dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Eesti Õpilasesinduste Liit_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 30. detsember 2019
Viit
14-1/191906/1906449
Registreeritud
30. detsember 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
M. E.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/191906
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

Sisu (failidest)

Marcus Ehasoo Teie 27.11.2019 nr [email protected] Meie 30.12.2019 nr 14-1/191906/1906449 Kooliturvalisus Lugupeetud Marcus Ehasoo Küsisite õiguskantslerilt, mida peab tegema kooli direktor, kui on tekkinud kahtlus, et õpetaja on õpilast väärkohelnud. Igasugune lapse väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud (lastekaitseseaduse § 24 lg 1). Samas ei ole kehtestatud kindlaid reegleid, mida tuleb ette võtta, kui saab teatavaks, et õpetaja on õpilast väärkohelnud. Direktori tegevus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Iga kool peab läbi mõtlema, kooli kodukorda kirja panema ja kooliperele teatavaks tegema selle, kuidas tuleb õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatele olukordadele reageerida, neist juhtumitest teavitada ja neid lahendada (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 44 lg 2). Niisiis tuleb kõigil koolis seda korda silmas pidada ja selle järgi tegutseda. Ükski juhtum, kus õpilane on tundnud ennast koolitöötaja tõttu halvasti, ei tohi jääda tähelepanuta. Sekkuma peab võimalikult kiiresti ja arvestades konkreetset olukorda. Seetõttu ei saa alahinnata õpilaste ja koolitöötajate arusaama väärkohtlemisest ja sellele reageerimise vajadusest. Siin on oluline roll kooli direktoril (PGS § 44 lg 3 ja § 68 lg 1). Kehaline väärkohtlemine on karistatav (vt karistusseadustiku § 121).1 Siiski, mitte kõigi lubamatute ja ühiskonnas taunitud tegude eest (sh inimese kehalise heaolu kahjustamine) ei ole ette nähtud kriminaalkaristust. Seadus ei kohusta ka igast sellisest teost politseile teatama. Saanud teada võimalikust väärkohtlemisest, tuleb direktoril politsei kaasamist kaaluda juhtunu asjaoludest lähtudes. Politseisse võib pöörduda ka lapsevanem, kellele kool peab juhtunust teada andma. Vanem on lapse seaduslik esindaja ja otsustab üldjuhul kõik lapsega seotud küsimused. Hoolimata sellest, kas direktor või vanem politseisse pöörduvad, saab direktor vajaduse korral rakendada õpetaja suhtes tööõiguslikke meetmeid. Direktor sõlmib õpetajaga töölepingu ning teeb ka kõik töölepingu rikkumisest tulenevad otsused. 1 Karistusseadustiku § 121 tõlgendamise kohta võib lähemalt lugeda õigusajakirjast Juridica, 3/2015, lk 210−218. 2 Loodan, et selgitus on abiks. Edukat uut aastat. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Aigi Kivioja sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja kt-vanemnõunik õiguskantsleri volitusel Aigi Kivioja 6938428 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →