Juta Saarevet
Õiguskantsleri Kantselei Teie 19.11.2019 nr 16-
[email protected] 6/191678/1905734/
Kohtu 8 Meie 23.12.2019 nr 1.5-1.1/2818-2
15193, Tallinn Harju maakond
Puudega laste abistamisest
Lugupeetud Juta Saarevet
Täname kirjade ja oluliste teemade tõstatamise eest!
Tunnete oma pöördumistes muret, et erinevad puudega lastele pakutavad teenused jm
hüved on seotud puude raskusastme olemasoluga. Küsite, kas ja kuidas plaanib
Sotsiaalministeerium sotsiaalhoolekande seadust (edaspidi SHS) ja Euroopa Liidu
rahastatavate tugiteenuste saamise reegleid muuta, et kõik lapsed, sõltumata puude
kindlakstegemisest, saaksid abi vastavalt vajadusele. Samuti küsite, milliseid abinõusid
plaanib Sotsiaalministeerium kasutusele võtta, et toetada puudega laste vanemate osalemist
tööturul ning kas ministeerium on analüüsinud võimalust laiendada vähenenud töövõimega
inimeste tööturul osalemise soodustamiseks loodud süsteemi ka puudega laste vanematele?
Kas ja kuidas plaanib Sotsiaalministeerium SHS-i muuta, et kõik lapsed, sõltumata
puude kindlakstegemisest, saaksid abi vastavalt vajadusele?
Nagu ka oma kirjas välja toote, on kohalikel omavalitsustel (edaspidi KOV) kohustus
sotsiaalteenuseid osutada vastavalt abivajadusele. Sellise kohustuse sätestab nii SHS kui
lastekaitseseadus. Seetõttu puudub vajadus muuta SHSi sel eesmärgil, et tagada lastele abi
osutamine vastavalt abivajadusele.
Toome ka mõned näited. Olete oma kirjas viidanud sotsiaaltransporditeenusele, mille
eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (edaspidi PISTS) § 2
lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist,
kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks
või avalike teenuste kasutamiseks. PISTS § 2 lõike 1 kohaselt on puue funktsiooni kaotus või
kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab
ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.
Käesoleva aasta 9. detsembri Riigikohtu otsuses leidis kolleegium, et Narva linna hoolduse
seadmise määruse § 2 punkti 1 lauseosa „kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
seaduse kohaselt määratud keskmine, raske või sügav puue“ on vastuolus nii SHSi kui ka
põhiseadusega, kuna SHS ei seo teenuse osutamise eelduseks olevat abivajadust sellega,
kas Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud inimesel keskmise, raske või sügava puude
raskusastme PISTS-is sätestatud korras. Puude raskusastet tohib abivajaduse
kindlaksmääramisel kasutada ning seada hüvitise saamise tingimuseks siis, kui seadus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
selge sõnaga sellise võimaluse ette näeb. Vastasel juhul välistab omavalitsusüksus teenuse
osutamise abivajajatele, kellele seadus kohustab teenust osutama.
Seega ei saa ka sotsiaaltransporditeenuse saamise eeldusena KOV sätestada puude
raskusastme olemasolu, mille tuvastab Sotsiaalkindlustusamet. Ehk kui puude raskusaste on
määratud, siis saab KOV seda teenuse vajaduse hindamisel aluseks võtta, aga kui puude
raskusastet ei ole määratud on võimalik ka näiteks arstitõendi alusel hinnata, kas inimesel
esineb teatud kõrvalekalle, millest tingituna esineb sotsiaaltransporditeenuse vajadus.
Palju on viidatud ka probleemile, et lastel ei ole enam võimalik saada sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenust, kui Sotsiaalkindlustusameti poolt ei ole puuet määratud. Juhime
tähelepanu, et SHS-i § 59 lõike 1 alusel on õigus taotleda tasu maksmise kohustuse
ülevõtmist järgmistel isikutel:
1) kuni 16-aastasel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2
tähenduses;
2) lapsel, kellel on tuvastatud lastekaitseseaduse § 28 alusel abivajadus ning käesoleva
seaduse § 62 lõigete 3 ja 4 alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus.
Punkti kaks puhul on eelduseks, et KOV on tuvastanud lapse abivajaduse ning on pakkunud
tuge, kuid rakendatud abimeetmed ei ole olnud piisavad ning lapsel on kompleksteenuste
vajadus. Seega võimaldab ka siin seadus osutada lapsele vajalikke teenuseid ilma, et talle
oleks määratud puue.
Mööname, et probleemiks võib osutuda see, et riik eraldab KOVidele sotsiaalvaldkonnas
teenuste pakkumiseks täiendavaid rahalisi vahendeid raske ja sügava puudega laste arvu
järgi. Seetõttu on KOVid ka motiveeritud pakkuma teenuseid alles siis, kui
Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud lapsel puude raskusastme ning kui lapse eest on
eraldatud täiendavad vahendid. Siiski ei vabasta see KOVi lapse abivajadusele vastava toe
tagamisest.
Oleme koostöös haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnaga praegu kogu erivajadustega
laste tugisüsteemi analüüsimas ja vajalikke lahendusettepanekuid välja töötamas.
Muuhulgas analüüsime ka praeguse rahastamisskeemi muutmise vajalikkust. Muudatuse
rakendamise eelduseks on aga lisaks õigusaktide muudatustele ka erinevad IT-arendused ja
spetsialistide kompetentside suurendamine, et nad oleksid võimelised hindama lapse
reaalset teenusvajadust ja mahtu. Analüüsi valmimise tähtaeg on veebruar 2020, mil see
esitatakse edasiste tegevuste kokku leppimiseks Vabariigi Valitsusele.
Kas ja kuidas plaanib sotsiaalministeerium Euroopa Liidu rahastatavate tugiteenuste
saamise reegleid muuta?
Mis puudutab Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatavaid tugiteenuseid, siis neid reegleid ei
ole võimalik struktuurivahendite perioodi keskel muuta. Euroopa Sotsiaalfondi projekti
raames arendatakse ja pakutakse lapsehoiu- ja tugiisikuteenust ning toetava teenusena
transporditeenust suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele
lastele. Tegemist on lisavahenditega, et toetada kohalikke omavalitsusi suurema
teenusvajadusega sihtgrupile teenuste tagamist.
Milliseid abinõusid plaanib Sotsiaalministeerium kasutusele võtta, et toetada puudega
laste vanemate osalemist tööturul ning kas ministeerium on analüüsinud võimalust
laiendada vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise soodustamiseks
loodud süsteemi ka puudega laste vanematele?
Sotsiaalministeerium esitas 2018. aasta lõpus Vabariigi Valitsusele memorandumi, milles
kirjeldati ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomise põhimõtteid Eestis. Pikaajalise
hoolduse süsteemi loomise eesmärk on vähendada perekondade hoolduskoormust nii, et
hooldajatel oleks lihtsam käia tööl ja pakkuda oma lähedastele samal ajal kvaliteetsemat
tuge. Memorandumis kirjeldatud põhimõtted ja eesmärgid kiideti valitsuse poolt heaks. 2019.
3
aastal on pikaajalise hoolduse süsteemi loomisega edasi töötatud. Tänaseks on välja
töötatud kolm erinevat lahendusalternatiivi (korraldusmudelit), kuidas on võimalik pikaajalist
hooldust Eestis edaspidi korraldada ja rahastada. Sellega seoses oleme esitanud järjekordse
memorandumi Vabariigi Valitsusele. Memorandum on arutamisel valitsuse kabineti istungil
uue aasta alguses.
Näeme, et omastehooldajatele sh puudega laste vanematele tuleb pakkuda senisest
suuremat tuge, et vähendada hoolduskoormuse negatiivset mõju hooldajate tervisele ning
sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Samas tuleb silmas pidada, et lähedaste
määramine ametlikuks hooldajaks ja selle eest hooldushüvitise maksmine saab olla erandlik
meede ning eeskätt tuleb tagada pikaajalise hoolduse teenuste suurem kättesaadavus.
Pereliikmete määramine ametlikuks hooldajaks ja selle eest hooldushüvitise maksmine peab
olema korraldatud ja rahastatud üleriigiliselt ühtsetel alustel ning paremini eesmärgistatud.
Arvestades, et hooldajatega seotud probleemistik on palju laiem, vajab see terviklikku
lähenemist – seetõttu ei ole mõistlik hooldajate sotsiaalmaksu erisuse käsitlemine
eraldiseisvalt. Kui täna jõustada sotsiaalmaksu erisus, puudutaks muudatus vaid neid, kellele
KOV maksab hooldajatoetust ja kes töötavad. Kuivõrd omavalitsused maksavad
hooldajatoetust erinevatel alustel, laieneks sotsiaalmaksu erisuse rakendamine vaid ca 900
hooldajale (ca 30% tänastest töötavatest KOV poolt määratud puudega inimeste
hooldajatest, kellele makstakse hooldamise eest toetust), kuigi tegelik hooldajate arv, kelle
osaajaga töötamist võiks erisuse loomine soodustada, on uuringute alusel ca 6000.
Seega peaks soodustus hõlmama kõiki osaajaga töötavaid hoolduskoormusega inimesi. See
aga eeldab, et lisaks omastehooldajate definitsiooni loomisele ja sihtrühma täpsele
määratlusele, peab riigi poolt olema tagatud ka muu toetav tugisüsteem (toetavad teenused,
mis võimaldaksid inimestele tööturule naasta jms), mis lisaks maksusoodustusele
soodustaks paremat töö, hooldamise ja pereelu ühitamist.
Sotsiaalministeeriumil on plaanis lahendada puudega lastele vajalike tugiteenuste ning
omastehooldajate küsimust tervikliku paketina alates 2020. aastast. Nagu ka seni, oleme
edaspidigi valmis teiega puudega laste ja nende vanemate parema abistamise eesmärgil
sisukat koostööd tegema.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Gabriela Rooso 6269 226
[email protected]