ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie: 12.05.2022
Meie: 08.06.2022 nr 2.1.-1/22/1266
Vastus selgitustaotlusele
Meile saabus Teie pöördumine:
Mure seisneb mul selles, et esmaspäeval 09.05.22 pandi minust Facebooki gruppi "Võlgnikud
ja petturid" hoiatav postitus. Ma olen inimesele võlgu, aga see võlgnevus on juba kohtus.
Siiski võttis härra õiguse mind teavitamata postitus üles panna (mis käib tolle grupi
reeglitega vastuolus) kasutades ka minu pilti! Selle postitusega tehakse sotsiaalmeedias mulle
näidispoomine. Esiteks ma olen varasemalt seda tal keelanud teha, aga tegi siiski. Lisaks on
sealsed kommentaarid solvavad minu ja ka minu ema kohta. Esimene reaktsioon oli mul selle
üllatuse tulemusel laastav. Nimelt ma tahtsin endalt elu võtta! Kas ja mida ma saaksin teha,
et postitus võetakse maha? Tasun oma võlgnevuse muidugi ära, mis on tekkinud
majanduslikult raskest seisust ja pärast võla tasumist on soov isik kohtusse anda! Selle
postitusega solvati, alavääristati ja mõnitati mind.
Küsimuse pinnalt eeldame, et postituses on kajastatud Teid kui eraisikut. Teadmata täpsemaid
asjaolusid, saame vastata Teile vaid üldiselt.
Selgitame, et riik ei saa keelata inimeste omavahelist sotsiaalmeedias suhtlemist ja postituste
tegemist, ka siis, kui see ei ole sõbralik. Iga teineteisele öeldud halva sõna pärast ei saa riik
isikutevahelist suhtlemiskorda reguleerima hakata. Oluline on sunnijõuga sekkumine vaid
juhtumistel, kui olukord seda tõepoolest õigustab. Pole mõeldav, et riik hakkab iga
sooviavalduse alusel menetlema igat sotsiaalmeedia postitust, kus sisalduvad kellegi
isikuandmeid. Sotsiaalmeedias tehakse igapäevaselt tohutul hulgal postitusi. Seetõttu sekkub
Andmekaitse Inspektsioon sotsiaalmeedia postitustega seotud vaidlustesse üksnes olulise ja
ilmselge rikkumise korral, nt kui avalikustatakse ulatuslikult kellegi eraelulisi isikuandmeid,
on selgelt arusaadav, et postitus on isikut kahjustav jms ning selline avalikustamine on
otsingutulemustest koheselt nähtav (leitav laiale ringile).
Kontrollisime, et Teie nime alusel ei leia avalikest otsingumootoritest ega Facebooki otsingust
kirjeldatud postitust. Seda postitust ei leia ka Teie poolt ära märgitud konkreetses („võlgnikud
ja petturid“) Facebooki grupis Teid nime alusel otsides.
See aga ei tähenda, et inimene, kes siiski tunneb, et tema õigusi on rikutud, oleks
õiguskaitsest ilma jäetud. Igal inimesel, kelle õigusi on rikutud, on õigus teise isiku vastu
pöörduda tsiviilkohtusse. Nt nõuda ka kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046
lõike 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime
või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine
õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtus saab vajadusel nõuda ka kahju
hüvitamist ja edaspidisest sarnasest tegevusest hoidumist, mis on vajalik kui tegemist on
järjepideva tegevusega. Hagiavalduses peab välja tooma oma nõuded, koopia oma
pöördumisest avaldaja poole ja tema võimaliku vastuse ning koopiad avaldatust.
Hagiavalduse vormi leiab https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235
Samuti saab teatud juhtudel kasutada kohtusse pöördumisel vajadusel riigi õigusabi
https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi. Küll aga olete juba
maininud, et asi on kohtus, mis osas saate hõlpsasti esitada avaldaja vastu esialgse õiguskaitse
taotluse, mis keelaks nt kohtumenetluse ajaks Teie kohta andmete avalikustamise.
Antud juhul on vajalik hinnata kas avaldaja sõnavabadus on kahjustanud ülemääraselt Teie
õigust eraelu puutumatusele, sh kontrollima andmete tõesust, et tuvastada kas postitus on
laimav või mitte. Korrakaitseorganid ei suuda ega peagi suutma igal juhtumil kindlaks teha
isikute vahelisi tegelikke õigussuhteid, mis eraõiguslike vaidluste lahendamisel võib olla
vägagi keeruline.[1] Tsiviilkohtu volitused ja võimalused asjaolude tuvastamiseks on oluliselt
ulatuslikumad kui haldusorganil.
Lugupidamisega
Mari-Liis Uprus
jurist
peadirektori volitusel
[1] Korrakaitse seaduse eelnõu seletuskiri lk 20.
2 (2)