumise arvutustesse.
Lisaks paiksetele heiteallikatele võivad käitise lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel
mõjutada erinevad tegevused:
sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekkiv tolmuheide;
teenindava transpordi liikumisega kaasnev heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm
teedelt;
territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku;
sõnniku väljavedamisel suureneb lõhna heide;
sõnniku ettevalmistamisel veoks ja sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heide
välisõhku.
Selliseid heitmeid loetakse hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna
heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks sõltub selline
heide veoteede ja põldude paiknemisest, kasutatavast laotustehnoloogiast (lohisvoolik,
muldaviimise seade vms), mulla parameetritest (tihedus, tera suurus, taimestiku olemasolu,
temperatuur jne), erinevatest meteoroloogilistest parameetritest (tuule suund ja tugevus,
pilvisus, õhuniiskus, õhurõhk) jms.
Loomapidamishoonetest juhitakse saasteained välisõhku läbi katustel paiknevate
väljatõmbeavade. Farmi lautades on kasutusel loomulik ventilatsioon. Lautade väljatõmbeavad on
arvutustes koondatud iga lauda puhul üheks heiteallikaks, liites kõikide avade pindalad ning selle
kaudu leitud koondallika arvutuslik diameeter. Sõnnikuhoidlate puhul on heiteallikaks kogu hoidla
pind. Täpsemad selgitused heiteallikate kohta järgnevad allpool vastavate heiteallikate kaupa
(Tabel 4). Heiteallikate asendiplaan on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 10).
34/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 10. Heiteallikate asendiplaan Muraka veisefarmis nullalternatiivi korral
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 4. Heiteallikate parameetrid Muraka veisefarmis nullaternatiivi korral
Heiteallika
Heite- Max Heiteallika Arvutuslik Joon-
Vanuse/toodangu- kõrgus Temperatuur,
allika Heiteallika nimetus loomakohtade mõõtmed või diameeter, kiirus,
rühm maapinnast, °C
nr arv diameeter, m m m/s
m
Piimalehmad
S1 Lüpsilehmalaut 460 10,5 1 tk: 0,86x108 10,87 0,35 20
(10000kg)
Piimalehmad 1 tk: 1x4;
S6 Piimakarjalaut 180 8 2,95 1,63 20
(10000kg) 10 tk: Ø 0,6
S3 Noorloomalaut Lehmmullikad 80 11 1 tk: 2x3,5 2,99 0,27 20
Vedelsõnnikuhoidla,
H1 ringja põhiplaaniga, - - 6 1 tk: Ø 36,3 36,3 0,1 8
loomulik koorik
Vedelsõnnikuhoidla,
H2 ringja põhiplaaniga, - - 6 1 tk: Ø 36,3 36,3 0,1 8
loomulik koorik
Tahesõnnikuhoidla,
H5 - - 2,1 1 tk: 48x36 46,91 0,1 8
loomulik koorik
Tahesõnnikuhoidla,
H8 - - 2 1 tk: 20x30 27,64 0,1 8
loomulik koorik
Loomakasvatusest lähtuvate olulisemate välisõhu saasteainetena saab välja tuua ammoniaagi,
metaani ja dilämmastikoksiidi. Nende saasteainete heitkoguste leidmiseks on keskkonnaministri
määruses42 esitatud vastav metoodika. Metoodika ja saasteainete heitkoguste leidmise
arvutuskäigud on täpsemalt esitatud aruande lisades (Lisa 2, Lisa 3). Saasteainete heitkoguste
arvutamisel on lähtutud farmi maksimaalsest võimalikust täituvusest. Väiksema loomade arvu
korral on kogused proportsionaalselt väiksemad.
Järgnevalt on välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused tulemuste lihtsamaks jälgimiseks
välja toodud summaarse koondtabelina (Tabel 5).
Tabel 5. Aasta jooksul Muraka veisefarmist välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed
heitkogused (t/a) (nullalternatiiv)
Välisõhku eralduva saasteaine heitkogus
CAS nr Nimetus
Aastane,t/a
7664-41-7 Ammoniaak 24,994
10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,578
74-82-8 Metaan 93,828
Nullalternatiivi rakendumisel tekkivate hetkeliste ja aastaste heitkoguste võrdlus kavandatava
tegevustega kaasnevate heitkogustega saasteainete lõikes on esitatud alapeatükis 6.3.1.
Lõhna heide
Lõhna heide farmihoonetest ja sõnnikuhoidlatest on esitatud järgnevalt (Tabel 6, Tabel 7).
Vedelsõnnikuhoidlast väheneb lõhna heide loomuliku kooriku olemasolul 30-80%.43 Arvutustes on
hoidlate puhul arvestatud nö halvima olukorraga ehk 30% väiksema heitega. Eriheide
42 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid.
Keskkonnaministri 14.12. 2016. a määrus nr 66.
43 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen
Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
36/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
loomagruppidele on leitud määrusest nr 8144. Loomühikuteks on võetud määruses nr 7345 toodud
väärtused. Lõhna heide on arvutatud vastavalt metoodikale, mis on esitatud aruande lisas (Lisa
2).
Tabel 6. Lõhna heide farmihoonetest (nullalternatiiv)
Karjatamis- Loom- Heit-
Nr Aasta- Karja-tamis- Eriheide,
Toodangu rühm Pidamisviis päevi, tk ühik, kogus,
plaanil loom, arv koefitsient ouE/LÜ/s
(24h) LÜ ouE/s
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 460 0 1,00 29 1 13340,00
(10000kg)
vähene allapanu
Piimalehmad
S6 Vabapidamine, sügavallapanu 140 0 1,00 29 1 4060,00
(10000kg)
Piimalehmad
S6 Vabapidamine, sügavallapanu 20 0 1,00 29 1 580,00
(10000kg)
Lõaspidamine, kraapkonveierid,
S3 Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 80 0 1,00 11 0,49 431,20
rohke allapanu (avatud süsteem)
Kokku 700 18411,20
Tabel 7. Lõhna heide sõnnikuhoidlatest (nullalternatiiv)
Nr plaanil Hoidla Eriheide, Heite Eriheide, Heitkogus,
Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis
või kaardil pindala, m2 ouE/s-m2 vähenemise % ouE/s-m2 ouE/s
Kaetud loomuliku
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H1 koorikuga, vajadusel 1034,91 3 80 0,6 620,95
põhiplaaniga, loomulik koorik
põhu lisamine
Kaetud loomuliku
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H2 koorikuga, vajadusel 1034,91 3 80 0,6 620,95
põhiplaaniga, loomulik koorik
põhu lisamine
Tahesõnnikuhoidla, loomulik Kaetud loomuliku
H5 1728,00 3 - - 5184,00
koorik koorikuga
Tahesõnnikuhoidla, loomulik Kaetud loomuliku
H8 600,00 3 - - 1800,00
koorik koorikuga
Kokku 8225,90
5.1.2 Sõnnikuteke
Veeseaduse § 164 lõige 2 sätestab, et sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama
vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones
kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Muraka veisefarmis tekkiva sõnnikukäitluse ja
sõnniku laotamisega tegeleb osaühing Selja ise.
Muraka veisefarmis tekkivad arvutuslikud aastased sõnnikukogused nullalternatiivi puhul on
esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 8). Arvutustes on kasutatud põllumajandusministri määrust nr
7346, kus on välja toodud keskmised aastased sõnnikukogused loomarühma kohta.
44 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81.
45 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. Lisa 8.
46 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 8. Minimaalsed 8 kuu sõnniku hoiustamismahud nullalternatiivi korral
Hoidlate
Sõnniku kogus t/a Sõnniku Sõnniku Sõnnikuhoidla 8 kuu
Sõnnikutüüp mahutavus kokku,
või reovesi m3/a mahumass,m3/t mahumass,m3 miinimummaht, m3
m3
Vedelsõnnik 11362,0 1 11362 7574,7 -
Tahesõnnikuhoidlast virts 185,6 1 185,6 123,7 -
Vedelsõnnikuhoidlasse
11547,6 - 11547,6 7698,4 12400
kokku
Tahesõnnik 742,4 1,33 987,4 658,3 -
Sügavallapanusõnnik 3616,0 1,67 6038,7 4025,8 -
Tahesõnnikuhoidlasse
4358,4 - 7026,1 4684,1 4800
kokku
Tabelist 8 selgub, et nullalternatiivi puhul tuleks vedelsõnnikuhoidla mahutavuseks arvestada 8
kuu väärtuste alusel 7698,4 m3. Vedelsõnnikuhoidlate mahutavus on kokku 12 400 m3, seega
arvutuslikult on see nullalternatiivi maksimaalsel rakendumisel piisav. Tahe- ja
sügavallapanusõnnikut tekib 8 kuu jooksul kokku 4684,1 m3. Tahesõnnikuhoidlate mahutavus on
kokku u 4800 m3, seega ka need on arvutuslikult nullalternatiivi maksimaalsel rakendumisel
piisavad.
5.1.3 Veekasutus ja reovee teke
Loomakasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks ning lisaks kulub vett olmeotstarbeks
ja ruumide pesuks. Loomade jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Käitis saab oma
vee enda puurkaevudest - Muraka veisefarm I (puurkaevu katastrinumber 6356) ning Muraka
veisefarm II (puurkaevu katastri number 6361) puurkaevudest.
Arvutuslik loomade joogivee tarve maksimaalse lautade täituvuse korral on esitatud allpool toodud
tabelis (Tabel 9).
Tabel 9. Arvutuslik Muraka veisefarmi veetarve nullalternatiivi puhul
Loomagrupp Arv Keskmine veetarve, l/öp Veetarve kokku, m3/öp Veetarve kokku, m3/aastas
Lüpsilehmad (koos kinnislehmadega) 620 8 49,6 18 104
Noorloomad (13-24 kuud) 8 25 2 730
Tehnoloogiline vesi - - 3,4 1240
Olmevesi 5 35 0,175 64
KOKKU - - 55,17 20 138
Arvutuslikult on Muraka veisefarmi tegevuseks vett vaja umbes 20 138 m3 aastas, 5034,5 m3
kvartalis ja 55,17 m3 ööpäevas. Lubatud veevõtt puurkaevudest on kokku 47 448 m3 aastas, mis on
piisav farmi toimimiseks.
Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi suunatakse
vedelsõnnikuhoidlatesse. Heitvett ei juhita suublasse ega pinnasesse.
Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi
haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse. Aruande koostamise ajaks on veisefarmi
maa-alal olev piirdekraav ja drenaažisüsteem suletud ning enam ei toimu sadevete juhimist selle
kaudu Pärnu jõkke.
5.1.4 Jäätmeteke
Muraka veisefarmi tegevuse tulemusena tekib pakendijäätmeid (nt söödapakendid), ohtlikke
jäätmeid (nt ravimite jäägid), taimsete kudede jäätmeid (nt söödajäägid) jms. Lisaks tekib farmi
tegevuse käigus loomseid kõrvalsaaduseid (lõpnud loomad).
Arvestades tootmismahtusid, on jäätmete kogus väike.
38/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Erinevad jäätmeliigid kogutakse
eraldi ning antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele.
5.1.5 Mürateke
Intensiivse loomakasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii loomade arvust,
hoonete konstruktsioonist kui ka kasutatavast tehnoloogiast. Farmi käitamisel on mürateke
võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka farmi teenindavast transpordist.
Tekkiva müra kestus on enamasti lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest loomapidamis-
ja abihoonete siseruumides ning hoonetest välja ei levi. Peamine veisefarmi käitamisega kaasnev
müra väljaspool siseruume tekib farmi teenindavatest veokitest, millega tuuakse territooriumile
sööta ja abimaterjale ning viiakse farmist ära toodangut, sõnnikut ja jäätmeid.
Tulenevalt tootmismahtudest on vedude arv väike ja seega müra teke väheoluline.
5.1.6 Avariiolukorraoht
Avariiolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt sõnnikukäitlusega –
näiteks sõnnikuhoidla lekkimine. Sellistel juhtudel on võimalik, et levib saaste pinnasesse ning
sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette. Sõnnikuhoidla purunemine on eriolukord, mille
esinemise tõenäosust on hoidla korrapärase hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega
võimalik kontrollida. Lekete avastamiseks on hoidlatel kontrollkaevud.
Loomapidamisi ohustavad ka võimalikud haiguspuhangud. Farmikompleksis paigutatakse haiged
veised teistest lehmadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse karjast ning antakse üle loomsete
jäätmete käitlustehasele.
Farmi veterinaartoiminguid viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele.
Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab käitajal olema tegutsemisplaan.
5.2 Nullalternatiivi keskkonnamõjud
5.2.1 Mõju maastikule ja pinnasele
Muraka veisefarmi asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik, mida nullalternatiivi
raames toimuv tegevus (selle tegevuse jätkumine) oluliselt enam ei muuda. Pigem negatiivse
mõjuga oleks maastikule amortiseerunud hoonestus.
Farmi käitamisel ei viida pinnasesse saasteaienid. Mõju pinnasele avaldub läbi sõnnikukäitluse,
eelkõige läbi sõnniku laotamise põldudele. Sõnnikus sisalduvad lämmastik, fosfor ja kaalium, aga
ka teised keemilised ained ja ühendid, võivad üleväetamise korral avaldada pinnasele negatiivset
mõju. Samas on nõuetekohaselt ja kõiki asukoha tingimusi arvestades laotatud sõnnik kõrge
väärtusega väetis, mis tõstab mulla viljakust.
Järeldus: Nullalternatiivi mõju nii maastikule kui ka pinnasele on eeldatavalt neutraalne.
5.2.2 Mõju pinnaveele
Käitise käitamise puhul on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnnikukäitlus ja
heitvee käitlus, samuti puhastus- ja desinfitseerimiskemikaalide ning kütuse käitlemine.
Pinnaveevõttu käitise tegevusega ei kaasne.
Farmis tekkivat sõnnikut hoiustatakse sõnnikuhoidlates, mis on lekkekindlad. Kasutusel olevad
hoidlad on vastupidavad mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule. Hoidlate lekkepidavuse
kontrolliks on hoidlatele rajatud drenaaž kontrollkaevudega. Hoidlate lekkekindlust kontrollitakse
visuaalselt ja regulaarselt, põhjalikumalt pärast hoidlate tühjendamist.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei teki olulist
negatiivset mõju pinnavee seisundile.
Käitise tootmisterritooriumil ja vahetus läheduses veekogusid ei asu, seega otsene oht
pinnaveekogudele puudub.
Järeldus: Nullalternatiivi mõju pinnaveele on eeldatavalt neutraalne.
5.2.3 Mõju põhjaveele
Kvantiteet
Muraka veisefarmis kasutatav vesi saadakse Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist.47,48
Veemajanduskava kohaselt on Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum ja Siluri-Ordoviitsiumi
põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas koguselisuse poolest heades seisundites,
põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt.49
Olemasolev põhjavee tarbimise maht piirkonnas ei tohiks põhjustada olulist negatiivset mõju
põhjaveevarule. Tori vallas on asulad suhteliselt väikesed ning paiknevad hajali ja veevarud on
piisavad nii käesoleval ajal kui ka tulevikus.
Kvaliteet
Põhiliselt mõju põhjavee kvaliteedile võib avalduda sõnniku laotamisel sõnnikulaotuspindadelt.
Veeseadusest ja selle alamaktidest tulenevate sõnnikukäitluse nõuete järgimisel ei tohiks tekkida
olulist negatiivset mõju põhjavee seisundile.
Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks võib olla ka sõnnikus olevate
mikroorganismide, toitainete või lämmastikühendite leke pinnasesse ja seejärel põhjavette
avariiolukorras. Tavaolukorras on käitise territooriumil taolised lekked välditud. Samas peab
arvestama, et avariiolukorras on reostusoht olemas, kuid see pole eeldatavalt suur, kuna käitis
asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.50.
Keemilise seisundi hindamise tulemuste põhjal on põhjaveekogumid heas keemilises seisundis.51
Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt neutraalne mõju põhjavee kvantiteedile ning
mitteoluline negatiivne mõju kvaliteedile.
5.2.4 Mõju sõnnikukäitlusest
Nii pinna- kui põhjaveele on võimalikud kaudsed mõjud läbi sõnniku laotamise.
Pinna- ja põhjavee kaitseks seatud piirangud on kehtestatud veeseadusega ja selle
rakendusaktidega. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg
lämmastikku aastas ning kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas
sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib
vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud
fosfori kogus ei tohi ületada 25 kg hektari kohta. Fosfori puhul eelpool äheldut ei kohaldata, kui
mullas taimedele omastatava fosfori tarve on suur või väga suur ja selle tõendamiseks on
põllumajandusega tegelev isik korraldanud vähemalt kord viimase viie aasta jooksul iga viie hektari
47 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1489469993
48 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=210160584
49 Lääne-Eesti vesikonna vaamajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a..
https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad
50 Eesti põhjavee kaitstuse kaart, https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html
51 Lääne-Eesti vesikonna vaamajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a..
https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad
40/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
kohta mullaproovide võtmise ning analüüsimise akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga.52.
Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad nii lämmastiku kui ka fosfori
arvestuses nullalternatiivi puhul (Tabel 10; Tabel 11). Sõnniku toitainete sisalduse määramisel
sõnnikust võetakse aluseks põllumajandusministri määruses nr 7353 välja toodud näitajaid.
52 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73.
53 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 10. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind lämmastiku sisaldusest
lähtuvalt nullalternatiivi korral
Mini-
Karjatamispäevi,
looma kohta, t/a
Virtsa Sügav-
N sisaldus, kg/t
N sisaldus, kg/t
N sisaldus, kg/t
N sisaldus, kg/t
Sõnnikukogus
Vedel- Tahe- Aastas maalne
Karjatamis-
koefitsient
Looma- kogus allapanu-
tk/a (24h)
Nr sõnnik sõnnik toodetav N vajalik
Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade tahe- sõnnik
plaanil kokku, kokku, kokku, põllu-
arv sõnnikust kokku,
t/a t/a kg pind,
kokku, t/a t/a
ha
Vabapidamine,
Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1 ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus >3 Vedelsõnnik 460 0 1 24,7 11362 4,74 - - - - - - 53855,8 316,8
(10000kg)
loomulik koorik korda päevas,
vähene allapanu
Piimalehmad Tahesõnnikuhoidla, Vabapidamine, Sügavalla-
S6 160 0 1 22,6 - - - - - - 3616 5,43 19634,9 115,5
(10000kg) loomulik koorik sügavallapanu panusõnnik
Lõaspidamine,
kraapkonveierid,
Tahesõnnikuhoidla, sõnnikueemaldus >3
S3 Lehmmullikad Tahesõnnik 80 0 1 11,6 - - 742,4 3,91 185,6 4,44 - - 3726,8 21,9
loomulik koorik korda päevas, rohke
allapanu (avatud
süsteem)
KOKKU 700 11362 742,4 185,6 3616 77217,6 454,2
42/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 11. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind fosfori sisaldusest lähtuvalt
nullalternatiivi korral
Mini-
Karjatamispäevi,
looma kohta, t/a
Vedel- või
P sisaldus, kg/t
P sisaldus, kg/t
P sisaldus, kg/t
P sisaldus, kg/t
Sõnnikukogus
Sügav- Aastas maalne
Karjatamis-
koefitsient
Looma- poolvedel- Tahesõnniku Virtsa kogus
tk/a (24h)
Nr Sõnniku- allapanu- toodetav vajalik
Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis kohtade sõnniku kogus kokku tahesõnnikust
plaanil tüüp sõnnik P kokku, põllu-
arv kogus t/a kokku, t/a
kokku, t/a kg pind,
kokku, t/a
ha
Vabapidamine,
Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1 ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus Vedelsõnnik 230 0 1,00 24,7 11362 1,22 - - - - - - 13861,6 554,4
(10000kg)
loomulik koorik >3 korda päevas,
vähene allapanu
Piimalehmad Tahesõnnikuhoidla, Vabapidamine, Sügavalla-
S6 160 0 1,00 22,6 - - - - - - 3616 1,47 5315,5 212,6
(10000kg) loomulik koorik sügavallapanu panusõnnik
Lõaspidamine,
kraapkonveierid,
Tahesõnnikuhoidla, sõnnikueemaldus
S3 Lehmmullikad Tahesõnnik 80 0 1,00 11,6 - - 742,4 0,97 185,6 1,00 - - 905,7 36,2
loomulik koorik >3 korda päevas,
rohke allapanu
(avatud süsteem)
KOKKU 700 11362 742,4 185,6 3616 20082,9 803,3
Täpne laotuspindade vajadus sõltub siiski sõnniku reaalsest toitainesisaldusest. Konkreetse farmi ja konkreetse aast sõnniku toitainete sisaldust
mõjutavad mitmed tegurid nagu kasutatav söödaratsioon, allapanu kasutamise kogus, hoidlatesse sadanud vihmavee või lume kogus jms.
Vajalik kogus põllumaid on ettevõttel olemas farmi lähiümbruses. Ettevõtte kasutuses on kokku 1607 ha põllumajandusmaad. Selline maabilanss
võimaldab sõnniku laotamispindade valimisel valida selleks soodsamaid alasid, vältida suurt orgaanilise väetisega antavat toitainekoormust ning
tagada veeseaduses pinna- ja põhjavee kaitseks määratud nõuetest kinni pidamine.
Lähem ülevaade laotamispindadest on esitatud ptk 6.4.4.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisaks potentsiaalsele mõjule veekeskkonnale, kaasnevad sõnniku veo ja laotamisega ka heited
välisõhku, kuna sõnnikus sisalduv lämmastik on ammoniaagina kergesti atmosfääri lenduv.
Ammoniaagi heide sõltub laotamistehnoloogiast ning sõnniku muldaviimise kiirusest. Sõnniku
laotamisega seotud lõhnahäiring on aga ajutine, esinedes vaid sõnniku laotamisperioodidel.
5.2.5 Mõju välisõhu kvaliteedile
Käitise tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati lõhnaühendite hajumisarvutused. Lõhna
puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud võrdluskriteeriume54.
Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist Muraka
veisefarmi heiteallikatest lähtuv lõhnaheide. Mudeldamisel kasutatud täpsemad Muraka veisefarmi
heiteallikate parameetrid ning lõhna heitkogused heiteallika kaupa on välja toodud
alapeatükis 5.1.1. Kontrollimatut heidet pole õhukvaliteedi hindamisel arvesse võetud.
Tootmisterritooriumi piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu
saastatuse ega lõhna taset mõõdetud.
Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate
keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest, mis
jäävad käitise hajumisarvutuse piirkonda ehk piirkonda, mis ulatub vähemalt 1 km kaugusele
käitise tootmisterritooriumist. Keskkonnaameti keskkonnateenuste järgi ei asu KOTKAS
infosüsteemi andmetel Muraka veisefarmi läheduses heiteallikaid, mis omaks keskkonnaluba,
millest väljutatakse samasuguseid saaste- või lõhnaaineid nagu Muraka veisefarmist ning millest
eralduvatele saasteainetele oleks kehtestatud lubatud piirväärtused ehk mille puhul peaks
teostama hajumisarvutused. Seega on saasteainete saastetaseme (lõhna) määramisel saasteainete
fooniks võetud null ning saastetaseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud
ainult paiksed Muraka veisefarmi heiteallikad.
Saasteainete hajumise, saasteainete poolt põhjustatud saastetaseme ja saastuse taseme
hindamiseks oluliste lähiümbruse objektide juures kasutati aluskaarti. Aluskaardina kasutati Maa-
ameti kaardirakenduse digitaalset põhikaarti.
Lõhnaaine esinemise taset hinnatakse läbi lõhnatundide osakaalu kogu aasta tundidest. Üheks
lõhnatunniks loetakse seejuures tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist.
Lõhnaaine esinemise häiringutasemeks (ehk oluliseks häiringuks) vastuvõtja juures loetakse 15%
aasta lõhnatundidest. Seega lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne
esinemissagedus.
Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus nullalternatiivi korral on esitatud lisas (Lisa 5). Sellelt
lähtub, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures ei toimu vastuvõtja juures häiringutaseme
ületamist, milleks on 15% aasta lõhnatundidest.
Lähim elamu jääb lähimast heiteallikast mõõdetuna ca 220 m kaugusele ida suunda. Kuna
valdavaks on edela tuuled, siis käitisest pärinevad lõhna tekitavad saasteained võivad ka
sinnapoole kanduda. Lähim elamupiirkond käitisest jääb umbes 300 m kagusele kagu suunda. Kuna
piirkonnas on valdavaks edela tuuled, siis elamupiirkonna poole lõhnaaine levikut pidevalt ei
toimu. Lõhna tekitavaid saasteaineid lendub sõnnikust nii lautades, sõnnikuhoidlates kui ka
sõnniku vedamisel ja laotamisel ning mulda viimisel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et nullalternatiivi puhul käitise igapäevane töö ei tohiks ületada
lõhnaainete häirivat taset lõhnatundlike objektide juures.
Lisaks käitise territooriumilt ja sõnnikulaotuspindadelt tulenevale häiringule võib mõjutada
välisõhu saastetaset negatiivselt ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine
54 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81
44/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
käitise juurdepääsuteedelt, mida hajumisarvutustesse siiski ei kaasatud, kuna tegemist on hajusa
heitega.
Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile
s.h lõhna tasemele.
5.2.6 Mõju müratasemele
Enamuse käitise tegevuste puhul on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa neist
loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seetõttu ei põhjusta tekkiv müra olulise suurusega
negatiivset keskkonnamõju. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid käitist teenindavate
sõidukite transpordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju
teiste sõidukitega).
Järeldus: Käitise tegevusega kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju müra tasemele.
5.2.7 Mõju hädaolukordadest
Farmi tegevusega kaasnevatest võimalikest avariiolukordadest võib keskkonnamõjude aspektist
olulisemaks pidada võimalikke lekkeid sõnnikuhoidlatest. Farm paikneb keskmiselt kaitstud
põhjaveega alal, mistõttu vedelsõnnikuhoidlate lekked võivad tuua kaasa põhjavee reostumise
riski.
Vedelsõnnikuhoidlatel on kontrollkaevud lekete avastamiseks. Lekke avastamisel tuleb
vedelsõnnikuhoidlad viivitamatult tühjaks pumbata ja lek likvideerida. Maapinnal nähtavad lekked
tuleb kokku koguda, vajadusel absorbeeriva ainega sidudes. Kuna sõnnikhuoidlad on ehitatud
varuga, siis on võimalik kiirelt sõnnikut ka ümber tõsta.
Järeldus: Avariiolukorraga võib kaasneda eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju pinnasele ja
põhjaveele (kiiresti hädaolukorrale reageerides).
5.2.8 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale
Mõju hindamisel inimese tervisele on lähtutud eeldusest, et juhul, kui kavandatavatest tegevustest
tekkiv häiring (seotuna saasteainete heitega õhku, müra tekkega vm) jääb alla neid reguleerivates
Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides toodud piirväärtusi, siis otsest ohtu inimese tervisele ei
ole.
Häiring kohalike elanike heaolule on aga võimalik ka allapoole piirväärtusi jäävate tasemete
korral.
Peamiseks häiringuks elanikkonnale on sõnnikukäitlusega kaasnev ebameeldiv lõhn, mis võib
suureneda nt sõnniku vedamise perioodil, mida korraldab lepingu alusel Sadala Agro OÜ. Tegemist
on eelkõige lühiajalise häiringuga ning ebameeldiva lõhna jõudmine elamuteni sõltub eelkõige
hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Mõju võib avaldada ka käitist teenindava
transpordiga kaasnev tolmu lendumine käitise juurdepääsuteelt.
Mõju inimese tervisele võib avalduda ka läbi teiste keskkonnaelementide, nt läbi mürataseme,
joogiveeks kasutatava põhjavee kvaliteedi jms. Kuna oluline keskkonnamõju neile elementidele
puudub, võib eeldada, et olulist mõju inimese tervisele ei avaldu.
Peamine võimalik mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule ja
varale. Olemasoleva olukorra jätkudes säilivad käesoleva hetke tootmismahud ja töökohad, mis
on kohalikule ja laiemale majanduskeskkonnale positiivse mõjuga. Ettevõtte tegevuses ei toimu
aga edasisi arenguid ning pigem võib ettevõtte konkurentsivõime ning majanduslik jätkusuutlikkus
ilma uuendusteta nõrgeneda.
Järeldus: Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale võib nullalternatiivi puhul lugeda neutraalseks.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
5.2.9 Kaudne mõju keskkonnaseisundile
Kaudne mõju võib avalduda nii käitise otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas.
Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele ja
pinnasele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Selline kaudne mõju avaldub käitise
tegevuspiirkonnas.
Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete tegevuse. Muraka veisefarmis tekkivate erinevat
liiki jäätmete käitlemine põhjustab kaudset mõju, samuti surnud loomade käitlemine vastavas
käitlustehases. Samas kaudsed mõjud, mis avalduvad teiste ettevõtete tegevuse tulemusena, ei
ole otseselt osaühing Selja kontrolli all.
Järeldus: Nullalternatiiviga võib eeldatavalt kaasneda mitteoluline negatiivne kaudne mõju.
5.2.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile
KOTKAS infosüsteemi55 andmetel ei asu Muraka veisefarmi eeldatavas mõjualas teisi ettevõtteid,
kellele oleks väljastatud keskkonnaluba (õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba).
Teatud määral võib koosmõjuks pidada lisaks eelpool mainitule järgmiste heiteallikate koosmõju:
käitist teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju
välisõhu kvaliteedile;
välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal
sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil;
põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega.
Olemasoleva käitise tegevus ei põhjusta ülal nimetatud valdkondades olulist negatiivset
keskkonnamõju.
Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on nullalternatiivi puhul eeldatavalt mitteoluline
negatiivne.
55 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/
46/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
6 KAVANDATAV TEGEVUS NING SELLEGA KAASNEVAD
EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD
6.1 Farmi ümberehitus ja laiendamine
Käesolevas peatükis kirjeldatakse alternatiivide 1 ja 2 ehk kavandatavate tegevuste käigus
teostatava ehitustegevusega kaasnevate keskkonnakasutust.
Ehitusetapis rajatakse farmi territooriumile uued täiendavad loomapidamishooned ning vedel- ja
tahesõnnikuhoidlad. Samuti rajatakse vajalikus ulatuses täiendavad territooriumisisesed teed ja
platsid ning tehnovõrgud (elektriliinid, veetorustikud jms).
Ehitusetapi keskkonnakasutuse kaardistamiseks viiakse läbi sisend-väljund analüüs, millest annab
ülevaate allolev joonis (Joonis 11). Sisend-väljund analüüsi teostatakse keskkonna seisukohalt
vaadatuna, pöörates tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele
võimalikele keskkonnamõjuallikatele.
Joonis 11. Sisend-väljund diagramm veisefarmi ümberehitusega kaasneda võivatest
tagajärgedest
Keskkonna seisukohalt on farmi ümberehitusega kaasnevad peamised tagajärjed alljärgnevad.
Ressursikasutuse suurenemine. Ressursikasutus kaasneb mistahes ehitustöödega - ehitusel
on vaja kasutada ehitusmaterjale ning erinevaid seadmeid ja masinaid. Seadmed tarbivad
energiat (elekter, kütus vms).
Ressursikasutus on määratud tööde mahu ning seadmete kulumääradega. Kuna ressursid on
piiratud ning tekitavad ehitajale ja/või arendajale majanduslikke väljaminekuid,
kasutatakse erinevaid materjale, seadmeid jms võimalikult optimaalselt.
Ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev võimalik müra. Müra tekib lammutustöödel,
ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paikset ja liikuvate mehhanismide tööst,
ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega.
Tegemist on ajutisemüraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle
lõppemisega.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Kasutatavate masinate müratase peab vastama nõuetele. Eestis on kehtestatud sellistele
mehhanismidele maksimaalsed lubatud helivõimsuse tasemed majandus- ja taristuministri
määrusega56. Seega peavad ehitusel kasutatavad masinad jamehhanismid vastama
määruses toodud nõuetele.
Ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev tolm ja teised heitmed välisõhku. Ehitustööde
käigus tekib ajutiselt tolmu, millest eriti peened osakesed kanduvad õhuvooludega edasi
ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti. Samuti kasva ajutiselt õhuheite teke tulenevalt
transpordikoormuse tõusust (ehitusmaterjalide, seadmete ja töötaate vedu).
Tekkivad jäätmed. Tekkivateks jäätmeteks on eeldataval eelkõige ehitusjäätmed (s.h
olemasolevate hoonete tekkivad võimalikud lammutusjäätmed) ning pakendijäätmed.
Jäätmete koostis või olla nii looduslikest (puit, kivi) kui tehismaterjalidest. Ehitustegevuse
käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse üle nõuetekohaseid
lube omavatele jäätmekäitlejatele. Ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete
käitluslitsentsi ja jäätmelubaomavale ettevõtjale. Arendaja sõlmib ehitus- ja
lammutustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane jäätmekäitluse
korraldamine on ehitusettevõtja kohustus.
Võimalikud avariikorrad. Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid
tegevusvaldkondi. Tööõnnetused võivad esineda eriti töötamisel erinevate seadmete ja
mehhanismidega. Vedude puhul tuleb arvestada õnnetuseohuga liikluses. Avariioht on
olemas ka nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Normaalsetes töötingimustes, kus
kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on
avariiolukordade ilmnemine välditav.
56 Majandus- ja taristuministri 08. juuni 2015. a määrus nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle
tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“
48/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
6.2 Farmi tegevus
Järgnevalt on kirjeldatud kavandatud tegevust alternatiivde 1 ja 2 korral.
Pidamistehnoloogia
Kavandatava tegevuste tulemusel hakkab tööle ümberehitatud veisefarm.
Alternatiiv 1 puhul koosneb käitis laiendatud lüpsilehmalaudast, lüpsilehmalaudast , vasikalaudast
ja noorkarjalaudast. Rajatakse kahele olemasolevale vedelsõnnikuhoidlale juurde veel kaks
vedelsõnnikuhoidlat. Rajatakse juurde veel kaks tahesõnnikuhoidlat (vaheladustusplats
likvideeritakse). Võetakse kasutusele põletusseadmed. Farmis hakatakse pidama: kuni 1412
piimalehma, keda kõiki hakatakse pidama vabapidamisel ning vedelsõnnikutehnoloogial; kuni 60
mullikat, keda hakatakse pidama lõas ning tahesõnnikutehnoloogial; kuni 140 vasikat, keda
peetakse vabalt ja sügavallapanul.
Alternatiiv 2 puhul koosneb käitis laiendatud lüpsilehmalaudast, lüpsilehmalaudast ja
noorloomalaudast. Rajatakse kahele olemasolevale vedelsõnnikuhoidlale juurde veel kaks
vedelsõnnikuhoidlat. Rajatakse juurde veel üks tahesõnnikuhoidla (vaheladustusplats
likvideeritakse). Alternatiiv 2 rakendumisel toimuks ühe tahesõnnikuhoidla ja noorloomalauda
likvideerimine. Võetakse kasutusele põletusseadmed. Farmis hakatakse pidama: kuni 1412
piimalehma, keda kõiki hakatakse pidama vabapidamisel ning vedelsõnnikutehnoloogial; kuni 1100
mullikat, keda hakatakse pidama vabapidamisel ning vedelsõnnikutehnoloogial; kuni 400 vasikat,
keda peetakse vabalt ja sügavallapanul.
Söötmine
Nii nagu nullalternatiivigi puhul, kasutatakse söötmiseks erinevaid söödasegusid, mis on koostatud
vastavalt loomade kaalule, kasvufaasile ja tootlikkusele. Ratsioon on koostatud vastavalt
loomarühma füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele). Põhisööt on silo, millele lisaks antakse
vastavalt ratsiooni koostisele jõusööta ning mineraalseid söödalisandeid.
Lehmade söötmine toimub traktori ja mikseriga mööda lautade keskel paiknevat söödakäiku.
Vabapidamislautades on grupijooturid, lauda lõaspidamise osas individuaalsed kausstüüpi jootjad.
Selleks, et kõik loomad söönuks saaksid, rakendatakse piiramatu söötmise printsiipi, mille kohaselt
on sööt loomadele alati kättesaadav.
Veekasutus ja reoveekäitlus
Veekasutus ja reoveekäitlus toimub samamoodi, nagu olemasolevas olukorras, vt ptk 5.
Ettevõtte plaan pikemas perspektiivis seoses sademevee juhtimise ja kogumisega on rajada
ülevoolu regulaatoriga biotiik, kus toimuks läbi bioloogiliste protsesside vee puhastamine ning
seejärel selle suunamine mööda kraave Pärnu jõkke. Silohoidlate juurest transporditakse silomahlu
regulaarselt ära, seega silomahlu reovee hulka eeldatavalt ei satu.
Sõnnikukäitlus
Muraka veise farmis tekib ka kavandatavates olukordades farmis nii vedelsõnnik, tahesõnnik kui
ka sügavallapanusõnnik. Sõnniku eemaldamine lautadest toimub samamoodi, kui on kirjeldatud
nullalternatiivi puhul.
Alternatiiv 1 puhul on farmis kasutusel kuus sõnnikuhoidlat. Neist neli on rõngastüüpi
vedelsõnnikuhoidlad, mis paiknevad laudahoonetega samal katastril. Kahe hoidla diameetriks on
36,3 m ning hoidlate sügavuseks on 6 m. Hoidlate mahutavused on 6200 m3. Ühe hoidla diameeter
on 46,6 m, sügavus 6 m ning mahutavus 10 000 m3. Neljanda vedelsõnnikuhoidla diameeter on 51
m, sügavus 6 m ja mahutavus 12 000 m3. Hoidlad on betoneeritud seinte ja põhjadega ning need
on vastupidavad mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule. Vedelsõnnikuhoidlad mahutavad
vähemalt 8 kuu jooksul farmis tekkiva vedelsõnniku koguse.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 49/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tahe- ja sügavallapanusõnniku hoiustamiseks on kasutusel kaks tahesõnnikuhoidlat. Hoidlate
mõõdud on 48x36 m ja 65x60 m. Sõnnikut saab hoiustada esimeses kuni 2,1 m ja teises kuni 4,3 m
virnas. Kokku on hoidlate mahutavus ca 18 600 m3.Tegemist on betoneeritud seinte ja põhjaga
lekkekindlate hoidlatega. Tahesõnnikuhoidlad mahutavad vähemalt 8 kuu jooksul farmis tekkiva
tahe- ja sügavallapanusõnnik koguse.
Alternatiiv 2 puhul on farmis kasutusel kuus sõnnikuhoidlat. Neist neli on rõngastüüpi
vedelsõnnikuhoidlad, mis paiknevad laudahoonetega samal katastril. Kahe hoidla diameetriks on
36,3 m ning hoidlate sügavuseks on 6 m. Hoidlate mahutavused on 6200 m3. Ühe hoidla diameeter
on 46,6 m, sügavus 6 m ning mahutavus 10 000 m3. Neljanda vedelsõnnikuhoidla diameeter on 51
m, sügavus 6 m ja mahutavus 12 000 m3. Hoidlad on betoneeritud seinte ja põhjadega ning need
on vastupidavad mehaanilisele, keemilisele ja soojusmõjule. Vedelsõnnikuhoidlad mahutavad
vähemalt 8 kuu jooksul farmis tekkiva vedelsõnniku koguse.
Sügavallapanusõnniku hoiustamiseks on kasutusel kaks tahesõnnikuhoidlat. Hoidlate mõõdud on
22,3x10 m ja 65x60 m. Sõnnikut saab hoiustada esimeses kuni 4,3 m ja teises kuni 2 m virnas.
Kokku on hoidlate mahutavus ca 15 440 m3 Tegemist on betoneeritud seinte ja põhjaga
lekkekindlate hoidlatega. Esimesele rajatakse peale ka katus. Tahesõnnikuhoidlad mahutavad
vähemalt 8 kuu jooksul farmis tekkiva sügavallapanusõnnik koguse.
Jäätmekäitlus
Jäätmetekke iseloom ja käitlusviis kavandatava tegevuse korral ei muutu, kuid suurenevad
jäätmekogused. Peamised veisefarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on lõpnud loomad,
segaolmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (ravimite pakendid, lambid). Erinevad jäätmeliigid
kogutakse eraldi ning antakse üle vastavat luba omavatele käitlusettevõtetele.
Energia kasutamine
Kavandatava olukorra puhul suureneb veisefarmis tänu loomakohtade arvu suurenemisele energia
tarbimine. Rohkem kulub energiat söötmisele, piima jahutamisele ja sõnniku eemaldamisele.
Energiat saadakse Eesti Energia aktsiaseltsi jaotusvõrgust ja energiatarbimise üle peetakse
arvestust.
Käitist teenindav transport
Kavandatava olukorra puhul suureneb käitist teenindava transpordi koormus. Suureneb söödavedu,
loomade vedu ja jäätmete vedu. Enamus teenindavast transpordist toimub raskeveokitega ning
erinevateks vedudeks kasutatakse erinevaid marsruute.
Veterinaarohutus
Veterinaarne tegevus toimub sarnaselt kehtivale olukorrale.
6.3 Keskkonnakasutus kavandatava olukorra puhul
Farmi tegevuse etapina on KMH aruandes mõistetud loomade pidamist farmis ja sellega otseselt
seotud abitegevusi. Veisekasvatuse sisendid ja väljundid keskkonna seisukohast lähtuvalt on
toodud alljärgneval joonisel (Joonis 12).
50/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Töötajad Sööt Kütus Ravimid Abimaterjalid
Müra
Transport Heide õhku
Elekter Avariiolukorrad
Veisekasvatus
Vesi Jäätmed
Sõnnik
Transport
Reovesi
Loomsed
kõrvalsaadused
Piim
Joonis 12. Sisend-väljund diagramm veisefarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest
eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud.
Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed sarnased
nullalternatiivile:
heide välisõhku;
sõnnikuteke;
veekasutus;
reoveeteke;
jäätmeteke;
mürateke;
avariiolukorraoht.
6.3.1 Heide välisõhku,sealhulgas lõhna teke
Võrreldes nullalternatiiviga, seisnevad kavandatavate alternatiivide puhul muutused
loomakohtade arvus, lautade arvus, sõnnikuhoidlate arvus. Samuti võetakse kasutusele
põletusseadmed.
Täpsemad selgitused alternatiivde ja heiteallikate kohta on välja toodud allpool tabelites.
Alternatiiv 1 korral Muraka veisefarmis esinevad heiteallikad on välja toodud alljärgneval joonisel
(Joonis 13).
Alternatiiv 1 heiteallikate parameetrid on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 12).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 13. Heiteallikate asendiplaan alternatiiv 1 korral
52/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 12. Heiteallikate parameetrid Muraka veisefarmis alternatiiv 1 korral
Kõrgus
Heiteallika Heiteallika Heiteallikate Arvutuslik Joonkiirus, Temperatuur, Vanuse/ Loomade
Heiteallikas maapinnast Pidamisviis
nr mõõdud, m arv, tk diameeter, m m/s °C toodangurühm arv
(sügavus), m
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1a Lüpsilehmalaut 10,5 0,86x108 1 10,87 0,27 20 sõnnikueemaldus >3 korda 356
(10000kg)
päevas, vähene allapanu
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1b Lüpsilehmalaut 10,5 0,9x0,9 10 3,21 3,06 20 sõnnikueemaldus >3 korda 356
(10000kg)
päevas, vähene allapanu
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S2 Uus lüpsilehmalaut 11 0,96x0,96 33 6,22 1,6 20 sõnnikueemaldus >3 korda 700
(10000kg)
päevas, vähene allapanu
Lõaspidamine, kraapkonveierid,
sõnnikueemaldus >3 korda
Lehmmullikad 60
S3 Noorloomalaut 11 2x3,5 1 2,99 0,4 20 päevas, rohke allapanu (avatud
süsteem)
Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 140
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H1 5 (6) - - 36,3 0,1 8 - - -
põhiplaaniga, loomulik koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H2 5 (6) - - 36,3 0,1 8 - - -
põhiplaaniga, loomulik koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H3 5 (6) - - 46,6 0,1 8 - - -
põhiplaaniga, loomulik koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H4 5 (6) - - 51 0,1 8 - - -
põhiplaaniga, loomulik koorik
Tahesõnnikuhoidla, loomulik
H5 2 48x36 - 46,91 0,1 8 - - -
koorik
Tahesõnnikuhoidla, loomulik
H6 4,3 65x60 - 70,47 0,1 8 - - -
koorik
K1 Katel Wolf 3 - - 0,2 1,09 100 - - -
K2 Avariigeneraator 1 - - 0,1 6,26 100 - - -
Alternatiiv 2 korral Muraka veisefarmis esinevad heiteallikad on välja toodud alljärgneval joonisel (Joonis 14).
Alternatiiv 2 heiteallikate parameetrid on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 13).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 14. Heiteallikate asendiplaan alternatiiv 2 korral
54/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 13. Heiteallikate parameetrid Muraka veisefarmis alternatiiv 2 korral
Kõrgus
Heiteallika Heiteallika Heiteallikate Arvutuslik Joonkiirus, Temperatuur, Vanuse/ Loomade
Heiteallikas maapinnast Pidamisviis
nr mõõdud, m arv, tk diameeter, m m/s °C toodangurühm arv
(sügavus), m
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1a Lüpsilehmalaut 10,5 0,86x108 1 10,87 0,27 20 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 356
(10000kg)
vähene allapanu
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1b Lüpsilehmalaut 10,5 0,9x0,9 10 3,21 3,06 20 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 356
(10000kg)
vähene allapanu
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S2 Uus lüpsilehmalaut 11 0,96x0,96 33 6,22 1,6 20 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 700
(10000kg)
vähene allapanu
S4 Vasikalaut 9 0,972x0,972 15 4,25 0,28 20 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 400
Vabapidamine, skreeperseadmed,
S5 Noorkarjalaut 11 0,972x0,972 15 6,22 0,86 20 Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 1100
vähene allapanu
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H1 5 (6) - - 36,3 0,1 8 - - -
põhiplaaniga, loomulik koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H2 5 (6) - - 36,3 0,1 8 - - -
põhiplaaniga, loomulik koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H3 5 (6) - - 46,6 0,1 8 - - -
põhiplaaniga, loomulik koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H4 5 (6) - - 51 0,1 8 - - -
põhiplaaniga, loomulik koorik
Tahesõnnikuhoidla, loomulik
H6 4,3 65x60 - 70,47 0,1 8 - - -
koorik
Tahesõnnikuhoidla,loomulik
H7 2 22,3x10 - 16,85 0,1 8 - - -
koorik
K1 Katel Wolf 3 - - 0,2 1,09 100 - - -
K2 Avariigeneraator 1 - - 0,1 6,26 100 - - -
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Saastatuse taseme leidmisel ei ole arvesse võetud liikuvaid heiteallikaid, kuna nendega seotud
heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Teenindava transpordi liikumisega kaasneb heitgaaside
heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt. Lisaks liikuvatele heiteallikatele võib veisefarmi
lähedast välisõhu saastatuse taset teatud aegadel mõjutada:
sööda laadimisel ja ettevalmistamisel tekkiv tolmuheide;
territooriumite koristamisega kaasnev vähene tolmu heide õhku;
sõnniku väljavedamisel ja laotamisel toimuv saasteainete heide välisõhku.
Selliseid heitmeid loetakse samuti hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata,
kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks võib
laotamise heide sõltuda kasutatavast laotustehnoloogiast, mulla või pinnase parameetritest
(tihedus, tera suurus, taimestiku olemasolu, temperatuur jne), mikrokliimast (tuule suund ja
tugevus, pilvisus, õhuniiskus) jms.
Alternatiiv 1 korral leiti samade saasteainete heitkogused nagu seda tehti nullalternatiivi puhul
(NH3, CH4, N2O), lisaks leiti põletusseadmetest pärit olevate saasteainete heitkogused. Metoodika
ja saasteainete heitkoguste leidmise arvutuskäigud on täpsemalt esitatud aruande lisas (Lisa 2).
Lisas 4 on toodud Muraka veisefarmis tekkivate saasteainete heitkogused alternatiiv 1 ja
alternatiiv 2 korral. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud farmi maksimaalsest
võimalikust täituvusest. Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad.
Järgnevalt on välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused välja toodud alternatiivide
võrdlustabelitena. Alljärgnevasse tabelisse on koondatud saasteainete maksimaalsed summaarsed
(laudad, sõnnikuhoidlad, põletusseadmed) aastased heitkogused alternatiivide võrdluses (Tabel
14).
Tabel 14. Aasta jooksul Muraka veisefarmist välisõhku suunatavate saasteainete
maksimaalsed prognoositavad kogused erinevate alternatiivide võrdluses
Aastane heitkogus, t/a
Saasteaine CAS nr Nimetus
Nullalternatiiv* Alternatiiv 1 Alternatiiv 2
7664-41-7 Ammoniaak 24,994 40,190 53,007
10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,578 0,334 0,418
74-82-8 Metaan 93,828 221,208 296,928
PM2,5 Eriti peened osakesed - 0,002 0,002
NMVOC Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid - 0,002 0,002
10102-44-0 Lämmastikdioksiid - 0,038 0,038
PM-sum Osakesed - 0,014 0,014
PM10 Peenosakesed - 0,002 0,002
124-38-9 Süsinikdioksiid - 25,620 25,620
630-08-0 Süsinikoksiid - 0,015 0,015
*põletusseadmeid pole kehtivas kompleksloas kajastatud
Võrdlus alternatiivide erinevuse kohta saasteainete nii aastaste kui ka hetkeliste heitkoguste
põhjal on esitatud alljärgnevates tabelites (Tabel 15; Tabel 16). Seejuures võrdleb esimene tabel
loomapidamishoonetest ning teine tabel sõnniku hoiustamiselt eralduvate heitkoguste erinevusi.
56/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 15. Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel – loomapidamishooned
NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV 1 ALTERNATIIV 2
1412 kohta
1412 kohta piimalehmadele
620 kohta piimalehmadele piimalehmadele
Loomade arv 60 kohta mullikatele
80 kohta mullikatele 1100 kohta mullikatele
140 kohta vasikatele
400 kohta vasikatele
Lämmastiku produktsioon väljaheidetega kokku,
99,880 225,157 294,473
t/a
Ammoniaagi aastane heitkogus, t/a 7,352 16,663 21,743
Ammoniaagi hetkeline heitkogus, g/s 0,233 0,528 0,689
Metaani aastane heitkogus, t/a 83,600 191,336 260,236
Metaani hetkeline heitkogus, g/s 2,6514 6,067 8,252
Tabel 16. Alternatiivide võrdlus heitkoguste alusel – sõnnikuhoidlad
NULLALTERNATIIV ALTERNATIIV 1 ALTERNATIIV 2
1412 kohta
1412 kohta piimalehmadele
620 kohta piimalehmadele piimalehmadele
Loomade arv 1100 kohta mullikatele
80 kohta mullikatele 60 kohta mullikatele
400 kohta vasikatele
140 kohta vasikatele
2x vedelsõnnikuhoidla
1x tahesõnnikuhoidla 4x vedelsõnnikuhoidla 4x vedelsõnnikuhoidla
Hoidlate tüübid
1x tahesõnniku 2x tahesõnnikuhoidla 2x tahesõnnikuhoidla
vaheladustusplats
Looduslik koorik, ühel
Katmisviis Looduslik koorik Looduslik koorik
tahesõnnikuhoidlal katus
Lämmastiku produktsioon
väljaheidetega sõnnikuhoidlasse, 93,824 211,432 276,563
t/a
Ammoniaagi lendumine
17,642 23,527 31,263
sõnnikuhoidlast, t/a
Ammoniaagi lendumine
0,559 0,746 0,991
sõnnikuhoidlast, g/s
Metaani lendumine sõnnikuhoidlast,
10,228 29,872 36,692
t/a
Metaani lendumine sõnnikuhoidlast,
0,324 0,947 1,163
g/s
Dilämmastikoksiidi aastane
0,578 0,334 0,418
heitkogus, t/a
Dilämmastikoksiidi hetkeline
0,018 0,011 0,013
heitkogus, g/s
Heitkoguste omavaheline võrdlus näitab, et loomapidamishoonetest tekib saasteaineid kõige
rohkem alternatiiv 2 rakendumisel. Sellise olukorra tingib suurem loomakohtade arv.
Sõnnikuhoidlatest pärinevate saasteainete heitkoguseid võrreldes on näha, et alternatiiv 2 eraldub
neid kõige rohkem. See on tingitud sellest, et hoidlatesse suunatakse alternatiiv 2 rakendumisel
kõige rohkem sõnnikut.
Lõhna heide
Lõhna heide veiselautadest ja sõnnikuhoidlatest alternatiivide 1 ja 2 korral on esitatud järgnevalt
(Tabel 17-Tabel 20). Lõhna heide on arvutatud vastavalt metoodikale, mis on esitatud aruande
lisas (Lisa 2).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 17. Lõhna heide farmihoonetest (alternatiiv 1)
Nr
Aasta- Karjatamis- Karja- Loom- Heit-
plaanil Eriheide,
Toodangu rühm Pidamisviis loom, päevi, tk tamis- ühik, kogus,
või ouE/LÜ/s
arv (24h) koefitsient LÜ ouE/s
kaardil
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1a sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 356 0 1,00 29 1 10324,00
(10000kg)
vähene allapanu
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1b sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 356 0 1,00 29 1 10324,00
(10000kg)
vähene allapanu
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S2 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 700 0 1,00 29 1 20300,00
(10000kg)
vähene allapanu
Lõaspidamine, kraapkonveierid,
S3 Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, rohke 60 0 1,00 11 0,49 323,40
allapanu (avatud süsteem)
S3 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 140 0 1,00 10 0,14 196,00
Kokku 1612 41467,40
Vedelsõnnikuhoidlatest väheneb lõhna heide loodusliku kooriku olemasolul (vajadusel lisatud
põhku) vähemalt 80%57 (Tabel 18).
Tabel 18. Lõhna heide sõnnikuhoidlatest (alternatiiv 1)
Heite vähenemise %
Nr plaanil Hoidla Eriheide, Eriheide, Heitkogus,
Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis loodusliku kooriku
või kaardil pindala, m2 ouE/s-m2 ouE/s-m2 ouE/s
olemasolul
Kaetud
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H1 loomuliku 1034,91 3 80 0,6 620,95
põhiplaaniga, loomulik koorik
koorikuga
Kaetud
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H2 loomuliku 1034,91 3 80 0,6 620,95
põhiplaaniga, loomulik koorik
koorikuga
Kaetud
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H3 loomuliku 1705,54 3 80 0,6 1023,32
põhiplaaniga, loomulik koorik
koorikuga
Kaetud
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H4 loomuliku 2042,82 3 80 0,6 1225,69
põhiplaaniga, loomulik koorik
koorikuga
Kaetud
Tahesõnnikuhoidla, loomulik
H5 loomuliku 1728,00 3 - - 5184,00
koorik
koorikuga
Kaetud
Tahesõnnikuhoidla, loomulik
H6 loomuliku 3900,00 3 - - 11700,00
koorik
koorikuga
Kokku 20374,91
57 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen
Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
58/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 19. Lõhna heide farmihoonetest (alternatiiv 2)
Nr
Aasta- Karjatamis- Karja- Loom- Heit-
plaanil Eriheide,
Toodangu rühm Pidamisviis loom, päevi, tk tamis- ühik, kogus,
või ouE/LÜ/s
arv (24h) koefitsient LÜ ouE/s
kaardil
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1a sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 356 0 1,00 29 1 10324,00
(10000kg)
vähene allapanu
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1b sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 356 0 1,00 29 1 10324,00
(10000kg)
vähene allapanu
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S2 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 700 0 1,00 29 1 20300,00
(10000kg)
vähene allapanu
S4 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 400 0 1,00 10 0,14 560,00
Vabapidamine, skreeperseadmed,
S5 Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 1100 0 1,00 11 0,49 5929,00
vähene allapanu
Kokku 2912 47437,00
Vedelsõnnikuhoidlatest väheneb lõhna heide loodusliku kooriku (vajadusel lisatud põhku)
olemasolul vähemalt 80%58 (Tabel 20).
Tabel 20. Lõhna heide sõnnikuhoidlatest (alternatiiv 2)
Heite vähenemise %
Nr plaanil Hoidla Eriheide, Eriheide, Heitkogus,
Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis loodusliku kooriku
või kaardil pindala, m2 ouE/s-m2 ouE/s-m2 ouE/s
olemasolul
Kaetud
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H1 loomuliku 1034,91 3 80 0,6 620,95
põhiplaaniga, loomulik koorik
koorikuga
Kaetud
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H2 loomuliku 1034,91 3 80 0,6 620,95
põhiplaaniga, loomulik koorik
koorikuga
Kaetud
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H3 loomuliku 1705,54 3 80 0,6 1023,32
põhiplaaniga, loomulik koorik
koorikuga
Kaetud
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
H4 loomuliku 2042,82 3 80 0,6 1225,69
põhiplaaniga, loomulik koorik
koorikuga
Kaetud
Tahesõnnikuhoidla, loomulik
H6 loomuliku 3900,00 3 - - 11700,00
koorik
koorikuga
Tahesõnnikuhoidla, loomulik Kaetud
H7 223,00 3 100 0 0,00
koorik katusega
Kokku 15190,91
Järgnevalt on lõhnaaine prognoositavad heitkogused välja toodud alternatiivide võrdlustabelina
(Tabel 21).
58 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen
Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 59/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 21. Aasta jooksul Muraka veisefarmist välisõhku suunatava lõhnaaine maksimaalsed
prognoositavad kogused erinevate alternatiivide võrdluses
Hetkeline heitkogus, OU/s
Nimetus
Nullalternatiiv Alternatiiv 1 Alternatiiv 2
Lõhnaaine 26637,1 61842,31 62627,91
Alternatiiv 2 korral on tekib kõige rohkem lõhnaainet, mis on tingitud rohkematest
loomakohtadest. Samas on alternatiiv 1 ja alternatiiv 2 lõhnaaine heitkogused suhteliselt sarnased,
mis tuleneb sellest, et alternatiiv 2 puhul võetakse ühe loomuliku koorikuga kaetud
tahesõnnikuhoidla asemel kasutusele katusega tahesõnnikuhoidla.
6.3.2 Sõnnikuteke
Alternatiiv 1 puhul tekib nii vedelsõnnikut, tahesõnnikut kui ka sügavallapanusõnnikut. Alternatiiv
2 puhul tekib vedelsõnnikut ja sügavallapanusõnnikut.
Muraka veisefarmis tekkivad arvutuslikud aastased sõnnikukogused on esitatud alljärgnevas tabelis
(Tabel 22). Arvutustes on kasutatud põllumajandusministri määrust nr 7359, kus on välja toodud
keskmised aastased sõnnikukogused loomarühma kohta. Nendesse näitajatesse on juba arvestatud
hinnangulised tehnoloogilise vee ja sademevee kogused.
Tabel 22. Minimaalsed 8 kuu sõnniku hoiustamismahud alternatiivide 1 ja 2 korral
Hoidlate
Sõnniku kogus t/a Sõnniku Sõnniku Sõnnikuhoidla 8 kuu
Sõnnikutüüp mahutavus kokku,
või reovesi m3/a mahumass,m3/t mahumass,m3 miinimummaht, m3
m3
Alternatiiv 1
Vedelsõnnik 34876,4 1 34876,4 23250,9 -
Tahesõnnikuhoidlast virts 139,2 1 139,2 92,8 -
Vedelsõnnikuhoidlatesse
35015,6 - 35015,6 23343,7 34400
kokku
Tahesõnnik 556,8 1,33 740,5 493,7 -
Sügavallapanusõnnik 784,0 1,67 1309,3 872,9 -
Tahesõnnikuhoidlatesse
1340,8 - 2049,8 1366,6 18600
kokku
Alternatiiv 2
Vedelsõnnik 47086,4 1 47086,4 31390,9 -
Vedelsõnnikuhoidlatesse
47086,4 - 47086,4 31390,9 34400
kokku
Sügavallapanusõnnik 2240,0 1,67 3740,8 2493,9 -
Tahesõnnikuhoidlatesse
2240,0 - 3740,8 2493,9 15440
kokku
Alternatiiv 1 puhul tuleb vedelsõnnikuhoidlate mahutavuseks arvestada 8 kuu väärtuste alusel 23
344 m3. Vedelsõnnikuhoidlate mahutavus on kokku 34 400 m3, seega on sõnnikuhoidlate mahutavus
alternatiiv 1 rakendumiseks piisav. Tahe- ja sügavallapanusõnnikut tekib 8 kuu jooksul
arvutuslikult kokku 1366,6 m3. Kuna tahesõnnikuhoidlate mahutavus on 18 600 m3, on see piisav
alternatiiv 1 rakendumiseks.
Alternatiiv 2 puhul tuleb vedelsõnnikuhoidlate mahutavuseks arvestada 8 kuu väärtuste alusel 31
391 m3. Vedelsõnnikuhoidlate mahutavus on kokku 34 400 m3, seega on sõnnikuhoidlate mahutavus
alternatiiv 1 rakendumiseks piisav. Sügavallapanusõnnikut tekib 8 kuu jooksul arvutuslikult kokku
59 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Maaeluministri 30.09.2019. a. määrus nr 73.
60/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
2494 m3. Kuna tahesõnnikuhoidlate mahutavus on 15 440 m3, on see piisav alternatiiv 2
rakendumiseks.
Nii vedel- kui tahesõnnikuhoidlad on mõlema kavandatava alternatiivi korral kavandatud piisava
varuga, et vajadusel arvestada ka erakordsete ilmastikuoludega - nt sademeterohke talveperiood,
mis tõstab ka hoidlatesse jõudvate sademete hulka või kevadisi põllutöid edasi lükkavad
ilmastikuolud, mis tingivad sõnniku pikema hoiustamisperioodi.
6.3.3 Veekasutus ja reovee teke
Veisekasvatuses vajatakse vett eeskätt loomade jootmiseks. Loomade jootmiseks paigaldatakse
jooturid, kust vesi on loomadele alati ja piiranguteta kättesaadav. Lisaks kulub vett lüpsiseadmete
ja ruumide pesuks ning vähesel määral töötajate olmevajadusteks.
Vett saadakse sarnaselt nullalternatiivile, endale kuuluvast kahest puurkaevust.
Arvutuslik suurendatud tootmismahuga käitise veevajadus on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel
23).
Tabel 23. Prognoositav veetarve alternatiivide 1 ja 2 korral
Loomagrupp Arv Keskmine veetarve, l/ööp Veetarve kokku, m3/öp Veetarve kokku, m3/aastas
Alternatiiv 1
Lüpsilehmad (koos kinnislehmadega) 1412 80 112,96 41 230
Noorloomad (13-24 kuud) 60 25 1,5 548
Vasikad (0-12 kuud) 140 12 1,68 613
Tehnoloogiline vesi kokku - - 7,74 2 824
Olmevesi 5 35 0,175 64
KOKKU - - 124,05 45 279
Alternatiiv 2
Lüpsilehmad (koos kinnislehmadega) 1412 80 112,96 41 230
Noorloomad (13-24 kuud) 1100 25 27,5 10 038
Vasikad (0-12 kuud) 400 12 4,8 1 752
Tehnoloogiline vesi kokku - - 7,74 2 824
Olmevesi 5 35 0,175 64
KOKKU - - 153,17 55 908
Arvutuslikult on Muraka veisefarmi tegevuseks vett vaja alternatiiv 1 korral umbes 45 279 m3 aastas
ja 124 m3 ööpäevas. Lubatud veevõtt puurkaevudest on kokku 47 448 m3 aastas, mis on piisav
alternatiiv 1 rakendumiseks.
Alternatiiv 2 korral on arvutuslikult Muraka veisefarmi tegevuseks vaja vett umbes 55 908 m3 aastas
ja 153 m3 ööpäevas. Lubatud veevõtt puurkaevudest on kokku 47 448 m3 aastas, mis ei ole piisav
alternatiiv 1 rakendumiseks ning vajalik oleks taotleda puurkaevudest lubatud veevõtu
suurendamist. Puurkaevu PRK0006361 tootlikkus on 3,33 l/s ehk 288 m3/ööp ja puurkaevu
PRK0006356 tootlikkus on 1,47 l/s ehk 127 m3/ööp. Seega puurkaevude tootlikkused on piisavad
kavanadatavate alternatiivide rakendumisek.
Piimaruumist, lüpsiplatsilt ja lüpsiootealalt tulev tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi suunatakse
vedelsõnnikuhoidlatesse. Heitvett ei juhita suublasse ega pinnasesse.
Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi
haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse. Ettevõtte plaan pikemas perspektiivis seoses
sademevee juhtimise ja kogumisega on rajada biotiik, kus toimuks läbi bioloogiliste protsesside
vee puhastamine ning seejärel selle suunamine mööda kraave Pärnu jõkke.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
6.3.4 Jäätmeteke
Käitises tekkivad jäätmeliigid on kavandatavates olukordades üldjoontes samad, mis
nullalternatiivi puhul. Peamised veisefarmi tegevuse käigus tekkivad jäätmed on
segaolmejäätmed, ning ohtlikud jäätmed (ravimite pakendid, lambid). Lisaks mainitud jäätmetele
tekib käitise tegevuse käigus ka loomseid kõrvalsaaduseid (näiteks loomsete kudede jäägid).
Jäätmed antakse üle vastavaid käitluslube omavatele ettevõtetele.
Vastavalt loomade arvule suureneb eelkõige loomsete jäätmete kogus.
Olmejäätmete kogus on eeldatavasti sarnane nullalternatiivile, kuna töötajate arvu võimalik
suurenemine on suhteliselt väike.
6.3.5 Mürateke
Veisefarmi käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka
farmi teenindavast transpordist. Müra iseloom ja tase ei erine oluliselt nullalternatiivi puhul
tekkivast olukorrast (vt ptk 5.1.5). Enamasti on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub
suur osa müra tekitavatest tegevustest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Seotuna
transpordikoormuse kasvuga kasvab liiklusmüra tase. Veokitega tuuakse farmi territooriumitele
sööta ja abimaterjale. Farmist viiakse ära toodangut, sõnnikut ja jäätmeid. Loomade vedu ja
jäätmevedu toimub laiendatud tegevuse puhul üldjuhul sama sagedusega kui nullalternatiivi
korral. Transpordikoormus kasvab eeskätt läbi söödaveo ja sõnnikuveo.
6.3.6 Avariiolukorraoht
Hädaolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt reovee
ärajuhtimisega ning sõnnikukäitlusega. Sellistel juhtudel on võimalik, et toimub äkkheide
välisõhku või levib saaste pinnasesse ning sealt edasi pinnaveekogudesse või põhjavette.
Sõnnikuhoidla purunemine on eriolukord, mille esinemise tõenäosust on hoidla korrapärase
hooldamisega ning tüübile vastava käitamisega võimalik kontrollida. Lekete avastamiseks on
hoidlal kontrollkaevud.
Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan.
Teine oluline valdkond, mis nõuab farmis tähelepanu on, võimalik haiguspuhang.
Piimaseadmeid ja –hoiuruume pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt toidu- ja veterinaarohutuse
nõuetele. Farmikompleksis paigutatakse haiged veised teistest lehmadest eraldi. Lõpnud loomad
eraldatakse karjast ning antakse üle loomsete jäätmete käitlustehasele.
Farmi veterinaartoimingud viiakse läbi vastavalt veterinaartegevuse alaste õigusaktide nõuetele.
Loomataudi puhkemise korral tuleb muuhulgas juhinduda Veterinaar- ja Toiduameti
ettekirjutustest ning loomatauditõrje seadusest.
Farmiga seotud vedude korral tuleb arvestada ka võimaliku liiklusõnnetuste ohuga, mis ei erine
muu transpordikoormusega teedel kaasnevast õnnetuseohust.
Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab omanikul olema tegutsemisplaan.
Tulekahju vältimiseks tuleb töötajatele tutvustada tuleohutusnõudeid. Tulekahju ennetamiseks
on hooned ehitatud vastavalt tänapäevastele ehitusnormidele ja standarditele.
6.4 Kavandatud tegevustega kaasnevad keskkonnamõjud
6.4.1 Mõju maastikule ja pinnasele
Maastiku muutus ning vajalikud pinnasetööd toimuvad ehitusetapis. Ehitustegevus toimub juba
osaliselt hoonestatud põllumajanduslikul alal ning maakasutuse üldist iseloomu ei muudeta,
62/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
mistõttu olulist mõju eeldatavalt ei esine. Arvestama peab hoonestuse suhteliselt suure mahuga,
mis tähendab vastavas ulatuses maa hõivamist (põllumaast hoonete aluseks maaks). Farm paikneb
ka asulakeskustest ja maanteest eemal ega muuda seega olulisi vaateid.
Farmi käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Teatavat kaudset mõju võib avaldada farmist
eralduvate saasteainete sadenemine nt hoonete katusele ning sademeveega uhtumine otse
pinnasesse või kraavi. Eeldatavasti ei ole tegemist suurte kogustega. Eeldusel, et farmikompleksi
käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab
käesolevas aruandes kirjeldatule, puuduvad veisefarmikompleksi tegevusel olulised tagajärjed ja
negatiivne mõju maastikule ja pinnasele.
Farmi tegevusega kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on põllumajadusmaade vajadus – loomasööda
tootmiseks ja ühtlasi farmis tekkiva sõnniku realiseerimiseks orgaanilise väetisena. Valdavalt
kasutatakse selleks eeldatavalt samu haritavaid maid, mida tehtaks ka nullalternatiivi puhul.
Põllumajandustootmise arendamine ja laiendamine panustab põllumaade kasutuses hoidmisesse
ning seega soodustab välja kujunenud põllumajandusmaastiku säilitamist piirkonnas. Võttes
arvesse riiklikul tasemel võetud eesmärki, milleks on väärtuslike põllumajandusmaade säilitamine
ja kasutamine, võib vastavaid kaudseid mõjusid lugeda positiivseks.
Samuti saab kaudse positiivse mõjuna välja tuu orgaaniliste väetiste kasutamise mõju muldade
viljakusele. Samas peab arvestama, et sõnnikus sisalduvad taimetoitained lämmastik, fosfor ja
kaalium, aga ka teised keemilised elemendid ja ühendid, võivad asjatundmatu väetamise
(väetamisnõuetest mitte kinni pidades või muldade ja kasvatavate kultuuride vajadusega mitte
arvestades) korral avaldada mullale negatiivset mõju. Laotuspindade vajadust ja nende paiknemist
on lähemalt käsitletud ptk 6.4.4.
Mõju pinnasele võib avalduda avariiolukorras, kui sõnnikuhoidla peaks lekkima ning vedelsõnnik
või virts imbub pinnasesse. Võimalike lekete avastamiseks on vedelsõnnikuhoidlatele rajatud
kontrollkaevud, millega on võimalik võrdlemisi kiirelt hoidlate leke tuvastada.
Järeldus: Mõju maastikule ja pinnasele on alternatiivide 1 ja 2 puhul eeldatavalt neutraalne.
6.4.2 Mõju pinnaveele
Muraka veisefarmi maaüksusel puuduvad looduslikud veekogud, samuti puuduvad farmi vahetus
läheduses olulised pinnaveekogud. Farmikompleksis tekkiv reovesi suunatakse sõnnikuhoidlatesse,
mistõttu otseheidet veekogudesse ei toimu.
Farmikompleksis tekkiva heitvee käitlus ei mõjuta kavandatavates olukordades pinnavee režiimi
ega seisundit, kuna heitvett pinnaveekogusse ei juhita. Samuti ei toimu farmikompleksi käitamisel
pinnaveevõttu.
Käitise tegevus võib pinnavett mõjutada eelkõige sõnnikukäitluse tulemusel. Võimalikud põhjused
on tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumine sõnniku transportimisel ning avariiolukorrad.
Kõigi nõuete täitmisel on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud. Tehnoloogiliste ja
keskkonnanõuete täitmisel sõnniku käitlemisel farmikompleksi tegevusel otsest olulist negatiivset
keskkonnamõju pinnaveele ei ole.
Järeldus: Mõju pinnaveele on alternatiivide 1 ja 2 puhul eeldatavalt neutraalne.
6.4.3 Mõju põhjaveele
Farmi tegevusega ei ole ette näha saasteainete põhjavette viimist. Võimalikuks põhjavee
kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on sõnnikus olevate mikroorganismide või toitainete
leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Farmi vedelsõnnikuhoidlad peavad vastama kõigile
veekaitsenõuetele Leke on võimalik vaid juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi ja keskkonnanõudeid
või avariiolukorras. Kuna vedelsõnnikukäitlus farmis on kinnine (vedelsõnnik pumbatakse
kogumiskaevudesse, hoidlatesse läbi torustiku), siis tõenäosus reoainete jõudmiseks pinnasesse ja
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 63/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
seeläbi põhjavette farmikompleksi territooriumilt on väike. Mõju põhjaveele on võimalik eeskätt
läbi toitainekao sõnniku laotamisel ja mulda viimisel.
Loomade arvu suurenemisega kasvab kompleksi veetarve. Kompleksi veevarustuseks võetakse
sarnaselt nullalternatiivile vett kahest enda ettevõttele kuuluvast puurkaevust.
Arvutuslikult on Muraka veisefarmi tegevuseks vett vaja alternatiiv 1 korral umbes 124 m3 ööpäevas
ehk 1,44 l/s. Alternatiiv 2 korral on veevõtt kuni 153 m3 ööpäevas ehk 1,77 l/s. Puurkaevude
tootlikkused on 3,33 l/s ja 1,47 l/s, seega puurkaevude tootlikkused võimaldavad vajalikku
veevõttu (lubatud veevõtu suurendamist).
Põhjavee tarbimine ei põhjusta alamvesikonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist.
Veemajanduskava kohaselt on kasutatavad veekogumid koguselisuse poolest heas seisundis,
põhjaveekogumite looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt.60
Järeldus: Käitise kavandatud tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile on alternatiivide 1 ja 2 puhul
eeldatavalt mitteoluline negatiivne ning põhjavee kvantiteedile eeldatavalt neutraalne.
6.4.4 Mõju sõnnikukäitlusest
Sõnniku laotamise probleemidena nähakse võimalikku laotuspindade kaugust,laotamisele (sh
vedamine) kuluvat aega ning selle majanduslikku tasuvust.
Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda
haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg (viie aasta keskmine) fosforit
aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega61.
Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad nii lämmastiku kui ka fosfori
arvestuses nullalternatiivi puhul (Tabel 24; Tabel 25). Sõnniku toitainete sisalduse määramisel
sõnnikust võetakse aluseks põllumajandusministri määruses nr 7362 välja toodud näitajaid.
60 Lääne-Eesti vesikonna vaamajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.
https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/veemajanduskavad
61 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73.
62 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73.
64/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 24. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind lämmastiku sisaldusest
lähtuvalt kavandatava alternatiiv 1 korral
Mini-
Karjatamispäevi,
looma kohta, t/a
Virtsa Sügav-
N sisaldus, kg/t
N sisaldus, kg/t
N sisaldus, kg/t
N sisaldus, kg/t
Sõnnikukogus
Nr Vedel- Tahe- Aastas maalne
Karjatamis-
koefitsient
Looma- kogus allapanu-
tk/a (24h)
plaanil sõnnik sõnnik toodetav N vajalik
Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade tahe- sõnnik
või kokku, kokku, kokku, põllu-
arv sõnnikust kokku,
kaardil t/a t/a kg pind,
kokku, t/a t/a
ha
Vabapidamine,
Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1a ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus Vedelsõnnik 356 0 1 24,7 8793,2 4,74 - - - - - - 41679,8 245,2
(10000kg)
loomulik koorik >3 korda päevas,
vähene allapanu
Vabapidamine,
Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1b ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus Vedelsõnnik 356 0 1 24,7 8793,2 4,74 - - - - - - 41679,8 245,2
(10000kg)
loomulik koorik >3 korda päevas,
vähene allapanu
Vabapidamine,
Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S2 ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus Vedelsõnnik 700 0 1 24,7 17290 4,74 - - - - - - 81954,6 482,0
(10000kg)
loomulik koorik >3 korda päevas,
vähene allapanu
Lõaspidamine,
kraapkonveierid,
Tahesõnnikuhoidla, sõnnikueemaldus
S3 Lehmmullikad Tahesõnnik 60 0 1 11,6 - - 556,8 3,91 139,2 4,44 - - 2795,1 16,4
loomulik koorik >3 korda päevas,
rohke allapanu
(avatud süsteem)
Tahesõnnikuhoidla, Vabapidamine, Sügavalla-
S3 Lehmvasikad 140 0 1 5,6 - - - - - - 784 5,92 4641,3 27,3
loomulik koorik sügavallapanu panusõnnik
KOKKU 1612 34876,4 556,8 139,2 784 172750,6 1016,2
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 65/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 25. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind fosfori sisaldusest lähtuvalt
kavandatava alternatiiv 1 korral
Mini-
Karjatamispäevi,
looma kohta, t/a
Vedel-
P sisaldus, kg/t
P sisaldus, kg/t
P sisaldus, kg/t
P sisaldus, kg/t
Sõnnikukogus
Nr Sügav- Aastas maalne
Karjatamis-
koefitsient
Looma- sõnniku Tahesõnniku Virtsa kogus
tk/a (24h)
plaanil Sõnniku- allapanu- toodetav vajalik
Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis kohtade kogus kogus kokku tahesõnnikust
või tüüp sõnnik P kokku, põllu-
arv kokku, t/a kokku, t/a
kaardil kokku, t/a kg pind,
t/a
ha
Vabapidamine,
Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1a ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus Vedelsõnnik 356 0 1,00 24,7 8793,2 1,22 - - - - - - 10727,7 429,1
(10000kg)
loomulik koorik >3 korda päevas,
vähene allapanu
Vabapidamine,
Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S1b ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus Vedelsõnnik 356 0 1,00 24,7 8793,2 1,22 - - - - - - 10727,7 429,1
(10000kg)
loomulik koorik >3 korda päevas,
vähene allapanu
Vabapidamine,
Vedelsõnnikuhoidla, skreeperseadmed,
Piimalehmad
S2 ringja põhiplaaniga, sõnnikueemaldus Vedelsõnnik 700 0 1,00 24,7 17290 1,22 - - - - - - 21093,8 843,8
(10000kg)
loomulik koorik >3 korda päevas,
vähene allapanu
Lõaspidamine,
kraapkonveierid,
Tahesõnnikuhoidla, sõnnikueemaldus
S3 Lehmmullikad Tahesõnnik 60 0 1,00 11,6 - - 556,8 0,97 139,2 1,00 - - 679,3 27,2
loomulik koorik >3 korda päevas,
rohke allapanu
(avatud süsteem)
Tahesõnnikuhoidla, Vabapidamine, Sügavalla-
S3 Lehmvasikad 140 0 1,00 5,6 - - - - - - 784 0,96 752,6 30,1
loomulik koorik sügavallapanu panusõnnik
KOKKU 1612 34876,4 556,8 139,2 784 43981,1 1759,2
66/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 26. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind lämmastiku sisaldusest
lähtuvalt kavandatava alternatiiv 2 korral
Mini-
Karjatamispäevi,
looma kohta, t/a
Sügav-
N sisaldus, kg/t
N sisaldus, kg/t
Sõnnikukogus
Nr Aastas maalne
Karjatamis-
koefitsient
Looma- Vedel- allapanu-
tk/a (24h)
plaanil toodetav N vajalik
Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade sõnnik sõnnik
või kokku, põllu-
arv kokku, t/a kokku,
kaardil kg pind,
t/a
ha
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S1a sõnnikueemaldus >3 korda päevas, Vedelsõnnik 356 0 1 24,7 8793,2 4,74 - - 41679,8 245,2
(10000kg) põhiplaaniga, loomulik koorik
vähene allapanu
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S1b sõnnikueemaldus >3 korda päevas, Vedelsõnnik 356 0 1 24,7 8793,2 4,74 - - 41679,8 245,2
(10000kg) põhiplaaniga, loomulik koorik
vähene allapanu
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S2 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, Vedelsõnnik 700 0 1 24,7 17290 4,74 - - 81954,6 482,0
(10000kg) põhiplaaniga, loomulik koorik
vähene allapanu
Tahesõnnikuhoidla, loomulik Sügavalla-
S4 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 400 0 1 5,6 - - 2240 5,92 13260,8 78,1
koorik panusõnnik
Vabapidamine, skreeperseadmed,
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S5 Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, Vedelsõnnik 1100 0 1 11,1 12210 4,44 - - 54212,4 318,9
põhiplaaniga, loomulik koorik
vähene allapanu
KOKKU 2912 47086,4 2240 232787,3 1369,3
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 67/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 27. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind fosfori sisaldusest lähtuvalt
kavandatava alternatiiv 2 korral
Mini-
Karjatamispäevi,
looma kohta, t/a
P sisaldus, kg/t
P sisaldus, kg/t
Sõnnikukogus
Nr Vedel- Sügav- maalne
Karjatamis-
koefitsient
Looma- Aastas
tk/a (24h)
plaanil sõnniku allapanu- vajalik
Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnniku-tüüp kohtade toodetav P
või kogus kokku, sõnnik kokku, põllu-
arv kokku, kg
kaardil t/a t/a pind,
ha
Vabapidamine,
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
Piimalehmad skreeperseadmed,
S1a põhiplaaniga, loomulik Vedelsõnnik 356 0 1,00 24,7 8793,2 1,22 - - 10727,7 429,1
(10000kg) sõnnikueemaldus >3 korda
koorik
päevas, vähene allapanu
Vabapidamine,
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
Piimalehmad skreeperseadmed,
S1b põhiplaaniga, loomulik Vedelsõnnik 356 0 1,00 24,7 8793,2 1,22 - - 10727,7 429,1
(10000kg) sõnnikueemaldus >3 korda
koorik
päevas, vähene allapanu
Vabapidamine,
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
Piimalehmad skreeperseadmed,
S2 põhiplaaniga, loomulik Vedelsõnnik 700 0 1,00 24,7 17290 1,22 - - 21093,8 843,8
(10000kg) sõnnikueemaldus >3 korda
koorik
päevas, vähene allapanu
Tahesõnnikuhoidla, Sügavalla-
S4 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 400 0 1,00 5,6 - - 2240 0,96 2150,4 86,1
loomulik koorik panusõnnik
Vabapidamine,
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
skreeperseadmed,
S5 Lehmmullikad põhiplaaniga, loomulik Vedelsõnnik 1100 0 1,00 11,1 12210 1,00 - - 12210 488,4
sõnnikueemaldus >3 korda
koorik
päevas, vähene allapanu
KOKKU 2912 47086,4 2240 56909,6 2276,4
68/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada
sõnnikut vastavalt lubatud normidele on vajalik alternatiiv 1 puhul vähemalt 1759,2 ha ja
alternatiiv 2 puhul vähemalt 2276,4 ha laotuspindu. Osaühingul Selja on sõnniku laotamiseks
aruande koostamise ajal kokku 1607 ha maad, kuid mida suurendatakse vastavalt loomakohtade
arvu tõusuga.
Täpne laotuspindade vajadus sõltub siiski sõnniku reaalsest toitainesisaldusest. Laotuspindade
reaalse vajaduse selgitamiseks teostatakse farmis enne laotusperioodi sõnnikuproovides toitainete
sisalduse analüüs ning koostatakse vedelsõnniku laotamisplaanid, mis esitatakse kinnitamiseks
Keskkonnaametile. Keskkonnaameti poolne järelevalve võimaldab jooksvalt jälgida
laotamispindade reaalset piisavust, s.h ka seda, et samadel põldudel ei tekiks erinevate farmide
tegevuse tõttu n.ö topeltarvestamist ja sellest tulenevat üleväetamise ohtu. Eeltoodud nõue tagab
ka selle, et farmi täisvõimsusel töötamine on võimalik vaid juhul, kui vastava tootmismahu juures
suudetakse tagada sõnniku laotamine kõigi kehtivate veekaitsenõuete kohaselt.
KMH on algatatud farmi laiendamise taotluse alusel. Farmi laiendamine on aastaid kestev järk-
järguline protsess ning keskkonnamõju hindamise ja kavandatavate tegevuste võimaliku reaalse
elluviimise vahele jääb seetõttu arvestatav ajaperiood. Osaühingul Selja on kuni laiendatud
farmikompleksi kasutuselevõtuni ja loomade arvu suurendamiseni aega sõlmida põllumaade ostu-
, müügi- ja rendilepinguid, samuti sõlmida koostöölepinguid tekkiva sõnniku üleandmiseks teistele
huvitatud põllumajandusettevõtetele vms. Ühtlasi on võimalik loomade arvu suurendada järk-
järgult, vastavalt saavutatud sõnnikukäitluse võimekusele konkreetsel ajahetkel.
Eelnevast tulenevalt ei ole käesoleval ajal võimalik esitada reaalset kõikehõlmavat laotamisplaani
farmi tegutsemisaastate jaoks. KMH raames on sõnniku laotamist käsitletud ulatuses, kus see on
antud planeerimise etapis võimalik.
Arvestatud on ettevõtte kasutuses olevate põllumajandusmaadega ja nende paiknemisega
vastavalt PRIA põllumassiivide veebikaardile (14.06.2021 seisuga). Lähimad põllumaad paiknevad
farmi vahetus ümbruses (Joonis 15), võimaldades seeläbi minimeerida sõnniku transpordile kuluvat
aja- ja ressursikulu ning veoga kaasnevaid keskkonnamõjusid (transpordiga kaasnev müra, tolmu
ja heitgaaside lendumine jm). Ligikaudu 3-4 km pikkuse veotee raadiusesse jääb valdav osa
vajalikust laotamispinnast. Kaugeimad põllud paiknevad ligikaudu 10 km veotee kaugusel.
Farmi käitajal lasub farmi kasutusele võtuga kohustus tagada nõuetekohane sõnniku käitlemine,
sõltumata sellega kaasnevatest tehnilistelt või majanduslikult keerulistest asjaoludest. Seejuures
peab aga arvestama veekaitseliste piirangutega, mis vähendab reaalselt väetiste kasutamiseks
kasutatava põllumaa pindala. Väetiste laotamine on keelatud veekogude veekaitsevööndites,
põhjaveehaarete sanitaarkaitse- või hooldusaladel, allikate ja karstilehtrite ümbruses (s.h
laiendatud ulatuses nitraaditundliku ala oluliste allikate ja karstilehtrite ümber) ning haritaval
maal maapinna kaldega üle 10% kui see ei kuulu keskkonnaministri määruses 10.05.2016 nr 11
sätestatud erandite alla.
Piirangute ulatuse leidmisel on mõju hindamise raames kasutatud Maa-ameti kitsenduste
kaardikihti, EELISe andmeid ja Maa-ameti kaardirakenduse kallete kaarti. Nimetatud andmetele
tuginedes saab järeldada, et põllumaid, millele rakenduks täielik väetamise keeld tulenevalt
maapinna suurest kaldest, põllumassiivide hulka ei jää. Teiste kitsendustega (veekaitsevööndid,
sanitaarkaitsealad) on hõlmatud ligikaudu 22 ha.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 69/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 15. Võimalike sõnniku laotamispindade paiknemine ja veekaitseliselt tundlikud alad
Teostatud arvutused näitavad, et tootmise täismahus käivitamisel on vajalik täiendavate
sõnnikukasutusviiside leidmine. Nagu eespool kirjeldatud, sõltub maavajadus suuresti reaalsetest
tootmispraktikatest ning sellest tulenevast sõnniku tegelikust toitainesisaldusest.
Nendeks täiendavateks viisideks saab olla nii sõnniku orgaanilise väetisena üle andmine teistele
põllumajandusettevõtjatele, täiendavate maa-alade omandamine, maarendi lepingute
sõlmimine, koostöö biogaasijaamadega sõnnikust energia tootmiseks vms.
Oluline on märkida, et KMH aruandes välja toodud loomade arv on maksimaalne planeeritav ning
soovitud mahuni on võimalik jõuda ka järk-järguliselt (alustades väiksema loomade arvuga).
Maksimaalse tootmismahuni saab jõuda alles siis, kui on tagatud kogu tekkiva sõnniku
keskkonnanõuete kohane käitlemine. Järelevalvet selle üle teostab Keskkonnaamet. Sellega
arvestatakse keskkonnakompleksloa taotlemisel, s.t loaga seatava lubatud maksimaalse
tootmismahu taotlemisel.
Analüüsist võib järeldada, et laotuspindade kaardil toodud põllumajandusmaad on kavandatud
tegevuse elluviimisel valdavas ulatuses orgaanilise väetisega väetatavad. Laotamispindadeks ette
nähtud põllumaad on ka tänasel päeval kasutusel erinevate põllukultuuride kasvatamiseks, mis
70/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
tähendab, et kasutatakse ka väetisi. Positiivse mõjuna kavandatava teguse korral saab välja tuua,
et sõnniku kasutamine kohaliku väetisena on energiasäästlikum kui mineraalväetiste tootmine ja
kasutamine. Samuti parandab sõnniku kasutamine mulla orgaanikat. Peamisteks negatiivse
keskkonnamõju riskifaktoriteks on sõnnikus sisalduva lämmastiku emissioon atmosfääri
ammoniaagina ja lämmastikoksiididena, samuti leostumine nitraatidena pinna- ja põhjavette.
Farmi kompleks ja selle ümbrus asub suhteliselt või keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, seega
piirkonna maapinnalt esimene põhjaveekiht on reostuse eest suhteliselt kaitstud.
Lisaks potentsiaalsele mõjule veekeskkonnale kaasnevad sõnniku veo ja laotamisega ka heited
välisõhku. Vedelsõnnikut veetakse kinnistes tsisternides, mistõttu heited tekivad eelkõige sõnniku
laotamiseelsel segamisel hoidlates (vajalik hoiustatud vedelsõnniku koostise ühtlustamiseks) ning
laotamisel. Tahesõnniku puhul võib heide avalduda ka veo käigus, samas ei tajuta tahesõnnikuga
kaasnevat lõhnahäiringut üldjuhul niivõrd tugevana (ebameeldivana) kui vedelsõnniku oma.
Sõnnikus sisalduv lämmastik on ammoniaagina kergesti atmosfääri lenduv. Samuti on lenduv
dilämmastikoksiid, mis tekib pärast vedelsõnniku mulda viimist nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni
käigus. Ammoniaagi heide sõltub laotamistehnoloogiast (nt lohisvooliklaotur või sõnniku
sisestusseade) ning sõnniku muldaviimise kiirusest. Sõnniku laotamisega seotud lõhnahäiring on
aga ajutine, esinedes vaid sõnniku laotamisperioodidel. Ettevaatusprintsiibist lähtudes võib seega
eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneval sõnnikuveol ja laotamisel on negatiivne mõju nii
piirkonna välisõhu kvaliteedile kui ka veekeskkonnale, eeskätt põhjaveele (samas peab arvestama,
et sõnnikuvedu ja laotamine toimub väiksemas koguses ka olemasolevas olukorras). Järgides
õigusaktide nõudeid ja head põllumajandustava ehk kasutades väetiseid keskkonnatingimusi,
kasvavaid kultuure, ilmastikku ja kohalikke elanikke arvestades, on võimalik negatiivseid mõjusid
minimeerida.
6.4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile
Mõju välisõhu seisundile on eeldatavalt üheks kõige olulisemaks mõjuvaldkonnaks. Mõju välisõhu
kvaliteedile võib jagada ehitusaegseks ja ümberehitatud farmi käitamise ehk loomade pidamise
aegseks mõjuks. Ehitustegevuse aegne mõju (tolmu lendumine ehitusplatsilt jms) on lühiajaline,
lokaalne ning mahtudest tulenevalt väheoluline. Nende mõjude ulatust saab piirata
töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega.
Käitise tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati nii saasteainete kui ka eraldi lõhnaühendite
hajumisarvutused. Õhukvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta
määrusele nr 8463, piir- ja sihtväärtuste arvestamisel lähtuti keskkonnaministri 27. detsembri 2016.
aasta määrusest nr 7564. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega
olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Esitatud on igale
saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse
tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks
kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise
või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole
kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 kehtestanud
õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Lõhna puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud
võrdluskriteeriume65.
Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist Muraka
veisefarmi heiteallikatest lähtuv heide. Mudeldamisel kasutatud täpsemad Muraka veisefarmi
63 RT I, 08.12.2017, 7 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84.
64 RT I, 06.03.2019, 12. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1“.
Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75.
65 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 71/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
heiteallikate parameetrid ning saasteainete ja lõhna heitkogused heiteallika kaupa on välja toodud
alapeatükis 5.1.1. Kontrollimatut heidet pole õhukvaliteedi hindamisel arvesse võetud.
Tootmisterritooriumi piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu
saastatuse ega lõhna taset mõõdetud.
Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate
keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest, mis
jäävad käitise hajumisarvutuse piirkonda ehk piirkonda, mis ulatub vähemalt 1 km kaugusele
käitise tootmisterritooriumist. Keskkonnaameti keskkonnateenuste järgi ei asu KOTKAS
infosüsteemi andmetel Muraka veisefarmi läheduses heiteallikaid, mis omaks keskkonnaluba,
millest väljutatakse samasuguseid saaste- või lõhnaaineid nagu Muraka veisefarmist ning millest
eralduvatele saasteainetele oleks kehtestatud lubatud piirväärtused ehk mille puhul peaks
teostama hajumisarvutused. Seega on saasteainete saastetaseme (lõhna) määramisel saasteainete
fooniks võetud null ning saastetaseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud
ainult paiksed Muraka veisefarmi heiteallikad.
Saasteainete hajumise, saasteainete poolt põhjustatud saastetaseme ja saastuse taseme
hindamiseks oluliste lähiümbruse objektide juures kasutati aluskaarti. Aluskaardina kasutati Maa-
ameti kaardirakenduse digitaalset põhikaarti.
Hajumiskaarte pole esitatud, kuna need esitatakse ainult nende saasteainete puhul, mille
koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase maapinnalähedases õhukihis väljaspool
tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest, kuna
väiksemate väärtuste puhul on saasteainete kontsentratsioonid välisõhus väga väikesed ning neid
pole mõistlik, visuaalse võrreldavuse huvides, kaardil näidata (Tabel 28).
Tabel 28. Muraka veisefarmi heiteallikate koosmõju kavandatavate alternatiivide korral
Välisõhku väljutatud saasteaine Välisõhu maksimaalne
Summarne arvutuslik Suhe,
Heiteallikate numbrid Õhukvaliteedi
hetkeline õhukvaliteedi tase Cm/
plaanil või kaardil CASi nr Nimetus taseme piirväärtus
heitkogus, väljaspool tootmis- ÕPV
ÕPV1, µg/m3 territooriumi, µg/m3
g/s
K1, K2 PM2,5 Eriti peened osakesed 0,001 25 (ÕPVa) 0,5 0,02
Mittemetaansed 5000 (ÕPV1) 15 0,00
K1, K2 NMVOC orgaanilised lenduvad 0,0007
ühendid 2000 (ÕPV24) 0,7 0,00
200 (1h, 99,79%) 35 0,18
K1, K2 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,027
40 (ÕPVa) 2 0,05
50 (24h, 99,41%) 5 0,10
K1, K2 PM10 Peenosakesed 0,001
40 (ÕPVa) 1 0,03
K1, K2 630-08-0 Süsinikoksiid 0,010 10000 (ÕPV8) 30 0,00
Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase Muraka veisefarmi
heiteallikate koosmõjus ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud
piirväärtusi ei väljaspool territooriumi ega lähimate elumajade juures.
Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus.
Lõhnatundide lubatud arv aastas on 15% kogutundidest ehk 1314 tundi aastas. Lõhna häirivus on
defineeritud keskkonnaministri määruses nr 8166. Määruse kohaselt loetakse lõhnaaine esinemise
osakaal elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks, kui standardi EVS 886-1 meetodit
kasutades näitavad modelleerimistulemused aasta lõikes vähemalt 15%-list aasta lõhnatundide
ületamist.
66 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81
72/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus alternatiivide 1 ja 2 korral on esitatud lisas (Lisa 5).
Nendelt lähtub, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures ei toimu vastuvõtja juures
häiringutaseme ületamist.
Lähim elamu jääb lähimast heiteallikast mõõdetuna ca 220 m kaugusele ida suunda. Kuna
valdavaks on edela tuuled, siis käitisest pärinevad lõhna tekitavad saasteained võivad ka
sinnapoole kanduda. Lähim elamupiirkond käitisest jääb umbes 300 m kagusele kagu suunda. Kuna
piirkonnas on valdavaks edela tuuled, siis elamupiirkonna poole lõhnaaine levikut pidevalt ei
toimu. Lõhna tekitavaid saasteaineid lendub sõnnikust nii lautades, sõnnikuhoidlates kui ka
sõnniku vedamisel ja laotamisel ning mulda viimisel.
Seoses kavandatavast tegevusest tuleneva lõhnaaine esinemisega tuleb juhitda tähelepanu ka
sellele, et lõhna tugevuse tajumine on suhteline. Loomaskavatusega kaasnev lõhna teke ja
hajumine on individuaalselt tajutav ning õigusaktidega seatud normide piiresse jäämine ei tähenda
automaatselt, et konkreetne elanik üldse häiringut ei taju.
Samuti peab arvestama, et paratamatult suureneb lõhnahäiring ajutiselt sõnniku segamisel,
väljaveol ja laotamisel. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub seejuures hetkeilmast,
laotuspindade paiknemisest jms.
Lisaks käitise territooriumilt ja sõnnikulaotuspindadelt tulenevale häiringule võib mõjutada
välisõhu saastetaset negatiivselt ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine
käitise juurdepääsuteedelt, mida hajumisarvutustesse siiski ei kaasatud, kuna tegemist on hajusa
heitega.
Tulemustest saab järeldada, et kavandatavate tegevuste elluviimisel koos kasvava tootmismahuga
kaasneb saasteainete heitkoguste kasv, kuid kokkuvõtvalt ei too see kaasa elanike ja keskkonna
kaitseks määratud piirnormide ületamist.
Järeldus: Alternatiividega 1 ja 2 kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu
seisundile s.h lõhna tasemele.
6.4.6 Mõju müratasemele
Müratase farmi territooriumil ja selle juurdepääsuteedel kavandatava tegevuse elluviimisel
eeldatavalt suureneb.
Enamuse käitise tegevuste puhul on tekkiva müra kestus lühiajaline ning samuti toimub suur osa
neist tegevustest loomapidamis- ja abihoonete siseruumides. Peamiseks farmi käitamisega
kaasnevaks müraks võib pidada teenindavate veokite liiklusmüra.
Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid käitise teenindavate sõidukite transpordimüra, mis on
osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Alternatiivide 1
ja 2 puhul transpordikoormus suureneb võrreldes nullalternatiiviga, kuna käitises on rohkem loomi
ja toimub suuremas mahus sööda, jäätmete, sõnniku ja loomade transport. Siiski võib eeldada, et
tegmist on üldkokkuvõttes liiklussageudsega, mis ei too kaasa liiklusmüra piirväärtuste ületamist.
Järeldus: Müra mõju käitise piirkonnas on alternatiivide 1 ja 2 puhul eeldatavalt mitteoluline
negatiivne.
6.4.7 Mõju hädaolukordadest
Farmi tegevusega kaasnevatest võimalikest avariiolukordadest võib keskkonnamõjude aspektist
olulisemaks pidada võimalikke lekkeid sõnnikuhoidlatest. Farm asub suhteliselt kaitstud
põhjaveega alal, mistõttu vedelsõnnikuhoidlate leke ei too eeldatavalt kaasa suurt põjavee
reostumise riski.
Vedelsõnnikuhoidlatel on kontrollkaevud lekete avastamiseks. Lekke avastamisel tuleb hoidlad
viivitamatult tühjaks pumbata ja lekked likvideerida. Maapinnal nähtavad lekked tuleb kokku
koguda, vajadusel absorbeeriva ainega sidudes.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 73/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Kavandatava tegevuse korral on kahe vedelsõnnikuhoidla asemel kasutuses neli
vedelsõnnikuhoidlat, mistõttu hädaolukorra tõenäosus võib olla võrreldes olemasoleva olukorraga
suurem.
Järeldus: Avariiolukorraga, alternatiivide 1 ja 2, puhul võib kaasneda eeldatavalt mitteoluline
negatiivne mõju pinnasele ja põhjaveele (kiiresti hädaolukorrale reageerides).
6.4.8 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale
Mõju hindamisel inimese tervisele on lähtutud eeldusest, et kuna kavandatavast tegevusest tekkiv
häiring (heited õhku, müra) jääb alla neid reguleerivates Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides
toodud piirväärtusi, siis otsest ohtu inimese tervisele ei ole.
Peamine võimalik mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule.
Suurendatud tootmismahuga farmi käitamisel on kohalikele elanikele häiringuks loomakasvatusele
iseloomuliku lõhna tekkimine ja levimine. Kavandatavateks tegevusteks on veiste kasvatamise
jätkamine, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga
individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja sugu, vanus, tundlikkus lõhnade
suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Muraka veisefarm asub kohas, kus on ka praegusel hetkel töötav
farm, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud.
Objektiivse hinnangu andmiseks on kasutatud lõhna hajumisarvutusi lõhnaühikute ja lõhnatundide
alusel. Modelleerimistulemused näitavad, et olulist keskkonnahäiringut tähistava 15%
lõhnatundide esinemissageduse piirmäära lähimate elumajade juures kavandatavates olukordades
ei ületata. Võrreldes kehtivas loas tooduga, suureneb siiski farmi välisõhu lõhna ja müra foon ning
farmi mõjupiirkond.
Negatiivselt võib mõjutada ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine käitise
juurdepääsuteelt. Farmiga kaasnev transpordikoormuse kasv avaldab lisakoormust teedele. Teede
korrashoiu eest vastutab teede omanik. Samas on kohaliku tee võimalikult nii öelda
heaperemehelik ja sääslik kasutus tegevuste elluviimisel farmi enda huvidest lähtuv eesmärk, kuna
see on vajalik farmi jätkusuutlikuks tegevuseks.
Kaudne potentsiaalne negatiivne mõju võib avalduda läbi toitainekoormuse
põllumajandusmaadele, kui see toob kaasa nitraadiühendite sisalduse kasvu joogiveehaaretena
kasutatavates kaevudes. Sõnniku käitlemisel tuleb kinni pidada vee kaitseks kehtestatud nõuetest
ning otsest põhjus-tagajärg seost sellise mõju avaldumiseks välja ei saa tuua.
Keskkonnamõju hindamisel kasutatava informatsiooni alusel ei ole põhjust eeldada, et farmi
tegevusega kaasnev veevõtt tooks kaasa veevarustuse probleemid kasutatavates põhjaveekihtides.
Veisefarmis tekkiv reovesi suunatakse sõnnikuhoidlatesse. Kuna reoveesüsteem toimub kinnistes
ja veekindlates süsteemides, siis puudub risk ümberkaudsetele pinnaveekogudele ja põhjaveele
ning käitise tegevus ei oma tavaolukorras negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile ja seeläbi
joogiveele.
Positiivne mõju inimeste heaolule tuleneb läbi tööhõive ja omavalitsuse tulubaasi. Osaühing Selja
ettevõtmine teenib positiivset eesmärki läbi selle, et varustatakse turgu eestimaise piimaga.
Tootmistegevuse laiendamine parandab tootmise efektiivsust ja kindlustab seeläbi farmikompleksi
jätkusuutlikkust. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavalt positiivselt ka kohaliku omavalitsuse
tulubaasile. Tootmistegevusega kindlustatakse töökohad nii farmis kui ka veisekasvatust
toetavates tootmisvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne.
Järeldus: Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale on alternatiivide 1 ja 2 puhul eeldatavalt
neutraalne.
6.4.9 Tegevusega kaasnev kaudne mõju
Kaudne mõju võib avalduda nii käitise otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas ning
on sarnane nullalternatiivile.
74/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele,
pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Selline kaudne mõju
avaldub käitise tegevuspiirkonnas ka kavandatavate olukordade puhul.
Käitises tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada veiste
pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks, mis kavandatavate olukordade puhul on tänu suuremale
loomade arvule suurem.
Järeldus: Kaudne mõju on alternatiivide 1 ja 2 korral mitteoluline negatiivne.
6.4.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile
Koosmõjus teiste tegevustega tuleb arvestada eeskätt, hinnates mõju põhjaveele (põhjaveevaru
mõjutavad ka teised veetarbijad), teedele ja müratasemele (üldine olemasolev
transpordikoormus) ning välisõhule (muu põllumajandustegevus piirkonnas).
Teatud määral võib koosmõjuks pidada lisaks eelpool mainitule järgmiste heiteallikate koosmõju:
käitist teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju
välisõhu kvaliteedile;
välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal
sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil;
põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega.
Kavandatavates olukordades küll suurenevad teatud määral transpordikoormus ja põhjavee
tarbimine, kuid olulist negatiivset keskkonnamõju ei põhjusta.
Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on alternatiivide 1 ja 2 puhul mitteoluline negatiivne.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 75/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
7 KÄITISE SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA
EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG
Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete ja rajatiste seisundi säilimine või nende
likvideerimine. Vastavalt võimalustele ja vajadustele toimub farmikompleksi konserveerimine,
lammutamine või üleandmine järgmisele omanikule.
Läbi viiakse järgmised tegevused:
lautades olevad loomad realiseeritakse (loomad müüakse);
laudad ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse
vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise;
laudad puhastatakse muudest abimaterjalidest;
söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse);
farmis kasutusel olev tehnika müüakse või võetakse kasutusele teistes ettevõtte osades;
ravimid ja muud kemikaalid (kütus) müüakse;
veetorustik tühjendatakse;
käitise territooriumil nende sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed, ohtlikud
jäätmed) antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades nende
nõuetekohase käitlemise;
kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja
loomade juurdepääsu vältimiseks. Territooriumite suletus tagatakse kuni käitise
likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule.
Jäätmete üleandmisega vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele ning territooriumite
sulgemisega on arendaja viinud need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks.
Käitise sulgemisega kaovad veiste intensiivkasvatuse tagajärjed kompleksis, nagu heitmed
välisõhku, jäätmeteke, sõnnikuteke, veetarbimine, reovee teke, energiakulu. Kui rajatisi ei
lammutata, jääb kompleks alles maastikumärgina.
Järeldus: Käitise sulgemisega ei kaasne alternatiivide 1 ja 2 puhul eeldatavalt olulist
keskkonnamõju.
76/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
8 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA
LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED
8.1 Ehitusetapi keskkonnameetmed
Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga ning eeldatavasti ei kandu territooriumi piirist
oluliselt väljapoole. Alljärgnevalt on sellegipoolest toodud mõned soovitused vastavate
keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta.
Ehitustegevuse tagajärjed, millele leevendamisele on soovitav tähelepanu pöörata, on heide
välisõhku (sh tolm), mürateke ning jäätmeteke.
Välisõhu heidete ja müra peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid.
Mõju on võimalik vähendada, töötades ainult tööpäevadel ning päevasel ajal (häiring elanikele on
seeläbi väiksem) ning kasutades nõuetekohaseid töökorras seadmeid. Tolmu eraldumise
vähendamiseks tuleks vältida suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist
territooriumil. Vajaduse korral tuleb territooriumisiseseid teid tolmu lenduvuse vähendamiseks
kasta.
Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Jäätmete
tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete
tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb
arendajal edastada peatöövõtjale.
Eterniidijäätmed sisaldavad asbesti. Seetõttu peab olema tagatud, et asbesti sisaldav eterniit
kogutakse ja käideldakse vastavaid oskusi ning tehnoloogiat omavate ettevõtete poolt. Samuti
peab asbesti sisaldava eterniidi lõppladestamine toimuma nõuetele vastavas prügilas.
Teatud ehitusetappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt papp, plast, kile, vahtplast vms) võivad
tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tuleks
kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist.
8.2 Käitise tegevuse peamised negatiivsed keskkonnamõjud ja
leevendavad meetmed
Alljärgnevalt on kirjeldatud meetmeid, millega on võimalik mõjutada kavandatava tegevuse
tagajärgi ning seeläbi vähendada negatiivset keskkonnamõju. Leevendavad meetmed ei tohi kaasa
tuua negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning peavad olema majanduslikult ja
tehniliselt teostatavad.
Keskkonnameetmete välja toomisel on keskendutud olulisematele mõjuvaldkondadele.
Kavandatava tegevuse olulisima negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on mõju välisõhu
kvaliteedile (lõhnahäiring), mõju põhjaveele farmi eevõtust ningpotentsiaalne mõj pinna- ja
põhjaveele sõnniku käitlemisest väljaspool farmi (sõnniku laotamine).
Muraka veisefarm on kavandatud tootmismahtudes keskkonnakompleksloa kohuslane, mis
tähendab, et farm peab vastama asjakohastes referentsdokumentides toodud parima võimaliku
tehnika nõuetele.
Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selle rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja
arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja
tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise.
Valdkondlikud parima võimaliku tehnika viitedokumendi järeldused kinnitatakse Euroopa Liidu
tasandil Euroopa Komisjoni otsuse lisana. Veiste intensiivkasvatusele Euroopa Liidu tasandil parima
võimaliku tehnika kohustust ei laiene, mistõttu on vastav PVT välja töötatud siseriiklikul tasemel
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 77/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
ning PVT järeldused on kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015. aasta käskkirjaga nr 319. PVT
järeldused koostati veiste intensiivkasvatuse Eesti PVT juhendi alusel67.
KMH ekspert ei ole pidanud vajalikuks kõigi PVT nõuete KMH aruandesse kopeerimist. Nendega on
võimalik tutvuda viidatud dokumentides. Keskkonnakompleksloa (muutmise) taotlemisel peab
ettevõte oma taotluses esitama detailse ülevaate vastavusest vähemalt üldrakendatavatele
nõuetele.
Ülevaade KMH ekspertide hinnangul olulisematest PVT nõuetest (ehk nõuetest, mis on suunatud
peamistele negatiivsete keskkonnamõjude valdkondadele), mida Muraka veisefarmis peab
rakendama, on välja toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 29).
Tabel 29. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-ga
Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus
Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused)
PVT-le
Üldised meetmed (välisõhu kaitse, veekaitse, avariiolukordade vältimine)
Muraka veisefarmis tuleb järgida head
PVT nr 1 on veisekasvatusettevõtte heal põllumajandustaval põhinev põllumajandustava. Sõnniku laotamine peab toimuma
juhtimissüsteem, mis koosneb vähemalt järgmistest osadest: a) tegevuse vastavalt kasvatatavate kultuuride väetisevajadusele,
planeerimine, sh sõnniku laotamisplaanide koostamine ning laotamise laotusplaanile ja ilmastikutingimustele. Kuna tegu on
ettevalmistamine ja laotamiseks üleandmise korraldamine; b) käitise (lauda, olemasoleva käitisega, siis asukoha valikut on
sõnnikuhoidla jms) asukoha valik (ei ole rakendatav olemasolevate käitiste võimalik rakendada vaid uute hoonete ja rajatiste
suhtes); mh arvestatakse järgmisi aspekte:·loomade, sööda, abimaterjalide ja puhul. Uued hooned ja rajatised on planeeritud
sõnniku transpordivajaduse ja kauguste vähendamine; piisav kaugus olemasolevatest lautadest põhja suunda ehk
kaitsealustest ja reostustundlikest aladest; piisav kaugus paralleelselt lähimast tihedamast asulast (Selja).
elumajadest;·valitsevate ilmastikutingimustega, sh valdava tuulte suunaga Territooriumile ei jää kaitsmata põhjaveega alasid vm
arvestamine;·lauda laienemisvajadus, selleks võimaluste olemasolu. c) kõrgendatud tundlikkusega objekte. Farmikompleks
Töötajate piisav teadlikkus, perioodiline koolitus ja täiendõpe. d) Omaseire tervikuna paikneb Muraka ja Selja asulatest tuule
korraldus ja andmestik, sh energia, vee, loomasöötade ja mineraalväetiste suhtes selliselt, et otseselt farmi heide edela tuultega
kulu ning tootmisjääkide ja sõnniku tekke täpne arvestus. e) Rajatiste ja külade poole ei lähe. Samas jäävad uute
tehnika remont ning hooldus, korrasoleku kontroll, hoolduskavade hoonete/rajatiste suunda lähimad üksikud eluhooned,
väljatöötamine. f) Hädaolukordades tegutsemise kava. Rakendatavus: PVT nr mistõttu tuleb uued rajatised paigutada territooriumil
1b ei ole rakendatav olemasolevate käitise suhtes. võimalikult kompaktsena (võimalikult suur vahemaa
lähimate elamutega).
Söötmine (välisõhu kaitse, loomade heaolu)
PVT nr 3 eeldab, et sõltumata söötmistehnoloogiast: a) kasutatakse ratsioonis
kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid; b) on ratsioon
koostatud vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele Farmis kasutatakse loomade grupeerimist ning
(söötmisnormidele); täisratsioonilise segasööda söötmisnormide söödaratsioon koostatakse vastavalt loomarühma
väljatöötamisel rühmitatakse loomad võimalusel toodangu, laktatsioonifaasi söötmisnormidele. Kasutatakse kvaliteetseid ning
või mingi muu parameetri alusel, arvestades seejuures nii karja suuruse, laboratoorselt analüüsitud söötasid, arvestades
produktiivsuse, geneetilise piimatootmise võime, loomade toitumuse kui ka nende mõjudega produktiivsusele, looma tervisele ja
tööjõu vajadusega söötmisel; c) arvestatakse söötmise tehnoloogia valikul keskkonnale.
selle positiivsete ja negatiivsete mõjudega produktiivsusele, looma tervisele ja
keskkonnale;d) söötade segamisel tagatakse homogeensus.
Sööda hoiustamine (veekaitse)
PVT nr 5 on talvise koresööda – silo – säilitamine veekaitsenõuete kohaselt:
a) silohoidla siloga kokku puutuvad konstruktsioonid on veekindlad;
konstruktsioonide perioodiline kontrollimine ja hooldus; b) silo hoidmisel
tekkinud jääkvedelik (silomahl) suunatakse spetsiaalsesse hoidlasse või Silohoidlad rajatakse lekkekindlate
virtsahoidlasse; hoidlad on kaitstud hüdroisolatsiooniga ning varustatud konstruktsioonidega, lahendades nõuetekohaselt
vesilukuga, et välistada õhu sissetungimine silosse; c) silomahla hoidla silomahlade kogumine. Konstruktsioone tuleb
mahutab vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta; d) perioodiliselt kontrollida ja hooldada.
erakorralise meetmena silo ladustamisel maa peale kasutatakse
alusmaterjalina veekindlat materjali ja silomahla sidumiseks sellise paksusega
põhukihti, mis väldib silomahla keskkonda valgumise; e) silohoidla on ehitatud
67 Kaasik, A., 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses
78/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus
Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused)
PVT-le
nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse; f) rullsilo põllul hoidmisel
ei ole silorullid virnastatud.
PVT nr 5 on talvise koresööda – silo – säilitamine veekaitsenõuete kohaselt:
a) silohoidla siloga kokku puutuvad konstruktsioonid on veekindlad;
konstruktsioonide perioodiline kontrollimine ja hooldus; b) silo hoidmisel
tekkinud jääkvedelik (silomahl) suunatakse spetsiaalsesse hoidlasse või
virtsahoidlasse; hoidlad on kaitstud hüdroisolatsiooniga ning varustatud
vesilukuga, et välistada õhu sissetungimine silosse; c) silomahla hoidla
mahutab vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta; d)
erakorralise meetmena silo ladustamisel maa peale kasutatakse
alusmaterjalina veekindlat materjali ja silomahla sidumiseks sellise paksusega
põhukihti, mis väldib silomahla keskkonda valgumise; e) silohoidla on ehitatud
nii, et sademed ja pinnavesi ei valguks silohoidlasse; f) rullsilo põllul hoidmisel
ei ole silorullid virnastatud.
Tõhus veekasutus
PVT nr 7 on ühe või mitme meetme kasutamine veekulu vähendamiseks:a)
vee kulumõõtjate kasutamine ja kuluarvestuse pidamine; b) torustike-
seadmete veelekete avastamine ja kõrvaldamine; c) kõrgsurvepesurite Vee kulu üle peetakse arvestust ning torustike ja
kasutamine ja väljaheidete mehhaaniline koristamine; d) võimalusel seadmete lekkekindlust kontrollitakse. Teiste
saastumata sademevee kogumine ja selle kasutamine koristamisel; e) tehniliste lahenduste kasutamise võimalused
tehnoloogiliste seadmete pesuvee kasutamine ruumide koristamisel (nt täpsustuvad projekteerimisel.
piimajahuti pesuvee kasutamine enne reoveepuhastisse või -hoidlasse
suunamist lüpsiplatsi või ooteala põranda pesemiseks),
Sõnnikukäitlus (välisõhu kaitse, veekaitse)
PVT nr 10 on tahesõnniku hoidlas ladustamisel ja säilitamisel: a) betoneeritud Tõnnikuhoidlad projekteeritakse ja ehitatakse
alusega (vajadusel seintega) lekkekindla hoidla, mis on varustatud lekkekindlatena, nõuetekohaselt lahendatakse virtsa
sõnnikukihist väljavalguva uriini, virtsa ja sademevee mahutiga, kasutamine; kogumine. Hoidlad on asulatest allatuult. Alternatiiv 2
b) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja puhul planeeritakse ühee tahesõnnikuhoidlale peale
valitsevate tuulte suhtes allatuult (rakendatav uutele hoidlatele); katust.
PVT nr 12 on poolvedel- ja vedelsõnniku ladustamine ning säilitamine betoon-
, teraselementidest või muudest tehniliselt sobivatest uudsetest materjalidest
hoidlas, mis vastab järgmistele nõuetele : a) hoidla paigutamine asulate
elurajoonide suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes
allatuult (rakendatav uutele hoidlatele); b) põhi ja seinad on lekke- ning
Vedelsõnnikuhoidlad projekteeritakse ja ehitatakse
korrosioonikindlad; c) konstruktsioonid on vastupidavad mehhaaniliste,
lekkekindlatena. Hoidlad on asulatest asulatest
termiliste ja keemiliste mõjurite suhtes; d) hoidla on varustatud kaane või
allatuult. Vedelsõnnikuhoidlatena kasutatakse
kattega; e) hoidla väljavoolu ehk tühjendusavad on varustatud kahekordse
monoliit-betoonist põhja ja moodulseinaelementidest
klapiga; f) konstruktsioone hooldatakse ning kontrollitakse regulaarselt
lekke- ja korrosioonikindlaid mahuteid.
(soovitavalt kord aastas) ja süstemaatiliselt; g) sõnnikut segatakse
Sõnnikulaguune ei rajata. Konstruktsioone tuleb
hoiustamise perioodil ainult üks kord, vahetult enne hoidla tühjendamist.
regulaarselt kontrollida. Vedelsõnnik on kaetud
PVT nr 12 a. Betoon- ja teraselementidest või muudest tehniliselt sobivatest
loomuliku koorikuga, vajadusel lisatakse põhku.
uudsetest materjalidest hoidlale sobiv kate on: a) kaas, katus või tent; b)
Loomulik koorik on ühtlasi lõhnaheidet vähendav
present- või plastkangas; c) loomulik koorik (kui sõnniku kuivaine sisaldus on
meede. Sõnnikut segatakse enne hoidla tühjendamist
vähemalt 2% ning kui toimub hoidla alttäitmine kiirusel, mis koorikut ei
kahjusta); d) ujuvkate, mille materjaliks võib olla näiteks rapsiõli vms
biolagunev põllumajandussaadus; e) hoidla paigutamine asulate elurajoonide
suhtes optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes allatuult
(rakendatav uutele hoidlatele).
PVT nr 14 on sellise laotustehnoloogia kasutamine, mis arvestab mullatüübile
Vedelsõnniku laotamine toimub sulglõhega
sobivust ja kõlviku tüüpi. PVT sõnniku laotamisel põllumaadele on sisestus-,
sisestuslaotamisena. Tahesõnniku laotamine toimub
segamis- ja ka lohislaotus. Sõnniku laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT
sõnnikulaoturitega.
sisestus- ja lohislaotus.
PVT nr 20 on sõnniku eemaldamisel lõaspidamise laudast üks järgmistest Alternatiiv 1 puhul peetakse mullikaid lõas ning
tsüsteemidest: a) lattkraapkonveier koos sõnnikupressuriga; b) nende puhul toimub sõnnikueemaldus laudast
skreeperseade koos sõnnikupressuriga. kraapkonveieritega.
PVT nr 22 on sõnniku eemaldamisel üks järgmistest süsteemidest: a) Loomad on enamasti vabapidamisel. Vaid alternatiiv
optimaalse pikkusega puhkelatrid, skreeperseadmed söötmis-puhkealal, 1 korral on mullikad lõaspidamisel. Vastavuses PVT
restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; b) optimaalse nõuetega ja sõltuvalt loomagruppidest on planeeritud
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 79/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus
Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused)
PVT-le
pikkusega puhkelatrid, sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega söötmis- nii skreeperseadmete kasutus kui mobiilsete
puhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; c) seadmete kasutus (sügavallapanu).
optimaalse pikkusega asemed, osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja
liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem;d) optimaalse pikkusega
asemed, betoonpõrand söötmis-puhkealal, osaline restpõrand
liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; e) sügavallapanul pidamisviis,
piisavas koguses allapanu, skreeper- või mobiilsed seadmed; f)
olemasolevates vabapidamise lautades osaline restpõrand söötmis-puhkealal
ja liikumiskäikudes ning paiskanalite süsteem; g) olemasolevates
vabapidamise lautades on tingimisi PVT osaline restpõrand söötmis-puhkealal
ja liikumiskäikudes ning põranda alla rajatud sõnnikukelder (hoidla) ning
sõnniku eemaldamine söötmis-puhkealalt mobiilsete seadmetega (v.a
sügavallapanul pidamise korral).
Välisõhu kaitse
PVT nr 21 on lõaspidamise laudas saasteainete õhkuheite vähendamine
Kasutatakse piisavas koguses allapanu – põhku või
järgmiste käitamistingimuste täitmisega: a) piisav allapanu kogus, allapanu
turvast. Asemete pikkused, sõnnikukäigu laius on
uuendamine vajadusele; b) optimaalse pikkusega asemed; c) optimaalse
optimaalse suurusega. Sõnniku eemdaldamine
laiusega sõnnikukäik; d) sõnniku eemaldamine optimaalse sagedusega; e)
toimub laudats mitu korda päevas. Samuti toimub
sõnnikueemaldussüsteemide tehniline korrasolek, sh nende regulaarne
pidev sõnnikueemdaldusseadmete kontroll.
hooldus ja remont.
PVT nr 23 on vabapidamisega laudas saasteainete õhkuheite vähendamine
järgmiste käitamistingimuste täitmisega: a) optimaalse suurusega puhkelatrid, Puhkelahtrite, söötmis-puhkeala ja liikumiskäikude
(loomade väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine ja loomade optimaalse suurusega tuleb arvestada lautade
määrdumine on minimaalne); b) optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja projekteerimisel ja ehitamisel. Sõnnikut
liikumiskäigud (mida väiksem on sõnnikuga saastuv ala, seda vähem eemaldatakse laudast skreeperseadmetega.
ammoniaaki lendub); c) sõnniku regulaarne eemaldamine laudast (kanalitest) Lautadesse rajatakse lihtsalt puhastatavad
hoidlasse; d) väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate betoonpõrandad. Sügavallapanuga lautades
materjalide kasutamine; e) allapanu piisav kogus sügavallapanul pidamisviisi kasutatakse piisavas koguses allapanu.
korral.
PVT nr 24 on järgmiste täiendavate meetmete kasutamine: a) allapanu Pidamisviis varieerub loomarühmade kaupa.
kasutamine saasteainete heite vähendajana sõltumata pidamisviisist ja Allapanuga pidamisviisi korral kasutatakse
allapanu liigist; b) spetsiifiliste niiskust imavate preparaatide kasutamine allapanuna põhku või turvast. Allapanuta pidamisviisi
asemetel. korral kasutatakse asemetel kummimatte.
Heide välisõhku
Peamised meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt
saasteainete hajumise vähendamiseks farmikompleksist on parima võimaliku tehnika (PVT) ja hea
loomapidamistava rakendamine.
Väljaheidetega eralduva lämmastiku ja lõhnaainete kogust on võimalik vähendada söödaratsiooni
toitefaktorite sisalduse kaudu. Tasakaalustatud ratsiooniga söötmisel on väljaheidete lämmastiku
ja lõhnaainete kontsentratsioon madalam. PVT nõuded sätestavad, et ratsioon koostatakse
vastavalt looma (loomarühma) füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele) ning ratsioonis tuleb
kasutada kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid.
Keskkonnamõju leevendavaks meetmeks võib lugeda farmikompleksi kui terviku paiknemist.
Piirkonnas on valitsevaks edelast puhuvad tuuled ning seega paikneb farm ühes oma
sõnnikuhoidlatega elamupiirkondade suhtes pigem allatuult. Selja küla keskus jääb farmist läände
ning Muraka küla itta (kagusse). Valitsev tuule suund kannab farmist tuleneva õhusaaste põldude
ja metsade ning üksikute elamute suunas.
Farmi sõnnikuhoidlate mahutavus on arvestatud varuga. Seetõttu on lõhna hajumist võimalik
teataval määral vähendada, vältides võimalusel lähimate elamute poolsete hoidlate täielikku
täitumist või vähendades nende täieliku täituvuse perioodi. Seega, kui see on tehniliselt teostatav,
on hoidlate täielikul täitmisel soovitav seda alustada laudahoonete poolsetest hoidlatest.
80/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Sõnniku ladustamisel aitab hoidla katmine oluliselt vähendada lõhna levikut. Sõltuvalt
sõnnikuhoidla konstruktsioonist kasutatakse selleks mitmesuguseid katteid, nii ujuv- kui ka
statsionaarseid katteid. Kavandatava olukorra puhul soodustatakse vedelsõnnikuhoidlatele
loodusliku kooriku teket ning vajadusel lisatakse kooriku tekke kiirendamiseks sõnniku pinnakihile
põhku. Naturaalse kooriku efektiivsus sõltub selle füüsikalistest omadustest (eriti paksusest) ning
see on suhteliselt kergesti mõjutatav ilmastikutingimustest (tuul, paduvihm). Alternatiiv 2 korral
planeeritakse ühele tahesõnnikuhoidlale peale rajada ka katus.
Samuti tuleb minimeerida sõnniku segamist, tehes seda hoiustamisperioodil ainult üks kord,
vahetult enne hoidla tühjendamist.
Lisaks heitele farmi territooriumilt peab arvestama ka lõhnahäiringuga sõnniku veol ja laotamisel.
Sõnnikus sisalduv lämmastik on ammoniaagina kergesti atmosfääri lenduv. Samuti on lenduv
dilämmastikoksiid, mis tekib pärast sõnniku muldaviimist nitrifikatsiooni ja denitrifikatsiooni
käigus. Mida kõrgem on laotusaegne õhutemperatuur, seda suuremad on lämmastikukaod läbi
lendumise. Samuti suurendab ammoniaagi emissiooni tuul ja madal õhuniiskus - kuivanud
maapinnale laotatud vedelsõnnik ei imbu piisavalt kiiresti pinnasesse, mistõttu lendubki palju
ammoniaaki.
Seega on soovitatav planeerida laotamist jahedama ja niiskema ilmaga. Vedamis- ja laotusaja
valikul tuleks elamute lähedastel põldudel vältida ka ebasoodsaid tuule suundi suuremate
elamupiirkondade suhtes. Lisaaspektina saab märkida, et suured lämmastikukaod sõnniku
laotamisel on ühtlasi majanduslik kahju põllumehele - seda väiksemaks jääb sõnniku positiivne
mõju väetisena. Seega on võimalikult soodsates oludes laotamine üldjuhul ka ettevõtte enda huvi.
Sõnniku laotamiseks sobiv periood on agrotehniliselt piiratud ning farmi sõnnikukogus ja
laotamispind suur, mistõttu on selge, et alati ei ole võimalik eelkirjeldatud tingimusi siiski tagada.
Teiseks sõltub sõnniku kasutamise efektiivsus ja heide välisõhku laotustehnoloogiast ning
laotamise ja muldaviimimise ajalisest vahest. Sõnniku pinnalelaotamisel tuleks sõnnik seetõttu
segada mulda võimalikult kiiresti, soovitatavalt vahetult laotuse järel.
Teised vajalikud leevendavad meetmed on organisatoorset laadi ja nende elluviimine on sõltuvuses
juhtimissüsteemist ja hea põllumajandustava täitmisest.
Veekasutus
Farmi veetarve tuleneb peamiselt loomade jootmisest. Loomapidamise seisukohast ei tohi piirata
loomadele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata
lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise.
Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste
juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava. Puurkaevude saastumise vältimiseks
tuleb rangelt järgida puurkaevude sanitaarkaitsealadel rakenduvaid keskkonnanõudeid.
Laiendatud farmi veevajaduse tagamiseks on alternatiiv 2 puhul vajalik taotleda puurkaevudest
veevõtu suurendamist.
Ette ei ole näha, et farmi veevõtt põhjustaks veepuuduse teistes piirkonna kaevudes. Lähimad
puurkaevud on farmi enda puurkaevud.
Veekaitse laotamispindadel
Sõnniku laotamisel tuleb järgida head põllumajandustava ja parima võimaliku tehnika nõudeid.
Kompleksloa kohustusega veiselauda käitaja peab veenduma, et sõnnikukäitluse PVT järeldusi ja
õigusaktidega esitatavaid keskkonnanõudeid täidetakse sõnniku käitlusahela kõikides etappides,
s.t nii farmist eemaldamisel ja hoiustamisel kui transpordil ja laotamisel.
Põllule laotatava väetise koguse arvestamisel tuleb põllu omanikul/rentnikularvestada konkreetse
põllu muldade omadustega ning kasvatatavate kultuuridega. Õigel ajal ning kogustes orgaanilise
väetise laotamine vähendab mineraalväetiste kasutamise vajadust. Tundlikumatel aladel(eeskätt
puurkaevudega piirnevatel põllumaadel) on soovitav vähendada vedelsõnnikuga antava väetise
norme, asendades vajadusel taimede väetistarve tahesõnnikuga, mis samuti farmis tekib, või
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 81/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
mineraalväetistega. Taimede toitumise ja veekaitse seisukohast parima tulemuse saavutamiseks
tuleks sõnnikut laotada kevadel enne kevadkündi või kasvavale taimikule.
8.3 Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad
indikaatorid
Õigusaktidest tulenevad nõuded ja keskkonnaeksperdi soovitused keskkonnaseire teostamiseks
kavandatava farmi tegevuste juures on toodud alljärgnevas tabelis. Soovituste tegemisel on
lähtutud kavandatava tegevusega kaasnevatest tagajärgedest ning nendest eeldatavalt
tulenevatest mõjudest (Tabel 30).
Tabel 30. Soovitused keskkonnaseire teostamiseks
Tegevus Aeg Kellele Täpsustus
Heiteallikatest välisõhku eralduvate
Õigusaktidega ettenähtud sageduse Vastavalt
saasteainete heitkoguste kohta arvestuse Keskkonnaametile
(kord kvartalis) ning tähtajaga õigusaktidele
pidamine
Elektrooniliselt
Välisõhu saastamisega seotud tegevuse Õigusaktidega ettenähtud sageduse veebipõhisesse Vastavalt
aruande koostamine (kord aastas) ning tähtajaga keskkonnaotsuste õigusaktidele
infosüsteemi KOTKAS
Tekkivate jäätmekoguste arvestuse
Õigusaktidega ettenähtud sageduse Vastavalt
pidamine eraldi liikide kaupa Keskkonnaametile
(kord aastas) ning tähtajaga õigusaktidele
(jäätmearuanne)
Õigusaktidega ettenähtud sageduse
Põhjaveest võetava vee koguste üle (kord kuus, veekasutuse Vastavalt
Keskkonnaametile
arvestuse pidamine aastaaruanne kord aastas) ning õigusaktidele
tähtajaga
Põhjavee kvaliteedi kontroll puurkaevus Õigusaktidega ettenähtud sagedus Vastavalt
Keskkonnaametile
õigusaktidega ettenähtud parameetritele (vähemalt kord aastas) õigusaktidele
Ettevõttesisene arvestus.
Kasutatava kütuse ja kemikaalide koguste Andmed esitada nõudmisel Vastavalt
Õigusaktidega ettenähtud sagedus
üle arvestuse pidamine Keskkonnaametile nende õigusaktidele
külastuste käigus
Energiakulu üle arvestuse pidamine
Vastavalt kliendilepingule Vastavalt kliendilepingule -
arvesti näidu järgi voolumõõtjas
Farmis kuluva sööda koguste üle
Jooksvalt Ettevõttesisene arvestus -
arvestuse pidamine
Kaebuste (lõhnahäiring jm)
1 tööpäeva jooksul Keskkonnaametile -
registreerimine ja analüüs
Põldudele laotatud väetiste, s.h kasutatud
tahe- ja vedelsõnniku koguste, nende Ettevõttesisene arvestus.
10 kalendripäeva jooksul töö Vastavalt
lämmastiku- ja fosforisisalduse ning Anmded esitada nõudmisel
tegemisest või lõpetamisest arvates õigusaktidele
kasutamise aja kohta arvestuse pidamine Keskkonnaametile
põldude kaupa
Lisaks annab ekspert järgmised soovitused kontrolli teostamiseks käitises läbi viidavate protsesside
üle:
seadmete (jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll (ettevõtte sisene ning andmete
esitamine pole vajalik);
sõnnikuhoidlate kontrollkaevude ja sõnnikuhoidlate seisundi regulaarne kontroll
minimaalselt 1 x kuus visuaalselt ning reostuskahtluste tekkimisel teostada
kontrollkaevudest veeproovide võtmine. Proovides analüüsida vähemalt nitraatide ja
ammooniumi sisaldust ning mikrobioloogiat. Kontrollkaevude kontrolli kohta pidada ning
täita päevikut. Päevik esitada nõudmisel Keskkonnaametile nende külastuste käigus;
töötajate poolt optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise ning hea
majapidamistava rakendamise kontroll.
82/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Eeltoodud seire ja kontrolli teostajaks on arendaja.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 83/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
9 KAVANDATAVATE TEGEVUSTE VÕRDLUS REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA
Alternatiive võrreldakse välja selgitatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid
kõrvutades ning analüüsides. Võrdluse tulemusena esitatakse võimalusel kavandatavate tegevuste
ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste paremusjärjestus. Alljärgnevas tabelis (Tabel 31) on
esitatud farmi tegevuse peamised mõjuvaldkonnad ehk mõju välisõhule, veele ja elanikkonnale.
Mõju suurused toetuvad eelnevates peatükkides antud hinnangutele.
Tabel 31. Alternatiivide võrdlus erinevate keskkonnaaspektide lõikes
Aspekt Nullalternatiiv Alternatiiv 1 Alternatiiv 2
Vajalik vee kogus 20 138 m3 Vajalik vee kogus 45 279 m3 Vajalik vee kogus 55 908 m3
aastas ehk 0,64 l/s. aastas ehk 1,44 l/s. aastas ehk 1,77 l/s.
Vett saadakse enda Vett saadakse enda ettevõttele
Vett saadakse enda ettevõttele
ettevõttele kuuluvast kahest kuuluvast kahest puurkaevust.
kuuluvast kahest puurkaevust.
puurkaevust. Lubatud veevõtt Lubatud veevõtt on väiksem kui
Veevõtt Lubatud veevõtt on suurem kui
on suurem kui arvutuslik arvutuslik vajalik vee kogus ning
arvutuslik vajalik vee kogus.
vajalik vee kogus. Piirkonna vajalik on lubatud veevõtu
Piirkonna põhjaveevaru ning
põhjaveevaru ning suurendamist. Piirkonna
puurkaevude tootlikkused (3,33
puurkaevude tootlikkused põhjaveevaru ning puurkaevude
l/s ja 1,47 l/s ) võimaldavad
(3,33 l/s ja 1,47 l/s ) tootlikkused (3,33 l/s ja 1,47 l/s )
veevõttu.
võimaldavad veevõttu. võimaldavad veevõttu.
Tekkivad vedelsõnniku kogus Tekkivad vedelsõnniku kogus
Tekkivad vedelsõnniku kogus
11 548 m3/a, tahesõnniku 35 016 m3/a, tahesõnniku kogus
Mõju pinnasele, 47 086 m3/a,
kogus 987 m3/a, 741 m3/a,
pinna- ja põhjaveele Sõnniku- sügavallapanusõnniku kogus
sügavallapanusõnniku kogus sügavallapanusõnniku kogus
käitlus 3741 m3/a.
6039 m3/a. 1759 m3/a.
Laotuspindade vajadus 803 Laotuspindade vajadus 1759 Laotuspindade vajadus 2276
ha. ha. ha.
Järeldus: Eeldatavalt on mõju Järeldus: Eeldatavalt on mõju
Järeldus: Eeldatavalt on mõju
pinnasele, pinnaveele ja pinnasele, pinnaveele ja
pinnasele, pinnaveele ja
põhjavee kvantiteedile põhjavee kvantiteedile
põhjavee kvantiteedile
neutraalne ning põhjavee neutraalne ning põhjavee
Hindamise neutraalne ning põhjavee
kvaliteedile mitteoluline kvaliteedile mitteoluline
järeldus kvaliteedile mitteoluline
negatiivne. negatiivne.
negatiivne.
Keskkonnataluvust mitte ületav Keskkonnataluvust mitte ületav
Keskkonnataluvust mitte
negatiivne mõju. negatiivne mõju.
ületav negatiivne mõju.
Keskkonnakoormus tõuseb. Keskkonnakoormus tõuseb.
Suurima levikuga saasteaine, Suurima levikuga saasteaine,
mis farmi kompleksist eraldub mis farmi kompleksist eraldub
ning mis on pärit ning mis on pärit
-
põletusseadmetest on põletusseadmetest on
lämmastikdioksiid, mille lämmastikdioksiid, mille
heitkogus on kokku: 0,038 t/a. heitkogus on kokku: 0,038 t/a.
Heitmed
Mõju välisõhu Mõjupiirkonna ulatus: Mõjupiirkonna ulatus:
välisõhku sh
kvaliteedile saasteaine sisaldus saasteaine sisaldus
lõhn
maapinnalähedases õhukihis maapinnalähedases õhukihis
jääb alla 18% keskmisest jääb alla 18% keskmisest
-
saasteheite piirväärtuse saasteheite piirväärtuse
tasemest. Ülejäänud tasemest. Ülejäänud
saasteainete puhul on vastav saasteainete puhul on vastav
väärtus veel väiksem. väärtus veel väiksem.
84/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Aspekt Nullalternatiiv Alternatiiv 1 Alternatiiv 2
Arvutuslik lõhnatundide Arvutuslik lõhnatundide Arvutuslik lõhnatundide
esinemissagedus lähimatel esinemissagedus lähimatel esinemissagedus lähimatel
elamualadel < 5 % aastas. elamualadel < 10 % aastas. elamualadel < 10 % aastas.
Häiringutaset lähimatel Häiringutaset lähimatel Häiringutaset lähimatel
elamumaadel ei ületata. elamumaadel ei ületata. elamumaadel ei ületata.
Järeldus: eeldatavalt kaasneb Järeldus: eeldatavalt kaasneb
Järeldus: eeldatavalt kaasneb
mitteoluline negatiivne mõju mitteoluline negatiivne mõju
mitteoluline negatiivne mõju
välisõhu seisundile s.h lõhna välisõhu seisundile s.h lõhna
välisõhu seisundile s.h lõhna
tasemele. tasemele.
tasemele.
Keskkonnataluvust mitte ületav Keskkonnataluvust mitte ületav
Keskkonnataluvust mitte
negatiivne mõju. negatiivne mõju.
ületav negatiivne mõju.
Keskkonnakoormus tõuseb. Keskkonnakoormus tõuseb.
Järeldus: mõju sotsiaal- ja Järeldus: mõju sotsiaal- ja Järeldus: mõju sotsiaal- ja
majanduskeskkonnale on majanduskeskkonnale on majanduskeskkonnale on
Mõju sotsiaal- ja
eeldatavalt neutraalne. eeldatavalt neutraalne. eeldatavalt neutraalne.
majanduskeskkonnale
Keskkonnataluvust mitte Keskkonnataluvust mitte ületav Keskkonnataluvust mitte ületav
ületav negatiivne mõju. negatiivne mõju. negatiivne mõju.
Järeldus: kaudne on
Kaudne mõju Järeldus: kaudne mõju on Järeldus: kaudne mõju on
eeldatavalt mitteoluline
keskkonnaseisundile eeldatavalt mitteoluline eeldatavalt mitteoluline
negatiivne.
ning koosmõju teiste negatiivne. Keskkonnataluvust negatiivne. Keskkonnataluvust
Keskkonnataluvust mitte
ettevõtetega mitte ületav negatiivne mõju. mitte ületav negatiivne mõju.
ületav negatiivne mõju.
Kavandatavate tegevuste elluviimisega kasvab Muraka veisefarmi (kvantitatiivselt väljendatav)
keskkonnakasutus nullalternatiiviga võrreldes märgatavalt. Kavandatavate tegevuste puhul
tarbitakse loodusvarasid ning heidetakse väliskeskkonda saasteaineid suuremas koguses. Tegevuse
jätkamisel suuremates mahtudes suurenevad ootuspäraselt ja märkimisväärselt ka tegevuse
keskkonnamõjud.
Mõju hindamisest selgub, et ühegi alternatiivi puhul ei ületata eeldatavalt kehtivates õigusaktides
sätestatud piir- või sihtnorme. Ette ei ole näha piiranguid või häiringuid, mis võiks välistada
kavandatava tegevuse. Seetõttu ei ole alternatiivide hulka lisatud teistsuguseid tootmismahte või
tehnoloogilisi lahendusi.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 85/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
10ÜLEVAADE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST
Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi on saanud ning saavad sekkuda ja
põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes
tundsid/tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada.
Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku korraldas vastavalt keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §16 sätestatule otsustaja Keskkonnaamet. KMH
programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 27.02.2021-14.03.2021. KMH programmi
avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded
25.02.2021. Lisaks teavitati avalikkust avaliku arutelu toimumisest Keskkonnaameti kodulehel68,
maakondlikus ajalehes Pärnu Postimees (25.12.2021), otseteavitusena postiga ja e-postiga
kavandatava tegevusega seotud asjaomastele asutustele ja isikutele.
KMH programmi avalik arutelu toimus 15.03.2021 algusega kell 16.00 ülekandena veebikeskkonnas
Microsoft Teams. Avalikul arutelul osales 6 inimest. Arutelul tõstatatud küsimused ja
kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud programmi arutelu protokollis. KMH
programmi kohta esitasid oma seisukohad: Tori Vallavalitsus, Rahandusministeerium, Terviseamet,
Põllumajandusamet (Põllumajandus- ja Toiduamet). KMH programmi avaliku väljapaneku ajal
esitas omapoolsed ettepanekud Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Keskkonnamõju hindamise
programm kiideti heaks Keskkonnaameti kirjaga 20.04.2021 nr 6-3/21/4854-4.
Keskkonnaamet edastas 13.08.21 kirjaga nr r 6-3/21/4854-7 KMH aruande asjaomastele asutustele
(Rahandusministeerium, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ja Tori Vallavalitsus)
seisukoha andmiseks.Keskkonnaametile andsid tagasisidet Terviseamet, Rahandusministeerium,
Põllumajandus- ja Toiduamet ning Tori Vallavalitsus.Keskkonnaamet edastas asjaomaste asutuste
seisukohad ja omapoolsed märkused ja ettepanekud Osaühingule Selja 30.09.2021 kirjaga nr 6-
3/21/4854-12. KMH kohta esitatud seisukohad on toodud lisas (Lisa 6).
Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku korraldas vastavalt keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 16 sätestatule otsustaja Keskkonnaamet. KMH
aruande avalik väljapanek toimus ajavahemikus 01.02.2022-02.03.2022. KMH aruande avalikust
väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati väljaandes Ametlikud Teadaanded
28.01.2022. Lisaks teavitati avalikkust avaliku arutelu toimumisest Keskkonnaameti kodulehel,
Tori valla kodulehel (Facebookis), Tre Raadio kodulehel (Lisa 7).
KMH aruande avalik arutelu toimus 09.03.2022 kohvikus Kuuvarjutus (Rakvere mnt 15, Selja küla,
Tori vald, Pärnumaa) ja samal ajal ülekandena veebikeskkonnas MS Teams. Avalikul arutelul
kohvikus Kuuvarjutus osales kuus inimest ning lisaks seitse inimest läbi veebikeskkonna.
Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekirjad on
toodud allpool olevas lisas (Lisa 9).
Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku väljapaneku käigus tõstatatud küsimused ja
kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud lisas (Lisa 8). KMH aruande avaliku
väljapaneku ajal esitasid omapoolsed arvamused, ettepanekud ja küsimused Tori Vallavalitsus
16.02.2022 ning eraisikud 02.03.2022.
68 Keskkonnaamet, https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju-hindamine
86/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
11KOKKUVÕTE
Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Pärnumaal Tori vallas Muraka külas Suurfarmi,
Väike-Kiieti, Väikefarmi ja Muraka alajaama katastritel asuva suurenenud tootmisvõimsusega
veisefarmi laiendamine ja tegevus.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on tootmismahu suurendamine ja loomakasvatuse
efektiivistamine. Ettevõte soovib laiendada olemasolevat veisefarmikompleksi.
Kehtiva keskkonnakompleksloa alusel võib käitises pidada kokku kuni 620 piimalehma ja 80
mullikat.
KMH aruandes kirjeldati ja hinnati kolme reaalset alternatiivset võimalust:
nullalternatiiv – olukord, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ning käitis jätkab
vastavalt kehtivas kompleksloas kehtestatule;
alternatiiv 1 – olukord, kus laiendatud käitises on kohti kuni 1412-le piimalehmale, 60-le
mullikale ja 140-le vasikale;
alternatiiv 2 – olukord, kus laiendatud käitises on kohti kuni 1412-le piimalehmale, 1100-
le mullikale ja 400-le vasikale;
Reaalne loomade arv ja karja struktuur teatud ajahetkel sõltub nii olemasolevas kui planeeritavas
olukorras karja tavapärasest arengust.
Laiendatud farmi käitamise (veiste pidamise) tagajärjed on sarnased nullalternatiiviga, kuid
märkimisväärselt kasvavad keskkonnakasutuse mahud. Peamisteks tagajärgedeks on heide
välisõhku, s.h lõhna teke, sõnnikuteke, veekasutus, jäätmeteke, mürateke. Eelnimetatuile
lisanduvad ajutise iseloomuga ehitustegevuse tagajärjed nagu mürateke, tolm ja muu heide
välisõhku, ressursikasutuse suurenemine ning jäätmeteke.
Olulisemateks mõjuvaldkondadeks, millele farmi tegevuse käigus mõju avaldatakse, seda nii
nullalternatiivi kui ka kavandatavate tegevuste puhul, on välisõhk ja põhjavesi (veevõtt).
Keskkonnamõju hindamis osana teostati välisõhu saasteainete modelleerimine.
Modelleerimistulemused näitavad, et lõhnatundide esinemissageduse 15% piirmäära, mis
iseloomustab elanikkonnale soovimatut lõhnahäiringut, vastuvõtjate juures ei ületata. Lõhna
aisting on siiski väga individuaalne ning teatava lõhnahäiringuga peab piirkonnas arvestama, seda
tõenäoliselt eelkõige sõnniku väljaveo perioodidel. Tootmismahtude tõstmisega häiring kasvab.
Laiendatud farmi veevajaduse katmiseks (alternatiiv 2 korral) on vajalik taotleda ettevõttele
kuuluvatest puurkaevudest suuremat veevõttu. Kuigi farmi põhjaveetarve on märkimisväärne, ei
ole piirkonna põhjaveevarude seisukorra alusel ette näha sellest tulenevat olulist negatiivset mõju
põhjaveekogumite koguselisele seisundile.
Farmi normaaltingimustel töötamise korral ei ole ette näha olulist negatiivset mõju ka põhja- ja
pinnavee kvaliteedile. Peamised ohud on seotud avariiolukordadega, mille mõjude
minimeerimiseks koostatakse tegutsemisplaan.
Kaudsed mõjud võivad avalduda läbi sõnniku kasutamise väetisena põllumajandusmaadel. Sõnniku
laotamiseks peab olema tagatud piisavas koguses laotamispindade olemasolu. Samuti peab
koostama väetamisplaane ning pidama kinni nii neist väetamisplaanidest kui ka kõigist
asjakohastest veekaitsenõuetest.
Muraka veisefarm on keskkonnakompleksloa kohuslane ning peab seetõttu rakendama parimale
võimalikule tehnikale vastavat tehnoloogiat, mis muuhulgas arvestab keskkonnakaitseliste
aspektidega. Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatavate tegevuste tagajärgedele
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 87/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
ning eeldatavatele mõjudele, on aruandes esitatud siiski võimalikke täiendavaid keskkonnamõju
leevendusmeetmeid.
Kokkuvõttes ei tuvastatud keskkonnamõju hindamisel ühtegi tegevust välistavat negatiivset mõju
ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule. Tulenevalt tootmisega
kaasnevast keskkonnakasutusest on aga vajalik tegevuse pidev seire vastavalt õigusaktide nõuetele
ja aruandes esitatud soovitustele.
88/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
12KASUTATUD MATERJALID
Õigusaktid:
Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid.
Avalikud andmebaasid ja registrid:
Eesti Keskkonnaagentuuri Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/
EELIS infoleht, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/
Eesti Looduse Infosüsteem, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx
Eesti põhjavee kaitstuse kaart, 2001,
https://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf
EVS-EN 13725:2005. Õhukvaliteet. Lõhnaainete kontsentratsiooni määramine dünaamilise
olfaktomeetria abil
Keskkonnalubade Infosüsteem, http://klis2.envir.ee
Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/?represented_id=
Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee
Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/
Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
VEKA, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx
Juhendmaterjalid ja muu:
Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as
well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552
EVS 886-1:2005. Lõhnaainete hajumine atmosfääris. Osa 1: Põhialused
Kaasik, A., 2013. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste
intensiivkasvatuses
Keskkonnaamet, https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-
tegevused/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-valjapanek
Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005
Liiklusloenduse tulemused 2020. aastal, 2021.
https://www.mnt.ee/sites/default/files/2020._aasta_loendusaruanne.pdf
Lääne-Eesti vesikonna vaamajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a..
https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf
Maanteeamet, https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-statistika
Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=210160584
Pärnu Postimees, https://parnu.postimees.ee/437566/selja-kula-tori-vallas
Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses.
2007.
Tori valla koduleht, https://www.torivald.ee/statistika1
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 89/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032. Koostaja:
Europolis OÜ 2020.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/3202/1004/Lisa%20VVK_18032021_M141.pdf#
Tori valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus.
Ettepanekute küsimiseks. Tori vald, 2020.
https://www.torivald.ee/documents/17490539/18906477/Tori+valla+%C3%9CP+KSH+VTK+marts+
2020.pdf/f163e9e0-8502-4cf9-b7b3-5fda1fbe4ed8
Tori valla üldplaneeringu koondkaart,
https://www.torivald.ee/documents/17490526/18906754/%C3%9Cldplaneeringu+koondkaart.pdf
/37e59127-609b-4f74-b2f1-1b30eeaca2eb?version=1.0
VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen
Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-
järeldused. KINNITATUD keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319
Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Tori_vald.
Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Muraka
90/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
13LISAD
Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted
Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika
Lisa 3. Saasteainete heitkogused nullalternatiivi korral
Lisa 4. Saasteainete heitkogused kavandatavate tegevuste korral: alternatiivid 1 ja 2
Lisa 5. Lõhnaühendite hajumiskaardid
Lisa 6. Aruande kohta esitatud seisukohad
Lisa 7. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta
Lisa 8. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele
Lisa 9. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute
nimekiri
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 91/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted
92/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Kasutatud lühendid
Lühend Selgitus
ADMS Atmospheric Dispersion Modelling System, välisõhu saasteainete hajumisarvutusmudel
CAS number Numbrikombinatsioon, mis viitab keemilisele ainele
CH4 Metaan
dB Detsibell
EELIS Eesti Looduse Infosüsteem
ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
EV Eesti Vabariik
EVS Eesti Standardikeskus
Ha Hektar
ISO International Standards Organisation, Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon
KAUR Keskkonnaagentuur
KeHJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
KKJS Keskkonnajuhtimissüsteem
KKM Keskkonnaministeerium
KKR kood Keskkonnaregistrikood
KLIS Keskkonnalubade Infosüsteem
KMH Keskkonnamõju hindamine
LOÜ Lenduvad orgaanilised ühendid
LÜ Loomühik
MSc Tehnikateaduse magister
N Lämmastik
N2 O Dilämmastikoksiid
NH3 Ammoniaak
OU(e) Euroopa lõhnaühik
OÜ Osaühing
pH Happesuse näitaja
PhD Filosoofiadoktor
PVT Parim võimalik tehnika
ÕPV Õhukvaliteedi taseme piirväärtus
Kasutatud mõisted
Mõiste Selgitus
Alternatiivne
kavandatud tegevusest erinev võimalus sama eesmärgi saavutamiseks. (KKM)
võimalus/lahendus
Arendaja – isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia. Arendaja kannab keskkonnamõju
Arendaja
hindamisega seotud kulud. (KKM)
üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, nende ühendused, organisatsioonid või rühmad, kelle õigusi võib
Avalikkus
kavandatav tegevus puudutada või kes tunnevad tegevuse elluviimise vastu huvi (KKM)
mõõtühik suhtelise helirõhu määramiseks kuuldeläve helirõhu suhtes (Müra normtasemed elu- ja
Detsibell puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, Sotsiaalministri 4.
märtsi 2002. a määrus nr 42).
alternatiivid, mis on vastuolus õigusakti nõudega, mis on tehniliselt teostamatud ning mis on majanduslikult
Ebareaalne alternatiiv
(maksumuselt) mitte mõistlikud.
Ebasoodsad ilmastikutingimused, mille juures kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud oleksid maksimaalselt
ilmastikutingimused negatiivsed nii tugevuselt kui ka ulatuselt.
kavandatava tegevusega kaasneva eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille käigus
Eelhindamine
otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle (KKM).
keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või
Ekspert juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert) (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15,
87).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 93/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõiste Selgitus
eksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad
Eksperdirühm kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud. Juhul, kui eksperdi kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju
hindamiseks piisav, peab ekspert mõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste (KeHJS, RTI 2005, 15, 87).
Eksperdihinnang antud valdkonnas pikaajalise töökogemusega eksperdi hinnang.
maa- või veealad, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi (Nõukogu direktiiv
Elupaik
92/43/EMÜ).
Eriheide hinnanguline keskmine saasteaine heitkogus heiteallikast tegevuse ühiku kohta
lõhnaainete hulk, mis, aurustudes, 1 m3 neutraalsesse gaasi standardtingimustel, kutsub esile
Euroopa lõhnaühik ekspertrühma liikmete füsioloogilise reageeringu ja on võrdne Euroopa etalonlõhnamassi poolt esile
kutsutuga, mis on aurustunud 1m3 neutraalsesse gaasi standardtingimustel (EVS-EN 13725:2005).
Foon taustasisaldus
Hajumisarvutuse piirkond, mis ulatub vähemalt 1 km kaugusele igast käitise heiteallikast (Õhukvaliteedi hindamise kord, RT
piirkond I, 29.12.2016, 62).
välisõhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, vibratsioon, soojus või müra.
Heide
(Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013).
saasteaineid, müra, infra- või ultraheli välisõhku väljutav objekt. Heiteallikad liigitatakse heiteallika
Heiteallikas geomeetria põhjal punkt-, joon-, pind- ja ruumheiteallikateks. Heiteallikad liigitatakse heiteallika liikuvuse
põhjal paikseteks ja liikuvateks (Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I, 05.07.2016, 1).
üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu
Huvigrupp
sihipärast huvi (Põder, 2005).
mis tahes Jäätmeseaduse alusel jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja
on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja
Jäätmed kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik
(Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja
Jäätmekäitlus
tegevus. (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Kavandatav tegevus toiming või oluline muutus olemasolevas toimingus, mille elluviimiseks on vaja tegevusluba (KKM).
Keskkond hõlmab nii loodus- ja tehis- kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda (KKM)
organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, mis võib keskkonnaga koosmõjus olla. Olulisel
Keskkonnaaspekt
keskkonnaaspektil on või võib olla oluline keskkonnamõju 69.
tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja
Keskkonnamõju
heaolule, kultuuripärandile või varale. (KKM)
Keskkonnamõju kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnale avalduva
hindamine mõju hindamine. (KKM)
dokument, mis sisaldab KMH tulemusi. KMH aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks
Keskkonnamõju
tunnistatud KMH programmist ning see peab vastama keskkonnamõju hindamise ja
hindamise aruanne
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele. (KKM)
KMH litsentsi omav isik, kes juhib KMH läbiviimist ning vastutab programmi ja aruande koostamise eest.
KMH juhtekspert
(KKM)
annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab käesoleva seaduse alusel määratud
tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale,
inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad
Keskkonnakompleksluba
tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära
saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise. (Tööstusheite seadus1,
RT I 16.05.2013).
keskkonnamõju hindamise kavandamisel koostatav dokument, mis kirjeldab keskkonnamõju hindamise
Keskkonnamõju
käsitlusala, hindamismetoodikat, eksperdirühma koosseisu ning keskkonnamõju hindamise tulemuste
hindamise programm
avalikustamise ajakava. (KKM)
nii kavandatud tegevusega kaasnevate erinevate mõjude kui ka neile lisanduvate teiste piirkonnas
Koosmõju
toimuvate tegevuste mõjude omavaheline reaktsioon 70.
69 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005
70 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“,
http://ec.europa.eu/environment/archives/eia/eia-studies-and-reports/pdf/guidel.pdf
94/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõiste Selgitus
keskkonnamõju hindamisel arvestatakse võimalikult tõepärase tulemuse saavutamiseks olukorraga, kus
Halvim võimalik olukord rakendatakse maksimaalseid võimalikke võimsusi ning kõige ohtlikumaid võimalikke kemikaale jne, et
peegeldada olukorda, millest lähtuvalt ka keskkonnamõjud oleksid kõige negatiivsemad.
isik, kes valdab või käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast või selle osa või
Käitaja kellele on antud otsustusõigus käitise, tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes. (Tööstusheite
seadus1, RT I 16.05.2013).
paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega
Käitis tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa
kohustuseta tegevusala ulatuses. (Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013).
heiteallikas, mis väljutab liikumise ajal saasteaineid välisõhku (Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I,
Liikuv heiteallikas
05.07.2016, 1).
inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks tarvilikud keskkonnakomponendid.
Loodusvara
Jagunevad taastuvateks- ja taastumatuteks loodusvaradeks (Ökoloogialeksikon, 1992).
tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises.
Modelleerimise eesmärk on võimalikult reaalse olukorra tehislik loomine. Mudelil sooritatakse
Modelleerimine
operatsioone, mida originaalis teha ei saa või mille originaalis tegemine on liiga kallis (Ökoloogialeksikon,
1992).
inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli (Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
Müra ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus
nr 42).
Ohtlikkus kahjutekitamisvõime
jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu
Ohtlikud jäätmed
võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Ohtlikud ained on inimese tervist või keskkonda ohustav aine (Vikipeedia).
isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt
Ohtlike jäätmete
tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses (Jäätmeseadus, RT I
käitluslitsents
2004, 9, 52).
kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste
Olmejäätmed
poolest samalaadsed jäätmed (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks
olmeotstarbeks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga,
pudelites või mahutites. Joogiveeks nimetatakse ka vett, mida mis tahes toidukäitleja (Euroopa Parlamendi
Olmevesi ehk joogivesi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud isik) kasutab inimtarbimiseks mõeldud
toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui pädev
asutus on kindlaks teinud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada tarbimisvalmis toiduainete ohutust.
(Veeseadus, RT I 1994, 40, 655).
keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
Oluline keskkonnamõju keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
(KKM)
Otsustaja tegevusloa andja (KKM)
püsiva asukohaga heiteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav heiteallikas, või ühel
Paikne heiteallikas
tootmisterritooriumil asuvate heiteallikate grupp (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1).
mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani,
hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast
Pakend
tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted (Pakendiseadus, RTI 2004,
41, 278).
mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse
Pakendijäätmed § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke.
(Pakendiseadus, RTI 2004, 41, 278).
parim võimalik tehnika peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja
arenenumale astmele. Seda võib põhimõtteliselt pidada sobivaks heite piirväärtuse aluse määramiseks, et
vältida või, kui see pole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju kogu keskkonnale.
Parim võimalik tehnika
Parima võimaliku tehnika mõistes tähendab:
tehnika – käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise, käitamise,
tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi;
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 95/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõiste Selgitus
võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine on
kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete
parima täitmise.
parim – tõhusaimat kogu keskkonna kaitsmiseks.
maakoore pindmise horisondi moodustavad setted ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja
Pinnas
kultuurkihiga (Ökoloogialeksikon, 1992).
maismaavesi, välja arvatud põhjavesi, ning siirdevesi, rannikuvesi ja keemilise seisundi hindamisel ka
Pinnavesi
territoriaalvesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655);
Punktreostusallikas vt paikne heiteallikas
10-15 cm läbimõõdulise toruga kindlustatud puurauk, mis rajatakse sügavamatest põhjavee kihtidest
Puurkaev
veevõtmiseks.
Põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass, (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655).
Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655)
Reoaine vt saateaine
inimtegevuse tulemusena ainete või soojuse otsene või kaudne õhku, vette või maasse viimine, mis võib
osutuda kahjulikuks inimeste tervisele või veeökosüsteemide või veeökosüsteemidest otseselt sõltuvate
Reostus maismaaökosüsteemide kvaliteedile, põhjustab kahju materiaalsele varale või raskendab või takistab
keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul seaduslikul otstarbel (Veepoliitika raamdirektiiv,
2000/60/EÜ)
vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega
Reostusallikas
(Veeseadus, RT I 1994, 40, 655)
üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi (Veeseadus, RT I 1994, 40,
Reovesi
655)
Risk kahju ilmnemise tõenäosuse ja kahju tõsiduse mõõt (Põder, 2005).
igasugune välisõhus olev aine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda. (Atmosfääriõhu kaitse
Saasteaine
seadus1, RT I, 05.07.2016, 1).
arvutuslik normatiiv ajaühiku kohta, mille juures paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel
tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks
Saasteaine lubatud
saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või
heitkogus
sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I,
05.07.2016, 1).
sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi (Veeseadus, RT
Sademevesi (sajuvesi)
I 1994, 40, 655).
Sisend-väljund analüüs analüütiline ja matemaatiline lähenemine ainevoogude kirjeldamiseks ning lähtub massijäävusseadusest.
Sotsiaalne keskkond hõlmab inimeste elu – ja töötingimusi, sissetuleku taset, haridust ja kogukondi, millesse nad kuuluvad.
Suubla veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655).
loomade väljaheite, allapanu, pudenenud sööda ja vee vähemal või suuremal määral käärinud segu
Sõnnik
(Ökoloogialeksikon, 1992).
jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad
asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine
Taaskasutamine
nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.
(Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
sõnnik, mille kuivainesisaldus on 20-24,9% (Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused,
Tahesõnnik sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise
koefitsiendid, RT I, 16.07.2014, 8).
Tavajäätmed kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
haldusorgani otsus, mis annab arendajale õiguse kavandatav tegevus ellu viia. Tegevusluba on näiteks
Tegevusluba ehitusluba, keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, maavara kaevandamise luba või eeldatavalt
olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument. (KKM)
materjal, mida enne lõpptootesse lülitamist ei ole üldse või on ainult vähe töödeldud (Inglise-Eesti
Tooraine
majandusterminite sõnastik)
diagramm, mis iseloomustab tuule suuna ja kiiruse jaotust antud kohas mingi kindla ajavahemiku jooksul
Tuuleroos
(EE)
vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas
Veemajanduskava
(edaspidi veemajanduskava), mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja -
96/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõiste Selgitus
kanalisatsiooni arendamise kava, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja
muutmisel (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655).
välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1,
Välisõhk
RT I, 05.07.2016, 1).
heiteallika parameetrite ja heiteallika asukohta iseloomustavate meteoroloogiliste andmete põhjal
Õhukvaliteedi arvutuslik
saasteaine sisalduse määramine maapinnalähedases õhukihis (Õhukvaliteedi hindamise kord, RT I,
hindamine
29.12.2016, 62).
saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus,
mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada
Õhukvaliteedi piirväärtus kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on
vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale.
(Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1).
era või avalik-õiguslik isik või isikute grupp, kellel on kavandatava tegevuse suhtes selgelt tajutav huvi või
Üldsus
kes selle osaleb (Põder, 2005)
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 97/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva
saastetaseme hindamise metoodika
98/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Veiste elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika
Saasteainete (NH3, CH4 ja N2O) heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses71 esitatud
eriheitel põhinevat metoodikat kasutades.
Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites
(kg/aastas) järgmise valemiga:
MNväljaheited = L × qN,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma kohta määruse nr 66 lisa tabelis
9 esitatu põhjal.
Loomakasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse, lähtudes
lämmastikusisaldusest väljaheites, järgmise valemiga:
MNH3laut = MNväljaheited × klaut / 100,
kus:
MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg;
klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud määruse nr 66 lisa
tabelites 2-4;
Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:
MNH3sõnnikuhoidla = (MNväljaheited – MNH3laut / 1,214) × ksõnnikuhoidla / 100,
kus:
MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 või 4 või §-s 5 esitatud valemite järgi, kg;
MNH3laut – arvutatakse määruse nr 66 §-s 6 esitatud valemiga, kg;
1,214 – ammoniaagilt lämmastikule ülemineku tegur;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 5 esitatu
põhjal.
Loomakasvatushoonest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga:
MCH4laut = L × qCH4laut,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qCH4laut –määruse ntr 66 lisa tabelis 6 esitatud eriheide, kg/aastaloom.
Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutakse järgmise valemiga:
MCH4sõnnikuhoidla = L × qCH4sõnnikuhoidla,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qCH4sõnnikuhoidla –määruse nr 66 lisa tabelis 7 esitatud eriheide, kg/aastaloom või kg/aastalind.
Sõnnikuhoidlast väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise
valemiga:
71 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid.
Keskkonnaministri 14.12. 2016. a määrus nr 66.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 99/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
MN2Osõnnikuhoidla = MNväljaheited × ksõnnikuhoidla / 100,
kus:
MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg;
ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis
8 esitatu põhjal.
Olenevalt sünnist peetakse farmikompleksis kas lehmvasikaid või pullvasikaid. Kuna vastavalt
keskkonnaministri määrusele on lämmastiku sisaldus lehmvasikate väljaheidetes suurem kui
pullvasikatel, on pullvasikad arvestatud lehmvasikateks. Kinnislehmad (sh tiined lehmad) on
arvestatud piimalehmadeks.
Saasteainete eraldumise kiirus sõnnikuhoidla pinnalt on esitatud hinnangulisena. Kuna saasteained
eralduvad loomuliku protsessina, siis on kiirused väga väikesed. Kiirus oleneb temperatuuride
erinevusest, saasteainete sisaldusest vedelsõnnikus ja välisõhus jne. Siinkohal on eeldatud, et
saasteainete kiirus pindallikalt jääb alla 0,1 m/s. Saasteainete väljumistemperatuur on
ligilähedane välistemperatuuriga.
Põletusprotsessidest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika
Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri
kinnitatud metoodikat (määrus nr 59).
CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega kinnitatud
määramismetoodika (määrus nr 86).
Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59
lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust
Qri järgmiselt:
B1 = B × Qri, GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri, – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest.
Arvutati kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi kasutades järgmist valemit:
Mi = 10-6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
1) leiti saasteaine eriheide qi määruse nr 59 lisadest;
2) arvutati heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes
põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10-3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).
Süsinikdioksiidi heitkogused leiti vastavalt allpool kirjeldatule.
Kütusekulu arvutati ümber teradžaulidesse, TJ järgmist valemit kasutades:
B1= B * Qri * n, kus
B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ;
100/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
B – kütusekulu, kg;
Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;
n – suhtarv.
Kütuste, välja arvatud biokütuste ja biomassi, oksüdatsioonitegur on (Kc) on 1.
Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse kütuse oksüdatsiooniteguriga, arvutati
tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10-3 * B1 * qc * Kc, kus
B1 – kütusekulu, TJ;
qc – süsiniku eriheide, tC/TJ;
Kc – oksüdatsioonitegur.
Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutati gigagrammides (GgCO2),
kasutades järgmist valemit:
Mco2 = Mc * 3,664, kus
Mc – süsinikuheide, GgC.
Lõhna heite hindamise metoodika
Lõhnaainetest tulenevat lõhnahäiringut reguleerib keskkonnaministri määrus72. Lõhnaainetele on
kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemissagedusega aasta lõikes,
milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% kogu
aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on
selles, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti
kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis
loetakse see lõhnatunniks. Seega lõhnatund ei pruugi tegelikkuses ühtida astronoomilise tunniga,
aga see võetakse eelduseks lõhnaaine esinemissageduse hindamisel.
Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete
kogus, mis aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise
reageeringu ehk lõhna tuvastamise. Lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50%
lõhnaekspertidest.
Kuna otseselt pole fooni mõõtmisi Muraka veisefarmi juures läbi viidud, leiti lõhnaainete
hetkelised heitkogused arvutuslikul teel.
Veiselautade korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:
Q = qi × LÜ, kus
Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);
qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81
„Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed” lisas ning mis on piimalehmade puhul 29 OU/LÜ/s, mullikate puhul 11 OU/LÜ/s
ja vasikate puhul 10 OU/LÜ/s.
LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Põllumajandusministri 30.09.2019 määrus nr 73
„Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika ” Lisa 8 ning milleks
on piimalehmade puhul 1,00, lehmmullikate puhul 0,49 ja lehmvasikate puhul 0,14.
72 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 101/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Sõnnikuhoidlate korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:
Q = qi × S, kus
Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);
qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81
„Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed” lisas;
S – pindallika pindala (m²).
Kuna sõnnikuhoidlate puhul pole eelpool mainitud määruses eriheidet toodud, siis lõhna
hindamiseks kasutati Saksamaal kasutatavaid eriheiteid (VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1:
Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine,
Rinder, Geflügel, Pferde, 2011)73. Vedela ja tahke veisesõnniku puhul on eriheiteks 3 OU/s/m2.
Lõhna heite hindamisel arvestati, et vedelsõnnikuhoidlad on kaetud loomuliku koorikiga, vajadusel
lisatakse ka põhku ning mille puhul väheneb heide vähemalt 80%74. Alternatiiv 2 puhul rajatakse
üks tahesõnnikuhoidla katusega. Arvutustes on arvestatud, et katusega hoidlast lõhnaheidet ei
esine.
Käesoleva töö raames võeti sõnnikuhoidlate puhul lõhnaühendite hajumise hindamisel arvesse ka
asjaolu, et kui välitemperatuur on alla 0˚C, siis lõhnaainete heidet hoidlatest ei esine.
Lõhna tekkimine laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest sõltub väga paljudest teguritest. Olulised on
siinkohal nii sõnniku füüsikalistest omadustest nagu sõnniku pH, ruumi ja sõnniku temperatuur ja
niiskus, hapniku sisaldus kui ka loomade söötmine, millest tuleneb sõnniku keemiline koostis (nt
proteiini sisaldus sõnnikus). Laudahoonetes mängib rolli nt ka sõnnikukanalite täituvus, nende
tühjendamise sagedus, samuti asemete kui ka lauda üldisem korrashoid jne. Hoidlate puhul
mõjutavad saasteainete tekkimist ja lendumist nt hoidlate täituvus, pinda katva kooriku olemasolu
ning sõnniku koostis. Eestis kui ka mujal läbi viidud ühekordsed lõhnateemalised uuringud annavad
küll hinnangu hetkeolukorra kohta, kuid lühikesel mõõteperioodil tehtud tulemusi ei ole
otstarbekas laiendada tervele aastale või tervele sarnasele tööstusele ilma algandmete pikemale
analüüsile ja seoste leidmisele.
Saasteainete hajumise arvutamine arvutimudeliga
Saasteainete hajumise hindamiseks maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme
(õhukvaliteedi) hindamiseks kasutab ELLE OÜ Suurbritannias Cambridge Environmental Research
Consultants (CERC) poolt loodud hajumisarvutusprogrammi ADMS 5.2. Mudel on koostatud
Suurbritannias Cambridge Ülikooli teadlaste ja suurtööstuste koostöös. Programm on kasutusel
peale Suurbritannia paljudes riikides. Alates 2005. aasta teisest poolest omab ADMS kasutusõigust
ka ELLE OÜ.
Eestis on hajumisarvutusprogrammidele nõuded kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister75.
ADMS 5.2 on nende nõuetega vastavuses. Hajumisarvutused on koostanud ELLE OÜ spetsialistid.
Saasteainete heitkoguste arvestamine ja õhukvaliteedi hindamise määramiseks kasutatav
võrdlusanalüüs
Mõju olulisuse hindamisel võrreldakse saasteainete hajumisarvutuste tulemusi eelkõige nende
elanikkonna ja keskkonna kaitseks seatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustega, mis on
73 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen
Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
74 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen
Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011
75 RT I, 08.12.2017, 7. „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84.
102/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
kehtestatud kehtiva keskkonnaministri määrusega76. Esitatud on igale saasteainele kehtestatud
piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud
saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud
õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta
keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud
saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 kehtestanud õhukvaliteedi piir-
või sihtväärtust.
Tulemuste visualiseerimine
Üheks oluliseks ADMS kasutamise eeliseks võrreldes teiste sarnaste programmidega on
hajumisarvutuste tulemuste – hajumisdiagrammide esitamise võimalus valitud kaardikihil, et
visualiseerida tekkivat saastetaset huvipakkuvas asukohas. Näiteks on oluline hinnata välisõhu
kvaliteedi taset tootmisterritooriumi piiril ning lähimate elumajade juures. Hajumiskaardil on see
võimalik.
Hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatavad hajumiskaardid koostatakse ELLE OÜ
spetsialistide poolt.
Hajumise esitamise aluskaardiks kasutatakse Maa-ameti aluskaartide rakendust. Aluskaardile
kantakse modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena
valmivad tööle lisatavad saasteainete hajumiskaardid. Hajumiskaardid koostati nendele
saasteainetele, millede koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool
tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest, kuna
väiksemate väärtuste puhul on saasteainete kontsentratsioonid välisõhus väga väikesed ning neid
pole mõistlik, visuaalse võrreldavuse huvides, kaardil näidata.
Meteoroloogilised andmed
Piirkonnas saasteainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on tellitud ja kasutatud 2014.-
2016. aasta vaatlusandmeid aegridadena Keskkonnaagentuuri (KAUR) Riigi Ilmateenistuse Pärnu
meteoroloogiajaamast. Täpsemalt on kirjeldatud meteoroloogilisi andmeid alapeatükis 3.5.
76 RT I, 06.03.2019, 12. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1“.
Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 103/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 3. Saasteainete heitkogused nullalternatiivi korral
Järgnevates tabelites on toodud Muraka veisefarmis tekkivate saasteainete heitkogused
nullalternatiivi korral. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud farmi maksimaalsest
võimalikust täituvusest. Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad.
104/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne e
Tabel 1. Ammoniaagi heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest nullalternatiivi puhul
NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast
Nr N sisaldus N sisaldus N
päevi, tk (24h)
N lendu- Nr
Karjatamis-
Karjatamis-
koefitsient
plaanil Aasta- välja- väljaheidetes NH3 sisaldus Hetke-
või Toodangu mine Hetke- Aastane, plaanil Aastane,
Pidamisviis loom, heidetes (arvestatud Sõnnikuhoidla tüüp lendumise välja- line,
kaardil rühm NH3-na, line, g/s t/a või t/a
arv kg/loom karjatamist), protsent, % heidetes, g/s
% kaardil
aastas t/a t/a
Vabapidamine,
skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla,
Piimalehmad
S1 sõnnikueemaldus >3 230 0 1,00 153,6 35,328 7,5 0,084 2,650 H1 ringja põhiplaaniga, 10 33,145 0,105 3,315
(10000kg)
korda päevas, vähene loomulik koorik
allapanu
Vabapidamine,
skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla,
Piimalehmad
S1 sõnnikueemaldus >3 230 0 1,00 153,6 35,328 7,5 0,084 2,650 H2 ringja põhiplaaniga, 10 33,145 0,105 3,315
(10000kg)
korda päevas, vähene loomulik koorik
allapanu
Piimalehmad Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla,
S6 140 0 1,00 153,6 21,504 7,5 0,051 1,613 H5 40 20,175 0,256 8,070
(10000kg) sügavallapanu loomulik koorik
Piimalehmad Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla,
S6 20 0 1,00 153,6 3,072 7,5 0,007 0,230 H8 40 2,882 0,037 1,153
(10000kg) sügavallapanu loomulik koorik
Lõaspidamine,
kraapkonveierid,
sõnnikueemaldus >3 Tahesõnnikuhoidla,
S3 Lehmmullikad 80 0 1,00 58,1 4,648 4,5 0,007 0,209 H8 40 4,476 0,057 1,790
korda päevas, rohke loomulik koorik
allapanu (avatud
süsteem)
Kokku 700 99,880 0,233 7,352 93,824 0,559 17,642
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 105/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 2. Ammoniaagi heitkogused laudahoonetest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa
nullalternatiivi puhul
NH3 heitkogus
Nr plaanil või kaardil
Hetkeline heitkogus, g/s Aastane heitkogus, t/a
S1 0,168 5,299
S3 0,007 0,209
S6 0,058 1,843
H1 0,105 3,315
H2 0,105 3,315
H5 0,256 8,070
H8 0,093 2,943
Kokku 0,793 24,994
Tabel 3. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest nullalternatiivi puhul
CH4 heitkogus laudahoonest CH4 heitkogus sõnnikuhoidlast
Nr
Nr
Karjatamis-
Karjatamis-
plaanil
koefitsient
Eriheide, Hetke- Eriheide, Hetke-
päevi, tk
Toodangu- Aasta- Aastane, plaanil Aastane,
(24h)
või kg/aasta/ line, Sõnnikuhoidla tüüp kg/aasta/ line,
kaardil rühm loom, tk t/a või t/a
loom g/s loom g/s
kaardil
Vedelsõnnikuhoidla,
Piimalehmad
S1 230 128 0 1,00 0,934 29,440 H1 ringja põhiplaaniga, 21 0,153 4,830
(10000kg)
loomulik koorik
Vedelsõnnikuhoidla,
Piimalehmad
S1 230 128 0 1,00 0,934 29,440 H2 ringja põhiplaaniga, 21 0,153 4,830
(10000kg)
loomulik koorik
Piimalehmad Tahesõnnikuhoidla,
S6 140 128 0 1,00 0,568 17,920 H5 3 0,013 0,420
(10000kg) loomulik koorik
Piimalehmad Tahesõnnikuhoidla,
S6 20 128 0 1,00 0,081 2,560 H8 3 0,002 0,060
(10000kg) loomulik koorik
Tahesõnnikuhoidla,
S3 Lehmmullikad 80 53 0 1,00 0,134 4,240 H8 1,1 0,003 0,088
loomulik koorik
Kokku 700 2,651 83,600 0,324 10,228
Tabel 4. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa
nullalternatiivi puhul
CH4 heitkogus
Nr plaanil või kaardil
Hetkeline, g/s Aastane, t/a
S1 1,867 58,880
S3 0,134 4,240
S6 0,649 20,480
H1 0,153 4,830
H2 0,153 4,830
H5 0,013 0,420
H8 0,005 0,148
Kokku 2,975 93,828
106/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne e
Tabel 5. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest nullalternatiivi puhul
N2O heitkogus hoidlast
Nr plaanil või
kaardil N produktsioon väljaheidetega kokku Dilämmastikoksiidi Hetkeline, Aastane,
Sõnniku liik
(arvestatud karjatamist), t/a lendumine, % g/s t/a
H1 Vedelsõnnik 35,328 0,1 0,001 0,035
H2 Vedelsõnnik 35,328 0,1 0,001 0,035
H5 Tahesõnnik 21,504 2 0,014 0,430
H8 Sügavallapanusõnnik 7,720 1 0,002 0,077
Kokku 99,880 0,018 0,578
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 107/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 4. Saasteainete heitkogused alternatiivide 1 ja 2 korral
Järgnevates tabelites on toodud Muraka veisefarmis tekkivate saasteainete heitkogused
alternatiivide 1 ja 2 korral. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud farmi maksimaalsest
võimalikust täituvusest. Väiksema loomade arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad.
108/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 1. Ammoniaagi heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest alternatiiv 1 puhul
NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast
Nr N sisaldus N sisaldus N
päevi, tk (24h)
N lendu- Nr
Karjatamis-
Karjatamis-
plaanil
koefitsient
Aasta- välja- väljaheidetes NH3 sisaldus Hetke-
või Toodangu mine Hetke- Aastane, plaanil Aastane,
Pidamisviis loom, heidetes (arvestatud Sõnnikuhoidla tüüp lendumise välja- line,
kaardil rühm NH3-na, line, g/s t/a või t/a
arv kg/loom karjatamist), protsent, % heidetes, g/s
% kaardil
aastas t/a t/a
Vabapidamine,
skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla,
Piimalehmad
S1a sõnnikueemaldus >3 356 0 1,00 153,6 54,682 7,5 0,130 4,101 H4 ringja põhiplaaniga, 10 51,303 0,163 5,130
(10000kg)
korda päevas, vähene loomulik koorik
allapanu
Vabapidamine,
skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla,
Piimalehmad
S1b sõnnikueemaldus >3 356 0 1,00 153,6 54,682 7,5 0,130 4,101 H3 ringja põhiplaaniga, 10 51,303 0,163 5,130
(10000kg)
korda päevas, vähene loomulik koorik
allapanu
Vabapidamine,
skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla,
Piimalehmad
S2 sõnnikueemaldus >3 350 0 1,00 153,6 53,760 7,5 0,128 4,032 H2 ringja põhiplaaniga, 10 50,439 0,160 5,044
(10000kg)
korda päevas, vähene loomulik koorik
allapanu
Vabapidamine,
skreeperseadmed, Vedelsõnnikuhoidla,
Piimalehmad
S2 sõnnikueemaldus >3 350 0 1,00 153,6 53,760 7,5 0,128 4,032 H1 ringja põhiplaaniga, 10 50,439 0,160 5,044
(10000kg)
korda päevas, vähene loomulik koorik
allapanu
Lõaspidamine,
kraapkonveierid,
sõnnikueemaldus >3 Tahesõnnikuhoidla,
S3 Lehmmullikad 60 0 1,00 58,1 3,486 4,5 0,005 0,157 H5 40 3,357 0,043 1,343
korda päevas, rohke loomulik koorik
allapanu (avatud
süsteem)
Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla,
S3 Lehmvasikad 140 0 1,00 34,2 4,788 5 0,008 0,239 H6 40 4,591 0,058 1,836
sügavallapanu loomulik koorik
Kokku 1612 225,157 0,528 16,663 211,432 0,746 23,527
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 109/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 2. Ammoniaagi heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa
alternatiiv 1 puhul
NH3 heitkogus
Nr plaanil või kaardil
Hetkeline heitkogus, g/s Aastane heitkogus, t/a
S1a 0,130 4,101
S2 0,256 8,064
S3 0,013 0,396
S1b 0,130 4,101
H1 0,160 5,044
H2 0,160 5,044
H3 0,163 5,130
H4 0,163 5,130
H5 0,043 1,343
H6 0,058 1,836
Kokku 1,274 40,190
Tabel 3. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest alternatiiv 1 puhul
CH4 heitkogus laudahoonest CH4 heitkogus sõnnikuhoidlast
Nr
Nr
Karjatamis-
Karjatamis-
plaanil
koefitsient
Eriheide, Hetke- Eriheide, Hetke-
päevi, tk
Toodangu- Aasta- Aastane, plaanil Aastane,
(24h)
või kg/aasta/ line, Sõnnikuhoidla tüüp kg/aasta/ line,
kaardil rühm loom, tk t/a või t/a
loom g/s loom g/s
kaardil
Vedelsõnnikuhoidla,
Piimalehmad
S1a 356 128 0 1,00 1,445 45,568 H4 ringja põhiplaaniga, 21 0,237 7,476
(10000kg)
loomulik koorik
Vedelsõnnikuhoidla,
Piimalehmad
S1b 356 128 0 1,00 1,445 45,568 H3 ringja põhiplaaniga, 21 0,237 7,476
(10000kg)
loomulik koorik
Vedelsõnnikuhoidla,
Piimalehmad
S2 350 128 0 1,00 1,421 44,800 H2 ringja põhiplaaniga, 21 0,233 7,350
(10000kg)
loomulik koorik
Vedelsõnnikuhoidla,
Piimalehmad
S2 350 128 0 1,00 1,421 44,800 H1 ringja põhiplaaniga, 21 0,233 7,350
(10000kg)
loomulik koorik
Tahesõnnikuhoidla,
S3 Lehmmullikad 60 53 0 1,00 0,101 3,180 H5 1,1 0,002 0,066
loomulik koorik
Tahesõnnikuhoidla,
S3 Lehmvasikad 140 53 0 1,00 0,235 7,420 H6 1,1 0,005 0,154
loomulik koorik
Kokku 1612 6,067 191,336 0,947 29,872
110/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 4. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa
alternatiiv 1 puhul
CH4 heitkogus
Nr plaanil või kaardil
Hetkeline, g/s Aastane, t/a
S1a 1,445 45,568
S2 2,841 89,600
S3 0,336 10,600
S1b 1,445 45,568
H1 0,233 7,350
H2 0,233 7,350
H3 0,237 7,476
H4 0,237 7,476
H5 0,002 0,066
H6 0,005 0,154
Kokku 7,014 221,208
Tabel 5. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest alternatiiv 1 puhul
N2O heitkogus hoidlast
Nr plaanil või
kaardil N produktsioon väljaheidetega kokku Dilämmastikoksiidi Hetkeline, Aastane,
Sõnniku liik
(arvestatud karjatamist), t/a lendumine, % g/s t/a
H1 Vedelsõnnik 53,760 0,1 0,002 0,054
H2 Vedelsõnnik 53,760 0,1 0,002 0,054
H3 Vedelsõnnik 54,682 0,1 0,002 0,055
H4 Vedelsõnnik 54,682 0,1 0,002 0,055
H5 Tahesõnnik 3,486 2 0,002 0,070
H6 Sügavallapanusõnnik 4,788 1 0,002 0,048
Kokku 225,157 0,011 0,334
Tabel 6. Saasteainete heitkogused põletusseadmetest, kehtib nii alternatiiv 1 kui
alternatiiv 2 puhul
Nr plaanil või kaardil K1 K2
Nimisoojusvõimsus: 0,1 MW 0,144 MW
Kasutegur 0,9 0,9
Kütus: Diislikütus Diislikütus
Katla tüüp Põleti Põleti Heitkogused kokku
Püüdeseade - -
Väävli sisaldus: 0,001 % 0,001 %
Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg 43 MJ/kg
Aastane kogus: 8 tonni 0,05 tonni
Eriheide q, Eriheide q,
Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane
g/GJ; tahm g/GJ; tahm
Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus,
- % PM2,5- - % PM2,5-
g/s t/a g/s t/a g/s t/a
st st
Lämmastikdioksiid 111 0,011 0,038 111 0,016 0,0002 0,027 0,038
Süsinikoksiid 42 0,004 0,014 42 0,006 0,00009 0,010 0,015
Lenduvad orgaanilised
ühendid (välja arvatud 5 0,0005 0,002 5 0,0007 0,00001 0,001 0,002
metaan)
Vääveldioksiid - 0,00005 0,0002 - 0,00007 0,000001 0,0001 0,0002
Osakesed 40 0,004 0,014 40 0,006 0,00009 0,010 0,014
Peenosakesed 6 0,0006 0,002 6 0,0009 0,00001 0,001 0,002
Eriti peened osakesed 6 0,0006 0,002 6 0,0009 0,00001 0,001 0,002
Süsinikdioksiid 20,2 - 25,460 20,2 - 0,159 - 25,620
Raskmetallid ja POSid: q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a mg/s kg/a
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 111/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Nr plaanil või kaardil K1 K2
Nimisoojusvõimsus: 0,1 MW 0,144 MW
Kasutegur 0,9 0,9
Kütus: Diislikütus Diislikütus
Katla tüüp Põleti Põleti Heitkogused kokku
Püüdeseade - -
Väävli sisaldus: 0,001 % 0,001 %
Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg 43 MJ/kg
Aastane kogus: 8 tonni 0,05 tonni
Eriheide q, Eriheide q,
Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane
g/GJ; tahm g/GJ; tahm
Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus,
- % PM2,5- - % PM2,5-
g/s t/a g/s t/a g/s t/a
st st
Elavhõbe ja ühendid,
ümberarvutatana 0,1 0,00001 0,00003 0,1 0,00001 0,0000002 0,00002 0,00003
elavhõbedaks
Kaadmium ja
anorgaanilised ühendid,
0,3 0,00003 0,0001 0,3 0,00004 0,0000006 0,00007 0,0001
ümberarvutatuna
kaadmiumiks
Plii ja anorgaanilised
ühendid, 10 0,001 0,003 10 0,001 0,00002 0,002 0,003
ümberarvutatuna pliiks
Vask ja anorgaanilised
ühendid, 6 0,0006 0,002 6 0,0009 0,00001 0,001 0,002
ümberarvutatuna vaseks
Tsingiühendid,
5 0,0005 0,002 5 0,0007 0,00001 0,001 0,002
ümberarvutatuna tsingiks
Arseen ja anorgaanilised
ühendid,
44,5 0,004 0,015 44,5 0,006 0,0001 0,011 0,015
ümberarvutatuna
arseeniks
Kroomi (VI) ühendid,
ümberarvutatuna 20 0,002 0,007 20 0,003 0,00004 0,005 0,007
kroomiks
Nikkel ja lahustavad
ühendid, 200 0,020 0,069 200 0,029 0,0004 0,049 0,069
ümberarvutatuna nikliks
112/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 7. Ammoniaagi heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest alternatiiv 2 puhul
NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast
Nr N sisaldus N sisaldus N
päevi, tk (24h)
N lendu- Nr
Karjatamis-
Karjatamis-
plaanil
koefitsient
Aasta- välja- väljaheidetes NH3 sisaldus Hetke-
või Toodangu mine Hetke- Aastane, plaanil Aastane,
Pidamisviis loom, heidetes (arvestatud Sõnnikuhoidla tüüp lendumise välja- line,
kaardil rühm NH3-na, line, g/s t/a või t/a
arv kg/loom karjatamist), protsent, % heidetes, g/s
% kaardil
aastas t/a t/a
Vabapidamine,
skreeperseadmed,
Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S1a sõnnikueemaldus 356 0 1,00 153,6 54,682 7,5 0,130 4,101 H4 10 51,303 0,163 5,130
(10000kg) põhiplaaniga, loomulik koorik
>3 korda päevas,
vähene allapanu
Vabapidamine,
skreeperseadmed,
Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S1b sõnnikueemaldus 356 0 1,00 153,6 54,682 7,5 0,130 4,101 H3 10 51,303 0,163 5,130
(10000kg) põhiplaaniga, loomulik koorik
>3 korda päevas,
vähene allapanu
Vabapidamine,
skreeperseadmed,
Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S2 sõnnikueemaldus 350 0 1,00 153,6 53,760 7,5 0,128 4,032 H2 10 50,439 0,160 5,044
(10000kg) põhiplaaniga, loomulik koorik
>3 korda päevas,
vähene allapanu
Vabapidamine,
skreeperseadmed,
Piimalehmad Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S2 sõnnikueemaldus 350 0 1,00 153,6 53,760 7,5 0,128 4,032 H1 10 50,439 0,160 5,044
(10000kg) põhiplaaniga, loomulik koorik
>3 korda päevas,
vähene allapanu
Vabapidamine, Tahesõnnikuhoidla, loomulik
S4 Lehmvasikad 350 0 1,00 34,2 11,970 5 0,019 0,599 H6 40 11,477 0,146 4,591
sügavallapanu koorik
Vabapidamine,
S4 Lehmvasikad 50 0 1,00 34,2 1,710 5 0,003 0,086 H7 Tahesõnnikuhoidla,varikatus 20 1,640 0,010 0,328
sügavallapanu
Vabapidamine,
skreeperseadmed,
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S5 Lehmmullikad sõnnikueemaldus 500 0 1,00 58,1 29,050 7,5 0,069 2,179 H3 10 27,255 0,086 2,726
põhiplaaniga, loomulik koorik
>3 korda päevas,
vähene allapanu
Vabapidamine, Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S5 Lehmmullikad 600 0 1,00 58,1 34,860 7,5 0,083 2,615 H4 10 32,706 0,104 3,271
skreeperseadmed, põhiplaaniga, loomulik koorik
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 113/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
NH3 heitkogus laudahoonest NH3 heitkogus sõnnikuhoidlast
Nr N sisaldus N sisaldus N
päevi, tk (24h)
N lendu- Nr
Karjatamis-
Karjatamis-
plaanil
koefitsient
Aasta- välja- väljaheidetes NH3 sisaldus Hetke-
või Toodangu mine Hetke- Aastane, plaanil Aastane,
Pidamisviis loom, heidetes (arvestatud Sõnnikuhoidla tüüp lendumise välja- line,
kaardil rühm NH3-na, line, g/s t/a või t/a
arv kg/loom karjatamist), protsent, % heidetes, g/s
% kaardil
aastas t/a t/a
sõnnikueemaldus
>3 korda päevas,
vähene allapanu
Kokku 2912 294,473 0,689 21,743 276,563 0,991 31,263
114/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 8. Ammoniaagi heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa
alternatiiv 2 puhul
NH3 heitkogus
Nr plaanil või kaardil
Hetkeline heitkogus, g/s Aastane heitkogus, t/a
S1a 0,130 4,101
S2 0,256 8,064
S4 0,022 0,684
S5 0,152 4,793
S1b 0,130 4,101
H1 0,160 5,044
H2 0,160 5,044
H3 0,249 7,856
H4 0,266 8,401
H6 0,146 4,591
H7 0,010 0,328
Kokku 1,681 53,007
Tabel 9. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest alternatiiv 2 puhul
CH4 heitkogus laudahoonest CH4 heitkogus sõnnikuhoidlast
Nr
Nr
Karjatamis-
Karjatamis-
plaanil
koefitsient
Eriheide, Hetke- Eriheide, Hetke-
päevi, tk
Toodangu- Aasta- Aastane, plaanil Aastane,
(24h)
või kg/aasta/ line, Sõnnikuhoidla tüüp kg/aasta/ line,
kaardil rühm loom, tk t/a või t/a
loom g/s loom g/s
kaardil
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
Piimalehmad
S1a 356 128 0 1,00 1,445 45,568 H4 põhiplaaniga, loomulik 21 0,237 7,476
(10000kg)
koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
Piimalehmad
S1b 356 128 0 1,00 1,445 45,568 H3 põhiplaaniga, loomulik 21 0,237 7,476
(10000kg)
koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
Piimalehmad
S2 350 128 0 1,00 1,421 44,800 H2 põhiplaaniga, loomulik 21 0,233 7,350
(10000kg)
koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
Piimalehmad
S2 350 128 0 1,00 1,421 44,800 H1 põhiplaaniga, loomulik 21 0,233 7,350
(10000kg)
koorik
Tahesõnnikuhoidla, loomulik
S4 Lehmvasikad 350 53 0 1,00 0,588 18,550 H6 1,1 0,012 0,385
koorik
S4 Lehmvasikad 50 53 0 1,00 0,084 2,650 H7 Tahesõnnikuhoidla,varikatus 1,1 0,002 0,055
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S5 Lehmmullikad 500 53 0 1,00 0,840 26,500 H3 põhiplaaniga, loomulik 6 0,095 3,000
koorik
Vedelsõnnikuhoidla, ringja
S5 Lehmmullikad 600 53 0 1,00 1,008 31,800 H4 põhiplaaniga, loomulik 6 0,114 3,600
koorik
Kokku 2912 8,252 260,236 1,163 36,692
Tabel 10. Metaani heitkogused lautadest ja sõnnikuhoidlatest heiteallikate kaupa alternatiiv
2 puhul
CH4 heitkogus
Nr plaanil või kaardil
Hetkeline, g/s Aastane, t/a
S1a 1,445 45,568
S2 2,841 89,600
S4 0,672 21,200
S5 1,849 58,300
S1b 1,445 45,568
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 115/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
CH4 heitkogus
Nr plaanil või kaardil
Hetkeline, g/s Aastane, t/a
H1 0,233 7,350
H2 0,233 7,350
H3 0,332 10,476
H4 0,351 11,076
H6 0,012 0,385
H7 0,002 0,055
Kokku 9,416 296,928
Tabel 11. Dilämmastikoksiidi heitkogused sõnnikuhoidlatest alternatiiv 2 puhul
N2O heitkogus hoidlast
Nr plaanil või
kaardil N produktsioon väljaheidetega kokku Dilämmastikoksiidi Hetkeline, Aastane,
Sõnniku liik
(arvestatud karjatamist), t/a lendumine, % g/s t/a
H1 Vedelsõnnik 53,760 0,1 0,002 0,054
H2 Vedelsõnnik 53,760 0,1 0,002 0,054
H3 Vedelsõnnik 83,732 0,1 0,003 0,084
H4 Vedelsõnnik 89,542 0,1 0,003 0,090
H6 Sügavallapanusõnnik 11,970 1 0,004 0,120
H7 Sügavallapanusõnnik 1,710 1 0,0005 0,017
Kokku 294,473 0,013 0,418
116/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 5. Lõhnaühendite hajumiskaardid
Saasteaineitele hajumiskaarte ei koostatud, kuna saasteainete maksimaalne tekkiv arvutuslik
õhukvaliteedi tase maapinnalähedases õhukihis väljaspool tootmisterritooriumi oli väiksem kui 30%
õhukvaliteedi taseme piirväärtustest.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 117/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 1. Nullalternatiiv – lõhnatundide esinemissagedus
118/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 2. Alternatiiv 1 – lõhnatundide esinemissagedus
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 119/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 3. Alternatiiv 2 – lõhnatundide esinemissagedus
120/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 6. Aruande kohta esitatud seisukohad
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 121/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
122/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 123/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
124/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 125/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
126/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 127/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
128/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 129/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
130/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 131/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
132/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 7. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta
1. Keskkonnaameti teade, mis avaldati Keskkonnaameti leheküljel ning välja prindituna
kavandata tegevuse asukohas ja selle lähiümbruses
2. Väljavõte portaalist Ametlikud Teadaanded
3. Väljavõte Tori valla facebooki lehelt
4. Väljavõte RING FM MEDIA OÜ Tre Raadio veebilehelt
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 133/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
134/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 135/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
136/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 137/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
138/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 139/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 8. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja
küsimused ning vastused nendele
140/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 141/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
142/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 143/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
144/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 145/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 9. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku
arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri
1. Arutelul osalenute nimekirjad
2. KMH aruande avaliku arutelu ettekande slaidid
3. KMH avaliku arutelu protokoll
146/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 147/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
148/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 149/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
150/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 151/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
152/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 153/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
154/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 155/156
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
156/156 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ