ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud:
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
Alus:
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Esitan teabenõude oma kutsetöö, elektriprojekteerimise ja vastava ala koolituse vaates, seoses
Majandus- ja taristuministri 01.03.2021 määruse nr. 97 Nõuded ehitusprojekti vastavusele
Isikuandmete kaitse seadusele.
Kas on õiguspärane nõuda: "§ 7. Üldised nõuded vormistamisele
(1) Kõik ehitusprojekti osade dokumentide köited tuleb varustada tiitellehega, millel esitatakse:
...
4) kui ehitusprojekti koostas üks isik, siis ehitusprojekti koostaja nimi, füüsilisest isikust koostaja
puhul ka tema kvalifikatsioon;
6) ehitusprojekti osa koostanud isiku nimi, aadress, kontaktandmed, registrikood ja
teatamiskohustusega ettevõtja puhul majandustegevuse registreerimise number;
7) konkreetse ehitusprojekti osa koostamise eest vastutava isiku andmed, sealhulgas andmed
kvalifikatsiooni kohta; "?
Kas on määruses nõutud andmeid sisaldav ehitusprojekt piiratud ligipääsuga (salajane)
dokument? Kuidas sellisel juhul korraldatakse ehitushankeid, mis on avalikud ja mida tehakse
vastavalt ehitusprojektidele?
Sisuliselt Te küsite, kas ehitusprojektile saab kehtestada juurdepääsupiirangut ning kuidas
sellisel juhul saab viia läbi hankeid, mis on avalikud. Nt üksnes isiku nime tõttu ei saa kehtestada
dokumendile juurdepääsupiirangut. Piirata saab vaid seda osa, mis kahjustab oluliselt eraelu
puutumatust (AvTS § 35 lg 1 p 12).
Ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud ehitise või selle osa ehitamiseks ja
kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks ja asjakohasel juhul ka
ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet. Ehitusprojekt on üldjuhul autoriõigustega
kaitstud teos.
Autoriõiguse seaduse § 4 lg 3 punkt 14 loeb autoriõigusega kaitstavaks teoseks:
a) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm);
b) arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm).
Ehitusprojektile saab kehtestada juurdepääsupiirangut, kuid selle ulatus ja vajadus seatakse igale
dokumendile eraldi. Kui piiranguga teave on näiteks põhidokumendi lisa(de)s, siis on lihtne
märkida piirang üksnes lisa(de)le. Kui piirangu seadmisel ei ole võimalik dokumente niimoodi
jagada, siis seatakse piirang tervele dokumendile, kuigi piirangu põhjus võib puudutada vaid
väikest osa tervest dokumendist.
Seadus ehitusprojektidega tutvumist üldjuhul ei keela, kuid sellise teabe taaskasutamisele
saab seada piiranguid autoriõiguste kaitseks AvTS § 31 kohaselt. Autori nõusolekuta on
arhitektuurset graafikat lubatud kasutada üksnes füüsilise isiku poolt isiklikul eesmärgil
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
(autoriõiguse seaduse § 18) ning autoriõiguse seaduse §-s 19 sätestatud tingimustel teaduslikel,
hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel.
Ehitusprojekti juurdepääsupiirangu kehtestamise üldisemaks aluseks on ärisaladus.
Ehitusprojekti ärisaladuseks tunnistamise algatus ja otsus tuleb ettevõtjalt endalt.
Konkurentsiseadus lähtub sellest, et ettevõtja ise on aktiivne, märkides ära, millist teavet ta loeb
ärisaladuseks ja seda vajadusel põhjendades (§ 63 lg 2). Sellest võib lähtuda ka avaliku teabe
seaduse kohaldamisel. Kui ettevõtja ise ei väljenda, et tegu on ärisaladusega, siis asutus peaks
AvTS-i § 35 lg 1 punkti 17 omal algatusel kohaldama vaid siis, kui ärisaladuse sisaldumine
dokumendis on täiesti ilmne. Asutus küsib vajadusel ettevõtjalt põhjendusi, kuid piirangu
seab ta (või keeldub seadmisest) omaenda kaalutlusotsusena. Niisiis oleneb juurdepääsu
piirangu seadmine ja seadmise ulatus dokumendist endast (konkreetsest ehitusprojektist) ning ka
menetlusest endast (konkreetne riigihange).
Kõiki täpsemaid juurdepääsupiirangu kehtestamisi peab selgitama konkreetne teabevaldaja
lähtuvalt konkreetsest teabest ja meie vastus on antud lähtuvat üldisest küsimusest niisamuti
üldiselt.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
2 (2)