dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haljala vallas Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu avalikust väljapanekust teavitamine

Rahandusministeerium · 29. märts 2022
Viit
15-3/2894-1
Registreeritud
29. märts 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haljala Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus (Jõgeva ja Tartu maakond))

Failid

  • 📎Essu Visuoja-Madismäe DP.asice10326 KB
  • 📎HVVK_220322_O39_Essu_Visuoja.ja.MadismäeDP_KSHalgatamata.jätmine.asice2608 KB
  • 📎HVVK_220322_O40_Essu_Visuoja.ja.MadismäeDP_vastuv6tmine.asice10437 KB
  • 📎OY 6ITSENG_KMHe_Severitas.pdf2860 KB
  • 📎Visuoja ja Madismäe DP avalikust väljapanekust teavitamine.pdf119 KB

Sisu (failidest)

OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA KOOSTAJA Käesolevaga koostatakse detailplaneering Haljala vallas Essu külas asuvatele Visuoja ja Madismäe maaüksustele. Detailplaneeringu nimetus on “Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering”. Detailplaneeringu koostamise aluseks on maaomaniku Osaühingu Õitseng tegevjuhi Kristjan Mitt avaldus Haljala Vallavalitsusele ja Haljala Vallaolikogu poolt 24. aprillil 2019. a välja antud otsus nr 94 “Detailplaneeringu koostamise algatamine Essu külas Visuoja ja Madismäe maaüksusele”. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on:  Haljala valla üldplaneeringu muutmine:  ehitusõiguse määramine noorkarjalauda ja lägahoidla rajamiseks;  ehitusõiguse määramine tehnilise taristu rajamiseks;  ehitise olulisemate arhitektuur-ehituslike tingimuste seadmine;  juurdepääsude, parkimise ja liikluskorralduse lahendamine;  haljastuse, heakorrastuse ja keskkonnakaitseliste põhimõtete seadmine;  muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine. Detailplaneeeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt- planeerija Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277. 2. LÄHTEOLUKORD 2.1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed Planeeritava ala pindala on ligikaudu 11,7 hektarit. Madismäe maaüksuse (katastritunnus 19003:002:0011) pindala on 50,0 ha, Visuoja maaüksuse (katastritunnus 19003:002:0028) pindala on 49,99 ha. Mõlema maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. 3 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 2.2 Olemasolevad sihtotstarbed Planeeringualaga piirnevad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Kinnistutest ida pool paikneb riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee (katastritunnus 19003:002:1480). Visuoja maaüksuse ning riigitee katastriüksuse vahel paikneb maatulundusmaa sihtotstarbega Ritsika (katastritunnus 19003:002:0119) maaüksus, mille maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Visuoja ja Madismäe maaüksuste sees paikneb Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. Visuoja maaüksuse sees paikneb Pahla alajaama kinnistu (katastritunnus 19003:002:1130), mille maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa. Visuoja maaüksusest põhja pool paikneb Vendla kinnistu (katastritunnus 19003:002:0072), mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. 2.3. Ehituslik ja looduslik situatsioon Olemasolevat situatsiooni kajastavad joonised “Situatsiooniskeem” (leht 1/4) ja “Olemasolev olukord” (leht 2/4). Joonistel on näidatud olemasolevad ehitised ja tehnovõrgud, samuti kitsendustega kaetud alad. Visuoja ja Madismäe maaüksused asuvad Essu küla keskusest linnulennul umbes 1,6 kilomeetri kaugusel. Maaüksused on hoonestatud. Madismäe maaüksusel paiknevad Ehitisregistri andmetel sõnnikuhoidla, laguun-tüüpi lägahoidla, küün, sõnnikuhoidla, veiselaut ja Madismäe päikeseelektrijaam. Madismäe kinnistul paiknev biotiik on Ehitisregistri andmetel lammutatud. Visuoja maaüksusel paiknevad kaks silohoidlat, Tammispea lüpsikarjafarm I, küün, praagahoidla, tuletõrje veehoidla, tahkesõnnikuhoidla, puurkaev ja kütusehoidla. Lepa on lähim hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistu, mille lõunapiir paikneb 158 meetri kaugusel Madismäe kinnistul asuvast farmihoonest. Visuoja ja Madismäe maaüksusi läbib ida lääne suunas 17167 Varangu-Essu teelt algav 4 meetri laiune kruusakattega tee. Tegemist on avalikus kasutuses oleva teega. Hoonetest põhja pool on algusega riigiteelt olemas teine 5,2 meetri laiune kruusakattega tee, mis viib olemasolevate ehitisteni. Juurdepääsud planeeringualale on tagatud neid teid mööda. Teede katendid on heas seisukorras ning liiklusintensiivsus on madal. Teid kasutavad peamiselt põlluharijad, kohalikud 4 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. elanikud ja nende külalised. Liiklusvahenditeks on põhiliselt sõiduautod ja põllutöömasinad. Kõnniteed puuduvad. Kõlvikuliselt on mõlemal maaüksusel tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa moodustavad looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne). Kraavid kulgevad paralleelselt teedega. Maaüksustele on välja ehitatud kuivendussüsteemid koos niisutussüsteemiga. Kuna niisutussüsteemi pole kaua kasutatud, on see ilmselt amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu. Visuoja maaüksustel paiknevad madalpinge elektrimaakaablid ja madal- ning keskpinge elektriõhukaablid. Madismäe maaüksusel paiknevad madalpinge elektrimaakaablid, mis varustavad lägahoidlaid elektriga ning lauda ja lägahoidlate vahelised kanalisatsioonitorud. Visuoja maaüksusel paiknevad tehnovõrkudest veel puurkaev ja tulekustutusveehoidla. 2.4. Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku omavalitsuse nõudmistele ning kinnistu omaniku soovidele ning vajadustele. Ehituslikust seisukohast on tegemist loomakasvatushoonete rajamisega selleks sobival maa-alal olemasoleva sama kasutusotstarbega hoonete kõrvale. Planeeringulahenduse elluviimisel on võimalik arendada loomakasvatust ilma uut tehnilist taristut rajamata. Piisab tehnovõrkude laiendamisest uude hoonesse ja lägahoidlasse. Planeeritav krunt on piisavalt avar, et mahutada sellele veel üks laut ja lägahoidla. Tegemist on loomakasvatuseks ja põllumajandustoodete tootmiseks sobiva piirkonnaga. Loodav hoonestus peab sobima antud keskkonda. 2.5. Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja kehtivad detailplaneeringud Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Haljala valla üldplaneering. Haljala valla volikogu kehtestas Haljala valla üldplaneeringu 18. mail 2010. a määrusega nr 10. Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringuga kavandatu elluviimiseks, kuid sellega võib ka põhjendatud vajadusel taotleda üldplaneeringu põhilahenduse muutmist. 5 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuur- rohumaa. Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida põllumajandushoonet, mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000m², tuleb koostada detailplaneering. Lähtudes üldplaneeringust tuleb loomapidamishoonete rajamisel arvestada üldplaneeringu tabelis 4 toodud kujadega. Tabelist 4 lähtuvalt on planeeritava veiste noorkarjalauda kuja 700 meetrit. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Haljala valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4 sätestatud loomapidamishoone kuja osas. Kuna lähemal kui 700 meetrit asub elamuid, siis on detailplaneeringu algatamisel sellega arvestatud ja tehakse ettepanek vähendada üldplaneeringus kehtestatud kuja 250 meetrini. Uue loomapidamishoone kuja 700 meetrit arvestatakse: 1. maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel paiknevad elamud, 2. elamumaa sihtotstarbega kinnistud (elamutega või ilma elamuteta). Detailplaneeringu lahenduse kohaselt jäävad 700 meetri raadiusesse uue loomapidamishoone hoonestusalast: 1. Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 2. Ritsika kinnistu (katastritunnus 19003:002:0119), maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa; 3. Kalju kinnistu (katastritunnus 19003:002:1161), maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa; 6 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 4. Kruusamäe kinnistu (katastritunnus 19003:002:0851), maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa; 5. Kaasiku kinnistu (katastritunnus 19003:002:0009), maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa; 6. Tammispea tee 18 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0079), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 7. Tammispea tee 17 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0254), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 8. Tammispea tee 13 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0109), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 9. Tammispea tee 15b kinnistu (katastritunnus 19003:002:0253), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 10. Tammispea tee 13b kinnistu (katastritunnus 19003:002:0117), maakasutuse sihtotstarve elamumaa. Lähim olemasolev elamu Kalju kinnistul jääb kaugemale kui 210 meetrit, teised elamud jäävad kaugemale kui 250 meetrit planeeritavast põllumajandushoone hoonestusalast. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Haljala valla üldplaneeringu põhilahendust. Planeeritakse vähendada Haljala valla üldplaneeringuga kehtestatud loomapidamishoone kuja Visuoja ja Madismäe maaüksustel. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250 meetrit (noorkarjalauda hoonestusalast), sealhulgas Kalju katastriüksusel (katastritunnus 19003:002:1161) 210 meetrit. Planeeringulahenduse muudatusettepanek on kajastatud joonisel 4/4 “Maakasutuse sihtotstarbed, kujad”. Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal ja lähiümbruses puuduvad. 3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMIS LAHENDUS 3.1. Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve Koostatud detailplaneering ei tee ettepanekut kruntide jagamiseks. Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku säilitada olemasolevad maakasutuse sihtotstarbed: Visuoja ja Madismäe maaüksustel jätta maakasutuse sihtotstarbeks 100% põllumajandusmaa, katastris 100% maatulundusmaa. Põhjuseks on asjaolu, et Madismäe maaüksusel saaks määrata ainult 7% ja Visuoja maaüksusel ainult 2% 7 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. maast põllumajandusliku tootmisehitise maaks. Maaüksusele ei ole proprtsionaalne määrata eraldi nii väikest maakasutuse sihtotstarvet. 3.2. Ehitusõigus Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritav hoonestusala, mis paikneb vähemalt 4 meetri kaugusel maaüksuste piiridest. Ehitustegevus on planeeritud olemasoleva farmikompleksi territooriumile. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi, millel puudub oluline keskkonnamõju, võib vajadusel ehitada ka väljapoole hoonestusala. Pos 1 maksimaalne täisehitusprotsent on 31%, Pos 2 maksimaalne täisehitusprotsent on 14%. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt määratakse Madismäe ja Visuoja maaüksustele ehitusõigus loomapidamishoonete kompleksi laiendamiseks. Kummalegi maaüksusele on planeeringulahenduse kohaselt lubatud ehitada kokku 4 hoonet, kokku võib kahel maaüksusel olla kuni 8 hoonet. Üldplaneeringu punkt 1.10 käsitleb põllumajanduslikku reostust. Haritava maa ühe hektari kohta tohib pidada kuni 1,5 loomühikule vastaval hulgal loomi. Pos 1 võib lisaks olemasolevatele hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid ja lisaks olemasolevatele rajatistele kuni 1000 m² rajatisi. Pos 2 võib lisaks olemasolevatele hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid. Rajatisi juurde ei planeerita. Maaüksustele võib ehitada kuni kahekorruseliseid hooneid kõrgusega kuni 10,0 meetrit ja rajatisi kõrgusega kuni 5 meetrit. Hooned projekteeritakse minimaalselt ühekorruselised ja minimaalselt vastavad TP3 klassi nõuetele. Lähtudes tuleohutuse nõuetest on tegemist 1. tuleohuklassi kuuluva ja minimaalselt II tulekaitsetasemega VI kasutusviisiga hoonega (tööstus- ja laohooned). Maksimaalne lubatud kõrgus 14 meetrit. Planeeringulahenduses on näidatud ehitiste soovituslikud asukohad. Tähtis on hoonete funktsionaalsus. Kaasaegsed hooned projekteeritakse optimaalse pindalaga ja lihtsate vormidega. Suuremate hoonemahtude puhul on soovitav fassaade liigendada. Hoonete välisviimistlus ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobima kinnistu ning seda ümbritseva 8 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. keskkonnaga. Hoonete värvilahendused määratakse projektiga. Välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Hoonete ehitamiseks ja viimistlemiseks kasutatakse tootmishoonetele sobivaid ehitustooteid ja materjale. Hoone katuse kuju ja täpne katusekalle lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus lähtudes konkreetsetest vajadustest. Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter, elektri madalpingeliinidest kaugemale kui 2 meetrit ja elektri keskpingeliinidest kaugemale kui 10 meetrit. Ehitatavad hooned tuleb (vt siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ §12) vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks. Arhitektuurne ehitusprojekt tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea ehitustavaga ning arvestades tellija vajadusi. Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Haljala valla üldplaneeringus. Ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala Vallavalitsusega. Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus. 4. LIIKLUSKORRALDUS Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine planeeringualal toimub vastavalt Ehitusseadustikus ja Liiklusseaduses kehtestatud nõuetele. Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Juurdepääsud planeeringualale on olemas riigimaanteelt 17167 Varangu-Essu tee. Planeeritavad hoonestusalad jäävad ca 121 m kaugusele maantee katendist. Planeeringualal pargivad peamiselt traktorid koos haakeriistadega ning mõned sõiduautod. Parkimiskohtade arv olemasolevatel platsidel on piisav. 9 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mis jõustus 01.07.2015 a. Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud olemasoleva keskpinge elektriõhuliinist, madalpinge elektriõhuliinist ja sidekaablist tulenevad kitsendusalad. Keskpinge õhuliini kaitsevöönd on 10 m liini teljest, madalpinge õhuliini kaitsevöönd on 2 m liini teljest ning maakaabli kaitsevöönd on 1 m maakaabli teljest. Avalikult kasutatava riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee kaitsevöönd on 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Külgnähtavuse ala on 20 meetrit tase rahuldav V=100 km/h juures ja nähtavuskolmnurkade ulatus 320 m V=90 km/h juures. Visuoja kinnistu idaservas on Kunda lubjakivi maardlast tulenev kitsendusala. Haljala valla üldplaneeringuga on määratud uuteloomapidamishoonete kuja 700 meetrit. Kuja vähendamise ettepanekut vaata pt. 2.5. Maaüksustel paikneb maaparandusehitise reguleeriv võrk Liivaaru 1 (MPS kood 1107570020030), milleks on kuivenduskraavid ja drenaažitorustikud. Maaüksuste hoonestamisel tuleb jälgida, et olemasolevat süsteemi ei jagataks mittetöötavateks osadeks. Süsteemi idapoolsesse ossa rajatavate ehitiste ümber tuleb rajada drenaaž, mis ühendatakse olemasoleva drenaažisüsteemiga. Visuoja maaüksusel paikneb puurkaev, mille sanitaarkaitseala on lähtudes Veeseaduse §149 50 m puurkaevu tsentrist. Olemasolevatel kraavidel on veekaitsevööd lähtudes Veeseaduse §118 1 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist. 6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD 6.1. Heakorrastus Planeeringuala asub kõlvikuliselt rohumaal. Maaüksustel kasvavad üksikud puud. Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning parandada inimeste töö-ja elukeskkonda. Haljastuse rajamisel arvestada kaitsevöönditega. Lepa kinnistu lõunapiirile istutada 10 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. kõrghaljastus, vähendamaks loomapidamisest tulenevaid mõjusid (vt ptk 5), milleks on näiteks lõhnad, müra jne. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust. Soovitatav on paigaldada valgustid sissesõidutee äärde või hoonete sissepääsude kohale. 6.2. Kattega alad Ümber rajatava noorkarjalauda planeeritakse katendiga ala. Katendiga alalt on kergem juhtida sademevett selleks mõeldud kohta. 6.3. Piirded Loomapidamises kasutatakse maa-alade piiramiseks elektrikarjuseid, hoonete ümbruse ning alajaama võib ümbritseda piirdega. Piirded võib rajada kuni 2 meetri kõrgused. Piirded peavad olema läbipaistvad. Piirded võib vajadusel rajada ööseks suletavatena. Piirete rajamine ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada talvel lumekoristustöid või piirata liiklejate nähtavust. 7. KESKKONNAKAITSE Lähtudes Haljala Vallavalitsuse 24. aprill 2019 korraldusest nr 94, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõjude hindamine ei ole vajalik, detailplaneeringule koostatakse eelhinnang. Planeeringualal tegutseb Osaühing Õitseng, kellele on väljastatud kompleksluba nr KKL/300799 Tammispea veisefarmi käitamiseks. Kehtiva loa kohaselt peetakse veisefarmis 460 lüpsilehma, 180 noorlooma ning 59 vasikat. Põhjavee kaitstuse seisukohalt on tegemist on kaitsmata või nõrgalt kaitstud alaga ning keskkonna reostustaluvus on madal. Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad ehitised ning uued tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele. Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ja selle ümbruses ei paikne. 11 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping. Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud peamiselt olmejäätmete hoidmisega. Prügikonteineri paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga. Konteiner peab olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada konteinerile eraldi ehitis või paigutada ta haljastuse varju. Prügikonteineri tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs planeeringualale on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu. Planeeringualal ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete konteiner. Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille ülesanne on teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele. 8. TEHNOVÕRGUD Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal Pahla alajaama kinnistul alajaam ning maaüksusi läbivad elektri keskpinge ja madalpinge õhuliinid. Visuoja kinnistul paiknevad puurkaev ja sidekaabel. Madismäe kinnistul on kaks lägahoidlat, kumbki mahuga 6000m3. Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“. Projekteerimistingimustes kehtestatakse konkreetsed nõuded tehnovõrkude väljaehitamiseks. 8.1. Elektrivarustus Planeeringujoonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on kantud olemasolevad ja planeeritavad elektrikaablid. Planeeringualal paikneb Pahla alajaam (katastritunnus 12 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 19003:002:1130). Kompleksil on olemas elektriliitumine 3x200 A. Madismäe kinnistul paikneb päikese-elektrijaam. Loomakasvatuse laiendamiseks lisavõimsust ei vajata. Uued trassid, sealhulgas elektrikaablid projekteeritava lauda ja lägahoidlani, rajatakse tellija kulul. Selleks esitada Elektrilevi Osaühingule kirjalik taotlus. Kaablitevõrgu ümberehitus toimub samuti tellija kulul. Liitumis- ja transiitkilpide asukohad on näidatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Paigaldatavate kaablite margid täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peavad olema paigaldatud nii, et oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele. Kaitsevööndid on näidatud joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. 8.2. Side Sidevarustus on lahendatud olemasoleva maakaabli baasil. Sidekaabli asukoht geoalusel on orienteeruv. 8.3. Veevarustus Visuoja maaüksusel on olemas puurkaev ja veetoru kuni laudani. Uue lauda juurde ehitatava veetrassi sisestustorustiku läbimõõt valitakse vastavalt veetarbimis- arvutustele. Veevärgi torustiku peab projekteerima ja ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10. Veevarustuse torustiku minimaalne läbimõõt hooneteni võib olla 110 mm, minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm. Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019.a välja antud määruse nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas. Puurkaevu hooldusalas asuva maa-ala kasutamisel tuleb lähtuda Veeseadusest ja Keskkonnaministri 24.09.2019. a määrusest nr 61 “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks”. 13 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 8.4 Kanalisatsioon Reoveed kogutakse olemasolevatest ja projekteeritavatest hoonetest kokku isevoolselt ning suunatakse lägahoidlatesse. Ehitatavate kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale. Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused ” ja keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“. Põllumajanduslikus tegevuses tuleb juhinduda ka keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ toodud nõuetest. Enne hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja ehitatud. 8.5. Sademevete kanalisatsioon Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse pinnasesse. Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. 8.6. Küte Loomapidamisruume tavaliselt ei köeta. Kui uude lauta ehitatakse köetavaid ruume, siis küttesüsteemid rajatakse elektri, alternatiivsete energiaallikate või lokaalse kütte baasil. 8.7. Tervisekaitse Valgustus territooriumil ja hoonetes peab olema piisav ning peasissepääsud kaetud varikatustega. Ehitusõiguse elluviimisel ei tohi müratase planeeringu lähiümbruses paiknevatel elamu maa-aladel ületada keskkonnanaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestatud mürataseme normatiive. Ehitusmüra tasemed ei tohi 14 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 müratase ületadamäärusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehituse mõjualas asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05. 2002. a määruses nr 78 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” §3 sätestatud piirväärtusi. 8.8. Maaparandussüsteemid Maaparandussüsteemiga alale projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada olemasoleva kuivendussüsteemi torustikega (vt ptk 5. Kaitsevööndid, piirangud, servituudid). Vajadusel rajada uus maaparandussüsteemi torustik. Uue maaparandussüsteemitorustiku rajamine on arendaja kohustus. 9. TULEOHUTUS Detailplaneeringu koostamise peamisteks eesmärkideks on noorkarjalauda ehitamine umbes 350–le veisele ning lägahoidla ehitamine Madismäe ja Visuoja maaüksustele. 9.1. Normdokumendid Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele: - “Tuleohutuse seadus” - Siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; - EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; - EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“; - EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“; - Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid - EVS 812-4:2018 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“; - EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“; - Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“; - Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“; 15 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. - CEN/TS 54-14:2018, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri; - EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1 ja EVS-EN 62305-3:2011 ja Piksekaitse. Osa 3; - EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni- ja hädavalgustussüsteemid“. 9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala Ehitise tuleohutusklass: TP3 Ehitise tuleohuklass: 1. tuleohuklass Ehitise kasutusviisi klass: VI, tööstus- ja laohooned (põllumajandushoone) Max hoone kõrgus: 14,0 m Max hoonetealune pind Madismäe maaüksusel olemasolev (ca 12000 m²)+2800 m2; Max rajatistealune pind Madismäe maaüksusel olemasolev+1000m² rajatisi; Max hoonetealune pind Visuoja maaüksusel olemasolev (ca 5000 m²)+2800 m2. 9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse rajatavad ehitised teineteisest tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit. Tuletõkkesektsiooni rajamise vm tule leviku takistamise nõuet ei kohaldata samal hoonestusalal kahele erinevale kinnistule planeeritavale hoonele. Noorkarjalaut planeeritakse kahele kinnistule, kuid on üks tervik, sest seda ei saa võõrandada eraldi osadena. Seetõttu vaadeldakse hoone kui terviku tuleohutust ning asjaolu, et hoone planeeritakse kahele kinnistule, ei sea täiendavaid nõudeid tule leviku takistamiseks. Tuleohutuse seisukohalt tuleb tagada hoone tuleohutus. Standard EVS 812-4:2018 p.9.2.3 kohaselt: kui ühekorruselise TP 3-klassi tootmishoone kande- ja tuletõkkekonstruktsioonis on kasutatud A1-klassi ehitusmaterjale, soojusisolatsioon vastab vähemalt A2-s1,d0–klassi nõuetele, seinte ja lagede sisepinnad vastavad B-s1,d0-klassi nõuetele, tootmisprotsess kuulub 1. tuleohuklassi ja eripõlemiskoormus on alla 300 MJ/m², võib standardi EVS 812- 4:2018 p.9.2.3 Tabelis 1 toodud tuletõkkesektsiooni piirpindala suurendada kuni kolm korda, kuid tuletõkkesektsiooni piirpindala ei tohi olla üle kuni 12 000 m². Hoonesisesed tuletõkkesektsioonid moodustatakse lähtudes Standardist EVS 812- 16 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 4:2018, sealhulgas peatükist 14. Iga planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse ehitusprojektiga. Planeeringualast asuvad kõik olemasolevad naaberkinnistute hooned kaugemal kui 8 meetrit. Lähim hoone Lepa kinnistul paikneb põhja pool, 188 m kaugusel planeeringualal paiknevatest hoonetest. Uute hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. 9.4. Põlemiskoormus Loomalaudas on eripõlemiskoormus alla 300 MJ/m². Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse VI kasutusviisiga ehitistel lähtudes tuleohuklassist, sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt. Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast tuletõkkesektsioonist. Tulekustutusvee normvooluhulk VI kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 12 000 m² või kui ehitis on kaitstud AKS-ga ja selle põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kahe tunni kestel. 9.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele Farmi juurde pääseb mööda kohalikke killustikkattega teid. Kustutustöid on võimalik teostada hoonete ümber paiknevatelt katendiga aladelt. Planeeringualal asuvatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega. Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist maa-alal. Keelatud on autode parkimine liikumisteedel. Juurdepääsud planeeringualale ning sellel paiknevatele ehitistele tulekustutustehnikaga on tagatud sissesõiduteelt, samuti on kustutustöid võimalik teostada vajaduse korral naaberkruntidelt. Hoonete kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega. Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid rõdudel jne). 17 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 9.6. Väline tulekustutusvesi Visuoja maaüksusel on olemas tulekustutusvee võtukoht mahuga 300 m³. Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a. 10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi tööstusalad. Kuritegevuse riske saab vähendada:  naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;  sissepääsude turvamisega;  riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;  piirete rajamisega;  selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;  territooriumi jälgitavuse tagamisega;  hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;  konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;  vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid);  maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse). 11. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA, VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavatele ehitusprojektidele. Maaüksuste ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega. Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab kinnistu omanik ehk Osaühing Õitseng. Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141. 18 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU 1. Planeerimisseadus; 2. Ehitusseadustik; 3. Jäätmeseadus; 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus; 5. Veeseadus; 6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid; 7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30; 8. Haljala valla üldplaneering, kehtestati Haljala Vallavolikogu määrusega nr 10, 19. mai 2010. a.; Koostas: Riiu Efert 16. märts 2022 a. 19 Detailplaneeringu illustratsioon Vaated planeeringualale Foto 1. Vaade olemasolevatele hoonetele Varangu-Essu teelt. Foto 2. Tulekustutusvee võtukoht Foto 3. Planeeringuala hoov, Pahla alajaam Foto 4. Vaade planeeringualalt Lepa kinnistule Foto 5. Planeeringuala lõunaosa, planeeritava noorkarjalauda persp. asukoht vasakul. Foto 6. Olemasolevad lägahoidlad, planeeritava lägahoidla persp. asukoht vasakul. Väljavõte Haljala valla üldplaneeringust Planeeringuala Koostas: Riiu Efert 15.05.2020 OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS Oja tn 1 Registreering nr. EEP000183 44314 RAKVERE Reg. nr. 11003881 Tel +372 5330 2290 www.projekteerimiskeskus.ee Töö nr. 205/1119 Tellija: Haljala Vallavalitsus Asukoht: Haljala vald, Essu küla, Visuoja ja Madismäe mü ESSU KÜLA VISUOJA JA MADISMÄE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Juhataja: K. Õisma Koostaja: R. Efert (maastikuarhitekt; dipl. MD 001277) RAKVERE 2020-2022 Sisukord Detailplaneeringu seletuskirja koosseis: 1. Detailplaneeringu koostamise alus ja koostaja ............................................................ 3 2. Lähteolukord ................................................................................................................ 3 2.1 Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed ................................................................. 3 2.2 Olemasolevad sihtotstarbed .................................................................................. 4 2.3 Ehituslik ja looduslik situatsioon .......................................................................... 4 2.4 Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid ......................... 5 2.5 Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja kehtivad detailplaneeringud ........................................................................................ 5 3. Arhitektuur-planeerimislahendus ................................................................................. 7 3.1 Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve ....................................... 7 3.2 Ehitusõigus ............................................................................................................ 8 4. Liikluskorraldus ........................................................................................................... 9 5. Kaitsevööndid, piirangud, servituudid.......................................................................... 10 6. Heakorrastus, kattega alad ........................................................................................... 10 6.1 Heakorrastus ......................................................................................................... 10 6.2 Kattega alad .......................................................................................................... 11 6.3 Piirded ................................................................................................................... 11 7. Keskkonnakaitse .......................................................................................................... 11 8. Tehnovõrgud ................................................................................................................ 12 8.1 Elektrivarustus ...................................................................................................... 12 8.2 Side ....................................................................................................................... 13 8.3 Veevarustus ........................................................................................................... 13 8.4 Kanalisatsioon ....................................................................................................... 14 8.5 Sademevete kanalisatsioon ................................................................................... 14 8.6 Küte ...................................................................................................................... 14 8.7 Tervisekaitse ......................................................................................................... 14 8.8 Maaparandussüsteemid ......................................................................................... 15 9. Tuleohutus .................................................................................................................... 15 9.1 Normdokumendid ................................................................................................. 15 9.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala .............................. 16 9.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ........................................................................ 16 9.4 Põlemiskoormus .................................................................................................... 17 9.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ................................................ 17 9.6 Väline tulekustutusvesi ......................................................................................... 18 10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................ 18 11. Kehtestatud detailplaneeringu realiseerimise kava. Vaidlustamise võimalused ja riskide maandamine ........................................................................................................... 18 12. Detailplaneeringu koostamise aluseks oleva seadusandlike aktide ja dokumentide loetelu ................................................................................................................................. 19 Lisad: 1. Haljala Vallavolikogu otsus detailplaneeringu koostamise algatamiseks ................... 1 2. Detaiplaneeringu algatamise kuulutus ajalehes Virumaa Teataja ............................... 3 3. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Madismäe maaüksus ........................................ 4 4. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Visuoja maaüksus ............................................ 5 5. Väljavõte Haljala valla üldplaneeringu joonisest .................................................... 6 6. Vaated planeeringualale ........................................................................................... 7 7. Detailplaneeringu illustratsioon ................................................................................ 9 Detailplaneeringu joonised: 1. Situatsiooniskeem M 1:15000 2. Olemasolev olukord M 1:1000 3. Põhijoonis. Tehnovõrgud M 1:1000 4. Maakasutuse sihtotstarbed, kujad M 1:7500 HALJALA VALLAVOLIKOGU OTSUS Võsu 22. märts 2022 nr 39 Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering (edaspidi detailplaneering) algatati Haljala Vallavolikogu 24.04.2019 otsusega nr 94. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistule hoonestusala määramine ehitusõiguse seadmiseks, eesmärgiga ehitada kinnistule noorkarjalaut 350 noorloomale ja lägahoidla. Planeeringuala pindala on 11,7 ha. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Haljala valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4 sätestatud loomapidamishoone kuja osas. Detailplaneering teeb ettepaneku vähendada 700 meetrilist loomapidamishoonete kuja 250 meetrini ning Kalju katastriüksusel (19003:002:1161) 210 meetrini. Planeerimisseaduse § 142 lg 6 alusel tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-s 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Detailplaneeringule keskkonnamõjude eelhinnangu „Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ koostas OÜ Severitas. Eelhinnangust järeldub, et veisefarmi laiendamine kavandatud kujul ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnahäiringu ületamist. Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-st 6 esitati Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 11.11.2021 seisukohtade andmiseks Päästeametile, Transpordiametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Terviseametile, Keskkonnaametile ja Maa-ametile. Terviseamet andis 09.12.2021 kirjaga nr 9.3-1/20/9032-4 ja Transpordiamet teatas 13.12.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/27375-2, et neil otsuse eelnõule vastuväiteid ei ole. Keskkonnaamet andis 14.12.2021 kirjaga nr 6-5/21/23899-2 teada, et nad nõustuvad, et keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine ei ole vajalik. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas otsuse eelnõu 14.12.2021 kirjaga nr 6.2-2/53058 ja Päästeamet 15.12.2021 kirjaga nr 7.2-3.3/8987-2. Tulenevalt eelnevast, planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 alusel antud asjaomaste asutuste seisukohtadest Haljala Vallavolikogu Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine o t s u s t a b: 1. Jätta algatamata Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (eelhinnang on lisatud otsusele). 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 3. Otsust on võimalik vaidlustada esitades vaide Haljala Vallavolikogule või kaebuse Tartu Halduskohtule (Kooli tn 2a, Jõhvi) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Annes Naan volikogu esimees Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Osaühing ÕITSENG Tartu, 2021 Uus tn 69-65 OÜ Severitas 50606 Tartu www.severitas.ee Tel: +372 685 1177 [email protected] 2/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Töö tellija: Osaühing ÕITSENG Registrikood: 10000900 Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Essu küla, Pargi tn 2, 45303 Telefon: +372 526 6156 E-post: [email protected] Töö teostaja: OÜ Severitas Registrikood: 11852485 Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606 Telefon: +372 685 1177 E-post: [email protected] Vastutav koostaja: Kerli Leetsaar, MSc Kaido Soosaar, PhD Liisi Nõgu, Msc Versioon: 22.12.2021 Töö nr KL-21-022 © OÜ Severitas, autoriõigus. Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. © Osaühing ÕITSENG, varalised õigused. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 3/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 5 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND......................... 7 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ............. 7 2.2 Pinnas, mullastik ja maavarad ....................................................................................................... 10 2.3 Pinna- ja põhjavesi ......................................................................................................................... 10 2.4 Looduslik mitmekesisus .................................................................................................................. 12 2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid................................................................................. 13 2.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond ........................................................................................................ 13 2.7 Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus ............................................................................... 14 2.8 Müratase ........................................................................................................................................ 14 2.9 Välisõhu seisund ............................................................................................................................. 14 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED........................... 15 3.1 Tegevuse iseloom ja maht .............................................................................................................. 15 3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................................ 17 3.3 Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine .......................................................... 20 3.4 Tegevuse energiakasutus ............................................................................................................... 21 3.5 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...................................................................................... 21 3.6 Heide vette ..................................................................................................................................... 21 3.7 Heide pinnasesse ............................................................................................................................ 22 3.8 Heide õhku...................................................................................................................................... 22 3.9 Müra teke ....................................................................................................................................... 25 3.10 Vibratsiooni teke ............................................................................................................................ 25 3.11 Valgushäiring.................................................................................................................................. 25 3.12 Soojus- ja kiirgushäiringud ............................................................................................................. 25 3.13 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................ 25 4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE ......................................................... 27 4.1 Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang ................................................... 27 4.1.1 Veisefarmi laiendamine ......................................................................................................... 27 4.1.2 Laiendatud veisefarmi käitamine .......................................................................................... 29 Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 4/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 4.2 Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest ...... 32 4.2.1 Veisefarmi laiendamine ......................................................................................................... 32 4.2.2 Laiendatud veisefarmi käitamine .......................................................................................... 32 4.3 Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega ............................................................ 33 4.4 Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ....................................................... 33 5 KOKKUVÕTE......................................................................................................... 35 LISAD ......................................................................................................................... 36 Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 5/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 1 SISSEJUHATUS Keskkonnamõjude strateegilise eelhindamise objektiks on Essu külas asuva Visuoja ja Madismäe Visuoja maaüksuse kohta algatatud detailplaneeringu muudatus, mille algatas Haljala Vallavolikogu (24. aprill 2019 nr 94). Detailplaneeringu koostamise aluseks on kinnistu omaniku, Osaühing ÕITSENG, esitatud taotlus detailplaneeringu algatamise kohta Visuoja (katastritunnusega 19003:002:0028) ja Madismäe (katastritunnusega 19003:002:0011) kinnistutel. Ettevõte soovib määrata kinnistutele hoonestusala ning ehitusõiguse noorkarjalauda (ca 2770 m²) ja lägahoidla (ca 1000 m²) ehitamiseks. Planeeritav ala suurusega ca 15 ha paikneb Haljala valla üldplaneeringuga reserveeritud tootmisalal, kus kehtib 18.05.2010 kehtestatud Haljala valla üldplaneering. Visuoja ja Madismäe maaüksuste olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Madismäe maaüksusel on kaks ringjat tüüpi sõnnikuhoidlat, küün ja veiselaut. Visuoja maaüksusel on silohoidlad, Tammispea lüpsikarjafarm I, küün ja tahkesõnnikuhoidla. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Madismäe maaüksusel ehitusõiguse määramine lägahoidlale (ca 1000 m²) ning Madismäe ja Visuoja maaüksustele noorkarjalaudale (ca 2770 m²), maaüksuse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Lähim eluhoone planeeritavast laudast on 250 meetri kaugusel. Lauta on planeeritud piimaveiste noorkari. Detailplaneeringu muudatus puudutab Haljala valla üldplaneeringus loomapidamishoonete rajamisel arvestatavate kujade osa. Planeeringuga soovitakse vähendada üldplaneeringuga nõutud 700 meetrist kuja 250 meetrini. Haljala Vallavolikogu otsustas, et detailplaneeringu koostamise käigus tuleb koostada keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, hinnata vajadusel keskkonnamõjusid, et viia kehtiv keskkonnaluba KKL/300799 kooskõlla planeeritavate ehitistega kaasneva keskkonnamõjuga (Haljala Vallavolikogu, Detailplaneeringu koostamise algatamine Essu külas Visuoja ja Madismäe maaüksusele, 24. aprill 2019 nr 94, punkt 3.7.1). Osaühing ÕITSENG soovib laiendada olemasolevat farmi – Tammispea veisefarmi - millel on kehtiv keskkonnakompleksluba (KKL/300799), seega eelhinnangu õiguslikuks aluseks on KeHJS § 6 lg 2 p 1.1 Täpsustatud loetelu on toodud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise eelhinnang, täpsustatud loetelu“.2 Eelhinnang on koostatud Keskkonnaministri määruse nr 31 16.08.2017 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“3 alusel. Samuti on arvesse võetud asjakohasid juhendeid, sh „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhendit”4. Eelhinnangu eesmärgiks on saada informatsiooni tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise vajadus. Seejuures on võimalike 1 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1“. Riigikogu seadus, vastu võetud 22.02.2005. 2 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“. Vabariigi Valitsuse määrus nr 224. Vastu võetud 29.08.2005. 3 “Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaministri määrus nr 31. Vastu võetud 16.08.2017. 4 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend - https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 6/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang keskkonnamõjude ja keskkonnaprobleemide kaardistamisel arvestatud nii ehitusaegsete mõjudega kui rajatiste ehitusjärgse kasutuselevõtu mõjudega. Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada otsustajal teha otsus KSH algatamise osas. Käesolev eelhinnangu aruanne sobib tervikuna otsuse aluseks, kuid otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, veel täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada. Seetõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 7/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Käesoleva eelhindamise aruande koostamisel on lähtutud eeldusest, et Tammispea veisefarmi laiendamiseks vajalik laudahoone ja vedelsõnnikuhoidla rajatakse Madismäe maaüksusele (katastritunnus 19003:002:0011) ja Visuoja maaüksusele (katastritunnus 19003:002:0028), mis asuvad Essu külas Haljala vallas Lääne-Virumaal. Maaüksustel paiknevad toimiva Tammisepa veisefarmi teised loomapidamishooned ja rajatised, seega farmi laiendamiseks vajalikud muutused maastikus oleks antud asukohas suhteliselt väikesed (Joonis 1). Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 8/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Joonis 1. Laiendatava Tammispea veisefarmi asukoht Madismäe kinnistu suuruseks on 50 ha, millest 45,23 ha on haritav maa, 2,46 ha on õuemaa ja 2,31 ha on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%). Visuoja kinnistu suuruseks on 49,99 ha, millest 43,79 ha on haritav maa, 1,66 ha on looduslik rohumaa, 1,93 ha on õuemaa ja 2,61 ha on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%). Farmikompleksi ümbritsevate maade iseloomustus on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 9/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Tabel 1. Farmikompleksi ümbritsevate maade iseloomustus Katastritunnus Nimi Pindala, ha Sihtotstarve 19003:002:0076 Tupitsa 5,01 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0072 Vendla 1,38 Elamumaa 100% 19003:002:1480 Varangu-Essu tee 4,67 Transpordimaa 100% 19003:002:1150 Ilvese 92,73 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0036 Vahemetsa 42,8 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0119 Ristika 3,04 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0035 Vahemetsa 3,17 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0039 Liivamäe 47,67 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0020 Saua 5,05 Maatulundusmaa 100% 19003:002:1092 Lättjaagu 12,94 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0049 Koovitsa 6,19 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0057 Mäeotsa 5,67 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0034 Suuresoo 15,3 Maatulundusmaa 100% 19101:001:0016 Rünkaaru 7,71 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0054 Turbaaugu 19,29 Maatulundusmaa 100% 19002:002:0040 Haaviku 21,47 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0310 Mäe 19,68 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0060 Lepa 0,23 Elamumaa 100% 19003:002:1130 Pahla alajaam 0,003 Tootmismaa 100% Osaühingu ÕITSENG Tammispea veisefarm koosneb järgmistest hoonetest ja rajatistest (detailplaneeringule lisatud joonis: Madismäe-Visuoja Essu DP_2_olemasolev olukord_2020-05-15):  1. lüpsilaut (379 kohta piimalehmadele);  2. lüpsilaut (81 kohta piimalehmadele, 140 kohta noorloomadele ja 9 kohta vasikatele);  küün (40 kohta noorloomadele ja 50 kohta vasikatele);  kaks vedelsõnnikuhoidlat: ringhoidlad;  üks tahesõnnikuhoidla;  lüpsikoda;  olmeplokk;  kaks silohoidlat;  söödahoidla;  puurkaev. Kavandatava tegevusena rajatakse juurde 394-kohaline noorloomalaut ning vedelsõnnikuhoidla (detailplaneeringule lisatud joonis: Madismäe-Visuoja Essu DP_3_põhijoonis-tehnovõrgud_2020-10- 15). Kavandatava tegevuse asukohal on hea ühendus teedevõrgustikuga ning olemasolev liitumine elektrivõrguga. Laiendatava käitise asukoha eeliseks on kaugus tiheasustusaladest. Tammispea veisefarmi lähim heiteallikas asub tihedamast Essu küla asustusest rohkem kui 800 m kaugusel. Seega keskkonnamõjudest potentsiaalselt mõjutatava elanikkonna arv on väiksem. Kirde ja põhja suunda, kuhu eeldatavalt põhiliselt tuuled farmi kohalt puhuvad, tiheasustusalasid alla 2,5 km ei jää. Lähim elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa, katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal (Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161) umbes 250 m kaugusele. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 10/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 2.2 Pinnas, mullastik ja maavarad Pinnakatte paksus Haljala vallas on väga varieeruv, olles mõnest sentimeetrist kuni 100 cm paksuseni. Pinnakattes on esindatud erinevad moreenid, liivad ja savid. Aluspõhja pealmise osa moodustavad Põhja-Eesti rannikumadalikul peamiselt Vendi ja Kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid, paekalda jalamil kohati ka alamordoviitsiumi oobolusliivakivid, argilliidid, savid ja glaukoniitliivakivid. Klindist sisemaa poole jääv lavamaa kujutab endast tasase reljeefi ja õhukese pinnakattega lubjakiviplatood, mida liigestavad mattunud ürgorud. Lubjakivid on levinud ka valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku jalami aluspõhjas. Maavaradest on Haljala vallas esindatud liiv, kruus, lubjakivi, turvas, põlevkivi ja fosforiit.5 Maapinna looduslik reljeef farmi rajatiste piirkonnas on lauge, kõrguste erinevustega kuni 0,5 m. Kõrgus merepinnast on ca 62 m. Tegemist on olemasoleva loomakasvatuskompleksi piirkonnaga, kus farmi laiendamiseks toimuks uute rajataiste rajamine ning selleks vajalike kaevetööde tegemine. Farmikompleksi piirkonna geoloogiast annab aimu veisefarmi puurkaevu geoloogiline läbilõige (vastavalt puurkaevu arvestuskaardile)6:  Saviliiv kruusa ja rähaga 0,0-1,5 m;  lubjakivi kukersiidi vahekihtidega 1,5-10 m;  lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi 10-39 m;  glaukoniitsavi, kilt 39-42,5 m;  argilliit 42,5-43,5 m;  peeneteraline liivakivi savi vahekihtidega 43,5-64 m;  savi 64-65 m. Maa-ameti Geoportaali maardlate rakenduse alusel ei jää Tammispea veisefarmi alale või selle lähipiirkonda maavarade leiukohti.7 Valdavalt on kavandatava tegevuse asukohas olev maastik põllumajanduslik ja poollooduslik koos tehiskeskkonna elementidega. 2.3 Pinna- ja põhjavesi Tammispea veisefarm ja selle lähiümbrus asub, arvestades maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikku kaitstust, maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest nõrgalt kaitstud ja kaitsmata alal.8 Veevõtt toimub farmi puurkaevust Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas koguselisuse poolest heas seisundis. Samas on veekogum ohustatud ning veevõtu intensiivistamine 5 Haljala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2031; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4041/2202/0049/HVVK_201130_M82_Lisa.pdf# 6 Veka, puurkaevu katastrinumber: 3115 7 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps 8 Maa-amet, 1:50000 geoloogiline baaskaart, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 11/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada veevarustuse olukorda. 9 Keemilise seisundi poolest on veekogum samuti heas seisundis. Sulfaatide sisaldus läviväärtust ei ületanud, kuid esineb üksikuid kasvusuundumusi seirekaevudes. Kahel viimasel aastal on PHT ja nitraatide kasvusuundumus. 10 Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi looduslik ressurss on 49519 m³/ööp. Põhjaveevõtt 2017. aastal oli 3033 m3/ööp. Kinnitatud tarbevaru (2018) oli 12260 m3/ööp. Kasutamises olev vaba põhjaveekogu on 9227 m3/ööp.11 Tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses looduslikud pinnaveekogud puuduvad. Teadaolevalt püsivat pinnasevett farmi territooriumil samuti ei esine. Käitisest u 500 m kaugusel idas möödub Selja jõgi (KKR kood: VEE1074600), mis kuulub:  'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1): Selja jõgi kogu ulatuses;  osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III, 06.11.2018, 1). 1 km kaugusel heiteallikastest lääne ja loode suunas asub Visuoja peakraav (KKR kood: VEE1075700), mis kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4). Visuojale on määratud vastavalt Veeseaduses12 toodule 10- meetrine veekaitsevöönd veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Visuoja suubub vasakult Selja jõkke (KKR kood: VEE1074600), mis kuulub antud jõe lõigus keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ lisa 2 alusel „Selja Varangu mnt sillast suudmeni“ veekogumisse (1074600_4). Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite vähemalt hea seisundi tagamine. „Selja Varangu mnt sillast suudmeni“ veekogumi koondseisund on Keskkonnaagentuuri pinnaveekogumite seisundiinfo järgi 2020. aastal hinnatud halvaks. Veekogumi halva seisundi põhjuseks on allavoolu kanduv põllumajanduse hajureostus ja Rakvere heitvee reostus. 1,6 km kaugusel käitisest lõuna suunas asub Essu tiik (KKR kood: VEE2004900).13,14 Essu külla jäävad reoveekogumisala (registrikood: RKA0590264), kaks veepuhastit (registrikoodid: VHP0001119; PUH0596520) ja heitvee väljalase (registrikood: RHVL0596520), kuid mis jäävad Tammispea veisefarmist vähemalt 1,5 km kaugusele.15(Joonis 2) 9 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 10 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 11 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027, EELNÕU VERSIOON 01.04.2021, https://envir.ee/veemajanduskavad- 2021-2027-eelnou#veemajanduskavade-do 12 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019 13 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps 14 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee 15 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 12/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang . Joonis 2. Tammispea veisefarmi ümbritsev keskkond 2.4 Looduslik mitmekesisus Tammispea veisefarmi alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Tegemist on olemasoleva loomapidamiskompleksi asukohaga ning planeeritav tegevus hõlmab endas sarnast tegevust, kuid suurendatud mahus. Tootmisterritooriumi ümbritsevad peamiselt põllumaad. Kinnistu ei ole arvatud planeeringutega rohelise võrgustiku koosseisu.16 Tammispea veisefarmi ümbruses ega ka Essu külas ei asu rahvusvahelise tähtsusega alasid (Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 ala paikneb ligikaudu 3 km kaugusel ning selleks on Selja jõe loodusala. Loodusala maismaa pindala on 617,9 ha ja veeosa pindala 25 ha. Loodusala hõlmab järgmiste elupaigatüüpide ja liikide kaitsmist: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja 16 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 13/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning laialehised lammimetsad (91F0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), harilik võldas (Cottus gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).17 Essu külas vääriselupaikasid ei asu. 18 Farmi tegevuspaiga otseses lähipiirkonnas looduskaitsealused üksikobjektid ja kohaliku kaitse alla võetud objektid puuduvad. Essu külas on järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad: mustlaik-apollo (KKR kood: KLO9200468), harjus (KKR kood: KLO9120990) (540 m kaugusel käitisest) ja võldas (KKR kood: KLO9102615). 1,7 km kaugusel farmist lõuna suunas asub Essu mõisa park (KKR kood: KLO1200288).19(Joonis 2) 2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid Tammispea veisefarmi territooriumile kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei jää. Farmile lähim kultuurimälestis asub 2,6 km kaugusel läänes ning selleks on kultusekivi (registrinumber: 10220).20 Käitise ümbruses asub mitu pärandkultuuriobjekti. Lähimad nendest on 300 m kaugusel lõunas asuv Tammispea karjamõis (registrinumber: 190:MTH:007), 530 m kaugusel kagu suunas asuv Tammise suurfarmi veetorn (registrinumber: 191:PNL:001), 700 m kaugusel põhjas asuv Lepaaru talukoht (registrinumber: 190:AST:011), 1 km kaugusel loodes asuvad Tammispea turbavõtukohad (registrinumbrid: 190:TVK:006, 190:TVK:005).21(Joonis 2) 2.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond Tammispea veisefarm asub Essu külas Haljala vallas Lääne-Virumaal. Laiendatava käitise asukoha eeliseks on kaugus tiheasustusaladest. Tammispea veisefarmi lähim heiteallikas asub tihedamast Essu küla asustusest rohkem kui 800 m kaugusel. Kirde ja põhja suunda, kuhu eeldatavalt põhiliselt tuuled farmi kohalt puhuvad, tiheasustusalasid alla 2,5 km ei jää. Lähim elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa, katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal (Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161) umbes 250 m kaugusele. 17 Keskkonnaportaal, https://keskkonnaportaal.ee/register 18 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee 19 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps 20 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/ 21 Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 14/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 2.7 Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus Visuoja ja Madismäe maaüksustel paikneb toimiv Tammispea veisefarm koos rajatistega. Visuoja ja Madismäe kinnistute keskel asub Pahla alajaama kinnistul (katastritunnus 19003:002:1130) alajaam. Kompleksil on olemas elektriliitumine 3x200 A. Madismäe kinnistul paikneb päikese- elektrijaam. Loomakasvatuse laiendamiseks lisavõimsust ei vajata. Visuoja kinnistul paikneb ka puurkaev. Laiendatav veisefarm paikneb püsikattega Varangu-Essu kõrvalmaantee (tee number: 17167) ääres. Tee pikkus on 4,6 km. Varangu-Essu liiklussagedus on 2020. aasta andmete põhjal 164 sõidukit ööpäevas, millest 96% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 2% autorongid. Varangu-Essu teelt käitisesse sissetulev tee on asfaltkattega, käitisesisesed teed on betoonkattega ning nt karjateed on mullakattega. Loomade karjatamisega mitteseotud alad on murukattega. Tammispea veisefarmist 1,5 km kaugusel lõuna suunas asub Põdruse-Kunda-Pada tugimaantee (tee number 20), kust mööda saab Varangu-Essu teele. Tegemist on 28,4 km pikkuse teega, mille liiklussagedus on 2020. aasta andmete põhjal 1980 sõidukit ööpäevas, millest 75% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 4% veoautod ja autobussid ning 21% autorongid.22 Visuoja ja Madismäe maaüksustel on tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa moodustavad looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne). Maaparandussüsteemide registri andmetel asuvad Madismäe maaüksusel Liivaru-1 (süsteem: 1107570020030) ja Põdruse (süsteem: 1107570020040) maaparandussüsteemid ning Visuoja maaüksusel Ühenduse 1 (süsteem: 1107460020020), Visuoja (süsteem: 1107570020000), Liivaru-1 (süsteem: 1107570020030) ja Liivaru-2 ning Põdruse (süsteem: 1107570020040) maaparandussüsteemid.23 2.8 Müratase Veisefarmi asukohas määrab mürataseme suuresti teedevõrk. Peamine on transpordimüra, oluline olme- või tööstusmüra piirkonnas puudub. Kinnistuga piirneva tee liikluskoormust on mõõdetud, kuid arvestada võib suhteliselt madala koormuse ja müratasemega. 2.9 Välisõhu seisund Osaühing ÕITSENG Tammispea veisefarmi eeldatavasse mõjualasse ei jää käitisi, millele oleks väljastatud keskkonnaluba saasteainete paiskamiseks välisõhku. 22 Teeregister, https://teeregister.mnt.ee/reet/map 23 Maaparandussüsteemide register, https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 15/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED 3.1 Tegevuse iseloom ja maht Osaühing ÕITSENG poolt laiendatava Tammispea veisefarmi põhitegevusala on veiste intensiivkasvatus eesmärgiga toota piima. Ülesseatud tootmisvõimsus on kehtiva loa alusel 460 lüpsilehma-, 180 noorlooma- ja 59 vasikakohta, juurde soovitakse rajada 394-kohaline noorloomalaut. Käitise aastaseks tootmismahuks on umbes 2500 tonni piima. Tootmisprotsessi skemaatiline ülevaade on esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 3). Joonis 3. Veiste pidamise tehnoloogiline skeem Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 16/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Tammispea veisefarm hakkaks koosnema neljast laudahoonest, kus hakkaks loomadele olema 460 kohta lüpsilehmadele, 574 kohta noorloomadele ja 59 kohta vasikatele. Lüpsilehmade ja noorloomade pidamine Tammispea veisefarmis toimub põhiliselt vabapidamisena. Lõas peetakse vaid erivajadustega lüpsilehmi. Toimub osade piimalehmade, mullikate ja vasikate karjatamine. Allapanu asemel kasutatakse lüpsilautades alusmatte. Vasikaid ja osaliselt ka mullikaid peetakse sügavallapanul. Lautades on tagatud loomulik ventilatsioon ning maksimaalne päevavalguse kasutamine. Vajadusel annavad lisavalgust luminofoorvalgustid. Lüpsilautadel on ventileerimiseks katusel paiknevad korstnad, küünlaudal on selleks kolm avatud ust. Söötmine ja jootmine Sööda hoidmiseks on kõik laudad varustatud söödahoidlatega, kus hoitakse heina, põhku ning vajalikke toidulisandeid ning söödajahu. Silo hoidmine toimub rullsilona otse põllul ning silohoidlates. Silohoidlaid on kaks tükki ning kumbki mahutab 900 m3 silo. Mõlemad silohoidlad on varustatud silomahla ja sademetest tekkiva vee kogumiskaevudega, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Väljapumbatud vesi suunatakse sõnnikuhoidlatesse või laotatakse põllule vastavalt veeseaduses ettenähtud piirangutele. Silohoidlad on ehitatud betoonist ning on lekkekindlad, samuti on lekkekindlas ka kogumiskaevud. Loomade söötmine toimub söödamikseri abil mööda lauda keskel paiknevat söödakäiku. Põhisöödana kasutatakse silo ja haljassööta. Lisaks antakse vastavalt ratsioonile söödajahu, heina ja põhku ning söödalisandeid. Jootmiseks on paigaldatud jooturid. Sõnnikukäitlus Tammispea veisefarmis tekib vedelsõnnikut ja sügavallapanusõnnikut. Vedelsõnnikut planeeritakse hoiustada kahes olemasolevas ja ühes juurde rajatavas ringja põhiplaaniga vedelsõnnikuhoidlas, mille mahutavused kokku hakkavad olema ca 15 000 m 3. Vedelsõnnikuhoidlad on pealt täidetavad ja varustatud kontrollkaevudega. Vajadusel kaetakse sõnnikuhoidlaid täiendavalt hekseldatud põhuga. Tahesõnnikuhoidla on mõõtmetega 9,5 x 20 m ning selle sügavus ja kõrgus maapinnast on 2 m. Hoidla maht on 380 m3. Virts koguneb hermeetilisse virtsakogumiskaevu, mis täitumisel veetakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Virtsamahuti üle teostatakse regulaarset kontrolli. Tahesõnnikuhoidla on lekkekindel. Lisaks on farmis sügavallapanusõnnikuga kaetud alasid, mida käsitletakse katusega kaetud sõnnikuhoidlatena. Lautades asuvate sügavallapanusõnnikuga alade maht on kokku u 543 m3. Sõnnikuhoidlad on piisava mahutavusega, et mahutada vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning sellele lisaks ka sademete- ja tehnoloogilise reovee kogused. Lautades tekkiv vedel- ja sügavallapanusõnnik laotatakse Osaühingu ÕITSENG kasutuses olevale haritavale maale. Osaühing ÕITSENG kasutab sõnniku laotamiseks laotusteenust. Sõnniku laotamise eesmärgiks on nii muldade viljakuse tõstmine kui ka sõnnikust efektiivselt vabanemine. Laotuspinnad on üldjuhul intensiivkasutuses olnud/olevad põllu- ja rohumaad. Potentsiaalsete laotuspindade kogupindala on kokku 1700 ha. Laotuspinnad paiknevad valdavalt Varangu ja Essu külades. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 17/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Vedelsõnniku laotamine toimub vastavalt laotusplaanile, kus näidatakse ära laotatava sõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviis, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvate pinnaveekogude ja põhjaveehaarete asukohad. Veevarustus ja reoveekäitlus Tootmistsükli vältel moodustub farmi veetarbimine loomade joogiveest, lüpsiseadmete ja lautade puhastamiseks mõeldud veest ja olmeveest. Loomade joogivee kulu aastas hakkab olema arvutuslikult u 19 000 m3 ja olmevee ning lautade pesuvee kulu aastas ca 1000 m3. Osaühing ÕITSENG võtab vett loomakasvatuse tarbeks Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnast puurkaevust nr 3115. Puurkaev paikneb kasutuses oleva laudakompleksi läheduses (X: 6592088, Y: 633993). Puurkaevul on 50 m sanitaarkaitseala. Vett kontoritöötajate tarbeks saadakse Essu ühisveevärgist, mille haldajaks on AS Haljala Soojus. Tammispea farmikompleksis suunatakse kompleksis tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse. Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele. Küte, jahutus ja ventilatsioon Lautades on kasutusel loomulik ventilatsioon, mis tekitatakse akna- ja usteavade ning korstnate avamisega. Laudahoonetes kütteseadmed puuduvad. Lüpsikoja ja olmeruumide kütmiseks kasutatakse diiselküttel põhinevat katelt, mille nimisoojusvõimsus on 0,035 MWth. Diislit kulub soojuse tootmiseks aastas kuni 3 tonni. Põletusseadme töötunde on aastas 500. Jahutusseadmeid kasutatakse lüpstud piima jahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril. Jahutuseks kasutatakse elektrienergiat. Piima jahutamisel tekkiv sooja vett kasutatakse joogivee soojendamiseks. Jäätmekäitlus Osaühingu ÕITSENG rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi konteineritesse või hoiuruumi ja antakse üle jäätmeluba omavale käitlejale. Surnud loomad paigutatakse konteinerisse. Konteinerit tühjendab lepinguline parter regulaarselt, surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen. 3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“24 peamine eesmärk on ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Eesmärgiks on tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Lisaks on üleriigilises planeeringus seatud eesmärgiks rohelise võrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine ja seada nende säilimist tagavad tingimused. 24 Üleriigiline planeering Eesti 2030+, https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 18/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“25 eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 on püstitanud mitmeid eesmärke nii loodusvarade säästlikuks kasutamiseks kui ka jäätmetekke vähendamiseks. Laiendatava farmi tegevus vastab PVT-le.26 Farmis seiratakse saasteainete levikut, hoidmaks looduskeskkonna head seisundit. Osaühing ÕITSENG kavandatav tegevus loob eeldatavalt inimestele rohkem töökohti. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“27 visioon aastani 2030+ on piirkondade eripäradele toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ning inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede tagatus toimepiirkondades. Tammispea veisefarmi kavandatav tegevus Essu külas toetab Lääne- Virumaal põllumajanduse valdkonnas majandussektori kasvu ning loob inimestele rohkem töökohti, laiendades olemasolevat tootmisala, kus on juba olemas vastav tehniline taristu. Haljala valla üldplaneeringu28 kohaselt on Tammispea veisefarmi planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuur- rohumaa (Joonis 4). Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida põllumajandushoonet, mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000m², tuleb koostada detailplaneering. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250 meetrit (noorkarjalauda hoonestusalast), sealhulgas Kalju katastriüksusel (katastritunnus 19003:002:1161) 210 meetrit. Planeeringulahenduse muudatusettepanek on kajastatud joonisel 4/4 “Maakasutuse sihtotstarbed, kujad”. Haljala vallas on väärtuslikke põllumaid (kõrge viljelusväärtusega). Farmi ja selle paiknemine nõrgalt kaitstud (alal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud) ja kaitsmata alal seab küll keskkonnakaitselisi piiranguid intensiivsele maaharimisele ja loomapidamisele, mis jällegi omakorda motiveerib keskkonnasäästlikumale tootmisele. Seega laiendatav farm saab olema keskkonnasäästlik, peab vastama parimale võimalikule tehnikale ning farmis tekkivat sõnnikut saab omakorda kasutada ümbritsevate põldude viljakuse tõstmiseks. Majanduslikult seisukohalt on otstarbekas kasutusele võtta endised tootmisalad või laiendada olemasolevaid, mida kavandatava olukorra puhul ka arvestatakse. Praeguste tootmispiirkondade kasutuse jätkamine peab sõltuma sellest, kui optimaalne on nende asukoht muid valla seisukohalt olulisi tegevusi ja avalikke huve arvesse võttes. Kui olemasolevate tootmisalade algne asukoht on optimaalne ja kooskõlas piirkonna arengupõhimõtetega, siis võib arvestada, et nende kasutamise jätkamine või nende kasutuselevõtt mõjutab ka looduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda kõige vähem. 25 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf# 26 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused, Lisa, kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti- igusaktid 27 Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020, 2014, https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf 28 Halajala valla üldplaneering, https://www.haljala.ee/haljala-valla-uldplaneering Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 19/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Joonis 4. Maakasutus Tammispea veisefarmi asukohas (väljavõte Halajal valla üldplaneeringust) Ida-Eesti veemajanduskava29 ja veemajanduskavade meetmeprogramm30. Tammispea veisefarmi laiendamisel arvestatakse Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammis olevate suuniste ja piirangutega ning põllumajanduse poolt veekeskkonnale avaldatava surve ja koormuse kasvu ennetamisega. Suunised või piirangute nõuded kattuvad osaliselt PVT-järeldustes31 toodule. Seega, kuna farmi tegevus peab vastama PVT-järeldustes esitatule , siis peavad olema täidetud nõuded ka veevõttu ja reovett puudutavates küsimustes. Merestrateegia raamdirektiivi meetmekava32. Mere ökosüsteemi seisundit mõjutavad nii maismaal kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. Eesti asub Läänemere valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajuskoormusest pärinevaid toitaineid, mis põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist, millest põhilise osa moodustab väetiste 29 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuaril 2016.a. https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 30 Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit põhjustavate koormuste vähendamise meetmeprogramm ja selle tegevused. 06.07.2015. https://old.envir.ee/sites/default/files/150706pohjaveekogumite_ohustatust_ja_halba_seisundit_pohjustavate_koormuste _vahendamise_meetmeprogramm.pdf 31 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused, Lisa, kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti- igusaktid 32 Eesti merestrateegia meetmekava, Heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 23.03.2017. a istungi protokollilise otsusega (päevakorrapunkt nr 1), 2016. https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 20/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang kasutamine33. Merestrateegia raamdirektiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitsemeetmeid. Tammisepea veisefarmis rakendatakse keskkonnaseisundi säilitamiseks keskkonnakaitsemeetmeid, näiteks lekkekindlad laudad ja sõnnikuhoidlad, sõnniku laotusplaanide koostamine. Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule”34 eesmärgiks on põllumajanduses pestitsiidide kasutamise vähendamine, toitainete kao vähendamine, väetiste kasutamise vähendamine, antimikroobikumide müügi vähendamine põllumajandusloomade ja vesiviljeluse tarbeks ja mahepõllumajanduse arendamine.35 Tammispea veisefarmis toimub loomade söötmine vastavalt loomagruppidele. Sellega aidatakse kaudselt vähendada loomakasvatuse keskkonna- ja kliimamõju. Samuti toimub farmis üldine veterinaarohutuse tagamine. 3.3 Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine Kavandatava tegevusega kaasneb ehitustegevus ning mistahes ehitustegevusega tarbitakse loodusvarasid. Tulenevalt ettevõtte iseloomust ja kavandatava ehituse mahtudest, on vastav ressursitarve mõõdukas, s.t ehituseks vajalikust ressursitarbest ei tulene eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Farmirajatiste rajamise käigus eemaldatakse ja paigutatakse vajadusel ümber pinnast nii lauda kui sõnnikuhoidla vundamentide ja ehitusaluste rajamisel. Eemaldatud pinnas ladustatakse nii, et kasvupinnast oleks hiljem võimalik kasutada haljastustöödel, muud täitepinnast aga reljeefi kujundamisel ja planeerimisel. Suuremahulist pinnase eemaldamist ei ole vajalik teostada. Peale ehitustöid taastatakse esialgne olukord võimalikult suures osas, kui seda võimaldavad erinevad tootmisega seotud nõuded (keskkonna-, hügieeni-, ohutuse vms). Farmirajatiste rajamiseks on vaja erinevaid materjale. Loodusvaradest on esikohal liiv, kruus ja killustik, mida kasutatakse ehitusaluste rajamiseks, täitepinnasena ning teistel kavandatava tegevusega seotud ehitustöödel. Ehitiste rajamiseks kasutatakse üldehitusmaterjale (kandekonstruktsioonid, soojustusmaterjalid, avatäited, viimistlusmaterjalid, torustikud, elektriinstallatsioonid jne), mille kogused ja koosseis täpsustatakse ehitusprojektides. Erinevate kommunikatsioonide rajamiseks kasutatakse plasttorusid, elektrikaableid jt materjale, samuti piirete rajamiseks aiavõrku ja –poste jne. Käitises vajalikku sööta ja muid abimaterjale transporditakse juba olemasolevas olukorras teistelt objektidelt. Farmist välja transporditakse seal tekkivaid jäätmeid ja sõnnikut . Transpordiks kasutatakse maanteetransporti. Olemasolevas olukorras toimub samuti teedel transport, kuid vähesel määral farmi laiendamisel transpordikoormus tõuseb. Otseselt lauda ja sõnnikuhoidla rajamise protsessiks puhast vett ei kasutata. Puhast olmevett vajatakse loomade jootmiseks, farmi puhastamiseks ja olmetegevuseks ehk töötajate tarbeks. Vajalik olmevesi saadakse ettevõttele endale kuuluvast puurkaevust katastrinumbriga 3155. Eeldatav veekulu kasv võrreldes olemasoleva olukorraga on umbes 3600 m3. 33 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019. https://envir.ee/vesi-mets- maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea 34 Komisjoni teatis euroopa parlamendile, nõukogule, euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks. Euroopa Komisjon, 2020. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590404602495&uri=CELEX%3A52020DC0381 35 Talust toidulauale. Euroopa Komisjon. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green- deal/actions-being-taken-eu/farm-fork_et Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 21/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Kehtiva kompleksloaga lubatud veevõtt on kuni 29 156 m3 aastas. Arvutuslikult oleks laiendatud farmis veekulu u 20000 m3, seega veevõtu koguse suurem taotlemine ei oleks vajalik. 3.4 Tegevuse energiakasutus Ehitustegevusaegne energiakasutus on seotud erinevate mehhanismide ja tööriistade kasutamisega ning on võrreldav teiste sarnaste ehitustöödega. Arvestades, et elektri ja kütuste kasutamine on majanduslik kulu, võib eeldada, et neid kasutatakse võimalikult otstarbekalt. Farmi käitamiseks vajalikku elektrienergiat ostetakse sisse elektrivõrgust. Olemasolevas olukorras kulub elektrienergiat keskmiselt 234 MWh/a. Soojusenergiat lüpsikoja ja olmeruumide kütmiseks kasutatakse diiselküttel põhinevat katelt kasutades ning eeldatavaks kütuse kuluks on 3 tonni aastas. 3.5 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Osaühing ÕITSENG rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide nõuetele. Jäätmete kogumisel kasutatakse suletavaid konteinereid, et vältida tolmu ja lendprahi teket. Kõik tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Ohtlikud jäätmed kogutakse selleks ettenähtud suletavasse ruumi ja/või konteinerisse ning antakse käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale, surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen. 3.6 Heide vette Tammispea farmikompleksis on heit- ja reovee teke seotud tehnoloogilise veekasutusega, kus tekkivast heitveest moodustab ¾ piimatootmisega seotud seadmete ja ruumide pesuvesi (piimajahutid, lüpsiplats, lüpsiseadmed, piimaruum) ning ¼ tekib dušširuumi kasutamisest ja on inimeste pesuvesi. Tammispea farmikompleksis suunatakse kompleksis tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse. Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele. Seega välditakse põhjaveekogumi keemilise ja koguselise (vee kasutuse jälgimine) seisundi halvenemist. Puurkaevu sanitaarkaitsealal välditakse põhjavee kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise. Puurkaevu sanitaarkaitsealal tegeletakse vaid veehaarde ehitamise ja kasutamisega, ala hooldamisega (sh niitmisega). Arvestades tekkiva reovee mahtu ja selle eeldatavat käitlemisviisi, ei ole heitvee tekkest negatiivset keskkonnamõju. Tammispea veisefarmis peetavate osade loomagruppide puhul toimub karjatamine. Karjatamisel lähtutakse Veeseaduses36 kehtestatust ehk põllumajandusloomade pidamisel välitingimustes välditakse pinna- ja põhjavee saastumist. 36 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019 Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 22/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 3.7 Heide pinnasesse Ettevõtte tootmisprotsessid toimuvad ja kõiki ettevõttes kasutatavaid tooraineid käitletakse kinniselt või kinnistes ruumides. Lautade põrandad on betoneeritud, samuti on sõnnikuhoidlad lekkekindlad. Sellega välistatakse kõik kontrollimatud ja hajusad heitmed. Ettevõttes toimub loomade karjatamine, mille puhul järgitakse määruses nr 4637 kehtestatuid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegevusega ette näha saasteainete viimist pinnasesse. Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on sõnniku kasutamine põllumajandusmaadel väetisena, millega kaasneb toitainete viimine pinnasesse. Veeseaduse38 paragrahvis 1611 on sätestatud, et sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit (viie aasta keskmine) aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on Tammispea veisefarmi puhul vajalik arvutuslikult vähemalt 700,4 ha laotuspindu. Osaühing ÕITSENG kasutab sõnniku laotamiseks laotusteenust, kus potentsiaalsete laotuspindade kogupindala on kokku 1700 ha. Laotuspinnad paiknevad valdavalt Varangu ja Essu külades. 3.8 Heide õhku Loomade pidamisel tekib lõhnavaid ühendeid. Lisaks lõhnaühenditele, eraldub selle tegevuse käigus välisõhku ka ammoniaaki, metaani ja dilämmastikoksiidi. Lõhnaühendeid eraldub lautadest, mille uksi hoitakse küll enamasti küll suletuna, kuid heide toimub korstnate kaudu. Samuti lendub lõhnaühendeid ja saasteaineid sõnnikuhoidlatest. Ühendite lenduvuse vähendamiseks on hoidlad kaetud loomuliku koorikuga (ja põhukihiga) ning vedelsõnnikuhoidlates viiakse segamine läbi vaid enne hoidlate tühjendamisi. Farmis on kasutusel ka põletusseade ning sellest heiteallikast heidetakse käitises välisõhku ka gaasi põletamisel tekkivaid saasteaineid: lenduvaid orgaanilisi ühendeid, lämmastikdioksiidi, süsinikdioksiidi, süsinikmonooksiidi, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi, peeneid osakesi, eriti peeneid osakesi ja raskmetalle. Tammispea veisefarmi olemasolevate ja planeeritavate heiteallikate parameetrid on toodud järgnevas tabelis (Tabel 2). 37 „Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded“. Keskkonnamisnistri määrus nr 46. Vastu võetud 01.10.2019 38 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019 Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 23/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Tabel 2. Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad ja nende parameetrid Saasteallika ja väljuvate gaaside parameetrid Nr L-EST97 Saasteallika Arvutuslik Väljumis- Joon- Nimetus Tempera- plaanil koordinaadid mõõtmed või diameeter, kõrgus kiirus, tuur, °C X Y diameeter, m m maapinnalt, m m/s S1 1. lüpsilaut 6592055 633847 12 tk: Ø 0,6 2,08 10 7,79 20 S2 2. lüpsilaut 6592084 633906 1 tk: Ø 2,2 2,2 8 2,38 20 S3 Küünlaut 6592142 633873 3 tk: 3,5x4 7,31 1,5 0,03 10 S4 Noorkarjalaut 6591969 633899 1 tk: 0,8x80 9,03 8,5 0,11 20 Vedelsõnnikuhoidla, ringja H1 6592007 633760 1 tk: Ø 42 42 2,5 0,1 8 põhiplaaniga, loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja H2 6592083 633755 1 tk: Ø 35,6 35,6 4 0,1 8 põhiplaaniga, loomulik koorik H3 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik 6592014 633909 1 tk: 20x9,5 15,55 2 0,1 8 Vedelsõnnikuhoidla, ringja H4 6591968 633789 1 tk: Ø 35 35 4 0,1 8 põhiplaaniga, loomulik koorik K1 Katel 6592064 633872 1 tk: Ø 0,4 0,4 12 0,1 100 Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad on esitatud järgneval joonisel (Joonis 5). Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 24/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Joonis 5. Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad Täpsemad andmed saasteainete ja heidete koguste kohta on toodud lisas (Lisa 1). Saasteainete heitega välisõhku kaasneb lõhnahäiring. Täpsemad andmed lõhnaheite kohta on toodud lisas (Lisa 2). Lõhnahäiringu vastuvõtjateks on elanikud. Lähim elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa, katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal (Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161) umbes 250 m kaugusele. Arvutuslikult leiti, et eeldatavalt vastuvõtja juures lõhnatundide 15% piirmäära ületamist toimuma ei hakka. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 25/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Lõhna heite vähendamiseks jälgitakse ja arvestatakse sõnniku väljaveol nii kui võimalik ilmastikutingimusi. 3.9 Müra teke Farmi laiendamisel tekib ehitusaegne müra. Ehitustegevus on ajutine, seega on ka müra teke on lokaalne ja ajutine ning mürahäiring lõppeb objekti valmimisel. Farmi käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka ettevõtet teenindavast transpordist. Enamasti on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest tootmishoonete siseruumides. Arvestades tegevuse iseloomu ja lähimate müratundlike alade (elamumaade) kaugust farmikompleksist, ei ole ette näha olulist mürahäiringut (müranormide ületamist). 3.10 Vibratsiooni teke Veisearmis puuduvad olulised vibratsiooniallikad. Teataval määral on vibratsiooni allikaks transport. Vibratsiooni taset vähendab transpordivahendite väike liikumiskiirus. Võimaliku ülemäärase vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendeid ja nende liikumisteid korras. Vibratsiooni võib tekkida ka ehitustööde käigus (nt pinnase tihendamisel), kuid vastav vibratsiooni teke on lühiajaline ja lokaalne ning seda võib lugeda väheoluliseks. 3.11 Valgushäiring Ettevõttes inimeste tavapärane tööaeg on päevasel ajal ning tootmisprotsessi käigus ei ole vaja kasutada võimsaid valgusallikaid ja ettevõtte tegevus ei põhjusta olulist valgusreostust. Mõningane valgusreostus võib tekkida pimedal ajal territooriumi valgustusest. Keskkonnas valgusreostuse vähendamiseks on valitud keskkonnaga sobivad valgusallikad, kasutatakse valgusallikate nutikat juhtimist ja välditakse valgustamist kohtadest ja ajal, kui valgustust ei vajata. 3.12 Soojus- ja kiirgushäiringud Kavandatava tegevusega, farmikompleksi laiendamisega ja käitamisega, ei kaasne tavaolukorras eeldatavalt keskkonnataluvusvõimet ületaval määral soojuse ega kiirguse eraldumist. 3.13 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Farmi laiendamisega seotud ehitamisega kaasneda võivad avariiolukorrad kattuvad ehitusobjektidel üldiselt esineda võivate olukordadega. Ehitus- ja pinnasetöödel võib esineda masinate ja seadmete kasutamisest ning riketest, ehitusmaterjalide ja kemikaalide käitlemise nõuete rikkumisest, töö- ja keskkonnaohutuse nõuete rikkumisest, olemasolevate kommunikatsioonide kaitse- vööndite ignoreerimisest ning üldiselt inimlikust eksitusest tulenevaid avariiolukordi. Avariiolukordadega võib kaasneda oht nii inimestele kui ka keskkonnale. Ehituspraktika näitab, et enamasti on tööõnnetuste põhjuseks elementaarsete ohutusnõuete eiramine. Sama kehtib üldjoontes ka keskkonnaalaste õnnetusjuhtumite puhul – eiratakse ohutusnõudeid, töötajad pole kasutatavate materjalide ja kemikaalide ohtlikest omadustest teadlikud ja ohutusnõuete täitmist ei kontrollita. Ennetav tegelemine nimetatud põhjustega tagab lõpptulemusena avariiolukordade riski vähendamise. Farmi käitamisel tekkida võivad avarii- ja eriolukorrad on eeskätt seotud tehniliste seadmete kasutamisel tekkida võivate eritingimustega. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 26/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Veisefarmi käitamisel on rakendatud tehnilised ohutusnõuded nii mahutitele, põletus- kui ka mõõte- ja jälgimisseadmetele ning kommunikatsioonidele, kuid avariiolukordade riski need täielikult ei kõrvalda. Kannatada saavad sellistes olukordades eelkõige inimesed ja tehnika, samas pole välistatud ka keskkonnakahju lekete või tuleõnnetuse tõttu. Puhastusvahendite ja muude kemikaalide kasutatavad ja hoitavad kogused on väikesed, samas järgitakse nii üldisi kui ka keskkonnaalaseid ohutusnõudeid. Selliste eelduste koosmõjul on tekkida võivate avariiolukordade tõenäosus väike. Käitaja tagab ohutusnõuete täitmise oma territooriumil ja väldib sinna kõrvaliste isikute sattumise, kuid on valmis ka nende ettearvamatust käitumisest ja ohutusnõuete rikkumisest tulenevateks olukordadeks. Äkkheitmeid töö käigus ega ka lõpetamisel eeldatavalt ei teki. Välistada ei saa lautade ja sõnnikuhoidlate põrandate (põhjade) leket. Tegemist on aga väga väikese tõenäosusega olukorraga, sest rajatisi pidevalt kontrollitakse ning farmi laiendamise tarvis rajatavad laut ja hoidla on uued. Hädaolukordade ennetamiseks rakendatakse lekete varajase avastamise süsteemi. Äkkheidete ja õnnetusjuhtumite tekke puhuks on välja töötatud hädaolukorra plaan. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 27/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE 4.1 Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang Järgnevalt käsitletakse omaette alapeatükkides farmi ehitustööde aegset ja selle käitamise tulemusel tekkivat võimalikku olulist keskkonnamõju selle erinevate mõjuvaldkondade haaval. 4.1.1 Veisefarmi laiendamine Allpool on esitatud ülevaade veisefarmi laiendamisel tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega kaasneda võivatest keskkonnamõjudest: vee saastumine, pinnase saastumine, õhu saastumine, jäätmeteke, müra ja vibratsioon, valgus ja kiirgus ning lõhn ja nende mõjude ulatusest. 4.1.1.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale Käitise laiendamise käigus tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega võib kaasneda mõju sotsiaalsele keskkonnale seoses tekkiva müra, jäätmetekke, õhusaaste ja objekti teenindava transpordi koormusega. Veisefarmi ehitust teenindava transpordikoormus on sarnane teiste ehitusobjektidega. Veisefarm asub hajaasutusalal ning eeldatavasti ei ole vajalik olulisel määral kasutada asulate siseseid teid ja tänavaid. Siiski käitise ehitusprotsessiga kaasnev transpordi-koormuse tõus on eeldatavalt lühiajaline ja väike. Järeldus: negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavasti oluline. 4.1.1.2 Mõju loomastikule ja taimestikule Veisefarmi ehitustööde käigus loomastikule avalduv mõju pole mainimisväärne. Taimestikule avaldub negatiivne mõju sel määral, kui palju olemasolevat taimestikku tuleb ehitus- ja pinnasetööde käigus eemaldada. Läbiv põhimõte tööde teostamisel on taimestiku maksimaalne säilitamine, kuid ehitiste alla jääv taimkate eemaldatakse ning ehitustööde summaarne mõju taimestikule on negatiivne. Veisefarmi asukohas asub toimiv laudakompleks ehk sealses asukohas puuduvad kõrgendatud loodusliku väärtusega alad ja olulised elupaigad, mis võiks kaasa tuua olulise negatiivse mõju taimestikule või loomastikule. Järeldus: negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavalt oluline. 4.1.1.3 Mõju pinnasele Veisefarmi ehitustööde käigus eemaldatakse, paigutatakse ümber ja planeeritakse pinnast ning asendatakse seda täitepinnasega (liiv, kruus, killustik). Pinnase omadusi ja koostist küll muudetakse, kuid pinnasereostust töö- ja keskkonnaohutuse nõuete järgimisel pole ette näha. Kokkuvõttes pinnasele olulist negatiivset mõju ei teki. Järeldus: negatiivne mõju pinnasele veisefarmi laiendamisel ei ole oluline. 4.1.1.4 Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale Veisefarmi laiendamise alal on käesoleval ajal toimiv laudakompleks. Tegemist on tootmismaaga, kus see väljakujunenud maastikupilti oluliselt ei muuda. Ajutiselt võib ehitustööde vältel visuaalne olukord halveneda, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis kaob pärast ehitustööde lõppu, seega ei oma olulist mõju. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 28/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Järeldus: negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale veisefarmi laiendamisel ei ole oluliselt negatiivne. 4.1.1.5 Mõju veekvaliteedile Kavandatavate ehitustööde negatiivne mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile võib avalduda avariilise kütuse- või määrdeainete lekke puhul. Tööde läbiviimisel peab rangelt järgima keskkonnaohutuse nõudeid ohtlike ainete, sh kütuste hoidmisel ja kasutamisel ning rakendama reostuse tekkimisel viivitamatult selle likvideerimismeetmed. Ehitustööde käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ega pinnaveekogusse. Järeldus: ohutusnõuete järgimisel pole olulist negatiivset mõju veekvaliteedile veisefarmi laiendamisel ette näha. 4.1.1.6 Mõju põhjaveetasemele Kavandatava käitise ehitustööde käigus ei võeta olulisel määral põhjavett, seetõttu puudub mõju põhjaveetasemele. Järeldus: negatiivne mõju põhjaveetasemele veisefarmi laiendamise puudub. 4.1.1.7 Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn Välisõhu kvaliteedile võib veisefarmi ehitustööde käigus mõju avalduda masinate ja seadmete sisepõlemismootorite heitgaaside ning tööde teostamisel tekkiva tolmu tõttu. Lõhnaaineid ehitustööde käigus õhku ei suunata. Ehitusobjektil kasutatakse üksnes tehniliselt korras masinaid ja veokeid. Tolmu tekitavate tööde teostamisel tuleb jälgida, et see ei kanduks häirival määral väljapoole ehitusobjekti piire ning vajadusel, nt. pinnasetööde käigus rakendada kastmist. Järeldus: tehnoloogiliste ja keskkonnaohutuse nõuete täitmisel olulist negatiivset mõju välisõhu kvaliteedile ehitustööde ajal ei teki. 4.1.1.8 Jäätmetekke mõju Kavandatava käitise ehitustööde läbiviimisel tekkivad ehitus- ja segaolmejäätmed kogutakse vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale liigiti konteineritesse ja antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Tolmu ja lendprügi tekke vältimiseks kasutatakse kaetud konteinereid. Järeldus: jäätmekäitluse nõuete täitmisel olulist negatiivset keskkonnamõju veisefarmi laiendamisel ei teki. 4.1.1.9 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele Veisefarmi ehitustööde mõju müra ja vibratsiooni tasemele on seotud eelkõige ehitustegevuses kasutatavate masinate ja seadmetega. Erinevaid ehitusmasinaid, mehhanisme ja veokeid kasutatakse nii pinnasetööde, trasside paigalduse, üldehitustööde kui haljastustööde läbiviimisel, samuti objekti teenindavaks transpordiks. Veisefarmi ehitustöid öösel teostada ei kavatseta, seega pole tõenäoline kehtestatud piirtaseme ületamine. Tööde teostamisel päevasel ajal püütakse müratasemeid minimeerida, kasutades objektil tehniliselt korras mehhanisme ja masinaid ning vältides asjatut müra teket. Ehitusel tekkiv müra ja vibratsioon on ajutise iseloomuga ja kaovad pärast ehitustööde lõppu. Järeldus: lähtudes eelnevast, võib öelda, et veisefarmi laiendamine ei oma olulist negatiivset mõju müra ja vibratsiooni tasemele. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 29/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 4.1.1.10 Mõju kliimale Veisefarmi ehitamise etapil olulist negatiivset mõju kliimale ei teki, kuna tegevuse tulemusel ei viida välisõhku olulises koguses kliimamuutust põhjustavaid saasteaineid. Järeldus: mõju kliimale ei ole oluline. 4.1.1.11 Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile Kavandatava tegevuse maa-aladel ei asu kultuurimälestisi ega muinsuskaitsealasid. Lähiümbruse kultuurimälestistele ehitustegevusest eeldatavalt mõju ei avaldu. Järeldus: mõju ajaloo- ja kultuuripärandile puudub. 4.1.1.12 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele Veisefarmi ja selle vahetus läheduses puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad. Seega mõju eelpool nimetatud objektidele puudub. Järeldus: otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele veisefarmi laiendamisel puudub. 4.1.1.13 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele Veisefarmi ehitamise käigus ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat soojus- ega ioniseerivat kiirgust. Juhul, kui ehitustegevus toimub pimedal ajal, on vajalik kasutada ehitusala valgustamiseks prožektoreid, millega kaasneb võimalik valgusreostus. Eeldatavasti ei ole valgusintensiivsus selline, mis võiks avaldada olulist mõju. Järeldus: veisefarmi laiendamine ei oma eeldatavasti olulist negatiivset keskkonnamõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. 4.1.2 Laiendatud veisefarmi käitamine Veisefarmi käitamise puhul tekkivat keskkonnamõju kirjeldatakse järgnevalt tavapäraste kasutustingimuste puhul. 4.1.2.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale Laiendatud, kui ka mitte laiendatud, veisefarmi käitamisega võib kaasneda mõju sotsiaalsele keskkonnale seoses: • tekkiva müra, • õhusaaste ja • objekti teenindava transpordi koormusega. Käitise tööga seotud müra ja õhusaastet käsitletakse edaspidistes peatükkides. Olemasolev liikluskoormus veisefarmi ühendusteedel on esitatud eespool. Eeldatavalt võrreldes olemasoleva olukorraga liikluskoormus suureneb. Mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda lisaks mürale ja transpordikoormuse tõusule läbi välisõhu kvaliteedi muutuse. Sotsiaalset keskkonda enim mõjutavaks teguriks on ebameeldivat lõhna omavad saasteined. Arvestades, et kavandatav tegevus hõlmab loomakasvatust, täpsemalt ühe lauda ja ühe sõnnikuhoidla lisandumist loomapidamiskompleksi, toimub kavandatavas piirkonnas eeldatavalt lõhnahäiringu suurenemine. Täpsemalt on lõhna puudutavat käsitletud aruande lisas (Lisa 2). Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega võib eeldatavalt kaasneda negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 30/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 4.1.2.2 Mõju loomastikule ja taimestikule Veisefarmi käitamisel puudub mõju loomastikule ja taimestikule, kuna farmi laiendamise käigus ei muudeta ega suleta loomade rändeteid, ei ohustata loomade elupaiku ega eemaldata olulisel määral taimestikku. Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju loomastikule ja taimestikule. 4.1.2.3 Mõju pinnasele Veisefarmi käitamisel kasutatakse puhastusaineid ja kütust. Pinnasele avalduv võimalik keskkonnamõju on seotud avariide ja õnnetusjuhtumite, mitte tavapäraste toimimistingimustega ning selle tõenäosus ja ulatus on väga väikesed. Seega oluline negatiivne mõju pinnasele veisefarmi töötamise ajal puudub. Veisefarm omab kaudset positiivset mõju pinnasele, kuna veisefarmi käitamisel tekib sõnnik, mida saab kasutada põlluviljakuse tõstmisel. Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju pinnasele ning pigem omab kaudset positiivset mõju. 4.1.2.4 Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale Veisefarmi laiendamine ei too kaasa maakasutuse muutumist. Veisefarmi rajatised sobivad valitud keskkonda, kuna tegemist on olemasoleva farmikompleksi asukohaga. Järeldus: negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale eeldatavasti puudub. 4.1.2.5 Mõju veekvaliteedile Laiendatava veisefarmi veetarbimine ja reoveekäitlus ei avalda negatiivset mõju põhja- ega pinnavee kvaliteedile, kuna kavandatava tegevuse tulemusel ei juhita saasteaineid otse põhja- ega pinnavette. Tekkiv reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on sõnniku kasutamine väetisena põllumajandusmaadel. Laotamise võimalik mõju pinna- ja põhjaveele sõltub laotamisel kasutatavatest praktikatest, mis ei ole otseselt seotud veisefarmi laiendamisega. Järeldus: veisefarmi laiendamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju veekvaliteedile. 4.1.2.6 Mõju pinnaveetasemele Veisefarmi käitamisel ei kasutata pinnavett. Pinnveetaset võib eeldatavalt väga vähesel määral mõjutada territooriumilt keskkonda jõudev sademevesi. Järeldus: veisefarmi käitamise ja laiendamisega ei tohiks kaasneda olulist mõju pinnaveetasemele. 4.1.2.7 Mõju põhjaveetasemele Veisefarmi tegevuse käigus tarbitakse põhjavett loomade jootmiseks, lautade ja lüpsiseadmete puhastamiseks ja seal töötavate inimeste olmevajaduste rahuldamiseks. Loomade arvu kavandatav suurendamine farmikompleksis ei põhjusta märgatavat lisakoormust põhjaveevarudele. Järeldus: veisefarmi laiendamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju põhjaveetasemele. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 31/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 4.1.2.8 Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn Mõju välisõhu kvaliteedile põhjustavad peamiselt laudad, sõnnikuhoidlad, kasutusel olev põletusseade ja kaudselt sõnniku laotamine. Vähemal määral mõjutavad välisõhu kvaliteeti käitist teenindavate transpordivahendite heitgaasid. Piirkonna heiteallikate koosmõju hindamiseks teostati õhusaaste modelleerimine. Tammispea veisefarmi ümbruses puuduvad ettevõtted, kellele oleks väljastatud keskkonnaluba, seega koosmõju teiste piirkonna ettevõtetega ei arvestatud. Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa ühegi saasteaine puhul vastavale saasteainele kehtestatud piirväärtust väljaspool tootmisterritooriumit. Eeldatavalt ei toimu halvimate saasteainete hajumistingimuste korral lõhnaühendite puhul laiendatud farmi käitamise korral vastuvõtja juures lõhnatundide 15% piirmäära ületamist. Täpsemalt on teemat käsitletud aruande lisas. Järeldus: Otsene ja kaudne laiendatud veisefarmi käitamisega kaasnev saasteainete mõju välisõhu kvaliteedile ei oma eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. 4.1.2.9 Jäätmetekke mõju Veisefarmi käitamisel tekib peamiselt pakendijäätmeid, ohtlikke jäätmeid ja olmejäätmeid. Tekkivad jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba omavale isikule. Juhul, kui tekib ohtlikke jäätmeid antakse need üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule saatekirja vastu. Järeldus: laiendatava käitise tegevuse tulemusel tekkivate jäätmete käitlusnõuete järgimisel ei teki olulist negatiivset keskkonnamõju. 4.1.2.10 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele Peamine müraliik veisearmi käitamisega seoses on transpordimüra, oluline olme- või tööstusmüra piirkonnas puudub. Kinnistuga piirneva tee liikluskoormusest on juttu ptk 2.7. Arvestada võib suhteliselt madala koormuse ja müratasemega, mis oluliselt ei suurene ka farmi laiendamisel. Järeldus: veisefarmi käitamine ja selle laiendamine ei põhjusta müra ja vibratsiooni teket ulatuses, mis võiks põhjustada häiringuid ümbruskonnas. 4.1.2.11 Mõju kliimale Käitise mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitega (eelkõige metaan, dilämmastikoksiid ja süsinikdioksiid) välisõhku. Lähtudes kliimamuutuste mastaapsusest ning üksiku farmi suhteliselt väiksest panusest kliimamuutustele, võib eeldada, et kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too kaasa olulist mõju kliimale. Järeldus: veisefarmi käitamine koos laiendamisega ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju kliimale. 4.1.2.12 Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile Kavandatava tegevuse maa-aladel kultuurimälestis ega muinsuskaitsealasid ei asu. Lähiümbruse kultuurimälestistele eeldatavalt mõju ei avaldu. Järeldus: mõju ajaloo- ja kultuuripärandile eeldatavalt puudub. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 32/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 4.1.2.13 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele Laiendatava veisefarmi asukohas ja selle otseses ümbruses puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad. Lähimatele looduskaitsealustele objektidele eeldatavalt otsest mõju veisefarmi tööst ei avaldu. Järeldus: otsene mõju eelpool nimetatud objektidele puudub. 4.1.2.14 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele Kavandatava ja toimiva farmi tegevuse tulemusel ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat ioniseerivat kiirgust. Veisefarmi territoorium on pimedal ajal valgustatud ning seetõttu eraldub keskkonda valgust. Tegevus toimub olemasoleval tööstusrajatistega alal, tegu pole loodusliku alaga ning ka lähimad elamud jäävad paarisaja meetri kaugusele. Seega olulist mõju valguse tasemele veisefarmi käitamise ja selle laiendamisega ei kaasne. Järeldus: veisefarmi käitamine ja selle laiendamine ei oma mõju kiirguse tasemele ning ei oma eeldatavasti olulist negatiivset mõju soojuse ja kiirguse tasemele. 4.2 Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest 4.2.1 Veisefarmi laiendamine Farmi laiendamisega kaasnev mõju on ruumiliselt piiritletud peamiselt tegevuse asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport. Farmi laiendamisega kaasnev mõju algab ehitutegevuste alustamisega ja lõppeb peale nende lõpetamist. Tegevus toimub päevasel ajal tööpäevadel. Erandjuhul tööde teostamisel öösel või puhkepäevadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja ümbritseva ala elanikke. Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teistest samas piirkonnas toimuvatest samalaadsetest tegevustest tingitud mõjuga. Selliste tegevuste koosmõju ei ületa tõenäoliselt piirväärtusi ega põhjusta pikaajalisi häiringuid lähiümbruse elanikele ja ettevõtetele. Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise ehitamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks jäätmeteke, müra, pinnase ja taimestiku eemaldamine, ajutised häiringud sotsiaalsele keskkonnale jne. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Õigete töövõtete ja tänapäevase tehnika kasutamisel ning ohutusnõuete järgimisel on nende esinemise tõenäosus väike. Käitise ehitamisega kaasnevad ehitus-, pinnase-, haljastus- ja muud tööd ei oma piiriülest mõju. 4.2.2 Laiendatud veisefarmi käitamine Laiendatud veisefarmi käitamisega kaasnev otsene mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud käitise asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport. Laiendatud veisefarmi kasutamisega kaasnev mõju algab selle alustamisega ja lõppeb selle sulgemisega; tavapärane käitamine toimub ööpäevaringselt nii töö- kui puhkepäevadel 24 tundi ööpäevas, 365 päeva aastas. Hooldus- ja remonditöid viiakse läbi vastavalt vajadusele. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 33/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Veisefarmi paiksetest heiteallikatest välisõhku suunatavate saasteainetest on kirjutatud lisades (Lisa 1, Lisa 2). Eeldatavalt ei toimu piirkonna saastetasemes olulisi negatiivseid muutusi seoses laiendatud veisefarmi heiteallikate käitamisega. Müratasemed jäävad eeldatavasti allapoole kehtestatud piirväärtusi. Käitise teenindamiseks tooraine ja tootmisjäägi vedudega seotud transpordikoormuse kasv on olemasoleva liikluskoormusega võrreldes suurem. Farmi käitamisega ei kaasne eeldatavasti olulist kumulatiivset mõju. Käitise kasutamine ei põhjusta piiriülest mõju. Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise kasutamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks müra, saasteainete viimine välisõhku, teenindavast transpordist tulenev häiring jne. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Ohutusnõuete järgimisel ja leevendavate meetmete rakendamisel on nende esinemise tõenäosus väike. 4.3 Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega Tammispea veisefarmi mõjualasse ei jää teisi ettevõtteid, millele oleks väljastatud keskkonnaluba ning mille tegevuste vahel võiks tekkida koosmõju. 4.4 Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks Tammispea veisefarmi laiendamisel läbiviidavate tööde käigus tuleb negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks kasutusele võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:  olemasoleva taimestiku, eriti kõrghaljastuse säilitamine võimalikult suures mahus;  eemaldatava pinnase nõuetekohane hoiustamine ja taaskasutamine pinnase planeerimiseks ja haljastustöödeks;  jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga käitlejale;  kütuse ja kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;  vajalike mehhanismide ja masinate võimalikult efektiivne kasutamine, vältides liigse müra- ja õhusaaste teket;  lammutus- ja ehitusmaterjalide ning ehitusjäätmete hoidmine viisil, mis väldiks ümbruskonna prügistumist;  töötamine ainult argipäevadel, tööajal;  õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine. Laiendatud veisefarmi käitamisel tuleb negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks kasutusele võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:  tehniliste ja keskkonnanõuete järgimine käitise töötamisel;  käesolevas aruandes kirjeldatud käitise negatiivset keskkonnamõju leevendavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine;  käitist teenindavate sõidukite tehnilise korrasoleku tagamine ning nende liikumise planeerimine müra- ja välisõhu saaste vähendamiseks; Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 34/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang  jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga käitlejale;  puhtuse jälgimine lautades;  sõnniku õigeaegne eemaldamine lautadest;  sõnniku väljaveil ilmastikutingimuste jälgimine;  seadmete profülaktiline hooldus.  kasutatavate kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;  õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine;  koostöö kohaliku omavalitsuse ja muude huvirühmadega mõju vähendamiseks sotsiaalsele keskkonnale. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 5 KOKKUVÕTE Käesoleva keskkonnamõju eelhindamise eesmärgiks on koondada teave Osaühing ÕITSENG Tammispea veisefarmi laiendamiseks vajaliku ehitamise ja laiendatud farmi käitamise puhul kaasnevast keskkonnamõjust ja selle leevendamise võimalustest. Iga sellise aruandega kaasneb teatud määramatus andmete puudumise ja nende interpreteerimise tõttu. Seetõttu on lähtutud halvimast võimalikust olukorrast ja ettevaatusprintsiibist, mida tuleks rakendada ka kavandatud tegevuse teostamisel. Peamised negatiivsed keskkonnamõjud, mis võivad veisefarmi laiendamisel ja käitamisel esineda, on järgmised:  ehitamisel tekkivad jäätmed ja nende käitlemine;  ehitamisel kasutatavate transpordivahendite ja mehhanismide tekitatav müra ja saasteainete heide õhku;  käitise käitamisel kasutatavate sõidukite tekitatav müra ja saasteainete heide õhku;  lautade käitamisega kaasnev heide välisõhku;  sõnnikuhoidlate käitamisega kaasnev heide välisõhku;  kütuse põletamisega kaasnev heide välisõhku;  veekasutus. Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi. Samuti leiti, et lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15% aasta lõhnatundidest. Veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas koguselisuse poolest heas seisundis ning planeeritav veevõtt ei mõjuta seda oluliselt. Eelpooltoodu põhjal tuleb järeldada, et veisefarmi laiendamine kavandatud kujul ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnahäiringu ületamist. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang LISAD Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 37/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Lisa 1. Saasteainete heide välisõhku Loomade elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika Tammispea veisefarmi planeeritakse juurde rajada noorloomalaut 394 kohaga ning vedelsõnnikuhoidla. Lisaks on Tammispea veisefarmis veel kaks lauta ja üks küünlaut ning kaks olemasolevat vedelsõnnikuhoidlat ja tahesõnnikuhoidla. Täpsemad andmed olemasoleva Tammispea veisefarmi kohta on leitavad ettevõtte kehtivast kompleksloast nr KKL/300799. Saasteainete heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruses esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades (määrus nr 66). Kuna lautadest ja sõnnikuhoidlatest eralduvatele saasteainetele (NH3, CH4 ja N2O) pole kehtestatud piirväärtusi, siis nende saasteainete heitkoguseid KSH eelhinnangu raames eraldi välja tooma ei hakatud. Saasteained põletusprotsessidest Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri kinnitatud metoodikat (määrus nr 59). CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega kinnitatud määramismetoodika (määrus nr 86). Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59 lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri järgmiselt: B1 = B × Qri, GJ, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg. Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest. Arvutati kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, kasutades järgmist valemit: Mi = 10 -6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ). Kui käesoleva määruse lisades ei ole kehtestatud vääveldioksiidi eriheidet, arvutatakse vääveldioksiidi heide kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit: MSO2 = 0,02 × B × Sr × (1–η), t, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent; η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral. Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt: 1) leiti saasteaine eriheide qi määruse nr 59 lisadest; Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 38/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 2) arvutati heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit: Mpi = 10 -3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ). Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus MpSO2 tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit: MpSO2 = 20 × P × Sr × (1–η) / Qri, g/s, kus P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent; η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk; Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg. Süsinikdioksiidi heitkogused leiti vastavalt allpool kirjeldatule. Kütusekulu arvutati ümber teradžaulidesse, TJ järgmist valemit kasutades: B1= B * Qri * n, kus B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ; B – kütusekulu, kg; Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg; n – suhtarv. Kütuse oksüdatsioonitegur on (Kc) on 1. Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse kütuse oksüdatsiooniteguriga, arvutati tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit: Mc = 10 -3 * B1 * qc * Kc, kus B1 – kütusekulu, TJ; qc – süsiniku eriheide, tC/TJ; Kc – oksüdatsioonitegur. Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutati gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit: Mco2 = Mc * 3,664, kus Mc – süsinikuheide, GgC. Arvutusnäide põletusseadme puhul on toodud järgnevalt: Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ): B1 = 3 × 43 = 129 GJ Leiti i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest. Näiteks lämmastikdioksiidi eriheide (qi) diiselkütuse kasutamisel on 111 g/GJ. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 39/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Arvutati saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) heide Mi: Mi = 10-6 × 129 × 111 = 0,014 t Vääveldioksiidi heide leiti järgmiselt: MSO2 = 0,02 × 3 × 0,001 = 0,00006 t Saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt: Mpi = 10-3 × 0,035 × 111 = 0,004 g/s Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt: MpSO2 = 20 × 0,035 × 0,001 / 43 = 0,00002 g/s Süsinikdioksiidi heitkogused: B1= 3000 * 43 = 129000 TJ Süsiniku eriheide (qc) diiselkütuse puhul on 20,2 tC/TJ. Mc = 10 -3 * 129000 * 20,2 * 1 = 2606 GgC Mco2 = 2606 * 3,664 = 9548 kg/a MCO2, (t/a) = 9,548 Järgnevalt on toodud põletusseadmest lähtuvate saasteainete heitkogused (Tabel 3). Tabel 3.Saasteainete heitkogused põletusseadmest Nr plaanil või kaardil K1 Nimisoojusvõimsus: 0,035 MW Kasutegur 0,9 Kütus: Diislikütus Katla tüüp Põleti Püüdeseade - Väävli sisaldus: 0,001 % Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg Aastane kogus: 3 tonni Eriheide q, g/GJ; tahm - % Hetkeline Aastane Saasteaine PM2,5-st heitkogus, g/s heitkogus, t/a Lämmastikdioksiid 111 0,004 0,014 Süsinikoksiid 42 0,001 0,005 Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud metaan) 5 0,0002 0,0006 Vääveldioksiid - 0,00002 0,00006 Osakesed 40 0,001 0,005 Peenosakesed 6 0,0002 0,0008 Eriti peened osakesed 6 0,0002 0,0008 Süsinikdioksiid 20,2 - 9,548 Raskmetallid ja POSid: q, mg/GJ mg/s kg/a Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0,1 0,000004 0,00001 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0,3 0,00001 0,00004 kaadmiumiks Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 10 0,0004 0,001 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 6 0,0002 0,0008 vaseks Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 5 0,0002 0,0006 Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 40/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Nr plaanil või kaardil K1 Nimisoojusvõimsus: 0,035 MW Kasutegur 0,9 Kütus: Diislikütus Katla tüüp Põleti Püüdeseade - Väävli sisaldus: 0,001 % Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg Aastane kogus: 3 tonni Eriheide q, g/GJ; tahm - % Hetkeline Aastane Saasteaine PM2,5-st heitkogus, g/s heitkogus, t/a Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 44,5 0,002 0,006 arseeniks Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 20 0,0007 0,003 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 200 0,007 0,026 Hajumisarvutused Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuse piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Hajumisarvutuse piirkonnaks on arvestatud piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast. Tammispea veisefarmi eeldatavasse mõjualasse ei jää käitisi, millele oleks väljastatud keskkonnaluba, mida saaks koosmõjusse kaasata. Seega saasteainete hajumisarvutustesse kaasatakse vaid Tammispea veisefarmi heiteallikatest pärinev heide. Teadmaks, kas ettevõtte toimimine maksimaalsel tootmisvõimsusel põhjustaks saasteainete osas probleeme välisõhu kvaliteedile, viidi läbi saasteainete hajumisarvutused, mille tulemused on toodud järgmises tabelis (Tabel 4). Tabel 4. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju Saasteaine Heiteallika Õhu kvaliteedi Välisõhu Summaarne Suhe number plaanil taseme maksimaalne CAS nr Nimetus hetkeline Cm / piirväärtus (ÕPV) arvutuslik saastatuse heitkogus, g/s ÕPV - μg/m³ tase ΣCm μg/m³ 1h 200 2,54 0,01 K1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,004 1a 40 0,03 0,00 K1 630-08-0 Süsinikoksiid 0,001 8h 10000 0,28 0,00 Lenduvad orgaanilised 1h 5000 0,13 0,00 K1 NMVOC ühendid (välja arvatud 0,0002 metaan) 24h 2000 0,04 0,00 1h 350 0,01 0,00 K1 7446-09-5 Vääveldioksiid 0,00002 24h 125 0,004 0,00 24h 50 0,04 0,00 K1 PM10 Peened osakesed 0,0002 1a 40 0,001 0,00 K1 PM2,5 Eriti peened osakesed 0,0002 1a 25 0,001 0,00 Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 41/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 („Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus). Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva õhukvaliteedi taseme hindamiseks on kasutatud hajumisarvutusprogrammi AirViro. Arvutamiseks valitud meteoaastateks on 2018. – 2020. a. Kasutatud meteoroloogiliste parameetriteks on tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus. Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunkti asukohaks on Aseri meteojaam. Antud piirkonnas on valitsevaks edela tuuled, mille iseloomustamiseks on järgmisel joonisel esitatud tuulteroos (Joonis 6). Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 42/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Joonis 6. Tuulteroos 2016.-2018. Aseri meteojaama andmete põhjal Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase ei ületa halvimate tingimuste juures maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool territooriumi. Seega selgus, et ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju tulemusena heiteallikatest väljutatavate saasteainete vahel ei teki olulist koosmõju. Kuna ettevõtte kõiki tootmisprotsessi osasid jälgitakse pidevalt automaatselt ja visuaalselt, siis on olulised heiteallikad ja saasteainete teke kontrollitud. Väikeses mahus kontrollimatu ja hajusa saasteainete heide ei ole täiesti välistatud, näiteks avariide puhul, kuid sellise heite mõju on ebaoluline. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 43/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Lisa 2. Lõhnaaine esinemise hindamine Lõhnaaine esinemise hindamine on teostatud vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemissagedusega aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% kogu aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on selles, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks. Seega lõhnatund ei pruugi tegelikkuses ühtida astronoomilise tunniga, aga see võetakse eelduseks lõhnaaine esinemissageduse hindamisel. Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete kogus, mis aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise reageeringu ehk lõhna tuvastamise. Lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50% lõhnaekspertidest. Lõhnaaine heitkogus Lõhnaaine hetkeline heitkogus laiendatavast Tammispea veisefarmist leiti arvutuslikul teel. Lautade puhul arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: Q = qi × LÜ × k, kus Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas ning mis on piimalehmade puhul 29 OU/LÜ/s, mullikate puhul 11 OU/LÜ/s ja vasikate puhul 10 OU/LÜ/s; LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika ” Lisa 8 ning milleks on piimalehmade puhul 1, lehmvasikate puhul 0,14 ja lehmmullikate puhul 0,49; k – karjatamiskoefitsent. Arvutusnäide S1 puhul: Q = 379 x 29 x 1 = 10991 ouE/s Ülejäänud lautade lõhnaaine heide on toodud järgnevas tabelis (Tabel 5). Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 44/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Tabel 5. Lõhnaaine heitkogus lautade kaupa laiendatavas Tammispea veisefarmis Aasta- Karjatamis- Karja- Loom- Heit- Nr Eriheide, Toodangu rühm Pidamisviis loom, päevi, tk tamis- ühik, kogus, plaanil ouE/LÜ/s arv (24h) koefitsient LÜ ouE/s Vabapidamine, sõnnikueemaldus Piimalehmad S1 mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, 379 0 1,00 29 1 10991,00 (9000kg) vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S2 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 55 140 0,62 29 1 983,22 (9000kg) vähene allapanu Vabapidamine, sõnnikueemaldus S2 Lehmmullikad mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, 140 140 0,62 11 0,49 465,16 vähene allapanu S2 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 9 0 1,00 10 0,14 12,60 Lõaspidamine, kraapkonveierid, Piimalehmad S2 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 14 0 1,00 29 1 406,00 (9000kg) rohke allapanu (avatud süsteem) Piimalehmad S2 Vabapidamine, sügavallapanu 12 0 1,00 29 1 348,00 (9000kg) S3 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 50 140 0,62 10 0,14 43,15 S3 Lehmmullikad Vabapidamine, sügavallapanu 40 140 0,62 11 0,49 132,90 Vabapidamine, skreeperseadmed, S4 Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 394 140 0,62 11 0,49 1309,11 vähene allapanu Kokku 1093 14691,14 Sõnnikuhoidlate korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: Q = qi × S, kus Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri määruses nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas; S – pindallika pindala (m²). Kuna sõnnikuhoidlate puhul pole eelpool mainitud määruses eriheidet toodud, siis lõhna hindamiseks kasutati Saksamaal kasutatavaid eriheiteid39, mis veiste vedel- ja tahesõnniku puhul on 3 OU/s/m2. Kuna sõnnikuhoidlad on kaetud loomuliku koorikuga ning vajadusel ka põhuga, siis on arvestatud, et hoidlatest lendub välisõhku 80% vähem lõhnaaineid.40 Arvutusnäide H1 puhul: Q = 3 × 1385,44 × 0,2 = 831,27 OU/s 39 VDIStandard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 40 VDIStandard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 45/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Ülejäänud hoidlate lõhnaaine heide on toodud järgnevas tabelis (Tabel 6). Tabel 6. Lõhnaaine heitkogus hoidlate kaupa laiendatavas Tammispea veisefarmis Nr plaanil või Hoidla Eriheide, Heitkogus, Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis kaardil pindala, m2 ouE/s-m2 ouE/s Vedelsõnnikuhoidla, ringja Kaetud loodusliku kooriku, H1 1385,44 0,6 831,27 põhiplaaniga, loomulik koorik vajadusel põhuga Vedelsõnnikuhoidla, ringja Kaetud loodusliku kooriku, H2 995,38 0,6 597,23 põhiplaaniga, loomulik koorik vajadusel põhuga H3 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik Kaetud 190,00 3 570,00 Vedelsõnnikuhoidla, ringja Kaetud loodusliku kooriku, H8 962,11 0,6 577,27 põhiplaaniga, loomulik koorik vajadusel põhuga Kokku 2575,77 Lõhnaaine hajumisarvutused Piirkonnas lõhnaainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 2020. a vaatlusandmeid Aseri ilmajaamast. Kasutatud meteoroloogilisteks parameetriteks on tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm ja niiskus. Üheks lõhnatunniks arvestati tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist. Lõhnaaine hajumisarvutus maapinnalähedases õhukihis tekkiva kvaliteedi taseme hindamiseks on teostatud arvutiprogrammiga, milleks on Airviro. Hajumisarvutuse modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks võeti 50 × 50 m ning maa-ala suuruseks 2 x 2 km. Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Leiti, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures on lõhnatundide esinemine 99,8%, kuid lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15% aasta lõhnatundidest. Joonis lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosuse kohta on esitatud allpool (Joonis 7). Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 46/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Joonis 7.Lõhnaaine esinemine laiendatud Tammispea veisefarmi ümbruses Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 HALJALA VALLAVOLIKOGU OTSUS Võsu 22. märts 2022 nr 40 Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu vastuvõtmine Haljala Vallavolikogu algatas 24.04.2019 otsusega nr 94 Haljala vallas Essu külas Visuoja (katastritunnusega 19003:002:0028) ja Madismäe (katastritunnusega 19003:002:0011) maaüksuste detailplaneeringu koostamise. Detailplaneeringu eesmärgiks on määrata kinnistutele hoonestusala ning ehitusõigus noorkarjalauda (ca 2770 m²) ja lägahoidla (ca 1000 m²) ehitamiseks, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneering sisaldab Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10 kehtestatud Haljala valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, milles soovitakse vähendada Haljala valla üldplaneeringuga kehtestatud loomapidamishoone kuja (700 m) Visuoja ja Madismäe maaüksustel. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250 meetrit (noorkarjalauda hoonestusalast), Kalju katastriüksusel (katastritunnus 19003:002:1161) 210 meetrit. Üldplaneeringu muutmise ettepanek on kajastatud joonisel 4/4 “Maakasutuse sihtotstarbed, kujad” ning seletuskirjas punktis 2.5. „Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja kehtivad detailplaneeringud“. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus 05.08. - 05.09.2020 Haljala vallamajas ja Haljala teenuskeskuses ja avalik arutelu toimus Haljala teenuskeskuses 10. 09.2020 kell 11.00. Detailplaneeringu eskiis esitati kooskõlastamiseks asutustele (Päästeamet, Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet ja Keskkonnaamet) ja isikutele 12.10.2020 (PlanS §85 lg 1). Detailplaneering “Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering” on koostatud OÜ Projekteerimiskeskuse poolt, töö nr 205/1119. Vastavalt PlanS § 86, teeb kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringut muutva detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, misjärel korraldatakse detailplaneeringu avalik väljapanek kestusega 30 päeva ning avalik arutelu. Lähtuvalt eeltoodust Haljala Vallavolikogu Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu vastuvõtmine o t s u s t a b: 1. Võtta vastu detailplaneering “Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering”, töö nr 205/1119 (lisatud otsusele). 2. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 3. Otsust on võimalik vaidlustada esitades vaide Haljala Vallavolikogule või kaebuse Tartu Halduskohtule (Kooli tn 2a, Jõhvi) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Annes Naan volikogu esimees OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA KOOSTAJA Käesolevaga koostatakse detailplaneering Haljala vallas Essu külas asuvatele Visuoja ja Madismäe maaüksustele. Detailplaneeringu nimetus on “Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering”. Detailplaneeringu koostamise aluseks on maaomaniku Osaühingu Õitseng tegevjuhi Kristjan Mitt avaldus Haljala Vallavalitsusele ja Haljala Vallaolikogu poolt 24. aprillil 2019. a välja antud otsus nr 94 “Detailplaneeringu koostamise algatamine Essu külas Visuoja ja Madismäe maaüksusele”. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on:  Haljala valla üldplaneeringu muutmine:  ehitusõiguse määramine noorkarjalauda ja lägahoidla rajamiseks;  ehitusõiguse määramine tehnilise taristu rajamiseks;  ehitise olulisemate arhitektuur-ehituslike tingimuste seadmine;  juurdepääsude, parkimise ja liikluskorralduse lahendamine;  haljastuse, heakorrastuse ja keskkonnakaitseliste põhimõtete seadmine;  muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine. Detailplaneeeringu koostaja on Osaühingu Projekteerimiskeskus maastikuarhitekt- planeerija Riiu Efert, maastikuarhitektuuri magistrikraadi diplom MD 001277. 2. LÄHTEOLUKORD 2.1. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed Planeeritava ala pindala on ligikaudu 11,7 hektarit. Madismäe maaüksuse (katastritunnus 19003:002:0011) pindala on 50,0 ha, Visuoja maaüksuse (katastritunnus 19003:002:0028) pindala on 49,99 ha. Mõlema maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. 3 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 2.2 Olemasolevad sihtotstarbed Planeeringualaga piirnevad peamiselt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Kinnistutest ida pool paikneb riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee (katastritunnus 19003:002:1480). Visuoja maaüksuse ning riigitee katastriüksuse vahel paikneb maatulundusmaa sihtotstarbega Ritsika (katastritunnus 19003:002:0119) maaüksus, mille maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Visuoja ja Madismäe maaüksuste sees paikneb Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. Visuoja maaüksuse sees paikneb Pahla alajaama kinnistu (katastritunnus 19003:002:1130), mille maakasutuse sihtotstarve on tootmismaa. Visuoja maaüksusest põhja pool paikneb Vendla kinnistu (katastritunnus 19003:002:0072), mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. 2.3. Ehituslik ja looduslik situatsioon Olemasolevat situatsiooni kajastavad joonised “Situatsiooniskeem” (leht 1/4) ja “Olemasolev olukord” (leht 2/4). Joonistel on näidatud olemasolevad ehitised ja tehnovõrgud, samuti kitsendustega kaetud alad. Visuoja ja Madismäe maaüksused asuvad Essu küla keskusest linnulennul umbes 1,6 kilomeetri kaugusel. Maaüksused on hoonestatud. Madismäe maaüksusel paiknevad Ehitisregistri andmetel sõnnikuhoidla, laguun-tüüpi lägahoidla, küün, sõnnikuhoidla, veiselaut ja Madismäe päikeseelektrijaam. Madismäe kinnistul paiknev biotiik on Ehitisregistri andmetel lammutatud. Visuoja maaüksusel paiknevad kaks silohoidlat, Tammispea lüpsikarjafarm I, küün, praagahoidla, tuletõrje veehoidla, tahkesõnnikuhoidla, puurkaev ja kütusehoidla. Lepa on lähim hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistu, mille lõunapiir paikneb 158 meetri kaugusel Madismäe kinnistul asuvast farmihoonest. Visuoja ja Madismäe maaüksusi läbib ida lääne suunas 17167 Varangu-Essu teelt algav 4 meetri laiune kruusakattega tee. Tegemist on avalikus kasutuses oleva teega. Hoonetest põhja pool on algusega riigiteelt olemas teine 5,2 meetri laiune kruusakattega tee, mis viib olemasolevate ehitisteni. Juurdepääsud planeeringualale on tagatud neid teid mööda. Teede katendid on heas seisukorras ning liiklusintensiivsus on madal. Teid kasutavad peamiselt põlluharijad, kohalikud 4 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. elanikud ja nende külalised. Liiklusvahenditeks on põhiliselt sõiduautod ja põllutöömasinad. Kõnniteed puuduvad. Kõlvikuliselt on mõlemal maaüksusel tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa moodustavad looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne). Kraavid kulgevad paralleelselt teedega. Maaüksustele on välja ehitatud kuivendussüsteemid koos niisutussüsteemiga. Kuna niisutussüsteemi pole kaua kasutatud, on see ilmselt amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu. Visuoja maaüksustel paiknevad madalpinge elektrimaakaablid ja madal- ning keskpinge elektriõhukaablid. Madismäe maaüksusel paiknevad madalpinge elektrimaakaablid, mis varustavad lägahoidlaid elektriga ning lauda ja lägahoidlate vahelised kanalisatsioonitorud. Visuoja maaüksusel paiknevad tehnovõrkudest veel puurkaev ja tulekustutusveehoidla. 2.4. Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid Planeerija lähtub planeeringulahenduse koostamisel planeeringu vastavusest kohaliku omavalitsuse nõudmistele ning kinnistu omaniku soovidele ning vajadustele. Ehituslikust seisukohast on tegemist loomakasvatushoonete rajamisega selleks sobival maa-alal olemasoleva sama kasutusotstarbega hoonete kõrvale. Planeeringulahenduse elluviimisel on võimalik arendada loomakasvatust ilma uut tehnilist taristut rajamata. Piisab tehnovõrkude laiendamisest uude hoonesse ja lägahoidlasse. Planeeritav krunt on piisavalt avar, et mahutada sellele veel üks laut ja lägahoidla. Tegemist on loomakasvatuseks ja põllumajandustoodete tootmiseks sobiva piirkonnaga. Loodav hoonestus peab sobima antud keskkonda. 2.5. Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja kehtivad detailplaneeringud Detailplaneeringuga käsitletava maa-ala kohta kehtib Haljala valla üldplaneering. Haljala valla volikogu kehtestas Haljala valla üldplaneeringu 18. mail 2010. a määrusega nr 10. Detailplaneering koostatakse üldjuhul üldplaneeringuga kavandatu elluviimiseks, kuid sellega võib ka põhjendatud vajadusel taotleda üldplaneeringu põhilahenduse muutmist. 5 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuur- rohumaa. Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida põllumajandushoonet, mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000m², tuleb koostada detailplaneering. Lähtudes üldplaneeringust tuleb loomapidamishoonete rajamisel arvestada üldplaneeringu tabelis 4 toodud kujadega. Tabelist 4 lähtuvalt on planeeritava veiste noorkarjalauda kuja 700 meetrit. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Haljala valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringu punkt 2.7 tabelis 4 sätestatud loomapidamishoone kuja osas. Kuna lähemal kui 700 meetrit asub elamuid, siis on detailplaneeringu algatamisel sellega arvestatud ja tehakse ettepanek vähendada üldplaneeringus kehtestatud kuja 250 meetrini. Uue loomapidamishoone kuja 700 meetrit arvestatakse: 1. maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel paiknevad elamud, 2. elamumaa sihtotstarbega kinnistud (elamutega või ilma elamuteta). Detailplaneeringu lahenduse kohaselt jäävad 700 meetri raadiusesse uue loomapidamishoone hoonestusalast: 1. Lepa kinnistu (katastritunnus 19003:002:0060), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 2. Ritsika kinnistu (katastritunnus 19003:002:0119), maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa; 3. Kalju kinnistu (katastritunnus 19003:002:1161), maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa; 6 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 4. Kruusamäe kinnistu (katastritunnus 19003:002:0851), maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa; 5. Kaasiku kinnistu (katastritunnus 19003:002:0009), maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa; 6. Tammispea tee 18 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0079), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 7. Tammispea tee 17 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0254), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 8. Tammispea tee 13 kinnistu (katastritunnus 19003:002:0109), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 9. Tammispea tee 15b kinnistu (katastritunnus 19003:002:0253), maakasutuse sihtotstarve elamumaa; 10. Tammispea tee 13b kinnistu (katastritunnus 19003:002:0117), maakasutuse sihtotstarve elamumaa. Lähim olemasolev elamu Kalju kinnistul jääb kaugemale kui 210 meetrit, teised elamud jäävad kaugemale kui 250 meetrit planeeritavast põllumajandushoone hoonestusalast. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Haljala valla üldplaneeringu põhilahendust. Planeeritakse vähendada Haljala valla üldplaneeringuga kehtestatud loomapidamishoone kuja Visuoja ja Madismäe maaüksustel. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250 meetrit (noorkarjalauda hoonestusalast), sealhulgas Kalju katastriüksusel (katastritunnus 19003:002:1161) 210 meetrit. Planeeringulahenduse muudatusettepanek on kajastatud joonisel 4/4 “Maakasutuse sihtotstarbed, kujad”. Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal ja lähiümbruses puuduvad. 3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMIS LAHENDUS 3.1. Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve Koostatud detailplaneering ei tee ettepanekut kruntide jagamiseks. Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku säilitada olemasolevad maakasutuse sihtotstarbed: Visuoja ja Madismäe maaüksustel jätta maakasutuse sihtotstarbeks 100% põllumajandusmaa, katastris 100% maatulundusmaa. Põhjuseks on asjaolu, et Madismäe maaüksusel saaks määrata ainult 7% ja Visuoja maaüksusel ainult 2% 7 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. maast põllumajandusliku tootmisehitise maaks. Maaüksusele ei ole proprtsionaalne määrata eraldi nii väikest maakasutuse sihtotstarvet. 3.2. Ehitusõigus Joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud planeeritav hoonestusala, mis paikneb vähemalt 4 meetri kaugusel maaüksuste piiridest. Ehitustegevus on planeeritud olemasoleva farmikompleksi territooriumile. Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi, millel puudub oluline keskkonnamõju, võib vajadusel ehitada ka väljapoole hoonestusala. Pos 1 maksimaalne täisehitusprotsent on 31%, Pos 2 maksimaalne täisehitusprotsent on 14%. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt määratakse Madismäe ja Visuoja maaüksustele ehitusõigus loomapidamishoonete kompleksi laiendamiseks. Kummalegi maaüksusele on planeeringulahenduse kohaselt lubatud ehitada kokku 4 hoonet, kokku võib kahel maaüksusel olla kuni 8 hoonet. Üldplaneeringu punkt 1.10 käsitleb põllumajanduslikku reostust. Haritava maa ühe hektari kohta tohib pidada kuni 1,5 loomühikule vastaval hulgal loomi. Pos 1 võib lisaks olemasolevatele hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid ja lisaks olemasolevatele rajatistele kuni 1000 m² rajatisi. Pos 2 võib lisaks olemasolevatele hoonetele ehitada kuni 2800m² hooneid. Rajatisi juurde ei planeerita. Maaüksustele võib ehitada kuni kahekorruseliseid hooneid kõrgusega kuni 10,0 meetrit ja rajatisi kõrgusega kuni 5 meetrit. Hooned projekteeritakse minimaalselt ühekorruselised ja minimaalselt vastavad TP3 klassi nõuetele. Lähtudes tuleohutuse nõuetest on tegemist 1. tuleohuklassi kuuluva ja minimaalselt II tulekaitsetasemega VI kasutusviisiga hoonega (tööstus- ja laohooned). Maksimaalne lubatud kõrgus 14 meetrit. Planeeringulahenduses on näidatud ehitiste soovituslikud asukohad. Tähtis on hoonete funktsionaalsus. Kaasaegsed hooned projekteeritakse optimaalse pindalaga ja lihtsate vormidega. Suuremate hoonemahtude puhul on soovitav fassaade liigendada. Hoonete välisviimistlus ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobima kinnistu ning seda ümbritseva 8 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. keskkonnaga. Hoonete värvilahendused määratakse projektiga. Välisviimistluses on valikuvariantideks puit-, klaas-, metall- või kivimaterjalid. Hoonete ehitamiseks ja viimistlemiseks kasutatakse tootmishoonetele sobivaid ehitustooteid ja materjale. Hoone katuse kuju ja täpne katusekalle lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus lähtudes konkreetsetest vajadustest. Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib uusi hooneid ehitada maa-alustest tehnovõrkudest kaugemale kui 1 meeter, elektri madalpingeliinidest kaugemale kui 2 meetrit ja elektri keskpingeliinidest kaugemale kui 10 meetrit. Ehitatavad hooned tuleb (vt siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ §12) vajadusel sektsioneerida eraldi tuletõkkesektsioonideks. Arhitektuurne ehitusprojekt tuleb koostada kooskõlas seadusandluse ja hea ehitustavaga ning arvestades tellija vajadusi. Ehitamise üldisemad reeglid on määratletud Haljala valla üldplaneeringus. Ehitusprojektid koostada Ehitusseadustiku alusel ja kooskõlastada Haljala Vallavalitsusega. Planeeringuala illustreeriv joonis asub detailplaneeringu toimikus. 4. LIIKLUSKORRALDUS Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine planeeringualal toimub vastavalt Ehitusseadustikus ja Liiklusseaduses kehtestatud nõuetele. Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Juurdepääsud planeeringualale on olemas riigimaanteelt 17167 Varangu-Essu tee. Planeeritavad hoonestusalad jäävad ca 121 m kaugusele maantee katendist. Planeeringualal pargivad peamiselt traktorid koos haakeriistadega ning mõned sõiduautod. Parkimiskohtade arv olemasolevatel platsidel on piisav. 9 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 5. KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID Detailplaneeringu koostamisel lähtuti tehnovõrkude kaitsevööndite kujutamisel Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, mis jõustus 01.07.2015 a. Joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud” on näidatud olemasoleva keskpinge elektriõhuliinist, madalpinge elektriõhuliinist ja sidekaablist tulenevad kitsendusalad. Keskpinge õhuliini kaitsevöönd on 10 m liini teljest, madalpinge õhuliini kaitsevöönd on 2 m liini teljest ning maakaabli kaitsevöönd on 1 m maakaabli teljest. Avalikult kasutatava riigimaantee 17167 Varangu-Essu tee kaitsevöönd on 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Külgnähtavuse ala on 20 meetrit tase rahuldav V=100 km/h juures ja nähtavuskolmnurkade ulatus 320 m V=90 km/h juures. Visuoja kinnistu idaservas on Kunda lubjakivi maardlast tulenev kitsendusala. Haljala valla üldplaneeringuga on määratud uuteloomapidamishoonete kuja 700 meetrit. Kuja vähendamise ettepanekut vaata pt. 2.5. Maaüksustel paikneb maaparandusehitise reguleeriv võrk Liivaaru 1 (MPS kood 1107570020030), milleks on kuivenduskraavid ja drenaažitorustikud. Maaüksuste hoonestamisel tuleb jälgida, et olemasolevat süsteemi ei jagataks mittetöötavateks osadeks. Süsteemi idapoolsesse ossa rajatavate ehitiste ümber tuleb rajada drenaaž, mis ühendatakse olemasoleva drenaažisüsteemiga. Visuoja maaüksusel paikneb puurkaev, mille sanitaarkaitseala on lähtudes Veeseaduse §149 50 m puurkaevu tsentrist. Olemasolevatel kraavidel on veekaitsevööd lähtudes Veeseaduse §118 1 m põhikaardile kantud veekogu veepiirist. 6. HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD 6.1. Heakorrastus Planeeringuala asub kõlvikuliselt rohumaal. Maaüksustel kasvavad üksikud puud. Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning parandada inimeste töö-ja elukeskkonda. Haljastuse rajamisel arvestada kaitsevöönditega. Lepa kinnistu lõunapiirile istutada 10 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. kõrghaljastus, vähendamaks loomapidamisest tulenevaid mõjusid (vt ptk 5), milleks on näiteks lõhnad, müra jne. Haljastuse rajamine ei tohi vähendada liiklusohutust. Soovitatav on paigaldada valgustid sissesõidutee äärde või hoonete sissepääsude kohale. 6.2. Kattega alad Ümber rajatava noorkarjalauda planeeritakse katendiga ala. Katendiga alalt on kergem juhtida sademevett selleks mõeldud kohta. 6.3. Piirded Loomapidamises kasutatakse maa-alade piiramiseks elektrikarjuseid, hoonete ümbruse ning alajaama võib ümbritseda piirdega. Piirded võib rajada kuni 2 meetri kõrgused. Piirded peavad olema läbipaistvad. Piirded võib vajadusel rajada ööseks suletavatena. Piirete rajamine ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada talvel lumekoristustöid või piirata liiklejate nähtavust. 7. KESKKONNAKAITSE Lähtudes Haljala Vallavalitsuse 24. aprill 2019 korraldusest nr 94, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõjude hindamine ei ole vajalik, detailplaneeringule koostatakse eelhinnang. Planeeringualal tegutseb Osaühing Õitseng, kellele on väljastatud kompleksluba nr KKL/300799 Tammispea veisefarmi käitamiseks. Kehtiva loa kohaselt peetakse veisefarmis 460 lüpsilehma, 180 noorlooma ning 59 vasikat. Põhjavee kaitstuse seisukohalt on tegemist on kaitsmata või nõrgalt kaitstud alaga ning keskkonna reostustaluvus on madal. Planeeringualal paiknevad ja sinna rajatavad ehitised ning uued tehnovõrgud peavad vastama keskkonnanõuetele. Looduskaitseseaduse mõistes kaitsealuseid objekte planeeritaval alal ja selle ümbruses ei paikne. 11 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping. Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud peamiselt olmejäätmete hoidmisega. Prügikonteineri paiknemine lahendatakse koos arhitektuurse projektiga. Konteiner peab olema kaitstud otsese päikesevalguse eest. Seetõttu on soovitatav rajada konteinerile eraldi ehitis või paigutada ta haljastuse varju. Prügikonteineri tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs planeeringualale on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu. Planeeringualal ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete konteiner. Vinni vallas Piira külas tegutseb Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus MTÜ, mille ülesanne on teenindada Lääne-Viru maakonda ning kus võetakse vastu olme- ja ohtlikke jäätmeid, seal järelsorditakse liigiti kogutud jäätmeid, pressitakse kokku jäätmeid ja suunatakse neid pakendamisele, taaskasutusse, ladestamisele või põletamisele. 8. TEHNOVÕRGUD Tehnovõrkudest paiknevad planeeringualal Pahla alajaama kinnistul alajaam ning maaüksusi läbivad elektri keskpinge ja madalpinge õhuliinid. Visuoja kinnistul paiknevad puurkaev ja sidekaabel. Madismäe kinnistul on kaks lägahoidlat, kumbki mahuga 6000m3. Uute tehnovõrkude lahendused on näidatud detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis. Tehnovõrgud“. Projekteerimistingimustes kehtestatakse konkreetsed nõuded tehnovõrkude väljaehitamiseks. 8.1. Elektrivarustus Planeeringujoonisele „Põhijoonis. Tehnovõrgud“ on kantud olemasolevad ja planeeritavad elektrikaablid. Planeeringualal paikneb Pahla alajaam (katastritunnus 12 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 19003:002:1130). Kompleksil on olemas elektriliitumine 3x200 A. Madismäe kinnistul paikneb päikese-elektrijaam. Loomakasvatuse laiendamiseks lisavõimsust ei vajata. Uued trassid, sealhulgas elektrikaablid projekteeritava lauda ja lägahoidlani, rajatakse tellija kulul. Selleks esitada Elektrilevi Osaühingule kirjalik taotlus. Kaablitevõrgu ümberehitus toimub samuti tellija kulul. Liitumis- ja transiitkilpide asukohad on näidatud joonisel “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. Paigaldatavate kaablite margid täpsustatakse tööprojektis. Liitumis- ja jaotuskilbid peavad olema paigaldatud nii, et oleks tagatud Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs kilpidele. Kaitsevööndid on näidatud joonistel “Olemasolev olukord” ja “Põhijoonis. Tehnovõrgud”. 8.2. Side Sidevarustus on lahendatud olemasoleva maakaabli baasil. Sidekaabli asukoht geoalusel on orienteeruv. 8.3. Veevarustus Visuoja maaüksusel on olemas puurkaev ja veetoru kuni laudani. Uue lauda juurde ehitatava veetrassi sisestustorustiku läbimõõt valitakse vastavalt veetarbimis- arvutustele. Veevärgi torustiku peab projekteerima ja ehitama PE(H) torudest surveklassiga PN≥10. Veevarustuse torustiku minimaalne läbimõõt hooneteni võib olla 110 mm, minimaalne paigaldamissügavus on 180 cm. Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019.a välja antud määruse nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka radioloogiliste näitajate osas. Puurkaevu hooldusalas asuva maa-ala kasutamisel tuleb lähtuda Veeseadusest ja Keskkonnaministri 24.09.2019. a määrusest nr 61 “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks”. 13 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 8.4 Kanalisatsioon Reoveed kogutakse olemasolevatest ja projekteeritavatest hoonetest kokku isevoolselt ning suunatakse lägahoidlatesse. Ehitatavate kanalisatsioonitorustike materjalidena on soovitatav kasutada plastmaterjale. Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb kinni pidada keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused ” ja keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“. Põllumajanduslikus tegevuses tuleb juhinduda ka keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ toodud nõuetest. Enne hoone(te)le kasutusloa taotlemist peab kanalisatsioonisüsteem olema välja ehitatud. 8.5. Sademevete kanalisatsioon Territooriumi sademeveed ei ole reostunud ning need hajutatakse pinnasesse. Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. 8.6. Küte Loomapidamisruume tavaliselt ei köeta. Kui uude lauta ehitatakse köetavaid ruume, siis küttesüsteemid rajatakse elektri, alternatiivsete energiaallikate või lokaalse kütte baasil. 8.7. Tervisekaitse Valgustus territooriumil ja hoonetes peab olema piisav ning peasissepääsud kaetud varikatustega. Ehitusõiguse elluviimisel ei tohi müratase planeeringu lähiümbruses paiknevatel elamu maa-aladel ületada keskkonnanaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestatud mürataseme normatiive. Ehitusmüra tasemed ei tohi 14 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 müratase ületadamäärusega nr 71 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehituse mõjualas asuvates elamutes ei tohi vibratsioon ületada sotsiaalministri 17.05. 2002. a määruses nr 78 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” §3 sätestatud piirväärtusi. 8.8. Maaparandussüsteemid Maaparandussüsteemiga alale projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada olemasoleva kuivendussüsteemi torustikega (vt ptk 5. Kaitsevööndid, piirangud, servituudid). Vajadusel rajada uus maaparandussüsteemi torustik. Uue maaparandussüsteemitorustiku rajamine on arendaja kohustus. 9. TULEOHUTUS Detailplaneeringu koostamise peamisteks eesmärkideks on noorkarjalauda ehitamine umbes 350–le veisele ning lägahoidla ehitamine Madismäe ja Visuoja maaüksustele. 9.1. Normdokumendid Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele: - “Tuleohutuse seadus” - Siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; - EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; - EVS 812-6:2012/A1:2013/A2:2017 „Tuletõrje veevarustus“; - EVS 812-3:2018 „Küttesüsteemid“; - Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid - EVS 812-4:2018 „Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus“; - EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“; - Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“; - Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“; 15 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. - CEN/TS 54-14:2018, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri; - EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse. Osa 1 ja EVS-EN 62305-3:2011 ja Piksekaitse. Osa 3; - EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni- ja hädavalgustussüsteemid“. 9.2. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala Ehitise tuleohutusklass: TP3 Ehitise tuleohuklass: 1. tuleohuklass Ehitise kasutusviisi klass: VI, tööstus- ja laohooned (põllumajandushoone) Max hoone kõrgus: 14,0 m Max hoonetealune pind Madismäe maaüksusel olemasolev (ca 12000 m²)+2800 m2; Max rajatistealune pind Madismäe maaüksusel olemasolev+1000m² rajatisi; Max hoonetealune pind Visuoja maaüksusel olemasolev (ca 5000 m²)+2800 m2. 9.3. Tuleohutuse tagamise põhimõtted Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse rajatavad ehitised teineteisest tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit. Tuletõkkesektsiooni rajamise vm tule leviku takistamise nõuet ei kohaldata samal hoonestusalal kahele erinevale kinnistule planeeritavale hoonele. Noorkarjalaut planeeritakse kahele kinnistule, kuid on üks tervik, sest seda ei saa võõrandada eraldi osadena. Seetõttu vaadeldakse hoone kui terviku tuleohutust ning asjaolu, et hoone planeeritakse kahele kinnistule, ei sea täiendavaid nõudeid tule leviku takistamiseks. Tuleohutuse seisukohalt tuleb tagada hoone tuleohutus. Standard EVS 812-4:2018 p.9.2.3 kohaselt: kui ühekorruselise TP 3-klassi tootmishoone kande- ja tuletõkkekonstruktsioonis on kasutatud A1-klassi ehitusmaterjale, soojusisolatsioon vastab vähemalt A2-s1,d0–klassi nõuetele, seinte ja lagede sisepinnad vastavad B-s1,d0-klassi nõuetele, tootmisprotsess kuulub 1. tuleohuklassi ja eripõlemiskoormus on alla 300 MJ/m², võib standardi EVS 812- 4:2018 p.9.2.3 Tabelis 1 toodud tuletõkkesektsiooni piirpindala suurendada kuni kolm korda, kuid tuletõkkesektsiooni piirpindala ei tohi olla üle kuni 12 000 m². Hoonesisesed tuletõkkesektsioonid moodustatakse lähtudes Standardist EVS 812- 16 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 4:2018, sealhulgas peatükist 14. Iga planeeritud ehitise tuleohutus lahendatakse ehitusprojektiga. Planeeringualast asuvad kõik olemasolevad naaberkinnistute hooned kaugemal kui 8 meetrit. Lähim hoone Lepa kinnistul paikneb põhja pool, 188 m kaugusel planeeringualal paiknevatest hoonetest. Uute hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. 9.4. Põlemiskoormus Loomalaudas on eripõlemiskoormus alla 300 MJ/m². Kustutamiseks vajalik veevooluhulk määratakse VI kasutusviisiga ehitistel lähtudes tuleohuklassist, sõltuvalt põlemiskoormusest, tuletõkkesektsiooni piirpindalast, AKS-i olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestvusest standardi EVS 812-6:2012 kohaselt. Kustutusvee normvooluhulgad määratakse vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast tuletõkkesektsioonist. Tulekustutusvee normvooluhulk VI kasutusviisiga ehitisele, mille piirpindala on kuni 12 000 m² või kui ehitis on kaitstud AKS-ga ja selle põlemiskoormus on alla 600 MJ/m², peab olema 10 Qo l/s kahe tunni kestel. 9.5. Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele Farmi juurde pääseb mööda kohalikke killustikkattega teid. Kustutustöid on võimalik teostada hoonete ümber paiknevatelt katendiga aladelt. Planeeringualal asuvatele hoonetele tagatakse juurdepääs päästevahenditega. Planeeringualasisene reljeef, hoonete paiknemine kruntidel ja haljastus võimaldavad juurdepääsu hoonetele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist maa-alal. Keelatud on autode parkimine liikumisteedel. Juurdepääsud planeeringualale ning sellel paiknevatele ehitistele tulekustutustehnikaga on tagatud sissesõiduteelt, samuti on kustutustöid võimalik teostada vajaduse korral naaberkruntidelt. Hoonete kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega. Inimeste evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonesse lahendatakse ehituslike võtetega (trepid, redelid, ühendatud rõdud, põrandaluugid ja korrustevahelised redelid rõdudel jne). 17 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 9.6. Väline tulekustutusvesi Visuoja maaüksusel on olemas tulekustutusvee võtukoht mahuga 300 m³. Lähim Päästeameti komando asub Rakvere linnas Fr. R. Kreutzwaldi tänav 5a. 10. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi tööstusalad. Kuritegevuse riske saab vähendada:  naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;  sissepääsude turvamisega;  riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;  piirete rajamisega;  selgete liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;  territooriumi jälgitavuse tagamisega;  hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;  konkreetsete ja selgelt eristatavatejuurdepääsude ning liikumisteede rajamisega;  vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamisega (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid);  maa-alade korras hoidmisega (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse). 11. KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA, VAIDLUSTAMISE VÕIMALUSED JA RISKIDE MAANDAMINE Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal koostatavatele ehitusprojektidele. Maaüksuste ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega. Kõik hoonete ehitamise ja planeeringuala haldamisega seotud kulud ja riskid kannab kinnistu omanik ehk Osaühing Õitseng. Kehtestatud detailplaneeringut on võimalik vaidlustada vastavalt Planeerimisseadus §141. 18 OÜ Projekteerimiskeskus töö nr 205/1119 Essu küla Madismäe ja Visuoja maaüksuste detailplaneering. Aadress Haljala vald, Essu küla Visuoja ja Madismäe kinnistud. Vastutav spetsialist R. Efert. 12. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU 1. Planeerimisseadus; 2. Ehitusseadustik; 3. Jäätmeseadus; 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus; 5. Veeseadus; 6. Eesti projekteerimisnormid ja standardid; 7. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestati 27.02.2019 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30; 8. Haljala valla üldplaneering, kehtestati Haljala Vallavolikogu määrusega nr 10, 19. mai 2010. a.; Koostas: Riiu Efert 16. märts 2022 a. 19 Detailplaneeringu illustratsioon Vaated planeeringualale Foto 1. Vaade olemasolevatele hoonetele Varangu-Essu teelt. Foto 2. Tulekustutusvee võtukoht Foto 3. Planeeringuala hoov, Pahla alajaam Foto 4. Vaade planeeringualalt Lepa kinnistule Foto 5. Planeeringuala lõunaosa, planeeritava noorkarjalauda persp. asukoht vasakul. Foto 6. Olemasolevad lägahoidlad, planeeritava lägahoidla persp. asukoht vasakul. Väljavõte Haljala valla üldplaneeringust Planeeringuala Koostas: Riiu Efert 15.05.2020 OÜ PROJEKTEERIMISKESKUS Oja tn 1 Registreering nr. EEP000183 44314 RAKVERE Reg. nr. 11003881 Tel +372 5330 2290 www.projekteerimiskeskus.ee Töö nr. 205/1119 Tellija: Haljala Vallavalitsus Asukoht: Haljala vald, Essu küla, Visuoja ja Madismäe mü ESSU KÜLA VISUOJA JA MADISMÄE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Juhataja: K. Õisma Koostaja: R. Efert (maastikuarhitekt; dipl. MD 001277) RAKVERE 2020-2022 Sisukord Detailplaneeringu seletuskirja koosseis: 1. Detailplaneeringu koostamise alus ja koostaja ............................................................ 3 2. Lähteolukord ................................................................................................................ 3 2.1 Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed ................................................................. 3 2.2 Olemasolevad sihtotstarbed .................................................................................. 4 2.3 Ehituslik ja looduslik situatsioon .......................................................................... 4 2.4 Planeeringulahenduse põhjendus ja ruumilise arengu eesmärgid ......................... 5 2.5 Vastavus üldplaneeringule, kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja kehtivad detailplaneeringud ........................................................................................ 5 3. Arhitektuur-planeerimislahendus ................................................................................. 7 3.1 Planeeringuala kruntimine ja maakasutuse sihtotstarve ....................................... 7 3.2 Ehitusõigus ............................................................................................................ 8 4. Liikluskorraldus ........................................................................................................... 9 5. Kaitsevööndid, piirangud, servituudid.......................................................................... 10 6. Heakorrastus, kattega alad ........................................................................................... 10 6.1 Heakorrastus ......................................................................................................... 10 6.2 Kattega alad .......................................................................................................... 11 6.3 Piirded ................................................................................................................... 11 7. Keskkonnakaitse .......................................................................................................... 11 8. Tehnovõrgud ................................................................................................................ 12 8.1 Elektrivarustus ...................................................................................................... 12 8.2 Side ....................................................................................................................... 13 8.3 Veevarustus ........................................................................................................... 13 8.4 Kanalisatsioon ....................................................................................................... 14 8.5 Sademevete kanalisatsioon ................................................................................... 14 8.6 Küte ...................................................................................................................... 14 8.7 Tervisekaitse ......................................................................................................... 14 8.8 Maaparandussüsteemid ......................................................................................... 15 9. Tuleohutus .................................................................................................................... 15 9.1 Normdokumendid ................................................................................................. 15 9.2 Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala .............................. 16 9.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ........................................................................ 16 9.4 Põlemiskoormus .................................................................................................... 17 9.5 Päästemeeskonna ohutus ja juurdepääs hoonetele ................................................ 17 9.6 Väline tulekustutusvesi ......................................................................................... 18 10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................ 18 11. Kehtestatud detailplaneeringu realiseerimise kava. Vaidlustamise võimalused ja riskide maandamine ........................................................................................................... 18 12. Detailplaneeringu koostamise aluseks oleva seadusandlike aktide ja dokumentide loetelu ................................................................................................................................. 19 Lisad: 1. Haljala Vallavolikogu otsus detailplaneeringu koostamise algatamiseks ................... 1 2. Detaiplaneeringu algatamise kuulutus ajalehes Virumaa Teataja ............................... 3 3. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Madismäe maaüksus ........................................ 4 4. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Visuoja maaüksus ............................................ 5 5. Väljavõte Haljala valla üldplaneeringu joonisest .................................................... 6 6. Vaated planeeringualale ........................................................................................... 7 7. Detailplaneeringu illustratsioon ................................................................................ 9 Detailplaneeringu joonised: 1. Situatsiooniskeem M 1:15000 2. Olemasolev olukord M 1:1000 3. Põhijoonis. Tehnovõrgud M 1:1000 4. Maakasutuse sihtotstarbed, kujad M 1:7500 Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Osaühing ÕITSENG Tartu, 2021 Uus tn 69-65 OÜ Severitas 50606 Tartu www.severitas.ee Tel: +372 685 1177 [email protected] 2/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Töö tellija: Osaühing ÕITSENG Registrikood: 10000900 Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Essu küla, Pargi tn 2, 45303 Telefon: +372 526 6156 E-post: [email protected] Töö teostaja: OÜ Severitas Registrikood: 11852485 Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606 Telefon: +372 685 1177 E-post: [email protected] Vastutav koostaja: Kerli Leetsaar, MSc Kaido Soosaar, PhD Liisi Nõgu, Msc Versioon: 22.12.2021 Töö nr KL-21-022 © OÜ Severitas, autoriõigus. Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. © Osaühing ÕITSENG, varalised õigused. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 3/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 5 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND......................... 7 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ............. 7 2.2 Pinnas, mullastik ja maavarad ....................................................................................................... 10 2.3 Pinna- ja põhjavesi ......................................................................................................................... 10 2.4 Looduslik mitmekesisus .................................................................................................................. 12 2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid................................................................................. 13 2.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond ........................................................................................................ 13 2.7 Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus ............................................................................... 14 2.8 Müratase ........................................................................................................................................ 14 2.9 Välisõhu seisund ............................................................................................................................. 14 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED........................... 15 3.1 Tegevuse iseloom ja maht .............................................................................................................. 15 3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................................ 17 3.3 Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine .......................................................... 20 3.4 Tegevuse energiakasutus ............................................................................................................... 21 3.5 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...................................................................................... 21 3.6 Heide vette ..................................................................................................................................... 21 3.7 Heide pinnasesse ............................................................................................................................ 22 3.8 Heide õhku...................................................................................................................................... 22 3.9 Müra teke ....................................................................................................................................... 25 3.10 Vibratsiooni teke ............................................................................................................................ 25 3.11 Valgushäiring.................................................................................................................................. 25 3.12 Soojus- ja kiirgushäiringud ............................................................................................................. 25 3.13 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................ 25 4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE ......................................................... 27 4.1 Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang ................................................... 27 4.1.1 Veisefarmi laiendamine ......................................................................................................... 27 4.1.2 Laiendatud veisefarmi käitamine .......................................................................................... 29 Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 4/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 4.2 Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest ...... 32 4.2.1 Veisefarmi laiendamine ......................................................................................................... 32 4.2.2 Laiendatud veisefarmi käitamine .......................................................................................... 32 4.3 Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega ............................................................ 33 4.4 Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ....................................................... 33 5 KOKKUVÕTE......................................................................................................... 35 LISAD ......................................................................................................................... 36 Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 5/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 1 SISSEJUHATUS Keskkonnamõjude strateegilise eelhindamise objektiks on Essu külas asuva Visuoja ja Madismäe Visuoja maaüksuse kohta algatatud detailplaneeringu muudatus, mille algatas Haljala Vallavolikogu (24. aprill 2019 nr 94). Detailplaneeringu koostamise aluseks on kinnistu omaniku, Osaühing ÕITSENG, esitatud taotlus detailplaneeringu algatamise kohta Visuoja (katastritunnusega 19003:002:0028) ja Madismäe (katastritunnusega 19003:002:0011) kinnistutel. Ettevõte soovib määrata kinnistutele hoonestusala ning ehitusõiguse noorkarjalauda (ca 2770 m²) ja lägahoidla (ca 1000 m²) ehitamiseks. Planeeritav ala suurusega ca 15 ha paikneb Haljala valla üldplaneeringuga reserveeritud tootmisalal, kus kehtib 18.05.2010 kehtestatud Haljala valla üldplaneering. Visuoja ja Madismäe maaüksuste olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Madismäe maaüksusel on kaks ringjat tüüpi sõnnikuhoidlat, küün ja veiselaut. Visuoja maaüksusel on silohoidlad, Tammispea lüpsikarjafarm I, küün ja tahkesõnnikuhoidla. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Madismäe maaüksusel ehitusõiguse määramine lägahoidlale (ca 1000 m²) ning Madismäe ja Visuoja maaüksustele noorkarjalaudale (ca 2770 m²), maaüksuse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Lähim eluhoone planeeritavast laudast on 250 meetri kaugusel. Lauta on planeeritud piimaveiste noorkari. Detailplaneeringu muudatus puudutab Haljala valla üldplaneeringus loomapidamishoonete rajamisel arvestatavate kujade osa. Planeeringuga soovitakse vähendada üldplaneeringuga nõutud 700 meetrist kuja 250 meetrini. Haljala Vallavolikogu otsustas, et detailplaneeringu koostamise käigus tuleb koostada keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, hinnata vajadusel keskkonnamõjusid, et viia kehtiv keskkonnaluba KKL/300799 kooskõlla planeeritavate ehitistega kaasneva keskkonnamõjuga (Haljala Vallavolikogu, Detailplaneeringu koostamise algatamine Essu külas Visuoja ja Madismäe maaüksusele, 24. aprill 2019 nr 94, punkt 3.7.1). Osaühing ÕITSENG soovib laiendada olemasolevat farmi – Tammispea veisefarmi - millel on kehtiv keskkonnakompleksluba (KKL/300799), seega eelhinnangu õiguslikuks aluseks on KeHJS § 6 lg 2 p 1.1 Täpsustatud loetelu on toodud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise eelhinnang, täpsustatud loetelu“.2 Eelhinnang on koostatud Keskkonnaministri määruse nr 31 16.08.2017 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“3 alusel. Samuti on arvesse võetud asjakohasid juhendeid, sh „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhendit”4. Eelhinnangu eesmärgiks on saada informatsiooni tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise vajadus. Seejuures on võimalike 1 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1“. Riigikogu seadus, vastu võetud 22.02.2005. 2 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“. Vabariigi Valitsuse määrus nr 224. Vastu võetud 29.08.2005. 3 “Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaministri määrus nr 31. Vastu võetud 16.08.2017. 4 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend - https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 6/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang keskkonnamõjude ja keskkonnaprobleemide kaardistamisel arvestatud nii ehitusaegsete mõjudega kui rajatiste ehitusjärgse kasutuselevõtu mõjudega. Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada otsustajal teha otsus KSH algatamise osas. Käesolev eelhinnangu aruanne sobib tervikuna otsuse aluseks, kuid otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, veel täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada. Seetõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 7/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Käesoleva eelhindamise aruande koostamisel on lähtutud eeldusest, et Tammispea veisefarmi laiendamiseks vajalik laudahoone ja vedelsõnnikuhoidla rajatakse Madismäe maaüksusele (katastritunnus 19003:002:0011) ja Visuoja maaüksusele (katastritunnus 19003:002:0028), mis asuvad Essu külas Haljala vallas Lääne-Virumaal. Maaüksustel paiknevad toimiva Tammisepa veisefarmi teised loomapidamishooned ja rajatised, seega farmi laiendamiseks vajalikud muutused maastikus oleks antud asukohas suhteliselt väikesed (Joonis 1). Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 8/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Joonis 1. Laiendatava Tammispea veisefarmi asukoht Madismäe kinnistu suuruseks on 50 ha, millest 45,23 ha on haritav maa, 2,46 ha on õuemaa ja 2,31 ha on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%). Visuoja kinnistu suuruseks on 49,99 ha, millest 43,79 ha on haritav maa, 1,66 ha on looduslik rohumaa, 1,93 ha on õuemaa ja 2,61 ha on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%). Farmikompleksi ümbritsevate maade iseloomustus on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 9/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Tabel 1. Farmikompleksi ümbritsevate maade iseloomustus Katastritunnus Nimi Pindala, ha Sihtotstarve 19003:002:0076 Tupitsa 5,01 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0072 Vendla 1,38 Elamumaa 100% 19003:002:1480 Varangu-Essu tee 4,67 Transpordimaa 100% 19003:002:1150 Ilvese 92,73 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0036 Vahemetsa 42,8 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0119 Ristika 3,04 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0035 Vahemetsa 3,17 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0039 Liivamäe 47,67 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0020 Saua 5,05 Maatulundusmaa 100% 19003:002:1092 Lättjaagu 12,94 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0049 Koovitsa 6,19 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0057 Mäeotsa 5,67 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0034 Suuresoo 15,3 Maatulundusmaa 100% 19101:001:0016 Rünkaaru 7,71 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0054 Turbaaugu 19,29 Maatulundusmaa 100% 19002:002:0040 Haaviku 21,47 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0310 Mäe 19,68 Maatulundusmaa 100% 19003:002:0060 Lepa 0,23 Elamumaa 100% 19003:002:1130 Pahla alajaam 0,003 Tootmismaa 100% Osaühingu ÕITSENG Tammispea veisefarm koosneb järgmistest hoonetest ja rajatistest (detailplaneeringule lisatud joonis: Madismäe-Visuoja Essu DP_2_olemasolev olukord_2020-05-15):  1. lüpsilaut (379 kohta piimalehmadele);  2. lüpsilaut (81 kohta piimalehmadele, 140 kohta noorloomadele ja 9 kohta vasikatele);  küün (40 kohta noorloomadele ja 50 kohta vasikatele);  kaks vedelsõnnikuhoidlat: ringhoidlad;  üks tahesõnnikuhoidla;  lüpsikoda;  olmeplokk;  kaks silohoidlat;  söödahoidla;  puurkaev. Kavandatava tegevusena rajatakse juurde 394-kohaline noorloomalaut ning vedelsõnnikuhoidla (detailplaneeringule lisatud joonis: Madismäe-Visuoja Essu DP_3_põhijoonis-tehnovõrgud_2020-10- 15). Kavandatava tegevuse asukohal on hea ühendus teedevõrgustikuga ning olemasolev liitumine elektrivõrguga. Laiendatava käitise asukoha eeliseks on kaugus tiheasustusaladest. Tammispea veisefarmi lähim heiteallikas asub tihedamast Essu küla asustusest rohkem kui 800 m kaugusel. Seega keskkonnamõjudest potentsiaalselt mõjutatava elanikkonna arv on väiksem. Kirde ja põhja suunda, kuhu eeldatavalt põhiliselt tuuled farmi kohalt puhuvad, tiheasustusalasid alla 2,5 km ei jää. Lähim elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa, katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal (Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161) umbes 250 m kaugusele. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 10/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 2.2 Pinnas, mullastik ja maavarad Pinnakatte paksus Haljala vallas on väga varieeruv, olles mõnest sentimeetrist kuni 100 cm paksuseni. Pinnakattes on esindatud erinevad moreenid, liivad ja savid. Aluspõhja pealmise osa moodustavad Põhja-Eesti rannikumadalikul peamiselt Vendi ja Kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid, paekalda jalamil kohati ka alamordoviitsiumi oobolusliivakivid, argilliidid, savid ja glaukoniitliivakivid. Klindist sisemaa poole jääv lavamaa kujutab endast tasase reljeefi ja õhukese pinnakattega lubjakiviplatood, mida liigestavad mattunud ürgorud. Lubjakivid on levinud ka valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku jalami aluspõhjas. Maavaradest on Haljala vallas esindatud liiv, kruus, lubjakivi, turvas, põlevkivi ja fosforiit.5 Maapinna looduslik reljeef farmi rajatiste piirkonnas on lauge, kõrguste erinevustega kuni 0,5 m. Kõrgus merepinnast on ca 62 m. Tegemist on olemasoleva loomakasvatuskompleksi piirkonnaga, kus farmi laiendamiseks toimuks uute rajataiste rajamine ning selleks vajalike kaevetööde tegemine. Farmikompleksi piirkonna geoloogiast annab aimu veisefarmi puurkaevu geoloogiline läbilõige (vastavalt puurkaevu arvestuskaardile)6:  Saviliiv kruusa ja rähaga 0,0-1,5 m;  lubjakivi kukersiidi vahekihtidega 1,5-10 m;  lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi 10-39 m;  glaukoniitsavi, kilt 39-42,5 m;  argilliit 42,5-43,5 m;  peeneteraline liivakivi savi vahekihtidega 43,5-64 m;  savi 64-65 m. Maa-ameti Geoportaali maardlate rakenduse alusel ei jää Tammispea veisefarmi alale või selle lähipiirkonda maavarade leiukohti.7 Valdavalt on kavandatava tegevuse asukohas olev maastik põllumajanduslik ja poollooduslik koos tehiskeskkonna elementidega. 2.3 Pinna- ja põhjavesi Tammispea veisefarm ja selle lähiümbrus asub, arvestades maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikku kaitstust, maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest nõrgalt kaitstud ja kaitsmata alal.8 Veevõtt toimub farmi puurkaevust Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas koguselisuse poolest heas seisundis. Samas on veekogum ohustatud ning veevõtu intensiivistamine 5 Haljala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2031; https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4041/2202/0049/HVVK_201130_M82_Lisa.pdf# 6 Veka, puurkaevu katastrinumber: 3115 7 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps 8 Maa-amet, 1:50000 geoloogiline baaskaart, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia50k Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 11/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada veevarustuse olukorda. 9 Keemilise seisundi poolest on veekogum samuti heas seisundis. Sulfaatide sisaldus läviväärtust ei ületanud, kuid esineb üksikuid kasvusuundumusi seirekaevudes. Kahel viimasel aastal on PHT ja nitraatide kasvusuundumus. 10 Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi looduslik ressurss on 49519 m³/ööp. Põhjaveevõtt 2017. aastal oli 3033 m3/ööp. Kinnitatud tarbevaru (2018) oli 12260 m3/ööp. Kasutamises olev vaba põhjaveekogu on 9227 m3/ööp.11 Tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses looduslikud pinnaveekogud puuduvad. Teadaolevalt püsivat pinnasevett farmi territooriumil samuti ei esine. Käitisest u 500 m kaugusel idas möödub Selja jõgi (KKR kood: VEE1074600), mis kuulub:  'Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse' (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1): Selja jõgi kogu ulatuses;  osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RT III, 06.11.2018, 1). 1 km kaugusel heiteallikastest lääne ja loode suunas asub Visuoja peakraav (KKR kood: VEE1075700), mis kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2006, 7, 133; RT III, 18.12.2012, 4). Visuojale on määratud vastavalt Veeseaduses12 toodule 10- meetrine veekaitsevöönd veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks. Visuoja suubub vasakult Selja jõkke (KKR kood: VEE1074600), mis kuulub antud jõe lõigus keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ lisa 2 alusel „Selja Varangu mnt sillast suudmeni“ veekogumisse (1074600_4). Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite vähemalt hea seisundi tagamine. „Selja Varangu mnt sillast suudmeni“ veekogumi koondseisund on Keskkonnaagentuuri pinnaveekogumite seisundiinfo järgi 2020. aastal hinnatud halvaks. Veekogumi halva seisundi põhjuseks on allavoolu kanduv põllumajanduse hajureostus ja Rakvere heitvee reostus. 1,6 km kaugusel käitisest lõuna suunas asub Essu tiik (KKR kood: VEE2004900).13,14 Essu külla jäävad reoveekogumisala (registrikood: RKA0590264), kaks veepuhastit (registrikoodid: VHP0001119; PUH0596520) ja heitvee väljalase (registrikood: RHVL0596520), kuid mis jäävad Tammispea veisefarmist vähemalt 1,5 km kaugusele.15(Joonis 2) 9 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 10 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 11 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2021-2027, EELNÕU VERSIOON 01.04.2021, https://envir.ee/veemajanduskavad- 2021-2027-eelnou#veemajanduskavade-do 12 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019 13 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps 14 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee 15 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 12/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang . Joonis 2. Tammispea veisefarmi ümbritsev keskkond 2.4 Looduslik mitmekesisus Tammispea veisefarmi alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Tegemist on olemasoleva loomapidamiskompleksi asukohaga ning planeeritav tegevus hõlmab endas sarnast tegevust, kuid suurendatud mahus. Tootmisterritooriumi ümbritsevad peamiselt põllumaad. Kinnistu ei ole arvatud planeeringutega rohelise võrgustiku koosseisu.16 Tammispea veisefarmi ümbruses ega ka Essu külas ei asu rahvusvahelise tähtsusega alasid (Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 ala paikneb ligikaudu 3 km kaugusel ning selleks on Selja jõe loodusala. Loodusala maismaa pindala on 617,9 ha ja veeosa pindala 25 ha. Loodusala hõlmab järgmiste elupaigatüüpide ja liikide kaitsmist: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja 16 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 13/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning laialehised lammimetsad (91F0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), harilik võldas (Cottus gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).17 Essu külas vääriselupaikasid ei asu. 18 Farmi tegevuspaiga otseses lähipiirkonnas looduskaitsealused üksikobjektid ja kohaliku kaitse alla võetud objektid puuduvad. Essu külas on järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad: mustlaik-apollo (KKR kood: KLO9200468), harjus (KKR kood: KLO9120990) (540 m kaugusel käitisest) ja võldas (KKR kood: KLO9102615). 1,7 km kaugusel farmist lõuna suunas asub Essu mõisa park (KKR kood: KLO1200288).19(Joonis 2) 2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid Tammispea veisefarmi territooriumile kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei jää. Farmile lähim kultuurimälestis asub 2,6 km kaugusel läänes ning selleks on kultusekivi (registrinumber: 10220).20 Käitise ümbruses asub mitu pärandkultuuriobjekti. Lähimad nendest on 300 m kaugusel lõunas asuv Tammispea karjamõis (registrinumber: 190:MTH:007), 530 m kaugusel kagu suunas asuv Tammise suurfarmi veetorn (registrinumber: 191:PNL:001), 700 m kaugusel põhjas asuv Lepaaru talukoht (registrinumber: 190:AST:011), 1 km kaugusel loodes asuvad Tammispea turbavõtukohad (registrinumbrid: 190:TVK:006, 190:TVK:005).21(Joonis 2) 2.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond Tammispea veisefarm asub Essu külas Haljala vallas Lääne-Virumaal. Laiendatava käitise asukoha eeliseks on kaugus tiheasustusaladest. Tammispea veisefarmi lähim heiteallikas asub tihedamast Essu küla asustusest rohkem kui 800 m kaugusel. Kirde ja põhja suunda, kuhu eeldatavalt põhiliselt tuuled farmi kohalt puhuvad, tiheasustusalasid alla 2,5 km ei jää. Lähim elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa, katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal (Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161) umbes 250 m kaugusele. 17 Keskkonnaportaal, https://keskkonnaportaal.ee/register 18 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee 19 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps 20 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/ 21 Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 14/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 2.7 Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus Visuoja ja Madismäe maaüksustel paikneb toimiv Tammispea veisefarm koos rajatistega. Visuoja ja Madismäe kinnistute keskel asub Pahla alajaama kinnistul (katastritunnus 19003:002:1130) alajaam. Kompleksil on olemas elektriliitumine 3x200 A. Madismäe kinnistul paikneb päikese- elektrijaam. Loomakasvatuse laiendamiseks lisavõimsust ei vajata. Visuoja kinnistul paikneb ka puurkaev. Laiendatav veisefarm paikneb püsikattega Varangu-Essu kõrvalmaantee (tee number: 17167) ääres. Tee pikkus on 4,6 km. Varangu-Essu liiklussagedus on 2020. aasta andmete põhjal 164 sõidukit ööpäevas, millest 96% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 2% autorongid. Varangu-Essu teelt käitisesse sissetulev tee on asfaltkattega, käitisesisesed teed on betoonkattega ning nt karjateed on mullakattega. Loomade karjatamisega mitteseotud alad on murukattega. Tammispea veisefarmist 1,5 km kaugusel lõuna suunas asub Põdruse-Kunda-Pada tugimaantee (tee number 20), kust mööda saab Varangu-Essu teele. Tegemist on 28,4 km pikkuse teega, mille liiklussagedus on 2020. aasta andmete põhjal 1980 sõidukit ööpäevas, millest 75% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 4% veoautod ja autobussid ning 21% autorongid.22 Visuoja ja Madismäe maaüksustel on tegemist peamiselt haritava maaga, väikese osa moodustavad looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa (teed, kraavid jne). Maaparandussüsteemide registri andmetel asuvad Madismäe maaüksusel Liivaru-1 (süsteem: 1107570020030) ja Põdruse (süsteem: 1107570020040) maaparandussüsteemid ning Visuoja maaüksusel Ühenduse 1 (süsteem: 1107460020020), Visuoja (süsteem: 1107570020000), Liivaru-1 (süsteem: 1107570020030) ja Liivaru-2 ning Põdruse (süsteem: 1107570020040) maaparandussüsteemid.23 2.8 Müratase Veisefarmi asukohas määrab mürataseme suuresti teedevõrk. Peamine on transpordimüra, oluline olme- või tööstusmüra piirkonnas puudub. Kinnistuga piirneva tee liikluskoormust on mõõdetud, kuid arvestada võib suhteliselt madala koormuse ja müratasemega. 2.9 Välisõhu seisund Osaühing ÕITSENG Tammispea veisefarmi eeldatavasse mõjualasse ei jää käitisi, millele oleks väljastatud keskkonnaluba saasteainete paiskamiseks välisõhku. 22 Teeregister, https://teeregister.mnt.ee/reet/map 23 Maaparandussüsteemide register, https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/msr/systeemi-otsing Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 15/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED 3.1 Tegevuse iseloom ja maht Osaühing ÕITSENG poolt laiendatava Tammispea veisefarmi põhitegevusala on veiste intensiivkasvatus eesmärgiga toota piima. Ülesseatud tootmisvõimsus on kehtiva loa alusel 460 lüpsilehma-, 180 noorlooma- ja 59 vasikakohta, juurde soovitakse rajada 394-kohaline noorloomalaut. Käitise aastaseks tootmismahuks on umbes 2500 tonni piima. Tootmisprotsessi skemaatiline ülevaade on esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 3). Joonis 3. Veiste pidamise tehnoloogiline skeem Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 16/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Tammispea veisefarm hakkaks koosnema neljast laudahoonest, kus hakkaks loomadele olema 460 kohta lüpsilehmadele, 574 kohta noorloomadele ja 59 kohta vasikatele. Lüpsilehmade ja noorloomade pidamine Tammispea veisefarmis toimub põhiliselt vabapidamisena. Lõas peetakse vaid erivajadustega lüpsilehmi. Toimub osade piimalehmade, mullikate ja vasikate karjatamine. Allapanu asemel kasutatakse lüpsilautades alusmatte. Vasikaid ja osaliselt ka mullikaid peetakse sügavallapanul. Lautades on tagatud loomulik ventilatsioon ning maksimaalne päevavalguse kasutamine. Vajadusel annavad lisavalgust luminofoorvalgustid. Lüpsilautadel on ventileerimiseks katusel paiknevad korstnad, küünlaudal on selleks kolm avatud ust. Söötmine ja jootmine Sööda hoidmiseks on kõik laudad varustatud söödahoidlatega, kus hoitakse heina, põhku ning vajalikke toidulisandeid ning söödajahu. Silo hoidmine toimub rullsilona otse põllul ning silohoidlates. Silohoidlaid on kaks tükki ning kumbki mahutab 900 m3 silo. Mõlemad silohoidlad on varustatud silomahla ja sademetest tekkiva vee kogumiskaevudega, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Väljapumbatud vesi suunatakse sõnnikuhoidlatesse või laotatakse põllule vastavalt veeseaduses ettenähtud piirangutele. Silohoidlad on ehitatud betoonist ning on lekkekindlad, samuti on lekkekindlas ka kogumiskaevud. Loomade söötmine toimub söödamikseri abil mööda lauda keskel paiknevat söödakäiku. Põhisöödana kasutatakse silo ja haljassööta. Lisaks antakse vastavalt ratsioonile söödajahu, heina ja põhku ning söödalisandeid. Jootmiseks on paigaldatud jooturid. Sõnnikukäitlus Tammispea veisefarmis tekib vedelsõnnikut ja sügavallapanusõnnikut. Vedelsõnnikut planeeritakse hoiustada kahes olemasolevas ja ühes juurde rajatavas ringja põhiplaaniga vedelsõnnikuhoidlas, mille mahutavused kokku hakkavad olema ca 15 000 m 3. Vedelsõnnikuhoidlad on pealt täidetavad ja varustatud kontrollkaevudega. Vajadusel kaetakse sõnnikuhoidlaid täiendavalt hekseldatud põhuga. Tahesõnnikuhoidla on mõõtmetega 9,5 x 20 m ning selle sügavus ja kõrgus maapinnast on 2 m. Hoidla maht on 380 m3. Virts koguneb hermeetilisse virtsakogumiskaevu, mis täitumisel veetakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Virtsamahuti üle teostatakse regulaarset kontrolli. Tahesõnnikuhoidla on lekkekindel. Lisaks on farmis sügavallapanusõnnikuga kaetud alasid, mida käsitletakse katusega kaetud sõnnikuhoidlatena. Lautades asuvate sügavallapanusõnnikuga alade maht on kokku u 543 m3. Sõnnikuhoidlad on piisava mahutavusega, et mahutada vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning sellele lisaks ka sademete- ja tehnoloogilise reovee kogused. Lautades tekkiv vedel- ja sügavallapanusõnnik laotatakse Osaühingu ÕITSENG kasutuses olevale haritavale maale. Osaühing ÕITSENG kasutab sõnniku laotamiseks laotusteenust. Sõnniku laotamise eesmärgiks on nii muldade viljakuse tõstmine kui ka sõnnikust efektiivselt vabanemine. Laotuspinnad on üldjuhul intensiivkasutuses olnud/olevad põllu- ja rohumaad. Potentsiaalsete laotuspindade kogupindala on kokku 1700 ha. Laotuspinnad paiknevad valdavalt Varangu ja Essu külades. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 17/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Vedelsõnniku laotamine toimub vastavalt laotusplaanile, kus näidatakse ära laotatava sõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviis, laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvate pinnaveekogude ja põhjaveehaarete asukohad. Veevarustus ja reoveekäitlus Tootmistsükli vältel moodustub farmi veetarbimine loomade joogiveest, lüpsiseadmete ja lautade puhastamiseks mõeldud veest ja olmeveest. Loomade joogivee kulu aastas hakkab olema arvutuslikult u 19 000 m3 ja olmevee ning lautade pesuvee kulu aastas ca 1000 m3. Osaühing ÕITSENG võtab vett loomakasvatuse tarbeks Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnast puurkaevust nr 3115. Puurkaev paikneb kasutuses oleva laudakompleksi läheduses (X: 6592088, Y: 633993). Puurkaevul on 50 m sanitaarkaitseala. Vett kontoritöötajate tarbeks saadakse Essu ühisveevärgist, mille haldajaks on AS Haljala Soojus. Tammispea farmikompleksis suunatakse kompleksis tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse. Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele. Küte, jahutus ja ventilatsioon Lautades on kasutusel loomulik ventilatsioon, mis tekitatakse akna- ja usteavade ning korstnate avamisega. Laudahoonetes kütteseadmed puuduvad. Lüpsikoja ja olmeruumide kütmiseks kasutatakse diiselküttel põhinevat katelt, mille nimisoojusvõimsus on 0,035 MWth. Diislit kulub soojuse tootmiseks aastas kuni 3 tonni. Põletusseadme töötunde on aastas 500. Jahutusseadmeid kasutatakse lüpstud piima jahutamiseks ja hoidmiseks nõutaval temperatuuril. Jahutuseks kasutatakse elektrienergiat. Piima jahutamisel tekkiv sooja vett kasutatakse joogivee soojendamiseks. Jäätmekäitlus Osaühingu ÕITSENG rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi konteineritesse või hoiuruumi ja antakse üle jäätmeluba omavale käitlejale. Surnud loomad paigutatakse konteinerisse. Konteinerit tühjendab lepinguline parter regulaarselt, surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen. 3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“24 peamine eesmärk on ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Eesmärgiks on tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Lisaks on üleriigilises planeeringus seatud eesmärgiks rohelise võrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine ja seada nende säilimist tagavad tingimused. 24 Üleriigiline planeering Eesti 2030+, https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 18/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“25 eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 on püstitanud mitmeid eesmärke nii loodusvarade säästlikuks kasutamiseks kui ka jäätmetekke vähendamiseks. Laiendatava farmi tegevus vastab PVT-le.26 Farmis seiratakse saasteainete levikut, hoidmaks looduskeskkonna head seisundit. Osaühing ÕITSENG kavandatav tegevus loob eeldatavalt inimestele rohkem töökohti. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“27 visioon aastani 2030+ on piirkondade eripäradele toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ning inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede tagatus toimepiirkondades. Tammispea veisefarmi kavandatav tegevus Essu külas toetab Lääne- Virumaal põllumajanduse valdkonnas majandussektori kasvu ning loob inimestele rohkem töökohti, laiendades olemasolevat tootmisala, kus on juba olemas vastav tehniline taristu. Haljala valla üldplaneeringu28 kohaselt on Tammispea veisefarmi planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks reserveeritud tootmisala. Rohelise värviga on üldplaneeringus tähistatud kultuur- rohumaa (Joonis 4). Kehtiv üldplaneering näeb ette, et kui soovitakse projekteerida põllumajandushoonet, mille ehitusalune pindala on suurem kui 1000m², tuleb koostada detailplaneering. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250 meetrit (noorkarjalauda hoonestusalast), sealhulgas Kalju katastriüksusel (katastritunnus 19003:002:1161) 210 meetrit. Planeeringulahenduse muudatusettepanek on kajastatud joonisel 4/4 “Maakasutuse sihtotstarbed, kujad”. Haljala vallas on väärtuslikke põllumaid (kõrge viljelusväärtusega). Farmi ja selle paiknemine nõrgalt kaitstud (alal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud) ja kaitsmata alal seab küll keskkonnakaitselisi piiranguid intensiivsele maaharimisele ja loomapidamisele, mis jällegi omakorda motiveerib keskkonnasäästlikumale tootmisele. Seega laiendatav farm saab olema keskkonnasäästlik, peab vastama parimale võimalikule tehnikale ning farmis tekkivat sõnnikut saab omakorda kasutada ümbritsevate põldude viljakuse tõstmiseks. Majanduslikult seisukohalt on otstarbekas kasutusele võtta endised tootmisalad või laiendada olemasolevaid, mida kavandatava olukorra puhul ka arvestatakse. Praeguste tootmispiirkondade kasutuse jätkamine peab sõltuma sellest, kui optimaalne on nende asukoht muid valla seisukohalt olulisi tegevusi ja avalikke huve arvesse võttes. Kui olemasolevate tootmisalade algne asukoht on optimaalne ja kooskõlas piirkonna arengupõhimõtetega, siis võib arvestada, et nende kasutamise jätkamine või nende kasutuselevõtt mõjutab ka looduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda kõige vähem. 25 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf# 26 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused, Lisa, kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti- igusaktid 27 Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020, 2014, https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf 28 Halajala valla üldplaneering, https://www.haljala.ee/haljala-valla-uldplaneering Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 19/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Joonis 4. Maakasutus Tammispea veisefarmi asukohas (väljavõte Halajal valla üldplaneeringust) Ida-Eesti veemajanduskava29 ja veemajanduskavade meetmeprogramm30. Tammispea veisefarmi laiendamisel arvestatakse Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammis olevate suuniste ja piirangutega ning põllumajanduse poolt veekeskkonnale avaldatava surve ja koormuse kasvu ennetamisega. Suunised või piirangute nõuded kattuvad osaliselt PVT-järeldustes31 toodule. Seega, kuna farmi tegevus peab vastama PVT-järeldustes esitatule , siis peavad olema täidetud nõuded ka veevõttu ja reovett puudutavates küsimustes. Merestrateegia raamdirektiivi meetmekava32. Mere ökosüsteemi seisundit mõjutavad nii maismaal kui Läänemeres toimuvad protsessid ja mõjurid, olulisim neist inimtegevus. Eesti asub Läänemere valgalal ja jõgede kaudu satub merre põllumajanduse hajuskoormusest pärinevaid toitaineid, mis põhjustavad meres toitainete üleküllust ja eutrofeerumist, millest põhilise osa moodustab väetiste 29 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuaril 2016.a. https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 30 Põhjaveekogumite ohustatust ja halba seisundit põhjustavate koormuste vähendamise meetmeprogramm ja selle tegevused. 06.07.2015. https://old.envir.ee/sites/default/files/150706pohjaveekogumite_ohustatust_ja_halba_seisundit_pohjustavate_koormuste _vahendamise_meetmeprogramm.pdf 31 Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused, Lisa, kinnitatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti- igusaktid 32 Eesti merestrateegia meetmekava, Heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 23.03.2017. a istungi protokollilise otsusega (päevakorrapunkt nr 1), 2016. https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 20/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang kasutamine33. Merestrateegia raamdirektiivi põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitsemeetmeid. Tammisepea veisefarmis rakendatakse keskkonnaseisundi säilitamiseks keskkonnakaitsemeetmeid, näiteks lekkekindlad laudad ja sõnnikuhoidlad, sõnniku laotusplaanide koostamine. Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule”34 eesmärgiks on põllumajanduses pestitsiidide kasutamise vähendamine, toitainete kao vähendamine, väetiste kasutamise vähendamine, antimikroobikumide müügi vähendamine põllumajandusloomade ja vesiviljeluse tarbeks ja mahepõllumajanduse arendamine.35 Tammispea veisefarmis toimub loomade söötmine vastavalt loomagruppidele. Sellega aidatakse kaudselt vähendada loomakasvatuse keskkonna- ja kliimamõju. Samuti toimub farmis üldine veterinaarohutuse tagamine. 3.3 Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine Kavandatava tegevusega kaasneb ehitustegevus ning mistahes ehitustegevusega tarbitakse loodusvarasid. Tulenevalt ettevõtte iseloomust ja kavandatava ehituse mahtudest, on vastav ressursitarve mõõdukas, s.t ehituseks vajalikust ressursitarbest ei tulene eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Farmirajatiste rajamise käigus eemaldatakse ja paigutatakse vajadusel ümber pinnast nii lauda kui sõnnikuhoidla vundamentide ja ehitusaluste rajamisel. Eemaldatud pinnas ladustatakse nii, et kasvupinnast oleks hiljem võimalik kasutada haljastustöödel, muud täitepinnast aga reljeefi kujundamisel ja planeerimisel. Suuremahulist pinnase eemaldamist ei ole vajalik teostada. Peale ehitustöid taastatakse esialgne olukord võimalikult suures osas, kui seda võimaldavad erinevad tootmisega seotud nõuded (keskkonna-, hügieeni-, ohutuse vms). Farmirajatiste rajamiseks on vaja erinevaid materjale. Loodusvaradest on esikohal liiv, kruus ja killustik, mida kasutatakse ehitusaluste rajamiseks, täitepinnasena ning teistel kavandatava tegevusega seotud ehitustöödel. Ehitiste rajamiseks kasutatakse üldehitusmaterjale (kandekonstruktsioonid, soojustusmaterjalid, avatäited, viimistlusmaterjalid, torustikud, elektriinstallatsioonid jne), mille kogused ja koosseis täpsustatakse ehitusprojektides. Erinevate kommunikatsioonide rajamiseks kasutatakse plasttorusid, elektrikaableid jt materjale, samuti piirete rajamiseks aiavõrku ja –poste jne. Käitises vajalikku sööta ja muid abimaterjale transporditakse juba olemasolevas olukorras teistelt objektidelt. Farmist välja transporditakse seal tekkivaid jäätmeid ja sõnnikut . Transpordiks kasutatakse maanteetransporti. Olemasolevas olukorras toimub samuti teedel transport, kuid vähesel määral farmi laiendamisel transpordikoormus tõuseb. Otseselt lauda ja sõnnikuhoidla rajamise protsessiks puhast vett ei kasutata. Puhast olmevett vajatakse loomade jootmiseks, farmi puhastamiseks ja olmetegevuseks ehk töötajate tarbeks. Vajalik olmevesi saadakse ettevõttele endale kuuluvast puurkaevust katastrinumbriga 3155. Eeldatav veekulu kasv võrreldes olemasoleva olukorraga on umbes 3600 m3. 33 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Keskkonnaministeerium, 2019. https://envir.ee/vesi-mets- maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea 34 Komisjoni teatis euroopa parlamendile, nõukogule, euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele, Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks. Euroopa Komisjon, 2020. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1590404602495&uri=CELEX%3A52020DC0381 35 Talust toidulauale. Euroopa Komisjon. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green- deal/actions-being-taken-eu/farm-fork_et Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 21/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Kehtiva kompleksloaga lubatud veevõtt on kuni 29 156 m3 aastas. Arvutuslikult oleks laiendatud farmis veekulu u 20000 m3, seega veevõtu koguse suurem taotlemine ei oleks vajalik. 3.4 Tegevuse energiakasutus Ehitustegevusaegne energiakasutus on seotud erinevate mehhanismide ja tööriistade kasutamisega ning on võrreldav teiste sarnaste ehitustöödega. Arvestades, et elektri ja kütuste kasutamine on majanduslik kulu, võib eeldada, et neid kasutatakse võimalikult otstarbekalt. Farmi käitamiseks vajalikku elektrienergiat ostetakse sisse elektrivõrgust. Olemasolevas olukorras kulub elektrienergiat keskmiselt 234 MWh/a. Soojusenergiat lüpsikoja ja olmeruumide kütmiseks kasutatakse diiselküttel põhinevat katelt kasutades ning eeldatavaks kütuse kuluks on 3 tonni aastas. 3.5 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Osaühing ÕITSENG rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide nõuetele. Jäätmete kogumisel kasutatakse suletavaid konteinereid, et vältida tolmu ja lendprahi teket. Kõik tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Ohtlikud jäätmed kogutakse selleks ettenähtud suletavasse ruumi ja/või konteinerisse ning antakse käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale, surnud loomad kahjustatakse AS-s Vireen. 3.6 Heide vette Tammispea farmikompleksis on heit- ja reovee teke seotud tehnoloogilise veekasutusega, kus tekkivast heitveest moodustab ¾ piimatootmisega seotud seadmete ja ruumide pesuvesi (piimajahutid, lüpsiplats, lüpsiseadmed, piimaruum) ning ¼ tekib dušširuumi kasutamisest ja on inimeste pesuvesi. Tammispea farmikompleksis suunatakse kompleksis tekkiv heit- ja reovesi vedelsõnnikuhoidlatesse. Sadeveed juhitakse teekallete abil farmi ümber asuvatele rohealadele. Seega välditakse põhjaveekogumi keemilise ja koguselise (vee kasutuse jälgimine) seisundi halvenemist. Puurkaevu sanitaarkaitsealal välditakse põhjavee kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise. Puurkaevu sanitaarkaitsealal tegeletakse vaid veehaarde ehitamise ja kasutamisega, ala hooldamisega (sh niitmisega). Arvestades tekkiva reovee mahtu ja selle eeldatavat käitlemisviisi, ei ole heitvee tekkest negatiivset keskkonnamõju. Tammispea veisefarmis peetavate osade loomagruppide puhul toimub karjatamine. Karjatamisel lähtutakse Veeseaduses36 kehtestatust ehk põllumajandusloomade pidamisel välitingimustes välditakse pinna- ja põhjavee saastumist. 36 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019 Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 22/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 3.7 Heide pinnasesse Ettevõtte tootmisprotsessid toimuvad ja kõiki ettevõttes kasutatavaid tooraineid käitletakse kinniselt või kinnistes ruumides. Lautade põrandad on betoneeritud, samuti on sõnnikuhoidlad lekkekindlad. Sellega välistatakse kõik kontrollimatud ja hajusad heitmed. Ettevõttes toimub loomade karjatamine, mille puhul järgitakse määruses nr 4637 kehtestatuid nõudeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegevusega ette näha saasteainete viimist pinnasesse. Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on sõnniku kasutamine põllumajandusmaadel väetisena, millega kaasneb toitainete viimine pinnasesse. Veeseaduse38 paragrahvis 1611 on sätestatud, et sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg fosforit (viie aasta keskmine) aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on Tammispea veisefarmi puhul vajalik arvutuslikult vähemalt 700,4 ha laotuspindu. Osaühing ÕITSENG kasutab sõnniku laotamiseks laotusteenust, kus potentsiaalsete laotuspindade kogupindala on kokku 1700 ha. Laotuspinnad paiknevad valdavalt Varangu ja Essu külades. 3.8 Heide õhku Loomade pidamisel tekib lõhnavaid ühendeid. Lisaks lõhnaühenditele, eraldub selle tegevuse käigus välisõhku ka ammoniaaki, metaani ja dilämmastikoksiidi. Lõhnaühendeid eraldub lautadest, mille uksi hoitakse küll enamasti küll suletuna, kuid heide toimub korstnate kaudu. Samuti lendub lõhnaühendeid ja saasteaineid sõnnikuhoidlatest. Ühendite lenduvuse vähendamiseks on hoidlad kaetud loomuliku koorikuga (ja põhukihiga) ning vedelsõnnikuhoidlates viiakse segamine läbi vaid enne hoidlate tühjendamisi. Farmis on kasutusel ka põletusseade ning sellest heiteallikast heidetakse käitises välisõhku ka gaasi põletamisel tekkivaid saasteaineid: lenduvaid orgaanilisi ühendeid, lämmastikdioksiidi, süsinikdioksiidi, süsinikmonooksiidi, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi, peeneid osakesi, eriti peeneid osakesi ja raskmetalle. Tammispea veisefarmi olemasolevate ja planeeritavate heiteallikate parameetrid on toodud järgnevas tabelis (Tabel 2). 37 „Põllumajandusloomade välitingimustes pidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded“. Keskkonnamisnistri määrus nr 46. Vastu võetud 01.10.2019 38 “Veeseadus”. Riigikogu seadus. Vastu võetud 30.01.2019 Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 23/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Tabel 2. Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad ja nende parameetrid Saasteallika ja väljuvate gaaside parameetrid Nr L-EST97 Saasteallika Arvutuslik Väljumis- Joon- Nimetus Tempera- plaanil koordinaadid mõõtmed või diameeter, kõrgus kiirus, tuur, °C X Y diameeter, m m maapinnalt, m m/s S1 1. lüpsilaut 6592055 633847 12 tk: Ø 0,6 2,08 10 7,79 20 S2 2. lüpsilaut 6592084 633906 1 tk: Ø 2,2 2,2 8 2,38 20 S3 Küünlaut 6592142 633873 3 tk: 3,5x4 7,31 1,5 0,03 10 S4 Noorkarjalaut 6591969 633899 1 tk: 0,8x80 9,03 8,5 0,11 20 Vedelsõnnikuhoidla, ringja H1 6592007 633760 1 tk: Ø 42 42 2,5 0,1 8 põhiplaaniga, loomulik koorik Vedelsõnnikuhoidla, ringja H2 6592083 633755 1 tk: Ø 35,6 35,6 4 0,1 8 põhiplaaniga, loomulik koorik H3 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik 6592014 633909 1 tk: 20x9,5 15,55 2 0,1 8 Vedelsõnnikuhoidla, ringja H4 6591968 633789 1 tk: Ø 35 35 4 0,1 8 põhiplaaniga, loomulik koorik K1 Katel 6592064 633872 1 tk: Ø 0,4 0,4 12 0,1 100 Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad on esitatud järgneval joonisel (Joonis 5). Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 24/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Joonis 5. Tammispea veisefarmi olemasolevad ja planeeritavad heiteallikad Täpsemad andmed saasteainete ja heidete koguste kohta on toodud lisas (Lisa 1). Saasteainete heitega välisõhku kaasneb lõhnahäiring. Täpsemad andmed lõhnaheite kohta on toodud lisas (Lisa 2). Lõhnahäiringu vastuvõtjateks on elanikud. Lähim elamu elamumaal on lähimast heiteallikast 190 m kaugusel loode suunas – Lepa elamumaa, katastrinumber: 19003:002:0060. Uued planeeritavad rajatised jäävad lähimast elumajast elamumaal (Kalju elamumaa, katastrinumber: 19003:002:1161) umbes 250 m kaugusele. Arvutuslikult leiti, et eeldatavalt vastuvõtja juures lõhnatundide 15% piirmäära ületamist toimuma ei hakka. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 25/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Lõhna heite vähendamiseks jälgitakse ja arvestatakse sõnniku väljaveol nii kui võimalik ilmastikutingimusi. 3.9 Müra teke Farmi laiendamisel tekib ehitusaegne müra. Ehitustegevus on ajutine, seega on ka müra teke on lokaalne ja ajutine ning mürahäiring lõppeb objekti valmimisel. Farmi käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka ettevõtet teenindavast transpordist. Enamasti on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest tootmishoonete siseruumides. Arvestades tegevuse iseloomu ja lähimate müratundlike alade (elamumaade) kaugust farmikompleksist, ei ole ette näha olulist mürahäiringut (müranormide ületamist). 3.10 Vibratsiooni teke Veisearmis puuduvad olulised vibratsiooniallikad. Teataval määral on vibratsiooni allikaks transport. Vibratsiooni taset vähendab transpordivahendite väike liikumiskiirus. Võimaliku ülemäärase vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendeid ja nende liikumisteid korras. Vibratsiooni võib tekkida ka ehitustööde käigus (nt pinnase tihendamisel), kuid vastav vibratsiooni teke on lühiajaline ja lokaalne ning seda võib lugeda väheoluliseks. 3.11 Valgushäiring Ettevõttes inimeste tavapärane tööaeg on päevasel ajal ning tootmisprotsessi käigus ei ole vaja kasutada võimsaid valgusallikaid ja ettevõtte tegevus ei põhjusta olulist valgusreostust. Mõningane valgusreostus võib tekkida pimedal ajal territooriumi valgustusest. Keskkonnas valgusreostuse vähendamiseks on valitud keskkonnaga sobivad valgusallikad, kasutatakse valgusallikate nutikat juhtimist ja välditakse valgustamist kohtadest ja ajal, kui valgustust ei vajata. 3.12 Soojus- ja kiirgushäiringud Kavandatava tegevusega, farmikompleksi laiendamisega ja käitamisega, ei kaasne tavaolukorras eeldatavalt keskkonnataluvusvõimet ületaval määral soojuse ega kiirguse eraldumist. 3.13 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Farmi laiendamisega seotud ehitamisega kaasneda võivad avariiolukorrad kattuvad ehitusobjektidel üldiselt esineda võivate olukordadega. Ehitus- ja pinnasetöödel võib esineda masinate ja seadmete kasutamisest ning riketest, ehitusmaterjalide ja kemikaalide käitlemise nõuete rikkumisest, töö- ja keskkonnaohutuse nõuete rikkumisest, olemasolevate kommunikatsioonide kaitse- vööndite ignoreerimisest ning üldiselt inimlikust eksitusest tulenevaid avariiolukordi. Avariiolukordadega võib kaasneda oht nii inimestele kui ka keskkonnale. Ehituspraktika näitab, et enamasti on tööõnnetuste põhjuseks elementaarsete ohutusnõuete eiramine. Sama kehtib üldjoontes ka keskkonnaalaste õnnetusjuhtumite puhul – eiratakse ohutusnõudeid, töötajad pole kasutatavate materjalide ja kemikaalide ohtlikest omadustest teadlikud ja ohutusnõuete täitmist ei kontrollita. Ennetav tegelemine nimetatud põhjustega tagab lõpptulemusena avariiolukordade riski vähendamise. Farmi käitamisel tekkida võivad avarii- ja eriolukorrad on eeskätt seotud tehniliste seadmete kasutamisel tekkida võivate eritingimustega. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 26/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Veisefarmi käitamisel on rakendatud tehnilised ohutusnõuded nii mahutitele, põletus- kui ka mõõte- ja jälgimisseadmetele ning kommunikatsioonidele, kuid avariiolukordade riski need täielikult ei kõrvalda. Kannatada saavad sellistes olukordades eelkõige inimesed ja tehnika, samas pole välistatud ka keskkonnakahju lekete või tuleõnnetuse tõttu. Puhastusvahendite ja muude kemikaalide kasutatavad ja hoitavad kogused on väikesed, samas järgitakse nii üldisi kui ka keskkonnaalaseid ohutusnõudeid. Selliste eelduste koosmõjul on tekkida võivate avariiolukordade tõenäosus väike. Käitaja tagab ohutusnõuete täitmise oma territooriumil ja väldib sinna kõrvaliste isikute sattumise, kuid on valmis ka nende ettearvamatust käitumisest ja ohutusnõuete rikkumisest tulenevateks olukordadeks. Äkkheitmeid töö käigus ega ka lõpetamisel eeldatavalt ei teki. Välistada ei saa lautade ja sõnnikuhoidlate põrandate (põhjade) leket. Tegemist on aga väga väikese tõenäosusega olukorraga, sest rajatisi pidevalt kontrollitakse ning farmi laiendamise tarvis rajatavad laut ja hoidla on uued. Hädaolukordade ennetamiseks rakendatakse lekete varajase avastamise süsteemi. Äkkheidete ja õnnetusjuhtumite tekke puhuks on välja töötatud hädaolukorra plaan. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 27/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE 4.1 Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang Järgnevalt käsitletakse omaette alapeatükkides farmi ehitustööde aegset ja selle käitamise tulemusel tekkivat võimalikku olulist keskkonnamõju selle erinevate mõjuvaldkondade haaval. 4.1.1 Veisefarmi laiendamine Allpool on esitatud ülevaade veisefarmi laiendamisel tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega kaasneda võivatest keskkonnamõjudest: vee saastumine, pinnase saastumine, õhu saastumine, jäätmeteke, müra ja vibratsioon, valgus ja kiirgus ning lõhn ja nende mõjude ulatusest. 4.1.1.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale Käitise laiendamise käigus tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega võib kaasneda mõju sotsiaalsele keskkonnale seoses tekkiva müra, jäätmetekke, õhusaaste ja objekti teenindava transpordi koormusega. Veisefarmi ehitust teenindava transpordikoormus on sarnane teiste ehitusobjektidega. Veisefarm asub hajaasutusalal ning eeldatavasti ei ole vajalik olulisel määral kasutada asulate siseseid teid ja tänavaid. Siiski käitise ehitusprotsessiga kaasnev transpordi-koormuse tõus on eeldatavalt lühiajaline ja väike. Järeldus: negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavasti oluline. 4.1.1.2 Mõju loomastikule ja taimestikule Veisefarmi ehitustööde käigus loomastikule avalduv mõju pole mainimisväärne. Taimestikule avaldub negatiivne mõju sel määral, kui palju olemasolevat taimestikku tuleb ehitus- ja pinnasetööde käigus eemaldada. Läbiv põhimõte tööde teostamisel on taimestiku maksimaalne säilitamine, kuid ehitiste alla jääv taimkate eemaldatakse ning ehitustööde summaarne mõju taimestikule on negatiivne. Veisefarmi asukohas asub toimiv laudakompleks ehk sealses asukohas puuduvad kõrgendatud loodusliku väärtusega alad ja olulised elupaigad, mis võiks kaasa tuua olulise negatiivse mõju taimestikule või loomastikule. Järeldus: negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule veisefarmi laiendamisel ei ole eeldatavalt oluline. 4.1.1.3 Mõju pinnasele Veisefarmi ehitustööde käigus eemaldatakse, paigutatakse ümber ja planeeritakse pinnast ning asendatakse seda täitepinnasega (liiv, kruus, killustik). Pinnase omadusi ja koostist küll muudetakse, kuid pinnasereostust töö- ja keskkonnaohutuse nõuete järgimisel pole ette näha. Kokkuvõttes pinnasele olulist negatiivset mõju ei teki. Järeldus: negatiivne mõju pinnasele veisefarmi laiendamisel ei ole oluline. 4.1.1.4 Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale Veisefarmi laiendamise alal on käesoleval ajal toimiv laudakompleks. Tegemist on tootmismaaga, kus see väljakujunenud maastikupilti oluliselt ei muuda. Ajutiselt võib ehitustööde vältel visuaalne olukord halveneda, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis kaob pärast ehitustööde lõppu, seega ei oma olulist mõju. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 28/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Järeldus: negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale veisefarmi laiendamisel ei ole oluliselt negatiivne. 4.1.1.5 Mõju veekvaliteedile Kavandatavate ehitustööde negatiivne mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile võib avalduda avariilise kütuse- või määrdeainete lekke puhul. Tööde läbiviimisel peab rangelt järgima keskkonnaohutuse nõudeid ohtlike ainete, sh kütuste hoidmisel ja kasutamisel ning rakendama reostuse tekkimisel viivitamatult selle likvideerimismeetmed. Ehitustööde käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ega pinnaveekogusse. Järeldus: ohutusnõuete järgimisel pole olulist negatiivset mõju veekvaliteedile veisefarmi laiendamisel ette näha. 4.1.1.6 Mõju põhjaveetasemele Kavandatava käitise ehitustööde käigus ei võeta olulisel määral põhjavett, seetõttu puudub mõju põhjaveetasemele. Järeldus: negatiivne mõju põhjaveetasemele veisefarmi laiendamise puudub. 4.1.1.7 Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn Välisõhu kvaliteedile võib veisefarmi ehitustööde käigus mõju avalduda masinate ja seadmete sisepõlemismootorite heitgaaside ning tööde teostamisel tekkiva tolmu tõttu. Lõhnaaineid ehitustööde käigus õhku ei suunata. Ehitusobjektil kasutatakse üksnes tehniliselt korras masinaid ja veokeid. Tolmu tekitavate tööde teostamisel tuleb jälgida, et see ei kanduks häirival määral väljapoole ehitusobjekti piire ning vajadusel, nt. pinnasetööde käigus rakendada kastmist. Järeldus: tehnoloogiliste ja keskkonnaohutuse nõuete täitmisel olulist negatiivset mõju välisõhu kvaliteedile ehitustööde ajal ei teki. 4.1.1.8 Jäätmetekke mõju Kavandatava käitise ehitustööde läbiviimisel tekkivad ehitus- ja segaolmejäätmed kogutakse vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale liigiti konteineritesse ja antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Tolmu ja lendprügi tekke vältimiseks kasutatakse kaetud konteinereid. Järeldus: jäätmekäitluse nõuete täitmisel olulist negatiivset keskkonnamõju veisefarmi laiendamisel ei teki. 4.1.1.9 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele Veisefarmi ehitustööde mõju müra ja vibratsiooni tasemele on seotud eelkõige ehitustegevuses kasutatavate masinate ja seadmetega. Erinevaid ehitusmasinaid, mehhanisme ja veokeid kasutatakse nii pinnasetööde, trasside paigalduse, üldehitustööde kui haljastustööde läbiviimisel, samuti objekti teenindavaks transpordiks. Veisefarmi ehitustöid öösel teostada ei kavatseta, seega pole tõenäoline kehtestatud piirtaseme ületamine. Tööde teostamisel päevasel ajal püütakse müratasemeid minimeerida, kasutades objektil tehniliselt korras mehhanisme ja masinaid ning vältides asjatut müra teket. Ehitusel tekkiv müra ja vibratsioon on ajutise iseloomuga ja kaovad pärast ehitustööde lõppu. Järeldus: lähtudes eelnevast, võib öelda, et veisefarmi laiendamine ei oma olulist negatiivset mõju müra ja vibratsiooni tasemele. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 29/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 4.1.1.10 Mõju kliimale Veisefarmi ehitamise etapil olulist negatiivset mõju kliimale ei teki, kuna tegevuse tulemusel ei viida välisõhku olulises koguses kliimamuutust põhjustavaid saasteaineid. Järeldus: mõju kliimale ei ole oluline. 4.1.1.11 Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile Kavandatava tegevuse maa-aladel ei asu kultuurimälestisi ega muinsuskaitsealasid. Lähiümbruse kultuurimälestistele ehitustegevusest eeldatavalt mõju ei avaldu. Järeldus: mõju ajaloo- ja kultuuripärandile puudub. 4.1.1.12 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele Veisefarmi ja selle vahetus läheduses puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad. Seega mõju eelpool nimetatud objektidele puudub. Järeldus: otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele veisefarmi laiendamisel puudub. 4.1.1.13 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele Veisefarmi ehitamise käigus ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat soojus- ega ioniseerivat kiirgust. Juhul, kui ehitustegevus toimub pimedal ajal, on vajalik kasutada ehitusala valgustamiseks prožektoreid, millega kaasneb võimalik valgusreostus. Eeldatavasti ei ole valgusintensiivsus selline, mis võiks avaldada olulist mõju. Järeldus: veisefarmi laiendamine ei oma eeldatavasti olulist negatiivset keskkonnamõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. 4.1.2 Laiendatud veisefarmi käitamine Veisefarmi käitamise puhul tekkivat keskkonnamõju kirjeldatakse järgnevalt tavapäraste kasutustingimuste puhul. 4.1.2.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale Laiendatud, kui ka mitte laiendatud, veisefarmi käitamisega võib kaasneda mõju sotsiaalsele keskkonnale seoses: • tekkiva müra, • õhusaaste ja • objekti teenindava transpordi koormusega. Käitise tööga seotud müra ja õhusaastet käsitletakse edaspidistes peatükkides. Olemasolev liikluskoormus veisefarmi ühendusteedel on esitatud eespool. Eeldatavalt võrreldes olemasoleva olukorraga liikluskoormus suureneb. Mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda lisaks mürale ja transpordikoormuse tõusule läbi välisõhu kvaliteedi muutuse. Sotsiaalset keskkonda enim mõjutavaks teguriks on ebameeldivat lõhna omavad saasteined. Arvestades, et kavandatav tegevus hõlmab loomakasvatust, täpsemalt ühe lauda ja ühe sõnnikuhoidla lisandumist loomapidamiskompleksi, toimub kavandatavas piirkonnas eeldatavalt lõhnahäiringu suurenemine. Täpsemalt on lõhna puudutavat käsitletud aruande lisas (Lisa 2). Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega võib eeldatavalt kaasneda negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 30/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 4.1.2.2 Mõju loomastikule ja taimestikule Veisefarmi käitamisel puudub mõju loomastikule ja taimestikule, kuna farmi laiendamise käigus ei muudeta ega suleta loomade rändeteid, ei ohustata loomade elupaiku ega eemaldata olulisel määral taimestikku. Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju loomastikule ja taimestikule. 4.1.2.3 Mõju pinnasele Veisefarmi käitamisel kasutatakse puhastusaineid ja kütust. Pinnasele avalduv võimalik keskkonnamõju on seotud avariide ja õnnetusjuhtumite, mitte tavapäraste toimimistingimustega ning selle tõenäosus ja ulatus on väga väikesed. Seega oluline negatiivne mõju pinnasele veisefarmi töötamise ajal puudub. Veisefarm omab kaudset positiivset mõju pinnasele, kuna veisefarmi käitamisel tekib sõnnik, mida saab kasutada põlluviljakuse tõstmisel. Järeldus: laiendatud veisefarmi käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju pinnasele ning pigem omab kaudset positiivset mõju. 4.1.2.4 Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale Veisefarmi laiendamine ei too kaasa maakasutuse muutumist. Veisefarmi rajatised sobivad valitud keskkonda, kuna tegemist on olemasoleva farmikompleksi asukohaga. Järeldus: negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale eeldatavasti puudub. 4.1.2.5 Mõju veekvaliteedile Laiendatava veisefarmi veetarbimine ja reoveekäitlus ei avalda negatiivset mõju põhja- ega pinnavee kvaliteedile, kuna kavandatava tegevuse tulemusel ei juhita saasteaineid otse põhja- ega pinnavette. Tekkiv reovesi suunatakse vedelsõnnikuhoidlatesse. Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on sõnniku kasutamine väetisena põllumajandusmaadel. Laotamise võimalik mõju pinna- ja põhjaveele sõltub laotamisel kasutatavatest praktikatest, mis ei ole otseselt seotud veisefarmi laiendamisega. Järeldus: veisefarmi laiendamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju veekvaliteedile. 4.1.2.6 Mõju pinnaveetasemele Veisefarmi käitamisel ei kasutata pinnavett. Pinnveetaset võib eeldatavalt väga vähesel määral mõjutada territooriumilt keskkonda jõudev sademevesi. Järeldus: veisefarmi käitamise ja laiendamisega ei tohiks kaasneda olulist mõju pinnaveetasemele. 4.1.2.7 Mõju põhjaveetasemele Veisefarmi tegevuse käigus tarbitakse põhjavett loomade jootmiseks, lautade ja lüpsiseadmete puhastamiseks ja seal töötavate inimeste olmevajaduste rahuldamiseks. Loomade arvu kavandatav suurendamine farmikompleksis ei põhjusta märgatavat lisakoormust põhjaveevarudele. Järeldus: veisefarmi laiendamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju põhjaveetasemele. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 31/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 4.1.2.8 Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn Mõju välisõhu kvaliteedile põhjustavad peamiselt laudad, sõnnikuhoidlad, kasutusel olev põletusseade ja kaudselt sõnniku laotamine. Vähemal määral mõjutavad välisõhu kvaliteeti käitist teenindavate transpordivahendite heitgaasid. Piirkonna heiteallikate koosmõju hindamiseks teostati õhusaaste modelleerimine. Tammispea veisefarmi ümbruses puuduvad ettevõtted, kellele oleks väljastatud keskkonnaluba, seega koosmõju teiste piirkonna ettevõtetega ei arvestatud. Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa ühegi saasteaine puhul vastavale saasteainele kehtestatud piirväärtust väljaspool tootmisterritooriumit. Eeldatavalt ei toimu halvimate saasteainete hajumistingimuste korral lõhnaühendite puhul laiendatud farmi käitamise korral vastuvõtja juures lõhnatundide 15% piirmäära ületamist. Täpsemalt on teemat käsitletud aruande lisas. Järeldus: Otsene ja kaudne laiendatud veisefarmi käitamisega kaasnev saasteainete mõju välisõhu kvaliteedile ei oma eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. 4.1.2.9 Jäätmetekke mõju Veisefarmi käitamisel tekib peamiselt pakendijäätmeid, ohtlikke jäätmeid ja olmejäätmeid. Tekkivad jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba omavale isikule. Juhul, kui tekib ohtlikke jäätmeid antakse need üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule saatekirja vastu. Järeldus: laiendatava käitise tegevuse tulemusel tekkivate jäätmete käitlusnõuete järgimisel ei teki olulist negatiivset keskkonnamõju. 4.1.2.10 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele Peamine müraliik veisearmi käitamisega seoses on transpordimüra, oluline olme- või tööstusmüra piirkonnas puudub. Kinnistuga piirneva tee liikluskoormusest on juttu ptk 2.7. Arvestada võib suhteliselt madala koormuse ja müratasemega, mis oluliselt ei suurene ka farmi laiendamisel. Järeldus: veisefarmi käitamine ja selle laiendamine ei põhjusta müra ja vibratsiooni teket ulatuses, mis võiks põhjustada häiringuid ümbruskonnas. 4.1.2.11 Mõju kliimale Käitise mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitega (eelkõige metaan, dilämmastikoksiid ja süsinikdioksiid) välisõhku. Lähtudes kliimamuutuste mastaapsusest ning üksiku farmi suhteliselt väiksest panusest kliimamuutustele, võib eeldada, et kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too kaasa olulist mõju kliimale. Järeldus: veisefarmi käitamine koos laiendamisega ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju kliimale. 4.1.2.12 Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile Kavandatava tegevuse maa-aladel kultuurimälestis ega muinsuskaitsealasid ei asu. Lähiümbruse kultuurimälestistele eeldatavalt mõju ei avaldu. Järeldus: mõju ajaloo- ja kultuuripärandile eeldatavalt puudub. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 32/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 4.1.2.13 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele Laiendatava veisefarmi asukohas ja selle otseses ümbruses puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad. Lähimatele looduskaitsealustele objektidele eeldatavalt otsest mõju veisefarmi tööst ei avaldu. Järeldus: otsene mõju eelpool nimetatud objektidele puudub. 4.1.2.14 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele Kavandatava ja toimiva farmi tegevuse tulemusel ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat ioniseerivat kiirgust. Veisefarmi territoorium on pimedal ajal valgustatud ning seetõttu eraldub keskkonda valgust. Tegevus toimub olemasoleval tööstusrajatistega alal, tegu pole loodusliku alaga ning ka lähimad elamud jäävad paarisaja meetri kaugusele. Seega olulist mõju valguse tasemele veisefarmi käitamise ja selle laiendamisega ei kaasne. Järeldus: veisefarmi käitamine ja selle laiendamine ei oma mõju kiirguse tasemele ning ei oma eeldatavasti olulist negatiivset mõju soojuse ja kiirguse tasemele. 4.2 Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest 4.2.1 Veisefarmi laiendamine Farmi laiendamisega kaasnev mõju on ruumiliselt piiritletud peamiselt tegevuse asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport. Farmi laiendamisega kaasnev mõju algab ehitutegevuste alustamisega ja lõppeb peale nende lõpetamist. Tegevus toimub päevasel ajal tööpäevadel. Erandjuhul tööde teostamisel öösel või puhkepäevadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja ümbritseva ala elanikke. Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teistest samas piirkonnas toimuvatest samalaadsetest tegevustest tingitud mõjuga. Selliste tegevuste koosmõju ei ületa tõenäoliselt piirväärtusi ega põhjusta pikaajalisi häiringuid lähiümbruse elanikele ja ettevõtetele. Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise ehitamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks jäätmeteke, müra, pinnase ja taimestiku eemaldamine, ajutised häiringud sotsiaalsele keskkonnale jne. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Õigete töövõtete ja tänapäevase tehnika kasutamisel ning ohutusnõuete järgimisel on nende esinemise tõenäosus väike. Käitise ehitamisega kaasnevad ehitus-, pinnase-, haljastus- ja muud tööd ei oma piiriülest mõju. 4.2.2 Laiendatud veisefarmi käitamine Laiendatud veisefarmi käitamisega kaasnev otsene mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud käitise asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport. Laiendatud veisefarmi kasutamisega kaasnev mõju algab selle alustamisega ja lõppeb selle sulgemisega; tavapärane käitamine toimub ööpäevaringselt nii töö- kui puhkepäevadel 24 tundi ööpäevas, 365 päeva aastas. Hooldus- ja remonditöid viiakse läbi vastavalt vajadusele. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 33/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Veisefarmi paiksetest heiteallikatest välisõhku suunatavate saasteainetest on kirjutatud lisades (Lisa 1, Lisa 2). Eeldatavalt ei toimu piirkonna saastetasemes olulisi negatiivseid muutusi seoses laiendatud veisefarmi heiteallikate käitamisega. Müratasemed jäävad eeldatavasti allapoole kehtestatud piirväärtusi. Käitise teenindamiseks tooraine ja tootmisjäägi vedudega seotud transpordikoormuse kasv on olemasoleva liikluskoormusega võrreldes suurem. Farmi käitamisega ei kaasne eeldatavasti olulist kumulatiivset mõju. Käitise kasutamine ei põhjusta piiriülest mõju. Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise kasutamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks müra, saasteainete viimine välisõhku, teenindavast transpordist tulenev häiring jne. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Ohutusnõuete järgimisel ja leevendavate meetmete rakendamisel on nende esinemise tõenäosus väike. 4.3 Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega Tammispea veisefarmi mõjualasse ei jää teisi ettevõtteid, millele oleks väljastatud keskkonnaluba ning mille tegevuste vahel võiks tekkida koosmõju. 4.4 Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks Tammispea veisefarmi laiendamisel läbiviidavate tööde käigus tuleb negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks kasutusele võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:  olemasoleva taimestiku, eriti kõrghaljastuse säilitamine võimalikult suures mahus;  eemaldatava pinnase nõuetekohane hoiustamine ja taaskasutamine pinnase planeerimiseks ja haljastustöödeks;  jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga käitlejale;  kütuse ja kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;  vajalike mehhanismide ja masinate võimalikult efektiivne kasutamine, vältides liigse müra- ja õhusaaste teket;  lammutus- ja ehitusmaterjalide ning ehitusjäätmete hoidmine viisil, mis väldiks ümbruskonna prügistumist;  töötamine ainult argipäevadel, tööajal;  õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine. Laiendatud veisefarmi käitamisel tuleb negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks kasutusele võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:  tehniliste ja keskkonnanõuete järgimine käitise töötamisel;  käesolevas aruandes kirjeldatud käitise negatiivset keskkonnamõju leevendavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine;  käitist teenindavate sõidukite tehnilise korrasoleku tagamine ning nende liikumise planeerimine müra- ja välisõhu saaste vähendamiseks; Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 34/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang  jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga käitlejale;  puhtuse jälgimine lautades;  sõnniku õigeaegne eemaldamine lautadest;  sõnniku väljaveil ilmastikutingimuste jälgimine;  seadmete profülaktiline hooldus.  kasutatavate kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;  õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine;  koostöö kohaliku omavalitsuse ja muude huvirühmadega mõju vähendamiseks sotsiaalsele keskkonnale. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 5 KOKKUVÕTE Käesoleva keskkonnamõju eelhindamise eesmärgiks on koondada teave Osaühing ÕITSENG Tammispea veisefarmi laiendamiseks vajaliku ehitamise ja laiendatud farmi käitamise puhul kaasnevast keskkonnamõjust ja selle leevendamise võimalustest. Iga sellise aruandega kaasneb teatud määramatus andmete puudumise ja nende interpreteerimise tõttu. Seetõttu on lähtutud halvimast võimalikust olukorrast ja ettevaatusprintsiibist, mida tuleks rakendada ka kavandatud tegevuse teostamisel. Peamised negatiivsed keskkonnamõjud, mis võivad veisefarmi laiendamisel ja käitamisel esineda, on järgmised:  ehitamisel tekkivad jäätmed ja nende käitlemine;  ehitamisel kasutatavate transpordivahendite ja mehhanismide tekitatav müra ja saasteainete heide õhku;  käitise käitamisel kasutatavate sõidukite tekitatav müra ja saasteainete heide õhku;  lautade käitamisega kaasnev heide välisõhku;  sõnnikuhoidlate käitamisega kaasnev heide välisõhku;  kütuse põletamisega kaasnev heide välisõhku;  veekasutus. Arvutuslikult saadud hajumisarvutuste tulemuste võrdlusel keskkonnaministri määruses välja toodud siht- ja piirväärtustega selgus, et saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi. Samuti leiti, et lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15% aasta lõhnatundidest. Veemajanduskava kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas koguselisuse poolest heas seisundis ning planeeritav veevõtt ei mõjuta seda oluliselt. Eelpooltoodu põhjal tuleb järeldada, et veisefarmi laiendamine kavandatud kujul ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnahäiringu ületamist. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang LISAD Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 37/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Lisa 1. Saasteainete heide välisõhku Loomade elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika Tammispea veisefarmi planeeritakse juurde rajada noorloomalaut 394 kohaga ning vedelsõnnikuhoidla. Lisaks on Tammispea veisefarmis veel kaks lauta ja üks küünlaut ning kaks olemasolevat vedelsõnnikuhoidlat ja tahesõnnikuhoidla. Täpsemad andmed olemasoleva Tammispea veisefarmi kohta on leitavad ettevõtte kehtivast kompleksloast nr KKL/300799. Saasteainete heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruses esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades (määrus nr 66). Kuna lautadest ja sõnnikuhoidlatest eralduvatele saasteainetele (NH3, CH4 ja N2O) pole kehtestatud piirväärtusi, siis nende saasteainete heitkoguseid KSH eelhinnangu raames eraldi välja tooma ei hakatud. Saasteained põletusprotsessidest Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri kinnitatud metoodikat (määrus nr 59). CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega kinnitatud määramismetoodika (määrus nr 86). Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59 lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri järgmiselt: B1 = B × Qri, GJ, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg. Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest. Arvutati kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi, kasutades järgmist valemit: Mi = 10 -6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ). Kui käesoleva määruse lisades ei ole kehtestatud vääveldioksiidi eriheidet, arvutatakse vääveldioksiidi heide kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit: MSO2 = 0,02 × B × Sr × (1–η), t, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent; η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral. Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt: 1) leiti saasteaine eriheide qi määruse nr 59 lisadest; Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 38/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang 2) arvutati heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit: Mpi = 10 -3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ). Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus MpSO2 tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse väävlisisaldusest lähtudes, kasutades järgmist valemit: MpSO2 = 20 × P × Sr × (1–η) / Qri, g/s, kus P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massiprotsent; η – väävliärastusseadmest väljutatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk; Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg. Süsinikdioksiidi heitkogused leiti vastavalt allpool kirjeldatule. Kütusekulu arvutati ümber teradžaulidesse, TJ järgmist valemit kasutades: B1= B * Qri * n, kus B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ; B – kütusekulu, kg; Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg; n – suhtarv. Kütuse oksüdatsioonitegur on (Kc) on 1. Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse kütuse oksüdatsiooniteguriga, arvutati tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit: Mc = 10 -3 * B1 * qc * Kc, kus B1 – kütusekulu, TJ; qc – süsiniku eriheide, tC/TJ; Kc – oksüdatsioonitegur. Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutati gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit: Mco2 = Mc * 3,664, kus Mc – süsinikuheide, GgC. Arvutusnäide põletusseadme puhul on toodud järgnevalt: Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ): B1 = 3 × 43 = 129 GJ Leiti i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest. Näiteks lämmastikdioksiidi eriheide (qi) diiselkütuse kasutamisel on 111 g/GJ. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 39/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Arvutati saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) heide Mi: Mi = 10-6 × 129 × 111 = 0,014 t Vääveldioksiidi heide leiti järgmiselt: MSO2 = 0,02 × 3 × 0,001 = 0,00006 t Saasteaine (näiteks lämmastikdioksiid) hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt: Mpi = 10-3 × 0,035 × 111 = 0,004 g/s Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt: MpSO2 = 20 × 0,035 × 0,001 / 43 = 0,00002 g/s Süsinikdioksiidi heitkogused: B1= 3000 * 43 = 129000 TJ Süsiniku eriheide (qc) diiselkütuse puhul on 20,2 tC/TJ. Mc = 10 -3 * 129000 * 20,2 * 1 = 2606 GgC Mco2 = 2606 * 3,664 = 9548 kg/a MCO2, (t/a) = 9,548 Järgnevalt on toodud põletusseadmest lähtuvate saasteainete heitkogused (Tabel 3). Tabel 3.Saasteainete heitkogused põletusseadmest Nr plaanil või kaardil K1 Nimisoojusvõimsus: 0,035 MW Kasutegur 0,9 Kütus: Diislikütus Katla tüüp Põleti Püüdeseade - Väävli sisaldus: 0,001 % Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg Aastane kogus: 3 tonni Eriheide q, g/GJ; tahm - % Hetkeline Aastane Saasteaine PM2,5-st heitkogus, g/s heitkogus, t/a Lämmastikdioksiid 111 0,004 0,014 Süsinikoksiid 42 0,001 0,005 Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud metaan) 5 0,0002 0,0006 Vääveldioksiid - 0,00002 0,00006 Osakesed 40 0,001 0,005 Peenosakesed 6 0,0002 0,0008 Eriti peened osakesed 6 0,0002 0,0008 Süsinikdioksiid 20,2 - 9,548 Raskmetallid ja POSid: q, mg/GJ mg/s kg/a Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 0,1 0,000004 0,00001 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 0,3 0,00001 0,00004 kaadmiumiks Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 10 0,0004 0,001 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 6 0,0002 0,0008 vaseks Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 5 0,0002 0,0006 Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 40/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Nr plaanil või kaardil K1 Nimisoojusvõimsus: 0,035 MW Kasutegur 0,9 Kütus: Diislikütus Katla tüüp Põleti Püüdeseade - Väävli sisaldus: 0,001 % Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg Aastane kogus: 3 tonni Eriheide q, g/GJ; tahm - % Hetkeline Aastane Saasteaine PM2,5-st heitkogus, g/s heitkogus, t/a Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 44,5 0,002 0,006 arseeniks Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 20 0,0007 0,003 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 200 0,007 0,026 Hajumisarvutused Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise hajumisarvutuse piirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest ja vajaduse korral välisõhu seirejaama andmetest. Hajumisarvutuse piirkonnaks on arvestatud piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteaine sisalduse vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast. Tammispea veisefarmi eeldatavasse mõjualasse ei jää käitisi, millele oleks väljastatud keskkonnaluba, mida saaks koosmõjusse kaasata. Seega saasteainete hajumisarvutustesse kaasatakse vaid Tammispea veisefarmi heiteallikatest pärinev heide. Teadmaks, kas ettevõtte toimimine maksimaalsel tootmisvõimsusel põhjustaks saasteainete osas probleeme välisõhu kvaliteedile, viidi läbi saasteainete hajumisarvutused, mille tulemused on toodud järgmises tabelis (Tabel 4). Tabel 4. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju Saasteaine Heiteallika Õhu kvaliteedi Välisõhu Summaarne Suhe number plaanil taseme maksimaalne CAS nr Nimetus hetkeline Cm / piirväärtus (ÕPV) arvutuslik saastatuse heitkogus, g/s ÕPV - μg/m³ tase ΣCm μg/m³ 1h 200 2,54 0,01 K1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,004 1a 40 0,03 0,00 K1 630-08-0 Süsinikoksiid 0,001 8h 10000 0,28 0,00 Lenduvad orgaanilised 1h 5000 0,13 0,00 K1 NMVOC ühendid (välja arvatud 0,0002 metaan) 24h 2000 0,04 0,00 1h 350 0,01 0,00 K1 7446-09-5 Vääveldioksiid 0,00002 24h 125 0,004 0,00 24h 50 0,04 0,00 K1 PM10 Peened osakesed 0,0002 1a 40 0,001 0,00 K1 PM2,5 Eriti peened osakesed 0,0002 1a 25 0,001 0,00 Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 41/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 („Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus). Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva õhukvaliteedi taseme hindamiseks on kasutatud hajumisarvutusprogrammi AirViro. Arvutamiseks valitud meteoaastateks on 2018. – 2020. a. Kasutatud meteoroloogiliste parameetriteks on tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus. Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunkti asukohaks on Aseri meteojaam. Antud piirkonnas on valitsevaks edela tuuled, mille iseloomustamiseks on järgmisel joonisel esitatud tuulteroos (Joonis 6). Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 42/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Joonis 6. Tuulteroos 2016.-2018. Aseri meteojaama andmete põhjal Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase ei ületa halvimate tingimuste juures maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool territooriumi. Seega selgus, et ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju tulemusena heiteallikatest väljutatavate saasteainete vahel ei teki olulist koosmõju. Kuna ettevõtte kõiki tootmisprotsessi osasid jälgitakse pidevalt automaatselt ja visuaalselt, siis on olulised heiteallikad ja saasteainete teke kontrollitud. Väikeses mahus kontrollimatu ja hajusa saasteainete heide ei ole täiesti välistatud, näiteks avariide puhul, kuid sellise heite mõju on ebaoluline. Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 43/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Lisa 2. Lõhnaaine esinemise hindamine Lõhnaaine esinemise hindamine on teostatud vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemissagedusega aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% kogu aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on selles, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks. Seega lõhnatund ei pruugi tegelikkuses ühtida astronoomilise tunniga, aga see võetakse eelduseks lõhnaaine esinemissageduse hindamisel. Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete kogus, mis aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise reageeringu ehk lõhna tuvastamise. Lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50% lõhnaekspertidest. Lõhnaaine heitkogus Lõhnaaine hetkeline heitkogus laiendatavast Tammispea veisefarmist leiti arvutuslikul teel. Lautade puhul arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: Q = qi × LÜ × k, kus Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas ning mis on piimalehmade puhul 29 OU/LÜ/s, mullikate puhul 11 OU/LÜ/s ja vasikate puhul 10 OU/LÜ/s; LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika ” Lisa 8 ning milleks on piimalehmade puhul 1, lehmvasikate puhul 0,14 ja lehmmullikate puhul 0,49; k – karjatamiskoefitsent. Arvutusnäide S1 puhul: Q = 379 x 29 x 1 = 10991 ouE/s Ülejäänud lautade lõhnaaine heide on toodud järgnevas tabelis (Tabel 5). Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 44/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Tabel 5. Lõhnaaine heitkogus lautade kaupa laiendatavas Tammispea veisefarmis Aasta- Karjatamis- Karja- Loom- Heit- Nr Eriheide, Toodangu rühm Pidamisviis loom, päevi, tk tamis- ühik, kogus, plaanil ouE/LÜ/s arv (24h) koefitsient LÜ ouE/s Vabapidamine, sõnnikueemaldus Piimalehmad S1 mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, 379 0 1,00 29 1 10991,00 (9000kg) vähene allapanu Vabapidamine, skreeperseadmed, Piimalehmad S2 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 55 140 0,62 29 1 983,22 (9000kg) vähene allapanu Vabapidamine, sõnnikueemaldus S2 Lehmmullikad mobiilse vahendiga 2–3 korda päevas, 140 140 0,62 11 0,49 465,16 vähene allapanu S2 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 9 0 1,00 10 0,14 12,60 Lõaspidamine, kraapkonveierid, Piimalehmad S2 sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 14 0 1,00 29 1 406,00 (9000kg) rohke allapanu (avatud süsteem) Piimalehmad S2 Vabapidamine, sügavallapanu 12 0 1,00 29 1 348,00 (9000kg) S3 Lehmvasikad Vabapidamine, sügavallapanu 50 140 0,62 10 0,14 43,15 S3 Lehmmullikad Vabapidamine, sügavallapanu 40 140 0,62 11 0,49 132,90 Vabapidamine, skreeperseadmed, S4 Lehmmullikad sõnnikueemaldus >3 korda päevas, 394 140 0,62 11 0,49 1309,11 vähene allapanu Kokku 1093 14691,14 Sõnnikuhoidlate korral arvutati lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: Q = qi × S, kus Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri määruses nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas; S – pindallika pindala (m²). Kuna sõnnikuhoidlate puhul pole eelpool mainitud määruses eriheidet toodud, siis lõhna hindamiseks kasutati Saksamaal kasutatavaid eriheiteid39, mis veiste vedel- ja tahesõnniku puhul on 3 OU/s/m2. Kuna sõnnikuhoidlad on kaetud loomuliku koorikuga ning vajadusel ka põhuga, siis on arvestatud, et hoidlatest lendub välisõhku 80% vähem lõhnaaineid.40 Arvutusnäide H1 puhul: Q = 3 × 1385,44 × 0,2 = 831,27 OU/s 39 VDIStandard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 40 VDIStandard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 45/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Ülejäänud hoidlate lõhnaaine heide on toodud järgnevas tabelis (Tabel 6). Tabel 6. Lõhnaaine heitkogus hoidlate kaupa laiendatavas Tammispea veisefarmis Nr plaanil või Hoidla Eriheide, Heitkogus, Sõnnikuhoidla tüüp Katmisviis kaardil pindala, m2 ouE/s-m2 ouE/s Vedelsõnnikuhoidla, ringja Kaetud loodusliku kooriku, H1 1385,44 0,6 831,27 põhiplaaniga, loomulik koorik vajadusel põhuga Vedelsõnnikuhoidla, ringja Kaetud loodusliku kooriku, H2 995,38 0,6 597,23 põhiplaaniga, loomulik koorik vajadusel põhuga H3 Tahesõnnikuhoidla, loomulik koorik Kaetud 190,00 3 570,00 Vedelsõnnikuhoidla, ringja Kaetud loodusliku kooriku, H8 962,11 0,6 577,27 põhiplaaniga, loomulik koorik vajadusel põhuga Kokku 2575,77 Lõhnaaine hajumisarvutused Piirkonnas lõhnaainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 2020. a vaatlusandmeid Aseri ilmajaamast. Kasutatud meteoroloogilisteks parameetriteks on tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm ja niiskus. Üheks lõhnatunniks arvestati tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist. Lõhnaaine hajumisarvutus maapinnalähedases õhukihis tekkiva kvaliteedi taseme hindamiseks on teostatud arvutiprogrammiga, milleks on Airviro. Hajumisarvutuse modelleerimisvõrgustiku ruudu suuruseks võeti 50 × 50 m ning maa-ala suuruseks 2 x 2 km. Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Leiti, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures on lõhnatundide esinemine 99,8%, kuid lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures jääb alla 15% aasta lõhnatundidest. Joonis lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosuse kohta on esitatud allpool (Joonis 7). Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 46/46 Osaühing ÕITSENG. KSH eelhinnang Joonis 7.Lõhnaaine esinemine laiendatud Tammispea veisefarmi ümbruses Töö nr KL-21-022, versioon: 22.12.2021 HALJALA VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale Meie: 28.03.2022 nr 7-1/20-42 Haljala vallas Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu avalikust väljapanekust teavitamine Haljala Vallavalitsus annab vastavalt planeerimisseaduse § 87 lõikele 5 teada, et Essu küla Visuoja (katastritunnusega 19003:002:0028) ja Madismäe (katastritunnusega 19003:002:0011) maaüksuste detailplaneering “Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneering” (edaspidi detailplaneering, koostatud OÜ Projekteerimiskeskuse poolt, töö nr 205/1119) avalik väljapanek toimub 11.04.2022 kuni 11.05.2022 Haljala vallamajas ja Võsu teenuskeskuses lahtiolekuaegadel, avalik arutelu toimub juhul kui avaliku väljapaneku ajal esitatakse kirjalikke arvamusi. Detailplaneering võeti vastu Haljala Vallavolikogu 22.03.2022 otsusega nr 40. Planeeringuala suurus on ca 11,7 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on määrata kinnistutele hoonestusala ning ehitusõigus noorkarjalauda (ca 2770 m²) ja lägahoidla (ca 1000 m²) ehitamiseks, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneering sisaldab Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10 kehtestatud Haljala valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, milles soovitakse vähendada Haljala valla üldplaneeringuga kehtestatud loomapidamishoone kuja (700 m) Visuoja ja Madismäe maaüksustel. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtestada loomapidamishoone kujaks 250 meetrit (noorkarjalauda hoonestusalast), Kalju katastriüksusel (katastritunnus 19003:002:1161) 210 meetrit. Haljala Vallavolikogu 22.03.2022 otsusega nr 39 jäeti Essu küla Visuoja ja Madismäe maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, sest eelhinnangust järeldus, et veisefarmi laiendamine kavandatud kujul ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnahäiringu ületamist. Detailplaneeringu kohta saab avaliku väljapaneku jooksul esitada kirjalikud ettepanekud, vastuväited ja küsimused e-posti aadressil [email protected] või postiaadressil Rakvere mnt 3, Haljala alevik, 45301 Lääne-Virumaa. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab Haljala Vallavalitsus oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku (ja arutelu) järgselt esitatakse detailplaneering valdkonna eest vastutavale ministrile heakskiitmiseks ning ministri poolt heakskiidetud detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus volikogu otsusega. ______________________________________________________________________________________________ Mere tn 6, Võsu alevik Telefon:+372 325 8630 Arvelduskonto EE291010502009480009 45501 Lääne-Virumaa +372 5106244 SEB Pank Registrikood 75013144 E-post: [email protected] Arvelduskonto EE492200221011363010 Internet: www.haljala.ee Swedbank Lugupidamisega Merje Verhovitš planeerimisspetsialist +372 505 1127 [email protected] ______________________________________________________________________________________________ Mere tn 6, Võsu alevik Telefon:+372 325 8630 Arvelduskonto EE291010502009480009 45501 Lääne-Virumaa +372 5106244 SEB Pank Registrikood 75013144 E-post: [email protected] Arvelduskonto EE492200221011363010 Internet: www.haljala.ee Swedbank
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel