Väljaminev kiriAvalik
Eesti Õpilasesinduste Liit_vastus
Õiguskantsleri Kantselei · 30. detsember 2019
- Viit
- 14-1/191906/1906449
- Registreeritud
- 30. detsember 2019
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- M. E.
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
- Sari
- 14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
- Toimik
- 14-1/191906
- Vastutaja
- Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)
Sisu (failidest)
Marcus Ehasoo Teie 27.11.2019 nr
[email protected]
Meie 30.12.2019 nr 14-1/191906/1906449
Kooliturvalisus
Lugupeetud Marcus Ehasoo
Küsisite õiguskantslerilt, mida peab tegema kooli direktor, kui on tekkinud kahtlus, et õpetaja on
õpilast väärkohelnud.
Igasugune lapse väärkohtlemine, sealhulgas lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline
karistamine, samuti lapse karistamine mis tahes muul viisil, mis ohustab tema vaimset,
emotsionaalset või füüsilist tervist, on keelatud (lastekaitseseaduse § 24 lg 1). Samas ei ole
kehtestatud kindlaid reegleid, mida tuleb ette võtta, kui saab teatavaks, et õpetaja on õpilast
väärkohelnud. Direktori tegevus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.
Iga kool peab läbi mõtlema, kooli kodukorda kirja panema ja kooliperele teatavaks tegema selle,
kuidas tuleb õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatele olukordadele
reageerida, neist juhtumitest teavitada ja neid lahendada (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS)
§ 44 lg 2). Niisiis tuleb kõigil koolis seda korda silmas pidada ja selle järgi tegutseda.
Ükski juhtum, kus õpilane on tundnud ennast koolitöötaja tõttu halvasti, ei tohi jääda tähelepanuta.
Sekkuma peab võimalikult kiiresti ja arvestades konkreetset olukorda. Seetõttu ei saa alahinnata
õpilaste ja koolitöötajate arusaama väärkohtlemisest ja sellele reageerimise vajadusest. Siin on
oluline roll kooli direktoril (PGS § 44 lg 3 ja § 68 lg 1). Kehaline väärkohtlemine on karistatav (vt
karistusseadustiku § 121).1 Siiski, mitte kõigi lubamatute ja ühiskonnas taunitud tegude eest (sh
inimese kehalise heaolu kahjustamine) ei ole ette nähtud kriminaalkaristust. Seadus ei kohusta ka
igast sellisest teost politseile teatama.
Saanud teada võimalikust väärkohtlemisest, tuleb direktoril politsei kaasamist kaaluda juhtunu
asjaoludest lähtudes. Politseisse võib pöörduda ka lapsevanem, kellele kool peab juhtunust teada
andma. Vanem on lapse seaduslik esindaja ja otsustab üldjuhul kõik lapsega seotud küsimused.
Hoolimata sellest, kas direktor või vanem politseisse pöörduvad, saab direktor vajaduse korral
rakendada õpetaja suhtes tööõiguslikke meetmeid. Direktor sõlmib õpetajaga töölepingu ning teeb
ka kõik töölepingu rikkumisest tulenevad otsused.
1
Karistusseadustiku § 121 tõlgendamise kohta võib lähemalt lugeda õigusajakirjast Juridica, 3/2015, lk 210−218.
2
Loodan, et selgitus on abiks. Edukat uut aastat.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Aigi Kivioja
sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja kt-vanemnõunik
õiguskantsleri volitusel
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]