dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Sotsiaalministeerium_teabe edastamine

Õiguskantsleri Kantselei · 23. detsember 2019
Viit
16-6/191678/1906382
Registreeritud
23. detsember 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
16 Muu seadusest tulenev tegevus
Sari
16-6 Puuetega inimeste õiguste edendustöö
Toimik
16-6/191678
Vastutaja
Juta Saarevet (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎Sotsiaalministeerium, 23.12.2019.bdoc361 KB

Sisu (failidest)

Juta Saarevet Õiguskantsleri Kantselei Teie 19.11.2019 nr 16- [email protected] 6/191678/1905734/ Kohtu 8 Meie 23.12.2019 nr 1.5-1.1/2818-2 15193, Tallinn Harju maakond Puudega laste abistamisest Lugupeetud Juta Saarevet Täname kirjade ja oluliste teemade tõstatamise eest! Tunnete oma pöördumistes muret, et erinevad puudega lastele pakutavad teenused jm hüved on seotud puude raskusastme olemasoluga. Küsite, kas ja kuidas plaanib Sotsiaalministeerium sotsiaalhoolekande seadust (edaspidi SHS) ja Euroopa Liidu rahastatavate tugiteenuste saamise reegleid muuta, et kõik lapsed, sõltumata puude kindlakstegemisest, saaksid abi vastavalt vajadusele. Samuti küsite, milliseid abinõusid plaanib Sotsiaalministeerium kasutusele võtta, et toetada puudega laste vanemate osalemist tööturul ning kas ministeerium on analüüsinud võimalust laiendada vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise soodustamiseks loodud süsteemi ka puudega laste vanematele? Kas ja kuidas plaanib Sotsiaalministeerium SHS-i muuta, et kõik lapsed, sõltumata puude kindlakstegemisest, saaksid abi vastavalt vajadusele? Nagu ka oma kirjas välja toote, on kohalikel omavalitsustel (edaspidi KOV) kohustus sotsiaalteenuseid osutada vastavalt abivajadusele. Sellise kohustuse sätestab nii SHS kui lastekaitseseadus. Seetõttu puudub vajadus muuta SHSi sel eesmärgil, et tagada lastele abi osutamine vastavalt abivajadusele. Toome ka mõned näited. Olete oma kirjas viidanud sotsiaaltransporditeenusele, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (edaspidi PISTS) § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. PISTS § 2 lõike 1 kohaselt on puue funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Käesoleva aasta 9. detsembri Riigikohtu otsuses leidis kolleegium, et Narva linna hoolduse seadmise määruse § 2 punkti 1 lauseosa „kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt määratud keskmine, raske või sügav puue“ on vastuolus nii SHSi kui ka põhiseadusega, kuna SHS ei seo teenuse osutamise eelduseks olevat abivajadust sellega, kas Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud inimesel keskmise, raske või sügava puude raskusastme PISTS-is sätestatud korras. Puude raskusastet tohib abivajaduse kindlaksmääramisel kasutada ning seada hüvitise saamise tingimuseks siis, kui seadus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 selge sõnaga sellise võimaluse ette näeb. Vastasel juhul välistab omavalitsusüksus teenuse osutamise abivajajatele, kellele seadus kohustab teenust osutama. Seega ei saa ka sotsiaaltransporditeenuse saamise eeldusena KOV sätestada puude raskusastme olemasolu, mille tuvastab Sotsiaalkindlustusamet. Ehk kui puude raskusaste on määratud, siis saab KOV seda teenuse vajaduse hindamisel aluseks võtta, aga kui puude raskusastet ei ole määratud on võimalik ka näiteks arstitõendi alusel hinnata, kas inimesel esineb teatud kõrvalekalle, millest tingituna esineb sotsiaaltransporditeenuse vajadus. Palju on viidatud ka probleemile, et lastel ei ole enam võimalik saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, kui Sotsiaalkindlustusameti poolt ei ole puuet määratud. Juhime tähelepanu, et SHS-i § 59 lõike 1 alusel on õigus taotleda tasu maksmise kohustuse ülevõtmist järgmistel isikutel: 1) kuni 16-aastasel isikul, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses; 2) lapsel, kellel on tuvastatud lastekaitseseaduse § 28 alusel abivajadus ning käesoleva seaduse § 62 lõigete 3 ja 4 alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus. Punkti kaks puhul on eelduseks, et KOV on tuvastanud lapse abivajaduse ning on pakkunud tuge, kuid rakendatud abimeetmed ei ole olnud piisavad ning lapsel on kompleksteenuste vajadus. Seega võimaldab ka siin seadus osutada lapsele vajalikke teenuseid ilma, et talle oleks määratud puue. Mööname, et probleemiks võib osutuda see, et riik eraldab KOVidele sotsiaalvaldkonnas teenuste pakkumiseks täiendavaid rahalisi vahendeid raske ja sügava puudega laste arvu järgi. Seetõttu on KOVid ka motiveeritud pakkuma teenuseid alles siis, kui Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud lapsel puude raskusastme ning kui lapse eest on eraldatud täiendavad vahendid. Siiski ei vabasta see KOVi lapse abivajadusele vastava toe tagamisest. Oleme koostöös haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnaga praegu kogu erivajadustega laste tugisüsteemi analüüsimas ja vajalikke lahendusettepanekuid välja töötamas. Muuhulgas analüüsime ka praeguse rahastamisskeemi muutmise vajalikkust. Muudatuse rakendamise eelduseks on aga lisaks õigusaktide muudatustele ka erinevad IT-arendused ja spetsialistide kompetentside suurendamine, et nad oleksid võimelised hindama lapse reaalset teenusvajadust ja mahtu. Analüüsi valmimise tähtaeg on veebruar 2020, mil see esitatakse edasiste tegevuste kokku leppimiseks Vabariigi Valitsusele. Kas ja kuidas plaanib sotsiaalministeerium Euroopa Liidu rahastatavate tugiteenuste saamise reegleid muuta? Mis puudutab Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatavaid tugiteenuseid, siis neid reegleid ei ole võimalik struktuurivahendite perioodi keskel muuta. Euroopa Sotsiaalfondi projekti raames arendatakse ja pakutakse lapsehoiu- ja tugiisikuteenust ning toetava teenusena transporditeenust suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele. Tegemist on lisavahenditega, et toetada kohalikke omavalitsusi suurema teenusvajadusega sihtgrupile teenuste tagamist. Milliseid abinõusid plaanib Sotsiaalministeerium kasutusele võtta, et toetada puudega laste vanemate osalemist tööturul ning kas ministeerium on analüüsinud võimalust laiendada vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise soodustamiseks loodud süsteemi ka puudega laste vanematele? Sotsiaalministeerium esitas 2018. aasta lõpus Vabariigi Valitsusele memorandumi, milles kirjeldati ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomise põhimõtteid Eestis. Pikaajalise hoolduse süsteemi loomise eesmärk on vähendada perekondade hoolduskoormust nii, et hooldajatel oleks lihtsam käia tööl ja pakkuda oma lähedastele samal ajal kvaliteetsemat tuge. Memorandumis kirjeldatud põhimõtted ja eesmärgid kiideti valitsuse poolt heaks. 2019. 3 aastal on pikaajalise hoolduse süsteemi loomisega edasi töötatud. Tänaseks on välja töötatud kolm erinevat lahendusalternatiivi (korraldusmudelit), kuidas on võimalik pikaajalist hooldust Eestis edaspidi korraldada ja rahastada. Sellega seoses oleme esitanud järjekordse memorandumi Vabariigi Valitsusele. Memorandum on arutamisel valitsuse kabineti istungil uue aasta alguses. Näeme, et omastehooldajatele sh puudega laste vanematele tuleb pakkuda senisest suuremat tuge, et vähendada hoolduskoormuse negatiivset mõju hooldajate tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Samas tuleb silmas pidada, et lähedaste määramine ametlikuks hooldajaks ja selle eest hooldushüvitise maksmine saab olla erandlik meede ning eeskätt tuleb tagada pikaajalise hoolduse teenuste suurem kättesaadavus. Pereliikmete määramine ametlikuks hooldajaks ja selle eest hooldushüvitise maksmine peab olema korraldatud ja rahastatud üleriigiliselt ühtsetel alustel ning paremini eesmärgistatud. Arvestades, et hooldajatega seotud probleemistik on palju laiem, vajab see terviklikku lähenemist – seetõttu ei ole mõistlik hooldajate sotsiaalmaksu erisuse käsitlemine eraldiseisvalt. Kui täna jõustada sotsiaalmaksu erisus, puudutaks muudatus vaid neid, kellele KOV maksab hooldajatoetust ja kes töötavad. Kuivõrd omavalitsused maksavad hooldajatoetust erinevatel alustel, laieneks sotsiaalmaksu erisuse rakendamine vaid ca 900 hooldajale (ca 30% tänastest töötavatest KOV poolt määratud puudega inimeste hooldajatest, kellele makstakse hooldamise eest toetust), kuigi tegelik hooldajate arv, kelle osaajaga töötamist võiks erisuse loomine soodustada, on uuringute alusel ca 6000. Seega peaks soodustus hõlmama kõiki osaajaga töötavaid hoolduskoormusega inimesi. See aga eeldab, et lisaks omastehooldajate definitsiooni loomisele ja sihtrühma täpsele määratlusele, peab riigi poolt olema tagatud ka muu toetav tugisüsteem (toetavad teenused, mis võimaldaksid inimestele tööturule naasta jms), mis lisaks maksusoodustusele soodustaks paremat töö, hooldamise ja pereelu ühitamist. Sotsiaalministeeriumil on plaanis lahendada puudega lastele vajalike tugiteenuste ning omastehooldajate küsimust tervikliku paketina alates 2020. aastast. Nagu ka seni, oleme edaspidigi valmis teiega puudega laste ja nende vanemate parema abistamise eesmärgil sisukat koostööd tegema. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse sotsiaalala asekantsler Gabriela Rooso 6269 226 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel