From: Maire Iro
Sent: Monday, June 6, 2022 5:35 PM
To: 'Marie Viiol' <
[email protected]>
Subject: RE: Andmekaitse, pangasaladus
Tere, Marie!
Saadan inspektsiooni kommentaarid, nagu hommikul lubatud.
1) Mul on küsimus pankade kohta. Millal ja mis tingimustel võiks pank avaldada inimese kohta
infot kolmandatele osapooltele? Mis infot pank võib inimese kohta ise vaadata ja jälgida? Kas
kuskil on kirjas need reeglid, et inimesel oleks mingi teatud kindlus oma andeme kaitsest?
Need reeglid peavad olema kirjas iga panga andmekaitsetingimustes.
Andmekaitsetingimused peavad andma panga kliendile vastuse, kas ja milliseid andmeid
antakse edasi kolmandatele osapooltele, kellele täpselt ning millistel tingimustel. Sealhulgas
peab olema selgelt välja toodud, millisel õiguslikul alusel selline edastamine toimub.
Ka see, milliseid andmeid pank oma kliendi kohta kogub ja mis eesmärgil, peab olema
andmekaitsetingimustes selgelt ja läbipaistvalt lahti kirjutatud. Vajadusel saab selgitamisel
abiks olla ka panga andmekaitsespetsialist.
Pangas ma mõtlesin näiteks seda, et mis infot saavad teised pangad maksekäitumise kohta - kui
üldse ja millal ning kuhu seda infot antakse?
Maksekäitumise kohta võib olla vajalik teistelt pankadelt andmeid saada näiteks
krediidivõimelisuse hindamiseks laenulepingu sõlmimise eel. Sel juhul peab pank eelnevalt
kliendile selgitama, milliseid andmeid ja mille jaoks neil teistelt pankadelt vaja on.
Inimese enda nõusoleku alusel võib samuti teise panka andmeid edastada. Sel põhimõttel
toimib näiteks võimalus kuvada internetipangas ka oma teiste pankade kontoseisu. Kui klient
kasutab peamiselt ühe panga internetipanka ning soovib sinna sisse logides näha ka oma
kontosid teistes pankades, siis selline andmeedastus toimub inimese enda nõusoleku alusel.
Soovitan selle teema juurde küsida konkreetseid praktilise elu näiteid pankadelt, kes oskavad oma
andmetöötlusprotsesse kõige paremini selgitada ning teavad ka oma klientide peamisi muresid.
2) Teine küsimus on andmete avaldamise kohta sotsiaalmeedias. Kui palju ja mis andmeid võiks
avaldada sotsiaalmeedias kellegi kohta ja kas see on ka karistatav? Näiteks kui pannakse üle
võlgnike või muud sellist?
Lühike vastus sellele küsimusele on, et ilma inimese enda nõusolekuta ei tohi tema kohta
mitte midagi sotsiaalmeediasse üles panna.
Mis puudutab võlgnike gruppe, siis sellest teemast on Geenius juba ka kirjutanud. Viimati
andsime kommentaare veebruaris: https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/aki-tegi-
ettekirjutuse-facebooki-volagruppide-haldajale-volgnike-andmeid-ei-tohi-avalikku-habiposti-
riputada/ Ehk saad siit juba mõtteid juurde. Jagan ka tol korral Geeniusele antud
kommentaare, kuna siin on teema üsna põhjalikult lahti selgitatud:
Võlaandmete avalikustamine on läbi aegade olnud problemaatiline teema.
Andmekaitse Inspektsioon on saanud arvukaid kaebusi seoses eraisikute võlaandmete
avalikustamisega sotsiaalmeedias. Ehkki võlgnike andmete avalikustamine võib
esmapilgul tunduda õigustatuna, on siin tegelikkuses mitmeid riske. Inspektsioon ei
õigusta kindlasti võlgu jäämist ega lepingu rikkumist. Võlgniku sotsiaalmeedias
avalikku häbiposti riputamine ei ole siin aga lahenduseks. Võlgade sissenõudmisele
see kaasa ei aita, vaid pigem tekitab osapoolte vahele lisapingeid.
Võlaandmete avaldamisele kehtivad väga selged reeglid. Piiramata inimeste hulgal,
kellel konkreetse võlgnikuga igasugune seos puudub, ei ole seda infot vaja. Küll aga
võib konkreetse inimese maksekäitumisest ülevaate saamine olla vajalik ja
põhjendatud näiteks enne temaga laenulepingu sõlmimist või üürilepingu sõlmimise
eel. Sellistes olukordades saab konkreetse inimese võlaandmeid kontrollida
maksehäireregistritest, kus avaldatud info peab olema kontrollitud ja ligipääsetav
ainult õigustatud huvi olemasolul. Facebookis on kontrollimata võlainfo nähtav
kõigile. Sageli lisatakse postituste juurde ka solvavaid või halvustavaid kommentaare,
naeruvääristatakse või ka lausa ähvardatakse oletatavat võlgnikku. See on kindlasti
ülemäärane ja lubamatu. Solvangute ja ähvardustega liituvad postituste all tihtipeale
ka võõrad inimesed, kellel endal kõnealuse inimesega mingisugust kokkupuudet ei
ole.
Sotsiaalmeedias teise inimese kohta info avalikustamisel ei ole mingisugust eelnevat
kontrolli ja seega ei saa kunagi kindel olla, kas kontrollimata teave ka päriselt tõele
vastab. Teadmatusest võib niimoodi teise inimese kohta jagada väärinfot, mis tema
edasise elu täielikult ära rikub. Ka seda ei ole ju taustainfot teadmata kuidagi
võimalik sotsiaalmeedias kindlaks teha, kas tegemist on päris murega või
pahatahtliku laimuga. Teadmatusest või pahatahtlikkusest ausat inimest petturiks või
võlgnikuks tembeldades ja seda infot edasi levitades, mõjutame nii tema kui ta
lähedaste elu.
Siinkohal võiks igaüks mõelda, kuidas ta end tunneks, kui avastab ühel hetkel
sotsiaalmeediast enda või oma lähedase kohta mõne taolise postituse. Vihahoos
tehtud laimupostitus või ekslikult vale inimese kohta jagatud hoiatused ja kriitika
tekitavad palju ebameeldivusi. Nii võib inimene tulevikus ilma jääda näiteks soovitud
üürikorterist või uuest töökohast. See võib mõjutada tema suhteid ja elukäiku veel
pikalt. Praktikas esineb olukordi, kus on internetist infot otsides sassi aetud ka
nimekaimud, jagatud infot koos hoopis teise inimese pildi või andmetega. See kõik
tekitab segadust ja ebameeldivusi inimestele, kes üldse asjasse ei puutu.
Samuti peab inimestele jääma ka võimalus ennast parandada. Kui elus keerulisse
olukorda sattunud inimene on oma võlad tasunud või teod heastanud, siis ei peaks
vana info tema kohta igaveseks internetti ringlema jääma. Sotsiaalmeediasse
postitatud info hakkab aga sageli oma elu elama ning seda hiljem tagasi võtta või
heastada on praktiliselt võimatu.
Võlaandmete avaldamisele kehtivad väga selged reeglid. Eraisikust võlgnike
isikuandmete avalikustamine piiramata inimeste hulgale internetis ei ole ilma inimese
enda nõusolekuta lubatud. Võlaandmeid võib kolmandale isikule edastada
krediidivõimelisuse hindamiseks, kui andmete õigsus ja edastamise õiguslik alus on
kontrollitud, andmeedastus registreeritud ning kinni on peetud andmete töötlemisele
seatud tähtaegadest (vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 10). Näiteks toimivad
sel põhimõttel maksehäireregistrid, kust võib õigustatud huvi olemasolul konkreetse
inimese võlaandmeid saada (nt laenulepingu sõlmimise eel).
Sotsiaalmeediakanalites, foorumites, võlausaldaja kodulehel või mujal, kus info on
nähtav laiale avalikkusele, ei ole lubatud eraisiku võlaandmeid avalikustada.
Võlgnikul on võimalus nõuda andmete avalikustajalt info maha võtmist. Kui see ei
anna soovitud tulemust, saab esitada kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile või
pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kelmuse ohvriks langemisel tuleks
pöörduda politseisse.
Ma tahaks omalt poolt kindlasti rõhutada, et gruppide sulgemise eesmärk ei ole
võlgnikke ja pettureid kuidagi kaitsta või õigustada. Igasuguseid olukordi võib elus
ette tulla. Võlgade sissenõudmiseks või kelmustega tegelemiseks on aga omad
kindlad protseduurid, mis aitavad neid olukordi lahendada ja ennetada.
*) Seega ma sooviksin teha loo tavainimestele, kes kirjutavad oma kogemusi, võlgnike või kelle
iganes infot internetti, kuid ei tea mis tagajärjed sellel võivad olla. Näiteks on igasugu iluteenuste
must nimekiri või üürivõlgnikute grupid olemas.
Lisaks eelnevale täpsustaksin siia juurde veel:
Tuleb teha vahet, kas me räägime eraisiku või ettevõtte andmetest. Isikuandmete kaitse
seadus kaitseb eraisikute andmeid. Ettevõttel ei ole eraelu ja isikuandmete kaitse nõuded ei
kohaldu andmetele, mis puudutavad juriidilise isiku tegevust. Kui kõne all on ettevõtte
osutatavad teenused ja nende kvaliteet või kui me räägime ettevõtte võlgnevustest, siis selles
osas andmekaitse nõuded ei kehti. Seega näiteks kogemusi erinevates ilusalongides teenuste
ostmisega võib ikka jagada. Samuti võib jagada sotsiaalmeedias tagasisidet majutusasutuste
külastamisel saadud elamusest, olgu see siis positiivne või negatiivne.
Loodan, et minu selgitusest on teema käsitlemisel abi. Kui tekkis lisaküsimusi, siis anna julgelt teada.
Vajadusel saan lisaks kommenteerida ka konkreetseid elulisi näiteid, kui need teema lahtikirjutamisel
peaks esile kerkima.
Heade soovidega
Maire Iro
[email protected]
627 4136, 5345 6900