1134 Mõigu ühendustee km 0,00-0,155 ja 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 5,65-5,77; Tartu mnt 169 vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumispunktide ehitus

LOA TAOTLUS TEEHOIUVÄLISEKS TEGEVUSEKS TEEMAA-ALAL Kellele MAANTEEAMET ( edaspidi MA ) Registrikood 70001490 Juriidiline aadress Taotluse esitamise aadress Kellelt Taotleja nimi /nimetus AS Viimsi Keevitus Registri- või isikukood 10041320 Juriidiline aadress või elukoht Asukoht/ elukoht Kaluri tee 13, Haabneeme Telefon; faks; e-post Tel. 6090343, faks 6090330, [email protected] E-post Liikluskorralduse eest vastutab Warren Safety OÜ Aadress ja telefon; e-post Ranna tee 17, Tabasalu, Harjumaa, tel.6118010, [email protected] 1. Loa taotlemiseks esitatavad materjalid: Dokumendi liik Nimetus Doku mendi nr. MA…… koos kõlas tuse kuupäev ja nr. (esitatava dokumendi täpne nimetus) Projekti kooskõlastus Liiklusskeem Vee- ja kanalisatsiooniprojekti MA poolne kooskõlastus. Ehitusaegne MA poolt kooskõlastatud liiklusskeem. FORMTEXT 04 .0 6 .1 8 nr 15-2/1 8/ 6167-6 27 . 11. 1 9 a ; nr 171357 2. Objekti asukoht, tee nr, nimi , km 1134 Mõigu ühendustee km 0,00-0,155 ja riigitee nr. 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 5,65-5,77 3. Selgitus kavandatavate tegevuste kohta, läbiviimise aeg Tartu mnt 169 vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumispunktide ehitus 4. Loa taotleja (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja ) Ees-ja perekonnanimi Marek Noormets Esindusõiguse alus (esindaja puhul) FORMCHECKBOX Seadusjärgne FORMCHECKBOX Volitus (volikiri lisatud) Kuupäev; allkiri 0 9 . 1 2.201 9 VÄLJASTATUD LUBA TEEHOIUVÄLISEKS TEGEVUSEKS TEEMAA-ALAL NR. 5. Loa väljastamise üldtingimused: 1. Vähemalt 2 päeva enne tegevuse alustamist informeerida sellest: Maanteeinfokeskust: kirjalikult infoedastusvormil e-post iga [email protected] ; tel. 6 140 500; 1510; Maanteeameti ….. regiooni esindajat: e-post; tel ; Teehooldefirmat: ………… e-post; tel ; 2. Tegevuste teostamisel lähtuda MA poolt kooskõlastatud liikluskorralduse projektist. 3. Tegevus teha vastavalt kooskõlastatud projektile. 4. Tegevuse lõpetamisel tuleb kohale kutsuda MA esindaja, kellele anda üle korrastatud teemaa, teostusjoonis digikandjal , kus on täpselt fikseeritud maa-aluste rajatiste asukoht, mõõtmed ja konstruktsioon.. 5. Luba (koopia) peab olema tegevuse asukohas viibiva esindaja käes ja see tuleb esitada järelevalve õigust omavale ametiisikule. 6. Kandma täielikku vastutust loa tähtaegade ja tingimuste täitmise eest. 7. Loa väljastamise ting imuste (loa üldtingimused, tegevuse projekt ja liikluskorralduse projekt ja nende kooskõlastused) mittetäitmisel rakendatakse loasaaja suhtes õigusaktidega sätestatud sanktsioone. 8. Luba on koostatud kahes identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Tee omanikule ja teine loa saajale. Väljastaja Kehtivuse aeg Allkirjad (väljastaja ja loa saaja , kuupäev ) Luba pikendatud TEEMAA ÜLEANDMINE-VASTUVÕTMINE (NB! Luba kuulub lõpetamisele) Teemaa üleandmine-vastuvõtmine Ees- ja perekonnanimi (Täidab Põhja Regionaalse Maanteeameti esindaja peale tööde lõpetamist) Allkiri Taotluse esitamise kuupäev Üleandja Vastuvõtja Kuupäev Allkirjad Projekteeritud koormustasandusplaat v TINGMÄRGID ae 8.2 stk Projekteeritud lehtpuu (Läiklehine pärn, istiku kõrgus 3m) Elekter +3 j. re 0 pro Projekteeritud reovee kanalisatsiooni pumpla P 10+2 P 15 Maapealne hoonestusala (vastavalt detailplaneeringule) Projekteeritud küvett põhja kõrgusarvuga 38.90 .91 5 Projekteeritud drenaaži pumpla 6 63 084. Kinnistu piir y = 6585 98 Projekteeritud restkaev Projekteeritud stardi-/lõppkaevik .40 X= 54 38 4 Projekteeritud hoone (OÜ Arhitektum töö nr. A-17-19) Projekteeritud lipumastivalgusti Projekteeritud maa-alune B-kat (0,1 kuni 5bar) .12 4 6 G 63 112. .40 Projekteeritud hoone varikatuse projektsioon maapinnal Projekteeritud välisvalgusti terasmastil (Maanteeameti gaasitorustik tanklahoonele koos maakraaniga 38 y = 658 5 86 (OÜ Arhitektum töö nr. A-17-19) parkla) Projekteeritud maa-alune B-kat (0,1 kuni 5bar) X= 54 7.00 gaasitorustik tanklahoonele (kinnistusisene) 1 30 Varem projekteeritud objektid (OÜ VIP Projekt, töö nr. Projekteeritud välisvalgusti terasmastil (Olerexi parkla) Projekteeritud gaasirõhu regulaatorkapp (GRK) v 170302) ae 8.2 stk v GRK ae +3 j. re tanklahoonele koos A-kat (kuni 0,02 bar) gaasitoru u 0 8.3 stk )m õus Projekteeritud välisvalgustuse kaabelliin, X-kaablite arv pro +3 j. re Tankla tehnoloogilise osa projekt (Mellson Grupp OÜ töö 0(h 4 t m 0 väljundiga pro 13 pp, (Maanteeameti parkla) 40 j. tre nr 3117) pro 0x Veemõõdusõlm,vt Viva Insenerid Projekteeritud välisvalgustuse kaabelliin, X-kaablite arv K-PROJEKT AS töö nr 18038 Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=12 cm) (Olerexi parkla) Projekteeritud ümberpaigaldatav maa-alune B-kat (0,1 OÜ veesõlme joonis nr 7-01 Projekteeritud madalpinge kaabelliin kuni 5bar) gaasitorustik Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=2 cm) (X-kaablite arv) Projekteeritud ümberpaigaldatav maa-alune B-kat (0,1 kuni 5bar) gaasitorustik hülsis Projekteeritud sõidutee äärekivi 150x290 (h=10 cm) Projekteeritud kaablitorud tankla tehnoloogia seadmetele Likvideeritav gaasitorustik Tähnase tee Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 1 Projekteeritud maanduskontuur Projekteeritud sõidutee ab-katendi taastamine Tüüp 5 Projekteeritud kaablikaev Projekteeritud sõidutee ab-katendi taastamine Tüüp 6 Projekteeritud sidekanalisatsioon Projekteeritud kõnnitee ab-katend Tüüp 3 Likvideeritav mp kaabelliin G ±0.00 = Projekteeritud kõnnitee ab-katendi taastamine Tüüp 1 Projekteeritud veetoru 39.05 abs.k. ±0.00 = Projekteeritud haljasalade murukate Tüüp 7 Projekteeritud veetoru hülsis (paigaldatakse kinnisel 39.15 abs.k. ÄK H=0 cm meetodil) 10m3(AdB) 5m3(KPV) 15m3(Deri) Projekteeritud haljasalade murukatte taastamine TÄITEKAST Projekteeritud krundisisene veetoru AdBlue KPV 35m3(95) Projekteeritud betoonkivisillutiskatend Tüüp 2 V E Nozzle side E Projekteeritud reoveekanalisatsioonitoru 40m3(D) Projekteeritud betoonkivisillutiskatend Tüüp 24 15m3(98) DINO 125 DINO 125 Parkla 37 kohta Projekteeritud murukivisillutis Tüüp 2b Projekteeritud krundisisene reoveekanalisatsioonitoru Projekteeritud krundisisene reoveekanalisatsioonitoru DINO 125 DINO 125 köögist Projekteeritud kookosmatiga kindlustatavad haljasalad .05 Projekteeritud reoveekanalisatsiooni survetoru 1 37 .5 38 .00 Projekteeritud munakivikindlustus Projekteeritud reoveekanalisatsiooni survetoru hülsis 38 (paigaldatakse kinnisel meetodil) 923b Projekteeritud teekattemärgistus Projekteeritud krundisisene reoveekanalisatsiooni survetoru Olemasolev teekattemärgistus Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa mnt Projekteeritud tehnoloogiline kanalisatsioon Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus Projekteeritud tankla teabetulp Projekteeritud pesula survetoru Geoalus: Koostaja: K-Projekt Aktsiaselts Töö nr: 13208 Mõõdistatud: 2014 Projekteeritud krundisisene sademevee kanalisatsioonitoru Projekteeritud Olerexi sissepääsuviit (tinglikult puhas vesi) Projekteeritud krundisisene sademevee kanalisatsioonitoru K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Projekteeritud prügimahutid (õline vesi) Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Projekteeritud drenaažitoru tel +372 626 4100 Projekteeritud tankla inventar: tolmuimeja ja prügikast [email protected] Projekteeritud sademevee survetoru Projektijuht H.Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ Objekti asukoht: Projekteeritud tankla inventar: õhukompressori kapp Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Projekteeritud õlipüüdja/liivapüüdja/rasvapüüdja Projekteerija N. Kovtunova /allkirjastatud digitaalselt/ õhutustoruga Projekteerija A. Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Joonise nimi: Projekteeritud lipumast Tehnovõrkude koondplaan Projekteeritud proovivõtukaev nok Projekteerija V. Pikkov /allkirjastatud digitaalselt/ Faili nimi: Koostatud: 24.05.2018 Töö nr: Joonise tähis [nr - leht (lehti)]: Staadium: Mõõtkava: Likvideeritavad objektid 17050_TL-4.dwg 17050 TL-4 Eelprojekt 1:500  1/20 SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA...................................................................................................................... 3 1.1 ÜLDANDMED ......................................................................................................... 3 1.1.1 Projekteerija ........................................................................................................ 3 2 ALUSDOKUMENDID ............................................................................................... 3 2.1 LÄHTEANDMED .................................................................................................... 3 2.2 EHITUSUURINGUD ............................................................................................... 3 2.3 NORMDOKUMENDID ........................................................................................... 3 3 TEEDEEHITUSLIK OSA. ASENDIPLAAN .......................................................... 4 3.1 ÜLDANDMED ......................................................................................................... 4 3.1.1 Ehitise lühikirjeldus ............................................................................................ 4 3.2 OLEMASOLEV OLUKORD ................................................................................... 5 3.2.1 Olemasolevad tänavad ........................................................................................ 5 3.2.2 Ehitusgeoloogilised tingimused .......................................................................... 5 3.2.3 Projektalal kehtivad ehituskitsendused ............................................................... 6 3.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS ............................................................................... 6 3.4 LIIKLUSKORRALDUS ........................................................................................... 7 3.4.1 Üldosa ................................................................................................................. 7 3.4.2 Liikluskorraldusvahendid ................................................................................... 7 3.4.3 Teemärgised........................................................................................................ 7 3.4.4 Parkimine ............................................................................................................ 8 3.5 VERTIKAALPLANEERING ................................................................................... 8 3.5.1 Äärekivid ............................................................................................................ 8 3.5.2 Sademevee käitlemine ........................................................................................ 9 4 KATEND ..................................................................................................................... 9 4.1.1 Projekteeritud katendikonstruktsioonid .............................................................. 9 4.1.2 Sõidutee ab-katend Tüüp 1 ................................................................................. 9 4.1.3 Sõidutee betoonkivisillutiskatend Tüüp 2 .......................................................... 9 4.1.4 Sõidutee betoonkivisillutiskatend Tüüp 2b ........................................................ 9 4.1.5 Kõnnitee ab-katend Tüüp 3 ................................................................................ 9 4.1.6 Kõnnitee betoonkivikatend Tüüp 4 .................................................................. 10 4.1.7 Sõidutee ab-katendi taastamine Tüüp 5 ............................................................ 10 4.1.8 Sõidutee ab-katendi taastamine Tüüp 6 ............................................................ 10 4.1.9 Haljasala murukatend Tüüp 7 ........................................................................... 10 4.1.10 Asfaltsegudes ja killustikalustes kasutatavatele jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded .......................................................................................... 10 4.1.11 Katendikonstruktsioonide märkused ............................................................. 13 5 HALJASTUS............................................................................................................. 13 5.1 ISTUTATAV TAIMMATERJAL .......................................................................... 14 5.2 HALJASTUSE RAJAMISE NÕUDED ................................................................. 15 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  2/20 5.3 HOOLDAMINE ...................................................................................................... 17 6 KESKKONNAKAITSE ........................................................................................... 18 6.1 JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................................ 18 7 TÖÖDE TEHNOLOOGIA ...................................................................................... 19 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  3/20 1 ÜLDOSA 1.1 ÜLDANDMED 1.1.1 Projekteerija 1. Projekteerimise projektijuht Heigo Jänes K-Projekt AS Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4164 2. Teedeehituslik osa Projekteerija: Hendrik Kont K-Projekt AS Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4166 Insener: Taavi Agasild K-Projekt AS Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail: [email protected] Tel.: +372 626 4113 2 ALUSDOKUMENDID 2.1 LÄHTEANDMED • „Peetri aleviku Tartu mnt 169 kinnistu ja lähiala detailplaneering“ K-Projekt AS töö nr. 15004 • Tellija poolt heakskiidetud eskiis 2.2 EHITUSUURINGUD Käesoleva projekti koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest ehitusuuringutest: • Geodeetiline alusplaan: koostatud K-Projekt AS poolt 2014, töö nr. 13208 • Geoloogiline uuring, koostatud REIB OÜ poolt 10.2017, töö nr GE-2365 2.3 NORMDOKUMENDID Projekti koostamisel on lähtutud ja ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda järgmistest õigusaktidest ja juhenditest: • Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1; 01.07.2015 jõustunud redaktsioon) • Liiklusseadus (RT I, 30.12.2015, 27; 01.03.2016 jõustunud redaktsioon) • „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (majandus- ja taristuministri 03.08.2015. a määrus nr 101) • Nõuded ehitusprojektile (majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a määrus nr 97) • Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015 määrus nr 82) • EVS 843:2016 Linnatänavad • EVS 901-1:2009 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  4/20 • EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained • EVS 901-3:2009 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud • „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (22.02.2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12) • EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine • EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine • EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine • EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine • EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine • EVS 907:2010 Rajatiste ehitusprojekt • „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkirjaga nr 0001) • Tehnoloogiline juhis „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314 ) • Juhend „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215) • Juhend „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52“ (02.2009. a parandustega) • „Teetööde tehniline kirjeldus“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 06.12.2016 käskkirjaga nr 0234). • Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT I, 08.04.2016, 4; jõustumine 10.08.2015) • „Rae valla kaevetööde eeskiri“(Vastu võetud 30.11.2010 nr 41) • ETF kartoteegi juhenditeatmik RT 89-10620-et Haljasalade mullatööd; • ETF kartoteegi juhenditeatmik RT 89-10639-et Õuealade haljastustööd; • ETF kartoteegi juhenditeatmik RT 89-10727-et Õuetaimestiku hooldusjuhendi koostamine; • Kutsekoja Kutsestandard: Nooremaednik tase 3 (11-09042014-2.1/7k) Aednik tase 4 (11- 09042014-2.2/7k), Meisteraednik tase 5 (11-22052017-1.2/7k) • Linnahaljastus: avalike alade kujundamise ja ehitamise käsiraamat. Kadi Tuul. Tallinn 2006 3 TEEDEEHITUSLIK OSA. ASENDIPLAAN 3.1 ÜLDANDMED 3.1.1 Ehitise lühikirjeldus Käesoleva projektiga on lahendatud Harju maakonnas, Rae vallas, Peetri alevikus asuvale Tartu mnt 169 kinnistule rajatava tankla ja Tallinn- Tartu- Võru- Luhamaa tee T22 ja T24 rajatava parkla asendiplaaniline osa. Projekti raames rajatakse tanklahoone koos sõiduautode pesula ja varikatusega. Lisaks rajatakse Maanteeameti kinnistule sõiduautode parkla 37 parkimiskohaga. Projekti tellija on aktsiaselts AQUA MARINA. Kontaktisik Tarmo Siimsaare, tel: 56 575 509, e-post: [email protected]. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  5/20 3.2 OLEMASOLEV OLUKORD 3.2.1 Olemasolevad tänavad Projekteeritavast tanklast edela pool asub Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa. Projektalast kirde pool asub Tähnase tee. Nii maantee kui ka Tähnase tee on asfaltbetoon kattega. Sõiduteede katte seisukord on hea. Tanklat ümbritsevad äri- ja tootmishooned. Olemasolev reljeef Projektala reljeef on tasane, kerge kaldega maantee suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 37.05– 39.48 m. Olemasolev haljastus Projektalal on üksikud väheväärtuslikud puud, mis likvideeritakse ning asendatakse 5 istutatava puuga tankla ja Tähnase tee vahel. 3.2.2 Ehitusgeoloogilised tingimused Osaline väljavõte REIB OÜ tööst nr GE-2365. Geomorfoloogiliselt paikneb uurimispiirkond Harju lavamaal, kus aluspõhja moodustab Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu lubjakivi. Pinnakate koosneb valdavalt täitest ja liustikulisest moreenist. Piirkond on tasase reljeefiga. Maapinna absoluutkõrgused puuraukudes on vahemikus 38,6…39,05 m. Asfalt parklaalal, PA-2 piirkonnas, on asfaldi paksus 7 cm. Täide (kiht 1) asub asfaldi all või katab maapinda. Kiht, mille paksuseks mõõdeti 0,75…1,3 m, koosneb valdavalt pööratud looduslikest pinnastest (muld, moreen, lubjakivitükid). Muld (kiht 2) paikneb täite all 0,15…0,45 paksuselt. Kihti ei ole säilinud PA-4 piirkonnas. Savimöllmoreen (kiht 3) levib maapinnast 1,2…1,65 m sügavusel, absoluutkõrgusel 37,3…37,65 m. Kihi paksuseks mõõdeti 1,1…2,15 m. Moreen on sitke kuni poolkõva konsistentsiga ning sisaldab kruusa ja veeriseid 15-20%. Moreeni näol on tegemist mandrijää tekkelise sortimata pinnasega, mis sisaldab fraktsioone sauest kuni kruusa ja veeristeni. Lubjakivi (kiht 4) avastati uuringutega maapinnast 2,4…3,6 m sügavusel, absoluutkõrgusel 35,35…36,2 m. Kiht on kesktugev kuni tugev ning sisaldab üksikuid õhukesi mergli vahekihte. Aluspõhja läbiti puurtöödega kuni 0,9 m ulatuses. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  6/20 Pinnaseveetase Välitööde ajal (20. oktoobril 2017. a.) ilmus Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi vesi puuraukudes maapinnast 1,1…2,65 m sügavusel, absoluutkõrgusel 36,2…37,5 m. Registreeritud põhjavee kõrgust võib lugeda ligilähedaseks maksimaaltasemele. Ehitusgeoloogilised tingimused krundil on head. Tankla ümberprojekteerimise korral saab madalvundamendid projekteerida heade geotehniliste omadustega moreenile (kiht 3). Projekteerimisel tuleb arvestada ülavee kogunemisega halva veejuhtivusega Tuleb silmas pidada, et moreen on külmakerkeohtlik pinnas. Samuti on moreen tundlik veemõjutustele ning pikalt veega kokkupuutes moreen leondub ning kaotab märgatava osa kandevõimest. Kaevetööde ajal tuleb kaevikud hoida võimalikult kuivana. Leondumise vältimiseks tuleb süvendisse kogunenud sademete-, üla- ja pinnasevesi koheselt eemaldada. Vett võib eemaldada ülepumpamisega otse vundamendikaevikust. Leondunud moreen tuleb vundamentide alt eemaldada ning asendada nõuetekohaselt tihendatud mineraalpinnasega. Moreenpinnaste normatiivne (keskmine maksimaalne) külmumissügavus Tallinnas on 1,2 m. 3.2.3 Projektalal kehtivad ehituskitsendused Tuginedes Peetri aleviku Tartu mnt 169 kinnistu ja lähiala detailplaneeringule jääb projektala osaliselt riigimaantee kaitsevööndisse. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud maantee kaitsevööndiks ala, mis ulatub äärmise sõiduraja teljest 50m kaugusele. Ehitusseadustikus on Euroopa teedevõrku kuuluva maantee kaitsevööndi laiuseks määratud 50 m välimise sõiduraja servast. Kaitsevööndi piir on toodud joonisel TL-2. Tee kaitsevööndis tööde teostamisel juhinduda Ehitusseadustiku § 72-st. 3.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS Tankla hoone on paigutatud detailplaneeringuga määratud hoonestusala keskele. Sõiduautode tankurisaared asuvad hoonega ühtse kompleksi moodustava varikatuse all, veokite tankurisaar jääb varikatuse alt välja. Tanklahoone loodepoolses küljes asub sõiduautode automaatpesula. Tolmuimeja ja suruõhu teenuse parkimiskoht on projekteeritud tanklahoone kirdeküljele koos prügikonteineritega. Projekteeritud kütusemahutid asuvad veokite laadimisala all hoone kaguküljel. Tanklast kagusse on projekteeritud sõiduautode parkla 37 parkimiskohaga. Lisaks on projekteeritud 12 parkimiskohta tanklakinnistule. Tankla ala piirneb kõnniteega Tähnase tee ääres kirdeküljel ja küvetiga edelasuunas. Sõiduteed ja parkimisalad on asfaltbetoonkattega, tankimis- ja mahutite täitmisalad betoonkivikattega, kõnniteedele on projekteeritud asfaltbetoonkate. Sõiduautode parkimiskohad ja ohutussaared on projekteeritud murukivikattega. Mahutite täitmisalale rajada vajalikud isolatsioonikihid maha valgunud kütuse pinnasesse imbumise takistamiseks vastavalt tankla tehnoloogia projektile. Sajuvete kogumist ja puhastamist käsitleb projekti VK-osa. Projekteeritud asendiplaaniline lahendus on toodud joonisel TL-2. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  7/20 3.4 LIIKLUSKORRALDUS 3.4.1 Üldosa Tanklasse sisse- ja väljasõit on projekteeritud projektala kirdeküljele- Tähnase teele. Projekteeritud on kaks sisse-väljasõitu laiusega 8 m. Laiuse tingib veokite ja busside vajadus kasutada mõlemat sisse- väljasõitu. Ajutise ehitusaegse liikluskorralduse objektil korraldab töövõtja vastavalt teostatavatele ehitustööde etappidele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2015.a. määrusele nr.90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” ning olema kooskõlastatud enne tööde algust tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Projekteeritud liikluskorralduse lahendus on toodud joonisel TL-1. 3.4.2 Liikluskorraldusvahendid Liiklusmärgid on projekteeritud ja tuleb paigaldada vastavalt standarditele EVS 613:2001, EVS 613:2001/A1:2008 ja EVS 613:2001/A2:2016 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“. Projekteeritud liiklusmärgid kuuluvad I ja 0 suurusgruppi. Liiklusmärkide ja tahvlite valmistamisel kasutada vähemalt 2 mm paksuseid alumiiniumist või kuumgalvaniseeritud terasplekist märgialuseid. Liiklusmärkidel 543, 544 tuleb kasutada II klassi valgust peegeldavat kilet, teistel projekteeritud liiklusmärkidel kasutada I klassi valgust peegeldavat kilet. Liiklusmärkide postidena kasutada kuumtsingitud terastorusid vähemalt Ø60 mm (võimalusel on liiklusmärgid paigaldatud projekteeritud valgustite mastidele). Liiklusmärkide üldine paigalduskõrgus on 2,0 m, kõnniteele paigaldatava märgi alumise serva kõrgus vähemalt 2,2 m. Muul juhul valida paigalduskõrgus vastavalt standardis toodud suurustele. Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel tuleb kasutada selliseid vundamente ja kandekonstruktsioone, mis tagaks nende püsivuse. Kõik paigaldatavad metallkonstruktsioonid (postid, kandurid, kinnitusdetailid jms) peavad olema kuumtsingitud. 3.4.3 Teemärgised Teekattemärgistus teostada pritsplastikust (klaaskuulide sisaldus vähemalt 300 g/m2 ). Parkimiskohtade mahamärkimiseks kasutada värvi. Teekattemärgistus on projekteeritud ja tuleb paigaldada vastavalt EVS 614:2008 ja EVS 614:2008/A1:2016 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Teemärgis 931 kanda kollase värviga äärekivile. Uue liikluskorraldusega vastuollu sattunud teemärgised ja liiklusmärgid tuleb kõrvaldada. Uue teekattemärgistuse otsad tuleb kokku viia olemasoleva kattemärgistusega. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  8/20 3.4.4 Parkimine Normatiivi järgi on tanklale vaja arvestada 1/20 => 222,7/20=12 parkimiskohta. Tankla kinnistule on projekteeritud sõiduautode parkimiskohad 12 autole ning 37 parkimiskohta kõrval kinnistul. Parkimiskohad on näidatud liikluskorralduse joonisel TL-1. 3.5 VERTIKAALPLANEERING Projekteeritud tanklahoone põranda absoluutkõrguseks on projekteeritud 39.15 m ja pesulaosa 39.05 m. Projekteeritud platsi ja parkla pikikalded jäävad vahemikku 0,6 – 0,8% ja põikkalded vahemikku 1 - 2%. Projekteeritud kõnniteede pikikalded järgivad olemasoleva tee kaldeid ja projekteeritud põikkalle on 2,0%. Tankla alal on projekteeritud kõrgused kõrgemad kui olemasolevad kõrgused. Kõrgem projektpind on vajalik kokkuviimiseks olemasoleva maanteega ning väldib drenaaži vajadust tanklaplatsil. Kuna projekti käigus likvideeritakse maanteeäärne drenaazikraav on projektis pinnasevee taseme alandamiseks ettenähtud drenaažitoru mis asub küveti all. Drenaaži lahendust käsitleb projekti VK osa. Kõik olemasolevad säilitatavad kaevud ja kaevukaaned tuleb tõsta projekteeritud teega samasse tasapinda. Kaevude tõstmisel teega samasse tasapinda anda kaevukaanele projekteeritud tee pinnaga sama kalle. Kui kaevude tõstmine projekteeritud pinda ei õnnestu, tuleb kaevud ja kaaned asendada uutega. Projekteeritud vertikaalplaneeringu lahendus on toodud joonisel TL-3. 3.5.1 Äärekivid Äärekivide tavakõrguseks on projekteeritud 12 cm. Hoone ümber on äärekivi kõrguseks 10 cm. Jalakäijate ülekäigu kohtades on äärekivi kõrgust alandatud 2 cm-ni. Sõidutee äärekividena kasutada 150 x 290 mm ristlõikega äärekive. Kõnnitee äärekivid on projekteeritud 80 x 200 mm ristlõikega. Äärekivide esiservad tuleb faasida ning äärekivide vaheline vuuk ei tohi olla suurem kui 5 mm. Äärekivi allalaskmisel ei tohi kõnniteel kalded ületada 6%. Äärekivide allalaskmine peab toimuma vähemalt kahe äärekivi jooksul. Nõutud kallete tagamiseks võib äärekivi allalaskmine toimuda ka rohkem kui kahe äärekivi jooksul. Alla 4,0 m äärekiviraadiusega kõverate puhul kasutada vastava raadiusega äärekive või lühendatud äärekive pikkusega mitte üle 0,5 m. Kõveratel ei tohi äärekivide vaheline vuuk olla suurem kui 10 mm. Betoonist sõidutee äärekivid peavad vastama standardile EVS-EN 1340:2003 "Betoonist äärekivid". Kasutada graniitkillustiku baasil sõiduteede ääres kasutamiseks toodetud äärekive, mis on vastupidavad teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Äärekivid rajada betoonalusele h=6 cm, betooni klass C16/20. Äärekivi aluse killustikaluse elastsusmoodul peab olema vähemalt 140 MPa mõõdetuna INSPECTOR- või LOADMAN- tüüpi seadmega. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  9/20 3.5.2 Sademevee käitlemine Sõiduteelt kogunevad sademeveed juhitakse äärekivide abil restkaevudesse ja immutatakse murukivikatendi kaudu. Kõnniteede sademeveed juhitakse sõiduteele või immutatakse teega külgnevatel haljasaladel. Maantee sademeveed juhitakse küveti abil kraavi. 4 KATEND 4.1.1 Projekteeritud katendikonstruktsioonid Killustikalused rajada ridakillustikust, mille skelett on fraktsioneeritud killustikust alusega võrreldes tihedam. Olemasoleva ja rajatava asfaltbetoonkatendi liitekohtades rajada konstruktsioonide kihid vuukide kohakuti sattumise vältimiseks ja vajumite ühtlustamiseks üksteise suhtes ülekattega. Kõik asfaldi vuugid kruntida vuugiliimiga. 4.1.2 Sõidutee ab-katend Tüüp 1 AC 16 surf 70/100 H = 5 cm AC 32 base 70/100 H = 8 cm Paekillustikust alus fr 32/63 mm kiiluda fr 16/32 mm (kulu 35 kg/m²) ja fr 4/16 mm (kulu 15 kg/m²) E≥170 MP H≥30 cm Keskliivast dreenkiht (Kf>2,0; tihendustegur 1,0) H≥30 cm Täiteliiv (Kf>0,5) H≥40 cm Olemasolev pinnas (savimöllmoreen) 4.1.3 Sõidutee betoonkivisillutiskatend Tüüp 2 Betoonkivisillutis H = 8 cm Tasanduskiht (liiv, sõelmed) H ≤ 3 cm Paekillustikust alus fr 32/63 mm kiiluda fr 16/32 mm (kulu 35 kg/m²) ja fr 4/16 mm (kulu 15 kg/m²) E≥170 MP H=30 cm Keskliivast dreenkiht (Kf>2,0; tihendustegur 1,0) H≤30 cm Täiteliiv (Kf>0,5; vt märkus 3) H=40 cm Olemasolev mineraalpinnas (täiteliiv, kruus) 4.1.4 Sõidutee betoonkivisillutiskatend Tüüp 2b Betoonkivisillutis (murukivi) H = 8 cm Tasanduskiht (liiv, sõelmed) H ≤ 3 cm Paekillustikust alus fr 32/63 mm kiiluda fr 16/32 mm (kulu 35 kg/m²) ja fr 4/16 mm (kulu 15 kg/m²) E≥170 MP H=30 cm Keskliivast dreenkiht (Kf>2,0; tihendustegur 1,0) H≤30 cm Täiteliiv (Kf>0,5; vt märkus 3) H=40 cm Olemasolev mineraalpinnas (täiteliiv, kruus) 4.1.5 Kõnnitee ab-katend Tüüp 3 AC 8 surf H=5 cm Paekillustikust alus fr 32/63 mm kiiluda fr 16/32 mm K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  10/20 (kulu 35 kg/m²) ja fr 4/16 mm (kulu 15 kg/m²) E≥140 MP H=20 cm Keskliivast dreenkiht (Kf>1,0; tihendustegur 0,98) H≤20 cm Täiteliiv (Kf>0,5) vajadusel* H≥20 cm Olemasolev pinnas (savimöllmoreen) 4.1.6 Kõnnitee betoonkivikatend Tüüp 4 Betoonkivisillutis H = 6 cm Tasanduskiht (liiv, sõelmed) H ≤ 3 cm Paekillustikust alus fr 32/63 mm kiiluda fr 16/32 mm (kulu 35 kg/m²) ja fr 4/16 mm (kulu 15 kg/m²) E≥140 MP H=20 cm Keskliivast dreenkiht (Kf>1,0; tihendustegur 0,98) H≤20 cm Täiteliiv (Kf>0,5) H≥20 cm Olemasolev pinnas (savimöllmoreen) 4.1.7 Sõidutee ab-katendi taastamine Tüüp 5 AC 16 surf 70/100 H = 5 cm AC 32 base 70/100 H = 8 cm Paekillustikust alus fr 32/63 mm kiiluda fr 16/32 mm (kulu 35 kg/m²) ja fr 4/16 mm (kulu 15 kg/m²) E≥170 MP H≥30 cm Keskliivast dreenkiht (Kf>2,0; tihendustegur 1,0) vajadusel* 4.1.8 Sõidutee ab-katendi taastamine Tüüp 6 AC 16 surf 70/100 H = 5 cm AC 32 base 70/100 H = 8 cm Paekillustikust alus fr 32/63 mm kiiluda fr 16/32 mm (kulu 35 kg/m²) ja fr 4/16 mm (kulu 15 kg/m²) E≥170 MP H≥30 cm Keskliivast dreenkiht (Kf>2,0; tihendustegur 1,0) H≤30 cm Täide vastavalt eriosa projektile 4.1.9 Haljasala murukatend Tüüp 7 Kasvumuld ja murukülv H=15 cm Olemasoleva pinnase planeerimine / kohalik täitepinnas 4.1.10 Asfaltsegudes ja killustikalustes kasutatavatele jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Sõiduteel asfaltbetoonkatend Tüüp 1 asfaltsegude täitematerjalide kvaliteedinõuete määramisel on kasutatud "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise" (Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkiri nr 0314) Tabel 1 veergu nr 5 (6000 ≤ AKÖL 20 < 12000), Tabel 2 veergu „AKÖL 20 ≥ 6000“ ja Tabel 3 veergu „AKÖL 20 ≥ 1500“ (kulumiskindluse kvaliteedinõudeid on ala liikluskorrast lähtuvalt madala sõidukiiruse tõttu klassi võrra vähendatud). Prognoositav liiklussagedus on tabeliväärtustest väiksem, valitud kvaliteedinõuete väärtused on põhjendatud alal liikuvate ja seisvate raskeveokite tõttu - katendi nihkekindluse tagamiseks. Kõnnitee asfaltbetoonkatendi materjalidele on valitud madalamate kategooriatega kvaliteedinõuded. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  11/20 Killustikaluste materjali omaduste määramisel on kasutatud „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ Tabel 1 (Maanteeameti peadirektori 30.04.2012 käskkiri nr. 0167) veergu Nr 4. (AKÖL15 2500-8000 autot/ööp; aluste ülakihid ja ühekihilised alused). K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  12/20 Asfaltsegudes ja killustikalustes kasutatavatele jämetäitematerjalidele ja asfaltsegudele esitatavad miinimumnõuded (tabel 4.1) Purus- Purune- Kulumis- Plaatsus- Peen- Tera- tatud miskind- kindluse Külma- teguri AC segu AC surf osiste Kihi koostise pindade luse kate- kate- kindluse maksi- deformatsi segu sisalduse Materjal paksus kate- osakaalu gooria Los gooria kate- maalväär- ooni- kulumis- Katendi tüüp, märkused kate- h, cm gooria kate- Angeles Nordic gooria tuse kate- kindlus kindlus gooria GC gooria katsel katsel FNaCl / F gooria, PRDAIR AbrA f C LA AN Fl Sõidutee ab-katend Tüüp AC 16 surf 70/100 5 90/15 100/0 15 14 FNaCl4 15 2 PRDAIR 9 50 1/5/6. Täitematerjal 100% graniit või šlakk. Kõnnitee ab-katend, AC 8 surf 70/100 5 85/20 50/30 25 - - 25 4 - - täitematerjal 100% graniit või šlakk. AC 32 base Sõidutee ab-katend Tüüp 6-8 90/15 100/0 30 PN FNaCl4 15 4 PRDAIR 7 - 70/100 1/5/6. Ridakillustik fr 20-30 80/20 90/3 30 - F4 35 4 - - Kõik teed. 4/63 ja fr 2/32 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  13/20 4.1.11 Katendikonstruktsioonide märkused 1. Asfaltbetoonist katendikihid rajada ja materjalid peavad vastama "Asfaldist kadendikihtide ehitamise juhisele" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskirjaga nr 0314). Asfaltbetooni täitematerjalide jt. kvaliteedinõuded on esitatud seletuskirja tabelis p. 3.4.10 Asfaltsegudes ja killustikalustes kasutatavatele jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded." 2. Killustikalused rajada ridakillustikust fr 4/63 juhindudes "Killustikust katendikihtide ehitamise jehndist" (Maanteeameti peadirektori 30.04.2012 käskiri nr. 0167). Killustikaluste elastusmoodul tihendatud aluse pinnal mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega Emin = 170MPa ja kõnniteedel Emin = 140 MPa. 3. Tagada minimaalne esitatud dreenkihi paksus. Dreenkihi ja täitekihi kogupaksus ei tohi olla väiksem, kui projektis esitatu. Täitekihi alla jääv olemasolev pinnas ei tohi sisaldada orgaanilist osist üle 6%. Aluspinnasele paigaldatud täitekihi kandevõime peab tagama nõutava dreenkihi kandevõime. Dreenkihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65MPa. Nõutava kandevõimega muldkeha rajamiseks vajaliku täitekihi paksus kontrollida lähtuvalt projektis esitatud miinimumnõuetest konstruktsiooni kihipaksuste osas katselõikudega. Vajadusel rajatava täitekihi pakusust suurendada. Kuni sügavuseni 0.4 m katendi põhjast peab täiteliiv olema tihendatud: - ST ab-katend Tüüp 1/5/6 asukohtades tihendustegurini 1,0 - ülejäänud katenditel tihedustegurini 0,98 Täitepinnas, mis asub projekteeritud katendi põhjast arvestatuna 0,4 meetrist sügavamal, tuleb tihendada tihendustegurini 0,98. 4. Betoonist sillutisekivid peavad vastama standaridile EVS-EN 1338 "Betoonisst sillutisekivid", ilmastikukindluse klass 3. Kasutada graniitkillustiku baasil toodetud sillutisekive, mis on vastupidavad teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. 5. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektil saadava pinnasega või täiteliivaga, katta kasvumulla kihiga (h= 15cm) ning külvata muruseeme. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min 3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld tihendada nii, et i tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlbulikuks. 6. * - tähistatud dimensioonid on tüüplõike mõistes tinglikud, täpsed mõõdud ja kalded vastavalt asendiplaanile (joonis TL-2), vertikaalplaneeringule (joonis TL-3) ja tehnovõrkude lahendusele (joonis TL-4 ja vastavad projekti osad). 5 HALJASTUS Tänavahaljastus on projekteeritud Tähnase tee ja tanklakrundi vahelisele haljasribale. Puuliigiks on valitud läiklehine pärn (Tilia euchlora), mis talub kärpimist ja saastet ning ei ole väga laiuva võraga. Täiskasvanud puu hoiab oma vormi ja laiust ca 7m juures. Vajalik võib olla alumiste okste lõikus ja võra kujundamine alates 2m kõrguselt. Puude vahekaugus on 6m. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  14/20 5.1 ISTUTATAV TAIMMATERJAL Läiklehine pärn (Tilia euchlora) – 5tk Kõrgus 15- 16 (max20)m; Võra laius 5-6m; Kasvukoht: päike-poolvari; Õitseb VI-VII Laia ümara võraga suur puu, läikivroheline lehestik, õied kollakad, väikesed, lõhnavad. Eelistab viljakaid muldi. Talub pügamist. Istikute miinimumnõuded: Kõik istikud peavad olema liigi-, sordi- või vormiehtsad. Istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigi-, sordi- või vormitüüpilised. Istikutel ei tohi olla: o ohtlikke ja karantiinseid haigusi ega kahjureid; o kuivanud oksatüükaid ja oksi o rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi; o kuivamistunnuseid Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Istikud peavad olema liigi-, sordi- või vormiomaselt kujundatud (lõigatud). Istikud peavad olema kas konteineristikud või mullapalliga istikud. Konteineristikud: Istik peab olema kasvualuses hästi juurdunud. Nõu maht peab vastama istiku vanusele, suurus- või kvaliteediklassile ning liigi, sordi või vormi iseärasustele. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  15/20 Mullapalliga istikud: Istiku juurepalli suurus peab olema tasakaalus maapeale osa mõõtmetega, vastama istiku vanusele ja liigi, sordi või vormi iseärasustele.Pakkematerjal peab olema selline, et see laguneks mullas vähemalt 1 aasta jooksul. Haljastuses kasutatud läiklehised pärnad peavad olema 6 cm tüveläbimõõduga ja vähemalt 300cm kõrged ning vähim okste arv võras peab olema 11. Istik peab olema vähemalt kaks korda ümber istutatud. Tüve läbimõõt peab olema õiges suhtes taime kõrguse ja võra suurusega. Võra peab olema tasakaalus, st igas suunas ühtlane ja hästi arenenud. Istutada tohib vaid eelnevalt koolitatud puid. Soovitav on kasutada Eestiga samas kliimatsoonis kasvatatud istikuid. Taimede liigi ja sordi muutmine tuleb alati kooskõlastada projekteerijaga. 5.2 HALJASTUSE RAJAMISE NÕUDED Haljastuse projekteerimisel on lähtutud eelkõige Eesti Standardist „Linnatänavad” EVS 843:2016, kuid arvestatud ka Tlv määrusega 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“, MaaRyl 2010 ja selle juhendteatmikega RT 89-10620-et, RT 89-10639-et, RT 89-10727-et. Samadest normdokumentidest peab lähtuma ka haljastuse rajaja. Haljastöid võivad teostada ainult Kutsekoja Kutsestandardis kehtestatud kutseoskustega eriala spetsialist. • Kasvualuse koostis, lõimis, kogus, paksus Kasvualused mõõdetakse, koostis valitakse ja valmistatakse igale taimele aluspinnasest, kasvukohast ja kasutusotstarbest sõltuval viisil. Kasvualuse toitainesisaldus, happelisus, läbilaske- ja takistusvõime ning püsivus selgitatakse välja mullaanalüüside abil. Teostaja peab esitama tellijale mulla keemilise koostise kohta dokumentatsiooni. Kui see puudub, tuleb teostada mulla keemiline analüüs. Kasvualus tehakse kas kohalikust mättamullast, lisades mullaparandusaineid ja väetisi, või spetsiaalsest kasvumullast. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juurumbrohte. Kasvumulla mineraalosa võib sisaldada jämedat kruusa (6-20 mm läbimõõduga osakesi) kuni 10 kaaluprotsenti. Puude kasvumuld võib sisaldada jämedat kruusa ja väikesi kive (6-50 mm läbimõõduga osakesi) kuni 15 kaaluprotsenti. Kvaliteetne kasvualus peab olema niiskust ja toitaineid hoidev, vett läbilaskev, mitte mudastuv, mitte tihenev ja struktuurilt vastupidav. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Kasvualuse poorsus peab olema vähemalt 40%. Kasvualus peab üleni ja kogu sügavuselt olema ühtlane. Kasvualusele tuleb teostada mehaaniline ja toitainete analüüs. Seda tuleb teha töid alustades ja ka töötamise ajal. Mulla keemilise analüüsi tulemusena, kui mulla koostises on väikesi normist kõrvalekaldumisi, tuleb mulda parandada, et tagada vajalike toitainete olemasolu mullas. • Kasvualuse rajamine K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  16/20 Muru kasvualus peab jääma äärekivi või katendiga tasa. Murus paiknevad puude ja põõsaste kasvualused peavad jääma murust 50-100mm kõrgemaks. • Istutusaugu mõõtmed Projekteeritud puud tuleb istutada 1000x1000x1000mm istutusauku, mis täidetakse 100% kasvumullaga. Haljastuse projekteerimisel on arvestatud trasside paiknemisega. Mehhanismidega kaevamised trassidele lähemal kui 2 m on keelatud. Täiendavalt võib paigaldada juuretõkkekanga, kaitsmaks projekteeritud puude lähedusse jäävaid tehnorajatisi. • Taimmaterjal Soovitav on kasutada mullapalliga taimi, nende juured on kaitstud, kompaktselt välja arenenud. Istutatavate taimede istikud peavad olema liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigitüüpilised. Kasutada tohib ainult äsja välja kaevatud ning ilma juurekahjustusteta puittaimi. Enne istutamist tuleb kontrollida istikute juurekava ja vajadusel tuleb eemaldada vigastatud juured. Samuti tuleb eemaldada vigastatud võrsed. Jälgida, et juurekael poleks mullaga kaetud. • Istutamine Augu põhi vormitakse tagurpidi kausi kujuliseks, et ära hoida vee kogunemist istutusaugu põhja. Koht augu põhjas, kuhu asetatakse juurepall, tuleb tihendada, et ära hoida istutatud taime edasist mulla sisse vajumist. Juurepalliga istikud kastetakse enne istutamist läbimärjaks. Samuti tuleb istutusauk enne istutamist kasta. Istik tuleb istutada nii, et juurekael on 10-20 mm ümbritsevast mullapinnast ülevalpool. Juurepalliga istikuid käsitletakse nii, et juurepall ei laguneks enne istutamist. Kui juurepalli ümber olev kangas sisaldab tehiskiudu, siis eemaldatakse see riie istutuse ajal. Looduslikest materjalidest tehtud juurepalli sidumisnöörid avatakse alles siis, kui istikud on lõplikult auku paigaldatud. Puu istutamisel peab jääma puu juurekael mullapinna tasandile. Puu asend peab jääma vertikaalne, ka kallakutel. Istikut hoitakse augu kohal paigal, kuni auk on täidetud. Muld tihendatakse rohke kastmise teel ja surutakse kinni nii, et istik kinnitub mulda ja juured saavad hea kontakti mullaga. Samamoodi tegutseda ka põõsastega. Peale istutamist tuleb kasta 50-100 l veega. Kastetakse ka vihmaperioodil. • Multš Murualale projekteeritud puude alus katta keskmise fraktsiooniga männikoore multšiga (sorteeritud osakeste suurus 15-48 mm), et vältida niitmisel tehtavaid vigastusi ning põõsaaluste umbrohtumist. Hoiduda tuleb okste ning puu tüve katmisest multšiga, tuleb jätta u 10 cm raadiune must ala. Multšikiht peab olema 7-10 cm paksune. Multši koostises olevad koored ja raielaastud peavad olema ühetaolised, purustatud ja kõdunemata ega tohi sisaldada umbrohtu ega umbrohu seemneid. Multš laotatakse järgneva kasvuperioodi kevadel. Antud projektis on üksikpuude ümber planeeritud 7 cm paksune kiht, mille läbimõõt on 1 m. • Toestamine Puu toestatakse kuni kolme tugiteibaga (hööveldatud või kooritud ja vähemalt 5 cm läbimõõduga) K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  17/20 kohe pärast istutamist. Tugiteibad paigaldada väljapoole mullapalli enne istutusaugu kasvumullaga täitmist. Puu sidumiseks tugiteivaste külge tuleb kasutada pehmet ja laia linditaolist sidumismaterjali. Toestus peaks olema kuni 3 aastat ning igal aastal tuleb sidemeid uuendada. Tugiteibad peavad kogu haljasala ulatuses olema paigaldatud ühetaoliselt ja samas suunas. • Muru rajamine Teede- ja platsideäärsed haljasalad tuleb planeerida, vajadusel täiendada täitepinnasega, katta kasvualusega, paksusega 15 cm. Kasvualus tehakse kas kohalikust mättamullast, lisades mullaparandusaineid ja väetisi, või spetsiaalsest kasvumullast. Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Kasvualuse pind tuleb tasandada. Tasandatud pind tuleb tihendada rullides nii, et sinna ei jääks käimisel jälgi. Kasvualus ei tohi olla liiga tihenenud. Kasvualuste pinnad peavad olema tasased, ilma lohkudeta. Maapinna kõrgused peavad vastama projektile. Sajuvesi peab olema kalletega kasvualuse pinnalt ära juhitud. Muru kasvualus peab jääma äärekivi või katendiga tasa. Muruseeme peab olema varustatud sertifikaadiga, kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muru on soovitav külvata aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Seemnesegu tuleb külvata ühtlaselt, kas käsitsi või masinaga. Külv tuleb katta 1cm paksuselt mullaga ja rullida.Rajatava muru seemnesegu on alljärgnev (va rekreatsiooniala): punane aruhein (võsundiline) Festuca rubra rubra 80%, aasnurmikas Poa pratensis 5%, harilik kastehein Agrostis capillaris/lamba-aruhein Festuca ovina 5%, karjamaa raihein Lolium perenne 5%. Külvinorm on 20-25 g/m². • Tööde lõppedes peavad taimed, tugi- ja kaitsetarindid olema paigas. Tööjäljed peavad olema koristatud. Vajalikud hooldetööd ja parandused peavad olema teostatud. Murualadel ei tohi olla veeloike ega paljandeid. Taimeliigid ning taimede suurused peavad vastama dokumentidele. Haljastuse järelvalve peab teostama eriala spetsialist. 5.3 HOOLDAMINE Töövõtjal tuleb tagada teostatud haljastusele garantiihooldus kaheks vegetatsiooniperioodiks peale tööde üleandmist. Garantiihoolduse alla kuulub puude kastmine, vajadusel väetamine, toestamine, toestus rihmade olemasolu ja nende tugevuse kontrollimine, puu ümbruse hoidmine umbrohuvaba. Garantiikorras puu asendamine, kui see juhtus töövõtja tegemata tööde tõttu, va vandalismi korral. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  18/20 Säilitatavatel puudel tuleb teostada hoolduslõikus. Jälgida, et peale ehitustööde lõppemist ei oleks puudel tööde käigus vigastada saanud oksi – need peab eemaldama. Võrahooldust võib teha ainult eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). Regulaarselt (kord kuus) tuleb kontrollida tugiteivaste ja turvarihmade olemasolu ja seisukorda, vajadusel rihmasid lõdvemaks lasta. Vajadusel tuleb neid uuendada. Puude puhul tuleb teostada kastmist, mis on olulisim hooldustöö esimese kahe-kolme aasta jooksul pärast istutamist. Kohe pärast istutamist tuleb istikut kasta 50−100 liitrise veekogusega (sõltuvalt istiku suurusest). Kasta tuleb ka vihmaperioodil. Peale haljastuse rajamist tuleb igale puule jätta kastmisnõgu, mis likvideeritakse 2 aastat peale istutamist. Hiljem, kui taimed on kindlalt kasvama läinud, tuleb neid kasta ainult kestva kuiva perioodi ajal. Noorte, istutatud puude võra kujunduslõikusega võib alustada pärast puittaime juurdumist. Teedelt ei tohi lükata soolatud lund teeäärsetele puudele ja põõsastele. See kahjustab puid ning võib lühendada puittaimede kasvu ja ka iga. Muru: • muru peab olema terve, roheline, tihe, umbrohuvaba ja hästi hooldatud. Abinõusid rakendatakse regulaarselt, enne kui võimalikud kahjustused on välja kujunenud; • maksimaalne kõrgus on 10 cm, kogu kasvuperioodi jooksul; • niita tuleb nii sageli, et märgatavat niitmisjääki ei teki; • takistuste ümbrus tuleb puhastada nii sageli, et need ei erine piirkonna esteetilisest üldilmest; • nähtavad niitmisjäägid tuleb rehitseda; • väetamine tuleb teostada vastavalt pinnase viljakusanalüüsile; • kasta tuleb vajaduse korral; • õhustada tuleb vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui üks kord aasta jooksul; • servamine tuleb teostada nii tihedalt, et pidevalt on tagatud selged piirjooned; • umbrohutõrje tuleb teostada vastavalt vajadusele; • lehed tuleb riisuda vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui üks kord aasta jooksul; • aktiivse kasutuse korral säilitatakse muruala esteetilisena (tuleb rakendada eelpool loetletud nõudeid). • Esmane muru niitmine teostada haljastustöid teinud ettevõttel. Üksikud puud: • puud kasvavad üksikult murus • kujunduslõikus tuleb teostada vastavalt vajadusele; • hoolduslõikus teostada vastavalt vajadusele. 6 KESKKONNAKAITSE 6.1 JÄÄTMEKÄITLUS Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  19/20 käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada Rae vallavalitsuse vastava jäätmehoolde osakonnaga. Asfaltbetooni murdu ja üle jäävat pinnast ära vedav ettevõtte peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti Põhja regioonis, üle jääva kasvupinnase edasine kasutamine kooskõlastada sama ametiga. Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see Rae vallavalitsuses ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele. Pinnasereostuse ilmnemisel ettevalmistus- või ehitustööde tegemise ajal teatada sellest koheselt Rae vallavalitsusele Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb vedada seadusega lubatud kohtadesse. 7 TÖÖDE TEHNOLOOGIA Tööde tegemisel ja kvaliteedi tagamisel lähtuda kehtivatest juhenditest, normatiivdokumentidest ja standarditest. Enne ehitustööde alustamist tuleb Töövõtjal teavitada kohalikku omavalitsust ja teisi asjasse puutuvaid ametkondi. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega. Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Samuti raietööde kooskõlastamine asjasse puutuvate ametkondadega ja töölubade hankimine. Kaevetööd (projekteeritud uutel teedel) on ette nähtud teha vastavalt projekteeritud vertikaalplaneeringule ja katendikonstruktsioonidele ning olemasolevale ehitusgeoloogilisele olukorrale. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel peab Töövõtja koheselt teavitama Tellijat ja Projekteerijat. Ehitustööde teostamisel olemasolevate säilivate tehnovõrkude piirkonnas tagada nende puutumatus. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  20/20 Seletuskirja koostaja: Hendrik Kont ............................................ (allkiri) Taavi Agasild ............................................ (allkiri) K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 17050 Eelprojekt Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik, Tartu mnt 169 Mõigu OLEREX tankla teed- ja tehnovõrgud Faili nimi: 17050_EP_TL-3-01_v03_seletuskiri.docx 15.01.2018  Rae Vallavalitsus Teie 24.05.2018 [email protected] Aruküla tee 9 Meie 04.06.2018 nr 15-2/18/6167-6 Jüri aelvik, Rae vald, 75301, Harju maakond Ehitusloa nr 1812271/02535 eelnõu, Mõigu Olerex tankla teed ja tehnovõrgud Edastasite läbi ehitisregistri Maanteeametile kooskõlastamiseks ehitusloa nr 1812271/02353 eelnõu (Mõigu Olerex tankla teed ja tehnovõrgud, töö nr 17050). Maanteeamet, tutvunud ehitisregistrist kättesaadavate ehitusloa menetluse aluseks olevate projekti materjalidega, märgib järgmist. Ehitusloa eesmärgiks on anda luba reoveekanalisatsiooni survetoru, veetorustiku, drenaažitoru, teabetulba, B-kategooria gaasitoru ja parkla rajamiseks. Projekti aluseks on Tartu mnt 169 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Projekti alasse on kaasatud Tartu mnt 169 (65301:001:4682), 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T22 (65301:001:4683) ja 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T24 (65301:001:4685) kinnistud, mille riigivara valitseja on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maanteeamet. Kõnealustele kinnistutele kavandatakse Mõigu Olerex tanklahoone ning parkla. Samuti on projekti alasse kaasatud 1134 Mõigu ühendustee km 0,00-0,155 ning riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 5,65-5,77. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame ehitusloa nr 1812271/02353 eelnõu kõrvaltingimustega ning selle aluseks olevad projekti materjalid, mis on koostatud reoveekanalisatsiooni survetoru, veetorustiku, drenaažitoru, teabetulba, B-kategooria gaasitoru ja parkla rajamiseks. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Ehitustegevust ei tohi alustada seni, kuni maaomand kuulub riigile (Maanteeamet). 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile ([email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonnaga kooskõlastatud Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel juhinduda majandus- ja taristuministri 13. juuli 2015. a määrusest nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. 4. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 8. Tankla juurdepääsutee ( edaspidi ristumiskoht) kuulub riigitee 1134 aluse maa ulatuses riigitee koosseisu ning riigi omandisse. 9. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. 10. Ehitusloa taotlusele palume lisada kooskõlastatud projekt, kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. Ehitusloa taotlus esitada [email protected] . 11. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 12. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Ave Talli 6304844 [email protected] 2 (3) Merike Joonsaar 6119375 [email protected] 3 (3)  NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1481 ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE MUUTMISE KOKKULEPE JA ASJAÕIGUSLEPING Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla, notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 viiendal juunil kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal (05.06.2019. a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, kui riigivara valitseja, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on tõestajale tuntud isik (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Aktsiaselts ELVESO, registrikood 10096975, asukoht Ehituse tn 9, Jüri alevik, Rae vald, Harju maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Indrek Metusa, isikukood 37102120366, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. KOKKULEPPE ALUS JA EESMÄRK 1.1. Osalejad avaldavad ja kinnitavad, et viieteistkümnendal veebruaril käesoleval aastal (15.02.2019. a) on Omaniku ja aktsiaselts AQUA MARINA vahel sõlmitud leping pealkirjaga „Isiklike kasutusõiguste seadmise leping“ (edaspidi nimetatud Leping), mis on koostatud ja tõestatud Tartu notari, Aune Harujõe poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri nr 312 all. 1.2. Lepingus lepiti muuhulgas kokku käesoleva lepingu esemeks I olevale kinnistule registriosa numbriga 14306402, asukohaga 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T20, 1  Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond (edaspidi nimetatud lepingu ese I) aktsiaselts AQUA MARINA kasuks tasu eest vastavalt õigusaktides ettenähtud suurusele ja korrale tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus vee- ja kanalisatsioonitorustiku talumiseks vastavalt 15.02.2019. a sõlmitud lepingu punktidele 3.1, 3.2,3.5 ja 3.6 ning 15.02.2019. a sõlmitud lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. Nimetatud isiklik kasutusõigus on kinnistusraamatusse sisse kantud (registriosa number 14306402, kolmanda jao kanne nr 7). 1.3. Lepingus lepiti muuhulgas kokku käesoleva lepingu esemeks II olevale kinnistule registriosa numbriga 14295802, asukohaga 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T21, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond (edaspidi nimetatud lepingu ese II) aktsiaselts AQUA MARINA kasuks tasu eest vastavalt õigusaktides ettenähtud suurusele ja korrale tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks ja talumiseks vastavalt 15.02.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.3, 3.4, 3.5 ja 3.6 ning 15.02.2019 sõlmitud lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. Nimetatud isiklik kasutusõigus on kinnistusraamatusse sisse kantud (registriosa number 14295802, kolmanda jao kanne nr 5). 1.4. Õigustatud isik avaldab ja kinnitab, et kaheksandal aprillil käesoleval aastal (08.04.2019. a) on aktsiaselts AQUA MARINA ja Õigustatud isiku vahel sõlmitud leping peakirjaga „Isiklike kasutusõiguste üleandmise lepingud ja asjaõigusleping“, mis on koostatud ja tõestatud Tallinna notar Annika Kuimet poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatu registri nr 1766 all. Nimetatud lepingu alusel on muudetud lepingu eseme I kolmanda jao kannet nr 7 ja lepingu eseme II kolmanda jao kannet nr 5). Nimetatud üleandmise lepinguga on õigustatud isikuks saanud Aktsiaselts ELVESO. 1.5. Käesoleva kokkuleppe eesmärgiks on käesoleva lepingu punktis üks üks (1.1) nimetatud 15.02.2019. a sõlmitud Lepingu kolm kuus (3.6) muutmine ning uue kinnistamisavalduse tegemine. 2. LEPINGU ESEMED 2.1. Lepingu esemeks I on aadressil 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T20, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 2.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14306402, mille kohta avatud registriosast nähtuvad alljärgnevad andmed: kinnistu koosseis: maaüksuse katastritunnus 65301:001:3155, pindala 24337 m², aadress 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T20, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 2.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 2.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 2) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AS Gaasivõrgud (registrikood 12503841) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus kinnistul paikneva maagaasitorustiku (gaasitorustiku) ehitamiseks, omamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks, rekonstrueerimiseks, arendamiseks ja kasutamiseks (sh gaasitorustiku kaudu gaasi juhtimiseks) ning muul viisil ekspluateerimiseks gaasitorustiku talituse tagamise eesmärgil vastavalt 22.04.2015.a sõlmitud lepingu punktile kolm üks (3.1) ning lepingu lisaks olevale plaanile. Sisse kantud 28.04.2015. 16.01.2019 kinnistamisavalduse alusel muudetud 30.01.2019. Kohtunikuabi Katrin Kokk. 3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Tallinna linn kasuks. Tähtajatu ja tasuline asjaõigusseaduse prgr 158 ja 158 l järgne isiklik kasutusõigus valgusfoori, sademevee ärajuhtimise rajatise, reoveekanalisatsioonitorustiku, bussiootepaviljoni ehitamiseks, omamiseks, arendamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks rajatise talituse tagamise eesmärgil isikliku kasutusõiguse alal, milline on tähistatud 05.10.2015 lepingu lisades nr 2, 3, 4, 5, 6, 7 olevatel skeemidel , 05.10.2015 lepingu punktides 3.1. kuni 3.3. ; 3.5. ja 3.7. kokku lepitud tingimustel. 2  5.10.2015 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 16.10.2015. Kohtunikuabi Anu Kuus. 4) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975) kasuks. Tasuline isiklik kasutusõigus vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, omamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks, säilitamiseks, rekonstrueerimiseks, remontimiseks, korras hoidmiseks, hooldamiseks, asendamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks vastavalt 21.07.2016.a lepingu punktile 3 ja vastavalt 21.07.2016.a lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 21.07.2016 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 26.07.2016. Kohtunikuabi Elle Lumiste. 5) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 22.11.2017. a sõlmitud lepingu punktile kolm kolm (3.3), kolm kuus kolm (3.6.3), neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 22.11.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.11.2017. Kohtunikuabi Lii Hallikvee. 6) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Avalikes huvides tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 31.10.2018.a lepingu punktidele 3.1, 3.2, 3.4, 3.11, 3.12 ja 4 ning lepingu lisaks olevale plaanile 2. 31.10.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.11.2018. Kohtunikuabi Ester Kärtner. 7) Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975) kasuks. Tasu eest vastavalt õigusaktides ettenähtud suurusele ja korrale tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus vee- ja kanalisatsioonitorustiku talumiseks vastavalt 15.02.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.1, 3.2,3.5 ja 3.6 ning 15.02.2019 sõlmitud lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. Sisse kantud 20.02.2019. 8.04.2019 kinnistamisavalduse alusel muudetud 10.04.2019. Kohtunikuabi Tiina Kullamä. 8) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks aktsiaselts AQUA MARINA (registrikood 10120426) kasuks. Tasuline tähtajatu isiklik kasutusõigus vee- ja kanalisatsioonitorustiku talumiseks vastavalt 15.02.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.1., 3.2. ja 3.7. ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 15.02.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.02.2019. Kohtunikuabi Ülle Juhanson. 2.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 2.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (05.06.2019). 2.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuulva maaüksusega seotud: Ehitisregistri kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik maagaasi 220591692 jaotustorustik 0 kasutusel vallasasi Lasnamäe B3 sõidu- ja 220631676 14226 kasutusel kinnisasi kõnnitee 220631715 tänavavalgustus 130 kasutusel vallasasi 220631717 sidekaabelliin 789 kasutusel kinnisasi sade- ja 220631735 drenaaživete 698 kasutusel vallasasi kanalisatsioon elektrimaakaabe lliin 220631777 38 kasutusel vallasasi (foorijuhtimise kaabelliin) elektrimaakaabe 220631779 348 kasutusel vallasasi lliin ehitusluba 220851039 Drenaažitoru kinnisasi antud Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed lepingu eseme I suhtes kehtivate pantide, keeldude või arestide kohta. 3 2.5. E-notari teabesüsteemi andmetel ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid. 2.6. E-notari teabesüsteemi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi, mida käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval. 2.7. Lepingu esemeks II on aadressil 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T21, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 2.8. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14295802, mille kohta avatud registriosast nähtuvad alljärgnevad andmed: kinnistu koosseis: maaüksus katastritunnus 65301:001:3154, pindala 1691 m², aadress 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T21, Peetri alevik, Rae vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 2.8.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 2.8.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Tallinna linn kasuks. Tähtajatu ja tasuline asjaõigusseaduse prgr 158 ja 158 l järgne isiklik kasutusõigus sademeveekanalisatsiooni torustiku, drenaaži- ja reoveekanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, omamiseks, arendamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks rajatise talituse tagamise eesmärgil isikliku kasutusõiguse alal, milline on tähistatud 05.10.2015 lepingu lisaks nr 1 oleval skeemil , 05.10.2015 lepingu punktides 3.1. kuni 3.4. ja 3.7. kokku lepitud tingimustel. 5.10.2015 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 16.10.2015. Kohtunikuabi Anu Kuus. 3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. AÕS § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks viitega 23.07.2018 lepingu punktile 6.2 ning lepingu lisaks olevale plaanile nr 2. 23.07.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 31.07.2018. Kohtunikuabi Ülle Juhanson. 4) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Avalikes huvides tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 31.10.2018.a lepingu punktidele 3.1, 3.2, 3.3, 3.11, 3.12 ja 4 ning lepingu lisaks olevale plaanile 1. 31.10.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.11.2018. Kohtunikuabi Ester Kärtner. 5) Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975) kasuks. Tasu eest vastavalt õigusaktides ettenähtud suurusele ja korrale tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks ja talumiseks vastavalt 15.02.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.3, 3.4, 3.5 ja 3.6 ning 15.02.2019 sõlmitud lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. Sisse kantud 20.02.2019. 8.04.2019 kinnistamisavalduse alusel muudetud 10.04.2019. Kohtunikuabi Tiina Kullamä. 6) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks aktsiaselts AQUA MARINA (registrikood 10120426) kasuks. Tasuline tähtajatu isiklik kasutusõigus veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks ja talumiseks vastavalt 15.02.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.3., 3.4. ja 3.7. ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 15.02.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.02.2019. Kohtunikuabi Ülle Juhanson. 2.8.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 2.9. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (05.06.2019). 2.10. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuulva maaüksusega seotud: Ehitusalune Ehitisregistri kood Nimetus Staatus Liik pind m2 kasutusest 116024718 Kummiremont 27 vallasasi maas 116024719 Baarihoone 65 kasutusest vallasasi 4  maas 220631717 sidekaabelliin 789 kasutusel kinnisasi 220631779 elektrimaakaabelliin 348 kasutusel vallasasi ehitusluba 220852158 Teabetulp - kinnisasi antud Reoveekanalisatsioo 220850951 - ehitamisel kinnisasi ni survetoru 220850952 Veetorustik - ehitamisel kinnisasi Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis puuduvad andmed lepingu eseme II suhtes kehtivate pantide, keeldude või arestide kohta. 2.11. E-notari teabesüsteemi andmetel ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid. 2.12. E-notari teabesüsteemi kohaselt asuvad lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel järgmised kitsendused: Katastriüksuse 65301:001:3154 kitsendused: Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 119 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (MÕIGU 2); Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 169 m²; nähtus: riigimaantee (Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (48704JK); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 134 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: ulatus: 1691 m²; nähtus: tiheasustusala (Rae valla üldplaneering). Lepingu ese I ja lepingu ese II edaspidi ühiselt nimetatud lepingu ese/lepingu esemed. 3. OSALEJATE KINNITUSED 3.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 3.1.1. Omaniku ja Õigustatud isiku poolt ei ole Lepinguga seatud isiklike kasutusõiguste sisu muudetud ega isiklikke kasutusõigusi lõpetatud. 3.1.2. Lepingu punktis kaks (2) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 3.1.3. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud. 3.1.4. Isiklike kasutusõiguste muutmine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 24.05.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/321. 3.1.5. Lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 21.07.2017. a käskkirja nr 0186 ja Tallinna notar Marika Rei asendaja Kersti Paeveer poolt 29.10.2018. a registri nr 2739 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 3.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 3.2.1. Käesoleva lepingu punktis kaks kaks kaks (2.2.2) ja kaks kaheksa kaks (2.8.2) 5  nimetatud Õigustatud isikule kuuluvaid isiklikke kasutusõigusi ei ole võõrandatud, koormatud ega muul viisil käsutatud. 3.2.2. Õigustatud isik on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning Õigustatud isiku suhtes ei ole otsustatud lõpetamist. 3.2.3. Õigustatud isik ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega saneerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust. 3.2.4. Tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole juhatusest tagasi kutsutud ega tema volitusi tühistatud ja vajadusel neid on nõuetekohaselt pikendatud ning tal on kõik põhikirjast ja õigusaktidest tulenevad õigused ning äriühingusisesed kooskõlastused käesolev leping sõlmida Õigustatud isiku esindajana. 3.3. Osalejad kinnitavad, et: 3.3.1. Käesoleva lepingu punktis kaks kaks kaks (2.2.2) ja kaks kaheksa kaks (2.8.2) nimetatud Õigustatud isikule kuuluvate isiklike kasutusõiguste sisu ei ole muudetud, tühistatud ega seda ei ole lõpetatud ning käesoleva lepingu alusel isiklike kasutusõiguste muutmisega ei kahjustata lepingu punktis kaks kaks kaks (2.2.2) ja kaks kaheksa kaks (2.8.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve. 3.3.2. Lepingu sisu on neile teada ning nad loobuvad Lepingu ettelugemisest ning käesolevale lepingule lisamisest. 4. LEPINGUTE MUUTMINE 4.1. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud muuta Lepingu punkti kolm kuus (3.6) ja sõnastada see järgnevalt: kinnisasja osad antakse kasutamiseks tasuta. 4.2. Muus osas jääb Leping ning lepingu esemete suhtes seatud isiklike kasutusõiguste sisu muutmata. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eset I koormava isikliku kasutusõiguse muutmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi muuta Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14306402 kolmandasse jakku sisse kantud isikliku kasutusõiguse kannet jooksva kande numbriga seitse (7) Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975) kasuks alljärgnevalt: Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975) kasuks. Tasuta ja tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus vee- ja kanalisatsioonitorustiku talumiseks vastavalt 15.02.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.1, 3.2, 3.5 ja 3.6 ning 15.02.2019 sõlmitud lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eset II koormava isikliku kasutusõiguse muutmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi muuta Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14295802 kolmandasse jakku sisse kantud isikliku kasutusõiguse kannet jooksva kande numbriga viis (5) Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975) kasuks alljärgnevalt: Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975) kasuks. Tasuta ja tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks ja talumiseks vastavalt 15.02.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.3, 3.4, 3.5 ja 3.6 ning 15.02.2019 sõlmitud lepingu lisaks nr 2 6  olevale plaanile. 6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 6.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. 6.2. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. 7. OSALEJATE KONTAKTANDMED 7.1. Omanik: Maanteeamet, aadress: Teelise tn 4, Tallinn, telefon: +372 6119300, e-post [email protected]. 7.2. Õigustatud isik: Aktsiaselts ELVESO, aadress Ehituse tn 9, Jüri alevik, Rae vald, Harju maakond, telefon: +372 6031480, e-post: [email protected]. 7.3. Lepinguosalised on leppinud kokku, et käesoleva lepingu punktides seitse üks (7.1) ja seitse kaks (7.2) esitatud andmete muutumisest kohustuvad lepinguosalised teineteist kirjalikult informeerima. 8. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 8.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notariaalakti tõestaja büroos. 8.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja osaleja soovil paberkandjal või digitaalselt. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse osalejatele riigiportaalis www.eesti.ee juurdepääsuõigus käesoleva notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Eelnimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta. 8.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul. 9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 9.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 9.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 9.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Aktile lisatud plaanid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. 7 Notari tasu isikliku kasutusõiguse muutmise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu tõestamisel 12,00 eurot (tehinguväärtus 127,80 eurot: notari tasu seadus § 3, 6 lg 1, 10, 12, 23 p 2). Käibemaks 2,40 eurot. Kokku 14,40 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv lepingu esemel I isikliku kasutusõiguse muutmisel 2,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 4, § 354). Riigilõiv lepingu esemel II isikliku kasutusõiguse muutmisel 2,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 4, § 354). ____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri 8  Maanteeamet 09.12.2019 nr 7 VOLIKIRI Käesolevaga volitab AS Viimsi Keevitus, reg nr 10041320 Marek Noormets’a , IK 37106142714 taotlema luba teehoiuvälisteks tegevusteks teemaa-alal seoses Viadukti põik 6 ja Tartu mnt 169 liitumispunktide ehitusega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jaak Ritso AS Viimsi Keevitus Juhatuse liige KOOSKÕLASTATUD Maanteeameti põhja teehoiu osakond Jaan Saia, Harju maakonna liikluskorraldaja 27.11.2019. a reg. nr. 171357 Tingimustel: 1. Liikluse korraldamisel objektil juhinduda juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ MA 2018-009. 2. Kooskõlastus kehtib riigitee osas, teistele teedele paigaldatavad liikluskorraldusvahendid kooskõlastada nende teede omanikega 3. Riigiteel ehitusega seotud sõidukeid mitte peatada - parkida. 4. Vähemalt 24 tundi enne tööde alustamist või liikluskorralduse muutmist teavitada liikluspiirangutest ja tööde tegemisest Maanteeametit Tark Tee liikluspiirangute iseteeninduskeskkonnas, millele pääseb ligi Maanteeameti e-teeninduse kaudu. Kooskõlastatud liikluskorralduse joonised ei asenda teel ja teemaal töötamise luba Saatja: Enna Juhkam <[email protected]> Saadetud: 10.12.2019 09:01 Adressaat: Enna Juhkam <[email protected]> Teema: FW: Tartu mnt 169 Manused: Loa taotlus - Tartu mnt 169.asice From: Marek Noormets <[email protected]> Sent: Monday, December 09, 2019 2:35 PM To: [email protected] Subject: Tartu mnt 169 Tere! Saadan loa taotluse koos lisadega teehoiu väliseks tegevuseks tee maa-alal seoses Tartu mnt 169 vee ja kanalisatsioonitorustike liitumispunktide ehitamisega. Lugupidamisega Marek Noormets AS Viimsi Keevitus 53 015163