dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Andmekaitse Inspektsioon · 15. juuni 2022
Viit
2.2.-1/22/5
Registreeritud
15. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik
2.2.-1/2022
Vastutaja
Virve Lans (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
15. juuli 2022

Failid

  • 📎9-21890-4 15.06.2022 Valjaminev kiri.bdoc825 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 10134 TALLINN Justiitsministeerium TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatust palume anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi: „Vanglast, kriminaalhooldusest ja kinnisest lasteasutusest lahkunud noorte edasise toimetuleku ja retsidiivsuse monitooring“ A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Justiitsministeeriumi tellimisel viib Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut läbi noorte retsidiivsuse uuringu, mille täpsemad eesmärgid on: 1) Luua vanglasüsteemist lahkunud noorte edasise toimetuleku ja retsidiivsuse monitooringu mudel: metoodika, tööriistad ja korraldus; 2) Selgitada välja vanglasüsteemist lahkunud noorte toimetulek ja retsidiivsus ning sellega seonduvad tegurid. Tartu Ülikool töötab välja uuringu kontseptuaalse raamistiku, valmistab registriandmed ette ja teeb kvaliteedikontrolli, teostab empiirilise kontseptuaalse mudeli valideerimise, valib monitooringusüsteemi indikaatorid ning töötab välja ja valideerib monitooringu indikaatorsüsteemi. Tegu on ühekordse uuringu ja andmekorjega, mille tulemuste pinnalt saab otsustada jätkuuringute korraldamise ja selle reguleerimise. Uuring hõlmab teaduskirjanduse ja registriandmete analüüsi, kontseptuaalse mudeli empiirilist valideerimist (mudeli andmepõhise kvantitatiivsele valideerimisele lisandub kvalitatiivne valideerimine koostöös valdkonna spetsialistide-ekspertidega), empiirilise mudeli elementide (tunnuste) sobivuse hindamist lähtuvalt indikaatorite kvaliteedikriteeriumitele (SMART) (nt asja- ja ajakohasus, usaldusväärsus, tundlikkus, maksumus jne) ning selle põhjal andmestikust sobivate indikaatortunnuste valikut, ning nende baasil indikaatorsüsteemi loomist, mida valideeritakse nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivsetele ekspertarvamustele tuginedes. Lisaks tehakse uuringu tulemusena ettepanekuid edaspidiseks andmekorjeks ja monitooringu kasutamiseks. 1 Kohtueelse menetluse dokumendid ja registriandmed on registripäringus ühendatud. Kuna uuringu eesmärkide saavutamiseks vajaliku mitmekülgse informatsiooni noorte retsidiivsuse kohta saadakse ühest andmebaasist. Uuringu läbiviimiseks on vajalik töötada isikustatud päringu tulemusena saadud andmetega. Kvantitatiivne registriandmete analüüs käsitleb üldkogumit kirjeldavat analüüsi (anonüümsed andmed). Teemakohaste andmete (tunnuste loetelu vt punktis 5.1) osas tehakse andmepäringud järgmistest registritest: Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (KIR), Kohtute infosüsteem (KIS), e-toimik, Prokuratuuri infosüsteem (PRIS), Politsei-ja piirivalveametnike andmekogu (POLIS), Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (EMPIS2), Eesti Hariduse infosüsteem (EHIS), Töötamise register (TÖR), Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) Isikuandmed ise ei ole selle uuringu jaoks olulised ja need kustutatakse pärast andmete ühildamist loodud andmebaasist. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu Korduvkuritööd ehk retsidiivsus on kriminoloogias ja õigussotsioloogias olnud üks põhilisi uurimisvaldkondi retsidiivsuse uuringuid. Esimene retsidiivsuse järgnevusuuring viidi läbi 2010 2 aastal1 , mis keskendus retsidiivsusnäitajatele, retsidiivsusriski hindamisele ja vanglast vabanenute kohanemisele tavaelus. 2017. aastal viidi läbi järgmine uuring2 , mis tõi välja, et 2011-2016 vanglast vabanenute (lisaks need, kelle menetlus lõpetati, kes suunati kriminaalhooldusele ja keda karistati rahatrahviga) retsidiivsuse määr oli kõige kõrgem reaalse vangistusega karistatutel (29%), seejärel kriminaalhooldusele suunatutel (20%), järgnesid rahalise karistuse saanud (14%) ja kõige väiksem oli see nendel, kelle kriminaalmenetlus lõpetati otstarbekusest (11%). Korduvkuriteo toimepanemise risk on kõige suurem esimese aasta jooksul pärast vanglast vabanemist (või menetluse lõpetamist või süüdi mõistmist). Viiendik vanglast vabanenutest sooritas uue kuriteo aasta jooksul pärast vabanemist. Kõige kõrgem on varavastase kuriteo sooritanute retsidiivsus ja kõige väiksem raske isikuvastase kuriteo sooritanute retsidiivsus. Kõige suurem retsidiivsust soodustav tegur on narkootikumide tarvitamine, kahe aasta jooksul on narkootikumide tarvitajatest retsidiivsed neli viiendikku. Alla 18aastaste retsidiivsus 2 aasta jooksul oli 80%, 18-26aastastel 59%. Mida vanem vanusegrupp, seda madalam on ka retsidiivsus. Retsidiivsuse kõrgemat määra nooremates vanusrühmades kinnitab ka teiste riikide kogemus3. Hetkel on Eestis käimas RITA 2 programmi raames noorte õigusrikkujate uuring, mis keskendub 2018. aastal jõustunud laste ja noorte õigusrikkumiste menetluspraktikate ja õigusrikkumiste tagajärgede süsteemi muudatuste mõjule, kohtueelsetele ettekannetele ning laste ja noorte menetluskogemuste kaardistamisele 4 . Vanglast vabanenute kohanemist tavaeluga on hiljuti analüüsitud uurimisprojekti „Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine“ raames 5 . Ühe tulemusena jõuti järelduseni, et otseselt puudub retsidiivsuse ja teenusel osalemise vahel seos. Seega võib öelda, et läbi on viidud ridamisi uuringuid, mis on oluliseks lähtekohaks noorte toimetuleku ja retsidiivsusmonitooringu välja töötamisel. 1 Ahven, A., Salla, J., Vahtrus, S. (2010). Retsidiivsus Eestis. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/contenteditors/TOF/TOF_uuringud/26_retsidiivsus_l6ppraport.pdf 2 Ahven, A., Roots, A., Sööt, M-L. (2018). Retsidiivsus Eestis 2017. Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika uuringud 27. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/retsidiivsuseestis_2017.pdf 3 Durose, M. R., Cooper, A. D., Snyder, H. N. (2014). Recidivism of prisoners released in 30 states in 2005: patterns from 2005-2010. Special Report. U.S. Department of Justice. https://intranet.americansforthearts.org/sites/default/files/recidivism0510.pdf 4 LSVJS20442 (hange 223041 ja RITA2/084 ) "Noorte õigusrikkujate uuring (18.08.2020−31.03.2021)", Siim Espenberg, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut. 5 Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine (2020). https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vanglast_vabanenute_tugiteenus e_tulemuslikkuse_hindamine.pdf 3 Hetkel puudub terviklik ja regulaarne ülevaade noore käekäigust ja toimetulekust peale vanglast, kriminaalhoolduselt ja kinnisest lasteasutusest vabanemist, kuidas see on aja jooksul muutunud ning milliste teguritega see kõige enam seondub. Kuigi on teada, et noorte retsidiivsus on kõrge, siis vähe on infot selle kohta, millised on olnud need võimalikud põhjused retsidiivsuse kujunemise juures, millised tegurid soodustavad uue kuriteo toimepanemist ja millised on olnud suurimad takistused õiguskuuleka elu elamisel ning kuidas töö noorega asutustes ja hiljem kogukonnas on noore käekäiku mõjutanud. Puudub ülevaade noore sotsiaalsest, hariduslikust ja tööalasest toimetulekust peale vanglast, kinnisest asutusest ja kriminaalhooldusest lahkumisest. Senimaani ei ole ka ühest hindamisraamistikku, kuidas, kui tihti ja milliste näitajate osas noorte õigusrikkujate käekäiku ja toimetulekut hinnata. Teenusega analüüsitakse Eestis esmakordselt vanglasüsteemist lahkunud noorte toimetulekut ja retsidiivsust. Uuringuga luuakse uudne monitooringu mudel, mis põhineb algupärasel käsitlusel ning loob valdkonda uut teadmist. Vaatluse alla võetakse noored, kes vabanesid aastal. Analüüs käsitleks seega noorte toimetuleku ja retsidiivsust kuni kahe aasta jooksul peale vabanemist. Sihtrühm: Vanglast vabanenud süüdimõistetud noored vanuses 14-17 ja 18-20 aastat. Sihtrühma suurus aastas u 50. Kriminaalhooldusest vabanenud noored (va väärteo ÜKT-lased) vanuses 14-17 ja 18-20 aastat. Sihtrühma suurus aastas u 160. Kahtlustatavana ülekuulatud noored vanuses 14-17 ja 18-20 aastat. Valimi suurus on aastas mitte rohkem kui 150. Kahtlustatavana ülekuulatud noored on uuringu jaoks vajalikud, sest see annab indikaatori noorte käekäigu osas, millisel ajahetkel satuvad taas õiguskaitseorganite vaatevälja (nt peale vanglast vabanemist või kriminaalhoolduse lõppu). Ühtlasi on see üks retsidiivsuse mõõtmise võimalusi. Noored vanuses 14-17 ja 18-20, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 201 - § 203 alusel. Sihtrühma suurus mitte rohkem kui 3000 kriminaalmenetluse lõpetamist aastatel 2018- 2020. Antud sihtgruppi kuuluvad noored võivad olla juba sattunud justiitssüsteemi ning antud sihtrühma lisamine uuringu valimisse annab aimu sellest kas selle sätte alusel otsuse saanud noored on retsidiivsed ehk mis neist on peale seda karistust edasi saanud. Uuringute põhjal on välja toodud, et retsidiivsus on läbi aastate olnud kõige kõrgem vanglas karistuse lõpuni kandnutel ning madalaim neil, kelle suhtes kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati. Seetõttu on antud sihtrühm uuringu mõistes oluline. Tellitavast teenusest saadav kasu on laiem kui üksnes tellija tegevuse läbiviimiseks. Tegemist on rakendusuuringuga, mis annab olulist sisendit vanglasüsteemist vabanenud noortele kavandatavate toetusmeetmete planeerimisel, nii Justiitsministeeriumi kui ka teiste ministeeriumite valitsemisalas (sh tööturu, hariduse ja sotsiaalkaitse valdkonnas). Arendatavat monitooringusüsteemi on võimalik edaspidi kohaldada ka täiskasvanud kriminaalhooldusaluste ja vanglast vabanenute puhul, kui ka muude sotsiaalvaldkondade uurimisel. Tulemused panustavad oluliselt Tartu Ülikooli õppe- ja teadustöösse. Projekti tulemused on aluseks teaduspublikatsioonidele, seega on võimalik saadud teadmisi kasutada teiste osaliste poolt, sh rahvusvaheliselt Uuringu on tellinud Justiitsministeerium ning see on vajalik poliitikakujundamiseks tulevikus ning viiakse läbi avalikes huvides. Uuringu tulemusena valmivad aruanne ja teadusartiklid, mis aitavad arendada noorte õigusrikkujate kohtlemispraktikat ja seeläbi 4 tagada, et noorte taasühiskonnastamisel nende vajadustest ja soodustatakse noorte hakkamasaamist ühiskonnas. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Kogu uuringu läbiviimisel lähtume inimuuringute teaduseetika headest tavadest, andmekaitse põhimõtetest ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest nagu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadusest (IKS). Uuringu läbiviimisel järgitakse järgmiseid põhimõtteid: 5 Välditakse üleliigsete andmete kogumist ja haavatava sihtrühma (alaealised ja noored õigusrikkujad) üle-uurimist sellega, et kasutatakse retrospektiivseid andmeid. 1) Uuringus kogutud andmeid hoitakse konfidentsiaalsetena, andmete hoidmine ja töötlemine toimub turvatud Tartu Ülikooli serveris, millele on ligipääs vaid kõnealuse uuringu meeskonna liikmetel parooli alusel TÜ võrgus. Analüütikud järgivad konfidentsiaalsuse põhimõtet. TÜ uurimistiim näeb üksnes pseudonümiseeritud andmeid. 2) Analüüsi tulemused avalikustatakse vaid üldistatud ja umbisikulisel viisil, mis välistab personaalset identifitseerimist. 3) Minimeeritakse võimalikke kahjusid uuritavale. Kuna tegemist on olemasolevate andmebaaside retrospektiivse analüüsiga, siis isiklikke kontakte noorte õigusrikkujatega ei toimu ning nende igasugune kahjustamine on välistatud. Aruannetes esitatakse tulemused ainult üldistatud kujul. Juhtumite analüüsidest eemaldatakse kõik isikuga seotud otsene info (nimi, sünniaeg, isikukood, kohtuotsuse number) ja esitatakse need nii, et juhtumianalüüsi kirjelduse järgi ei ole võimalik isikut tuvastada. 4) Isikuandmed kustutatakse andmestikust kohe, kui nende kasutamise eesmärk on täidetud ehk peale erinevatest andmebaasidest pärit andmete ühtsesse andmefaili sidumist. 5) Uuringust saadav kasu ühiskonnale on suurem kui uuringu läbiviimisega seotud potentsiaalsed riskid (sh isikuandmete kasutamisega seotud andmete lekke risk), kuna uuring on vajalik poliitikakujundamiseks tulevikus ning viiakse läbi avalikes huvides. Uuringu tulemusena valmivad aruanne ja teadusartiklid, mis aitavad noorte õigusrikkujate menetluspraktikaid tulevikus arendada nii, et see vastaks laste ja noorte vajadustele ning soodustaks, mitte kahjustaks, noorte hakkamasaamist ühiskonnas. Uuringu raames Tartu Ülikooli poolt läbi viidav statistilise pseudeomümiseeritud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja IKS-iga, andmebaasi loomisel ja analüüsidel lähtutakse IKS-i § 6 lõikest 5. Uuringus kasutatakse andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivaid andmeid IKS-is kirjeldatud põhjustel: 1) Pärast isiku tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; 2) Teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi; 3) Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Kuna uuringu on tellinud Justiitsministeerium, kes saab uuringu tulemustest otsese sisendi, et arendada tulevikus teenuseid noorte õigusrikkujate toimetuleku parandamiseks (sh vanglasüsteemist vabanenud noortele kavandatavate toetusmeetmete planeerimisel, nii Justiitsministeeriumi kui ka teiste ministeeriumite valitsemisalas), täidab uuring avalikku huvi ning on riiklikult huvipakkuv teema. Uuringu läbiviimiseks on olemas Tartu Ülikooli eetikakomitee kooskõlastus (lisa 3). D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Kokkuvõttes toimub töö andmetega kahes etapis. 6 1. etapp. Justiitsministeerium teostab vajalikud andmepäringud. Justiitsministeerium sõlmib töövõtulepingu Lisanna Lehesega, kes pseudonümiseerib päringutega saadud andmed. Seejärel edastab JuM pseudonümiseeritud andmed TÜ ühiskonnateaduste instituudi empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearule krüpteeritult elektrooniliselt meili teel .xlsx failitüübina. Üldkogumi andmed ei ole isikustatud. Igale juhtumile on lisatud unikaalne kood (UID), et oleks eristatavad kordumatud isikud. Andmete lahtikrüpteerimiseks on vajalik ID-kaart koos sertifikaatidega. *Pseudonümiseerimise läbi töölepingu alusel Tartu Ülikooli töötaja Lisanna Lehes. Uurimistiimini isikuandmetega andmestik ei jõua. Antud andmed on uuringu läbiviimiseks ning monitooringu loomiseks vajalikud tulenevalt teaduskirjanduse analüüsist. 1)JuM esitab andmepäringu KIR süsteemi perioodil 2018-2020 14-17 ja 18-20aastasena kriminaalhooldusest ja vanglast vabanenute suhtes. Analüüs käsitleks seega noorte toimetuleku ja retsidiivsust kuni kahe aasta jooksul peale vabanemist. Päringuga küsitakse: Isiku liik (staatus – kohtueelne, süüdimõistetu, kriminaalhooldus, käitumiskontroll); Arvel viibimise periood ja põhjus (nt EV/TEV/ karistuse lõpp) ja alus; karistuse määr ja §, aeg, kohtumaja; isiku tunnuskood; nimi; perenimi vangla; üksus; karistuse algus ja lõpp; korduvat arvel viibimist eeltoodu andmetega; Riskihindamise teemade punktihinnangud (teemad: alkohol, narkootikumid; Tervis ja emotsionaalne seisund; Toimetulek kinnipidamisasutuses- suitsiidirisk, enesekahjustamise risk, haavatavus; suhted ja elustiil; majanduslik toimetulek; kriminaalse käitumise teema; ohtlikkuse hindamine; süüdimõistetut iseloomustavad või iseloomustanud näitajad; lühi-ja pikaajaliste kokkusaamiste arv; rahvus, Kodakondsus, Emakeel, Eesti keele oskuse tase, RR elukoht (elukoha andmetest haldusüksuse täpsusega -maakond, vald, linn), Haridustase (konkreetse süüdimõistmise/arvel oleku ajal), Õppeasutus haldusüksuse täpsusega, omandamise algus ja lõpp, Riigikeele kursuste läbimise aeg ja tulemus, Programmis osalemine – algus ja lõpp, Tööhõive- hõivatuse liik, kehtivad töötamise kanded antud vangistuse ajal, Distsiplinaarkaristuste hulk, vabanemisfond, kohtueelne ettekanne. 2) JuM esitab andmepäringu e-toimiku süsteemi perioodil 2018-2020 14-17 ja 18- 20aastasena kriminaalhooldusest ja vanglast vabanenute suhtes. Tehtud KrMS § 201, § 202 ja § 203-1 alusel lõpetatud menetluste kohta, vahistamise asendamise taotlemise, vahistatuna ülekuulamiste ning vahistamismääruste kohta. Päringuga küsitakse väljavõtet järgmiste tunnuste kohta: vahistamistaotluse esitamise kuupäev, kahtlustatava sugu, kahtlustatava vanus, kuriteo kvalifikatsioon (KarS-i §, lg, p), vahistamismääruse kuupäev ja nr, vahistamistaotluse tulemus (rahuldati, rahuldati osaliselt, jäeti rahuldamata), vahistamise asendamine KrMS § 130 lg 32 alusel kinnisesse lasteasutusse paigutamisega (jah/ei). 3) JuM esitab andmepäringu PRIS süsteemi perioodil 2018-2020 14-17 aastased, kelle suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 201, § 202 või § 203-1 alusel. JuM poolt koostatud kõikne valim. Valimi täpne suurus selgub päringu tulemusel, eelduslikult on kõikse valimi suurus maksimaalselt kuni 100. Päringuga saadakse: kahtlustatava sugu ja vanus, kuriteo kvalifikatsioon (KarS-i §, lg, p), kahtlustatavana ülekuulamine (JAH/EI/ kuupäev), menetluse kestus kuudes, määratud kohustuste arv ja liik. 4) JuM esitab andmepäringu Politsei-ja piirivalveameti infosüsteemi POLIS (liidestus e- toimikuga) perioodil 2018-2020 14-17 ja 18-20 aastaste kahtlustatavana ülekuulamise kohta. Päringuga saadetakse: menetluse alustamise kuupäev, vahistatuna ülekuulamine (kuupäevad), menetluse staatus (lõppenud – JAH/EI) ja tulemus (süüdimõistmine – JAH/EI), võimaliku süüteo kvalifikatsioon (§), kohtuotsuse järgnemine 7 5) JuM esitab andmepäringu KIS-i perioodil 2018-2020 14-17aastaste ja 18-20aastaste kuriteo toime pannud isikute suhtes tehtud kohtuotsuste kohta ning alaealise mõjutusvahendi kohaldamise kohta. Päringuga küsitakse väljavõtet järgmiste tunnuste kohta: kriminaalasja või kohtuotsuse nr (pseudonümiseeritakse), kuriteo registreerimise kuupäev, lahendi tegemise ja jõustumise kuupäev, kohtumenetluse liik, süüdimõistetu sugu ja vanus, karistuse liik, alaealise mõjutusvahend (jah/ei) ja liik, karistuse kohaldamine tingimisi (jah/ei), kohtueelse ettekande koostamine (jah/ei). 6) JuM esitab andmepäringu EMPIS2-i perioodil 2018-2020 14-17aastaste ja 18- 20aastaste vanglast või kriminaalhoolduselt lahkunud noorte kohta. Päringuga küsitakse väljavõtet järgmiste tunnuste kohta: Arvel olemine: algus, lõpp; Riskirühma indikaator eemaldatud, sest see eeldaks riskirühma koodi pärimist ning algus ja lõpuaega. Eelnev töökogemus/töösuhte lõpetamise põhjus – kirjeldus; Tööturu teenused - nimetus 7) JuM esitab andmepäringu TÖR-i perioodil 2018-2020 14-17aastaste ja 18-20aastaste vanglast või kriminaalhoolduselt lahkunud noorte kohta. Päringuga küsitakse väljavõtet järgmiste tunnuste kohta: tööle registreerimise/arvelt maha võtmise kuupäev. 8) JuM esitab andmepäringu EHIS-i perioodil 2018-2020 14-17aastaste ja 18-20aastaste vanglast või kriminaalhoolduselt lahkunud noorte kohta. Päringuga küsitakse väljavõtet järgmiste tunnuste kohta: hariduse omandamise periood – kuupäevad; haridustase, mis omandati 9) JuM esitab andmepäringu STAR-i perioodil 2018-2020 14-17aastaste ja 18-20aastaste vanglast või kriminaalhoolduselt lahkunud noorte kohta. Päringuga küsitakse väljavõtet järgmiste tunnuste kohta:määratud teenuste liigid ja teenuste perioodi kestus (alg- ja lõppkuupäev(ad); asendushooldusele suunamise abinõu ja teenuse periood; Selleks, et õiguskaitse süsteemi andmebaaside ja EMPIS2, TÖR, STAR ja EHIS andmeid omavahel ühildada, on vajalik kasutada sidumiseks nime ja isikukoodi. Isikuandmed ise ei ole selle uuringu jaoks olulised ja need kustutatakse pärast andmete ühildamist loodud andmebaasist. 2. etapp. Justiitsministeerium edastab valimi puhastatud andmed TÜ-le isikustamata kujul. Igale juhtumile on lisatud unikaalne kood (UID). Andmed edastatakse pseudonümiseeritud kujul ja krüpteeritult elektrooniliselt meili teel .xlsx failitüübina. Andmete lahtikrüpteerimiseks on vajalik ID-kaart koos sertifikaatidega. Uurimistiimile ei looda otsejuurdepääse andmebaasidele. Isikustamata andmeid töötleb lepingu alusel Lisanna Lehes, kes pseudonümiseerib andmestiku. Andmestik, mida pseudonümiseeritakse sisaldab järgnevaid tunnuseid: KIR: Isiku nimi, isikukood (nimi ega isikukood ei ole peale pseudonümiseerimist kättesaadavad), Isiku liik (staatus – kohtueelne, süüdimõistetu, kriminaalhooldus, käitumiskontroll); Arvel viibimise periood ja põhjus (nt EV/TEV/ karistuse lõpp) ja alus; karistuse määr ja §, aeg, kohtumaja; isiku tunnuskood; nimi; perenimi vangla; üksus; karistuse algus ja lõpp; korduvat arvel viibimist eeltoodu andmetega; Riskihindamise teemade punktihinnangud 0-2 (teemad: alkohol, narkootikumid; Tervis ja emotsionaalne seisund; Toimetulek kinnipidamisasutuses- suitsiidirisk, enesekahjustamise risk, haavatavus; suhted ja elustiil; majanduslik toimetulek; kriminaalse käitumise teema; ohtlikkuse hindamine; süüdimõistetut iseloomustavad või iseloomustanud näitajad; lühi-ja pikaajaliste kokkusaamiste arv; rahvus, Kodakondsus, Emakeel, Eesti keele oskuse tase (0-C1), RR elukoht (elukoha andmetest haldusüksuse täpsusega), Haridustase (konkreetse süüdimõistmise/arvel oleku ajal), Õppeasutus - õppeasutus maakonna täpsusega, haridustase, omandamise algus ja lõpp, Riigikeele kursuste läbimine – aeg ja tase, Programmis osalemine – 8 algus ja lõpp, Tööhõive (kehtivad töötamise kanded, antud vangistuse ajal, hõivatuse liik), distsiplinaarkaristuste hulk - number või JAH/EI, vabanemisfond, kohtueelne ettekanne (vabavälja tekstid). Riskihindamise teemade punktihinnangud 0-2 (teemad: alkohol, narkootikumid; Tervis ja emotsionaalne seisund; suhted ja elustiil; majanduslik toimetulek – eeltoodud teemades Risk või ohtlikkus – JAH/EI. E-tomik: vahistamistaotluse esitamise kuupäev, kahtlustatava sugu, kahtlustatava vanus, kuriteo kvalifikatsioon (KarS-i §, lg, p), vahistamismääruse kuupäev ja nr, vahistamistaotluse tulemus (rahuldati, rahuldati osaliselt, jäeti rahuldamata), vahistamise asendamine KrMS § 130 lg 32 alusel kinnisesse lasteasutusse paigutamisega (jah/ei). KIS: (eemaldatakse pseudonümiseerimise käigus), kuriteo registreerimise kuupäev, lahendi tegemise ja jõustumise kuupäev, kohtumenetluse liik- nimetus, süüdimõistetu sugu ja vanus, karistuse liik, alaealise mõjutusvahend (jah/ei) ja liik, karistuse kohaldamine tingimisi (jah/ei), kohtueelse ettekande koostamine (jah/ei). Polis: menetluse alustamise kuupäev, kahtlustatavana ülekuulamine (kuupäevad), menetluse staatus (lõppenud – JAH/EI) ja tulemus (süüdimõistmine – JAH/EI), võimaliku süüteo kvalifikatsioon (§), kohtuotsuse järgnemine (JAH/EI) PRIS: kahtlustatava sugu ja vanus, kuriteo kvalifikatsioon (KarS-i §, lg, p), prokuratuur ja osakond, menetluse kestus kuudes, määratud kohustuste arv ja liik, kahtlustatavana ülekuulamine (JAH/EI) EMPIS2: Arvel olemine: algus, lõpp; Riskirühma kuulumine – risk; Eelnev töökogemus/töösuhte lõpetamise põhjus – kirjeldus; Tööturu teenused - nimetus TÖR: tööle registreerimise/arvelt maha võtmise kuupäev. EHIS: hariduse omandamise periood – kuupäevad; haridustase, mis omandati (nimetus) STAR: määratud teenuste liigid ja teenuste perioodi kestus (alg- ja lõppkuupäev(ad); asendushooldusele suunamise abinõu (jah/ei) ja teenuse periood Eeltoodud tunnuste edastamise korral ei jõua TÜ uurimistiimini isikustatud andmeid. 9 1. Vastutava töötleja üldandmed6 1.1 Vastutava töötleja nimi Justiitsministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei 1.3 Registrikood või isikukood 70000898 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, Lossi aadressid 36-418, 51003 Tartu Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond, Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 ja Justiitsministeeriumi vanglate osakond, Jaama 7, Jõhvi, 41533 1.5 Asu- või elukoha aadress Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn (analoogne registrikandega) 1.6 Kontaktandmed Kertu Külaots [email protected] 620 8294 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Vabariigi Valitsuse seadus § 59 lg 1, Justiitsministeeriumi põhimääruse punkt 7 ja 9.3. 3. Uuringu tellija Justiitsministeerium Haridus- ja teadusministeerium on hinnanud ja kooskõlastanud teadus- ja arendustegevuse määratlusele vastavus ning on kinnitanud, et tellitav uuring on õigustatud riigihangete seaduses sätestatud teadus- ja arendusteenuse erandi kohaldamisele: Teadus- ja arendusteenuse erandi hinnang15.02.2021 nr 10- 1.1/21/152-3 6 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad 10 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Lähteülesandes mainitud registriandmete analüüsiks ettevalmistamine ja kvaliteedikontroll. Uuringu sellel etapil toimub registriandmete puhastamine, erinevatest registritest pärinevate andmete vastavuse analüüs, andmelünkade ja dubleerivate andmete tuvastamine ning andmete usaldusväärsuse kontroll. Töö käigus võib kerkida vajadus konsultatsioonideks registriomajate ja – haldajatega. Uuringu tulemusena tehakse ettepanekud andmekvaliteedi parandamiseks ja soovitused andmesisestuse muudatusteks. Teaduskirjanduse analüüsist lähtuvalt tehakse ettepanekud täiendavate andmete koguma hakkamiseks eri registrites. 1. Kontseptuaalse mudeli empiiriline valideerimine. Empiirilise valideerimise etapil leitakse kontseptuaalse mudeli erinevaid osi kajastavad tunnused (mudeli operatsionaliseerimine), testitakse mudeli elementide vahelisi empiirilisi seoseid ning valitakse erinevate empiiriliste mudelite seast välja kontseptuaalse mudeliga kõige paremini sobiv mudel. Mudeli andmepõhise kvantitatiivsele valideerimisele lisandub kvalitatiivne valideerimine koostöös valdkonna spetsialistide-ekspertidega. 2. Monitooringusüsteemi indikaatorite esmane valik. Töö sellel etapil hinnatakse empiirilise mudeli elementide (tunnuste) sobivust lähtuvalt indikaatorite kvaliteedikriteeriumitele (SMART) (nt asja- ja ajakohasus, usaldusväärsus, tundlikkus, maksumus jne) ning selle põhjal 11 valitakse andmestikust sobivad indikaatortunnused. 3. Monitooringu indikaatorsüsteemi väljatöötamine ja valideerimine. Eelmisel etapil väljaselekteeritud tunnuste analüüsi baasil luuakse kooskõlaline ja kontseptuaalse mudeli erinevaid elemente kajastav indikaatorsüsteem, mida valideeritakse nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivsetele ekspertarvamustele tuginedes. Uuringu tulemusena tehakse ettepanekud edaspidi jooksvalt monitooringu korraldamiseks. Andmestik säilitatakse Tartu Ülikooli serveris uurimisrühma kahe liikme (Roots, Kasearu) võrguketastel, millele pääseb ligi ainult kasutajatunnuse ja parooliga. Väljavõtteid andmestikust on plaanis kasutada üliõpilastöödes (magistritööd). Üliõpilastööde teemad kooskõlastatakse Justiitsministeeriumiga. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Vanglast vabanenud süüdimõistetud noored töödeldakse ning valimi suurus vanuses 14-17 ja 18-20 aastat. Sihtrühma suurus aastas u 50. Kriminaalhooldusest vabanenud noored (va teatud ÜKT-lased) vanuses 14-17 ja 18-20 aastat. Sihtrühma suurus aastas u 160 Kahtlustatavana ülekuulatud noored vanuses 14-17 ja 18-20 aastat. Valimi suurus on aastas mitte rohkem kui 150. Noored vanuses 14-17 ja 18-20, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 201 - § 203 alusel. Valimi suurus mitte rohkem kui 3000 kriminaalmenetluse lõpetamist aastatel 2018-2020. 12 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Justiitsministeerium teostab vajalikud andmepäringud. Andmeid pseudonümiseerib töölepingu alusel Lisanna Lehes. Seejärel edastab JM pseudonümiseeritud andmed TÜ ühiskonnateaduste instituudi empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearule krüpteeritult elektrooniliselt meili teel .xlsx failitüübina. Üldkogumi andmed ei ole isikustatud. Igale juhtumile on lisatud unikaalne kood (UID), et oleks eristatavad kordumatud isikud. Andmete lahtikrüpteerimiseks on vajalik ID-kaart koos sertifikaatidega. Pseudonümiseerimise läbi töölepingu alusel Tartu Ülikooli töötaja Lisanna Lehes. Uurimistiimini isikuandmetega andmestik ei jõua. Antud andmed on uuringu läbiviimiseks ning monitooringu loomiseks vajalikud tulenevalt teaduskirjanduse analüüsist. Pseudonümiseeritud andmed edastatakse Tartu ülikooli uurimistiimile, kes valmistab andmed analüüsiks ette ja teeb kvaliteedikontrolli, valib indikaatorid, valideerib empiirilise mudeli ja töötab andmete põhjal välja monitooringusüsteemi. KIR Isiku nimi, isikukood (nimi ega isikukood ei ole peale pseudonümiseerimist kättesaadavad), Isiku liik (staatus – kohtueelne, süüdimõistetu, kriminaalhooldus, käitumiskontroll); Arvel viibimise periood ja põhjus (nt EV/TEV/ karistuse lõpp) ja alus; karistuse määr ja §, aeg, kohtumaja; isiku tunnuskood; nimi; perenimi vangla; üksus; karistuse algus ja lõpp; korduvat arvel viibimist eeltoodu andmetega; Riskihindamise teemade punktihinnangud 0-2 (teemad: alkohol, narkootikumid; Tervis ja emotsionaalne seisund; Toimetulek kinnipidamisasutuses- suitsiidirisk, enesekahjustamise risk, haavatavus; suhted ja elustiil; majanduslik toimetulek; kriminaalse käitumise teema; ohtlikkuse hindamine; süüdimõistetut iseloomustavad või iseloomustanud näitajad; lühi-ja pikaajaliste kokkusaamiste arv; rahvus, Kodakondsus, Emakeel, Eesti keele oskuse tase (0-C1), RR elukoht (elukoha andmetest haldusüksuse täpsusega), Haridustase (konkreetse süüdimõistmise/arvel oleku ajal), Õppeasutus - õppeasutus maakonna täpsusega, haridustase, 13 omandamise algus ja lõpp, Riigikeele kursuste läbimine – aeg ja tase, Programmis osalemine – algus ja lõpp, Tööhõive, kehtivad töötamise kanded, antud vangistuse ajal, hõivatuse liik, distsiplinaarkaristuste hulk - number või JAH/EI, vabanemisfond, kohtueelne ettekanne (vabavälja tekstid). Riskihindamise teemade punktihinnangud 0-2 (teemad: alkohol, narkootikumid; Tervis ja emotsionaalne seisund; suhted ja elustiil; majanduslik toimetulek – eeltoodud teemades Risk või ohtlikkus – JAH/EI. 14 KIS: kriminaalasja või kohtuotsuse nr, kuriteo registreerimise kuupäev, lahendi tegemise ja jõustumise kuupäev, kohtumenetluse liik, süüdimõistetu sugu ja vanus, karistuse liik, alaealise mõjutusvahend (jah/ei) ja liik, karistuse kohaldamine tingimisi (jah/ei), kohtueelse ettekande koostamine (jah/ei). EMPIS2: Arvel olemine: algus, lõpp; Eelnev töökogemus/töösuhte lõpetamise põhjus – kirjeldus; Tööturu teenused – nimetus; TÖR: tööle registreerimise/arvelt maha võtmise kuupäev EHIS: hariduse omandamise periood – kuupäevad; haridustase, mis omandati e-toimik: vahistamistaotluse esitamise kuupäev, kahtlustatava sugu, kahtlustatava vanus, kuriteo kvalifikatsioon (KarS-i §, lg, p), vahistamismääruse kuupäev ja nr, vahistamistaotluse tulemus (rahuldati, rahuldati osaliselt, jäeti rahuldamata), vahistamise asendamine KrMS § 130 lg 32 alusel kinnisesse lasteasutusse paigutamisega (jah/ei). POLIS: menetluse alustamise kuupäev, kahtlustatavana ülekuulamine (kuupäevad), menetluse staatus (lõppenud – JAH/EI) ja tulemus (süüdimõistmine – JAH/EI), võimaliku süüteo kvalifikatsioon (§), kohtuotsuse järgnemine (JAH/EI) PRIS: kahtlustatava sugu ja vanus, kuriteo kvalifikatsioon (KarS-i §, lg, p), prokuratuur ja osakond, menetluse kestus kuudes, määratud kohustuste arv ja liik, kahtlustatavana ülekuulamine (JAH/EI) EHIS: hariduse omandamise periood – kuupäevad; haridustase, mis omandati (nimetus) STAR: määratud teenuste liigid ja teenuste perioodi kestus (alg- ja lõppkuupäev(ad); asendushooldusele suunamise abinõu (jah/ei) ja teenuse periood; sugu ja vanus, karistuse 15 6. Isikuandmete allikad Justiitsministeerium: • E-toimik • Kohtute Infosüsteem KIS • Prokuratuuri Infosüsteem PRIS • Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu KIR • Politsei-ja piirivalveametnike andmekogu POLIS • Maksu-ja tolliameti andmebaas TÖR • Haridus-ja teadusministeeriumi andmebaas EHIS • Eesti Töötukassa andmebaas EMPIS2 • Sotsiaalkindlustusameti andmebaas STAR 7. Uuringu vajadusteks kogutud Uuringu läbiviija säilitab uuringu vajadusteks isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kogutud isikuandmeid pseudonümiseeritud kujul krüpteeritult kuni uuringu teostamise lõpuni, seejärel andmed kustutatakse/hävitatakse. Andmete hävitamise kohta koostatakse TÜ-s andmete hävitamise akt, mille eest vastutab uurimisprojekti juht Kairi Kasearu. Akt edastatakse uuringu tellijale. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Andmeid hakkab töölepingu alusel Lisanna (kodeerimise) viib läbi ... Lehes, kes pseudonümiseerib andmestiku, mille järel edastatakse andmed TÜ uurimistiimile 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast säilitatakse kogumise eesmärgi saavutamist. Uuringu läbiviija säilitab uuringu vajadusteks kogutud isikuandmeid (vt punkt 5.1.) pseudonümiseeritud kujul krüpteeritult kuni uuringu teostamise lõpuni (31.03.2023). Seejärel andmed kustutatakse/hävitatakse. Andmete hävitamise kohta koostatakse TÜ-s andmete hävitamise akt, mille eest vastutab TÜ uurimisprojekti juht Kairi Kasearu. Akt edastatakse uuringu tellijale ja Andmekaitseinspektsioonile. Justiitsministeerium hävitab andmed uuringu valmimise järel, mil on 16 allkirjastatud Tartu Ülikooli ja JuM vaheline tööde vastuvõtuakt (hiljemalt 2023 III kv). Seni säilitatakse andmed digitaalsel kujul JuM serveris, kus need on parooliga kaitstud tööarvutis ning eraldatud ligipääsuga uuringu JuM poolsele kontaktisikule. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti otsene teavitamine ei töötlemisest ole võimalik/põhjendatud, kuna: 1) Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; 2) Loa küsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega; 3) Nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust. 4) Lisaks eeldaks täiendavat teavitamist ka alaealiste vanemad, kes on uuringu valimis ning mis eeldaks veelgi rohkemate isikute teavitamist ning andmete pärimist. Justiitsministeeriumi veebilehel(https://www.just.ee/) teavitatakse uuringu läbiviimisest, vastavalt IKÜM artiklile 14, hiljemalt III kvartalil 2022. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki7 Ei, andmeid hoiustatakse TÜ meeskonna poolt NextCloud aka OwnCloud serverites, mis on TÜ-sisesed serverid. 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse - 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid - edastatakse 7 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. 17 10 Teave, mille esitamist peab vastutav - töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Isikuandmete töötlemise korral isikuandmete kaitseks rakendatud X organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus Lisa 3: Eetikakomitee kooskõlastus (335/T-23) X /digiallkirjastatud/ Rait Kuuse Asekantsler 18 Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Tartu Ülikool Registrikood või isikukood 74001073 Isikuandmete töötlemiskoha või Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut kohtade aadressid töökoha aadress: Lossi 36-418, 51003 Tartu Justiitsministeerium, Suur-Ameerika, Tallinn 10122 ja Vanglate osakond Jaama 7, Jõhvi, 41533 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Ülikooli 18, Tartu, 50090 Kontaktandmed Lisanna Lehes +372 5354 4951 [email protected] Rait Kuuse, asekantsler (digiallkirjastatud) Esindusõigust omava isiku ees- ja perekonnanimi, allkiri ning kuupäev Lisa nr 3 Eetikakomitee kooskõlastus Tartu Ülikooli eetikakomitee kooskõlastus (protokolli number 327/T-11) lisatakse taotluse juurde eraldi failina. 19
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel