dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 20. juuni 2022
Viit
2.1.-5/22/1456
Registreeritud
20. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2022
Vastutaja
Ive Eevel (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf374 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Kristel Mesilane Teie 07.06.2022 nr 12.2-1/4969-1 Rahandusministeerium Meie 20.06.2022 nr 2.1.-5/22/1456 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite AKI arvamust, kas riigihanke hindamiskomisjoni liikmete nimede ja isikukoodide avaldamine, sh avaandmetena kättesaadavaks tegemine riigihangete registris, kui see oleks sätestatud riigihangete seaduses, oleks kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 (edaspidi üldmäärus) artikkel 6 lõige 1 punkt (e) lubab töödelda isikuandmeid, kui isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Sama artikli lõike 3 kohaselt lõikes 1 punktis (e) osutatud isikuandmete töötlemise alus kehtestatakse, kas liidu õigusega või vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega. Seega nõustume, et kui riigihangete seadus sätestaks hindamiskomisjoni liikmete nimede ja isikukoodide märkimise ja avaldamise riigihangete registris, oleks isikuandmete töötlemiseks seaduslik alus olemas. Samas juhime tähelepanu, et potentsiaalse seadusmuudatuse osas võtab AKI enda lõpliku seisukoha siiski eelnõukavandi kooskõlastamise käigus, sh hinnates seda, kas isikuandmete sellisel viisil töötlemine vastab üldmääruse artiklis 5 toodud põhimõtetele (nt kas hindamiskomisjoni liikmete isikukoodide avaldamine on avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks vältimatult vajalik). Küsite, kas see oleks ka piisav juhul, kui hindamiskomisjoni liikmed ei ole ametnikud, vaid hankija töötajad. Nimelt on hankijateks lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele ka avalik- õiguslikud juriidilised isikud ja riigi asutatud sihtasutused, samuti teatud juhtudel mittetulundusühingud ning riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingud. Riigihangete seaduse § 5 lg 2 sätestab, keda mõeldakse avaliku sektori hankija all ning sellisteks on ka loetletud eelpool loetletud juriidilised isikud, mistõttu kehtiks inspektsiooni hinnangul seadusesse sätestatav nõue hindamiskomisjoni liikmete nimede ja isikukoodide avalikustamiseks sõltumata sellest, kas ta on ametnik või töötaja va juhul kui riigihangete seadusesse sätestatakse nõue üksnes ametnike andmete avalikustamiseks. Küsite ka, kas selliste andmete avaandmetena kättesaadavaks tegemine oleks kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. Avaandmete mõiste kehtivas õiguses on sätestatud AvTS § 31 lõikes 1, mille järgi avaandmed on avalik teave, mille üldist kasutamist ei ole seadusega või seadusega kehtestatud korras piiratud. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Seadusega kehtestatud korras piiratud teabeks ehk piiratud juurdepääsuga teabeks (AvTS § 34 lõige 1) on AvTS § 35 lõigetes 1 ja 2 loetletud teave. Juurdepääsupiirangu kehtestamise väljundiks on teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamine (nn AK-teave; AvTS § 34 lõige 2). Isikuandmed võivad avaandmeteks olla juhul, kui nendele juurdepääsu ei ole põhjust piirata või kui avalikustamise näeb ette eriseadus. Kuid ka sellisel juhul tuleb lähtuda IKÜM art 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest ning arvestada ka muid üldmäärusest tulenevaid nõudeid. Lisaks tuleb sellisel juhul arvestada, et isegi juhul, kui seadus isikuandmeid avalikustama kohustab (ja seeläbi need avaandmetena taaskasutatavaks annab), peaks lähtudes AvTS § 31 lõikest 8 tulenevalt teabevaldaja täiendavalt hindama taaskasutamiseks andmise võimalikku mõju eraelu puutumatusele. See ei tähenda aga seaduse alusel avalikustatavate isikuandmete kontekstis seda, et teabevaldaja otsustab teabe taaskasutamiseks andmise üle (avalikustada või mitte), vaid seda, millisel viisil need andmed taaskasutamiseks anda. See tähendab, et teabevaldajal on õigus kohaldada teatavaid nt tehnilisi meetmeid, et kaitsta täiendavalt andmesubjekti eraelu puutumatust (nt seada piiranguid isikuandmete hulgiallalaadimisele, välistele otsingumootorite ligipääsu piiramine, üksikdokumentide allalaadimise takistamine või andmete tähtaegne avaldamine (kui see tuleneb seadusest), kas ja mis ajani on andmed nö aktiivselt avalikustatud ja mis ajast arhiivis jms). Samuti soovitame enne riigihangete seadusesse vastava muudatuse tegemist kaaluda mõjuhinnangu koostamise vajadust, et maandada võimalikud isikuandmetele rakenduvad ohud ning riskid eraelu puutumatusele. Lugupidamisega Ive Eevel jurist peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel