Kiri

70 RK1 Ø560/500 kaas 46.18 E213 Ø200 45.57 PK 114+50 PK 115+00 PK 115+50 PK 116+00 PK 116+50 PK 114+00 De200 PP SN8 L=5.24m; TP 45.47 1+00 i=0.02 0+00 2+00 Projekti nimetus PLAANI TINGMÄRGID: Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 0+00 - PK 2+75 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus 1W1.1 Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr K2 Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R201 INGUMARDI tee INGUMARDI tee 6 0. PK 117+00 PK 117+50 PK 118+00 PK 118+50 PK 119+00 PK 119+50 3+00 5+00 4+00 Projekti nimetus PLAANI TINGMÄRGID: Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 2+75 - PK 5+50 Kontrollija Tellija 1W1.1 Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr K2 Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R202  PK 119+50 PK 120+00 PK 120+50 PK 121+00 PK 121+50 PK 122+00 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 6+00 7+00 8+00 METSASERVA tee METSASERVA tee 30 Projekti nimetus PLAANI TINGMÄRGID: Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 5+50 - PK 8+25 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus 1W1.1 Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr K2 Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R203 PK 122 +50 PK 125+00 PK 124+50 PK 123+00 PK 124+00 1W1.1 1W1.1 PK 123+50 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 00 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 MÄNNIMÄE tee MÄNNIMÄE tee 10+00 9+00 30 vas Sõittutusel o ERA mal TEE Projekti nimetus PLAANI TINGMÄRGID: Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 8+25 - PK 10+75 Kontrollija Tellija 1W1.1 Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr K2 Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R204  PK 125+00 PK 125+50 PK 126+00 PK 126+50 PK 127+00 PK 127+50 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 11+00 12+00 13+00 Projekti nimetus PLAANI TINGMÄRGID: Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 10+75 - PK 13+50 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus 1W1.1 Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr K2 Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R205 PK 128+00 PK 128+50 PK 129+00 PK 129+50 PK 130+00 PK 13 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 14+00 15+00 16+00 70 400m 70 Projekti nimetus PLAANI TINGMÄRGID: Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 13+75 - PK 16+25 Kontrollija Tellija 1W1.1 Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr K2 Projekteerija Marko Toode EP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr PP R206  70 400m 70 PK 131+00 PK 131+50 PK 132+00 PK 130+50 PK 132+50 PK 133+00 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 17+00 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 et 0b 40 18+00 Ø .67 1 47 -46.3 IGAVERE-SUURSOO tee .38 46 19+00 IGAVERE-SUURSOO tee 1,4km 8t LILLEMÄE tee Projekti nimetus PLAANI TINGMÄRGID: Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 16+50 - PK 19+00 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus 1W1.1 Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr K2 Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R207 PK 133+00 PK 133+50 PK 134+00 PK 134+50 PK 135+00 PK 135+50 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 19+00 20+00 21+00 Projekti nimetus PLAANI TINGMÄRGID: Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 19+25 - PK 21+75 Kontrollija Tellija 1W1.1 Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr K2 Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R208  30 +50 30 PK 138 PK 136+0 0 PK 138+00 PK 136+50 PK 137+00 PK 137+50 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 24+53 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 22+00 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 PENINGI-K 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 tee 24+00 ALESI ALESI tee PENINGI-K 23+00 0 pl Ø50 4 43.2 2.13 0-4 42.2 Projekti nimetus PLAANI TINGMÄRGID: Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan, liikluskorraldus ja vertikaalplaneerimine PK 21+75 - PK 24+55 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus 1W1.1 Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr K2 Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R209  KM11,5 PLAANI TINGMÄRGID: KM11,5 Projekti nimetus Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Joonise nimetus Isikliku kasutusõiguse plaan POS1 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R501  KM11,6 KM11,7 Projekti nimetus Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine PLAANI TINGMÄRGID: Joonise nimetus Isikliku kasutusõiguse plaan POS2 KM11,5 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R502  6 0. KM11,7 KM11,8 KM11,9 PLAANI TINGMÄRGID: KM11,5 Projekti nimetus Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Joonise nimetus Isikliku kasutusõiguse plaan POS3 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:1000 Joonise nr 27.01.2023 R503  6 0. KM11,8 KM11,9 Projekti nimetus Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine PLAANI TINGMÄRGID: Joonise nimetus Isikliku kasutusõiguse plaan POS4 KM11,5 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R504  KM12,0 KM12,1 KM12,2 Projekti nimetus Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine PLAANI TINGMÄRGID: Joonise nimetus Isikliku kasutusõiguse plaan POS5 KM11,5 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R505  KM12,2 KM12,3 Projekti nimetus Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine PLAANI TINGMÄRGID: Joonise nimetus Isikliku kasutusõiguse plaan POS6 KM11,5 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R506  KM12,5 KM12,4 Projekti nimetus Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine PLAANI TINGMÄRGID: Joonise nimetus Isikliku kasutusõiguse plaan POS7 KM11,5 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R507  KM12, KM12,6 KM KM12,8 KM13,0 KM12,9 Projekti nimetus Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine PLAANI TINGMÄRGID: Joonise nimetus Isikliku kasutusõiguse plaan POS8, POS9 KM11,5 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R508  KM13,1 KM13,2 Projekti nimetus Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine PLAANI TINGMÄRGID: Joonise nimetus Isikliku kasutusõiguse plaan POS10 KM11,5 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:500 Joonise nr 27.01.2023 R510  KM13,5 KM13,4 KM13,3 13,2 Ø4 00 be t .67 1 47 -46.3 .38 46 3,8 KM1 pl KM13,5 Ø5 00 4 43.2 2.13 0-4 KM13,7 42.2 KM13,6 Projekti nimetus Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine PLAANI TINGMÄRGID: Joonise nimetus Isikliku kasutusõiguse plaan POS11, POS12 KM11,5 Kontrollija Tellija Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 60 70 348 [email protected] Projektijuht Sander Kulp Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 22375 Kuupäev 1:1000 Joonise nr 27.01.2023 R511  Kasutusõigusega koormatava ala plaan Kalesi küla, 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee Katastri nr. 65101:003:0397 Plaan 1 M 1:1000 Hellema 65101:001:0787 11 30 Lehise tee 18 0 65101:003:0708 65 La 10 ge Kivimardi 1: di- 00 Ar 65101:003:0080 1W 1. 3: uk 1 03 ül 97 a-P en Lehise tee 16 in gi 65101:003:0707 Pos 1 te e 1W 1.1 65101:003:0706 1W Lehise tee 14 1. 1 1W 1. 1 Mardisalu 65101:003:0079 1W 1. 1 1W 1. 1 1W 1. 1 1W 1. 1 1W 1. 1 FORMAAT A4 210 x 297 mm TINGMÄRGID Katastripiir Kasutusõiguse ala Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus 1W1 Projekteeritud madalpinge maakaabel Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Töö nr. 22375 Projekteeritud valgustusmast Koostas: Sander Kulp Hepta Group Energy OÜ projekteerija Valgustuse juhtimiskilp  Kasutusõigusega koormatava ala plaan Kalesi küla, 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee Katastri nr. 65101:003:0397 Plaan 2 M 1:1000 1W 1. 1 1W 1. 1 1W 1. 1 1W 1. 1 1W 1. 1 1W Jäätma Männiku 1. 1 Pos 2 65101:003:0721 65101:003:0046 1W 1. 1 1W 11 1. 1 30 0 65 La 10 ge 1W 1: di- 1. 1 00 Ar 3: uk 03 ül 1W 1. 97 a-P 1 en in 1W gi 1. 1 te e 1W 1.1 1W Sinilille 1.1 65101:001:0173 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 65101:001:0175 3 1W lõik 1.1 Saunaküla tee 1W 1.1 Männimäe tee 1 65101:003:0574 FORMAAT A4 210 x 297 mm TINGMÄRGID Katastripiir Kasutusõiguse ala Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus 1W1 Projekteeritud madalpinge maakaabel Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Töö nr. 22375 Projekteeritud valgustusmast Koostas: Sander Kulp Hepta Group Energy OÜ projekteerija Valgustuse juhtimiskilp  Kasutusõigusega koormatava ala plaan Kalesi küla, 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee Katastri nr. 65101:003:0397 Plaan 3 M 1:1000 Jäätma 65101:003:0721 1W 1.1 1W Proomi 1.1 65101:003:0997 1W 1.1 Pos 3 1W 1.1 11 30 1W 0L 1.1 65 age 10 d 1W 1.1 1:0 i-Aru 03 :03 küla- 1W 97 Pe 1.1 n ing i te 1W e 1.1 Männimäe tee 3 1W 1.1 65101:003:0573 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 Männi 1W 1.1 65101:001:0198 1W 1.1 1W 1.1 Prometi tee 65101:001:0833 1W 1.1 Põldvuti 65101:001:0351 1W 1.1 Männimäe tee 5 65101:003:0575 Prometi tee 3 65101:001:0831 FORMAAT A4 210 x 297 mm TINGMÄRGID Katastripiir Kasutusõiguse ala Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus 1W1 Projekteeritud madalpinge maakaabel Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Töö nr. 22375 Projekteeritud valgustusmast Koostas: Sander Kulp Hepta Group Energy OÜ projekteerija Valgustuse juhtimiskilp  Kasutusõigusega koormatava ala plaan Kalesi küla, 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee Katastri nr. 65101:003:0397 Plaan 4 M 1:1000 Proomi 65101:003:0997 1W 1.1 1W 1.1 Pos 3 1W 1.1 1W 11 1.1 30 0L 1W 1.1 65 age 10 d Põldvuti 1W 1:0 i-Aru 03 :03 küla- 1.1 65101:001:0351 97 Pe 1W nin 1.1 gi 1W tee 1.1 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 Männioru 65101:001:0755 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 FORMAAT A4 210 x 297 mm TINGMÄRGID Katastripiir Kasutusõiguse ala Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus 1W1 Projekteeritud madalpinge maakaabel Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Töö nr. 22375 Projekteeritud valgustusmast Koostas: Sander Kulp Hepta Group Energy OÜ projekteerija Valgustuse juhtimiskilp  Kasutusõigusega koormatava ala plaan Kalesi küla, 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee Katastri nr. 65101:003:0397 Plaan 5 M 1:1000 Proomi 65101:003:0997 1W 1.1 1W Tihase 1.1 Pos 3 65101:001:0516 1W 1.1 11 30 0L 1W 1.1 65 age 10 d 1W 1:0 i-Aru 1.1 03 :03 küla- Männioru 1W 1.1 97 Pe nin 65101:001:0755 gi 1W tee 1.1 Ata töökoda 1W 1.1 65101:003:0178 1W 1.1 1W 1.1 1W Vana-Ata 1.1 65101:003:0392 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 65101:003:0392 FORMAAT A4 210 x 297 mm TINGMÄRGID Katastripiir Kasutusõiguse ala Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus 1W1 Projekteeritud madalpinge maakaabel Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Töö nr. 22375 Projekteeritud valgustusmast Koostas: Sander Kulp Hepta Group Energy OÜ projekteerija Valgustuse juhtimiskilp  Kasutusõigusega koormatava ala plaan Kalesi küla, 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee Katastri nr. 65101:003:0397 Plaan 6 M 1:1000 Masinakeskuse tee 5 65101:001:0445 Masinakeskuse tee lõik 1 65101:003:0817 Ata töökoda Masinakeskuse tee 3 65101:003:0178 65101:003:1003 Masinakeskuse tee 2 65101:003:1800 Masinakeskuse tee 1 65101:003:0994 Peningi tee 1 65101:003:0269 1W 1.1 1W 1.1 1W Pos 3 1.1 1W 11 1.1 30 0L 65 age 1W 1.1 10 d 1:0 i-Aru Ata 03 :03 küla- 1W 1.1 65101:003:0007 97 Pe 1W 1.1 nin gi 1W 1.1 tee 1W Vana-Ata 1.1 65101:003:0392 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 Atapõllu 65101:001:0806 FORMAAT A4 210 x 297 mm TINGMÄRGID Katastripiir Kasutusõiguse ala Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus 1W1 Projekteeritud madalpinge maakaabel Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Töö nr. 22375 Projekteeritud valgustusmast Koostas: Sander Kulp Hepta Group Energy OÜ projekteerija Valgustuse juhtimiskilp  Kasutusõigusega koormatava ala plaan Kalesi küla, 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee Katastri nr. 65101:003:0397 Plaan 7 M 1:1000 Lepala 65101:003:0152 Mätliku 65101:003:0385 1W1 .1 1W1 .1 1W1 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee .1 1W1 65101:003:0397 .1 1W1 .1 Pos 4 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 1W1.1 Mätliku 65101:003:0384 FORMAAT A4 210 x 297 mm TINGMÄRGID Katastripiir Kasutusõiguse ala Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus 1W1 Projekteeritud madalpinge maakaabel Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse kergliiklustee esimese etapi projekteerimine Töö nr. 22375 Projekteeritud valgustusmast Koostas: Sander Kulp Hepta Group Energy OÜ projekteerija Valgustuse juhtimiskilp  Marko Toode Teie 17.02.2023 [email protected] Meie 21.02.2023 nr 7.1-2/23/2576-3 Riigitee 11300 km 11,42-13,85 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee (sh valgustuse) põhiprojekti kooskõlastamine Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonnas Raasiku vallas riigitee nr 11300 Lagedi - Aruküla – Peningi km 11,42-13,85 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning osaliselt riigitee alusele maale projekteeritud jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt). Projekti koostamisel on aluseks meie 23.09.2021 kirjas nr 7.1-2/21/22671-2 esitatud projekti koostamise nõuded. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 kooskõlastame Hepta Group Energy OÜ koostatud töö nr 22375 „Lagedi-Aruküla-Peningi maantee km 11,42-13,85 äärse kergliiklustee esimese etapi põhiprojekt“ ja anname EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Kirjale on lisatud projekti asendiplaanid, seletuskiri ja IKÕ plaanid (lisad). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega: 1. Esitada taotlus Transpordiameti maade osakonnale riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks. 1.1. JJT rajamiseks riigitee alusele maale palume kohalikul omavalitsusel täita taotluse blankett „Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus jalgratta- ja jalgtee ehituseks“ (https://transpordiamet.ee/riigiteede- juhendid#kergliiklusteed). 1.2. Tehnovõrgu rajamiseks riigitee alusele maale palume tehnovõrgu valdajal täita taotluse blankett „Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks“ https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud--2. 2. JJT ja valgustuse ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab väljastada peale kasutusõiguse lepingute sõlmimist. Palume kaasata Transpordiamet ehitusloa menetlusse. 3. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Transpordiametile EhS §43 lg 2 kohane ehitamise alustamise teatis. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 4. Koos ehitamise alustamise teatisega on vajalik esitada meile kooskõlastamiseks ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 5. Ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. 6. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected] Transpordiamet ei tee kooskõlastusmenetluse mahus projektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Me ei võta kohustusi JJT ja valgustuse ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ega hooldamiseks. Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib kaks aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus Lisa: asendiplaanid, seletuskiri, IKÕ plaanid Merike Joonsaar 58627078, [email protected] 2 (2)  c Tellija Raasiku Vallavalitsus Dokumendi tüüp Seletuskiri Töö nr. 22375 Kuupäev 16.02.2023 LAGEDI-ARUKÜLA-PENINGI MAANTEE KM 11,42- 13,85 ÄÄRSE KERGLIIKLUSTEE ESIMESE ETAPI PÕHIPROJEKTI SELETUSKIRI  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Versioon 01 Printimise kuupäev Projektijuht: Sander Kulp Koostanud: Marko Toode Vastutav isik: Henri Klemmer www.hge.ee Hepta Group Energy OÜ Mäealuse 2/1 12618 Tallinn T +372 51 79 698 2 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt SISUKORD 1. ÜLDOSA............................................................................................................. 5 1.1. Olemasolev olukord:............................................................................................. 5 1.2. Uuringud ............................................................................................................. 6 1.3. Normid, standardid ja käskkirjad............................................................................ 7 2. PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................... 8 2.1. Üldandmed.......................................................................................................... 8 2.2. Plaanilahendus..................................................................................................... 8 2.2.1. Asendiplaan......................................................................................................... 8 2.2.2. Ristprofiil ............................................................................................................ 8 2.2.3. Pikiprofiil ............................................................................................................. 8 2.2.4. Mullatööd ............................................................................................................ 9 2.2.5. Veeviimarid ......................................................................................................... 9 2.3. Katend.............................................................................................................. 10 2.3.1. Jalg-ja jalgratta tee ............................................................................................ 10 2.3.2. Mahasõidud ....................................................................................................... 10 2.3.3. Kõrvalmaantee T11300 ....................................................................................... 11 2.4. Liikluskorraldus .................................................................................................. 11 2.4.1. Teekattemärgistus ............................................................................................. 12 2.4.2. Tähispostid........................................................................................................ 12 2.5. Maastikukujundustööd ........................................................................................ 12 2.6. Maaparandussüsteemid ...................................................................................... 12 2.7. Tehnovõrgud. .................................................................................................... 12 2.8. Nähtavuskolmnurk ............................................................................................. 12 2.9. Piirdeaed........................................................................................................... 12 3. VÄLISVALGUSTUS ........................................................................................... 14 3.1. Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmiseks kaevetöödel ....................... 15 3.2. Valgustehnilised andmed .................................................................................... 16 3.2.1. Teekate ............................................................................................................ 16 3.2.2. Valgustusklassid ................................................................................................ 16 3.3. Valgustid........................................................................................................... 17 3.3.1. Valgustuse juhtimine .......................................................................................... 17 3.3.2. Valgustuse juhtimiskilbid..................................................................................... 17 3.4. Kaitse ja maandamine ........................................................................................ 17 3.5. Ehitamine ......................................................................................................... 18 3.5.1. Kaablite paigaldus .............................................................................................. 18 3.5.2. Tähistused ........................................................................................................ 18 3.5.3. Mastid .............................................................................................................. 18 3.5.4. Keskkonnakaitse ................................................................................................ 19 4. EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE ........................................................................... 20 4.1. Üldosa .............................................................................................................. 20 4.2. Ettevalmistustööd .............................................................................................. 20 4.3. Mullatööd .......................................................................................................... 21 4.4. Katendi ehitus ................................................................................................... 22 4.5. Liiklusmärgid ..................................................................................................... 23 4.6. Tähispostid........................................................................................................ 23 5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND ...................................................................... 24 5.1. Tee omaniku kohustused .................................................................................... 24 5.2. Suvihoole .......................................................................................................... 24 3 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 5.3. Talihoole ........................................................................................................... 24 5.4. Liikluskorraldusvahendid ..................................................................................... 24 4 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 1. ÜLDOSA Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse jalg-ja jalgrattatee esimese etapi projekteerimine (edaspidi JJT) põhiprojekti on koostanud Hepta Group Energy Raasiku Vallavalitsuse tellimusel. Projekteeritud 2453m pikkune 2,5-3,0m laiune jalg- ja jalgrattatee kulgeb kogu pikkuses paral- leelselt Lagedi – Aruküla – Peningi riigitee nr 11300 parempoolsel küljel. Alusdokumendid Projektlahenduse aluseks on võetud:  Tellija poolne tehniline kirjeldus  Projekteerimistingimused  Seotud osapoolte huvid  Transpordiameti poolt tellitud Riigitee nr 11300 LagediAruküla-Peningi km 11,4-16,4 Aru- küla-Peningi lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekt, töö number 1552 2021 (edaspidi riigi- tee rek. projekt)  Rae Geodeesia poolt koostatud, Verston OÜ poolt tellitud T11300 km 11,4-16,4 Aruküla – Peningi lõigu rekonstrueerimise teostatud tööde asendiplaan, töö nr TJ-22-2 (18.12.2022) Töömahtude piirid ja ühilduvus riigitee rek. projekti ja teostusjoonistega. Projektlahendus on koostatud riigitee rek. projekti eelsele topograafilisele mõõdistusele. Plaanila- hendus ja kõrguslik lahendus on kokku viidud riigitee teostusjoonistega. Arvestatud on riigitee rek. Projekti liikluskorraldusega ja likvideeritavate objektidega, mida käesolevas projektis dubleeritud ei ole. Riigitee teostusjoonis on lisatud asendiplaani joonistele R201-209. Projekt on koostatud eesmärgiga vältida äsja valminud riigitee ja mahasõitude lammutamist. 1.1. Olemasolev olukord: Mahasõidud ja juurdepääsuteed Teeregistri andmetel ristub projekteeritav JJT 9 mahasõidu ja juurdepääsuteega. Rismike antud lõigul ei ole. Bussipeatused: JJT ühendab omavahel nelja riigitee nr 11300 külgnevat bussipeatust:  Km 11.45 – Hellemaa bussipeatus  Km 12.159 – Igavere bussipeatus  Km 13.137 - Ata bussipeatus  Km 13.839 – Kalesi bussipeatus Olemasolevad bussipeatused on rajatud koos ooteplatvormi ja 3,0m x 4,0m puhkealaga, kuhu on paigaldatud prügikast ja istepink. Kehtivad detailplaneeringud:  Ingumardi – Detailplaneeringuga nähti ette ühe kinnistu jagamine kolmeks. Mõju projektile puudub.  Vääri I DP (65101:003:0558) Detailplaneeringuga on ette nähtud elurajoon koos 9 ühepe- reelamuga ning mahasõiduga riigiteelt nr 11300. Vastavalt Tellija soovile ehitatakse kõne- alune mahasõit välja käesoleva projekti koosseisus.  Jäätma DP – Maa sihtotstarbe muutmine ja kruntideks jagamine. Mõju projektlahendusele puuudub  Männimäe I – Elamukruntideks jagamine. Mõju projektlahendusele puudub. 5 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt  Raasiku vallas Igavere külas Männi katastriüksuse detailplaneering – Ühe elamumaa jaga- mine kolmeks elamumaaks ja juurdepääsuõiguse seadmine. Mõju projektlahendusele puu- dub.  Attu maatükk 2 detailplaneering – Elamukrundite moodustamine. Mõju projektlahendusele puudub. Maaparandussüsteemid Maa-ameti andmetel puuduvad projektalal maaparandussüsteemid. PK 15+18, PK 16+51 PK24+00 ja PK 24+42 asuvad topograafiliste uuringute kohaselt orienteeruvad drenaazitorude asukohtad. Tehnovõrgud Projektlahendus ristub PK 15+83, PK 17+79, PK 23+73 ja PK 24+23 Elektrilevile kuuluvate kesk- ja madalpinge liinidega. PK 14+46 ristub projektlahendus Teliale kuuluva sidekaabliga. Veeviimarid Lõigu alguses PK 0+30 on rajatud restkaev koos väljaviiguga olemasoleva JJT alt. Projektlahendu- sega on ette nähtud olemasoleva restkaevu likvideerimine koos sademeveetoruga. Ülejäänud ole- masolevate mahasõitude alused truubid on uued ja säilitatavad. Gabioonidega nõlva kindlustus Olemasoleva jalgtee nõlv on toestatud gabioonidega. Käesoleva projekti raames on ette nähtud gabioonide likvideerimine töömahtude algusest (PK 0+14) kuni bussipeatuseni (lõpuni) 1.2. Uuringud Topo-geodeetilised uuringud Projekteeritavale alale on lähtuvalt majandus-ja taristuministri 14.04.2016 määrusest nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“ koostatud topo-geodeetiline aluskaart. Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-EST’97 ja kõrgused on antud EH2000 süsteemis Töid teostati 14.04.2022. Tööde teostaja Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia inseneribüroo OÜ, töö nr TT-6259. Katastri andmed pärinevad Maa-ameti andmebaasist seisuga 16.12.2022. Geoloogilised uuringud Geoloogilised uuringud viis läbi Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia inseneribüroo OÜ töö nr GE-3254 vahemikus 27-29.06.2022. Välitööde käigus puuriti puurmasinaga kokku 24 2,5m süga- vust puurauku. Puurimisega määrati kindlaks ala pinnaselõige, hinnati pinnase omadusi visuaalselt ja kontrolliti põhjavee esinemist. Puuraugud tehti seadmega GM-100GTT, kasutati lööksüdamik- puurumist. Puuraugu minimaalne läbimõõt oli 108 mm Kokkuvõte uuringust: Maapinna absoluutkõrgused jäävad puuraukudes 42,4…48,2 m vahemikku. Välitööde ajal (27. ja 29.06.2022. a) puuraukudesse pinnasevett ei ilmunud. Õhukese pinnakatte ja setete savika ise- loomu tõttu siin regionaalset veehorisonti välja kujunenud ei ole. Tingituna alal levivate pinnaste halbadest filtratsiooniomadustest, võib esineda veerohkel perioodil kihtidel ajutise iseloomuga ülavett. Ülavesi on ajutine nähtus, kadudes kuivadel aastaaegadel. Elastsete teekatendite projek- teerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiir- kond 2. niiskuspaikkonda. Uuringualal levivad väga külmakerkeohtlikud pinnased, mis kuuluvad 6 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt gruppi D. Savipinnaste normatiivne (keskmine maksimaalne) külmumissügavus piirkonnas on 1,2 m. Savipinnased on ka leondumisohtlikud. Piirkonniti leviv liivpinnas on vähesel määral külma- kerkeohtlik ja mittedreeniv. 1.3. Normid, standardid ja käskkirjad Uuringute teostamisel on lähtutud:  MKM 14.04.2016 määrus 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esi- tatavad nõuded  Geotehniliste pinnaseuuringute juhend. Kinnitatud maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0002, 05.01.2016; Tee, liikluse ja katendi projekteerimisel on lähtutud:  Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);  Kergliiklustaristu kavandamise juhend KT_025_J12_r1  Teede projekteerimise normid (29.12.2021)  Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT I, 14.01.2020, 4). Kehtestatud ehitus-seadus- tiku § 13 lõike 3 alusel MKM 02.07.2015 määrusega nr 82;  Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001/A1:2008;  Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:2008;  Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis MA 2017- 001  Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid EVS 901-1:2021;  Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained EVS 901-2:2021;  Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud EVS 901-3:2021  Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (2022);  Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatava sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid EVS-EN 13242:2006+A1:2008;  Elastsete teekatete projekteerimise juhend (2001-52). Muudetud Maanteeameti peadirek- tori käskkirjaga nr 0005 06.01.2016;  Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis. Kinnitatud maan- teeameti peadirektori käskkirjaga nr 0001 05.01.2016;  Teetööde tehniliste kirjelduste süsteem: o https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused Ehitamisel lähtuda täiendavalt kehtivatest asjakohastest normdokumentidest ning hankedokumen- tidega kohustuslikuks muudetud juhenditest ja juhistest. 7 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 2. PROJEKTLAHENDUS 2.1. Üldandmed Tulenevalt projekti lähteülesandest on ette nähtud 2453 m pikkune kergliiklustee:  katte laius – 2,5- 3,0 m  põikkalle – ühepoolne, 2%  katendi tüüp - asfaltbetoon AC 8 surf h=5cm  Eraldusriba – 7,0 m 2.2. Plaanilahendus 2.2.1. Asendiplaan Kergliiklustee ja eraldusriba Projekteeritud 2453m pikkune jalg- ja jalgrattatee (edaspidi JJT) laius on vahemikus 2,5-3,0m ja kulgeb kogu pikkuses paralleelselt Lagedi – Aruküla – Peningi riigitee parempoolsel küljel km 11,42 – 13.85. Eraldusriba laius on kooskõlas Transpordiameti ja 2023 kehtiva hakkava tee projekteeri- misnormiga, kus piirkiiruse 70-90km/h ja AKÖL 20 < 6000 auto ööpäevas on eraldusriba mini- maalne laius kogu lõigu ulatuses 7,0m. Bussipeatused. Projekteeritav JJT on ühendatud Hellema, Igavere, Ata ja Kalesi bussipeatuse ootealaga. Mahasõidud ja ristuvad juurdepääsuteed JJT-ga ristub üheksa 2022 aastal ehitatud mahasõidu ja juurdepääsuteega, millega täiendavaid töid ette nähtud ei ole. Lisaks olemasolevatele on PK 4+10 projekteeritud üks uus 5,0m laiune ja 8,0m raadiustega mahaõit vastavalt kehtivale Vääri I detailplaneeringule, millega on Uus-Vääri kinnistule ette nähtud 9 ühepereelamu ehitamine. Võimaldamaks kõrvalmaanteest vasakule poole jäävatel inimestel bussipeatustesse ja JJT-le pää- seda on PK 4+75, PK 14+75, PK 17+00 ja PK 23+75 projekteeritud täiendavad ühendused kõrval- maanteega. 2.2.2. Ristprofiil Kergliiklustee Kergliiklustee on 2,5 – 3,0m laiune koos 0,25m laiuste haljastatud tugipeenardega ning ühepoolse 2,0 % põikaldega sõiduteest eemale. 2.2.3. Pikiprofiil Pikiprofiili projekteerimisel on arvestatud maapinna reljeefiga, T11300 maantee kõrgusega, geo- deetiliste uuringutega, ristuvate teede muldkeha kõrgusega, katendikonstruktsiooniga, võimaliku lume paksusega (30 cm), ning T11300 teostusjooniselt saadud kõrgustega. Pikiproffiili kalded jäävad vahemiku 0,29% - 3,23%. Muldkeha kõrgus on vahemikus 0,22 – 0,93m olles kõrgem lõigu alguses ja kokkuviimisel olemasoleva kergliiklusteega, bussipeatustega ja ma- hasõitudega. 8 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Nõlvus Jalg- ja jalgrattatee muldkeha nõlvus ja kraavide nõlvad on kogu lõigu ulatuses valdavalt projek- teeritud kaldele 1:2 vältimaks liigset maa omandamist. 2.2.4. Mullatööd Muldkeha ehitustööd tuleb teostada vastavalt teetööde tehnilises kirjelduses ptk 3 toodule ning kooskõlas Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisega. Juhul kui projek- teerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda sel hetkel kehtivatest dokumentidest. Juurdeveetav materjal tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0,3 m paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Projektlahendusega on. Kergliiklustee muldkehas on kuni 0,45m sügavuseni teekatte pinnast ette nähtud mõõdukalt ühtlasterine keskliiv , mille minimaalne filtratsiooni moodul standardse Proctor teimiga saavutatava maksimaalse tihenduse juures 0,5 m/ööp ja elastsusmoodul 105 Mpa. All pool võib kasutada madalama elastsusmoodiliga mõõdukalt ühtlasterilist peenliiva 90 MPa filtratsiooni- mooduliga 0,2 m/ööp. Kõikides muldkehades on lubatud on kasutada ka teisi ja paremate oma- dustega täitematerjale juhul, kui on täidetud nõutav filtratsiooni- ja elastsusmoodul. 2.2.5. Veeviimarid Sõidutee ja JJT vahel on ca 7,0m eraldusriba, millest minimaalselt 6,0m on haljastatud ala. Lauge maantee nõlvuse tõttu imbub vesi JJT-ni jõudes pinnasesse. Lõikudel kus reljeefist tingituna võib vesi koguneda lokaalselt näiteks mahasõidu äärde, juhitakse vesi projekteeritud truupide abil JJT alt läbi. Truupide väljaviigud on paigaldatud aladele, mis on ümbrisevast maapinnast veidi kõrgemal või kallakul, kust on veel võimalik laiali valguda ja pinnasesse imbuda. PK 9+45 ja PK 12+89 on täien- dava meetmena ette nähtud 1,5m sügavuse killustikuga täidetud imbaugud kiirendamaks vete imbumist pinnasesse. Tulenevalt geoloogilisest uuringutest on ümbruskaudne maapind vähesel määral mittedreeniv, mistõttu võib kevadeti, kui maapind on külmunud esineda ajutist pinnasevett. Kraavid Projekteeritud külgkraavide põhjalaius on 0,4m ja välimise nõlva nõlvus 1:2. Kraavide pikikalded jäävad vahemiku 0,1%-2,5%, seega täiendavat kraavi põhja kindlustus pole ette nähtud. Kaevud Lõigu algusesse PK 0+14- PK 0+29 on sõidutee ja JJT vahele projekteeritud küna sarnaselt olema- solevale olukorral. Küna kõrgused on esitatud pikiprofiilil ja täiendavalt ka asendiplaani joonisel. Küna madalaimast punktist on sadevesi juhitud T25 murukupliga d560/500 restkaevu abil JJT alt läbi haljasalale. Luugikomplekti materjal peab olema valmistama valumalmist ENGJL-200 (GG200) ja valu täpsus ISO 8062. Kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist. Sadevesi tuleb juhtida ära De200mm toruga, mille klass peab olema vähemalt SN8. Toru paigal- damisel arvestada tootjapoolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Kanalisatsiooni torustik paigaldatakse vastavalt „RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusju- hend“ nõuetele. PP torudest isevoolsete kanalisatsioonitorustike ehitamiseks kasutada Eesti Vaba- riigis kehtivatele standarditele vastavaid torusid (EVS-EN 13476). 9 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Truubid Projekteeritud truupide asukohad ja parameetrid on toodud asendiplaani ning pikiprofiil joonistel. Joonistel on toodud truupide sisemised läbimõõdud (Di). Kõik JJT alused truubid peavad vastama rõngasjäikusele vähemalt SN8 Truupide ehitamisel tuleb lähtuda Maanteeameti Lõuna regiooni tüüpjoonistest, mis on esitatud projekti koosseisus R701. Lisaks tüüpjoonistele, tuleb kõik truupide sisse- ja väljavoolud kindlus- tada munakividega betoonalusel koos II klassi geotekstiiliga, mille maht sisaldub truupide ehituse mahus. Väljavoolude juures on ette nähtud ka kraavide põhja ja nõlvade kindlustamine killustikuga vastavalt tüüpjoonisele. Imbauk Kergliiklustee ja tugimaantee vahele PK 9+45 ja PK 12+89 on maapinna reljeefi tõttu ette nähtud imbauk. Imbauk tuleb ehitada vastavalt ristlõike R401 joonisele minimaalselt 1,5m sügavune põhja mõõtmetega 1,5 x 1,5m. Võimaliku kaeviku varisemise ohu korral tuleb ehitajal rakendada täien- davaid ohutusmeetmeid tugiseinte näol. Kaeviku põhi ja välisseinad tuleb katta III klassi geoteks- tiiliga vältimaks pinnase segunemist killustikuga. Kaevik tuleb kuni 20 cm sügavuseni maapinnast täita killustikuga fr 32/63 ning katta III klassi geotekstiiliga ning tasandada vähemalt 20 cm pak- suse kasvupinnasekihiga kuni ümbritseva maapinna kõrguseni. 2.3. Katend 2.3.1. Jalg-ja jalgratta tee Jalg- ja jalgrattateele on projekteeritud ühekihiline tihedast asfaltbetoonist kattekiht killustikalu- sel. Kergliiklustee katendi projekteerimisel on arvestatud teehooldustehnikaga. Jalg-ja jalgrattatee katend  Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm  Paekivikillustik fr 4/63, LA 35 20 cm  Mõõdukalt ühtlaseterine keskliiv Kf>0,5 m/ööp, E>105MPa min 20 cm  Mõõdukalt ühtlaseterine peeniiv Kf>0,2 m/ööp, E>90MPa (vastavalt pikiprofiilile) JJT Asfaltbetooni jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded tuleb valida EVS 901-3:2021 tabel 7 „Jalgratta-,jalg- ja kõnniteed ning õuealad“ Paekivikillustule esitatavad nõuded tuleb valida lähtuvalt Killustikust katendikihtide ehitamise juhi- sele (Transpordiamet 2022) tabel 1 veerg 7 AKÖL 20 < 500 . Jalg- ja jalgrattatee peenrad tuleb katta 5-7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muru- seeme 10-20 g/m2 (muru klass III). 2.3.2. Mahasõidud  Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 4 cm  Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 6 cm  Paekivikillustik fr 32/63, kiilutud, LA 35 25 cm  Mõõdukalt ühtlaseterine keskliiv Kf>0,5 m/ööp, E>105MPa min 20 cm  Mõõdukalt ühtlaseterine peeniiv Kf>0,2 m/ööp, E>90MPa (vastavalt vajadusele) AC 16 surf tuleb rajada 100% tardkivikillustiku baasil. Asfaltbetooni jämetäitematerjalidele esita- tavad nõuded tuleb valida lähtuvalt EVS EVS 901-3:2021 tabel 7 AKÖL < 900 10 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt AC 20 base jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded valida lähtuvalt EVS EVS 901-3:2021 tabel 9 AKÖL < 900 Paekivikillustule esitatavad nõuded tuleb valida lähtuvalt Killustikust katendikihtide ehitamise juhi- sele (Transpordiamet 2022) tabel 1 veerg 7 AKÖL 20 < 500 . Tugipeenar rajada kruuskattega segu nr 6 (tee ehitamise kvaliteedi nõuded (03.08.2015) Lisa 10) 2.3.3. Kõrvalmaantee T11300 Kõrvalmaanteel töid ette nähtud ei ole, välja arvatud Hellema Bussiooteplatvormi tagune (PK 0+35- PK 0+50), kus pärast olemasoleva JJT ühenduse likvideerimist tuleb nõuetekohane tee- peenar ette näha asendiplaanil näidatud mahus. Tugipeenar rajada kruuskattega segu nr 6. (tee ehitamise kvaliteedi nõuded (03.08.2015) Lisa 10) 2.4. Liikluskorraldus Projektlahendusega on ette nähtud olemasolevate liiklusmärkide (edaspidi LM) säilitamine ning ümbertõstmine asendiplaanil näidatud asukohta (vt pt4.5.) LM 435 ja LM557 on ette nähtud ma- hasõitudele ja juurdepääsuteedele, mis teenindavad mitut majapidamist. LM557, LM 221 mõõtmed peavad vastama II suurusgrupile ja LM 435 0 suurusgrupile. Liiklusmärkide materjalinõuded Märkide alusena on ette nähtud 1,85 mm paksune alumiiniumalus. Liiklusmärkidel tuleb kasutada II klassi valgust peegeldavat kile. Liiklusmärkide paigaldamine Liiklusmärkide paigalduskaugus peenra servast peab olema vähemalt 0,5 m, paigalduskõrgus peab olema kooskõlas standardis EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine sätestatuga. Vun- damentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide postid ja tarvikud Postiks tohib kasutada kuumtsingitud terastoru. Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koor- muste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee juhtimise pinnasesse ja kui posti sisemuses ei ole elektriseadmeid. Liiklusmärkide postide külge kinnitamiseks kasutatavad mutrid, poldid, seibid, klambrid ja needid peavad olema liiklusmärgi materjaliga sobivast materjalist, et vältida liiklusmärgi kahjustumist või seisukorra halvenemist elektrolüüsi või erineva soojuspaisumise tagajärjel. Kinnitusvahendid pea- vad tagama liiklusmärgi kohtkindla püsimise toe küljes. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. 11 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 2.4.1. Teekattemärgistus Projektiga on ette nähtud mahasõitude tähistamine teekattemärgistusega nr 948 valuplastikust. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine”. 2.4.2. Tähispostid Paigaldatavad ja ümbertõstetavad tähispostid on toodud asendiplaani joonistel. Tähisposti materjal ja püsivus- ja paigaldusnõuded peavad vastama Riigiteede liikluskorralduse juhise (MA 2018-008) peatükk 8.2 Tähispost tuleb paigaldada vastavalt liikluskorralduse joonistele ja Maanteeameti keh- tivatele nõuetele. 2.5. Maastikukujundustööd Projektlahendusega on ette nähtud rekultiveerimistööd vastavalt projekti asendiplaani R0201-209 joonistel toodud aladele. Muru rajamisel ehitamine ja töö lähtuda vastavalt „Riigiteede haljastus- tööde juhis“-le. Kasutada tuleb III klassi muru. Külvipind tuleb tasandada nii, et seal ei oleks lohke ning et mullapind oleks sujuvalt ühendatud ümbritseva maapinna või rajatistega. Tasandatud pind tuleb tihendada rullides nii, et sinna ei jääks käimisel jälgi. Kohaliku kasvupinnase sobivus kas- vualuse rajamiseks tuleb teha kindlaks mulla viljakuse ja lõimise analüüsiga enne külvi- või istu- tustööde algust 2.6. Maaparandussüsteemid PK 15+18, PK 16+51 PK24+00 ja PK 24+42 ristub projekteeritav kergliiklustee topograafiliste uuringute kohaselt maaparandusrajatistega. Ehitustööde teostamisel teostada neis piirkodades kaevamist käsitsi, hinnata drenaaži torude seisukorda ning paigaldada vajadusel hüssi või asen- dada uutega vältimaks drenaazitorude purunemist ehitustööde ajal. 2.7. Tehnovõrgud. Projektiga on ette nähtud JJT valgustamine kogupikkuses. Projektlahendust on käsitletud peatükk 3 2.8. Nähtavuskolmnurk Kergliiklustee ristumisel juurdepääsuteede, mahasõitude ja sõiduteedega on vastavalt Kergliiklus- teetaristu kavandamise juhendile ette nähtud nähtavuskolmnurga. Nähtavuskolmnurga on esitatud asendiplaani DWG joonisel. 2.9. Piirdeaed 12 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt PK 8+38 - PK 9+25 tuleb likvideerida olemasolev kinnistut piirav võrkaed. Projektiga on ette näh- tud uue 1,60 m kõrguse keevisvõrkaia ehitamine. Traadi miinimum läbimõõt 2,5mm, võrgu silm 50x50mm 13 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 3. VÄLISVALGUSTUS Välisvalgustuse lahendus on esitatud asendiplaanijoonisel R201-R209 ja kaustas 4. Tehno. Välis- valgustuseprojekt on ühildatud Rae Geodeesia poolt koostatud, Verston OÜ poolt tellitud T11300 km 11,4-16,4 Aruküla – Peningi lõigu rekonstrueerimise teostatud tööde asendiplaan, töö nr TJ- 22-2 (18.12.2022) teostusjoonisega. Käesolevas projektis on lahendatud Lagedi-Aruküla-Peningi kergliiklustee valgustus (edaspidi „ob- jekt“). Projekti koostamisel on lähtutud: CEN/TR 13201-1:2014/AC:2016 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised. EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded. EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine. EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid. EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad. EVS 843:2016 Linnatänavad. EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine. EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine. EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elekt- rilöögi eest. EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolu- kaitse. EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard. EVS 932:2017 Ehitusprojekt. ,,Nõuded ehitusprojektile "Majandus- ja taristuministri poolt 17.07.2015 vastu võetud määrus nr 97. Projekti koostamisel on lähtutud kehtivatest elektriseadmete ehituse normatiivdokumentidest. Töövõtja võib projektis näidatud seadmeid ja materjale asendada samaväärsetega (kooskõlastada projekteerija ja Tellijaga) ning kooskõlastatult võrkude valdajate ja teiste süsteemide paigaldaja- tega muuta vajadusel kaablitrassi paigutust. Kaablitrasside ja postide mahamärkimine looduses peab toimuma digitaalselt. Ehitustööde teosta- misel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega. Spetsifikatsioonis ei ole arvestatud ehituse käigus tekkivate võimalike ajutiste võrgukonfigurat- sioonide materjalidega. Hinnapakkuja kontrollib spetsifikatsiooni vastavust ja teavitab tekkinud ebakõladest tööandjat või projekteerijat enne lõpliku kalkulatsiooni edastamist. Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega, sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamisega või ümberehitustega. Lahendused ümberehitustele kuuluvad ehituse töö- võttu. Töövõtjal on kohustus enne hinnapakkumise tegemist tutvuda olukorraga kohapeal. Enne tööde algust tutvuda kooskõlastuste tingimustega ning arvestada nende nõudmistega. Enne ehitustööde algust tuleb projekteeritud kaablitrass maha märkida. Vähemalt kolm päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajatega ning teavitada neid tööde teostamisest nende maaüksusel. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja täpsustada tehnovõr- kude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid lahendada töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga. Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune kommunikatsioon tuleb töövõtjal nõue- tekohaselt taastada. Ehitustöödeks valida aeg kui maapinna kahjustused on minimaalsed. Enne kaevetöid tuleb digitaalselt maha märkida trassid. Valgustimastide paigaldamisel ei tohiks klemmliistu avad jääda sõidutee poole. 14 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Kaeviku tagasitäide tee muldkehas tihendada 0,20…0,25 m kihtide kaupa. Väljaspool tee-ehitus- tööde muldkeha taastada peale kaevetööde lõppu eelnenud olukord. Liinitööde ladustamise ala täpsustada maaomanikega. Risti- ja rööpkulgemistel teiste kommunikatsioonidega lahtuda kehtivatest normatiividest: „Linna- tänavad“ EVS 843:2016 ja „Tee projekteerimise normid ja nõuded“. Kaevetööd ristumisel teiste kommunikatsioonidega ja nende kaitsetsoonis teostada käsitsi. Kaevetöödel säilitada olemasolevad piirimargid ja geodeetilise alusvõrgu punktid. Allmaarajatiste kaitsevööndist väljaspool olevaid kaablitrassi kaevetöid teostada mehhaniseeritult, kontrollides enne, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kutsuda kohale trassi esindaja ning paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes kindlaks täpse asukoha ja suuna ning vastavalt vajadusele paigaldada kaabel lubatud kõr- gusgabariidile. Kaevetööde kaigus selgunud maa-aluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Kaablite montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi, paigaldustemperatuure ja tõmbejõudusid. Maakaablite otsad varustada termokahanevate sõrmikmuhvidega. 3.1. Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmiseks kaevetöödel Projekti koostamisel on eeldatud, et geodeetiliste tööde aruandes esitatud informatsioon olema- solevate insenertehniliste kommunikatsioonide asukoha kohta on tõene. Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega, projekt- lahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja aru- saamadele kvaliteetsest tööst. Töövõtja peab enne tööde algust veenduma, et ta ei kahjustaks ühtegi olemasolevat rajatist ja kommunikatsiooni. Enne töödega alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukohad ja sügavused täpsustada ja tähistada, et vältida ehitus- tööde käigus tekkida võivat kahju. Rajatiste, kommunikatsioonide rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded. Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korralda- tud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada vajalikud teenused tarbijatele, vesi, kanalisatsioon, sadevesi, elekter, telefon, teed, tänavad jms. Töövõtjal tuleb rajatiste ja kommunikatsioonide vahetus läheduses töötamisel täita valdajate poolt esitatavaid nõudeid. Tööd elektri-ja siderajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult oma- nikega ja siderajatiste korral. Kaevetööde teostamisel tuleb lähtuda määrusest „Liinirajatiste kait- sevööndis tegutsemise tingimused ja kord“. Olemasolevate kaablite, õhuliinide, jm vahetus läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt. Siderajatiste kaitsetsoonis võib töid teostada volitatud esindaja kirja- liku tööloa alusel. Kaevetööde teostamisel olemasolevate elektri-ja sideliinirajatiste vahetus läheduses tuleb rajatised toestada ja kaitsta nii, et need ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Tänavavalgus- tuse maakaabelliinide paigaldamine toimub ainult sidekanalisatsioonitorustike alt. Kaablite vahetus läheduses kaevata käsitsi. Valgustusposti paiknemisel tehnovõrkude vahetus läheduses, tuleb tehnovõrgud käsitsi lahti kae- vata ja tõsta valgustusposti jalandi kõrvale, vigastamata kaablit. Töövõtja peab kindlustama kaeviku seinad, vältimaks kaeviku seinte varisemist koos vahetus lä- heduses oleva sidekaabliga. Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, sidekaabli, rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise. Vajaduse korral tuleb olemasolev sidekaabel (nii paralleelselt kulgev kui ka ristuv kaabel) kaitsta ja üles riputada. Eriti kitsastes tingimustes on soovitav kaevetööd läbi viia lõikude kaupa. 15 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei kahjustataks torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase taastamine. Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side). Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) ja torustikel (vesi jm) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. Torustike rajamisel kinnisel meetodil (puurimistööd, rammimine) tuleb määrata enne tööde algust olemasolevate, ristuvate kaablite sügavus (määrata surfimise teel omaniku juuresolekul). Olemasolevate õhuliinide all töötamisel on keelatud kasutada kõrgeid mehhanisme. Töövõtja peab valima töödeks sobivad mehhanismid, mis tagavad min vahekauguse 5 m. Töövõtja peab kõik kaeviku vahetus läheduses olevad õhuliini postid toestama ning tagama, et post ei liiguks, kuna liinid on jäigad. Vajaduse korral tuleb ehitustööde ajaks olemasolevate postide toed ja tõmmitsad teisaldada, seda aga pärast posti toestamist. Pärast tööde lõpetamist tuleb taastada ehituseelne olukord, kontrollida, et postid oleks vertikaal- sed, et õhuliinid oleks ühtlaselt pingutatud. Tõmmitsate tagasipanek peab olema tehtud vastavat litsentsi omava firma poolt. Torustike ristumisel olemasolevate truubitorudega tuleb vältida truubitorude vigastamist, vastasel korral on Töövõtja kohustatud asendama vigastatud truubitoru uue samaväärse läbimõõduga kuid mitte väiksema kui De315 mm plasttoruga. Rajatavate torustike ristumisel olemasolevate soojatorustikega tuleb täita Tellija nõuded. Kõik ehitustööde käigus rajatavate torustikega ristuvad olemasolevad kommunikatsioonid tuleb vigastamise korral taastada ja kanda teostusjoonistele. 3.2. Valgustehnilised andmed Valgustusklasside valik ja tänavavalguste valgustehnilise näitajad on toodud välja valgusarvutus- tes. Säilivusteguriks on valitud 0,85. Valgustite valikul on eelkõige lähtutud energiasäästlikkusest.. Valgustid paigaldada vastavalt asendiplaanile. Valgustid tarnida koos piisava varuga installatsioo- nikaabliga. 3.2.1. Teekate Seoses sellega, et kavandatud paigaldatava asfaltkatte peegelduvuse andmed puuduvad, ei ole teada ka täpne katte peegelduse väärtus (Reflection table). Sel juhul, vastavalt CIE soovitustele (1984, CIE Publication 66 Road Surfaces and Lighting), ka- sutatakse käesolevas projektis peegeldustabelit C3, mis katab tabelid R2…R4. (Vt. ka 1999.a, CIE Publication 13x-1999 Road Surface and Road Marking Reflection Characteristics). Jalgtee valgustite optika on valitud selliselt, et maanteele ei jõuaks heledust rohkem kui Lm<=0,04cd/m2. 3.2.2. Valgustusklassid Valgustusklasside valik on tehtud vastavalt normile CEN/TR 13201-1:2014/AC:2016 Teevalgustus. Osa 1: „Valgustusklasside valik“. Kergliiklustee valgusarvutused on tehtud vastavalt valgustusklassile P6. 16 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 3.3. Valgustid Valgustusarvutused on teostatud Leed-valgustitega Philips BGP281 T25 DN10/730 (IP66, 3000K, valgusti tarbitav võimsus 10,6W, valgusvoog 1212lm, IK08, CLO) ja Philips BGP282 T25 DW10/730 (IP66, 3000K, valgusti tarbitav võimsus 63W, valgusvoog 8408lm, IK08, CLO) Objekti valgustitena on ette nähtud LED-tänavavalgustid. Valgustite toiteseadmete kasutegur peab olema vähemalt 0,8. Valgustid paigaldatakse metallmastidele vastavalt plaanile ja skeemile. Val- gustid tuleb tarnida liigpinge kaitsega SRG10 10kV 10kA (valgustisisene jadamisi ühendatud LED indikaatoriga). Projekti valgusarvutused on teostatud tüüpolukordade kohta. Valgusarvutus on tehtud lähtudes standarditest CEN/TR 13201-1:2014 ja EVS-EN 13201-2:2015. Valgustite asendamisel mõne ana- loogiga on nõutav teha vähemalt samas mahus uued valgusarvutused ja need kooskõlastada tellija ning projekteerijaga. Paigaldatavad valgustid peavad vastama projekteeritud kaitseklassi nõudele IP66. 3.3.1. Valgustuse juhtimine Käesoleva projekti tööd välisvalgustusega toimuvad projekteeritava tänavavalgustuse juhtimiskilbi LJK-1 kergtee piirkonnas. Valgustuse juhtimine toimub LJS põhiselt AXPK-tüüpi kaabliga. Valgustid on eelprogrammeeritud draiveritega. Valgustite öine valgusvoo vähenemine ja energiasääst toimub eelprogrammeeritud draiveritega. Jalgtee valgustamisel kasutada järgmist eelprogrammeeritud profiili: 22.00 kuni 00.00 75%, 00.00 kuni 06.00 50%, 06.00 kuni 07.00 75% Dimmerdus on peab olema tehases eelseadistatud. 3.3.2. Valgustuse juhtimiskilbid Vastavalt asendiplaanile paigaldada valgustuse lülituskilp sokliga pinnasesse, kilp koostada vasta- valt kilbiskeemile (joonis E701). Lülituskilbil on projekteeritud 2 fiidrit. Valgustuse lülituskilbi ja Elektrilevi OÜ poolt paigaldatava liitumiskilbi vaheline ühendus teostada maakaabliga AXPK4G35. Valgustikilbi väljuvale fiidrile paigaldada liigvooluimpulsside piiramiseks EBN-OS releed. Tellida Elektrilevi OÜ-lt liitumised 3x16A projekteeritud valgustuskilbi kõrvale. 3.4. Kaitse ja maandamine Tänavavalgustuse kilbi juhistikusüsteem TN-C. Fiidrites juhistikusüsteem on TN-C. Projekteeritavatele fiidritele on teostatud lühisvoolude ja pingekadude arvutused. Pingekadude ar- vutused on tehtud töö- ja käivitusrežiimide jaoks. Lühisvoolude arvutused on tehtud vastavuses standardiga IEC 60909:-2016. Liinide kaitseaparatuuri valik on tehtud vastavuses Eesti standar- diga EVS-IEC 60364-4-41. Tänavavalgustuse iga liini hargnemise, 3 valgustusmasti tagant ja haru viimase valgustusmasti juures on ette nähtud kordusmaandus. Maanduspaigaldise konstruktsioon koosneb kahest 3-m elektroodist (FS-tüüp). Kuna iga projekti maanduskontuuri kohta puuduvad pinnase eritakistuse andmed ja geoloogilised uuringud, siis tuleb ehitustööde käigus teostada maandustakistuse mõõt- mised ja vajadusel lisada vertikaalseid maanduselektroode. Valgustite pingealtid juhtivosad maan- datakse kaitsejuhi PE abil. Metallmastid ühendada PE juhiga. 17 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 3.5. Ehitamine 3.5.1. Kaablite paigaldus Kaabli paigaldamisel järgida nõutavat vähimat horisontaalset ja vertikaalset vahekaugust teiste kommunikatsioonidega. Kaabli montaažil jälgida kaablitootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõm- bejõudusid. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsevööndis ja puutüvele kaugusel ≤2m teostada käsitsi. Uued valgustusliinid ehitada välja AXPK-tüüpi maakaabliga (või samaväärse analoogiga), mis pai- galdada kogu pikkuses Ø75mm 450N kaitsetorusse. Sõiduteega, sissesõitudega või kruuskattega sõiduteedega ristumisel paigaldada kaabel suundpuurimise teel 1250N kaitsetorusse läbimõõduga Ø75mm või lahtise kaeviku korral 750N rohelisse kaitsetorusse läbimõõduga Ø75mm. Valgustite toiteks on kasutatud AXPK 4G35 kaablit. Kaablite paigaldamisel kahjustada võimalikult vähe olemasoleva puittaimestiku juuri. Polügonomeetria punktide kaitsevööndis kaevetöid mitte teostada. Ehitustööde lähedusse jäävate punktide korralt tuleb enne ehitustööde algust fikseerida punktide seisukord (fotod) ja ehitustege- vuse kestel tagada punkti säilivus. Kui ehitustegevuse käigus kahjustatakse punkti, siis on ehitajal kohustus taastada punkt vastavalt kohaliku omavalitsuse nõuetele (punkti uuesti paigaldamine koos teostusmõõdistusega). Kaabli min. paigaldussügavus on üldjuhul 0,70 m, ristumistel sõiduteega ja puude alt läbi puurimi- sel on min. paigaldussügavus 1,0 m toru pealt. Riigiteega ristumisel paigaldada kaabel minimaalselt 1,5 m sügavusele. Kogu ulatuses tähistada kaablitrass markerlindiga, mille kõrgus kaablist ca 0,3m. Renniga kaitsta maakaablite ülesviigud õhuliinimastidele. Maakaablite otsad kinnastada ja sildistada. Kaablikaitsetorud peavad vastama standardile EN-EVS61386-24:2010. „Elektripaigaldustorud / osad 2-4: erinõuded maa-alustele kaablipaigaldustorudele“. Kaabel postil tuleb kaitsta normidega nõutud kõrguseni. Kõikidele valgustusmastidele on ette nähtud paigaldada mastisisene 6A sulavkaitse (igale valgustile eraldi) ja ühendusklemmid. Kaabliskeemil märgitud mastidele teostada ühe elektroodiga (min 3m) kordusmaandused. Maanduselektroodi ülemise otsa min sügavus maapinnast on 1,0 m. Ohu minimeerimiseks on kor- dusmaandustega kõik valgustusmastid, mille sattumine liiklusõnnetusse on tavalisest tõenäolisem. Ühendused mastiklemmidelt valgustini teha 3G1,5mm2 paigalduskaabliga. Üleminek TN-C süstee- milt TN-S süsteemile on masti klemmidel. 3.5.2. Tähistused Projekteeritud 0,4 kV maakaabel tähistada vajalike märkesiltidega. Kaablid tuleb kogu trassi ula- tuses tähistada hoiatuslindiga, mis peab olema kollast värvi ning sisaldama musta värviga hoiatust, et tegemist on elektrikaabliga. Märkelint paigaldada elektrikaabli kaitsetorust 0,3 m ülespoole. Tä- histused peavad olema vastupidavad keskkonnamõjudele. Masti klemmi-komplektile ja luugi sise- küljele (ainult valgusti) märkida faseering. Tähistused peavad olema vastupidavad keskkonna mõ- judele. Elektrilevi OÜ rajatiste tähistused peavad vastama Elektrilevi OÜ standardile P346. 3.5.3. Mastid Projekteeritav ala on lahendatud kooniliste, sirgete kuumtsingitud 6m terasmastidega, masti tipp d2=60mm. Masti paigaldamisel võib jalandi ülemine serv jääda maa peale 4...5 cm. Jalandeid ei ole lubatud paigaldada lohku. Vähemalt 2m raadiuses jalandist peab olema tasane maapind. Kal- 18 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt lakule paigalduse korral peab olema ühtlaselt langev/tõusev maapind. Pärast mastide ning valgus- tite paigaldust vajadusel kärpida puude oksi, et tagada maksimaalne valgustatus. Okste kärpimist võib teostada ainult arboristi kutsetunnistusega isik. 3.5.4. Keskkonnakaitse Valgustustrassid tuleb ehitada ümbritsevat keskkonda säästvalt. Ehitamisel kasutatavad masinad ja mehhanismid ei tohi lekkida õli, kütust ega muid kemikaale. Pärast ehitamist tuleb ümbrus korrastada ja ehituspraht käidelda vastavalt kehtivale seadusandlu- sele ning kooskõlas Raasiku valla heakorraeeskirja ja jäätmehoolduseeskirjaga. Ehitusmaterjale ei tohi põletada. 19 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 4. EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE 4.1. Üldosa Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja teetööde tehniliste kirjelduste 2019 versioonist, mis on elektrooniliselt kättesaadav järgmiselt aadressilt: https://transpordia- met.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes kirjel- dustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Teetööde tehnilistes kirjeldustes. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne kaevetööde algust tehnovõrkude läheduses peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude val- daja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle Maan- teeametiga. Tööde tsoon tuleb tähistada töövõtja poolt vastavalt juhendile Liikluskorralduse nõu- ded teetöödel (RT I, 15.07.2015, 5) toodule. Ehitustööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maaval- dustele. Töövõtja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks. 4.2. Ettevalmistustööd Töid uuel teemaa-alal võib alustada peale selle alla jäävate katastriüksuste või nende osade võõ- randamist Eesti Vabariigi omandisse volitatud asutuse–Maanteeameti poolt. Tööde alustamiseks enne eelpoolnimetatud toimingute lõpetamist on töövõtjal vajalik saada maaomaniku kirjalik luba. Kõik erakinnistutel teostavad ehitustööd tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega kooskõlas- tada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud leidma endale sobivad ajutised laoplatsid ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt tellija või omavalitsusega. Puude langetamine Likvideeritavad üksikpuud, hekid ning raadavate alade piirjooned on näidatud asendiplaani joonis- tel R201 kuni R209, mahud on esitatud koondmahtudes. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juu- rida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümb- ritseva maapinna kõrguseni. Puitmaterjal tuleb töödelda omanikule vastuvõetaval viisil ja ladustada omaniku poolt näidatavale mahalaadimiskohale. Enne puude langetamist tuleb töövõtjal hankida asjakohased load. Liikluskorraldusvahendite teisaldamine 20 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Olemasolevad liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, tähispostid, raamid, konsoolid jne) tuleb demonteerida neid kahjustamata omaniku järelevalvega kooskõlastatud järjekorras ja säili- tada. 4.3. Mullatööd Mullamahtude mahud on esitatud koondmahtudes Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu. Need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava sõidutee mulde või kraavi välimise serva ulatus. Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirja- likud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma vee- vabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumis kohtadesse. Kasvupinnase eemaldamine ja sobimatu pinnase kaevamine Tulenevalt geoloogilistest uuringutest on olemasolev pinnas liigitatud väga külmakerkeohtlikuks pinnaseks, mistõttu on projektlahendusega ette nähtud olemasoleva pinnase väljakaevamine töökihi paksuselt vastavalt Maanteede projekteerimisnormile (vähemalt 1,0m katendi pinnast), millest suurem osa on kasvupinnas, mille paksus varieerub vahemikus 25-65 cm. Kasvupinnase mahud on arvutatud 25,0m sammuga. Kihi paksused on interpoleeritud. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlusta- misel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasu- tada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat haljastustöödeks kõlbmatut kasvupinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt Jäätmeseaduses (RT I. 21.12.2019. 6) ja Maapõueseaduses (RT I. 21.12.2019. 11) toodule. Muldkeha ehitus Pärast kasvupinnase eemaldamist tuleb küna põhi planeerida 4,0 % põikkaldega külgkraavi või tee põikkalde suunas ja tihendada. Seejärel ehitada muldkeha vastavalt pikiprofiilile. Muldkeha tuleb ehitada karjäärist toodud materjalist vastavalt peatükis 2.3 toodud nõuetele. Lubatud on kasutada teisi täitematerjale samade või paremate filtratsiooni ja elastsusmooduli omadustega. Ehitatavate teede katte pinnast kuni meetri sügavusele jääva aluspinnase orgaanikasisaldus ei tohi ületada 2%. Ehitatavate mullete töökihist sügavamale paigaldatav täitepinnas ei tohi sisaldada orgaanikat üle 6%. Muldkeha pealispind tuleb planeerida ja tihendada tabelis 5 esitatud tihendusteguriteni. Tabel 5. Muldkeha pinnaste vähimad tihendustegurid Kt Muldkeha kiht Kihi sügavus h Tihendusteguri Kt väärtused teekatte pinnast, m Asfaltkate Kruuskate Ülakiht (aktiiv- H<Hk+0,4 1 0,98 tsoon) Hk+0,4≤h<1,5 0,98 0,95 Uue muldkeha ehitamisel tuleb paigaldatav materjal tihendada mitte üle 30 cm paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). 21 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Olemasoleva muldkeha ning väljakaevatav pinnas on liigitatud ehituseks sobimatuks pinnaseks. Kraavide kaevamine ja puhastamine Kraavide kaevamise mahud on toodud koondmahtudes.Juhul, kui kraavi sügavus ei ulatu sügava- male kasvupinnase paksusest, on kraavi kaevamise maht arvestatud kasvupinnase eemaldamise mahus. Kraavide kaevamisel tuleb arvestada olemasolevate kaablitega ja teiste maa-aluste kommunikat- sioonidega. Peale mullatööde lõppemist tuleb ehitatud mulde (süvendi) ning kraavide välisnõlvad planeerida ning tihendada. Projektis on arvestatud, et kõik nõlvad, jalg- ja jalgrattatee peenrad koos 2,0m laiuse ribaga nõlva või kraavi välisservast tuleb katta 5-7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning kül- vata muruseeme 10-20 g/m2 (muru klass III). Planeerimisega seonduvad mahud on toodud pro- jekti koondmahtudes Piirdeaed Vastavalt krundiomaniku soovile tuleb uus piirdeaed rajada samaaegselt vana lammutamisega. 4.4. Katendi ehitus Katendi konstruktsioonid ja kihtide paksused on esitatud koondmahtudes, seletuskirja peatükis 2.3 ja ristlõike joonistel Asfaltkate Asfaltkatted tuleb rajada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele“ (Maanteeamet 2015). Projekteeritud asfaltkatete materjalid ja paksused ning materjalide nõuded valida lähtuvalt ptk 2.3.1 ja 2.3.2 toodule. Killustikalus Killustikalused tuleb rajada vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele“ (Transpordia- met 2022). Projekteeritud aluste konstruktsioonid, materjalid ja paksused ning materjalide nõuded valida lähtuvalt ptk 2.3.3. Killustikaluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal Loadman või Inspector seadmega. Elastsusmoodul tihendatud killustikaluse pinnal peab olema ≥170MPa. Tugipeenrad Peale asfaltkatte paigaldamist tuleb sõidutee ja mahasõitude tugipeenrad katta kruuskillustikust seguga fr 0/31,5mm (Tee ehitamise kvaliteedi nõuded Lisa 10 segu nr 6), üle 4mm teri >50%, peenosise sisaldus 8-15%, LA 35 ning C90/3. Asfalteerimise järgselt tuleb peenrad täita põhiteel, mahasõitudel kuni asfaltbetoonikihi ülemise pinnani põikkaldega 4.0%. Elastsusmoodul tugipeenardel peab olema ≥130MPa, mõõdetuna Loadman või Inspector seadmega tihendatud katte pinnal 22 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Teekattemärgistus Markeerimistööd tuleb teostada vastavalt projektis toodud lahendusele 4.5. Liiklusmärgid  PK 0+58 Hellema bussipeatus nr 541, eemaldada ehitustööde käigus post koos liiklusmär- kidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud uute asukohta.  PK 3+07 Liiklusmärgi post koos 552A, 643x2 eemaldada ehitustööde käigus post koos liiklusmärkidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud asukohta.Lisada täiendavalt LM 435 suurusgrupp 0  PK 3+14 Paigaldada uus liiklusmärgi post koos LM 221ja LM 557 suurusgrupp 2 ja 435 suurusgrupp o  PK 5+88 lisada olemasolevale liiklusmärgile LM 435 suurusgrupp 0.  PK 5+76 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0  PK 8+20 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0  PK 8+32. Liiklusmärgi post koos LM 221, LM 644x2 eemaldada ehitustööde käigus post koos liiklusmärkidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud asukohta. Paigaldada lisaks II suurusgrupi LM 557 ja 0 suurusgrupi LM 435  PK 16+03 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0  PK 16+14. Liiklusmärgi post koos LM 221, LM 644x2 eemaldada ehitustööde käigus post koos liiklusmärkidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud asukohta. Paigaldada lisaks II suurusgrupi LM 557 ja 0 suurusgrupi LM 435  PK 17+96 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0  PK 18+10 Liiklusmärgi post koos LM 221, LM 644x2 eemaldada ehitustööde käigus post koos liiklusmärkidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud asukohta. Paigaldada lisaks II suurusgrupi LM 557 ja 0 suurusgrupi LM 435.  PK 23+83 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0  PK 23+94 Liiklusmärgi post koos LM 221, LM 644x2 eemaldada ehitustööde käigus ja paigaldada asendiplaanil näidatud uute asukohta. Paigaldada lisaks II suurusgrupi LM 557 4.6. Tähispostid  PK 03+32 – PK 0+95 . Hellema bussipeatuse paralleelosa tähistavad kollased tähispostid tuleb pärast ehitustööde lõppu oma esialgses asukohas taastada.  PK 1+42 ja PK 3+08 tuleb olemasolev sinine tähispost ehitusajaks ajutiselt likvideerida ning ehitustööde lõppedes ümber tõsta asendiplaanil näidatud asukohta.  PK 5+88, PK 8+23 ja PK 23+75 tuleb olemasolev kollane tähispost ehitusajaks ajutiselt likvideerida ning ehitustööde lõppedes ümber tõsta asendiplaanil näidatud asukohta. 23 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määru- sega nr 92. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavust antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele. 5.1. Tee omaniku kohustused Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult liigelda «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531) alusel kehtestatud liikluseeskirja ning tee ja tee kaitsevööndi kasuta- mise ja kaitsmise nõudeid täites. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasuta- tavate teede omanikele. Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. 5.2. Suvihoole Hooldus teostada vastavalt teede seisundinõuetele. Lisaks jälgida eritingimusi, mis on tingitud projekti iseloomust:  Teostada perioodilist haljastuse hooldus.  Teostada kord aastas (kevadel) kontroll truupide ja truubikindlustuste seisukorra hindami- seks. Avastatud puudused likvideerida;  Teostada kord aastas (kevadel) kontroll kraavide põhja kindlustuste seisukorra hindami- seks. Avastatud puudused likvideerida; 5.3. Talihoole Hooldus teostada vastavalt teede seisundinõuetele Lisaks jälgida eritingimusi, mis on tingitud projekti iseloomust:  Talihoolduses on soovitatav kasutada libeduse kõrvaldamiseks peeneteralist graniitliiva. kloriidide kasutus on keelatud  Lumesulamis perioodil tuleb vähemalt 25 m vahedega lükata lahti ühendus jalg- ja jalgrat- tatee ja kraavi vahel et vältida lumesulamisvee kogunemist jalg- ja jalgrattateele. 5.4. Liikluskorraldusvahendid Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta. Juhul kui nimetatud tingimused ei ole tagatud, tuleb märgid korrastada või välja vahetada. Värviga teekattemärgistus tuleb uuendada kord aastas. 24 / 25  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 6. KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastuse Projekteerija Asutus Kooskõlastaja Kuupäev Märkused nr kommentaar Põllumajandusamet Tõnis Lepp Kooskõlastatud 18.01.2023 Arvestada kooskõlastuse dokumendis Kooskõlastatud e-maili teel. toodud nõuetega. Elektrilevi OÜ Maie Erik 7287061885 28.12.2022 - Kooskõlastatud Transpordiamet - Telia Eesti AS Dmitri Kirsanov 37538322 20.12.2022 Arvestada kooskõlastuse dokumendis Kooskõlastatud toodud nõuetega. - - - 25 / 25 Saatja: [email protected] Saaja: [email protected], [email protected] Teema: Aruküla-Kalesi klt Kuupäev: 2025-07-18 08:19 Tere Teostasime ehitustöid Aruküla-Kalesi kergliiklustee ehitamiseks. Ehitusluba kergliiklusteele (EHR kood 221426236) ja kergtee tänavavalgustusele (EHR kood 22142315) rajamiseks riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi äärde (km 11,42-13,85), Raasiku Vallavalitsus jagas teie kontakti, et teie olite selle menetlemisega tegelenud ja nüüd tuleks ühendust võtma. Ehitustööd on nüüd lõppenud ja nüüd oleks vaja teha objekti ülevaatlus ja muud vajalikud protseduurid, et saaksime alustada kasutusloa taotlemist. Mida peaksime täpsemalt tegema või kelle poole pöörduma? Vastust ootama jäädes Kärt Kuivjõgi-Toodu tehniline sekretär Viaston Infra OÜ • Tiigi tn. 28, Jüri alevik, Rae vald 75301 m: (+372) 5836 6493 • t: (+372) 600 9969 • e: <mailto:[email protected]> [email protected] • <http://www.viaston.ee/> www.viaston.ee LAGEDI-ARUKÜLA-PENINGI MAANTEE KM 11,42 – 13,85 ÄÄRSE KERGLIIKLUSTEE ESIMESE ETAPI PÕHIPROJEKTI SELETUSKIRI Tellija: Raasiku Vallavalitsus Dokumendi tüüp: Põhiprojekt Kuupäev: 20.02.2023 Projekti nr: 22375 Objekti aadress: Lagedi-Aruküla-Peningi maantee km 11,42-13,85 Projekteerija (teed): Marko Toode Projekteerija (tehno): Sander Kulp Projektijuht: Sander Kulp Kontrollija (teed): Marko Toode Kontrollija (tehno): Sander Kulp Hepta Group Enery OÜ 12502103 Tel: +372 53426358 MTR TEL00217 E-post: [email protected] Mäealuse 2/1, 12618 Tallinn www.hepta.ee  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt SISUKORD 1. ÜLDOSA............................................................................................................. 4 1.1. Olemasolev olukord:............................................................................................. 4 1.2. Uuringud ............................................................................................................. 5 1.3. Normid, standardid ja käskkirjad............................................................................ 6 2. PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................... 7 2.1. Üldandmed.......................................................................................................... 7 2.2. Plaanilahendus..................................................................................................... 7 2.2.1. Asendiplaan......................................................................................................... 7 2.2.2. Ristprofiil ............................................................................................................ 7 2.2.3. Pikiprofiil ............................................................................................................. 7 2.2.4. Mullatööd ............................................................................................................ 8 2.2.5. Veeviimarid ......................................................................................................... 8 2.3. Katend................................................................................................................ 9 2.3.1. Jalg-ja jalgratta tee .............................................................................................. 9 2.3.2. Mahasõidud ......................................................................................................... 9 2.3.3. Kõrvalmaantee T11300 ....................................................................................... 10 2.4. Liikluskorraldus .................................................................................................. 10 2.4.1. Teekattemärgistus ............................................................................................. 11 2.4.2. Tähispostid........................................................................................................ 11 2.5. Maastikukujundustööd ........................................................................................ 11 2.6. Maaparandussüsteemid ...................................................................................... 11 2.7. Tehnovõrgud. .................................................................................................... 11 2.8. Nähtavuskolmnurk ............................................................................................. 11 2.9. Piirdeaed........................................................................................................... 11 3. VÄLISVALGUSTUS ........................................................................................... 13 3.1. Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmiseks kaevetöödel ....................... 14 3.2. Valgustehnilised andmed .................................................................................... 15 3.2.1. Teekate ............................................................................................................ 15 3.2.2. Valgustusklassid ................................................................................................ 15 3.3. Valgustid........................................................................................................... 16 3.3.1. Valgustuse juhtimine .......................................................................................... 16 3.3.2. Valgustuse juhtimiskilbid..................................................................................... 16 3.4. Kaitse ja maandamine ........................................................................................ 16 3.5. Ehitamine ......................................................................................................... 17 3.5.1. Kaablite paigaldus .............................................................................................. 17 3.5.2. Tähistused ........................................................................................................ 17 3.5.3. Mastid .............................................................................................................. 17 3.5.4. Keskkonnakaitse ................................................................................................ 18 4. EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE ........................................................................... 19 4.1. Üldosa .............................................................................................................. 19 4.2. Ettevalmistustööd .............................................................................................. 19 4.3. Mullatööd .......................................................................................................... 20 4.4. Katendi ehitus ................................................................................................... 21 4.5. Liiklusmärgid ..................................................................................................... 22 4.6. Tähispostid........................................................................................................ 22 5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND ...................................................................... 23 5.1. Tee omaniku kohustused .................................................................................... 23 5.2. Suvihoole .......................................................................................................... 23 2 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 5.3. Talihoole ........................................................................................................... 23 5.4. Liikluskorraldusvahendid ..................................................................................... 23 6. KOOSKÕLASTUSED .......................................................................................... 24 3 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 1. ÜLDOSA Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärse jalg-ja jalgrattatee esimese etapi projekteerimine (edaspidi JJT) põhiprojekti on koostanud Hepta Group Energy Raasiku Vallavalitsuse tellimusel. Projekteeritud 2453m pikkune 2,5-3,0m laiune jalg- ja jalgrattatee kulgeb kogu pikkuses paral- leelselt Lagedi – Aruküla – Peningi riigitee nr 11300 parempoolsel küljel. Alusdokumendid Projektlahenduse aluseks on võetud: • Tellija poolne tehniline kirjeldus • Projekteerimistingimused • Seotud osapoolte huvid • Transpordiameti poolt tellitud Riigitee nr 11300 LagediAruküla-Peningi km 11,4-16,4 Aru- küla-Peningi lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekt, töö number 1552 2021 (edaspidi riigi- tee rek. projekt) • Rae Geodeesia poolt koostatud, Verston OÜ poolt tellitud T11300 km 11,4-16,4 Aruküla – Peningi lõigu rekonstrueerimise teostatud tööde asendiplaan, töö nr TJ-22-2 (18.12.2022) Töömahtude piirid ja ühilduvus riigitee rek. projekti ja teostusjoonistega. Projektlahendus on koostatud riigitee rek. projekti eelsele topograafilisele mõõdistusele. Plaanila- hendus ja kõrguslik lahendus on kokku viidud riigitee teostusjoonistega. Arvestatud on riigitee rek. Projekti liikluskorraldusega ja likvideeritavate objektidega, mida käesolevas projektis dubleeritud ei ole. Riigitee teostusjoonis on lisatud asendiplaani joonistele R201-209. Projekt on koostatud eesmärgiga vältida äsja valminud riigitee ja mahasõitude lammutamist. 1.1. Olemasolev olukord: Mahasõidud ja juurdepääsuteed Teeregistri andmetel ristub projekteeritav JJT 9 mahasõidu ja juurdepääsuteega. Rismike antud lõigul ei ole. Bussipeatused: JJT ühendab omavahel nelja riigitee nr 11300 külgnevat bussipeatust: • Km 11.45 – Hellemaa bussipeatus • Km 12.159 – Igavere bussipeatus • Km 13.137 - Ata bussipeatus • Km 13.839 – Kalesi bussipeatus Olemasolevad bussipeatused on rajatud koos ooteplatvormi ja 3,0m x 4,0m puhkealaga, kuhu on paigaldatud prügikast ja istepink. Kehtivad detailplaneeringud: • Ingumardi – Detailplaneeringuga nähti ette ühe kinnistu jagamine kolmeks. Mõju projektile puudub. • Vääri I DP (65101:003:0558) Detailplaneeringuga on ette nähtud elurajoon koos 9 ühepe- reelamuga ning mahasõiduga riigiteelt nr 11300. Vastavalt Tellija soovile ehitatakse kõne- alune mahasõit välja käesoleva projekti koosseisus. • Jäätma DP – Maa sihtotstarbe muutmine ja kruntideks jagamine. Mõju projektlahendusele puuudub • Männimäe I – Elamukruntideks jagamine. Mõju projektlahendusele puudub. 4 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt • Raasiku vallas Igavere külas Männi katastriüksuse detailplaneering – Ühe elamumaa jaga- mine kolmeks elamumaaks ja juurdepääsuõiguse seadmine. Mõju projektlahendusele puu- dub. • Attu maatükk 2 detailplaneering – Elamukrundite moodustamine. Mõju projektlahendusele puudub. Maaparandussüsteemid Maa-ameti andmetel puuduvad projektalal maaparandussüsteemid. PK 15+18, PK 16+51 PK24+00 ja PK 24+42 asuvad topograafiliste uuringute kohaselt orienteeruvad drenaazitorude asukohtad. Tehnovõrgud Projektlahendus ristub PK 15+83, PK 17+79, PK 23+73 ja PK 24+23 Elektrilevile kuuluvate kesk- ja madalpinge liinidega. PK 14+46 ristub projektlahendus Teliale kuuluva sidekaabliga. Veeviimarid Lõigu alguses PK 0+30 on rajatud restkaev koos väljaviiguga olemasoleva JJT alt. Projektlahendu- sega on ette nähtud olemasoleva restkaevu likvideerimine koos sademeveetoruga. Ülejäänud ole- masolevate mahasõitude alused truubid on uued ja säilitatavad. Gabioonidega nõlva kindlustus Olemasoleva jalgtee nõlv on toestatud gabioonidega. Käesoleva projekti raames on ette nähtud gabioonide likvideerimine töömahtude algusest (PK 0+14) kuni bussipeatuseni (lõpuni) 1.2. Uuringud Topo-geodeetilised uuringud Projekteeritavale alale on lähtuvalt majandus-ja taristuministri 14.04.2016 määrusest nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“ koostatud topo-geodeetiline aluskaart. Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-EST’97 ja kõrgused on antud EH2000 süsteemis Töid teostati 14.04.2022. Tööde teostaja Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia inseneribüroo OÜ, töö nr TT-6259. Katastri andmed pärinevad Maa-ameti andmebaasist seisuga 16.12.2022. Geoloogilised uuringud Geoloogilised uuringud viis läbi Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia inseneribüroo OÜ töö nr GE-3254 vahemikus 27-29.06.2022. Välitööde käigus puuriti puurmasinaga kokku 24 2,5m süga- vust puurauku. Puurimisega määrati kindlaks ala pinnaselõige, hinnati pinnase omadusi visuaalselt ja kontrolliti põhjavee esinemist. Puuraugud tehti seadmega GM-100GTT, kasutati lööksüdamik- puurumist. Puuraugu minimaalne läbimõõt oli 108 mm Kokkuvõte uuringust: Maapinna absoluutkõrgused jäävad puuraukudes 42,4…48,2 m vahemikku. Välitööde ajal (27. ja 29.06.2022. a) puuraukudesse pinnasevett ei ilmunud. Õhukese pinnakatte ja setete savika ise- loomu tõttu siin regionaalset veehorisonti välja kujunenud ei ole. Tingituna alal levivate pinnaste halbadest filtratsiooniomadustest, võib esineda veerohkel perioodil kihtidel ajutise iseloomuga ülavett. Ülavesi on ajutine nähtus, kadudes kuivadel aastaaegadel. Elastsete teekatendite projek- teerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiir- kond 2. niiskuspaikkonda. Uuringualal levivad väga külmakerkeohtlikud pinnased, mis kuuluvad 5 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt gruppi D. Savipinnaste normatiivne (keskmine maksimaalne) külmumissügavus piirkonnas on 1,2 m. Savipinnased on ka leondumisohtlikud. Piirkonniti leviv liivpinnas on vähesel määral külma- kerkeohtlik ja mittedreeniv. 1.3. Normid, standardid ja käskkirjad Uuringute teostamisel on lähtutud: • MKM 14.04.2016 määrus 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esi- tatavad nõuded • Geotehniliste pinnaseuuringute juhend. Kinnitatud maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0002, 05.01.2016; Tee, liikluse ja katendi projekteerimisel on lähtutud: • Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1); • Kergliiklustaristu kavandamise juhend KT_025_J12_r1 • Teede projekteerimise normid (29.12.2021) • Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT I, 14.01.2020, 4). Kehtestatud ehitus-seadus- tiku § 13 lõike 3 alusel MKM 02.07.2015 määrusega nr 82; • Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001/A1:2008; • Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:2008; • Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis MA 2017- 001 • Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid EVS 901-1:2021; • Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained EVS 901-2:2021; • Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud EVS 901-3:2021 • Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (2022); • Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatava sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid EVS-EN 13242:2006+A1:2008; • Elastsete teekatete projekteerimise juhend (2001-52). Muudetud Maanteeameti peadirek- tori käskkirjaga nr 0005 06.01.2016; • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis. Kinnitatud maan- teeameti peadirektori käskkirjaga nr 0001 05.01.2016; • Teetööde tehniliste kirjelduste süsteem: o https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused Ehitamisel lähtuda täiendavalt kehtivatest asjakohastest normdokumentidest ning hankedokumen- tidega kohustuslikuks muudetud juhenditest ja juhistest. 6 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 2. PROJEKTLAHENDUS 2.1. Üldandmed Tulenevalt projekti lähteülesandest on ette nähtud 2453 m pikkune kergliiklustee: • katte laius – 2,5- 3,0 m • põikkalle – ühepoolne, 2% • katendi tüüp - asfaltbetoon AC 8 surf h=5cm • Eraldusriba – 7,0 m 2.2. Plaanilahendus 2.2.1. Asendiplaan Kergliiklustee ja eraldusriba Projekteeritud 2453m pikkune jalg- ja jalgrattatee (edaspidi JJT) laius on vahemikus 2,5-3,0m ja kulgeb kogu pikkuses paralleelselt Lagedi – Aruküla – Peningi riigitee parempoolsel küljel km 11,42 -13,85. Eraldusriba laius on kooskõlas Transpordiameti ja 2023 kehtiva hakkava tee projekteeri- misnormiga, kus piirkiiruse 70-90km/h ja AKÖL 20 < 6000 auto ööpäevas on eraldusriba mini- maalne laius kogu lõigu ulatuses 7,0m. Bussipeatused. Projekteeritav JJT on ühendatud Hellema, Igavere, Ata ja Kalesi bussipeatuse ootealaga. Mahasõidud ja ristuvad juurdepääsuteed JJT-ga ristub üheksa 2022 aastal ehitatud mahasõidu ja juurdepääsuteega, millega täiendavaid töid ette nähtud ei ole. Lisaks olemasolevatele on PK 4+10 projekteeritud üks uus 5,0m laiune ja 8,0m raadiustega mahasõit vastavalt kehtivale Vääri I detailplaneeringule, millega on Uus-Vääri kinnistule ette nähtud 9 ühepereelamu ehitamine. Võimaldamaks kõrvalmaanteest vasakule poole jäävatel inimestel bussipeatustesse ja JJT-le pää- seda on PK 4+75, PK 14+75, PK 17+00 ja PK 23+75 projekteeritud täiendavad ühendused kõrval- maanteega. 2.2.2. Ristprofiil Kergliiklustee Kergliiklustee on 2,5 – 3,0m laiune koos 0,25m laiuste haljastatud tugipeenardega ning ühepoolse 2,0 % põikaldega sõiduteest eemale. 2.2.3. Pikiprofiil Pikiprofiili projekteerimisel on arvestatud maapinna reljeefiga, T11300 maantee kõrgusega, geo- deetiliste uuringutega, ristuvate teede muldkeha kõrgusega, katendikonstruktsiooniga, võimaliku lume paksusega (30 cm), ning T11300 teostusjooniselt saadud kõrgustega. Pikiproffiili kalded jäävad vahemiku 0,29% - 3,23%. Muldkeha kõrgus on vahemikus 0,22 – 0,93m olles kõrgem lõigu alguses ja kokkuviimisel olemasoleva kergliiklusteega, bussipeatustega ja ma- hasõitudega. 7 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Nõlvus Jalg- ja jalgrattatee muldkeha nõlvus ja kraavide nõlvad on kogu lõigu ulatuses valdavalt projek- teeritud kaldele 1:2 vältimaks liigset maa omandamist. 2.2.4. Mullatööd Muldkeha ehitustööd tuleb teostada vastavalt teetööde tehnilises kirjelduses ptk 3 toodule ning kooskõlas Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisega. Juhul kui projek- teerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda sel hetkel kehtivatest dokumentidest. Juurdeveetav materjal tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0,3 m paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Projektlahendusega on. Kergliiklustee muldkehas on kuni 0,45m sügavuseni teekatte pinnast ette nähtud mõõdukalt ühtlasterine keskliiv , mille minimaalne filtratsiooni moodul standardse Proctor teimiga saavutatava maksimaalse tihenduse juures 0,5 m/ööp ja elastsusmoodul 105 Mpa. All pool võib kasutada madalama elastsusmoodiliga mõõdukalt ühtlasterilist peenliiva 90 MPa filtratsiooni- mooduliga 0,2 m/ööp. Kõikides muldkehades on lubatud on kasutada ka teisi ja paremate oma- dustega täitematerjale juhul, kui on täidetud nõutav filtratsiooni- ja elastsusmoodul. 2.2.5. Veeviimarid Sõidutee ja JJT vahel on ca 7,0m eraldusriba, millest minimaalselt 6,0m on haljastatud ala. Lauge maantee nõlvuse tõttu imbub vesi JJT-ni jõudes pinnasesse. Lõikudel kus reljeefist tingituna võib vesi koguneda lokaalselt näiteks mahasõidu äärde, juhitakse vesi projekteeritud truupide abil JJT alt läbi. Truupide väljaviigud on paigaldatud aladele, mis on ümbrisevast maapinnast veidi kõrgemal või kallakul, kust on veel võimalik laiali valguda ja pinnasesse imbuda. PK 9+45 ja PK 12+89 on täien- dava meetmena ette nähtud 1,5m sügavuse killustikuga täidetud imbaugud kiirendamaks vete imbumist pinnasesse. Tulenevalt geoloogilisest uuringutest on ümbruskaudne maapind vähesel määral mittedreeniv, mistõttu võib kevadeti, kui maapind on külmunud esineda ajutist pinnasevett. Kraavid Projekteeritud külgkraavide põhjalaius on 0,4m ja välimise nõlva nõlvus 1:2. Kraavide pikikalded jäävad vahemiku 0,1%-2,5%, seega täiendavat kraavi põhja kindlustus pole ette nähtud. Kaevud Lõigu algusesse PK 0+14- PK 0+29 on sõidutee ja JJT vahele projekteeritud küna sarnaselt olema- solevale olukorral. Küna kõrgused on esitatud pikiprofiilil ja täiendavalt ka asendiplaani joonisel. Küna madalaimast punktist on sadevesi juhitud T25 murukupliga d560/500 restkaevu abil JJT alt läbi haljasalale. Luugikomplekti materjal peab olema valmistama valumalmist ENGJL-200 (GG200) ja valu täpsus ISO 8062. Kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist. Sadevesi tuleb juhtida ära De200mm toruga, mille klass peab olema vähemalt SN8. Toru paigal- damisel arvestada tootjapoolseid etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Kanalisatsiooni torustik paigaldatakse vastavalt „RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusju- hend“ nõuetele. PP torudest isevoolsete kanalisatsioonitorustike ehitamiseks kasutada Eesti Vaba- riigis kehtivatele standarditele vastavaid torusid (EVS-EN 13476). 8 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Truubid Projekteeritud truupide asukohad ja parameetrid on toodud asendiplaani ning pikiprofiil joonistel. Joonistel on toodud truupide sisemised läbimõõdud (Di). Kõik JJT alused truubid peavad vastama rõngasjäikusele vähemalt SN8 Truupide ehitamisel tuleb lähtuda Maanteeameti Lõuna regiooni tüüpjoonistest, mis on esitatud projekti koosseisus R701. Lisaks tüüpjoonistele, tuleb kõik truupide sisse- ja väljavoolud kindlus- tada munakividega betoonalusel koos II klassi geotekstiiliga, mille maht sisaldub truupide ehituse mahus. Väljavoolude juures on ette nähtud ka kraavide põhja ja nõlvade kindlustamine killustikuga vastavalt tüüpjoonisele. Imbauk Kergliiklustee ja tugimaantee vahele PK 9+45 ja PK 12+89 on maapinna reljeefi tõttu ette nähtud imbauk. Imbauk tuleb ehitada vastavalt ristlõike R401 joonisele minimaalselt 1,5m sügavune põhja mõõtmetega 1,5 x 1,5m. Võimaliku kaeviku varisemise ohu korral tuleb ehitajal rakendada täien- davaid ohutusmeetmeid tugiseinte näol. Kaeviku põhi ja välisseinad tuleb katta III klassi geoteks- tiiliga vältimaks pinnase segunemist killustikuga. Kaevik tuleb kuni 20 cm sügavuseni maapinnast täita killustikuga fr 32/63 ning katta III klassi geotekstiiliga ning tasandada vähemalt 20 cm pak- suse kasvupinnasekihiga kuni ümbritseva maapinna kõrguseni. 2.3. Katend 2.3.1. Jalg-ja jalgratta tee Jalg- ja jalgrattateele on projekteeritud ühekihiline tihedast asfaltbetoonist kattekiht killustikalu- sel. Kergliiklustee katendi projekteerimisel on arvestatud teehooldustehnikaga. Jalg-ja jalgrattatee katend • Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm • Paekivikillustik fr 4/63, LA 35 20 cm • Mõõdukalt ühtlaseterine keskliiv Kf>0,5 m/ööp, E>105MPa min 20 cm • Mõõdukalt ühtlaseterine peeniiv Kf>0,2 m/ööp, E>90MPa (vastavalt pikiprofiilile) JJT Asfaltbetooni jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded tuleb valida EVS 901-3:2021 tabel 7 „Jalgratta-,jalg- ja kõnniteed ning õuealad“ Paekivikillustule esitatavad nõuded tuleb valida lähtuvalt Killustikust katendikihtide ehitamise juhi- sele (Transpordiamet 2022) tabel 1 veerg 7 AKÖL 20 < 500 . Jalg- ja jalgrattatee peenrad tuleb katta 5-7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muru- seeme 10-20 g/m2 (muru klass III). 2.3.2. Mahasõidud • Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 4 cm • Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 6 cm • Paekivikillustik fr 32/63, kiilutud, LA 35 25 cm • Mõõdukalt ühtlaseterine keskliiv Kf>0,5 m/ööp, E>105MPa min 20 cm • Mõõdukalt ühtlaseterine peeniiv Kf>0,2 m/ööp, E>90MPa (vastavalt vajadusele) AC 16 surf tuleb rajada 100% tardkivikillustiku baasil. Asfaltbetooni jämetäitematerjalidele esita- tavad nõuded tuleb valida lähtuvalt EVS EVS 901-3:2021 tabel 7 AKÖL < 900 9 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt AC 20 base jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded valida lähtuvalt EVS EVS 901-3:2021 tabel 9 AKÖL < 900 Paekivikillustule esitatavad nõuded tuleb valida lähtuvalt Killustikust katendikihtide ehitamise juhi- sele (Transpordiamet 2022) tabel 1 veerg 7 AKÖL 20 < 500 . Tugipeenar rajada kruuskattega segu nr 6 (tee ehitamise kvaliteedi nõuded (03.08.2015) Lisa 10) 2.3.3. Kõrvalmaantee T11300 Kõrvalmaanteel töid ette nähtud ei ole, välja arvatud Hellema Bussiooteplatvormi tagune (PK 0+35- PK 0+50), kus pärast olemasoleva JJT ühenduse likvideerimist tuleb nõuetekohane tee- peenar ette näha asendiplaanil näidatud mahus. Tugipeenar rajada kruuskattega segu nr 6. (tee ehitamise kvaliteedi nõuded (03.08.2015) Lisa 10) 2.4. Liikluskorraldus Projektlahendusega on ette nähtud olemasolevate liiklusmärkide (edaspidi LM) säilitamine ning ümbertõstmine asendiplaanil näidatud asukohta (vt pt4.5.) LM 435 ja LM557 on ette nähtud ma- hasõitudele ja juurdepääsuteedele, mis teenindavad mitut majapidamist. LM557, LM 221 mõõtmed peavad vastama II suurusgrupile ja LM 435 0 suurusgrupile. Liiklusmärkide materjalinõuded Märkide alusena on ette nähtud 1,85 mm paksune alumiiniumalus. Liiklusmärkidel tuleb kasutada II klassi valgust peegeldavat kile. Liiklusmärkide paigaldamine Liiklusmärkide paigalduskaugus peenra servast peab olema vähemalt 0,5 m, paigalduskõrgus peab olema kooskõlas standardis EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine sätestatuga. Vun- damentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide postid ja tarvikud Postiks tohib kasutada kuumtsingitud terastoru. Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koor- muste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee juhtimise pinnasesse ja kui posti sisemuses ei ole elektriseadmeid. Liiklusmärkide postide külge kinnitamiseks kasutatavad mutrid, poldid, seibid, klambrid ja needid peavad olema liiklusmärgi materjaliga sobivast materjalist, et vältida liiklusmärgi kahjustumist või seisukorra halvenemist elektrolüüsi või erineva soojuspaisumise tagajärjel. Kinnitusvahendid pea- vad tagama liiklusmärgi kohtkindla püsimise toe küljes. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. 10 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 2.4.1. Teekattemärgistus Projektiga on ette nähtud mahasõitude tähistamine teekattemärgistusega nr 948 valuplastikust. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine”. 2.4.2. Tähispostid Paigaldatavad ja ümbertõstetavad tähispostid on toodud asendiplaani joonistel. Tähisposti materjal ja püsivus- ja paigaldusnõuded peavad vastama Riigiteede liikluskorralduse juhise (MA 2018-008) peatükk 8.2 Tähispost tuleb paigaldada vastavalt liikluskorralduse joonistele ja Maanteeameti keh- tivatele nõuetele. 2.5. Maastikukujundustööd Projektlahendusega on ette nähtud rekultiveerimistööd vastavalt projekti asendiplaani R0201-209 joonistel toodud aladele. Muru rajamisel ehitamine ja töö lähtuda vastavalt „Riigiteede haljastus- tööde juhis“-le. Kasutada tuleb III klassi muru. Külvipind tuleb tasandada nii, et seal ei oleks lohke ning et mullapind oleks sujuvalt ühendatud ümbritseva maapinna või rajatistega. Tasandatud pind tuleb tihendada rullides nii, et sinna ei jääks käimisel jälgi. Kohaliku kasvupinnase sobivus kas- vualuse rajamiseks tuleb teha kindlaks mulla viljakuse ja lõimise analüüsiga enne külvi- või istu- tustööde algust 2.6. Maaparandussüsteemid PK 15+18, PK 16+51 PK24+00 ja PK 24+42 ristub projekteeritav kergliiklustee topograafiliste uuringute kohaselt maaparandusrajatistega. Ehitustööde teostamisel teostada neis piirkodades kaevamist käsitsi, hinnata drenaaži torude seisukorda ning paigaldada vajadusel hüssi või asen- dada uutega vältimaks drenaazitorude purunemist ehitustööde ajal. 2.7. Tehnovõrgud. Projektiga on ette nähtud JJT valgustamine kogupikkuses. Projektlahendust on käsitletud peatükk 3 2.8. Nähtavuskolmnurk Kergliiklustee ristumisel juurdepääsuteede, mahasõitude ja sõiduteedega on vastavalt Kergliiklus- teetaristu kavandamise juhendile ette nähtud nähtavuskolmnurga. Nähtavuskolmnurga on esitatud asendiplaani DWG joonisel. 2.9. Piirdeaed 11 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt PK 8+38 - PK 9+25 tuleb likvideerida olemasolev kinnistut piirav võrkaed. Projektiga on ette näh- tud uue 1,60 m kõrguse keevisvõrkaia ehitamine. Traadi miinimum läbimõõt 2,5mm, võrgu silm 50x50mm 12 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 3. VÄLISVALGUSTUS Välisvalgustuse lahendus on esitatud asendiplaanijoonisel R201-R209 ja kaustas 4. Tehno. Välis- valgustuseprojekt on ühildatud Rae Geodeesia poolt koostatud, Verston OÜ poolt tellitud T11300 km 11,4-16,4 Aruküla – Peningi lõigu rekonstrueerimise teostatud tööde asendiplaan, töö nr TJ- 22-2 (18.12.2022) teostusjoonisega. Käesolevas projektis on lahendatud Lagedi-Aruküla-Peningi kergliiklustee valgustus (edaspidi „ob- jekt“). Projekti koostamisel on lähtutud: CEN/TR 13201-1:2014/AC:2016 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised. EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded. EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine. EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid. EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad. EVS 843:2016 Linnatänavad. EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine. EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine. EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elekt- rilöögi eest. EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolu- kaitse. EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard. EVS 932:2017 Ehitusprojekt. ,,Nõuded ehitusprojektile "Majandus- ja taristuministri poolt 17.07.2015 vastu võetud määrus nr 97. Projekti koostamisel on lähtutud kehtivatest elektriseadmete ehituse normatiivdokumentidest. Töövõtja võib projektis näidatud seadmeid ja materjale asendada samaväärsetega (kooskõlastada projekteerija ja Tellijaga) ning kooskõlastatult võrkude valdajate ja teiste süsteemide paigaldaja- tega muuta vajadusel kaablitrassi paigutust. Kaablitrasside ja postide mahamärkimine looduses peab toimuma digitaalselt. Ehitustööde teosta- misel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega. Spetsifikatsioonis ei ole arvestatud ehituse käigus tekkivate võimalike ajutiste võrgukonfigurat- sioonide materjalidega. Hinnapakkuja kontrollib spetsifikatsiooni vastavust ja teavitab tekkinud ebakõladest tööandjat või projekteerijat enne lõpliku kalkulatsiooni edastamist. Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega, sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamisega või ümberehitustega. Lahendused ümberehitustele kuuluvad ehituse töö- võttu. Töövõtjal on kohustus enne hinnapakkumise tegemist tutvuda olukorraga kohapeal. Enne tööde algust tutvuda kooskõlastuste tingimustega ning arvestada nende nõudmistega. Enne ehitustööde algust tuleb projekteeritud kaablitrass maha märkida. Vähemalt kolm päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajatega ning teavitada neid tööde teostamisest nende maaüksusel. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja täpsustada tehnovõr- kude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid lahendada töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga. Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune kommunikatsioon tuleb töövõtjal nõue- tekohaselt taastada. Ehitustöödeks valida aeg kui maapinna kahjustused on minimaalsed. Enne kaevetöid tuleb digitaalselt maha märkida trassid. Valgustimastide paigaldamisel ei tohiks klemmliistu avad jääda sõidutee poole. 13 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Kaeviku tagasitäide tee muldkehas tihendada 0,20…0,25 m kihtide kaupa. Väljaspool tee-ehitus- tööde muldkeha taastada peale kaevetööde lõppu eelnenud olukord. Liinitööde ladustamise ala täpsustada maaomanikega. Risti- ja rööpkulgemistel teiste kommunikatsioonidega lahtuda kehtivatest normatiividest: „Linna- tänavad“ EVS 843:2016 ja „Tee projekteerimise normid ja nõuded“. Kaevetööd ristumisel teiste kommunikatsioonidega ja nende kaitsetsoonis teostada käsitsi. Kaevetöödel säilitada olemasolevad piirimargid ja geodeetilise alusvõrgu punktid. Allmaarajatiste kaitsevööndist väljaspool olevaid kaablitrassi kaevetöid teostada mehhaniseeritult, kontrollides enne, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kutsuda kohale trassi esindaja ning paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes kindlaks täpse asukoha ja suuna ning vastavalt vajadusele paigaldada kaabel lubatud kõr- gusgabariidile. Kaevetööde kaigus selgunud maa-aluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Kaablite montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi, paigaldustemperatuure ja tõmbejõudusid. Maakaablite otsad varustada termokahanevate sõrmikmuhvidega. 3.1. Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmiseks kaevetöödel Projekti koostamisel on eeldatud, et geodeetiliste tööde aruandes esitatud informatsioon olema- solevate insenertehniliste kommunikatsioonide asukoha kohta on tõene. Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega, projekt- lahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja aru- saamadele kvaliteetsest tööst. Töövõtja peab enne tööde algust veenduma, et ta ei kahjustaks ühtegi olemasolevat rajatist ja kommunikatsiooni. Enne töödega alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukohad ja sügavused täpsustada ja tähistada, et vältida ehitus- tööde käigus tekkida võivat kahju. Rajatiste, kommunikatsioonide rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded. Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korralda- tud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada vajalikud teenused tarbijatele, vesi, kanalisatsioon, sadevesi, elekter, telefon, teed, tänavad jms. Töövõtjal tuleb rajatiste ja kommunikatsioonide vahetus läheduses töötamisel täita valdajate poolt esitatavaid nõudeid. Tööd elektri-ja siderajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult oma- nikega ja siderajatiste korral. Kaevetööde teostamisel tuleb lähtuda määrusest „Liinirajatiste kait- sevööndis tegutsemise tingimused ja kord“. Olemasolevate kaablite, õhuliinide, jm vahetus läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt. Siderajatiste kaitsetsoonis võib töid teostada volitatud esindaja kirja- liku tööloa alusel. Kaevetööde teostamisel olemasolevate elektri-ja sideliinirajatiste vahetus läheduses tuleb rajatised toestada ja kaitsta nii, et need ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Tänavavalgus- tuse maakaabelliinide paigaldamine toimub ainult sidekanalisatsioonitorustike alt. Kaablite vahetus läheduses kaevata käsitsi. Valgustusposti paiknemisel tehnovõrkude vahetus läheduses, tuleb tehnovõrgud käsitsi lahti kae- vata ja tõsta valgustusposti jalandi kõrvale, vigastamata kaablit. Töövõtja peab kindlustama kaeviku seinad, vältimaks kaeviku seinte varisemist koos vahetus lä- heduses oleva sidekaabliga. Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, sidekaabli, rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise. Vajaduse korral tuleb olemasolev sidekaabel (nii paralleelselt kulgev kui ka ristuv kaabel) kaitsta ja üles riputada. Eriti kitsastes tingimustes on soovitav kaevetööd läbi viia lõikude kaupa. 14 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei kahjustataks torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase taastamine. Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side). Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) ja torustikel (vesi jm) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. Torustike rajamisel kinnisel meetodil (puurimistööd, rammimine) tuleb määrata enne tööde algust olemasolevate, ristuvate kaablite sügavus (määrata surfimise teel omaniku juuresolekul). Olemasolevate õhuliinide all töötamisel on keelatud kasutada kõrgeid mehhanisme. Töövõtja peab valima töödeks sobivad mehhanismid, mis tagavad min vahekauguse 5 m. Töövõtja peab kõik kaeviku vahetus läheduses olevad õhuliini postid toestama ning tagama, et post ei liiguks, kuna liinid on jäigad. Vajaduse korral tuleb ehitustööde ajaks olemasolevate postide toed ja tõmmitsad teisaldada, seda aga pärast posti toestamist. Pärast tööde lõpetamist tuleb taastada ehituseelne olukord, kontrollida, et postid oleks vertikaal- sed, et õhuliinid oleks ühtlaselt pingutatud. Tõmmitsate tagasipanek peab olema tehtud vastavat litsentsi omava firma poolt. Torustike ristumisel olemasolevate truubitorudega tuleb vältida truubitorude vigastamist, vastasel korral on Töövõtja kohustatud asendama vigastatud truubitoru uue samaväärse läbimõõduga kuid mitte väiksema kui De315 mm plasttoruga. Rajatavate torustike ristumisel olemasolevate soojatorustikega tuleb täita Tellija nõuded. Kõik ehitustööde käigus rajatavate torustikega ristuvad olemasolevad kommunikatsioonid tuleb vigastamise korral taastada ja kanda teostusjoonistele. 3.2. Valgustehnilised andmed Valgustusklasside valik ja tänavavalguste valgustehnilise näitajad on toodud välja valgusarvutus- tes. Säilivusteguriks on valitud 0,85. Valgustite valikul on eelkõige lähtutud energiasäästlikkusest.. Valgustid paigaldada vastavalt asendiplaanile. Valgustid tarnida koos piisava varuga installatsioo- nikaabliga. 3.2.1. Teekate Seoses sellega, et kavandatud paigaldatava asfaltkatte peegelduvuse andmed puuduvad, ei ole teada ka täpne katte peegelduse väärtus (Reflection table). Sel juhul, vastavalt CIE soovitustele (1984, CIE Publication 66 Road Surfaces and Lighting), ka- sutatakse käesolevas projektis peegeldustabelit C3, mis katab tabelid R2…R4. (Vt. ka 1999.a, CIE Publication 13x-1999 Road Surface and Road Marking Reflection Characteristics). Jalgtee valgustite optika on valitud selliselt, et maanteele ei jõuaks heledust rohkem kui Lm<=0,04cd/m2. 3.2.2. Valgustusklassid Valgustusklasside valik on tehtud vastavalt normile CEN/TR 13201-1:2014/AC:2016 Teevalgustus. Osa 1: „Valgustusklasside valik“. Kergliiklustee valgusarvutused on tehtud vastavalt valgustusklassile P6. 15 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 3.3. Valgustid Valgustusarvutused on teostatud Leed-valgustitega Philips BGP281 T25 DN10/730 (IP66, 3000K, valgusti tarbitav võimsus 10,6W, valgusvoog 1212lm, IK08, CLO) ja Philips BGP282 T25 DW10/730 (IP66, 3000K, valgusti tarbitav võimsus 63W, valgusvoog 8408lm, IK08, CLO) Objekti valgustitena on ette nähtud LED-tänavavalgustid. Valgustite toiteseadmete kasutegur peab olema vähemalt 0,8. Valgustid paigaldatakse metallmastidele vastavalt plaanile ja skeemile. Val- gustid tuleb tarnida liigpinge kaitsega SRG10 10kV 10kA (valgustisisene jadamisi ühendatud LED indikaatoriga). Projekti valgusarvutused on teostatud tüüpolukordade kohta. Valgusarvutus on tehtud lähtudes standarditest CEN/TR 13201-1:2014 ja EVS-EN 13201-2:2015. Valgustite asendamisel mõne ana- loogiga on nõutav teha vähemalt samas mahus uued valgusarvutused ja need kooskõlastada tellija ning projekteerijaga. Paigaldatavad valgustid peavad vastama projekteeritud kaitseklassi nõudele IP66. 3.3.1. Valgustuse juhtimine Käesoleva projekti tööd välisvalgustusega toimuvad projekteeritava tänavavalgustuse juhtimiskilbi LJK-1 kergtee piirkonnas. Valgustuse juhtimine toimub LJS põhiselt AXPK-tüüpi kaabliga. Valgustid on eelprogrammeeritud draiveritega. Valgustite öine valgusvoo vähenemine ja energiasääst toimub eelprogrammeeritud draiveritega. Jalgtee valgustamisel kasutada järgmist eelprogrammeeritud profiili: 22.00 kuni 00.00 75%, 00.00 kuni 06.00 50%, 06.00 kuni 07.00 75% Dimmerdus on peab olema tehases eelseadistatud. 3.3.2. Valgustuse juhtimiskilbid Vastavalt asendiplaanile paigaldada valgustuse lülituskilp sokliga pinnasesse, kilp koostada vasta- valt kilbiskeemile (joonis E701). Lülituskilbil on projekteeritud 2 fiidrit. Valgustuse lülituskilbi ja Elektrilevi OÜ poolt paigaldatava liitumiskilbi vaheline ühendus teostada maakaabliga AXPK4G35. Valgustikilbi väljuvale fiidrile paigaldada liigvooluimpulsside piiramiseks EBN-OS releed. Tellida Elektrilevi OÜ-lt liitumine 3x16A projekteeritud valgustuskilbi kõrvale. 3.4. Kaitse ja maandamine Tänavavalgustuse kilbi juhistikusüsteem TN-C. Fiidrites juhistikusüsteem on TN-C. Projekteeritavatele fiidritele on teostatud lühisvoolude ja pingekadude arvutused. Pingekadude ar- vutused on tehtud töö- ja käivitusrežiimide jaoks. Lühisvoolude arvutused on tehtud vastavuses standardiga IEC 60909:-2016. Liinide kaitseaparatuuri valik on tehtud vastavuses Eesti standar- diga EVS-IEC 60364-4-41. Tänavavalgustuse iga liini hargnemise, 3 valgustusmasti tagant ja haru viimase valgustusmasti juures on ette nähtud kordusmaandus. Maanduspaigaldise konstruktsioon koosneb kahest 3-m elektroodist (FS-tüüp). Kuna iga projekti maanduskontuuri kohta puuduvad pinnase eritakistuse andmed ja geoloogilised uuringud, siis tuleb ehitustööde käigus teostada maandustakistuse mõõt- mised ja vajadusel lisada vertikaalseid maanduselektroode. Valgustite pingealtid juhtivosad maan- datakse kaitsejuhi PE abil. Metallmastid ühendada PE juhiga. 16 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 3.5. Ehitamine 3.5.1. Kaablite paigaldus Kaabli paigaldamisel järgida nõutavat vähimat horisontaalset ja vertikaalset vahekaugust teiste kommunikatsioonidega. Kaabli montaažil jälgida kaablitootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõm- bejõudusid. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsevööndis ja puutüvele kaugusel ≤2m teostada käsitsi. Uued valgustusliinid ehitada välja AXPK-tüüpi maakaabliga (või samaväärse analoogiga), mis pai- galdada kogu pikkuses Ø75mm 450N kaitsetorusse. Sõiduteega, sissesõitudega või kruuskattega sõiduteedega ristumisel paigaldada kaabel suundpuurimise teel 1250N kaitsetorusse läbimõõduga Ø75mm või lahtise kaeviku korral 750N rohelisse kaitsetorusse läbimõõduga Ø75mm. Valgustite toiteks on kasutatud AXPK 4G35 kaablit. Kaablite paigaldamisel kahjustada võimalikult vähe olemasoleva puittaimestiku juuri. Polügonomeetria punktide kaitsevööndis kaevetöid mitte teostada. Ehitustööde lähedusse jäävate punktide korralt tuleb enne ehitustööde algust fikseerida punktide seisukord (fotod) ja ehitustege- vuse kestel tagada punkti säilivus. Kui ehitustegevuse käigus kahjustatakse punkti, siis on ehitajal kohustus taastada punkt vastavalt kohaliku omavalitsuse nõuetele (punkti uuesti paigaldamine koos teostusmõõdistusega). Kaabli min. paigaldussügavus on üldjuhul 0,70 m, ristumistel sõiduteega ja puude alt läbi puurimi- sel on min. paigaldussügavus 1,0 m toru pealt. Riigiteega ristumisel paigaldada kaabel minimaalselt 1,5 m sügavusele. Kogu ulatuses tähistada kaablitrass markerlindiga, mille kõrgus kaablist ca 0,3m. Renniga kaitsta maakaablite ülesviigud õhuliinimastidele. Maakaablite otsad kinnastada ja sildistada. Kaablikaitsetorud peavad vastama standardile EN-EVS61386-24:2010. „Elektripaigaldustorud / osad 2-4: erinõuded maa-alustele kaablipaigaldustorudele“. Kaabel postil tuleb kaitsta normidega nõutud kõrguseni. Kõikidele valgustusmastidele on ette nähtud paigaldada mastisisene 6A sulavkaitse (igale valgustile eraldi) ja ühendusklemmid. Kaabliskeemil märgitud mastidele teostada ühe elektroodiga (min 3m) kordusmaandused. Maanduselektroodi ülemise otsa min sügavus maapinnast on 1,0 m. Ohu minimeerimiseks on kor- dusmaandustega kõik valgustusmastid, mille sattumine liiklusõnnetusse on tavalisest tõenäolisem. Ühendused mastiklemmidelt valgustini teha 3G1,5mm2 paigalduskaabliga. Üleminek TN-C süstee- milt TN-S süsteemile on masti klemmidel. 3.5.2. Tähistused Projekteeritud 0,4 kV maakaabel tähistada vajalike märkesiltidega. Kaablid tuleb kogu trassi ula- tuses tähistada hoiatuslindiga, mis peab olema kollast värvi ning sisaldama musta värviga hoiatust, et tegemist on elektrikaabliga. Märkelint paigaldada elektrikaabli kaitsetorust 0,3 m ülespoole. Tä- histused peavad olema vastupidavad keskkonnamõjudele. Masti klemmi-komplektile ja luugi sise- küljele (ainult valgusti) märkida faseering. Tähistused peavad olema vastupidavad keskkonna mõ- judele. Elektrilevi OÜ rajatiste tähistused peavad vastama Elektrilevi OÜ standardile P346. 3.5.3. Mastid Projekteeritav ala on lahendatud kooniliste, sirgete kuumtsingitud 6m terasmastidega, masti tipp d2=60mm. Masti paigaldamisel võib jalandi ülemine serv jääda maa peale 4...5 cm. Jalandeid ei ole lubatud paigaldada lohku. Vähemalt 2m raadiuses jalandist peab olema tasane maapind. Kal- 17 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt lakule paigalduse korral peab olema ühtlaselt langev/tõusev maapind. Pärast mastide ning valgus- tite paigaldust vajadusel kärpida puude oksi, et tagada maksimaalne valgustatus. Okste kärpimist võib teostada ainult arboristi kutsetunnistusega isik. 3.5.4. Keskkonnakaitse Valgustustrassid tuleb ehitada ümbritsevat keskkonda säästvalt. Ehitamisel kasutatavad masinad ja mehhanismid ei tohi lekkida õli, kütust ega muid kemikaale. Pärast ehitamist tuleb ümbrus korrastada ja ehituspraht käidelda vastavalt kehtivale seadusandlu- sele ning kooskõlas Raasiku valla heakorraeeskirja ja jäätmehoolduseeskirjaga. Ehitusmaterjale ei tohi põletada. 18 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 4. EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE 4.1. Üldosa Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja teetööde tehniliste kirjelduste 2019 versioonist, mis on elektrooniliselt kättesaadav järgmiselt aadressilt: https://transpordia- met.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes kirjel- dustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Teetööde tehnilistes kirjeldustes. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne kaevetööde algust tehnovõrkude läheduses peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude val- daja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle Maan- teeametiga. Tööde tsoon tuleb tähistada töövõtja poolt vastavalt juhendile Liikluskorralduse nõu- ded teetöödel (RT I, 15.07.2015, 5) toodule. Ehitustööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maaval- dustele. Töövõtja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks. 4.2. Ettevalmistustööd Töid uuel teemaa-alal võib alustada peale selle alla jäävate katastriüksuste või nende osade võõ- randamist Eesti Vabariigi omandisse volitatud asutuse–Maanteeameti poolt. Tööde alustamiseks enne eelpoolnimetatud toimingute lõpetamist on töövõtjal vajalik saada maaomaniku kirjalik luba. Kõik erakinnistutel teostavad ehitustööd tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega kooskõlas- tada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud leidma endale sobivad ajutised laoplatsid ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt tellija või omavalitsusega. Puude langetamine Likvideeritavad üksikpuud, hekid ning raadavate alade piirjooned on näidatud asendiplaani joonis- tel R201 kuni R209, mahud on esitatud koondmahtudes. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juu- rida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümb- ritseva maapinna kõrguseni. Puitmaterjal tuleb töödelda omanikule vastuvõetaval viisil ja ladustada omaniku poolt näidatavale mahalaadimiskohale. Enne puude langetamist tuleb töövõtjal hankida asjakohased load. Liikluskorraldusvahendite teisaldamine 19 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Olemasolevad liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, tähispostid, raamid, konsoolid jne) tuleb demonteerida neid kahjustamata omaniku järelevalvega kooskõlastatud järjekorras ja säili- tada. 4.3. Mullatööd Mullamahtude mahud on esitatud koondmahtudes Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu. Need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava sõidutee mulde või kraavi välimise serva ulatus. Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirja- likud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma vee- vabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumis kohtadesse. Kasvupinnase eemaldamine ja sobimatu pinnase kaevamine Tulenevalt geoloogilistest uuringutest on olemasolev pinnas liigitatud väga külmakerkeohtlikuks pinnaseks, mistõttu on projektlahendusega ette nähtud olemasoleva pinnase väljakaevamine töökihi paksuselt vastavalt Maanteede projekteerimisnormile (vähemalt 1,0m katendi pinnast), millest suurem osa on kasvupinnas, mille paksus varieerub vahemikus 25-65 cm. Kasvupinnase mahud on arvutatud 25,0m sammuga. Kihi paksused on interpoleeritud. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlusta- misel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasu- tada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat haljastustöödeks kõlbmatut kasvupinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt Jäätmeseaduses (RT I. 21.12.2019. 6) ja Maapõueseaduses (RT I. 21.12.2019. 11) toodule. Muldkeha ehitus Pärast kasvupinnase eemaldamist tuleb küna põhi planeerida 4,0 % põikkaldega külgkraavi või tee põikkalde suunas ja tihendada. Seejärel ehitada muldkeha vastavalt pikiprofiilile. Muldkeha tuleb ehitada karjäärist toodud materjalist vastavalt peatükis 2.3 toodud nõuetele. Lubatud on kasutada teisi täitematerjale samade või paremate filtratsiooni ja elastsusmooduli omadustega. Ehitatavate teede katte pinnast kuni meetri sügavusele jääva aluspinnase orgaanikasisaldus ei tohi ületada 2%. Ehitatavate mullete töökihist sügavamale paigaldatav täitepinnas ei tohi sisaldada orgaanikat üle 6%. Muldkeha pealispind tuleb planeerida ja tihendada tabelis 5 esitatud tihendusteguriteni. Tabel 5. Muldkeha pinnaste vähimad tihendustegurid Kt Muldkeha kiht Kihi sügavus h Tihendusteguri Kt väärtused teekatte pinnast, m Asfaltkate Kruuskate Ülakiht (aktiiv- H<Hk+0,4 1 0,98 tsoon) Hk+0,4≤h<1,5 0,98 0,95 Uue muldkeha ehitamisel tuleb paigaldatav materjal tihendada mitte üle 30 cm paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). 20 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Olemasoleva muldkeha ning väljakaevatav pinnas on liigitatud ehituseks sobimatuks pinnaseks. Kraavide kaevamine ja puhastamine Kraavide kaevamise mahud on toodud koondmahtudes.Juhul, kui kraavi sügavus ei ulatu sügava- male kasvupinnase paksusest, on kraavi kaevamise maht arvestatud kasvupinnase eemaldamise mahus. Kraavide kaevamisel tuleb arvestada olemasolevate kaablitega ja teiste maa-aluste kommunikat- sioonidega. Peale mullatööde lõppemist tuleb ehitatud mulde (süvendi) ning kraavide välisnõlvad planeerida ning tihendada. Projektis on arvestatud, et kõik nõlvad, jalg- ja jalgrattatee peenrad koos 2,0m laiuse ribaga nõlva või kraavi välisservast tuleb katta 5-7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning kül- vata muruseeme 10-20 g/m2 (muru klass III). Planeerimisega seonduvad mahud on toodud pro- jekti koondmahtudes Piirdeaed Vastavalt krundiomaniku soovile tuleb uus piirdeaed rajada samaaegselt vana lammutamisega. 4.4. Katendi ehitus Katendi konstruktsioonid ja kihtide paksused on esitatud koondmahtudes, seletuskirja peatükis 2.3 ja ristlõike joonistel Asfaltkate Asfaltkatted tuleb rajada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele“ (Maanteeamet 2015). Projekteeritud asfaltkatete materjalid ja paksused ning materjalide nõuded valida lähtuvalt ptk 2.3.1 ja 2.3.2 toodule. Killustikalus Killustikalused tuleb rajada vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele“ (Transpordia- met 2022). Projekteeritud aluste konstruktsioonid, materjalid ja paksused ning materjalide nõuded valida lähtuvalt ptk 2.3.3. Killustikaluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal Loadman või Inspector seadmega. Elastsusmoodul tihendatud killustikaluse pinnal peab olema ≥170MPa. Tugipeenrad Peale asfaltkatte paigaldamist tuleb sõidutee ja mahasõitude tugipeenrad katta kruuskillustikust seguga fr 0/31,5mm (Tee ehitamise kvaliteedi nõuded Lisa 10 segu nr 6), üle 4mm teri >50%, peenosise sisaldus 8-15%, LA 35 ning C90/3. Asfalteerimise järgselt tuleb peenrad täita põhiteel, mahasõitudel kuni asfaltbetoonikihi ülemise pinnani põikkaldega 4.0%. Elastsusmoodul tugipeenardel peab olema ≥130MPa, mõõdetuna Loadman või Inspector seadmega tihendatud katte pinnal 21 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt Teekattemärgistus Markeerimistööd tuleb teostada vastavalt projektis toodud lahendusele 4.5. Liiklusmärgid • PK 0+58 Hellema bussipeatus nr 541, eemaldada ehitustööde käigus post koos liiklusmär- kidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud uute asukohta. • PK 3+07 Liiklusmärgi post koos 552A, 643x2 eemaldada ehitustööde käigus post koos liiklusmärkidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud asukohta.Lisada täiendavalt LM 435 suurusgrupp 0 • PK 3+14 Paigaldada uus liiklusmärgi post koos LM 221ja LM 557 suurusgrupp 2 ja 435 suurusgrupp o • PK 5+88 lisada olemasolevale liiklusmärgile LM 435 suurusgrupp 0. • PK 5+76 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0 • PK 8+20 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0 • PK 8+32. Liiklusmärgi post koos LM 221, LM 644x2 eemaldada ehitustööde käigus post koos liiklusmärkidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud asukohta. Paigaldada lisaks II suurusgrupi LM 557 ja 0 suurusgrupi LM 435 • PK 16+03 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0 • PK 16+14. Liiklusmärgi post koos LM 221, LM 644x2 eemaldada ehitustööde käigus post koos liiklusmärkidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud asukohta. Paigaldada lisaks II suurusgrupi LM 557 ja 0 suurusgrupi LM 435 • PK 17+96 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0 • PK 18+10 Liiklusmärgi post koos LM 221, LM 644x2 eemaldada ehitustööde käigus post koos liiklusmärkidega ja paigaldada asendiplaanil näidatud asukohta. Paigaldada lisaks II suurusgrupi LM 557 ja 0 suurusgrupi LM 435. • PK 23+83 lisada uus liiklusmärk 435 suurusgrupp 0 • PK 23+94 Liiklusmärgi post koos LM 221, LM 644x2 eemaldada ehitustööde käigus ja paigaldada asendiplaanil näidatud uute asukohta. Paigaldada lisaks II suurusgrupi LM 557 4.6. Tähispostid • PK 03+32 – PK 0+95 . Hellema bussipeatuse paralleelosa tähistavad kollased tähispostid tuleb pärast ehitustööde lõppu oma esialgses asukohas taastada. • PK 1+42 ja PK 3+08 tuleb olemasolev sinine tähispost ehitusajaks ajutiselt likvideerida ning ehitustööde lõppedes ümber tõsta asendiplaanil näidatud asukohta. • PK 5+88, PK 8+23 ja PK 23+75 tuleb olemasolev kollane tähispost ehitusajaks ajutiselt likvideerida ning ehitustööde lõppedes ümber tõsta asendiplaanil näidatud asukohta. 22 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määru- sega nr 92. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavust antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele. 5.1. Tee omaniku kohustused Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult liigelda «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531) alusel kehtestatud liikluseeskirja ning tee ja tee kaitsevööndi kasuta- mise ja kaitsmise nõudeid täites. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasuta- tavate teede omanikele. Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. 5.2. Suvihoole Hooldus teostada vastavalt teede seisundinõuetele. Lisaks jälgida eritingimusi, mis on tingitud projekti iseloomust: • Teostada perioodilist haljastuse hooldus. • Teostada kord aastas (kevadel) kontroll truupide ja truubikindlustuste seisukorra hindami- seks. Avastatud puudused likvideerida; • Teostada kord aastas (kevadel) kontroll kraavide põhja kindlustuste seisukorra hindami- seks. Avastatud puudused likvideerida; 5.3. Talihoole Hooldus teostada vastavalt teede seisundinõuetele Lisaks jälgida eritingimusi, mis on tingitud projekti iseloomust: • Talihoolduses on soovitatav kasutada libeduse kõrvaldamiseks peeneteralist graniitliiva. kloriidide kasutus on keelatud • Lumesulamis perioodil tuleb vähemalt 25 m vahedega lükata lahti ühendus jalg- ja jalgrat- tatee ja kraavi vahel et vältida lumesulamisvee kogunemist jalg- ja jalgrattateele. 5.4. Liikluskorraldusvahendid Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta. Juhul kui nimetatud tingimused ei ole tagatud, tuleb märgid korrastada või välja vahetada. Värviga teekattemärgistus tuleb uuendada kord aastas. 23 / 24  Lagedi-Aruküla-Peningi jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt 6. KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastuse Projekteerija Asutus Kooskõlastaja Kuupäev Märkused nr kommentaar Põllumajandusamet Tõnis Lepp Kooskõlastatud 18.01.2023 Arvestada kooskõlastuse dokumendis Kooskõlastatud e-maili teel. toodud nõuetega. Elektrilevi OÜ Maie Erik 7287061885 28.12.2022 - Kooskõlastatud Transpordiamet Marek Lind 7.1-2/23/2576- 21.02.2023 - Kooskõlastatud 3 Telia Eesti AS Dmitri Kirsanov 37538322 20.12.2022 Arvestada kooskõlastuse dokumendis Kooskõlastatud toodud nõuetega. - - - 24 / 24