dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Päring

Andmekaitse Inspektsioon · 9. juuni 2022
Viit
1.2.-3/22/1477
Registreeritud
9. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS SL Õhtuleht
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2022
Vastutaja
Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
9. september 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf77 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Maire Iro <[email protected]> Saadetud: 09.06.2022 13:26 Adressaat: AKI info <[email protected]> Teema: FW: Topelt dokumendihaldus From: Priit Pärnapuu &lt;[email protected]&gt; Sent: Thursday, June 9, 2022 1:24 PMTo: Maire Iro &lt;[email protected]&gt;Subject: Topelt dokumendihaldus Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Rääkisime telefonis. Pakuks huvi sedalaadi juhtumid, kus asutustel on justkui topelt raamatupidamine: nende dokumentide kõrval, mis registreeritakse avalikus dokumendiregistris on, on täiendav dokumendihaldus, kus olevaid dokumente avalikust dokumendiregistrist ei näe; ei näe isegi metaandmeid. Selliste dokumentide olemasolu tuli välja näiteks Eesti koolide infosüsteemi loost: Sealses süsteemis on võimalik teha linnuke &quot;Ära näita avalikus vaates&quot; kasti ja seda dokumenti avalikust dokumendiregistrist ei näe. Asutuse enda inimestele on dokument nähtav. Või näiteks Keskkonnaameti kahe komisjoni protokollide vaidlus: Protokolle oli kümneid, kuid avalikus vaates oli vaid üks registreeritud. Avaliku teabe seadusest jääb ka mulje, et topelt dokumendihaldus on olemas. Seaduses on selline sõnakasutus: &quot;Dokumendiregistris registreeritud ja asutuse dokumendihaldussüsteemis sisalduvatele elektroonilistele dokumentidele&quot;. Ma eeldan, et AKI nõustub, et selline topelt dokumendihaldus on faktiliselt olemas. Siit nüüd edasi oleks küsimus, mis võimalused on ajakirjandusel saada ligi sellele dokumendihaldusele, mida avalikult ei näidata. Avaliku teabe seaduse § 12 lõige 41 annab aluse nõuda üksnes nende dokumentide näitamist, mis on juurdepääsupiiranguta: &quot;Dokumendiregistris registreeritud ja asutuse dokumendihaldussüsteemis sisalduvatele elektroonilistele dokumentidele, millele ei ole juurdepääsupiirangut kehtestatud, tagatakse juurdepääs dokumendiregistri kaudu.&quot; Avaliku teabe seaduses ei paista olema sellist punkti, mis nõuab AK-märkega dokumentide metaandmete näitamist avalikus dokumendiregistris. Sama paragrahvi lõige 5 räägib aga üksnes dokumendiregistrist, mitte topelt dokumendihaldusest: dokumendiregistri pidaja peab võimaldama juurdepääsu dokumendiregistrile. Kas üldse, millisel alusel ja ulatuses oleks mul ajakirjanikuna võimalik saada ligipääs asutuste dokumendihalduse sellistele osadele, mida avalikus dokumendiregistris ei näidata? Mõtlen esmajärjekorras metaandmete nägemist. Kui ajakirjanikul puudub seaduslik alus kõnealuste andmete nägemiseks, siis palun selgitada, kuidas lahendada olukorrad, kus dokumendid on ekslikult varustatud AK märkega. AK märkega dokumente võiks asutus hoida enda sisemises dokumendihalduses. Sinna aga ajakirjanik ei näe, tal võib puududa teadmine, et dokument on üldse olemas. Elu on näidanud, et AK märke kasutamine on asutustel kergekäeline, see pannakse ka dokumentidele, mis peaks olema tegelikult avalik. Tekib oht, et dokument on ekslikult varustatud AK märkega, aga kõrvalisel isikul pole võimalik tuvastada, et selline dokument on üldse olemas. Puudub sisuline võimalus vaidlustada AK märget. Otseselt kiiret ei ole vastusega. Tänan Kõike head Priit Pärnapuu Tel: 56872778
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel