From: Maire Iro
Sent: Wednesday, June 29, 2022 2:41 PM
To: 'Priit Pärnapuu' <
[email protected]>
Subject: RE: Topelt dokumendihaldus
Tere, Priit!
Eilse telefonivestluse jätkuks saadan vastuse ka kirjalikult nagu lubasin.
Avaliku teabe seadus annab minimaalloetelu dokumendiliikidest, mis peavad olema asutuse avalikku
dokumendiregistrisse kantud: saabunud ja väljasaadetud dokumendid sh teabenõuded, kui neid ei täideta koheselt;
õigusaktid, sh käskkirjad jm üksikaktid; lepingud. Asjaajamiskorra ühtsed alused täiendavad loetelu, võimaldades
ühtlasi asutuse oma asjaajamiskorraga ette näha ka muude dokumendiliikide kandmise dokumendiregistrisse.
Kui mingit liiki dokumendid, näiteks personalikäskkirjad, mida seadus kohustab dokumendiregistri avalikus vaates
näitama, registreeritakse muus andmekogus või infosüsteemis, siis tuleb dokumendiregistri juures selgitada, kus ja
kuidas on võimalik nende dokumentidega tutvuda ja lisada link vastavale infosüsteemile või andmekogule, kus nende
dokumentidega on võimalik tutvuda.
Asutuse avalikku dokumendiregistrisse ei pea kandma: asutuses edastatud arvamusi, teateid, memosid, õiendeid,
nõuandeid jms, mida asutuse juhi otsusel ei ole vaja dokumendiregistrisse kanda; raamatupidamisdokumente;
riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavaid dokumente; sissetulevaid dokumente, mida vastuvõttev asutus
võtab arvele eriseadusega ette nähtud korras ja millele on isiku juurdepääs tagatud.
Võimalus asutuse dokumendihaldussüsteemis valida dokumendi salvestamine selliselt, et see avalikus
dokumendiregistris ei kajastuks, on ette nähtud just selliste dokumentide jaoks, mille puhul seadus avalikus
dokumendiregistris registreerimist ette ei näegi. Selliselt võivad seal olla ka näiteks poolikud töödokumendid jms.
Dokumendid, mis tuleb seaduse järgi avalikus dokumendiregistris registreerida, peavad seal kajastuma ka siis, kui
sisaldavad asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Sel juhul on avalikus vaates nähtavad ainult dokumendi
metaandmed. Teabenõude korras saab neid sel juhul välja küsida.
Teabenõude korras saab küsida välja ka muid dokumente ja teavet. Teabenõude võib sõnastada üldisemalt - ei pea
alati teadma täpseid dokumendinumbreid vms. Teabevaldajal on kohustus teabenõudjat igakülgselt abistada vajaliku
teabeni jõudmisel (AvTS § 15). Kui asutuses on teavet küsimuses, mis teile huvi pakub, ent mis dokumendiregistris ei
kajastu, siis aitab teabevaldaja selleni jõuda.
Ekslikult määratud AK-märkeid tuleb aeg-ajalt ikka ette. Samuti ka vastupidist olukorda, kus AK-märge on ekslikult
jäänud dokumendile panemata. Sel juhul tuleks kindlasti sellele eksimusele asutuse tähelepanu juhtida. Vajadusel
saab abi ka Andmekaitse Inspektsioonist.
Loodan, et minu selgitusest on abi.
Heade soovidega
Maire Iro
avalike suhete nõunik
Andmekaitse Inspektsioon
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
[email protected]
627 4136, 5345 6900
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
www.aki.ee