ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Anneli Kattai Teie 31.05.2022 nr
SA Valgamaa Arenguagentuur
[email protected] Meie 01.06.2022 nr 2.1.-5/22/1398
Vastus nõudekirjale
Meile saabus Teie pöördumine, kus kirjutate:
SA Valgamaa Arenguagentuur (alates 01.01.2022.a maakondlik arendusorganisatsioon KOKSi
mõistes) kasutab oma eesmärkide elluviimiseks riigieelarve- ja struktuurfondide rahasid. Meile
on tulnud teabenõue konkreetsete inimeste töötasude avalikustamise kohta. Osade töötajate
töötasu on kindlaks määratud meiega sõlmitud lepingutes. Kas peame avalikustama inimese
töötasu või võime anda palgavahemiku, mis on antud ametikohale ette nähtud?
Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et avaliku teabe seaduse (AvTS) tähenduses on nii ametnike
ja riigi rahast tasustatud töötajate töölepingud, ametijuhendid, palgaandmed jms avalik teave.
Nimelt sätestab AvTS § 3 lg 1, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale
jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud
õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.
AvTS § 3 lg 2 kohaselt võib juurdepääsu avalikule teabele piirata seaduses sätestatud korras.
Juurdepääsupiirangu seadmise alused sätestab AvTS § 35. Teabevaldaja peab alati olema
võimeline selgitama ja põhjendama, millisele konkreetsele dokumendi osale juurdepääsupiirang
kehtib, mis alusel ja mis põhjendustel.
Samas sisaldavad ametnike ja töötajate ametijuhendid, käskkirjad ja töölepingud tihti ka
konkreetse inimese elukohaandmeid, kontaktandmeid, hariduskäiku jms eraelulist teavet. Seega
võib AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel olla põhjendatud sellisele osale dokumentidest seada
juurdepääsupiirang. Siiski, reeglina ei saa inimese nime ja ametinimetust lugeda
juurdepääsupiiranguga andmeteks.
Selgitan, et kui inimene on töösuhtes avaliku sektori asutusega, on ta suurema avalikkuse
tähelepanu ja kontrolli all. Asudes avaliku sektori asutusse tööle, peab inimene arvestama
avalikus sektoris töötamisest tingitud erisustega võrreldes erasektoriga. Nii on avalikule sektorile
omased suurem avalikkuse (sealhulgas kodanike) tähelepanu, eelarvevahenditest tingituna
piiratumad läbirääkimisvõimalused töötasu suuruse üle, õigusnormidest tulenevad nõuded ja
piirangud tööle jms.
AvTS § 36 lg 1 p 9 kohaselt ei tohi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik-õiguslikust
juriidilisest isikust teabevaldaja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada
dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest töölepinguga töötavatele isikutele makstud
töötasude ning muude tasude ja hüvitiste kohta. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et
AvTS-i tuleb tõlgendada viisil, mille järgi on AvTS § 36 lg 1 p 9 erinorm TLS § 28 lg 2 p 13
suhtes ja seetõttu on kohalikul omavalitusel kohustus väljastada töötajate palgaandmed ka
isikustatud kujul ning seda sõltumata töökohast. Seega on samasugune kohustus ka riigiasutusel.
Riigikohus lisas, et sellist kohustust avaldada töötajate töötasu ei väära ka AvTS-i eraelu
puutumatust kaitsvad normid. Sõltumata sellest, milliseid ülesandeid töötaja täidab, on igal juhul
siiski vajalik kontroll lubamatutest kaalutlustest lähtuva töötaja valiku, töötasu suuruse
määramise ja lisatasude maksmise ennetamiseks. Teisisõnu, töötasu avalikkus on meede nii
töötaja kui ka tööandja kontrollimiseks. Teabe isikustamata kujul väljastamise korral ei oleks see
sama tõhus.1
Teabe avalikkusel on oluline roll võimalike rikkumiste toimepanemisest heidutamisel ja nende
ennetamisel.
Eelnevast tulenevalt Andmekaitse Inspektsioon selgitab, et teabenõude korras on võimalik
välja nõuda dokumente töötasu ja hüvitiste kohta, kui isik saab tasu ja hüvitisi riigi,
omavalitsuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvest.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
1
Riigikohtu 17.10.2018. a otsus nr 3-15-3228
2 (2)