Väljaminev kiriAvalik
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon · 8. juuni 2022
- Viit
- 2.1.-5/22/1438
- Registreeritud
- 8. juuni 2022
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- J.N
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2.1 Menetluse korraldamine
- Sari
- 2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
- Toimik
- 2.1.-5/2022
- Vastutaja
- Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon)
Sisu (failidest)
Teie 03.06.2022
Meie 08.06.2022 nr 2.1-5/22/1438
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, kas „Asutusesiseseks
kasutamiseks“ tähendab seadustes sedasama, mida eesti keeles tähendab? Või on ehk seadused
seatud kuidagi nõnda, et selliselt märgitud dokumente võib ka asutusest välja saata, nii nagu
teevad seda PPA ja RIA.
Selgitan, et dokumentidele tehtava piirangu märke „Asutusesiseseks kasutamiseks“ tegemise
kohustus tuleneb avaliku teabe seadusest (AvTS). Avaliku teabe seadus kohaldub ainult neile,
kes on selle seaduse kohaselt teabevaldajateks. Ehk siis eelkõige riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutustele.
Kui teabevaldaja on kehtestanud dokumendile piirangu ehk tunnistanud dokumendi
asutusesiseseks kasutamiseks, siis tähendab see seda, et selline dokument sisaldab teavet, mida
ei tohi avalikustada piiramatule hulgale isikutele. See ei tähenda siiski seda, et sellised
dokumente ei tohi asutusest välja saata. Kui teine teabevaldaja saab sellise dokumendi, millele
on tehtud märge „Asutusesiseks kasutamiseks, siis see on eelkõige talle informatsiooniks, et
dokument sisaldab piiranguga andmeid ning sellist dokumenti ei tohi dokumendiregistri kaudu
avalikustada.
Lisaks pean vajalikuks selgitada, et iga selline piirangu märge peab sisaldama ka viidet sellele,
millisele teabele piirang kohaldub. See tähendab seda, et kui keegi küsib sellist dokumenti
teabenõude korras, siis ei ole mitte kogu dokument piiranguga, vaid ainult need andmed, mille
kaitseks on piirang kehtestatud.
Kui piirangu märkega dokument on edastatud isikule või ettevõttele, kes ei ole teabevaldaja,
siis temale piirang ei kohaldu ja teda sellise dokumendi avalikustamise eest reeglina karistada
ei saa. Teie kirjale lisatud dokumendile oli kehtestatud piirang AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel Teie
isikuandmete kaitseks, kuna vastajale ei olnud arusaadav, kas kirjas olev e-posti aadress on Teie
isiklik e-posti aadress või tööalane e-posti aadress. Viimane ei ole piiranguga teave. Muus osas
dokument piiranguga andmeid ei sisalda.
Kuna Teie ei ole teabevaldaja avaliku teabe seaduse mõistes ning tegemist on Teie andmetega,
siis Teie ise võite neid andmeid avalikustada kelle soovite. Samuti ka kirja sisu, kuna see
piiranguga andmeid ei sisalda. Küll aga ei tohi RIA Teie isiklikke kontaktandmeid (juhul kui
tegemist oleks isikliku e-posti aadressiga) kolmandatele isikutele avalikustada, sh ka
dokumendiregistris, mistõttu tuleb sellistele dokumentidele kehtestada juurdepääsupiirang, et
kõigile oleks arusaadav, et dokument sisaldab ka piiranguga andmeid ja oskaksid sellele
tähelepanu pöörata.
Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
Elve Adamson
Andmekaitse Inspektsiooni
Jurist
Peadirektori volitusel