dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Andmekaitse Inspektsioon · 13. juuni 2022
Viit
1.2.-3/22/1138
Registreeritud
13. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Geenius Meedia
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2022
Vastutaja
Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus.pdf201 KB

Sisu (failidest)

From: Maire Iro Sent: Monday, June 6, 2022 5:35 PM To: 'Marie Viiol' <[email protected]> Subject: RE: Andmekaitse, pangasaladus Tere, Marie! Saadan inspektsiooni kommentaarid, nagu hommikul lubatud. 1) Mul on küsimus pankade kohta. Millal ja mis tingimustel võiks pank avaldada inimese kohta infot kolmandatele osapooltele? Mis infot pank võib inimese kohta ise vaadata ja jälgida? Kas kuskil on kirjas need reeglid, et inimesel oleks mingi teatud kindlus oma andeme kaitsest? Need reeglid peavad olema kirjas iga panga andmekaitsetingimustes. Andmekaitsetingimused peavad andma panga kliendile vastuse, kas ja milliseid andmeid antakse edasi kolmandatele osapooltele, kellele täpselt ning millistel tingimustel. Sealhulgas peab olema selgelt välja toodud, millisel õiguslikul alusel selline edastamine toimub. Ka see, milliseid andmeid pank oma kliendi kohta kogub ja mis eesmärgil, peab olema andmekaitsetingimustes selgelt ja läbipaistvalt lahti kirjutatud. Vajadusel saab selgitamisel abiks olla ka panga andmekaitsespetsialist. Pangas ma mõtlesin näiteks seda, et mis infot saavad teised pangad maksekäitumise kohta - kui üldse ja millal ning kuhu seda infot antakse? Maksekäitumise kohta võib olla vajalik teistelt pankadelt andmeid saada näiteks krediidivõimelisuse hindamiseks laenulepingu sõlmimise eel. Sel juhul peab pank eelnevalt kliendile selgitama, milliseid andmeid ja mille jaoks neil teistelt pankadelt vaja on. Inimese enda nõusoleku alusel võib samuti teise panka andmeid edastada. Sel põhimõttel toimib näiteks võimalus kuvada internetipangas ka oma teiste pankade kontoseisu. Kui klient kasutab peamiselt ühe panga internetipanka ning soovib sinna sisse logides näha ka oma kontosid teistes pankades, siis selline andmeedastus toimub inimese enda nõusoleku alusel. Soovitan selle teema juurde küsida konkreetseid praktilise elu näiteid pankadelt, kes oskavad oma andmetöötlusprotsesse kõige paremini selgitada ning teavad ka oma klientide peamisi muresid. 2) Teine küsimus on andmete avaldamise kohta sotsiaalmeedias. Kui palju ja mis andmeid võiks avaldada sotsiaalmeedias kellegi kohta ja kas see on ka karistatav? Näiteks kui pannakse üle võlgnike või muud sellist? Lühike vastus sellele küsimusele on, et ilma inimese enda nõusolekuta ei tohi tema kohta mitte midagi sotsiaalmeediasse üles panna. Mis puudutab võlgnike gruppe, siis sellest teemast on Geenius juba ka kirjutanud. Viimati andsime kommentaare veebruaris: https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/aki-tegi- ettekirjutuse-facebooki-volagruppide-haldajale-volgnike-andmeid-ei-tohi-avalikku-habiposti- riputada/ Ehk saad siit juba mõtteid juurde. Jagan ka tol korral Geeniusele antud kommentaare, kuna siin on teema üsna põhjalikult lahti selgitatud: Võlaandmete avalikustamine on läbi aegade olnud problemaatiline teema. Andmekaitse Inspektsioon on saanud arvukaid kaebusi seoses eraisikute võlaandmete avalikustamisega sotsiaalmeedias. Ehkki võlgnike andmete avalikustamine võib esmapilgul tunduda õigustatuna, on siin tegelikkuses mitmeid riske. Inspektsioon ei õigusta kindlasti võlgu jäämist ega lepingu rikkumist. Võlgniku sotsiaalmeedias avalikku häbiposti riputamine ei ole siin aga lahenduseks. Võlgade sissenõudmisele see kaasa ei aita, vaid pigem tekitab osapoolte vahele lisapingeid. Võlaandmete avaldamisele kehtivad väga selged reeglid. Piiramata inimeste hulgal, kellel konkreetse võlgnikuga igasugune seos puudub, ei ole seda infot vaja. Küll aga võib konkreetse inimese maksekäitumisest ülevaate saamine olla vajalik ja põhjendatud näiteks enne temaga laenulepingu sõlmimist või üürilepingu sõlmimise eel. Sellistes olukordades saab konkreetse inimese võlaandmeid kontrollida maksehäireregistritest, kus avaldatud info peab olema kontrollitud ja ligipääsetav ainult õigustatud huvi olemasolul. Facebookis on kontrollimata võlainfo nähtav kõigile. Sageli lisatakse postituste juurde ka solvavaid või halvustavaid kommentaare, naeruvääristatakse või ka lausa ähvardatakse oletatavat võlgnikku. See on kindlasti ülemäärane ja lubamatu. Solvangute ja ähvardustega liituvad postituste all tihtipeale ka võõrad inimesed, kellel endal kõnealuse inimesega mingisugust kokkupuudet ei ole. Sotsiaalmeedias teise inimese kohta info avalikustamisel ei ole mingisugust eelnevat kontrolli ja seega ei saa kunagi kindel olla, kas kontrollimata teave ka päriselt tõele vastab. Teadmatusest võib niimoodi teise inimese kohta jagada väärinfot, mis tema edasise elu täielikult ära rikub. Ka seda ei ole ju taustainfot teadmata kuidagi võimalik sotsiaalmeedias kindlaks teha, kas tegemist on päris murega või pahatahtliku laimuga. Teadmatusest või pahatahtlikkusest ausat inimest petturiks või võlgnikuks tembeldades ja seda infot edasi levitades, mõjutame nii tema kui ta lähedaste elu. Siinkohal võiks igaüks mõelda, kuidas ta end tunneks, kui avastab ühel hetkel sotsiaalmeediast enda või oma lähedase kohta mõne taolise postituse. Vihahoos tehtud laimupostitus või ekslikult vale inimese kohta jagatud hoiatused ja kriitika tekitavad palju ebameeldivusi. Nii võib inimene tulevikus ilma jääda näiteks soovitud üürikorterist või uuest töökohast. See võib mõjutada tema suhteid ja elukäiku veel pikalt. Praktikas esineb olukordi, kus on internetist infot otsides sassi aetud ka nimekaimud, jagatud infot koos hoopis teise inimese pildi või andmetega. See kõik tekitab segadust ja ebameeldivusi inimestele, kes üldse asjasse ei puutu. Samuti peab inimestele jääma ka võimalus ennast parandada. Kui elus keerulisse olukorda sattunud inimene on oma võlad tasunud või teod heastanud, siis ei peaks vana info tema kohta igaveseks internetti ringlema jääma. Sotsiaalmeediasse postitatud info hakkab aga sageli oma elu elama ning seda hiljem tagasi võtta või heastada on praktiliselt võimatu. Võlaandmete avaldamisele kehtivad väga selged reeglid. Eraisikust võlgnike isikuandmete avalikustamine piiramata inimeste hulgale internetis ei ole ilma inimese enda nõusolekuta lubatud. Võlaandmeid võib kolmandale isikule edastada krediidivõimelisuse hindamiseks, kui andmete õigsus ja edastamise õiguslik alus on kontrollitud, andmeedastus registreeritud ning kinni on peetud andmete töötlemisele seatud tähtaegadest (vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 10). Näiteks toimivad sel põhimõttel maksehäireregistrid, kust võib õigustatud huvi olemasolul konkreetse inimese võlaandmeid saada (nt laenulepingu sõlmimise eel). Sotsiaalmeediakanalites, foorumites, võlausaldaja kodulehel või mujal, kus info on nähtav laiale avalikkusele, ei ole lubatud eraisiku võlaandmeid avalikustada. Võlgnikul on võimalus nõuda andmete avalikustajalt info maha võtmist. Kui see ei anna soovitud tulemust, saab esitada kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile või pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kelmuse ohvriks langemisel tuleks pöörduda politseisse. Ma tahaks omalt poolt kindlasti rõhutada, et gruppide sulgemise eesmärk ei ole võlgnikke ja pettureid kuidagi kaitsta või õigustada. Igasuguseid olukordi võib elus ette tulla. Võlgade sissenõudmiseks või kelmustega tegelemiseks on aga omad kindlad protseduurid, mis aitavad neid olukordi lahendada ja ennetada. *) Seega ma sooviksin teha loo tavainimestele, kes kirjutavad oma kogemusi, võlgnike või kelle iganes infot internetti, kuid ei tea mis tagajärjed sellel võivad olla. Näiteks on igasugu iluteenuste must nimekiri või üürivõlgnikute grupid olemas. Lisaks eelnevale täpsustaksin siia juurde veel: Tuleb teha vahet, kas me räägime eraisiku või ettevõtte andmetest. Isikuandmete kaitse seadus kaitseb eraisikute andmeid. Ettevõttel ei ole eraelu ja isikuandmete kaitse nõuded ei kohaldu andmetele, mis puudutavad juriidilise isiku tegevust. Kui kõne all on ettevõtte osutatavad teenused ja nende kvaliteet või kui me räägime ettevõtte võlgnevustest, siis selles osas andmekaitse nõuded ei kehti. Seega näiteks kogemusi erinevates ilusalongides teenuste ostmisega võib ikka jagada. Samuti võib jagada sotsiaalmeedias tagasisidet majutusasutuste külastamisel saadud elamusest, olgu see siis positiivne või negatiivne. Loodan, et minu selgitusest on teema käsitlemisel abi. Kui tekkis lisaküsimusi, siis anna julgelt teada. Vajadusel saan lisaks kommenteerida ka konkreetseid elulisi näiteid, kui need teema lahtikirjutamisel peaks esile kerkima. Heade soovidega Maire Iro [email protected] 627 4136, 5345 6900
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel