Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
10134 TALLINN
Justiitsministeerium
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatust palume
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X
Uuringu nimi: „Vanglast, kriminaalhooldusest ja kinnisest lasteasutusest lahkunud noorte edasise
toimetuleku ja retsidiivsuse monitooring“
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine
vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Justiitsministeeriumi tellimisel viib Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut läbi noorte
retsidiivsuse uuringu, mille täpsemad eesmärgid on:
1) Luua vanglasüsteemist lahkunud noorte edasise toimetuleku ja retsidiivsuse monitooringu
mudel: metoodika, tööriistad ja korraldus;
2) Selgitada välja vanglasüsteemist lahkunud noorte toimetulek ja retsidiivsus ning sellega
seonduvad tegurid.
Tartu Ülikool töötab välja uuringu kontseptuaalse raamistiku, valmistab registriandmed ette ja teeb
kvaliteedikontrolli, teostab empiirilise kontseptuaalse mudeli valideerimise, valib
monitooringusüsteemi indikaatorid ning töötab välja ja valideerib monitooringu
indikaatorsüsteemi. Tegu on ühekordse uuringu ja andmekorjega, mille tulemuste pinnalt saab
otsustada jätkuuringute korraldamise ja selle reguleerimise.
Uuring hõlmab teaduskirjanduse ja registriandmete analüüsi, kontseptuaalse mudeli empiirilist
valideerimist (mudeli andmepõhise kvantitatiivsele valideerimisele lisandub kvalitatiivne
valideerimine koostöös valdkonna spetsialistide-ekspertidega), empiirilise mudeli elementide
(tunnuste) sobivuse hindamist lähtuvalt indikaatorite kvaliteedikriteeriumitele (SMART) (nt asja-
ja ajakohasus, usaldusväärsus, tundlikkus, maksumus jne) ning selle põhjal andmestikust sobivate
indikaatortunnuste valikut, ning nende baasil indikaatorsüsteemi loomist, mida valideeritakse nii
kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivsetele ekspertarvamustele tuginedes. Lisaks tehakse uuringu
tulemusena ettepanekuid edaspidiseks andmekorjeks ja monitooringu kasutamiseks.
1
Kohtueelse menetluse dokumendid ja registriandmed on registripäringus ühendatud. Kuna
uuringu eesmärkide saavutamiseks vajaliku mitmekülgse informatsiooni noorte retsidiivsuse
kohta saadakse ühest andmebaasist. Uuringu läbiviimiseks on vajalik töötada isikustatud päringu
tulemusena saadud andmetega.
Kvantitatiivne registriandmete analüüs käsitleb üldkogumit kirjeldavat analüüsi (anonüümsed
andmed).
Teemakohaste andmete (tunnuste loetelu vt punktis 5.1) osas tehakse andmepäringud järgmistest
registritest: Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (KIR),
Kohtute infosüsteem (KIS), e-toimik, Prokuratuuri infosüsteem (PRIS), Politsei-ja
piirivalveametnike andmekogu (POLIS), Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning
tööturuteenuste osutamise register (EMPIS2), Eesti Hariduse infosüsteem (EHIS), Töötamise
register (TÖR), Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR)
Isikuandmed ise ei ole selle uuringu jaoks olulised ja need kustutatakse pärast andmete
ühildamist loodud andmebaasist.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu
Korduvkuritööd ehk retsidiivsus on kriminoloogias ja õigussotsioloogias olnud üks põhilisi
uurimisvaldkondi retsidiivsuse uuringuid. Esimene retsidiivsuse järgnevusuuring viidi läbi 2010
2
aastal1 , mis keskendus retsidiivsusnäitajatele, retsidiivsusriski hindamisele ja vanglast vabanenute
kohanemisele tavaelus. 2017. aastal viidi läbi järgmine uuring2 , mis tõi välja, et 2011-2016 vanglast
vabanenute (lisaks need, kelle menetlus lõpetati, kes suunati kriminaalhooldusele ja keda karistati
rahatrahviga) retsidiivsuse määr oli kõige kõrgem reaalse vangistusega karistatutel (29%), seejärel
kriminaalhooldusele suunatutel (20%), järgnesid rahalise karistuse saanud (14%) ja kõige väiksem
oli see nendel, kelle kriminaalmenetlus lõpetati otstarbekusest (11%). Korduvkuriteo toimepanemise
risk on kõige suurem esimese aasta jooksul pärast vanglast vabanemist (või menetluse lõpetamist
või süüdi mõistmist). Viiendik vanglast vabanenutest sooritas uue kuriteo aasta jooksul pärast
vabanemist. Kõige kõrgem on varavastase kuriteo sooritanute retsidiivsus ja kõige väiksem raske
isikuvastase kuriteo sooritanute retsidiivsus. Kõige suurem retsidiivsust soodustav tegur on
narkootikumide tarvitamine, kahe aasta jooksul on narkootikumide tarvitajatest retsidiivsed neli
viiendikku. Alla 18aastaste retsidiivsus 2 aasta jooksul oli 80%, 18-26aastastel 59%. Mida vanem
vanusegrupp, seda madalam on ka retsidiivsus. Retsidiivsuse kõrgemat määra nooremates
vanusrühmades kinnitab ka teiste riikide kogemus3. Hetkel on Eestis käimas RITA 2 programmi
raames noorte õigusrikkujate uuring, mis keskendub 2018. aastal jõustunud laste ja noorte
õigusrikkumiste menetluspraktikate ja õigusrikkumiste tagajärgede süsteemi muudatuste mõjule,
kohtueelsetele ettekannetele ning laste ja noorte menetluskogemuste kaardistamisele 4 . Vanglast
vabanenute kohanemist tavaeluga on hiljuti analüüsitud uurimisprojekti „Vanglast vabanenute
tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine“ raames 5 . Ühe tulemusena jõuti järelduseni, et otseselt
puudub retsidiivsuse ja teenusel osalemise vahel seos. Seega võib öelda, et läbi on viidud ridamisi
uuringuid, mis on oluliseks lähtekohaks noorte toimetuleku ja retsidiivsusmonitooringu välja
töötamisel.
1
Ahven, A., Salla, J., Vahtrus, S. (2010). Retsidiivsus Eestis.
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/contenteditors/TOF/TOF_uuringud/26_retsidiivsus_l6ppraport.pdf
2
Ahven, A., Roots, A., Sööt, M-L. (2018). Retsidiivsus Eestis 2017. Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika uuringud 27.
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/retsidiivsuseestis_2017.pdf
3
Durose, M. R., Cooper, A. D., Snyder, H. N. (2014). Recidivism of prisoners released in 30 states in 2005: patterns
from 2005-2010. Special Report. U.S. Department of Justice.
https://intranet.americansforthearts.org/sites/default/files/recidivism0510.pdf
4
LSVJS20442 (hange 223041 ja RITA2/084 ) "Noorte õigusrikkujate uuring (18.08.2020−31.03.2021)", Siim
Espenberg, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut.
5
Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine (2020).
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vanglast_vabanenute_tugiteenus
e_tulemuslikkuse_hindamine.pdf
3
Hetkel puudub terviklik ja regulaarne ülevaade noore käekäigust ja toimetulekust peale vanglast,
kriminaalhoolduselt ja kinnisest lasteasutusest vabanemist, kuidas see on aja jooksul muutunud
ning milliste teguritega see kõige enam seondub. Kuigi on teada, et noorte retsidiivsus on kõrge,
siis vähe on infot selle kohta, millised on olnud need võimalikud põhjused retsidiivsuse
kujunemise juures, millised tegurid soodustavad uue kuriteo toimepanemist ja millised on olnud
suurimad takistused õiguskuuleka elu elamisel ning kuidas töö noorega asutustes ja hiljem
kogukonnas on noore käekäiku mõjutanud. Puudub ülevaade noore sotsiaalsest, hariduslikust ja
tööalasest toimetulekust peale vanglast, kinnisest asutusest ja kriminaalhooldusest lahkumisest.
Senimaani ei ole ka ühest hindamisraamistikku, kuidas, kui tihti ja milliste näitajate osas noorte
õigusrikkujate käekäiku ja toimetulekut hinnata. Teenusega analüüsitakse Eestis esmakordselt
vanglasüsteemist lahkunud noorte toimetulekut ja retsidiivsust. Uuringuga luuakse uudne
monitooringu mudel, mis põhineb algupärasel käsitlusel ning loob valdkonda uut teadmist.
Vaatluse alla võetakse noored, kes vabanesid aastal. Analüüs käsitleks seega noorte toimetuleku
ja retsidiivsust kuni kahe aasta jooksul peale vabanemist.
Sihtrühm:
Vanglast vabanenud süüdimõistetud noored vanuses 14-17 ja 18-20 aastat. Sihtrühma suurus aastas
u 50.
Kriminaalhooldusest vabanenud noored (va väärteo ÜKT-lased) vanuses 14-17 ja 18-20 aastat.
Sihtrühma suurus aastas u 160.
Kahtlustatavana ülekuulatud noored vanuses 14-17 ja 18-20 aastat. Valimi suurus on aastas mitte
rohkem kui 150. Kahtlustatavana ülekuulatud noored on uuringu jaoks vajalikud, sest see annab
indikaatori noorte käekäigu osas, millisel ajahetkel satuvad taas õiguskaitseorganite vaatevälja (nt
peale vanglast vabanemist või kriminaalhoolduse lõppu). Ühtlasi on see üks retsidiivsuse
mõõtmise võimalusi.
Noored vanuses 14-17 ja 18-20, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 201 - § 203
alusel. Sihtrühma suurus mitte rohkem kui 3000 kriminaalmenetluse lõpetamist aastatel 2018-
2020. Antud sihtgruppi kuuluvad noored võivad olla juba sattunud justiitssüsteemi ning antud
sihtrühma lisamine uuringu valimisse annab aimu sellest kas selle sätte alusel otsuse saanud noored
on retsidiivsed ehk mis neist on peale seda karistust edasi saanud. Uuringute põhjal on välja toodud,
et retsidiivsus on läbi aastate olnud kõige kõrgem vanglas karistuse lõpuni kandnutel ning
madalaim neil, kelle suhtes kriminaalmenetlus otstarbekusest lõpetati. Seetõttu on antud sihtrühm
uuringu mõistes oluline.
Tellitavast teenusest saadav kasu on laiem kui üksnes tellija tegevuse läbiviimiseks. Tegemist on
rakendusuuringuga, mis annab olulist sisendit vanglasüsteemist vabanenud noortele kavandatavate
toetusmeetmete planeerimisel, nii Justiitsministeeriumi kui ka teiste ministeeriumite
valitsemisalas (sh tööturu, hariduse ja sotsiaalkaitse valdkonnas). Arendatavat
monitooringusüsteemi on võimalik edaspidi kohaldada ka täiskasvanud kriminaalhooldusaluste ja
vanglast vabanenute puhul, kui ka muude sotsiaalvaldkondade uurimisel. Tulemused panustavad
oluliselt Tartu Ülikooli õppe- ja teadustöösse. Projekti tulemused on aluseks
teaduspublikatsioonidele, seega on võimalik saadud teadmisi kasutada teiste osaliste poolt, sh
rahvusvaheliselt
Uuringu on tellinud Justiitsministeerium ning see on vajalik poliitikakujundamiseks
tulevikus ning viiakse läbi avalikes huvides. Uuringu tulemusena valmivad aruanne ja
teadusartiklid, mis aitavad arendada noorte õigusrikkujate kohtlemispraktikat ja seeläbi
4
tagada, et noorte taasühiskonnastamisel nende vajadustest ja soodustatakse noorte
hakkamasaamist ühiskonnas.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Kogu uuringu läbiviimisel lähtume inimuuringute teaduseetika headest tavadest, andmekaitse
põhimõtetest ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest nagu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmäärus 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadusest (IKS). Uuringu läbiviimisel järgitakse
järgmiseid põhimõtteid:
5
Välditakse üleliigsete andmete kogumist ja haavatava sihtrühma (alaealised ja noored
õigusrikkujad) üle-uurimist sellega, et kasutatakse retrospektiivseid andmeid.
1) Uuringus kogutud andmeid hoitakse konfidentsiaalsetena, andmete hoidmine ja töötlemine
toimub turvatud Tartu Ülikooli serveris, millele on ligipääs vaid kõnealuse uuringu meeskonna
liikmetel parooli alusel TÜ võrgus. Analüütikud järgivad konfidentsiaalsuse põhimõtet. TÜ
uurimistiim näeb üksnes pseudonümiseeritud andmeid.
2) Analüüsi tulemused avalikustatakse vaid üldistatud ja umbisikulisel viisil, mis välistab
personaalset identifitseerimist.
3) Minimeeritakse võimalikke kahjusid uuritavale. Kuna tegemist on olemasolevate
andmebaaside retrospektiivse analüüsiga, siis isiklikke kontakte noorte õigusrikkujatega ei toimu
ning nende igasugune kahjustamine on välistatud. Aruannetes esitatakse tulemused ainult üldistatud
kujul. Juhtumite analüüsidest eemaldatakse kõik isikuga seotud otsene info (nimi, sünniaeg,
isikukood, kohtuotsuse number) ja esitatakse need nii, et juhtumianalüüsi kirjelduse järgi ei ole
võimalik isikut tuvastada.
4) Isikuandmed kustutatakse andmestikust kohe, kui nende kasutamise eesmärk on täidetud ehk
peale erinevatest andmebaasidest pärit andmete ühtsesse andmefaili sidumist.
5) Uuringust saadav kasu ühiskonnale on suurem kui uuringu läbiviimisega seotud
potentsiaalsed riskid (sh isikuandmete kasutamisega seotud andmete lekke risk), kuna uuring on
vajalik poliitikakujundamiseks tulevikus ning viiakse läbi avalikes huvides. Uuringu
tulemusena valmivad aruanne ja teadusartiklid, mis aitavad noorte õigusrikkujate
menetluspraktikaid tulevikus arendada nii, et see vastaks laste ja noorte vajadustele ning soodustaks,
mitte kahjustaks, noorte hakkamasaamist ühiskonnas.
Uuringu raames Tartu Ülikooli poolt läbi viidav statistilise pseudeomümiseeritud andmebaasi
loomine ja statistiline analüüs on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja IKS-iga, andmebaasi
loomisel ja analüüsidel lähtutakse IKS-i § 6 lõikest 5. Uuringus kasutatakse andmesubjekti
nõusolekuta tema kohta käivaid andmeid IKS-is kirjeldatud põhjustel:
1) Pärast isiku tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid
enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada;
2) Teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik
huvi;
3) Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata
muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.
Kuna uuringu on tellinud Justiitsministeerium, kes saab uuringu tulemustest otsese sisendi, et
arendada tulevikus teenuseid noorte õigusrikkujate toimetuleku parandamiseks (sh vanglasüsteemist
vabanenud noortele kavandatavate toetusmeetmete planeerimisel, nii Justiitsministeeriumi kui ka
teiste ministeeriumite valitsemisalas), täidab uuring avalikku huvi ning on riiklikult huvipakkuv
teema.
Uuringu läbiviimiseks on olemas Tartu Ülikooli eetikakomitee kooskõlastus (lisa 3).
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Kokkuvõttes toimub töö andmetega kahes etapis.
6
1. etapp. Justiitsministeerium teostab vajalikud andmepäringud. Justiitsministeerium
sõlmib töövõtulepingu Lisanna Lehesega, kes pseudonümiseerib päringutega saadud
andmed. Seejärel edastab JuM pseudonümiseeritud andmed TÜ ühiskonnateaduste
instituudi empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearule krüpteeritult elektrooniliselt
meili teel .xlsx failitüübina. Üldkogumi andmed ei ole isikustatud. Igale juhtumile on lisatud
unikaalne kood (UID), et oleks eristatavad kordumatud isikud. Andmete lahtikrüpteerimiseks
on vajalik ID-kaart koos sertifikaatidega.
*Pseudonümiseerimise läbi töölepingu alusel Tartu Ülikooli töötaja Lisanna Lehes.
Uurimistiimini isikuandmetega andmestik ei jõua. Antud andmed on uuringu läbiviimiseks ning
monitooringu loomiseks vajalikud tulenevalt teaduskirjanduse analüüsist.
1)JuM esitab andmepäringu KIR süsteemi perioodil 2018-2020 14-17 ja 18-20aastasena
kriminaalhooldusest ja vanglast vabanenute suhtes. Analüüs käsitleks seega noorte
toimetuleku ja retsidiivsust kuni kahe aasta jooksul peale vabanemist. Päringuga küsitakse: Isiku
liik (staatus – kohtueelne, süüdimõistetu, kriminaalhooldus, käitumiskontroll); Arvel viibimise
periood ja põhjus (nt EV/TEV/ karistuse lõpp) ja alus; karistuse määr ja §, aeg, kohtumaja; isiku
tunnuskood; nimi; perenimi vangla; üksus; karistuse algus ja lõpp; korduvat arvel viibimist
eeltoodu andmetega; Riskihindamise teemade punktihinnangud (teemad: alkohol, narkootikumid;
Tervis ja emotsionaalne seisund; Toimetulek kinnipidamisasutuses- suitsiidirisk,
enesekahjustamise risk, haavatavus; suhted ja elustiil; majanduslik toimetulek; kriminaalse
käitumise teema; ohtlikkuse hindamine; süüdimõistetut iseloomustavad või iseloomustanud
näitajad; lühi-ja pikaajaliste kokkusaamiste arv; rahvus, Kodakondsus, Emakeel, Eesti keele
oskuse tase, RR elukoht (elukoha andmetest haldusüksuse täpsusega -maakond, vald, linn),
Haridustase (konkreetse süüdimõistmise/arvel oleku ajal), Õppeasutus haldusüksuse täpsusega,
omandamise algus ja lõpp, Riigikeele kursuste läbimise aeg ja tulemus, Programmis osalemine –
algus ja lõpp, Tööhõive- hõivatuse liik, kehtivad töötamise kanded antud vangistuse ajal,
Distsiplinaarkaristuste hulk, vabanemisfond, kohtueelne ettekanne.
2) JuM esitab andmepäringu e-toimiku süsteemi perioodil 2018-2020 14-17 ja 18-
20aastasena kriminaalhooldusest ja vanglast vabanenute suhtes. Tehtud KrMS § 201, § 202
ja § 203-1 alusel lõpetatud menetluste kohta, vahistamise asendamise taotlemise, vahistatuna
ülekuulamiste ning vahistamismääruste kohta. Päringuga küsitakse väljavõtet järgmiste
tunnuste kohta: vahistamistaotluse esitamise kuupäev, kahtlustatava sugu, kahtlustatava vanus,
kuriteo kvalifikatsioon (KarS-i §, lg, p), vahistamismääruse kuupäev ja nr, vahistamistaotluse
tulemus (rahuldati, rahuldati osaliselt, jäeti rahuldamata), vahistamise asendamine KrMS § 130 lg
32 alusel kinnisesse lasteasutusse paigutamisega (jah/ei).
3) JuM esitab andmepäringu PRIS süsteemi perioodil 2018-2020 14-17 aastased, kelle suhtes
lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 201, § 202 või § 203-1 alusel. JuM poolt koostatud kõikne
valim. Valimi täpne suurus selgub päringu tulemusel, eelduslikult on kõikse valimi suurus
maksimaalselt kuni 100. Päringuga saadakse: kahtlustatava sugu ja vanus, kuriteo
kvalifikatsioon (KarS-i §, lg, p), kahtlustatavana ülekuulamine (JAH/EI/ kuupäev), menetluse
kestus kuudes, määratud kohustuste arv ja liik.
4) JuM esitab andmepäringu Politsei-ja piirivalveameti infosüsteemi POLIS (liidestus e-
toimikuga) perioodil 2018-2020 14-17 ja 18-20 aastaste kahtlustatavana ülekuulamise kohta.
Päringuga saadetakse: menetluse alustamise kuupäev, vahistatuna ülekuulamine (kuupäevad),
menetluse staatus (lõppenud – JAH/EI) ja tulemus (süüdimõistmine – JAH/EI), võimaliku süüteo
kvalifikatsioon (§), kohtuotsuse järgnemine
7
5) JuM esitab andmepäringu KIS-i perioodil 2018-2020 14-17aastaste ja 18-20aastaste
kuriteo toime pannud isikute suhtes tehtud kohtuotsuste kohta ning alaealise
mõjutusvahendi kohaldamise kohta. Päringuga küsitakse väljavõtet järgmiste tunnuste kohta:
kriminaalasja või kohtuotsuse nr (pseudonümiseeritakse), kuriteo registreerimise kuupäev, lahendi
tegemise ja jõustumise kuupäev, kohtumenetluse liik, süüdimõistetu sugu ja vanus, karistuse liik,
alaealise mõjutusvahend (jah/ei) ja liik, karistuse kohaldamine tingimisi (jah/ei), kohtueelse
ettekande koostamine (jah/ei).
6) JuM esitab andmepäringu EMPIS2-i perioodil 2018-2020 14-17aastaste ja 18-
20aastaste vanglast või kriminaalhoolduselt lahkunud noorte kohta. Päringuga küsitakse
väljavõtet järgmiste tunnuste kohta: Arvel olemine: algus, lõpp; Riskirühma indikaator
eemaldatud, sest see eeldaks riskirühma koodi pärimist ning algus ja lõpuaega. Eelnev
töökogemus/töösuhte lõpetamise põhjus – kirjeldus; Tööturu teenused - nimetus
7) JuM esitab andmepäringu TÖR-i perioodil 2018-2020 14-17aastaste ja 18-20aastaste
vanglast või kriminaalhoolduselt lahkunud noorte kohta. Päringuga küsitakse väljavõtet
järgmiste tunnuste kohta: tööle registreerimise/arvelt maha võtmise kuupäev.
8) JuM esitab andmepäringu EHIS-i perioodil 2018-2020 14-17aastaste ja 18-20aastaste
vanglast või kriminaalhoolduselt lahkunud noorte kohta. Päringuga küsitakse väljavõtet
järgmiste tunnuste kohta: hariduse omandamise periood – kuupäevad; haridustase, mis omandati
9) JuM esitab andmepäringu STAR-i perioodil 2018-2020 14-17aastaste ja 18-20aastaste
vanglast või kriminaalhoolduselt lahkunud noorte kohta. Päringuga küsitakse väljavõtet
järgmiste tunnuste kohta:määratud teenuste liigid ja teenuste perioodi kestus (alg- ja
lõppkuupäev(ad); asendushooldusele suunamise abinõu ja teenuse periood;
Selleks, et õiguskaitse süsteemi andmebaaside ja EMPIS2, TÖR, STAR ja EHIS andmeid
omavahel ühildada, on vajalik kasutada sidumiseks nime ja isikukoodi. Isikuandmed ise ei
ole selle uuringu jaoks olulised ja need kustutatakse pärast andmete ühildamist loodud
andmebaasist.
2. etapp. Justiitsministeerium edastab valimi puhastatud andmed TÜ-le isikustamata kujul. Igale
juhtumile on lisatud unikaalne kood (UID). Andmed edastatakse pseudonümiseeritud kujul ja
krüpteeritult elektrooniliselt meili teel .xlsx failitüübina. Andmete lahtikrüpteerimiseks on
vajalik ID-kaart koos sertifikaatidega.
Uurimistiimile ei looda otsejuurdepääse andmebaasidele. Isikustamata andmeid töötleb lepingu
alusel Lisanna Lehes, kes pseudonümiseerib andmestiku. Andmestik, mida pseudonümiseeritakse
sisaldab järgnevaid tunnuseid:
KIR: Isiku nimi, isikukood (nimi ega isikukood ei ole peale pseudonümiseerimist kättesaadavad),
Isiku liik (staatus – kohtueelne, süüdimõistetu, kriminaalhooldus, käitumiskontroll); Arvel
viibimise periood ja põhjus (nt EV/TEV/ karistuse lõpp) ja alus; karistuse määr ja §, aeg,
kohtumaja; isiku tunnuskood; nimi; perenimi vangla; üksus; karistuse algus ja lõpp; korduvat arvel
viibimist eeltoodu andmetega; Riskihindamise teemade punktihinnangud 0-2 (teemad: alkohol,
narkootikumid; Tervis ja emotsionaalne seisund; Toimetulek kinnipidamisasutuses- suitsiidirisk,
enesekahjustamise risk, haavatavus; suhted ja elustiil; majanduslik toimetulek; kriminaalse
käitumise teema; ohtlikkuse hindamine; süüdimõistetut iseloomustavad või iseloomustanud
näitajad; lühi-ja pikaajaliste kokkusaamiste arv; rahvus, Kodakondsus, Emakeel, Eesti keele oskuse
tase (0-C1), RR elukoht (elukoha andmetest haldusüksuse täpsusega), Haridustase (konkreetse
süüdimõistmise/arvel oleku ajal), Õppeasutus - õppeasutus maakonna täpsusega, haridustase,
omandamise algus ja lõpp, Riigikeele kursuste läbimine – aeg ja tase, Programmis osalemine –
8
algus ja lõpp, Tööhõive (kehtivad töötamise kanded, antud vangistuse ajal, hõivatuse liik),
distsiplinaarkaristuste hulk - number või JAH/EI, vabanemisfond, kohtueelne ettekanne (vabavälja
tekstid). Riskihindamise teemade punktihinnangud 0-2 (teemad: alkohol, narkootikumid; Tervis ja
emotsionaalne seisund; suhted ja elustiil; majanduslik toimetulek – eeltoodud teemades Risk või
ohtlikkus – JAH/EI.
E-tomik: vahistamistaotluse esitamise kuupäev, kahtlustatava sugu, kahtlustatava vanus, kuriteo
kvalifikatsioon (KarS-i §, lg, p), vahistamismääruse kuupäev ja nr, vahistamistaotluse tulemus
(rahuldati, rahuldati osaliselt, jäeti rahuldamata), vahistamise asendamine KrMS § 130 lg 32 alusel
kinnisesse lasteasutusse paigutamisega (jah/ei). KIS: (eemaldatakse pseudonümiseerimise käigus),
kuriteo registreerimise kuupäev, lahendi tegemise ja jõustumise kuupäev, kohtumenetluse liik-
nimetus, süüdimõistetu sugu ja vanus, karistuse liik, alaealise mõjutusvahend (jah/ei) ja liik,
karistuse kohaldamine tingimisi (jah/ei), kohtueelse ettekande koostamine (jah/ei).
Polis: menetluse alustamise kuupäev, kahtlustatavana ülekuulamine (kuupäevad), menetluse staatus
(lõppenud – JAH/EI) ja tulemus (süüdimõistmine – JAH/EI), võimaliku süüteo kvalifikatsioon (§),
kohtuotsuse järgnemine (JAH/EI)
PRIS: kahtlustatava sugu ja vanus, kuriteo kvalifikatsioon (KarS-i §, lg, p), prokuratuur ja osakond,
menetluse kestus kuudes, määratud kohustuste arv ja liik, kahtlustatavana ülekuulamine (JAH/EI)
EMPIS2: Arvel olemine: algus, lõpp; Riskirühma kuulumine – risk; Eelnev töökogemus/töösuhte
lõpetamise põhjus – kirjeldus; Tööturu teenused - nimetus
TÖR: tööle registreerimise/arvelt maha võtmise kuupäev.
EHIS: hariduse omandamise periood – kuupäevad; haridustase, mis omandati (nimetus)
STAR: määratud teenuste liigid ja teenuste perioodi kestus (alg- ja lõppkuupäev(ad);
asendushooldusele suunamise abinõu (jah/ei) ja teenuse periood
Eeltoodud tunnuste edastamise korral ei jõua TÜ uurimistiimini isikustatud andmeid.
9
1. Vastutava töötleja üldandmed6
1.1 Vastutava töötleja nimi Justiitsministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei
1.3 Registrikood või isikukood 70000898
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, Lossi
aadressid 36-418, 51003 Tartu
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond,
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 ja
Justiitsministeeriumi vanglate osakond, Jaama 7,
Jõhvi, 41533
1.5 Asu- või elukoha aadress Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn
(analoogne registrikandega)
1.6 Kontaktandmed Kertu Külaots
[email protected]
620 8294
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Vabariigi Valitsuse seadus § 59 lg 1,
Justiitsministeeriumi põhimääruse punkt 7 ja 9.3.
3. Uuringu tellija Justiitsministeerium
Haridus- ja teadusministeerium on hinnanud ja
kooskõlastanud teadus- ja arendustegevuse
määratlusele vastavus ning on kinnitanud, et
tellitav uuring on õigustatud riigihangete seaduses
sätestatud teadus- ja arendusteenuse erandi
kohaldamisele: Teadus- ja arendusteenuse erandi
hinnang15.02.2021 nr 10- 1.1/21/152-3
6
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
10
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk
Lähteülesandes mainitud registriandmete
analüüsiks ettevalmistamine ja kvaliteedikontroll.
Uuringu sellel etapil toimub registriandmete
puhastamine, erinevatest registritest pärinevate
andmete vastavuse analüüs, andmelünkade ja
dubleerivate andmete tuvastamine ning andmete
usaldusväärsuse kontroll. Töö käigus võib kerkida
vajadus konsultatsioonideks registriomajate ja –
haldajatega. Uuringu tulemusena tehakse
ettepanekud andmekvaliteedi parandamiseks ja
soovitused andmesisestuse muudatusteks.
Teaduskirjanduse analüüsist lähtuvalt tehakse
ettepanekud täiendavate andmete koguma
hakkamiseks eri registrites. 1. Kontseptuaalse
mudeli empiiriline valideerimine. Empiirilise
valideerimise etapil leitakse kontseptuaalse
mudeli erinevaid osi kajastavad tunnused (mudeli
operatsionaliseerimine), testitakse mudeli
elementide vahelisi empiirilisi seoseid ning
valitakse erinevate empiiriliste mudelite seast
välja kontseptuaalse mudeliga kõige paremini
sobiv mudel. Mudeli andmepõhise
kvantitatiivsele valideerimisele lisandub
kvalitatiivne valideerimine koostöös valdkonna
spetsialistide-ekspertidega. 2.
Monitooringusüsteemi indikaatorite esmane valik.
Töö sellel etapil hinnatakse empiirilise mudeli
elementide (tunnuste) sobivust lähtuvalt
indikaatorite kvaliteedikriteeriumitele (SMART)
(nt asja- ja ajakohasus, usaldusväärsus,
tundlikkus, maksumus jne) ning selle põhjal
11
valitakse andmestikust sobivad
indikaatortunnused. 3. Monitooringu
indikaatorsüsteemi väljatöötamine ja
valideerimine. Eelmisel etapil väljaselekteeritud
tunnuste analüüsi baasil luuakse kooskõlaline ja
kontseptuaalse mudeli erinevaid elemente kajastav
indikaatorsüsteem, mida valideeritakse nii
kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivsetele
ekspertarvamustele tuginedes. Uuringu
tulemusena tehakse ettepanekud edaspidi jooksvalt
monitooringu korraldamiseks.
Andmestik säilitatakse Tartu Ülikooli serveris
uurimisrühma kahe liikme (Roots, Kasearu)
võrguketastel, millele pääseb ligi ainult
kasutajatunnuse ja parooliga. Väljavõtteid
andmestikust on plaanis kasutada üliõpilastöödes
(magistritööd). Üliõpilastööde teemad
kooskõlastatakse Justiitsministeeriumiga.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Vanglast vabanenud süüdimõistetud noored
töödeldakse ning valimi suurus vanuses 14-17 ja 18-20 aastat. Sihtrühma suurus
aastas u 50.
Kriminaalhooldusest vabanenud noored (va teatud
ÜKT-lased) vanuses 14-17 ja 18-20 aastat.
Sihtrühma suurus aastas u 160
Kahtlustatavana ülekuulatud noored vanuses 14-17
ja 18-20 aastat. Valimi suurus on aastas mitte
rohkem kui 150.
Noored vanuses 14-17 ja 18-20, kelle suhtes on
kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 201 - § 203
alusel. Valimi suurus mitte rohkem kui 3000
kriminaalmenetluse lõpetamist aastatel 2018-2020.
12
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Justiitsministeerium teostab vajalikud
andmepäringud. Andmeid pseudonümiseerib
töölepingu alusel Lisanna Lehes. Seejärel
edastab JM pseudonümiseeritud andmed TÜ
ühiskonnateaduste instituudi empiirilise
sotsioloogia professor Kairi Kasearule
krüpteeritult elektrooniliselt meili teel .xlsx
failitüübina. Üldkogumi andmed ei ole
isikustatud. Igale juhtumile on lisatud unikaalne
kood (UID), et oleks eristatavad kordumatud
isikud. Andmete lahtikrüpteerimiseks on vajalik
ID-kaart koos sertifikaatidega.
Pseudonümiseerimise läbi töölepingu alusel Tartu
Ülikooli töötaja Lisanna Lehes. Uurimistiimini
isikuandmetega andmestik ei jõua. Antud andmed
on uuringu läbiviimiseks ning monitooringu
loomiseks vajalikud tulenevalt teaduskirjanduse
analüüsist.
Pseudonümiseeritud andmed edastatakse Tartu
ülikooli uurimistiimile, kes valmistab andmed
analüüsiks ette ja teeb kvaliteedikontrolli, valib
indikaatorid, valideerib empiirilise mudeli ja
töötab andmete põhjal välja
monitooringusüsteemi.
KIR Isiku nimi, isikukood (nimi ega isikukood ei
ole peale pseudonümiseerimist kättesaadavad),
Isiku liik (staatus – kohtueelne, süüdimõistetu,
kriminaalhooldus, käitumiskontroll); Arvel
viibimise periood ja põhjus (nt EV/TEV/ karistuse
lõpp) ja alus; karistuse määr ja §, aeg, kohtumaja;
isiku tunnuskood; nimi; perenimi vangla; üksus;
karistuse algus ja lõpp; korduvat arvel viibimist
eeltoodu andmetega; Riskihindamise teemade
punktihinnangud 0-2 (teemad: alkohol,
narkootikumid; Tervis ja emotsionaalne seisund;
Toimetulek kinnipidamisasutuses- suitsiidirisk,
enesekahjustamise risk, haavatavus; suhted ja
elustiil; majanduslik toimetulek; kriminaalse
käitumise teema; ohtlikkuse hindamine;
süüdimõistetut iseloomustavad või iseloomustanud
näitajad; lühi-ja pikaajaliste kokkusaamiste arv;
rahvus, Kodakondsus, Emakeel, Eesti keele oskuse
tase (0-C1), RR elukoht (elukoha andmetest
haldusüksuse täpsusega), Haridustase (konkreetse
süüdimõistmise/arvel oleku ajal), Õppeasutus -
õppeasutus maakonna täpsusega, haridustase,
13
omandamise algus ja lõpp, Riigikeele kursuste
läbimine – aeg ja tase, Programmis osalemine –
algus ja lõpp, Tööhõive, kehtivad töötamise
kanded, antud vangistuse ajal, hõivatuse liik,
distsiplinaarkaristuste hulk - number või JAH/EI,
vabanemisfond, kohtueelne ettekanne (vabavälja
tekstid). Riskihindamise teemade punktihinnangud
0-2 (teemad: alkohol, narkootikumid; Tervis ja
emotsionaalne seisund; suhted ja elustiil;
majanduslik toimetulek – eeltoodud teemades Risk
või ohtlikkus – JAH/EI.
14
KIS: kriminaalasja või kohtuotsuse nr, kuriteo
registreerimise kuupäev, lahendi tegemise ja
jõustumise kuupäev, kohtumenetluse liik,
süüdimõistetu sugu ja vanus, karistuse liik,
alaealise mõjutusvahend (jah/ei) ja liik, karistuse
kohaldamine tingimisi (jah/ei), kohtueelse
ettekande koostamine (jah/ei).
EMPIS2: Arvel olemine: algus, lõpp; Eelnev
töökogemus/töösuhte lõpetamise põhjus –
kirjeldus; Tööturu teenused – nimetus;
TÖR: tööle registreerimise/arvelt maha võtmise
kuupäev
EHIS: hariduse omandamise periood –
kuupäevad; haridustase, mis omandati
e-toimik: vahistamistaotluse esitamise kuupäev,
kahtlustatava sugu, kahtlustatava vanus, kuriteo
kvalifikatsioon (KarS-i §, lg, p),
vahistamismääruse kuupäev ja nr,
vahistamistaotluse tulemus (rahuldati, rahuldati
osaliselt, jäeti rahuldamata), vahistamise
asendamine KrMS § 130 lg 32 alusel kinnisesse
lasteasutusse paigutamisega (jah/ei).
POLIS: menetluse alustamise kuupäev,
kahtlustatavana ülekuulamine (kuupäevad),
menetluse staatus (lõppenud – JAH/EI) ja tulemus
(süüdimõistmine – JAH/EI), võimaliku süüteo
kvalifikatsioon (§), kohtuotsuse järgnemine
(JAH/EI)
PRIS: kahtlustatava sugu ja vanus, kuriteo
kvalifikatsioon (KarS-i §, lg, p), prokuratuur ja
osakond, menetluse kestus kuudes, määratud
kohustuste arv ja liik, kahtlustatavana
ülekuulamine (JAH/EI)
EHIS: hariduse omandamise periood –
kuupäevad; haridustase, mis omandati (nimetus)
STAR: määratud teenuste liigid ja teenuste
perioodi kestus (alg- ja lõppkuupäev(ad);
asendushooldusele suunamise abinõu (jah/ei) ja
teenuse periood; sugu ja vanus, karistuse
15
6. Isikuandmete allikad Justiitsministeerium:
• E-toimik
• Kohtute Infosüsteem KIS
• Prokuratuuri Infosüsteem PRIS
• Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja
kriminaalhooldusaluste andmekogu
KIR
• Politsei-ja piirivalveametnike andmekogu
POLIS
• Maksu-ja tolliameti andmebaas TÖR
• Haridus-ja teadusministeeriumi andmebaas
EHIS
• Eesti Töötukassa andmebaas EMPIS2
• Sotsiaalkindlustusameti andmebaas STAR
7. Uuringu vajadusteks kogutud Uuringu läbiviija säilitab uuringu vajadusteks
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kogutud isikuandmeid pseudonümiseeritud kujul
krüpteeritult kuni uuringu teostamise lõpuni,
seejärel andmed kustutatakse/hävitatakse.
Andmete hävitamise kohta koostatakse TÜ-s
andmete hävitamise akt, mille eest vastutab
uurimisprojekti juht Kairi Kasearu. Akt
edastatakse uuringu tellijale.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise Andmeid hakkab töölepingu alusel Lisanna
(kodeerimise) viib läbi ... Lehes, kes pseudonümiseerib andmestiku, mille
järel edastatakse andmed TÜ uurimistiimile
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast
säilitatakse kogumise eesmärgi saavutamist.
Uuringu läbiviija säilitab uuringu vajadusteks
kogutud isikuandmeid (vt punkt 5.1.)
pseudonümiseeritud kujul krüpteeritult kuni
uuringu teostamise lõpuni (31.03.2023). Seejärel
andmed kustutatakse/hävitatakse. Andmete
hävitamise kohta koostatakse TÜ-s andmete
hävitamise akt, mille eest vastutab TÜ
uurimisprojekti juht Kairi Kasearu. Akt
edastatakse uuringu tellijale ja
Andmekaitseinspektsioonile. Justiitsministeerium
hävitab andmed uuringu valmimise järel, mil on
16
allkirjastatud Tartu Ülikooli ja JuM vaheline
tööde vastuvõtuakt (hiljemalt 2023 III kv). Seni
säilitatakse andmed digitaalsel kujul JuM serveris,
kus need on parooliga kaitstud tööarvutis ning
eraldatud ligipääsuga uuringu JuM poolsele
kontaktisikule.
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti otsene teavitamine ei
töötlemisest ole võimalik/põhjendatud, kuna:
1) Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti
huve, sest väljund on teaduslik üldistus;
2) Loa küsimine oleks seotud ebamõistlikult
suurte kuludega;
3) Nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt
vähendab üldistuste valiidsust.
4) Lisaks eeldaks täiendavat teavitamist ka
alaealiste vanemad, kes on uuringu valimis
ning mis eeldaks veelgi rohkemate isikute
teavitamist ning andmete pärimist.
Justiitsministeeriumi
veebilehel(https://www.just.ee/) teavitatakse
uuringu läbiviimisest, vastavalt IKÜM artiklile 14,
hiljemalt III kvartalil 2022.
9. Isikuandmete edastamine välisriiki7 Ei, andmeid hoiustatakse TÜ meeskonna
poolt NextCloud aka OwnCloud serverites,
mis on TÜ-sisesed serverid.
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse -
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid -
edastatakse
7
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18
lõike 3 ja 5 alusel.
17
10 Teave, mille esitamist peab vastutav -
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete
teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X
Lisa 2: Isikuandmete töötlemise korral isikuandmete kaitseks rakendatud X
organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus
Lisa 3: Eetikakomitee kooskõlastus (335/T-23) X
/digiallkirjastatud/
Rait Kuuse
Asekantsler
18
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Tartu Ülikool
Registrikood või isikukood 74001073
Isikuandmete töötlemiskoha või Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut
kohtade aadressid töökoha aadress: Lossi 36-418, 51003 Tartu
Justiitsministeerium, Suur-Ameerika, Tallinn
10122 ja Vanglate osakond Jaama 7, Jõhvi, 41533
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Ülikooli 18, Tartu, 50090
Kontaktandmed Lisanna Lehes
+372 5354 4951
[email protected]
Rait Kuuse, asekantsler (digiallkirjastatud)
Esindusõigust omava isiku ees- ja perekonnanimi, allkiri ning kuupäev
Lisa nr 3
Eetikakomitee kooskõlastus
Tartu Ülikooli eetikakomitee kooskõlastus (protokolli number 327/T-11) lisatakse taotluse juurde
eraldi failina.
19
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
OTSUS
isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
nr 2.2-1/22/5
Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans (peadirektori
Otsuse tegija
volitusel)
Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2022 Tallinnas
Rait Kuuse
Taotluse esitaja Justiitsministeerium
[email protected]
[email protected]
RESOLUTSIOON:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel
otsustan:
1. anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus
„Vanglast, kriminaalhooldusest ja kinnisest lasteasutusest lahkunud noorte edasise
toimetuleku ja retsidiivsuse monitooring“ 15.06.2022 täiendatud taotluses esitatud
tingimustel ja mahus ning arvestades loamenetluse käigus antud selgitustega.
2. Justiitsministeeriumil tagada Tartu Ülikoolis uuringu käigus töödeldavate andmete
hävitamisakti esitamine Andmekaitse Inspektsioonile (vastavalt taotluse punktile 7.2
(31.03.2023).
3. Justiitsministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt peale uuringu eesmärgi
saavutamist vastavalt taotluse punktile 7.2. (III kvartal 2023).
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71
lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku
§ 7 lõikes 1 sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:
Esitatud otsuse Lisas.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva
riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud
töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon
kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud
tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu
eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.
Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks
andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja
välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei
muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide
õigusi. Olen arvestanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsusega.
Loa andmisel olen arvestanud Justiitsministeeriumi selgitustega, et tööhõive kohta päritakse
KIR-st vaid hõivatuse liiki, kehtivaid kandeid antud vangistuste ajal (selle all on mõeldud, kas
konkreetse vangistuse ajal, mille kohta andmeid päriti oli vang hõivatud ehk küsitakse
JAH/EI) ning algus ja lõpu kuupäeva. Selle päringuga ei pärita tööandja nime.
Andmekaitse Inspektsioon aktsepteerib käesoleva uuringuloa puhul andmesubjektide
teavitamist Justiitsministeeriumi veebilehel. Vastav teavitus tuleb Justiitsministeeriumi lehele
üles panna enne andmete pärimist.
Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus kehtib
tingimustel, mis on 15.06.2022 inspektsioonile esitatud taotluses ning arvestades
loamenetluse käigus antud selgitustega.
Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse
Inspektsiooni teavitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Virve Lans
jurist
peadirektori volitusel
Lisa: „LISA. Taotlus Vanglast, kriminaalhooldusest ja kinnisest lasteasutusest lahkunud
noorte edasise toimetuleku ja retsidiivsuse monitooring“
2 (2)