dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 8. juuni 2022
Viit
2.1.-1/22/1266
Registreeritud
8. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
K.M
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1-1 Sekkumistaotlused (uus nimi alates 01.03.2024)
Toimik
2.1.-1/2022
Vastutaja
Mari-Liis Uprus (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf385 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Teie: 12.05.2022 Meie: 08.06.2022 nr 2.1.-1/22/1266 Vastus selgitustaotlusele Meile saabus Teie pöördumine: Mure seisneb mul selles, et esmaspäeval 09.05.22 pandi minust Facebooki gruppi "Võlgnikud ja petturid" hoiatav postitus. Ma olen inimesele võlgu, aga see võlgnevus on juba kohtus. Siiski võttis härra õiguse mind teavitamata postitus üles panna (mis käib tolle grupi reeglitega vastuolus) kasutades ka minu pilti! Selle postitusega tehakse sotsiaalmeedias mulle näidispoomine. Esiteks ma olen varasemalt seda tal keelanud teha, aga tegi siiski. Lisaks on sealsed kommentaarid solvavad minu ja ka minu ema kohta. Esimene reaktsioon oli mul selle üllatuse tulemusel laastav. Nimelt ma tahtsin endalt elu võtta! Kas ja mida ma saaksin teha, et postitus võetakse maha? Tasun oma võlgnevuse muidugi ära, mis on tekkinud majanduslikult raskest seisust ja pärast võla tasumist on soov isik kohtusse anda! Selle postitusega solvati, alavääristati ja mõnitati mind. Küsimuse pinnalt eeldame, et postituses on kajastatud Teid kui eraisikut. Teadmata täpsemaid asjaolusid, saame vastata Teile vaid üldiselt. Selgitame, et riik ei saa keelata inimeste omavahelist sotsiaalmeedias suhtlemist ja postituste tegemist, ka siis, kui see ei ole sõbralik. Iga teineteisele öeldud halva sõna pärast ei saa riik isikutevahelist suhtlemiskorda reguleerima hakata. Oluline on sunnijõuga sekkumine vaid juhtumistel, kui olukord seda tõepoolest õigustab. Pole mõeldav, et riik hakkab iga sooviavalduse alusel menetlema igat sotsiaalmeedia postitust, kus sisalduvad kellegi isikuandmeid. Sotsiaalmeedias tehakse igapäevaselt tohutul hulgal postitusi. Seetõttu sekkub Andmekaitse Inspektsioon sotsiaalmeedia postitustega seotud vaidlustesse üksnes olulise ja ilmselge rikkumise korral, nt kui avalikustatakse ulatuslikult kellegi eraelulisi isikuandmeid, on selgelt arusaadav, et postitus on isikut kahjustav jms ning selline avalikustamine on otsingutulemustest koheselt nähtav (leitav laiale ringile). Kontrollisime, et Teie nime alusel ei leia avalikest otsingumootoritest ega Facebooki otsingust kirjeldatud postitust. Seda postitust ei leia ka Teie poolt ära märgitud konkreetses („võlgnikud ja petturid“) Facebooki grupis Teid nime alusel otsides. See aga ei tähenda, et inimene, kes siiski tunneb, et tema õigusi on rikutud, oleks õiguskaitsest ilma jäetud. Igal inimesel, kelle õigusi on rikutud, on õigus teise isiku vastu pöörduda tsiviilkohtusse. Nt nõuda ka kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lõike 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtus saab vajadusel nõuda ka kahju hüvitamist ja edaspidisest sarnasest tegevusest hoidumist, mis on vajalik kui tegemist on järjepideva tegevusega. Hagiavalduses peab välja tooma oma nõuded, koopia oma pöördumisest avaldaja poole ja tema võimaliku vastuse ning koopiad avaldatust. Hagiavalduse vormi leiab https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/dokumendid-ja-vormid. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Samuti saab teatud juhtudel kasutada kohtusse pöördumisel vajadusel riigi õigusabi https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi. Küll aga olete juba maininud, et asi on kohtus, mis osas saate hõlpsasti esitada avaldaja vastu esialgse õiguskaitse taotluse, mis keelaks nt kohtumenetluse ajaks Teie kohta andmete avalikustamise. Antud juhul on vajalik hinnata kas avaldaja sõnavabadus on kahjustanud ülemääraselt Teie õigust eraelu puutumatusele, sh kontrollima andmete tõesust, et tuvastada kas postitus on laimav või mitte. Korrakaitseorganid ei suuda ega peagi suutma igal juhtumil kindlaks teha isikute vahelisi tegelikke õigussuhteid, mis eraõiguslike vaidluste lahendamisel võib olla vägagi keeruline.[1] Tsiviilkohtu volitused ja võimalused asjaolude tuvastamiseks on oluliselt ulatuslikumad kui haldusorganil. Lugupidamisega Mari-Liis Uprus jurist peadirektori volitusel [1] Korrakaitse seaduse eelnõu seletuskiri lk 20. 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →