Saatja: Priit Pärnapuu <
[email protected]>
Saadetud: 01.06.2022 16:00
Adressaat: AKI info <
[email protected]>
Teema: Sekkumistaotlus
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja
korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Manuses on sekkumistaotlus AS Eesti Energia vastu
seoses süsinikuneutraalsuse saavutamise plaani (süsinikuneutraalsuse
strateegia) mitteavalikustamisega.
Küsimuse all on sama dokument, mida küsis ka Mittetulundusühing Eesti
Roheline Liikumine ja mille osas AKI oma vaidemenetluses leidis, et Eesti
Energial pole kohustust dokumenti avalikustada.
Tegu on sama dokumendiga, mille osas ma ka ise esitasin aprillis AKI-le
sekkumistaotluse, kuid AKI ei võtnud seda menetlusse põhjusel, et ma
Eesti Energialt ei küsinud seda avaliku teabe seaduse alusel.
Vahepeal on ilmnenud uusi asjaolusid, olen saanud Justiitsministeeriumi
hinnangu, et Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiiv ja Arhusi
konventsioon on puudulikult avaliku teabe seadusesse ülevõetud. Teiseks
ütleb Justiitsministeerium, et sellises olukorras on kodanikul õigus
eeldada ja riigil kohustus lähtuda, et Euroopa Liidu keskkonnateabe
direktiiv ja Arhusi konventsioon kehtivad ehk avaliku teabe seadust tuleb
vastavalt lugeda. Kuna ma seekord küsin dokumenti avaliku teabe alusel,
siis AKI ei saa keelduda minu sekkumistaotluse menetlusse võtmisest.
Palun minu sekkumistaotlust sisuliselt menetleda ning teha seda viisil,
kus avaliku teabe seaduse lugemisel on arvestatud nende aspektidega, mis
on Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivist ja Arhusi konventsioonist
puudulikult üle võetud. Leian, et AKI ei saa viidata pelgalt
vaideotsusele, mis tehti Mittetulundusühing Eesti Rohelisele Liikumisele.
Selles vaideotsuses ei ole arvestatud nende aspektidega, mis on Euroopa
Liidu keskkonnateabe direktiivist ja Arhusi konventsioonist puudulikult
üle võetud.
Tänan
Kõike head
Priit Pärnapuu
Tel: 56872778
Sekkumistaotlus Andmekaitse Inspektsioonile Sekkumistaotluse alusel käsitleb inspektsioon Teie taotlust vastavalt asjaoludele kas kaebusena, vaidena teise haldusorgani tegevuse peale või märgukirjana. Täitke palun kõik kohustuslikud väljad, mis on tähistatud tärniga (*). 1. Andmed taotluse esitaja kohta* E es- ja perekonnanimi:* Priit Pärnapuu Postiaadress või e-posti aadress:*
[email protected] T elefon: 56872778 NB! Märkige see e-postiaadress, kuhu soovite menetlusdokumentide edastamist . Esitan taotluse kellegi teise nimel. Täitke see teave siis, kui esitate pöördumise kellegi teise nimel nt volikirja alusel, lapsevanemana (alaealise lapse nimel), eestkostjana, kohtu määratud advokaadina, juriidilise isiku juhtorgani liikmena vms. Sel juhul lisada ka vastavad esindusõigust tõendavad dokumendid (nt volikiri) . Esindatava ees- ja perekonnanimi/juriidilise isiku nimi/asutuse nimetus: Postiaadress või e-posti aadress:* Telefon: 2 . Sekkumise olemus ja asjaolud 2.1. Valdkond Palume võimaluse korral ise ära määratleda, mis valdkonnas soovite inspektsiooni sekkumist. ☒ avaliku teabe asjas ☐ isikuandmete asjas ☐ elektroonilise otsepostituse asjas ☐ muus asjas (täpsustage): keskkonnateabe asja s 2. 2 . Kelle suhtes soovite inspektsiooni sekkumist?* Märkige, kelle vastu on kaebus/vaie suunatud ; või kelle tegemist suhtes soovite teavitada võimalikust rikkumisest (esitate märgukirja) . I siku nimi/asutuse nimetus /kaubamärgi või brändi nimetus /teabe avalikustamise koht ( nt võrgu aadress) :* AS Eesti Energia 2. 3 . Mis juhtus?* Kirjeldage ja selgitage üksikasjalikult oma taotluse esitamise asjaolusid /aluseid ning millal saite rikkumisest teada (nt millal keelduti vastamast Teie teabenõudele) . Palusin Eesti Energial väljastada Eesti Energia süsinikuneutraalsuse saavutamise plaani (süsinikuneutraalsuse strateegia) terviktekst. Pean silmas plaani, mida Eesti Energia tutvustab järgnevas esitluses: https://www.energia.ee/-/doc/8644186/pdf/EestiEnergia.pdf Tegu on sama dokumendiga, mida küsis ka Mittetulundusühing Eesti Roheline Liikumine ja mille osas AKI oma vaidemenetluses leidis, et Eesti Energial pole kohustust dokumenti avalikustada. Tegu on sama dokumendiga, mille osas ma ka ise olen varem AKI poole pöördunud . AKI leidis , et kuna ma ei küsi dokumenti avaliku teabe seaduse alusel ning AKI võim piirdub üksnes avaliku teabe seadusega, siis ei ole võimalik minu taotlust sisuliselt menetleda. Pöördun AKI pool uuesti, sest vahepeal on asjaolud muutunud. Nimelt palusin Justiitsministeeriumil analüüsida, kas Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiiv ja Arhusi konventsioon on korrektselt avaliku teabe seadusesse üle võetud. Justiitsministeerium jõudis tulemusele, et ei ole korrektselt üle võetud. Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiiv is ja Arhusi konventsioon is on riigiasutuse mõiste avaram kui teabevaldaja mõiste avaliku teabe seaduses. Samuti ütleb Justiitsministeerium, et juhul, kui Euroopa Liidu direktiiv või välisleping on puudulikult ülevõetud Eesti seadustesse, siis kodanikul on õigus eeldada ning riigil on kohustus lähtuda, et need siiski kehtivad. See ei ole ju ometi minu süü, et keskkonnaministeerium, mis pidi need korrektselt Eesti seadustesse üle võtma, on teinud kehva tööd. Kokkuvõttes ma leian, et minul on õigus eeldada ning AKI-il on kohustus lähtuda, et avaliku teabe seadus sisaldab neid täiendavaid aspekte, mis tulenevad Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiiv ist ja Arhusi konventsioon ist. Juhin tähelepanu, et kui ma eelmine kord küsisin dokumenti muu seaduse alusel, siis nüüd küsin avaliku teabe seaduse alusel. AKI ei saa öelda, et minu taotlus jääb nende võimupiiridest väljapoole. Kordan järgnevalt üle, kuidas minu meelest Eesti Energial tekib kohustus väljastada küsitud dokument: Arhusi konventsioon ja Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiiv mõistab riigiasutuse/ avaliku võimu organi mõistet laiemalt kui a valiku teabe seadus. Nimelt Arhusi konventsiooni ja Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivi järgi ei pea avalik keskkonnaalane kohustus tulenema seadusest , haldusaktist või lepingust. See kohustus võib tulla ka kuskilt mujalt. Tähtis on pelgalt see, et tegu oleks avaliku kohustusega. Arhusi konventsiooni Artikkel 2 lg 2 punkt c järgi on avaliku võimu organ „iga … juriidiline isik, kes punktis a nimetatud asutuse valitsemisalas [punkt a alla kuulub ka Rahandusministeerium] … täidab keskkonnaga seotud avalikke kohustusi või ülesandeid…“. Arhusi konventsiooni rakendamise juhis selgitab Artikkel 2 lg 2 punkti c nii nagu järgnevalt pildilt näha. Juhin tähelepanu, et keskkonnaga seotud kohustused ei pea tulenema seadustest : Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivi punkt 11 järgi „[Riigiasutuste] mõistet tuleks laiendada ka nii, et see hõlmaks … muid isikuid või organeid, kes tegutsevad nende [ehk varem nimetatud riigiasutuste] järelevalve all ja kellel on avalikud kohustused või ülesanded seoses keskkonnaga .“ Sama direktiivi Artikkel 2 lõige 2 punkt c järgi on riigiasutused kõik juriidilised isikud, kellel on avalikud keskkonnaga seotud kohustused või ülesanded ning alluvad punktides a nimetatud organite kontrollile [punkt a alla käib ka Rahandusministeerium]. Tingimus, et Eesti Energia kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse või allub viimase kontrollile, on täidetud seeläbi, et Eesti Energia kuulub 100% riigile, täpsemalt Rahandusministeeriumile. Kui Eesti Energia peaks hakkama omavolitsema, siis Rahandusministeerium saab lihtsalt nõukogu välja vahetada ning viimane omakorda juhatuse. Tõestada on vaja lihtsalt seda, et Eesti Energial on keskkonnaga seotud avalikke kohustusi või ülesandeid. Kust need täpselt tulevad, seadusest või lepingust või mõnest kolmandast kohast , pole oluline. Rahandusministeerium kui omanik on väljendanud tahet, et Eesti Energia arendaks taastuvenergia t ja aitaks täi ta riigi kliimapoliitika eesmärke. Toonase rahandusministri Martin Helme kiri „Omaniku ootused Eesti Energia aktsiaseltsile“ 10.11.2020: Seda, et Eesti Energia peab arendama taastuvenergiat, on pressiteates väljendanud ka praegune rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus: „Paralleelselt peab nii riik kui ka Eesti Energia jõudsalt edasi liikuma taastuvenergia arendamisega – uute tuule- ja päikeseparkide rajamise, salvestustehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtuga, “märkis Pentus-Rosimannus. „Vajame palju rohkem süsinikuvaba ja soodsamat taastuvelektrit.“ Juhin tähelepanu, et „omaniku ootuste“ täitmine on Eesti Energiale kohustuslik. See kohustus tuleneb Riigivaraseaduse § 88 lõigetest 7 1 ja 7 2 . Juhin tähelepanu, et Eesti Energia on küll eraõiguslik juriidiline isik, mille eesmärk on teenida omanikule kasumit, kuid see eesmärk on ettevõtte põhikirja tasandil piiratud. Nimelt põhikirja punkt 2.1.2 ütleb: „ [Eesti Energia] juhtimisel rakendatakse … jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid “ . Kokkuvõttes: Eesti Energia l on keskkonnaga seotud avalikke kohustusi, need tulenevad riigi kui omaniku tahtest. Süsinikuneutraalsuse saavutamise plaan pole mingi Eesti Energia eralõbu ega tulene mingitest üldistest trendidest või majanduslikest kaalutlustest , vaid tuleneb omaniku tahtest arendada taastuvenergiat ja saavutada välislepingutega võetud kliimakohustused . Kas ja millises ulatuses süsinikuneutraalsuse saavutamise plaan mahub keskkonnateabe mõiste alla ja kuulub avalikustamisele? Minu keskne väide on see, et Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiiv mõistab avalikustamisele kuuluvat keskkonnateavet nii laialt, et Eesti Energia süsinikuneutraalsuse saavutamise plaan tuleb tervikuna või väheste kärbetega väljastada . Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivi artikkel 2 lg 1 punkt c järgi on keskkonnateave ka plaanid ja tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada punktides a ja b nimetatud keskkonnaosasid ja tegureid, ning samuti selliste keskkonnaosade kaitseks kavandatud meetmed ja tegevus ed . Sama direktiivi artikkel 2 lg 1 punkt d järgi on keskkonnateave ka majandusanalüüsid ja prognoosid, mida kasutatakse punktis c nimetatud meetmete ja tegevuste raames. Enam-vähem samalaadne sõnastus on ka Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 24 lg 2 punktides 3 ja 5. Arvestades seda, et kogu Eesti CO 2 13 miljoni tonnise st heitest moodustab Eesti Energia heide neli miljonit tonni, siis vaiemaldamatult Eesti Energial on märkimisväärne „turuosa“ atmosfääri saastamisest. Eesti Energia plaanide teostamisest või teostamata jätmisest sõltub, kas üldse ja millal Eesti suudab saavutada süsinikuneutraalsuse . Seega Eesti Energia süsinikuneutraalsuse saavutamise plaan mahub põhimõtteliselt keskkonnateabe mõiste alla. Vaielda saaks üksnes selle üle, kas see tuleks avalikustada tervenisti või saab mingeid osasid salastada. K õne alla saab tulla nende osade kinni katmine, mis sisaldavad ärisaladust. Muid salastamist vajavaid asjaolusid pole Eesti Energia esile toonud. Juhin tähelepanu, et Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivi järgi ei tähenda ärisaladus automaatselt, et dokumen di võib jätta avalikustamata. Ärisaladust sisalduva dokumendi puhul tuleb kaaluda, kumb on olulisem: avalik huvi keskkonnateabe vastu või ettevõtja huvi kaitsta oma ärihuve. [Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivi Artikkel 4 lg 2: „Igal üksikjuhul tuleb avalikustamisega teenitavaid üldsuse huvisid võrrelda tagasilükkamisega teenitavate huvidega.“] Kuna Eesti kliimakohustused on võetud välislepingutega ja välislepingud on ülimuslikud, siis on raske näha, kuidas Eesti Energia ärihuvi saaksid kaaluda üle keskkonnaga seotud huvid. Keskkonnaga seotud avalikuks huviks on see, et Eesti kliimakohustused saaksid korrektselt ja õigeaegselt täidetud. Juhin tähelepanu, et Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivi järgi ei saa ärisaladuse tõttu jätta avalikustamata sellist keskkonnateavet, mis on seotud keskkonda sattuvate heitmetega. CO 2 heitmed, mille vähendamiseks kõnealune dokument ongi loodud, puudutab seega otseselt keskkonda sattuvaid heitmeid. Kõik, mis puudutab heitmeid tuleb seega Eesti Energial avalikustada. [ Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivi Artikkel 4 lg 2: „Liikmesriigid ei või lõike 2 punktide … d [ehk äriteabe konfidentsiaalsus] … alusel sätestada taotluse tagasilükkamist, kui see on seotud keskkonda sattuvaid heitmeid käsitleva teabega.“] Juhin tähelepanu, et Andmekaitse inspektsioon oma juhendis ütleb: „Riigi- ja kohaliku omavalitsusasutustel ega nende hallatavatel asutustel ei saa üldjuhul olla ärisaladust (v.a juhul, kui on tegemist selgelt ärilise teenuse osutamisega) .“ Eesti Energia kuulub 100% riigile. Kas ja millisel juhul Eesti Energial saab olla ärisaladust, vajaks seega niikuinii eraldi kaalumist ja põhjendamist. Juhin tähelepanu, et tekib totter olukord, kus Eesti Energia on korraga kahel toolil: kõnealune dokument sisaldab eeldatavalt just Eesti Energia enda ärisaladus t ning samal ajal on Eesti Energia ka teabevaldaja, kes peab otsustama, mis on olulisem , kas ärisaladus või avalik huvi saada keskkonnateavet. Huvide konflikt on ilmne. Eesti Energia ei saa erapooletult käsitleda, milline osa küsitud dokumendist tuleb avalikustada ja milline ärisaladuse tõttu saladusse jätta. Juhin tähelepanu, et Andmekaitse inspektsioon on varasemas vaideotsuses leidnud, et teabevaldaja peab esitama kirjelduse, mida loetakse ärisaladuseks ning kuidas sellise teabe avalikustamine kahjustab ettevõtja ärihuve. 2. 4 . Keda ning kuidas see rikkumine kahjustab?* Palume kirjeldada, keda Teie taotluses toodud asjaolud kahjustavad – nt kas vääralt on kasutatud või avaldatud Teie või kellegi teise isikuandmeid; või kas asutuse või andmetöötleja veebilehel on avalikustatud Teie või kellegi teise isiku kohta või muud juurdepääsupiirangulist teavet; või kas Te ei ole saanud vastust oma teabenõudele või on keeldutud õigusvastselt teabe väljastamisest jne. Ajakirjanduses avaldatud materjalide peale kaebuse esitamisel palun selgitage konkreetselt, kas ja kuidas avaldatu kahjustab ülemääraselt Teie õigusi (eeskätt märkige, kas avaldatu tõttu on Teil või Teie lähedastel mingite toimingute tegemine või õiguste kasutamine takistatud). Küsin andmeid ajakirjanikuna. Ajakirjandus töötab avaliku huvi peal. Avalik huvi Eesti Energia taastuvenergia plaanide ja CO 2 heitmete vähendamise vastu on igal juhul olemas. Kuna Eesti Energia „turuosa“ CO 2 heitmetest on erakordselt suur, siis on ilma Eesti Energia panuseta null võimalust kliimaeesmärke täita. Kliimaeesmärkide täitmata jätmine kahjustaks oluliselt Eesti mainet ning sellega kaasneks kallid kvoodiostud. Avalikkusel ja ajakirjandusel peab olema võimalik kontrollida , et kliimaeesmärgid saavad täidetud. 2. 5 . Mida olete ise selle rikkumise osas ära teinud?* Palume kirjeldada, mida Te olete enda õiguste kaitseks ära teinud – nt nõudnud enda isikuandmete avaldamise lõpetamist; keeldunud edasistest otseturunduslikest teadetest; esitanud teabevaldajale täiendava teabenõude soovitud teabe saamiseks vms. Samuti palume kirjeldada, kuidas rikkuja käitus, kui nõudsite rikkumise lõpetamist. Justiitsministeeriumi analüüsi järel pakkusin Eesti Energiale veelkord võimalust küsitud dokument ise välja anda. 3. Mida soovin inspektsioonilt?* Palume märkida, mida inspektsioonile taotluse esitamisega soovite – nt isikuandmete eemaldamist; ettekirjutuse tegemist soovitud avaliku teabe väljastamiseks vms . Palun kohustada Eesti Energiat väljastama süsinikuneutraalsuse saavutamise plaani (süsinikuneutraalsuse strateegia) terviktekst. Juhul , kui peaks selguma , et kõnealune dokument sisaldab ärisaladust või muud kaitset vajavat teavet, mida ei ole võimalik avalikustada, siis palun kohustada Eesti Energiat väljastama süsinikuneutraalsuse saavutamise plaan sellisel viisil, et ärisaladus ja muu kaitset vajav teave on kinni kaetud. Seejuures palun kohustada Eesti Energiat esitama kirjeldust, mida on ärisaladusena kinni kaetud ning kuidas see kahjustab nende ärihuve . Samuti palun kohustada Eesti Energiat esitama kirjeldust, kuidas ärihuvide kaitsmine on kinnikaetud kohtades kaalukam kui avalik huvi Eesti Energia keskkonnasaastamise vähendamise vastu . Palun ühtlasi, et Andmekaitse inspektsioon leiaks viisi, kuidas vähendada Eesti Energia huvide konflikti olukorras, kus nad peavad kaaluma enda huvi kaitsta ENDA ärisaladust ja avalikuse huvi keskkonnateabe vastu. Näiteks võiks kaalumisse olla kaasatud Rahandusministeerium või Andmekaitse inspektsioon ise. Eesti Energia ise ei saa neutraalselt sellist kaalumist teha. 4. Kinnitus * ☒ Kinnitan, et selles asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu muid menetlusi (kohtus ega muus asutuses). Kui olete esitanud samade asjaolude osas ka teistele asutustele taotlusi, siis palume kirjeldada, mis asutustele on taotlusi esitatud ning mis asjaolude osas. 5 . Lisad ja tõendid Palun lisage asjaomased dokumendid ja tõendid . Kui kaebate internetis avaldatu peale, lisage lingid võrguaadressidega, kus andmed asuvad. · Kui esitate kaebuse kellegi teise nimel (isik või ettevõte), siis lisage kirjalik tõen d oma esindusvolituste kohta. · Koopiad asjaomastest dokumentidest (nt toimunud kirjavahetusest ; esitatud teabenõuded ja vastused teabenõuetele ) · Allkirjastage taotlus kas omakäeliselt või digitaalselt. Sekkumistaotlusele on lisatud : Kirjavahetus Eesti Energiaga. Justiitsministeeriumi vastus selgitustaotlusele. Minu varasem sekkumistaotluse AKI-le. Koht, kuupäev ja kaebaja allkiri: Priit Pärnapuu Tartu 1 .0 6 .202 2
Sekkumistaotlus Andmekaitse Inspektsioonile Sekkumistaotluse alusel käsitleb inspektsioon Teie taotlust vastavalt asjaoludele kas kaebusena, vaidena teise haldusorgani tegevuse peale või märgukirjana. Täitke palun kõik kohustuslikud väljad, mis on tähistatud tärniga (*). 1. Andmed taotluse esitaja kohta* E es- ja perekonnanimi:* Priit Pärnapuu Postiaadress või e-posti aadress:*
[email protected] T elefon: 56872778 NB! Märkige see e-postiaadress, kuhu soovite menetlusdokumentide edastamist . Esitan taotluse kellegi teise nimel. Täitke see teave siis, kui esitate pöördumise kellegi teise nimel nt volikirja alusel, lapsevanemana (alaealise lapse nimel), eestkostjana, kohtu määratud advokaadina, juriidilise isiku juhtorgani liikmena vms. Sel juhul lisada ka vastavad esindusõigust tõendavad dokumendid (nt volikiri) . Esindatava ees- ja perekonnanimi/juriidilise isiku nimi/asutuse nimetus: Postiaadress või e-posti aadress:* Telefon: 2 . Sekkumise olemus ja asjaolud 2.1. Valdkond Palume võimaluse korral ise ära määratleda, mis valdkonnas soovite inspektsiooni sekkumist. ☐ avaliku teabe asjas ☐ isikuandmete asjas ☐ elektroonilise otsepostituse asjas ☒ muus asjas (täpsustage): keskkonnateabe asja s 2. 2 . Kelle suhtes soovite inspektsiooni sekkumist?* Märkige, kelle vastu on kaebus/vaie suunatud ; või kelle tegemist suhtes soovite teavitada võimalikust rikkumisest (esitate märgukirja) . I siku nimi/asutuse nimetus /kaubamärgi või brändi nimetus /teabe avalikustamise koht ( nt võrgu aadress) :* AS Eesti Energia 2. 3 . Mis juhtus?* Kirjeldage ja selgitage üksikasjalikult oma taotluse esitamise asjaolusid /aluseid ning millal saite rikkumisest teada (nt millal keelduti vastamast Teie teabenõudele) . Palusin Eesti Energial väljastada Eesti Energia süsinikuneutraalsuse saavutamise plaani (süsinikuneutraalsuse strateegia) terviktekst. Pean silmas plaani, mida Eesti Energia tutvustab järgnevas esitluses: https://www.energia.ee/-/doc/8644186/pdf/EestiEnergia.pdf Tegu on sama dokumendiga, mida küsis ka Mittetulundusühing Eesti Roheline Liikumine ja mille osas AKI oma vaidemenetluses leidis, et Eesti Energial pole kohustust dokumenti avalikustada. Ma olen AKI otsusega kursis ja nõustun sellega täielikult: Eesti Energia ei ole Avaliku teabe seaduse tähenduses teabevaldaja ning seetõttu ei saa ka Avaliku teabe seaduse alusel kõnealust dokumenti küsida. Siit aga ei järeldu, et mõne muu seaduse alusel ei võiks Eesti Energial tekkida kohustus süsinikuneutraalsuse strateegia avalikustada. Mina ei ole palunud Eesti Energial süsinikuneutraalsuse strateegia avalikustada Avaliku teabe seaduse alusel, vaid Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, Euroopa Liidu Keskkonnateabe direktiivi ja Arhusi konventsiooni alusel. Kas üldse ja millises ulatuses süsinikuneutraalsuse strateegia tuleb nimetatud seaduste alusel avalikusta, pole AKI kaalunud. Juhin tähelepanu kolmele asjaolule: Ma ei pea kõnealust dokumenti küsima Avaliku teabe seaduse alusel, ma võin teha seda ka mõne muu seaduse alusel; Isegi kui Eesti Energia pole Avaliku teabe seaduse tähenduses riigiasutus/ teabevaldaja / avaliku võimu organ, võib ta seda olla mõne muu seaduse tähenduses; Isegi kui Avaliku teabe seaduse tähenduses on süsinikuneutraalsuse strateegia tervenisti ärisaladus ja o n seetõttu piiratud juurdepääsuga, siis m õne muu seaduse kontekstis võib olla tegu avalikustamisele kuuluva dokumendiga. Selgitan neid kolme punkti järgnevalt pikemalt. Kas üldse ja milliste seaduste alusel ma lisaks Avaliku teabe seadusele veel saan dokumente küsida? Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 24 lg 1 lubab esitada teabenõude A valiku teabe seaduse või muu seaduse alusel . Mis need muud seadused olla saavad , seda pole kuidagi p iiratud; näiteks pole piirangut, et Keskkonnaseadustiku üldosa seadus ise ei ole „ m uu seadus“ . Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri ütleb ki , et keskkonnateabe küsimine ei erine põhimõtteliselt muu avaliku teabe küsimisest, kuid „ lisatud on siiski mõned üldised põhimõtted, mida kehtiv õigus kajastab ebajärjekindlalt (§ 24 lg-d 3 ja 4)“. § 24 lg 3 ütleb, et teabe küsija ei pea avaldama keskkonnateabe küsimise eesmärki ega muul viisil põhjendama teabe küsimist. § 24 lg 1 ja lg 3 pluss seletuskirjast järeldub , et Keskkonnaseadustiku üldosa seadus ise saab o lla selleks „ m uuks seaduseks“, mille alusel esitada teabenõudeid keskkonnateabe saamiseks . Kokkuvõttes leian, et Keskkonnaseadustiku üldosa seadus annab mulle õiguse esitada teabenõue keskkonnateabe saamiseks viisil, kus ma ei pea mingite muude seaduste kaudu põhjendama keskkonnateabe küsimist. Kas ja kuidas Eesti Energia on teabevaldaja/ riigiasutus/ avaliku võimu organ? Ma nõustun täielikult AKI hinnanguga, et Eesti Energia ei ole Avaliku teabe seaduse tähenduses teabevaldaja. Siit aga ei järeldu, et m õne muu seaduse alusel ei võiks Eesti Energial tekkida kohustus kõnealust dokumenti avalikustada. Minu keskne väide on see, et Arhusi konventsioon ja Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiiv mõistab riigiasutuse/ avaliku võimu organi mõistet laiemalt kui Avaliku teabe seadus. Nimelt Arhusi konventsiooni ja Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivi järgi ei pea avalik keskkonnaalane kohustus tulenema seadusest või lepingust. See kohustus võib tulla ka kuskilt mujalt. Minu väide on, et selleks muuks on Rahandusministeeriumi kui omaniku tahe („omaniku ootus“). Arhusi konventsiooni Artikkel 2 lg 2 punkt c järgi on avaliku võimu organ „iga … juriidiline isik, kes punktis a nimetatud asutuse valitsemisalas [punkt a alla kuulub ka Rahandusministeerium] … täidab keskkonnaga seotud avalikke kohustusi või ülesandeid…“. Arhusi konventsiooni rakendamise juhis selgitab Artikkel 2 lg 2 punkti c nii nagu järgnevalt pildilt näha. Juhin tähelepanu, et keskkonnaga seotud kohustused ei pea tulenema seadustest : Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivi punkt 11 järgi „[Riigiasutuste] mõistet tuleks laiendada ka nii, et see hõlmaks … muid isikuid või organeid, kes tegutsevad nende [ehk varem nimetatud riigiasutuste] järelevalve all ja kellel on avalikud kohustused või ülesanded seoses keskkonnaga .“ Sama direktiivi Artikkel 2 lõige 2 punkt c järgi on riigiasutused kõik juriidilised isikud, kellel on avalikud keskkonnaga seotud kohustused või ülesanded ning alluvad punktides a nimetatud organite kontrollile [punkt a alla käib ka Rahandusministeerium]. Tingimus, et Eesti Energia kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse või allub viimase kontrollile, on täidetud seeläbi, et Eesti Energia kuulub 100% riigile, täpsemalt Rahandusministeeriumile. Tõestada on vaja lihtsalt seda, et Eesti Energial on keskkonnaga seotud avalikke kohustusi või ülesandeid. Kust need täpselt tulevad, seadusest või lepingust või mõnest kolmandast kohast , pole oluline. Rahandusministeerium kui omanik on väljendanud tahet, et Eesti Energia arendaks taastuvenergia t ja täidaks riigi kliimapoliitika eesmärke. Toonase rahandusministri Martin Helme kiri „Omaniku ootused Eesti Energia aktsiaseltsile“ 10.11.2020: Seda, et Eesti Energia peab arendama taastuvenergiat, on pressiteates väljendanud ka praegune rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus: „Paralleelselt peab nii riik kui ka Eesti Energia jõudsalt edasi liikuma taastuvenergia arendamisega – uute tuule- ja päikeseparkide rajamise, salvestustehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtuga, “märkis Pentus-Rosimannus. „Vajame palju rohkem süsinikuvaba ja soodsamat taastuvelektrit.“ Juhin tähelepanu, et „omaniku ootuste“ täitmine on Eesti Energiale kohustuslik. See kohustus tuleneb Riigivaraseaduse § 88 lõigetest 7 1 ja 7 2 . Kokkuvõttes: Eesti Energia l on keskkonnaga seotud avalikke kohustusi, need tulenevad riigi kui omaniku tahtest. Süsinikuneutraalsuse saavutamise plaan pole mingi Eesti Energia eralõbu, vaid tuleneb omaniku tahtest arendada taastuvenergiat ja saavutada välislepingutega võetud kliimakohustused . Juhin tähelepanu, et kui mõni direktiiv või välisleping ei ole korrektselt Eesti seadustesse ü le võetud, s iis see ei tähenda veel, et lähtuma peab kitsalt Eesti seadustest. Kui direktiiv või välisleping annab mulle rohkem õigusi kui Eesti enda seadused, siis tuleb mulle tagada need laiemad õigused. Arhusi konventsioon ja keskkonnateabe direktiiv annab mulle õiguse küsida keskkonnateavet eraõiguslike juriidiliste isikute käest ilma, et neil oleks seadusest või lepingust tulenevaid avalikke kohustusi keskkonna suhtes; täidetud peab olema lihtsalt avaliku kohustuse ja avaliku kontrolli olemasolu. Kas ja millises ulatuses süsinikuneutraalsuse saavutamise plaan mahub keskkonnateabe mõiste alla ja kuulub avalikustamisele? Minu keskne väide on see, et Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiiv mõistab avalikustamisele kuuluvat keskkonnateavet nii laialt, et Eesti Energia süsinikuneutraalsuse saavutamise plaan tuleb tervikuna või väheste kärbetega avalikustada. Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivi artikkel 2 lg 1 punkt c järgi on keskkonnateave ka plaanid ja tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada punktides a ja b nimetatud keskkonnaosasid ja tegureid, ning samuti selliste keskkonnaosade kaitseks kavandatud meetmed ja tegevus ed . Sama direktiivi artikkel 2 lg 1 punkt d järgi on keskkonnateave ka majandusanalüüsid ja prognoosid, mida kasutatakse punktis c nimetatud meetmete ja tegevuste raames. Enam-vähem samalaadne sõnastus on ka Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 24 lg 2 punktides 3 ja 5. Arvestades seda, et kogu Eesti CO 2 13 miljoni tonnise st heitest moodustab Eesti Energia heide neli miljonit tonni, siis vaiemaldamatult Eesti Energial on märkimisväärne „turuosa“ atmosfääri saastamisest. Eesti Energia plaanide teostamisest või teostamata jätmisest sõltub, kas üldse ja millal Eesti suudab saavutada süsinikuneutraalsuse . Seega Eesti Energia süsinikuneutraalsuse saavutamise plaan mahub põhimõtteliselt keskkonnateabe mõiste alla. Vaielda saaks üksnes selle üle, kas see tuleks avalikustada tervenisti või saab mingeid osasid salastada. K õne alla saab tulla nende osade kinni katmine, mis sisaldavad ärisaladust. Muid salastamist vajavaid asjaolusid pole Eesti Energia esile toonud. Juhin tähelepanu, et Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivi järgi ei tähenda ärisaladus automaatselt, et dokumen di võib jätta avalikustamata. Ärisaladust sisalduva dokumendi puhul tuleb kaaluda, kumb on olulisem: avalik huvi keskkonnateabe vastu või ettevõtja huvi kaitsta oma ärihuve. [Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivi Artikkel 4 lg 2: „Igal üksikjuhul tuleb avalikustamisega teenitavaid üldsuse huvisid võrrelda tagasilükkamisega teenitavate huvidega.“] Juhin tähelepanu, et Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivi järgi ei saa ärisaladuse tõttu jätta avalikustamata sellist keskkonnateavet, mis on seotud keskkonda sattuvate heitmetega. CO 2 heitmed, mille vähendamiseks kõnealune dokument ongi loodud, puudutab seega otseselt keskkonda sattuvaid heitmeid. Kõik, mis puudutab heitmeid tuleb seega Eesti Energial avalikustada. [ Euroopa Liidu keskkonnateabe direktiivi Artikkel 4 lg 2: „Liikmesriigid ei või lõike 2 punktide … d [ehk äriteabe konfidentsiaalsus] … alusel sätestada taotluse tagasilükkamist, kui see on seotud keskkonda sattuvaid heitmeid käsitleva teabega.“] Juhin tähelepanu, et Andmekaitse inspektsioon oma juhendis ütleb: „Riigi- ja kohaliku omavalitsusasutustel ega nende hallatavatel asutustel ei saa üldjuhul olla ärisaladust (v.a juhul, kui on tegemist selgelt ärilise teenuse osutamisega) .“ Eesti Energia kuulub 100% riigile. Kas ja millisel juhul Eesti Energial saab olla ärisaladust, vajaks seega eraldi kaalumist ja põhjendamist. Küllap siingi tekib küsimus, kas Eesti Energia on „riigi hallatav asutus“ , kellel saab vaid erandjuhtudel olla ärisaladust . Kui keskkonnateabe puhul on riigiasutuste mõiste laiem kui Avaliku teabe seaduses, siis tuleks eeldatavalt ka siinkohal mõista „riigi hallatavat asutust“ tavapärasest laiemalt. Juhin tähelepanu, et tekib totter olukord, kus Eesti Energia on korraga kahel toolil: kõnealune dokument sisaldab eeldatavalt just Eesti Energia enda ärisaladus t ning samal ajal on Eesti Energia ka teabevaldaja, kes peab otsustama, mis on olulisem kas ärisaladus või avalik huvi saada keskkonnateavet. Huvide konflikt on ilmne. Eesti Energia ei saa erapooletult käsitleda, milline osa küsitud dokumendist tuleb avalikustada ja milline ärisaladuse tõttu saladusse jätta. Juhin tähelepanu, et Andmekaitse inspektsioon on varasemas vaideotsuses leidnud, et teabevaldaja peab esitama kirjelduse, mida loetakse ärisaladuseks ning kuidas sellise teabe avalikustamine kahjustab ettevõtja ärihuve. 2. 4 . Keda ning kuidas see rikkumine kahjustab?* Palume kirjeldada, keda Teie taotluses toodud asjaolud kahjustavad – nt kas vääralt on kasutatud või avaldatud Teie või kellegi teise isikuandmeid; või kas asutuse või andmetöötleja veebilehel on avalikustatud Teie või kellegi teise isiku kohta või muud juurdepääsupiirangulist teavet; või kas Te ei ole saanud vastust oma teabenõudele või on keeldutud õigusvastselt teabe väljastamisest jne. Ajakirjanduses avaldatud materjalide peale kaebuse esitamisel palun selgitage konkreetselt, kas ja kuidas avaldatu kahjustab ülemääraselt Teie õigusi (eeskätt märkige, kas avaldatu tõttu on Teil või Teie lähedastel mingite toimingute tegemine või õiguste kasutamine takistatud). Küsin andmeid ajakirjanikuna. Ajakirjandus töötab avaliku huvi peal. Avalik huvi Eesti Energia taastuvenergia plaanide ja CO 2 heitmete vähendamise vastu on igal juhul olemas. Seda on Andmekaitse inspektsioon juba oma varasemas vaideotsuses tunnistanud: „Küll aga lähtudes avalikkuse suurest huvist Eesti võimekusele Euroopa kliimaseadust täita ja erinevates sektorites süsinikuneutraalsust saavutada , kutsume üles Eesti suurettevõtetel ise aktiivsemalt oma täpsemaid plaane ka avalikkusega jagama.“ 2. 5 . Mida olete ise selle rikkumise osas ära teinud?* Palume kirjeldada, mida Te olete enda õiguste kaitseks ära teinud – nt nõudnud enda isikuandmete avaldamise lõpetamist; keeldunud edasistest otseturunduslikest teadetest; esitanud teabevaldajale täiendava teabenõude soovitud teabe saamiseks vms. Samuti palume kirjeldada, kuidas rikkuja käitus, kui nõudsite rikkumise lõpetamist. Olen korduvalt Eesti Energiaga suhelnud ja selgitanud, et ma ei küsi dokumenti Avaliku teabe seaduse alusel. 3. Mida soovin inspektsioonilt?* Palume märkida, mida inspektsioonile taotluse esitamisega soovite – nt isikuandmete eemaldamist; ettekirjutuse tegemist soovitud avaliku teabe väljastamiseks vms . Palun kohustada Eesti Energiat väljastama süsinikuneutraalsuse saavutamise plaani (süsinikuneutraalsuse strateegia) terviktekst. Juhul , kui peaks selguma , et kõnealune dokument sisaldab ärisaladust või muud kaitset vajavat teavet, mida ei ole võimalik avalikustada, siis palun kohustada Eesti Energiat väljastama süsinikuneutraalsuse saavutamise plaan sellisel viisil, et ärisaladus ja muu kaitset vajav teave on kinni kaetud. Seejuures palun kohustada Eesti Energiat esitama kirjeldust, mida on ärisaladusena kinni kaetud ning kuidas see kahjustab nende ärihuve . Samuti palun kohustada Eesti Energiat esitama kirjeldust, kuidas ärihuvide kaitsmine on kinnikaetud kohtades kaalukam kui avalik huvi Eesti Energia keskkonnasaastamise vähendamise vastu . Palun ühtlasi, et Andmekaitse inspektsioon leiaks viisi, kuidas vähendada Eesti Energia huvide konflikti olukorras, kus nad peavad kaaluma enda huvi kaitsta ärisaladust ja avalikuse huvi keskkonnateabe vastu. Näiteks võiks kaalumisse olla kaasatud Rahandusministeerium või Andmekaitse inspektsioon ise. 4. Kinnitus * ☒ Kinnitan, et selles asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu muid menetlusi (kohtus ega muus asutuses). Kui olete esitanud samade asjaolude osas ka teistele asutustele taotlusi, siis palume kirjeldada, mis asutustele on taotlusi esitatud ning mis asjaolude osas. 5 . Lisad ja tõendid Palun lisage asjaomased dokumendid ja tõendid . Kui kaebate internetis avaldatu peale, lisage lingid võrguaadressidega, kus andmed asuvad. · Kui esitate kaebuse kellegi teise nimel (isik või ettevõte), siis lisage kirjalik tõen d oma esindusvolituste kohta. · Koopiad asjaomastest dokumentidest (nt toimunud kirjavahetusest ; esitatud teabenõuded ja vastused teabenõuetele ) · Allkirjastage taotlus kas omakäeliselt või digitaalselt. Sekkumistaotlusele on lisatud : Kirjavahetus Eesti Energiaga. Koht, kuupäev ja kaebaja allkiri: Priit Pärnapuu Tartu 2 2 .0 4 .202 2
Priit Pärnapuu
Teie 26.04.2022
Õhtuleht AS
Meie 26.05.2022 nr 2-6/22-3107-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud härra Pärnapuu
Pöördusite Justiitsministeeriumi poole ja soovisite selgitusi, kas ja kuidas on Euroopa
Liidu keskkonnateabe direktiiv, Århusi konventsioon ja avaliku teabe seadus (AvTS)
omavahel kooskõlas. Täpsustasite, et küsimus tekib teabevaldaja mõistega seoses,
kuivõrd Teie hinnangul on keskkonnateabe direktiivis kasutatav riigiasutuse mõiste
avaram kui teabevaldaja mõiste AvTS-s, mistõttu võib tekkida olukordi, kus näiteks
Eesti Energia on keskkonnateabe direktiivi ja Århusi konventsiooni järgi teabevaldaja,
kuid avaliku teabe seaduse järgi mitte. Seetõttu tekiks direktiivi ja konventsiooni
kohaselt Eesti Energial kohustus keskkonnateavet avalikustada, AvTS järgi mitte.
EL keskkonnateabe direktiiv on üle võetud Eesti õigusesse keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse (KeÜS) §-s 24. KeÜS § 24 lg 1 näeb ette, et igaühel on õigus küsida
keskkonnaalast avalikku teavet (edaspidi keskkonnateave), esitades selgitustaotluse
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel või teabenõude avaliku
teabe seaduse või muu seaduse alusel. Samas sättes täpsustatakse teabe valdaja
õigust teabe väljastamisest keelduda (KeÜS § 24 lg 5, 6), kuid tõepoolest ei ole selles
sättes määratletud riigiasutuse ega teabe valdaja mõistet. Eelnõu seletuskirjas on
tõdetud, et "[õ]igus keskkonnateavet küsida (§ 24) ei erine põhimõtteliselt õigusest
küsida mis tahes avalikku teavet. Seetõttu ei ole õigust keskkonnateavet küsida
eelnõus põhjalikumalt reguleeritud, vaid on viidatud avaliku teabe seadusele ning
muudele asjakohastele detailsematele regulatsioonidele.".1 Seega lähtutakse sellest, et
ka keskkonnateabele juurdepääsuks kohaldub AvTS-st tulenev teabevaldaja mõiste.
Järgnevalt analüüsitakse, kas teabevaldaja mõiste AvTS-s katab ära riigiasutuse
mõiste keskkonnateabe direktiivi tähenduses, keskendudes selgitustaotlusest lähtuvalt
eraõiguslikele isikutele.
Teabevaldaja AvTSi tähenduses Riigiasutuse mõiste keskkonnateabe
direktiivi tähenduses
§ 5. Teabevaldaja 2. Riigiasutus-
(1) Teabevaldajaks on: a) valitsusasutus või muu
3) eraõiguslik juriidiline isik ja ametiasutus, sealhulgas avalikud
füüsiline isik käesoleva paragrahvi nõuandvad asutused siseriiklikul,
lõikes 2 sätestatud tingimustel. piirkondlikul või kohaliku tasandil;
1
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõu 799 SE seletuskiri lk 32.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
(2) Eraõiguslikule juriidilisele isikule b) kõik füüsilised või juriidilised
ja füüsilisele isikule laienevad isikud, kes täidavad siseriiklike
teabevaldaja kohustused, kui isik õigusaktide alusel avalikke
täidab seaduse, haldusakti või haldusülesandeid, mille hulgas on
lepingu alusel avalikke ülesandeid, keskkonnaga seotud spetsiifilised
sealhulgas osutab haridus-, kohustused, tegevused või
tervishoiu-, sotsiaal- või muid teenused ja
avalikke teenuseid, – teabe osas, mis c) kõik füüsilised või juriidilised
puudutab nende ülesannete täitmist. isikud, kellel on avalikud
(3) Teabevaldajaga võrdsustatakse: kohustused või ülesanded või kes
1) ettevõtja, kes on kaubaturul osutavad keskkonnaga seotud
valitsevas seisundis, omab eri- või avalikke teenuseid ning alluvad
ainuõigust või loomulikku monopoli, – punktides a või b nimetatud
teabe osas, mis puudutab kaupade ja organite kontrollile.
teenuste pakkumise tingimusi, hindu
ja nende muudatusi;
2) füüsilisest isikust ettevõtja,
mittetulundusühing, sihtasutus või
äriühing, – teabe osas, mis puudutab
riigi või kohaliku omavalitsuse
eelarvest avalike ülesannete
täitmiseks või toetusena antud
vahendite kasutamist.
1. „Kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes täidavad siseriiklike õigusaktide
alusel avalikke haldusülesandeid, mille hulgas on keskkonnaga seotud
spetsiifilised kohustused, tegevused või teenused“ (art 2 p b ap b)
Keskkonnateabe direktiivi art 2 punkti 2 alapunkti b kohaselt, mis on sisuliselt identne säte
Århusi konventsiooni artikli 2 lõike 2 punktiga b, hõlmab mõiste „riigiasutus” „kõik[i] füüsilis[i]
või juriidilis[i] isiku[i]d, kes täidavad siseriiklike õigusaktide alusel avalikke
haldusülesandeid, mille hulgas on keskkonnaga seotud spetsiifilised kohustused,
tegevused või teenused”.
Euroopa Kohus on kõnealuse punkti kohta selgitanud, et EL õiguse ühetaolise kohaldamise
ning võrdsuse põhimõttega seonduvatest nõuetest tuleneb, et sellise liidu õigusnormi
mõisteid, mis ei viita sõnaselgelt liikmesriikide õigusele õigusnormi tähenduse ning ulatuse
kindlaksmääramiseks, tuleb tavaliselt kogu liidu piires tõlgendada autonoomselt ja
ühetaoliselt ning selline tõlgendus tuleb leida arvestades sätte konteksti ja asjaomase
õigusakti eesmärki.2 Keskkonnateabe direktiivi põhjenduspunkti nr 7 kohaselt on kõnealuse
direktiivi üheks eesmärgiks kõrvaldada riigiasutuste valduses olevale keskkonnateabele
juurdepääsu käsitlevate liikmesriikides kehtivate õigusaktide erinevused, et need ei
põhjustaks liidus ebavõrdsust seoses teabele juurdepääsu või konkurentsitingimustega.
Euroopa Kohus rõhutas, et see eesmärk nõuab, et isikute kindlaksmääramine, kes on
kohustatud võimaldama avalikkusel tutvuda keskkonnateabega, oleks allutatud kogu
Euroopa Liidus samadele tingimustele, nii et mõiste „avalikud haldusülesanded”
keskkonnateabe artikli 2 punkti 2 alapunkti b tähenduses ei tohiks sõltuda sellest, milline on
kohaldatav siseriiklik õigus.3 Seega ainult üksused, kellel on nende suhtes kohaldatavates
siseriiklikes õigusnormides kindlaks määratud konkreetse õigusliku aluse põhjal õigus
täita avalikke haldusülesandeid, võivad kuuluda artikli 2 punkti 2 alapunktis b osutatud
riigiasutuste kategooriasse.4
2
EKo 19.12.2013, C‑279/12, p 41, 42.
3
Samas, p 45.
4
Samas, p 48.
Euroopa Kohtu seisukoha järgi on siin mõeldud avalik- või eraõiguslikke juriidilisi isikuid, kelle
ülesanne nende suhtes kohaldatava õigusliku raamistiku alusel on osutada
üldhuviteenuseid, eelkõige keskkonna valdkonnas, ning kellele on selleks antud märksa
laiemad volitused kui need, mis tulenevad eraõiguslike isikute vahelistele suhetele
kohaldatavatest normidest. Antud kohtuasi puudutas vee-ettevõtjaid, kelle ülesandeks oli
vee- ja kanalisatsioonitaristute hooldamine ja arendamine ning veevarustus ja
reoveepuhastus. Kohus selgitas, et selleks, et teha kindlaks, kas selliseid üksusi nagu
asjaomaseid vee-ettevõtjaid saab käsitada juriidiliste isikutena, kes täidavad siseriikliku
õiguse alusel „avalikke haldusülesandeid“ direktiivi 2003/4 artikli 2 punkti 2 alapunkti b
tähenduses, tuleb kontrollida, kas neile üksustele on nende suhtes kohaldatava siseriikliku
õiguse alusel antud märksa laiemad volitused kui need, mis tulenevad eraõiguslike isikute
vahelistele suhetele kohaldatavatest normidest.5
Direktiivi art 2 punkti 2 alapunktiga b sarnaselt sätestatakse AvTS § 5 lg 2, et eraõiguslikule
juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab
seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid.
Riigikohus on selgitanud, et „[a]valikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel
riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud
ülesanded. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule
isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes
huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või
mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik“.6 AvTS § 5 lg 2 ja lg 3 p 2 mõttes täidab äriühing
avalikku ülesannet mh ka siis, kui äriühingut on halduskoostöö seaduse (HKTS) § 1 lg 1
mõttes volitatud iseseisvalt täitma riigi või kohaliku omavalitsuse avaliku halduse ülesannet.
HKTS § 3 lg 3 sätestab: "Haldusülesande täitmine käesoleva seaduse tähenduses seisneb
haldusülesannete täitmises väljaspool töö-, teenistus- või muud alluvussuhet riigi või
kohaliku omavalitsusega ning valitsusasutuse või valla või linna ametiasutuse või organi
teostatavat teenistuslikku järelevalvet." Avaliku ülesande täitmisega AvTS § 5 lg 2 ja lg 3 p 2
mõttes võib olla tegemist ka siis, kui eraisik ei täida avalikku ülesannet küll enda nimel, kuid
avaliku võimu kandja on ta kaasanud haldusülesande vahetusse täitmisse.7
Kohtupraktikas on AvTS § 5 lg 2 tõlgendatud pigem kitsendavalt. Näiteks on leitud, et AvTS
§ 5 lg 2 ei kohaldu ning teabevaldaja ei ole Riigi Kinnisvara AS Liivalaia tn kohtumaja
remontides, kuivõrd tegemist ei olnud avalikku ülesandega, ning AvTS § 5 lg 2 sisustamisel
ei oma määravat tähendust, kes on äriühingu asutanud, mitu protsenti aktsiatest kuulub riigile
või kuidas omandas äriühing oma vara. AvTS kontekstis on oluline, kas äriühing täidab
avalikku ülesannet.8
Samuti ei loetud kohtupraktikas Eesti Energia ASi-i teabevaldajaks vaidluses, mis puudutas
soovi saada Eesti Energia AS-i ja Elering AS-i vahel 30.12.2016 sõlmitud liitumislepingu
koopiat Tootsi tuulepargi võrguga liitmiseks ning koopiaid Tootsi tuulepargi arendamise
kuludokumentidest. Ringkonnakohus asus seisukohale, et Eesti Energia AS-le ei ole
pandud avalikku ülesannet tagada energia varustuskindlus. Varustuskindluse tagamise
kohustus on elektrituruseaduse (ELTS) § 38 ja § 8 lg 2 alusel pandud elektriettevõtjale, kes
osutab võrguteenust põhivõrgu kaudu (kohtuotsuse tegemise ajal Elering AS). Kohus
selgitas, et elektri jaeturg on avatud konkurentsile ja Eesti Energia AS konkureerib seal koos
teiste elektrienergia tootjate ja müüjatega.
5
Samas, p 56.
6
RKHKo 19.06.2014, 3-3-1-19-14, p 11.
7
Samas, p 13.
8
Tln Rgko 23.03.2018, 3-16-496 P 14.
Samuti selgitas ringkonnakohus, et Eesti Energial ei teki avalikku ülesannet ka hädaolukorra
seadusest (HOS) tulenevalt. ELTS § 211 p 1 järgi on HOS § 26 lg 1 p-s 1 nimetatud elutähtsa
teenuse osutaja tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW. Eesti Energiat
ei saa pidada elutähtsa teenuse osutajaks viidatud sätte mõttes, sest temale ei kuulunud
(vähemalt kohtuotsuse tegemise hetkel) ühtki 200 MW ületava netovõimsusega elektrijaama
ning ka teabenõudes nimetatud Tootsi kinnistut puudutav leping põhivõrguga liitumiseks ei
ületa seda võimsust. Kohus rõhutas, et asjas ei oma tähtsust, et Eesti Energia AS-i
tütarettevõttele kuuluvate elektrijaamade võimsus ületab 200 MW.9
Eelnevast nähtub, et direktiivi art 2 punkti b alapunkt b kattub siiski AvTS § 5 lõikega 2.
Järgnevalt tuleb analüüsida, mis on art 2 punkti b alapunkti c vaste kehtivas õiguses.
2. „Füüsilised või juriidilised isikud, kellel on avalikud kohustused või ülesanded
või kes osutavad keskkonnaga seotud avalikke teenuseid ning alluvad
punktides a või b nimetatud organite kontrollile“ (art 2 p b ap c)
Euroopa Kohus on selgitanud, et määratledes kolm riigiasutuste kategooriat, on
keskkonnateabe direktiivi artikli 2 punkti 2 eesmärk hõlmata kõik üksused – olenemata nende
õiguslikust vormist –, mida tuleb käsitada avaliku võimu organina, olgu selleks siis riik ise,
üksus, kelle riik on volitanud oma nimel tegutsema, või riigi kontrollile alluv üksus. Need
asjaolud suunavad eelistama direktiivi 2003/4 artikli 2 punkti 2 alapunkti c tähenduses mõiste
„kontroll” tõlgendust, mille kohaselt hõlmab see kolmas järelejäänud riigiasutuste kategooria
iga üksust, mis tõeliselt sõltumatul viisil ei määra ise kindlaks, kuidas ta keskkonna
valdkonnas talle antud ülesandeid täidab, kuna selle direktiivi artikli 2 punkti 2 alapunktide
a ja b alla kuuluval riigiasutusel on võimalik otsustavalt mõjutada selle üksuse tegevust
nimetatud valdkonnas.10
Viis, kuidas selline riigiasutus saab siseriikliku seadusandja poolt talle antud pädevuse alusel
otsustavalt mõjutada, ei oma Euroopa Kohtu hinnangul tähtsust. Selleks võib muu hulgas
olla õigus teha asjaomastele üksustele ettekirjutusi – olenemata sellest, kas tegutsetakse
aktsionärina või mitte –, õigus peatada, tühistada a posteriori nende üksuste otsused või
seada nende vastuvõtmine sõltuvusse eelneva heakskiidu olemasolust, õigus ametisse
nimetada või ametist vabastada nende juhtorganite liikmed või nende liikmete enamus või
õigus jätta nimetatud üksused täielikult või osaliselt ilma rahastamisest sellises ulatuses, mis
seab ohtu nende püsimajäämise.11
Lisaks märkis Euroopa Kohus, et nagu nähtub direktiivi 2003/4 artikli 3 lõikest 1, mis on selle
direktiivi keskne säte ja sisuliselt identne norm Århusi konventsiooni artikli 4 lõikega 1, on
üksusel, kes on kvalifitseeritud riigiasutuseks nimetatud direktiivi artikli 2 punktis 2 osutatud
ühe kategooria tähenduses neist kolmest kategooriast, kohustus edastada igale taotlejale
kogu tema valduses olev või tema nimel hoitav keskkonnateave, mis kuulub nimetatud artikli
2 punktis 1 loetletud kuuest kategooriast ühte kategooriasse, välja arvatud juhul, kui taotlus
kuulub mõne sama direktiivi artiklis 4 ette nähtud erandi alla.12 Seega on sellistel äriühingutel
kohustus edastada üksnes keskkonnateavet, mis on nende valduses avalike teenuste
osutamise tõttu, kuid neil puudub kohustus anda keskkonnateavet, mille puhul on selge, et
see ei ole seotud nende avalike teenuste osutamisega. Juhul kui viimase osas esineb
kahtlusi, tuleb kõnealune teave edastada.13
9
TlnRgko 19.04.2018 3-17-1514 p 17, 18.
10
P 67, 68.
11
P 69, vt ka p 71, 73.
12
P 78
13
81, 82.
Eeltoodust nähtub, et direktiivi art 2 p b alapunkti c ei ole Eesti õiguses üle võetud. AvTS § 5
lg 3 (ega ka lg 2) teabevaldaja mõiste ei kattu selles osas direktiivist tulenevate
kriteeriumitega.14
Vahetu õigusmõju
Selgitustaotluses soovisite teada samuti, millest vastuolu tuvastamisel lähtuda, kas
siseriiklikust õigusest või direktiivist või ratifitseeritud konventsioonist.
Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole direktiiv vahetult kohaldatav õigusakt, kuid selle
sätetel võib olla vahetu õigusmõju. Kui direktiiv ei ole korrektselt või õigeaegselt üle võetud,
see paneb riigile kohustuse ning kohustus on piisavalt selge, tingimusteta, ei jäta liikmesriigile
sisuliselt kaalutlusruumi ning sisaldab isikule õigust millelegi, võib isik sellele suhetes riigiga
tugineda. Riiki tuleb seejuures mõista väga laialt. Euroopa Kohus on rõhutanud, et oluline ei
ole, millises õiguslikus vormis riik tegutseb.15
Århusi konventsiooniga seoses tuleneb põhiseadusest, et kui Eesti seadused või muud aktid
on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid
(PS § 123).
Seega on Justiitsministeerium seisukohal, et isikul on võimalik direktiivi art 2 punkti b
alapunktile c vahetult tugineda, sest siseriiklikus õiguses ei ole kõnealust punkti üle võetud.
Ka Keskkonnaministeeriumi ametnikud nõustusid sellise järeldusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heddi Lutterus
Asekantsler
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium
14
Võrdle näiteks teabevaldaja mõistet Saksa keskkonnateabeseaduse § 2.
15
Vrdl nt Euroopa Kohus C‑413/15 p 31 jj, C‑282/10 p 38 jj; C-188/89 p 20 (A. Foster and others v British Gas).
Monika Mikiver 620 8112
[email protected]