Saatja: Anu Müürsepp <
[email protected]>
Saadetud: 09.12.2019 12:01
Adressaat: Info <
[email protected]>
Koopia: Evelin Lopman <
[email protected]>
Teema: [VÄLJAST] FE ja EVNL ettepanekud tarbijakrediidituru parendamiseks
Manused: finance_estonia.png; FE ja EVNL pöördumine Õ K 20191128 (1).asice
Lugupeetud Ülle Madise
Käesolevaga esitame FinanceEstonia ja Eesti Võlanõustajate Liidu ettepanekud
tarbijakrediidituru parendamiseks.
Oleme avatud aruteludeks nendel teemadel ja valmis kohtumiseks, et anda täiendavaid
selgitusi.
Lugupidamisega
Anu Müürsepp
FinanceEstonia
tegevjuht
mobiil: +372 50 11107
[email protected]
www.financeestonia.eu
FinanceEstonia
Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8, 15193 Tallinn
28.11.2019
Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise
Tarbijakrediiditurg vajab riigipoolseid samme
Käesolevaga edastame MTÜ FinanceEstonia (FinanceEstonia) ja Eesti Võlanõustajate Liidu
ettepanekud tarbijakrediidituru parendamiseks.
Riik on läbi erinevate seaduseelnõude olulisel määral reguleerinud tarbijakrediidituru toimimist.
Piiratud on tarbijakrediiti pakkuvate ettevõtete hulka ja tarbijatele pakutavat reklaami, sätestatud
tarbijavaidluste menetlemine ja võlanõustamine. FinanceEstonia ja Võlanõustajate Liidu hinnangul
on mitmed regulatsioonid ajale jalgu jäänud ja mitmed olulised regulatsioonid puudulikud. Selle
tulemusena on keeruline nii vastutustundlike laenuotsuste tegemine, tarbijate teavitamine kui ka
võlgnike probleemidest välja aitamine. Meie hinnangul oleks oluline viia ellu järgmised muudatused.
1. Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusplatvorm
Peame tähtsaks füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusplatvormi (nn. positiivse
krediidiregistri) kiiret rakendamist. See annab võimaluse lihtsamini hinnata inimeste tegelikku
krediidivõimekust. Samuti aitab see tagada vastutustundliku laenamise põhimõtete paremat järgimist
ja võitlust pettustega. Muuhulgas on oluline rakendada sama lahenduse käigus ka võimalust
kontrollida isiku teovõimet. Hetkel on krediidi- ning järelmaksupakkujatel keelatud sõlmida lepinguid
piiratud teovõimega isikutega ilma eestkostja heakskiiduta, kuid praktiliselt puudub nimetatud firmadel
võimalus inimese allkirjaõiguslikkust registritest kontrollida.
P
MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu
2
Andmevahetusplatvormi käivitamisel tasub kaaluda ka eraisikute laenukeelu kehtestamise võimalust.
Sarnaselt EMTA-s olevale mängusõltlaste vabatahtlikele piirangutele, saaksid ka laenusõltuvusse
sattunud inimesed ennast edasiste kiusatuste eest kaitsta.
Andmevahetuse platvormi loomise vajalikkust on tunnistanud kõik laenuturu osapooled, olemas on
põhjalik EY poolt läbi viidud uuring, kuid konkreetseid edasisi samme ei ole valitsus kahjuks astunud.
2. Reklaamiseaduse muudatused
Eestis on rakendatud väga ranged tarbijakrediidi reklaamipiirangud. Selle tulemusena ei ole võimalik
esitada tarbijale piisavalt infot järelmaksuga ostetavate toodete või teenuste kohta. Samuti on
takistatud tarbijate harimine turuosaliste poolt, kuna igasugune avalik kommunikatsioon loetakse
tarbijakrediidi reklaamiks.
Reklaamiseaduse muudatused on koostatud ning läbinud edukalt kooskõlastusringi kõigis
ministeeriumites. Oluline oleks eelnõuga edasi liikuda, et tarbijad saaksid teha teadlikke otsuseid.
3. Füüsilise isiku pankrot ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise
menetlus
Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamine on võlgnike jaoks täna liiga lihtne. Esmalt, füüsilise isiku
pankroti väljakuulutamise eelduseks ei ole hetkel võlanõustamisteenusel viibimine või muu abi
otsimine. Avalduse saab võlgnik kas ise koostada või tellida selle mõnelt õigusbüroolt. Just asjaolu,
et võlgnikud ei pea enne füüsilise isiku pankrotiavalduse esitamist viibima võlanõustamisteenusel,
toob kaasa selle, et kohtusse jõuavad võlgnike pankrotiavaldused, mille puhul ei ole keegi hinnanud,
kas avaldaja on üldse püsivalt maksejõuetu, analüüsinud maksejõuetuse põhjuseid ning veendunud
selles, et võlgnik saab aru pankroti väljakuulutamise tagajärgedest, pankrotimenetluse olemusest
ning on hiljem kohustustest vabastamise menetluse käigus suuteline ka oma kohustusi nii võlgniku
kui ka usaldusisikuna korrektselt täitma.
Pankroti avalduse koostamisele eelnev peab olema põhjalikult läbi kaalutud ja nõustatud protsess.
Kuigi võlanõustamisteenus on kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav teenus, pakub
võlanõustamisteenust ka näiteks Töötukassa ning mitmed õigusbürood. Paljude teenuseosutajate
puhul on teenuse maht piiratud. Näiteks Eesti Töötukassa võlanõustamisteenuse mahuks ühe kliendi
kohta on 6 tundi. Selle ajaga ei ole võimalik õppida oma klienti tundma, et veenduda, et klient suudab
toimuvaga edaspidi iseseisvalt toime tulla. Pärast teenuse mahu lõppemist on võlgnik
pankrotimenetluses üksi.
3
Muret tekitav on ka maakohtute praktika füüsilise isiku pankrotiavalduse menetlemisel. Kuna
maakohtud on ülekoormatud, siis toimub pankroti avalduse menetlemine enamasti kirjalikult. See
tähendab, et kohus ei kutsu võlgnikku välja ja ei veendu, kas avalduse esitaja üldse avalduse sisust
ja sellega seonduvatest tagajärgedest aru saab. See on tegelikult suur probleem, sest kui kohus
suhtleks võlgnikega enne avalduse rahuldamist, siis lõppkokkuvõttes hoiaks see kohtutele tööaega
kokku selgitades välja, kas avaldaja on üldse püsivalt maksejõuetu ning võib-olla oleks enne avalduse
rahuldamist avaldaja jaoks kasulik võlanõustamisteenusel käimine. Samuti on murekohaks asjaolu,
et võlgnikud määratakse kohustustest vabastamise menetluses iseenda usaldusisikuks ilma, et nad
oleks teadlikud oma kohustustest.
Näeme siinkohal vajadust läbi mõelda võlanõustamisteenuse osutamine ja praegune kohtupraktika.
Peame mõistlikuks klientide kohustuslikku osalemist võlanõustamisel nii enne pankroti algatamist, kui
ka pankroti ja võlgadest vabastamise menetluse ajal. Oleme valmis sellel teemal osalema ümarlaual
Justiitsministeeriumiga ning kohtute esindajatega.
4. Laenu- ja hoiuühistute tegevuse järelevalve
Eestis tegutseb 24 hoiu-laenuühistut (HLÜ). Nende hulgas on mitmeid tugevatel eetilistel, õiguslikel
ja finantsilistel alustel tegutsevaid hoiu-laenuühistuid. Kuid kahjuks on nende hulgas ka hoiu-
laenuühistuid, kelle puhul on põhjust oletada, et nad ei tegutse tüüpilise HLÜ-na, vaid on valinud
sellise juriidilise vormi üksnes põhjusel, et vältida Finantsinspektsiooni järelevalvet. Samas pakuvad
nad valdavalt tarbimislaene sarnaselt pankade ja krediidiandjatega.
Ühistuline ja kogukondlik tegevus on maailmas tõusuteel. Ühistulise tegevuse osas arenenud riikides
(Iirimaa, USA, Kanada, Prantsusmaa, Soome jne) on kogukondliku tegevuse keskmes just hoiu-
laenuühistu tüüpi asutus, kus liikmed hoiustavad oma rahalisi vahendeid ja saavad laene. Eestis
reguleerib hoiu-laenuühistutega seonduvat peamiselt hoiu-laenuühistu seadus (HLÜS). HLÜS
jõustus 01.07.1999. Viimase 20. aasta jooksul on HLÜS-i muudetud 6 korral. Võrdluseks, äriseadustik
jõustus 01.09.1995 ning äriseadustikku on muudetud enam kui 100 korda. Eeltoodust tulenevalt on
põhjust eeldada, et HLÜS regulatsioon ei ole käinud majandus- ja õiguskeskkonna arenguga kaasas.
Arvesse tuleb võtta HLÜ eripära ning kohta ühiskonnas ja vältida ülereguleerimist. Samas on ilmne,
et hetkel kehtiv regulatsioon ei taga sektori kui terviku läbipaistvust ega hoiu-laenuühistu liikmete
õiguskindlust. Tuleks kaaluda HLÜde regulatsiooni ajakohastamist. Eriti oludes, kus riik plaanib
oluliselt laiendada inimeste võimalusi iseseisvalt oma pensionisääste investeerida. Tuleks tagada, et
ei säästjad ega tarbimislaenuvõtjad ei satuks kelmuste ega pettuste ohvriks.
4
5. Finantsharidus
Eestis on väiksema ja suurema hooga tegeletud finantshariduse teemaga aastaid, kuid kahjuks mitte
väga süsteemselt. Just see on üheks oluliseks põhjuseks, miks inimesed sattuvad pettuste ohvriks,
aga ka liigsetesse võlgadesse. Finantsharidusega tuleks tegelda kõigis kooliastmetes, aga ka avalike
kampaaniate kaudu, et juhtida ka täiskasvanute tähelepanu laenamisega seotud riskidele, sh õpetada
autentimisvahenditega hoolast ümberkäimist. Laenuandjad on valmis selles kaasa lööma nii koostöös
riigiga kui iseseisvalt. Selle üheks piirajaks on aga muuhulgas eelpool mainitud reklaamiseadus.
Kõikide eelnevalt väljatoodud probleemkohtade osas parandustegevuste elluviimine aitaks suuresti
kaasa parema ja vastutustundlikuma krediidituru toimimisele. Samal ajal on väga oluline tarbijate
pidev finantskirjaoskuse arendamine ja teadlikkuse tõstmine, mida saab teha, kui reklaamiseaduse
sätted annavad ka laenuandjatele võimaluse selgitada tarbijatele turul pakutavate toodete tingimusi,
laenamisega kaasnevaid kohustusi ja võimalikke riske.
FinanceEstonia koos Võlanõustajate Liiduga on avatud aruteludeks ning on soovi korral valmis
andma täiendavaid selgitusi ning tegema detailsemaid ettepanekuid seoses ülaltoodud teemadega.
FinanceEstonia on finantssektori esindusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada finantsvaldkonna
arengut, innovatsiooni ja teenuste eksporti. FinanceEstonia seisab selle eest, et Eestisse tekiks uusi
finantsvaldkonna ettevõtteid, loodaks uusi töökohti ning kohalik kapitaliturg areneks ja pakuks
täiendavaid finantseerimisvõimalusi ennekõike väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Praeguseks koondab FinanceEstonia 90 liiget.
Eesti Võlanõustajate Liit on avalikes huvides tegutsev üle-eestiline võlanõustajaid koondav
katuseorganisatsioon. Võlanõustajate Liidu eesmärgiks on tagada võlanõustamisteenuse
kättesaadavus, parendada elanikkonna finantskirjaoskust ning võlgnike nõustamine seoses tekkinud
võlgnevustega toimetulemisel ja uute võlgnevuste ennetamisel. EVNL-is on 29 tegevliiget.
Lugupidamisega
Andrus Alber Teele Talk-Kõdar
/allkiri digitaalselt/ /allkiri digitaalselt/
FinanceEstonia juhatuse esimees Eesti Võlanõustajate Liit juhatuse liige