dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

MTÜ FinanceEstonia; Eesti Võlanõustajate Liit_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 9. detsember 2019
Viit
14-1/200011/2006121
Registreeritud
9. detsember 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ FinanceEstonia ; Eesti Võlanõustajate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/200011
Vastutaja
Rait Sannik (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. jaanuar 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf235 KB
  • 📎MTÜ FinanceEstonia; Eesti Võlanõustajate Liit.asice200 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Anu Müürsepp <[email protected]> Saadetud: 09.12.2019 12:01 Adressaat: Info <[email protected]> Koopia: Evelin Lopman <[email protected]> Teema: [VÄLJAST] FE ja EVNL ettepanekud tarbijakrediidituru parendamiseks Manused: finance_estonia.png; FE ja EVNL pöördumine Õ K 20191128 (1).asice Lugupeetud Ülle Madise Käesolevaga esitame FinanceEstonia ja Eesti Võlanõustajate Liidu ettepanekud tarbijakrediidituru parendamiseks. Oleme avatud aruteludeks nendel teemadel ja valmis kohtumiseks, et anda täiendavaid selgitusi. Lugupidamisega Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht mobiil: +372 50 11107 [email protected] www.financeestonia.eu FinanceEstonia Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8, 15193 Tallinn 28.11.2019 Lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise Tarbijakrediiditurg vajab riigipoolseid samme Käesolevaga edastame MTÜ FinanceEstonia (FinanceEstonia) ja Eesti Võlanõustajate Liidu ettepanekud tarbijakrediidituru parendamiseks. Riik on läbi erinevate seaduseelnõude olulisel määral reguleerinud tarbijakrediidituru toimimist. Piiratud on tarbijakrediiti pakkuvate ettevõtete hulka ja tarbijatele pakutavat reklaami, sätestatud tarbijavaidluste menetlemine ja võlanõustamine. FinanceEstonia ja Võlanõustajate Liidu hinnangul on mitmed regulatsioonid ajale jalgu jäänud ja mitmed olulised regulatsioonid puudulikud. Selle tulemusena on keeruline nii vastutustundlike laenuotsuste tegemine, tarbijate teavitamine kui ka võlgnike probleemidest välja aitamine. Meie hinnangul oleks oluline viia ellu järgmised muudatused. 1. Füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusplatvorm Peame tähtsaks füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusplatvormi (nn. positiivse krediidiregistri) kiiret rakendamist. See annab võimaluse lihtsamini hinnata inimeste tegelikku krediidivõimekust. Samuti aitab see tagada vastutustundliku laenamise põhimõtete paremat järgimist ja võitlust pettustega. Muuhulgas on oluline rakendada sama lahenduse käigus ka võimalust kontrollida isiku teovõimet. Hetkel on krediidi- ning järelmaksupakkujatel keelatud sõlmida lepinguid piiratud teovõimega isikutega ilma eestkostja heakskiiduta, kuid praktiliselt puudub nimetatud firmadel võimalus inimese allkirjaõiguslikkust registritest kontrollida. P MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu 2 Andmevahetusplatvormi käivitamisel tasub kaaluda ka eraisikute laenukeelu kehtestamise võimalust. Sarnaselt EMTA-s olevale mängusõltlaste vabatahtlikele piirangutele, saaksid ka laenusõltuvusse sattunud inimesed ennast edasiste kiusatuste eest kaitsta. Andmevahetuse platvormi loomise vajalikkust on tunnistanud kõik laenuturu osapooled, olemas on põhjalik EY poolt läbi viidud uuring, kuid konkreetseid edasisi samme ei ole valitsus kahjuks astunud. 2. Reklaamiseaduse muudatused Eestis on rakendatud väga ranged tarbijakrediidi reklaamipiirangud. Selle tulemusena ei ole võimalik esitada tarbijale piisavalt infot järelmaksuga ostetavate toodete või teenuste kohta. Samuti on takistatud tarbijate harimine turuosaliste poolt, kuna igasugune avalik kommunikatsioon loetakse tarbijakrediidi reklaamiks. Reklaamiseaduse muudatused on koostatud ning läbinud edukalt kooskõlastusringi kõigis ministeeriumites. Oluline oleks eelnõuga edasi liikuda, et tarbijad saaksid teha teadlikke otsuseid. 3. Füüsilise isiku pankrot ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamine on võlgnike jaoks täna liiga lihtne. Esmalt, füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise eelduseks ei ole hetkel võlanõustamisteenusel viibimine või muu abi otsimine. Avalduse saab võlgnik kas ise koostada või tellida selle mõnelt õigusbüroolt. Just asjaolu, et võlgnikud ei pea enne füüsilise isiku pankrotiavalduse esitamist viibima võlanõustamisteenusel, toob kaasa selle, et kohtusse jõuavad võlgnike pankrotiavaldused, mille puhul ei ole keegi hinnanud, kas avaldaja on üldse püsivalt maksejõuetu, analüüsinud maksejõuetuse põhjuseid ning veendunud selles, et võlgnik saab aru pankroti väljakuulutamise tagajärgedest, pankrotimenetluse olemusest ning on hiljem kohustustest vabastamise menetluse käigus suuteline ka oma kohustusi nii võlgniku kui ka usaldusisikuna korrektselt täitma. Pankroti avalduse koostamisele eelnev peab olema põhjalikult läbi kaalutud ja nõustatud protsess. Kuigi võlanõustamisteenus on kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav teenus, pakub võlanõustamisteenust ka näiteks Töötukassa ning mitmed õigusbürood. Paljude teenuseosutajate puhul on teenuse maht piiratud. Näiteks Eesti Töötukassa võlanõustamisteenuse mahuks ühe kliendi kohta on 6 tundi. Selle ajaga ei ole võimalik õppida oma klienti tundma, et veenduda, et klient suudab toimuvaga edaspidi iseseisvalt toime tulla. Pärast teenuse mahu lõppemist on võlgnik pankrotimenetluses üksi. 3 Muret tekitav on ka maakohtute praktika füüsilise isiku pankrotiavalduse menetlemisel. Kuna maakohtud on ülekoormatud, siis toimub pankroti avalduse menetlemine enamasti kirjalikult. See tähendab, et kohus ei kutsu võlgnikku välja ja ei veendu, kas avalduse esitaja üldse avalduse sisust ja sellega seonduvatest tagajärgedest aru saab. See on tegelikult suur probleem, sest kui kohus suhtleks võlgnikega enne avalduse rahuldamist, siis lõppkokkuvõttes hoiaks see kohtutele tööaega kokku selgitades välja, kas avaldaja on üldse püsivalt maksejõuetu ning võib-olla oleks enne avalduse rahuldamist avaldaja jaoks kasulik võlanõustamisteenusel käimine. Samuti on murekohaks asjaolu, et võlgnikud määratakse kohustustest vabastamise menetluses iseenda usaldusisikuks ilma, et nad oleks teadlikud oma kohustustest. Näeme siinkohal vajadust läbi mõelda võlanõustamisteenuse osutamine ja praegune kohtupraktika. Peame mõistlikuks klientide kohustuslikku osalemist võlanõustamisel nii enne pankroti algatamist, kui ka pankroti ja võlgadest vabastamise menetluse ajal. Oleme valmis sellel teemal osalema ümarlaual Justiitsministeeriumiga ning kohtute esindajatega. 4. Laenu- ja hoiuühistute tegevuse järelevalve Eestis tegutseb 24 hoiu-laenuühistut (HLÜ). Nende hulgas on mitmeid tugevatel eetilistel, õiguslikel ja finantsilistel alustel tegutsevaid hoiu-laenuühistuid. Kuid kahjuks on nende hulgas ka hoiu- laenuühistuid, kelle puhul on põhjust oletada, et nad ei tegutse tüüpilise HLÜ-na, vaid on valinud sellise juriidilise vormi üksnes põhjusel, et vältida Finantsinspektsiooni järelevalvet. Samas pakuvad nad valdavalt tarbimislaene sarnaselt pankade ja krediidiandjatega. Ühistuline ja kogukondlik tegevus on maailmas tõusuteel. Ühistulise tegevuse osas arenenud riikides (Iirimaa, USA, Kanada, Prantsusmaa, Soome jne) on kogukondliku tegevuse keskmes just hoiu- laenuühistu tüüpi asutus, kus liikmed hoiustavad oma rahalisi vahendeid ja saavad laene. Eestis reguleerib hoiu-laenuühistutega seonduvat peamiselt hoiu-laenuühistu seadus (HLÜS). HLÜS jõustus 01.07.1999. Viimase 20. aasta jooksul on HLÜS-i muudetud 6 korral. Võrdluseks, äriseadustik jõustus 01.09.1995 ning äriseadustikku on muudetud enam kui 100 korda. Eeltoodust tulenevalt on põhjust eeldada, et HLÜS regulatsioon ei ole käinud majandus- ja õiguskeskkonna arenguga kaasas. Arvesse tuleb võtta HLÜ eripära ning kohta ühiskonnas ja vältida ülereguleerimist. Samas on ilmne, et hetkel kehtiv regulatsioon ei taga sektori kui terviku läbipaistvust ega hoiu-laenuühistu liikmete õiguskindlust. Tuleks kaaluda HLÜde regulatsiooni ajakohastamist. Eriti oludes, kus riik plaanib oluliselt laiendada inimeste võimalusi iseseisvalt oma pensionisääste investeerida. Tuleks tagada, et ei säästjad ega tarbimislaenuvõtjad ei satuks kelmuste ega pettuste ohvriks. 4 5. Finantsharidus Eestis on väiksema ja suurema hooga tegeletud finantshariduse teemaga aastaid, kuid kahjuks mitte väga süsteemselt. Just see on üheks oluliseks põhjuseks, miks inimesed sattuvad pettuste ohvriks, aga ka liigsetesse võlgadesse. Finantsharidusega tuleks tegelda kõigis kooliastmetes, aga ka avalike kampaaniate kaudu, et juhtida ka täiskasvanute tähelepanu laenamisega seotud riskidele, sh õpetada autentimisvahenditega hoolast ümberkäimist. Laenuandjad on valmis selles kaasa lööma nii koostöös riigiga kui iseseisvalt. Selle üheks piirajaks on aga muuhulgas eelpool mainitud reklaamiseadus. Kõikide eelnevalt väljatoodud probleemkohtade osas parandustegevuste elluviimine aitaks suuresti kaasa parema ja vastutustundlikuma krediidituru toimimisele. Samal ajal on väga oluline tarbijate pidev finantskirjaoskuse arendamine ja teadlikkuse tõstmine, mida saab teha, kui reklaamiseaduse sätted annavad ka laenuandjatele võimaluse selgitada tarbijatele turul pakutavate toodete tingimusi, laenamisega kaasnevaid kohustusi ja võimalikke riske. FinanceEstonia koos Võlanõustajate Liiduga on avatud aruteludeks ning on soovi korral valmis andma täiendavaid selgitusi ning tegema detailsemaid ettepanekuid seoses ülaltoodud teemadega. FinanceEstonia on finantssektori esindusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada finantsvaldkonna arengut, innovatsiooni ja teenuste eksporti. FinanceEstonia seisab selle eest, et Eestisse tekiks uusi finantsvaldkonna ettevõtteid, loodaks uusi töökohti ning kohalik kapitaliturg areneks ja pakuks täiendavaid finantseerimisvõimalusi ennekõike väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Praeguseks koondab FinanceEstonia 90 liiget. Eesti Võlanõustajate Liit on avalikes huvides tegutsev üle-eestiline võlanõustajaid koondav katuseorganisatsioon. Võlanõustajate Liidu eesmärgiks on tagada võlanõustamisteenuse kättesaadavus, parendada elanikkonna finantskirjaoskust ning võlgnike nõustamine seoses tekkinud võlgnevustega toimetulemisel ja uute võlgnevuste ennetamisel. EVNL-is on 29 tegevliiget. Lugupidamisega Andrus Alber Teele Talk-Kõdar /allkiri digitaalselt/ /allkiri digitaalselt/ FinanceEstonia juhatuse esimees Eesti Võlanõustajate Liit juhatuse liige
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel