Vallad ja linnad Teie nr
Meie 30.12.2019 nr 16-6/191896/1906450
Sotsiaalteenuste korraldamine linnades ja valdades
Austatud valla- või linnavolikogu esimees, austatud vallavanem või linnapea
Pöördun Teie poole seoses Riigikohtu 9. detsembri 2019 otsusega, millega tunnistati kehtetuks
mitme Narva linnas sotsiaalteenuste osutamist reguleeriva määruse sätted. See oluline kohtulahend
selgitab sotsiaalhoolekande seaduse neid norme, mis sätestavad inimeste õiguse saada abi
kohalikult omavalitsuselt ning tingimused, mille alusel tuleb omavalitsusel abi osutada.
25. augustil 2017 tegin Narva Linnavolikogule ettepaneku viia Narva linnas sotsiaalteenuste
osutamist reguleerivad määrused seaduse ja Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla. Ettepanekus
selgitasin Narva linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määruste puudujääke ning viitasin oma
varasematele sotsiaalteenuste osutamisega seonduvatele omavalitsustele antud selgitustele.
Kahjuks ei võtnud Narva linn ettepanekut arvesse, mistõttu pöördusin 17. oktoobril 2018
Riigikohtusse taotlusega tunnistada mitmed Narva linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate
määruste sätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Samuti palusin tunnistada
põhiseadusega vastuolus olevaks olukorra, kus seaduses nõutud sotsiaalhoolekandeabi reguleeriv
kord on üldse kehtestamata.
Nüüd ongi Riigikohus otsusele jõudnud ning andnud oma lahendis suunised sotsiaalhoolekande
seaduse rakendamiseks.
Kohus selgitas, et kuigi kohalikul omavalitsusel on õigus täpsustada sotsiaalhoolekande seaduses
sätestatud üldreegleid, ei tohi omavalitsus seejuures minna vastuollu seadusega. Nii ei või vald
ega linn kehtestada teenuse saamiseks tingimusi, mis välistavad abi andmise neile inimestele,
kellele seadus kohustab abi osutama, või anda abi vähem, kui seadus ette näeb.
Riigikohus rõhutas, et abivajajatele tuleb abi osutada vastavalt nende tegelikule abivajadusele.
Kohus märkis, et sotsiaalteenuste eest võib küll küsida tasu, ent tasu suurus ega tasumise kohustuse
üle peetavad vaidlused ei tohi takistada teenuse saamist.
Riigikohus selgitas sedagi, et seadus ei luba linnadel ja valdadel seada sotsiaalabi osutamist
sõltuvusse seadusjärgsete ülalpidajate olemasolust või nende maksevõimest.
Sotsiaalkaitsesüsteemi üks osa on küll inimese ja tema perekonna omavastutus, ent ükski seadus
2
ei kohusta perekonda täisealist pereliiget isiklikult hooldama ega hoolitsema abivajaja eest
kohaliku omavalitsuse asemel.
Riigikohus tõi olulise suunisena välja, et inimesel on õigus abi saada sellelt kohalikult
omavalitsuselt, kus ta tegelikult elab ja mille elanik ta on ka rahvastikuregistri kohaselt.
Kuigi Riigikohus tegi otsuse kehtetuks tunnistatud Narva määruste kohta, esineb sarnaseid
puudusi ka teiste linnade ja valdade õigusaktides. Selleks et tagada kõigile abivajajatele seadusega
lubatud abi, palun Teil tutvuda Riigikohtu otsusega ja vajaduse korral omavalitsuse õigusakte
korrigeerida.
Soovin teile edukat ja teguderohket uut 2020. aastat ning loodan meie koostöö jätkumisele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Juta Saarevet 693 8446
[email protected]