dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. oktoober 2020
Viit
26-1/2020/6575-1
Registreeritud
26. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
26/S Digiarengu (sh küberturvalisuse) korraldamine
Sari
26-1 Avalike teenuste arendamise koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
26-1/2020
Vastutaja
Mari Mägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Infoühiskonna teenuste arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. november 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎ELVL kaaskiri taotlusele.bdoc146 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Inga Köster <[email protected]> Saadetud: 22.10.2020 15:42 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Kaimo Käärmann-Liive <[email protected]> Teema: ELVL taotlus infosüsteemi Anna Teada parendamiseks Manused: ELVL kaaskiri taotlusele.bdoc Edastan Eesti Linnade ja Valdade Liidu taotluse infosüsteemi Anna Teada parendamiseks. Lugupidamisega Inga Köster Juhiabi Eesti Linnade ja Valdade Liit 52 86 974 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 16. 10. 2020 nr 1-7/335 [email protected] Taotlus infosüsteemi Anna Teada parendamiseks Tulenevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer i umi käsk k irja st nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ esitab Eesti Linnade ja Valdade Liit infosüsteemi Anna Teada parendamise taotluse. Taotlejaks on Eesti Linnade ja Valdade Liit ja koostööpartneriteks Tallinna L innavalitsus , Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Veterinaar- ja T oidu amet . L aiemalt saavad uuendatud infosü steemist kasu kõik Eesti kohalikud omavalitsused . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Terik j uhatuse esimees Eesti Linnade ja Valdade Liit Projekti pealkiri : Infosüsteemi Anna Teada parendus Eeltingimused: (RIHA, ISKE, koosvõimeraamistik, iseteeninduse raamistik, kasutatavuse raamistik, avaandmed). Projekti mõju taotlusvoorus seatud eesmärkidele. Milliste ISga on arendus seotud. Projektiga seotud riskid. Taotleja/d ning koostööpartnerid: Taotleja: Eesti Linnade ja Valdade Liit Koostööpartnetrid : Tallinna linnavalitsus , laiemalt k õik Eesti kohalikud omavalitsused , Politsei- ja Piirivalveamet ja Veterinaar- ja Toiduamet, Maanteeamet . 1.Probleem, hetkeolukord Infosüsteemi Anna Teada abil saa b kodanik teavitada kohalikku omavalitsust (kõik kohalikud omavalitsused) või Maanteeametit heakorraprobleemist . Mugavaks teavituste saatmiseks on loodud Androidi, iOSi jaoks mobiiliäpid ja võimalik on teateid edastada ka veebilehe kaudu (http://anna-teada.ee). Igapäevaselt edastatakse süsteemi kaudu ca 10 - 50 teadet üle Eesti. Teadete saatmise „tihedus“ sõltub tavaliselt Eestis valitsevast ilmastiku st . Infosüsteem valmis 2013 aasta l ja vajab kaasajastamist , seoses turvanõuete täitmisega ja uute vajalike funktsionaalsuste lisamisega . Arendatavad lisafunktsionaalsused on seotud partnerite Maanteeamet, P olitsei- ja piirivalveameti , Veterinaar- ja Toiduameti ja kohalike omavalitsustes kasutuses olevate infohaldussüsteemidega. Partneritega on uued arendused kokku lepitud. Anna Teada on KOVTP alamsüsteem. Anna Teada teenuse hind on KOVTP teenuse kuutasu sees (57 eurot). 2.Lahendus, tegevuste kirjeldus Plaanis on hankida: 1. Infosüsteemi arendus. 2. Arenduse lõp us paigaldatakse uuendus käidu keskkonda . Tegevuste planeeritud ajakava: Detsember 2020 - j aanuar 202 1 hankemenetluse läbiviimine (üks hange); 2. Jaanuar 202 1 - juuni 2021 arenduse läbi viimine ja selle valideerimine; 3. Juu li 2021 arenduse tulemuse käidukeskkonda paigaldamine. Eeldatav eelarve 65 000 eurot käibemaksuga Projekti realise e rimiseks ei ole vaja õigu s likku regulatsiooni muuta . 4.Pakutav väärtus Projekti tulemusel täiendatakse olemasoleva tarkvara funktsionaalsust, mis annab võimaluse kodanikul lihtsamalt saata infot kohalikule oma v alitsusele , Maanteeametile , Politsei- ja Piirivalveametile ning Veterinaar ja Toiduametile . Ametiasutuste vaatest tekib võimalus asutus e see s protsesse automatiseerida. Suures pildis on A nna T eada infosüsteem unikaalne, mis tulevikus annab võimaluse riigi poolt loodavale „Kratile“ võimaluse saata kodanike info t läbi Anna T eada infosüsteemi õigele ametiasutusele. Politsei - ja Piirivalveameti ning Veterinaar- j a Toiduameti kaasamine annab võimaluse katsetada, kas käesoleva infosüsteemi loogikaga on võimalik edastada Politseile avaliku korra rikkumise vihjeid ning loomadega ja toiduga seotud vihjeid saata Veterinaar- ja Toiduametile. 5.Protsessiline mõju Elanikku teavitatakse, kui tema poolt vihjatud probleem on lahendatud või ametiasutus on lisanud vihje juurde kommentaari . Ametiasutustes on võimalik luua Anna-teada keskkonna kaudu saadetud info baasil automaatseid töövoogusid, mis vähendavad ametnike töökoormust. Tallinna linna probleemid liiguvad otse Tallinna linna Hooldus-, Haljastus- ja Heakorra Infosüsteemi Kui infosüsteemi kasutaja on teate juures märkinud valdkonna, siis saab saata määratud valdkon d ade alusel infot ka Politsei- ja Piirivalveametile ning Veterinaar- ja Toiduametile. 8 .Projekti kasusaajad, sihtgrupid Kohalike omavalitsuste elanikud (sisuliselt kõik Eesti elanikud) Kohalike omavalitsuste , Maanteeameti , Politsei- ja Piirivalveame ti ning Veterinaar- ja Toiduamet i ametnikud. 3.Peamised ressursid Anna Teada infosüsteemi õiguste esindajaks on Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liidu juures hakkab projektiga tegelema projektijuht Projektijuht 15% täistööajast (tööpäev 8 tundi tööpäevas). Arenduse tegemisel tehakse koostööd Tallinna linnaga , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga , Politsei- ja Piirivalveameti ning Veterinaar- ja Toiduametiga. 6.Tehniline mõju Infosüsteem vastab turvanõuetele. Mobiili ä pid on optimeeritud uuematele Androidi ja IOS versioonidele; Kõik 79 kohalikku omavalitsust , Maanteeamet , Politsei- ja Piirivalveamet ning Veterinaar- ja Toiduamet on süsteemiga liidestatud; infosüsteem on kasutajasõbralikum; Toimub andmete vahetus partnerasutuste infosüsteemidega 9 .Kulud, kulustruktuur Projekti elluviimiseks vajalik kulude eelarve tegevuste lõikes koos kalkulatsiooni ja põhjendustega 3ndad osapooled ja kulud Kas 3ndate osapooltega on eelkokkulepped olemas kulutuste osas? Millised kulud on projekti elluviimise järgselt ette näha. Anna Teada on Kohaliku omavalitsuse teenusportaali (KOVTP) alamsüsteem. KOVTP teenus maksab ühes kuus kohalikule omavalitsusele 57,5 EUR (http://www.kovtp.ee). Teenuse hinna ega otsest kulude vähenemist käesoleva projekti tulemusena ei prognoosita. 7 .Finantsiline mõju (kasu) Tulu-kulu analüüs Arendus ei too kaasa infosüsteemi haldamisega kaasnevate kulutuste langust. Küll aga annab see võimaluse elaniku l kokku hoida aega info edastamisel kohalikule omavalitsusele või ametiasutuste . A metnik e vaatest hoida kokku aega info menetlemisel . Lahenduse kaasajastamine toob kaasa kasutajate arvu tõusu. Projekti eeltingimused Kirjeldada, kuidas taotletav projekt aitab kaasa käesoleva investeeringute kava/ avatud taotlusvooru eesmärkide saavutamisele, mis on toodud [VV määruse/ ministri käskkirja nr] RIHA : selgitada, kas projektiga seoses tekib täiendavaid kohustusi riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Kui projekt on seotud taotleja mitme infosüsteemiga, siis peavad RIHAga seotud kohustused olema täidetud kõigi süsteemide puhul. Näiteks kui projekti käigus tehakse arendusi mitte ainult põhiinfosüsteemis, vaid ka Taotleja dokumendihaldussüsteemis (DHS), peab ka DHS ja selle kasutamine olema RIHAs registreeritud. ISKE : juhul, kui tegemist on jätkuprojektiga, siis kirjeldada ISKE rakendamise hetkeseis varem loodud lahenduse osas. Kirjeldada, millised kohustused turvanõuetega seoses projektile laienevad ning millises ulatuses need on täidetud. Koosvõimeraamistik : milliseid koosvõimeraamistiku dokumente projektis rakendatakse? Iseteeninduskeskkonna raamistik : Kas on kavandatud tegevused, mis tagavad „Iseteeninduskeskkonna raamistiku“ (dokument leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/iseteeninduskeskkondade_raamistik.pdf ) Lisas 1 kirjeldatud funktsionaalsused või miks raamistikus kirjeldatud funktsionaalsust ei kasutata? Kasutatavuse (kvaliteedi) mõõtmise raamistik : Kas on tehtud kasutatavuse analüüs? Kasutatavuse analüüs peab tuginema raamistiku „Kasutatavuse mõõdikute süsteem avaliku sektori tarkvarasüsteemidele“ printsiipidele (leitav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_november_2014.pdf ) Avaandmete hetkeseis ning plaanid : täpsustada, kas vastavalt avaliku teabe seadusele laieneb infosüsteemile andmete masinloetavas formaadis kättesaadavaks tegemise kohustus. Kui jah, siis selgitada hetkeseisu ning planeeritavaid tegevusi nõuete täitmise osas (st täpsustada, millisel kujul, mis ajaks ja kuhu andmed avalikult kättesaadavaks tehakse). Täpsustage, milliste asutuse infosüsteemidega on arendus seotud (nt ametnikurakendus (iseteenindus), kliendirakendus (iseteenindus), kontoritarkvara, siseveeb, välisveeb , tugiteenuste rakendused, personal, planeerimine, finants (ERP), asjaajamine (DHS), IT helpdesk ja monitooring, andmevahetuse loomine, andmebaasid vmt ). Projektiga seotud peamised riskid. VASTUSE VÄLI Projekt toetab Vabariigi Valitsuse määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ välja toodud eesmärke. Projekti eesmärgiks on parendada ärisündmusega seotud avalikku teenus t, parandades teenuse kättesaadavust, kasutajakesksust ja kuluefektiivsust. Anna-Teada on registreeritud RIHAS infosüsteemi KOVTP alam teenusena. ISKE on lahendatu d KOVTP terviklahendusega Taaskasutatavus : Anna Teada on unikaalne teenus (territooriumi ülene, automaatne andmete õigele organisatsioonile suunamine). Infosüsteemi saab tulevikus kasutada „Krati“ tarbeks, kui on vaja nt kodaniku info automaatselt suunata kohalikule omavalitsusele või Maanteeametile , Politsei - ja Piirivalveamet i le ning Veterinaar - ja Toiduametile. Projekti käigus avaandmete kättesaadavust ei muudeta. Kõik info , mis on kättesaadav , jääb se lleks ka pärast projekti realiseerimist; Parenduse käigus tehakse koostööd Tallinna linnavalitsusega, Politsei- ja Piirivalveametiga , Maanteeametiga ning Veterinaar - ja Toiduametiga. 1.Probleem, hetkeolukord Hetkeolukorra kirjeldus ( AS IS ) Finantsilist ülevaade: s.t ülevaade tänaste protsessidega seotud kuludest (büroo, paber, IT haldus ja arendus, tööjõud, post jne), sh kuludest, mida projekti elluviimise järgselt on plaanis vähendada või tuludest, mida püütakse suurendada. Esitatud kulude ja tulude puhul tuleb selgitada ka kalkuleerimise alus (milliseid ühikuid, koguseid arvutamisel aluseks võeti). Protsesside lühiülevaade , s.t ülevaade sellest, kuidas protsessid (sh arendusega seotud teenused täna toimivad, protsessis osalevate isikute arv (nii kodanikud, ettevõtted kui teised asutused, sh rollide lõikes) ja ajakulu nii asutuse siseselt kui väliselt; mis on peamised kitsaskohad, mis tingivad muutmise vajadust, millised on peamised protsessiga seotud riskid. Tehnilist lühiülevaadet : juhul, kui tegemist on olemasoleva süsteemi asendamise või täiendamisega, siis kirjeldada üldises võtmes lahenduse tehnilist ülesehitus (näiteks, kas lahendus on tehnoloogiliselt ajakohane või mitte, kas liidestused toetavate infosüsteemidega on olemas, et näiteks vältida kodanikelt/ kasutajatelt andmete mitmekordset esitamist erinevatele asutustele, kas kasutusel on toetavad kesksed lahenduse (x-tee, DVK jne)); Kasutajate rahulolu : ülevaade sellest kas ja kuidas olete mõõtnud kasutajate rahulolu infosüsteemi, teenuste ja/või tööprotsessidega. Mis on olnud hindamise peamised tulemused? Meetrika selgitus : kirjeldada tuleb hindamismeetrika vahendid, mida kasutades hetkeolukorda hinnati, täpsustades ka kulude kalkuleerimise alusandmeid. Mis on peamine probleem, mis ajendab muudatusi tegema ? Kirjeldada lühidalt, milliseid eeltöid on projekti ettevalmistamiseks juba tehtud (eelanalüüs, prototüübi loomine, projektorganisatsiooni loomine, protsesside kaardistamine, ärianalüüs majandusliku kasu täpsemaks hindamiseks, jõustumist ootav seadus/ määrus, jõustuv direktiiv või EL määrus vms). VASTUSE VÄLI Infosüsteemi Anna T eada ( http://www.anna-teada.ee ) abil saa b kodanik teavitada kohalikku omavalitsust või Maanteeametit heakorraprobleemist, näiteks prügihunnik metsa all, nõuetele mitte vastav tee, lahtine kaev, tänavavalgustuse lamp ei põle vms. Kasutaja peab kaardil märkima probleemi asukoha ja lisama lühikese selgituse. Teatele saab lisada ka foto. Rakendus edastab teate vastavalt määratud koordinaadile kohalikule omavalitsusele (aluseks KOV piirid) või Maanteeametile (aluseks riigiteede asukohad). Piiride koordinaatide aluseks on Maa - ameti andmed. Teadet käsitletakse kui vihjet ja üldjuhul tagasisidet ametiasutused ei an na . Infosüsteem võimaldab asutustele teadet saata e-posti teel kui ka DHX protokolli kasutades. Asutusse saadetava teate juures on link, millega saab teate saaja anda märku teate teadmiseks võtmisest. Teate saatjale saadetakse kinnitus teate saatmisest tema e-posti aadressile. Infosüsteem suunab vihje automaatselt õigele ametiasutusele ilma inimese sekkumiseta . Infosüsteem omab kaardi väljundit, kus on võimalik vaadelda probleemide asukohti, lugeda probleemi kirjeldust. Võimalik on ka aru saada kas probleem on teadmiseks võetud või mitte. Rohelisega märgitud probleem kaardil tähendab, et ametiasutus on probleemi teadmiseks võtnud, tegeleb selle lahendamisega või on probleemi lahendanud. Punasega märgitud probleem tähendab, et probleem on hetkel käsitlemata (ametnik ei ole märkinud probleemi „roheliseks“). Mugavaks teavituste saatmiseks on loodud Androidi ja iOSi jaoks Teadete saatmise „tihedus“ sõltub tavaliselt Eestis valitsevast ilmastikust. Augusti kuus 2020. aastal saadeti infosüsteemi kaudu kokku 529 teadet. Infosüsteemi haldusteenust pakub AS Andmevara. Infosüsteemi arendust on juhitud Rahandusministeeriumist. 2020. aasta algusest on infosüsteemi omanik Eesti Linnade ja Valdade Liit ( http://www.elvl.ee ). Infosüsteem valmis 2013 aasta l . Anna Teada on KOVTP alamsüsteem. Anna Teada teenuse hind on KOVTP (Kohaliku omavalitsuse teenusportaal) teenuse kuutasu sees (57 eurot). Infosüsteemi kasutajate rahulolu ei ole mõõdetud, küll aga on saadud tagasisidet kohalikest omavalitsustest, et taoline lihtne keskselt arendatud ja hallatud vihje andmise süsteem on vajalik ja on tehtud ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks. S e oses turvanõuete le mitte vastamisega ja uute vajalike funktsionaalsuste vajadustega on vajalik süsteemi parendamine . 2.Lahendus, tegevuste kirjeldus Kuidas sa kavatsed probleemi lahendada (tegevusplaan, hankemenetluste arv)? Selgitada, kuidas eelmises väljas nimetatud probleeme on plaanis lahendada . Näiteks, kui hetkel kasutuses olev infosüsteem on liiga kulukas ning pole kasutajasõbralik, siis kirjeldada, milliste muudatustega plaanitakse probleemi lahendada. Ulatus ehk skoop: mida konkreetselt selle taotletava investeeringuga saavutatakse? Peab olema selgelt aru saada, millist ulatust ehk skoopi planeeritav investeeringumaht katab. Juhul, kui tegemist on suure projekti alamosaga, siis lisada ka suurema projekti eesmärkide kirjeldus ning jaotus alamprojektideks/ projektietappideks, täpsustades ühtlasi, millised alamprojektid on tehtud ning millised on veel ees. Kirjeldada projekti kavandatav algus ja projekti elluviimiseks planeeritud tegevuste loetelu ning ajaline kestus üldisel tasemel . Juhul, kui projekti viiakse ellu mitme erineva hankega, tuleb see eeltaotluses lahti kirjeldada, et rakendusüksusel oleks ülevaade hangete arvust, mida viiakse ellu eeltaotluses toodud eesmärkide saavutamiseks. Juhul, kui regulatsioonides on kitsaskohti, siis kirjeldada lühidalt, mida on vaja muuta ning kui kaugel ollakse planeeritud regulatsioonide muudatuste elluviimisega? Anda ülevaade milliseid õigusakte on vaja muuta või luua ning mis ajaks . Selgitada, milliseid tegevusi on planeeritud, et loodud lahendus juurutada , sh kirjeldada tegevused kasutajagruppide lõikes (sisemised vs välised kasutajad jne). Näiteks juhul, kui lahenduse eduka ellurakendamise eelduseks on, et poole aasta jooksul peale live'i on e-teenuse kasutatavus 30%, siis milliste tegevustega on plaanis see saavutada). VASTUSE VÄLI Plaanis on hankida: Infosüsteemi arendus ja selle käidukeskkonda paigaldamine Tegevuste planeeritud ajakava: Detsember 2020 - jaanuar 2021 hankemenetluse läbiviimine (üks hange); Jaanuar 2021 - juuni 2021 arenduse läbiviimine ja selle valideerimine; Juuni/Juuli 2021 arenduse tulemuse käidukeskkonda paigaldamine. Eeldatav eelarve 65 000 eurot käibemaksuga Eesti Linnade ja Valdade Liidu juures hakkab projektiga tegelema projektijuht Projektijuht 15% täistööajast (tööpäev 8 tundi tööpäevas). Arenduse tegemisel tehakse koostööd Tallinna linnaga , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga , Maanteeametiga , Politse i - ja Piirivalveametiga ning Veterinaar - ja Toiduametiga. Anna Teada parendamise skoop Nr Probleem/Vajadus Märkused Tulemus 1 Infosüsteemis liiguvad andmed krüp t eerimata. Rakenduse sees tuleb teha ümberkorraldusi, et andmevahetusvahetus toimuks krüpteeritult. Andmete edastamisel kasutatakse turvasertifikaati. 2 Lisada funktsionaalsus, et elanikul on võimalus määrata probleemi tüüp, mis võimaldab andmete jõudmisel ametiasutusse käivitada automaatseid töövoogusid ning suunata infot Politseisse või Veterinaar - ja Toiduametisse. Kasutajale kuvatud probleemi tüübi kirjeldust ja seotust erinevate ametiasutustega peab olema võimalik süsteemi administraatoril lihtsasti muuta. Probleemi tüüpide alusel peab olema võimalik suunata infot ametiasutustele erinevate kanalite kaudu (e-post, DHX, JSON). Probleemi tüübile peab olema võimalik lisada muutuja, mis määrab, kas teade (millele on määratud kindel tüüp) on avalik või mitte ja kas info liigub ainult gps koordinaatide alusel leitud vastav a sse KOV-i , või Maante e ametisse või probleemi tüübiga seotud asutusse. Uued funktsionaalsused on lisatud ja need töötavad 3 Täiendatakse ja p ar e ndatakse mobiili ä ppide kasutusmugavust Luuakse prototüüp ja kui see on Tellija poolt ak t septeeritud , , siis see realiseeritakse. Kasutusmugavus on parandatud 4 Par e ndatakse veebilehe kasutusmugavust ja viiakse veebileht vastavusse WCAG 2.0 nõuetega. Seoses uute funktsionaalsuste lisamisega on vajalik analüüsida olemasoleva veebilehe kasutusmugavust (luuakse prototüüp) ja viia kse sisse vajalikud täiendused. Veebileht tuleb viia vastavusse WCAG 2.0 AA nõuetega. Kasutusmugavust on parendatud ja veebileht vastab WCAG 2.0 nõuetele. Veebileht on mugavalt kasutatav ka väikeste ekraanidega seadmetes. 3 Liidestada infosüsteem Tallinna linna Hooldus-, Haljastus- ja Heakorra Infosüsteemiga (HHHIS). Vajalik on infosüsteemile luua juurde liides, mis võimaldab saata (sh vastu võtta) andmeid teistesse infosüsteemidesse. Infosüsteemil on võimekus saata (sh ka vastu võtta) andmeid teistesse infosüsteemidesse JSON formaadis. 4 Täiendada infosüsteemist väljasaadetava informatsiooni. Hetkel saadab infosüsteem välja PDF faili, mis sisaldab teadet ja teatav a ks võtmise linki. Ametiasutusse jõudev PDF fail ei ole masinloetav ja selle alusel ei saa tekitada automaatseid suunamisi/töövooge. Idee on lisada probleemikirjelduse PDF faili kõrvale XML formaadis teade, mis võimaldab andmete jõudmisel ametiasutusse käivitada automaatseid töövoogusid, kus info liigub automaatselt õige ametniku töölauale. P robleemikirjelduse juurde lisatakse info teate saatnud seadme avalik IP aadress iga ja probleemi tüü biga (tüüpidega) . Vajalik on täiendada infosüsteemi funktsionaalsust: Probleemikirjeldusest genereeritakse XML fail E-posti ja DHX liidese kaudu saadetakse ametiasutustele teated PDF ja XML failidena. Teatesse lisatakse kasutaja poolt määratud probleemi tüüp (tüübid). Teatesse lisatakse teate saatnud seadme avalik IP aadress. Teate kirjelduse juurde lisatakse lingid, mis võimaldavad teate saanud ametiasutusel suunata info automaatselt teisele infosüsteemiga liidestatud ametiasutusele. Süsteem saadab välja ka XML formaadis probleemikirjelduse. 5 Parandada viga, kui kodanik on märkinud probleemi asukohaks sellise koha, mis ei jää koordinaatide alusel kohalikku omavalitsuse piiridesse või riigiteele. Näiteks on kodanikud märkinud probleemi ebatäpselt kaardile otse merre. Süsteem ütleb hetkel kasutajale ebaselge sõnumi. Vajalik on kohendada kasutajale antavat sõnumit. Viga on parandatud ja kasutajale antav teade on selge ja arusaadav. 7 Lisada funktsionaalsus, et infosüsteem saadab teate esitajale tagasisidet, kui vihje on vastava asutuse poolt teatavaks võetud. Lisada funktsionaalsus, mis teavitab kodanikku, kui tema poolt saadetud probleem on teatavaks võetud. Funktsionaalsus on lisatud ja toimib 8 Soov on analüüsida, kas infosüsteemi on võimalik majutada riigipilve. Kaaluda võimalust infosüsteem majutada Riigipilve. On saanud selgeks Infosüsteemi riigipilve majutamise asjaolud. (hind, tehniline vajadus) 10 IOS versioon vajab uuendamist: Apple teek nimega Assets Library tuleks välja vahetada PhotoKit’i vastu ja Üht 3rd party teeki ECSSlidingViewController (menüü jaoks) tuleks kindlasti uuendada Versioon uuendatud 11 Andro i d versioonil on vaja koodibaas kaasajastada uutele arendusvahenditele, aegunud API-de migreerimine uutele versioonidele. Tarnepaki koostamise ajakohastamine. Versioon uuendatud 12 iOS -i app optimeerida ver 10 peale Versioon optimeeritud 13 Androidi app optimeerida ver 6.0 (või isegi 7.0) peale Versioon uuendatud 3.Peamised ressursid Kirjeldada võimalikult täpselt, millise meeskonna tellija komplekteerib projekti elluviimiseks: millised on tellija meeskonna võtmerollid ning millise koormuse ulatuses nad projekti elluviimisesse panustavad? (Kes on lahenduse omanik (struktuuriüksus, roll), projektijuht, ärianalüütik, teenuste omanik, peakasutaja, testimise juht jne). Kirjeldada milliseid intellektuaalseid või tehnilisi ressursse läheb projekti läbiviimiseks vaja. Anna Teada infosüsteemi õiguste esindajaks on Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liidu juures hakkab projektiga tegelema projektijuht Projektijuht 15% täistööajast (tööpäev 8 tundi tööpäevas). Arenduse tegemisel tehakse koostööd Tallinna linnaga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Politsei- ja Piirivalveameti ning Veterinaar- ja Toiduametiga , Maanteeametiga . Inimeste ja projektorganisatsiooniga seotud riskid Riski kirjeldus Riski tõenäosus Riski realiseerumise mõju projekti eesmärkide täitmisele - tagajärg Maandamise võimalused Vastutaja Võtmeisikud haigestuvad või lahkuvad töölt Keskmine Tulemite mittetähtaegne valmimine ja sellest tingitud projekti ajakava nihkumine Võtmeisikute defineerimine ning nende katmine piisavalt pädevate assistentidega ja asendajatega Iteratiivne arendamine ja ressursside katmine konkreetseks iteratsiooniks. Projektijuhid Tulemite ja vahearuannete kinnitamine võtab liigselt palju aega Madal Võimalik projekti hilinemine Ülevaatamise ja kinnitamisprotsesside meetodite ja ajaraami kokkuleppimine projekti alguses. Puhvrite plaanimine Projektijuhid Arendaja ei suuda tarne tähtaegadest kinni pidada Keskmine Võimalik projekti hilinemine Arendusmeeskonna suurendamine Iteratsiooni skoobi muutmine Pakkuja projektijuht Projektimeeskonna liikmed ei ole kättesaadavad Madal Võimalik projekti hilinemine, ebakvaliteetne lõpptulemus Defineerida rollid ja kättesaadavus projekti toimumise ajaks. Puhverdada tegevusi. Tekitada ettevõttesisene kompetents vastavate rollide täitmiseks. Vajadusel kasutada väliste konsultantide abi Projektijuhid 4.Pakutav väärtus Sõnastada selgelt projekti peamine eesmärk ehk, mida püütakse saavutada: Kas tegemist on projektiga, mis eelkõige taotleb nt suuremat efektiivsust/ kulude kokkuhoidu, vabanemist vananenud tehnoloogilistest lahendustest ( legacy ’st ), regulatsiooniga vastavusse viimist, kõrgemat teenuskvaliteeti vms. Selgitada, mis on asutuse organisatsioonipõhises strateegias sätestatud suur eesmärk , mille saavutamisele selle konkreetse projekti elluviimisega kaasa aidatakse? Miks on plaani võetud just selle projekti elluviimine asutuse prioriteete ja strateegilisi eesmärke silmas pidades? Kirjeldada elluviidava PROJEKTI MÕJU (sh finantsiline mõju - millises ulatuses kulud muutuvad, esitades kalkulatsiooni alused, äriprotsesside muudatused jm oluline). Juhul, kui tegemist on suurema projekti alametapiga, siis eristada selgelt selle konkreetse alamprojekti ning suurema projekti mõjude kirjeldused. Mõjude hindamisel tuleb minimaalselt kirjeldada, milline on oodatav projekti mõju ulatus organisatsiooni töötajatele ning protsessi kaasatud teistele osapooltele (näiteks: ettevõtted, kodanikud). Lisaks mõõdetavatele tulemustele kirjeldada ka projekti elluviimisega kaasnevad muud kasud (sotsiaalsed või majanduslikud kasud, mida otseselt ei mõõdeta). Ülevaade projekti vajalikkusest : Ülevaade sellest, miks just konkreetne valitud alternatiiv (projekt) on eesmärgi saavutamiseks parim? Kirjeldada, kuidas veenduti, et projekt on teistest alternatiividest suurema mõjuga ega dubleeri juba olemasolevat kolmanda osapoole (sh nii avalik- kui erasektor) lahendust? Selgitada projekti innovaatilisust – st kirjeldada, millist arenguhüpet projekti ellukutsumisega püütakse saavutada võrreldes tänase olukorraga? Innovatsioon võib olla tehnoloogiline, protsessiline või organisatoorne. St innovatsioon võib olla seotud nt uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga, protsesside oluliselt efektiivsemaks muutmisega, või valdkondade vahelise uuendusliku koostöö käivitamisega. VASTUSE VÄLI Projekti tulemusel parandatakse infosüsteemi t urvalisust ja täiendatakse olemasoleva tarkvara funktsionaalsust, mis annab võimaluse kodanikul lihtsamalt saata infot kohalikule omavalitsusele ja Maanteeametile ning tekib info saatmise võimalus ka kodanikule (nt kui ametiasutus on info teadmiseks võtnud, siis sellest teavitatakse kodanikku). Ametiasutuste vaatest tekib võimalus asutuse sees protsesse automatiseerida. Kohalikes omavalitsustes on kasutuses mobiiltelefoni äpp https://et.futuredialog.co/, mis toimib ainult mobiiltelefonis ja installatsioon on mõeldud konkreetsele kohalikule omavalitsusele. Antud lahenduse kaudu saab konkreetsed kohalikku omavalitsust teavitada probleemidest. Süsteemil puudub veebileht ja see ei oma üle eestilist vaadet ja sellel puudub liides info automaatseks edastamiseks teistele ametiasutustele. Lahenduse hind ühele kohalikule omavalitsusele on 4000 EUR aastas, aastane kogukulu 79 kohalikule omavalitsusele oleks 312 840 eurot aastas.​ Anna Teada infosüsteemiga on juba liidestatud kõik kohalikud omavalitsused ja ka maanteeamet. Olemas on keskne veebileht, kus on näha Eesti kaar dil kõik infosüsteemi kaudu vahendatud probleemid . Anna teada veebilehe on integreerinud oma asutuse veebileh ele väga paljud kohalikud omavalitsused . Lahenduse hind ühele kohalikule omavalitsusele on väike. Anna Teada on Kohaliku omavalitsuse teenusportaali (KOVTP) alamsüsteem. KOVTP teenus maksab ühes kuus kohalikule omavalitsusele 57 EUR (sisaldab käibemaksu) . Kui Anna Teada infosüsteemi uuendada, siis see mõjutab koheselt kõiki Eesti kohalikke omavalitsusi ja ka Maanteeametit ning saab ära testida, kas vihjete automaatne suunamine Politseisse ja veterinaar- ja toiduametisse hakkab toimima. Innovatsioon Suures pildis on A nna T eada infosüsteem unikaalne, mis tulevikus annab võimaluse riigi poolt loodavale „Kratile“ võimaluse vahendada kodanik ule infot läbi Anna Teada infosüsteemi õigele ametiasutusele. Politsei - ja Piirivalveameti ning Veterinaar- j a Toiduameti kaasamine annab võimaluse sõna otseses mõttes katsetada, kas käesoleva infosüsteemi loogikaga on võimalik edastada Politseile avaliku korra rikkumise vihjeid ning loomadega ja toiduga seotud vihjeid saata Veterinaar - ja Toiduametile. 5.Protsessiline mõju Protsesside muudatuste ülevaate kirjeldus (TO BE), mille saavutamisel saab projekti edukaks pidada : millised ärilised protsessid (sh arendusega seotud teenused) muutuvad ja kuidas (nt teenus muutub automaatseks, protsess viiakse paberilt elektrooniliseks, dokumendivahetus asendatakse andmevahetusega vms, sh kirjeldada muutust ajakulus ning kuidas muudatus mõjutab ametnikke, ettevõtteid, kodanikke jne). Kas ja milliseid protsessiga seotud riske projekt maandab ja kuidas? Millised on peamised riskid ja nende ulatus seoses protsessiliste muudatustega? Kas ja kuidas on planeeritud tuvastatud riskide maandamise mehhanismid? VASTUSE VÄLI Projekti saab edukaks pidada, kui : Elanikku teavitatakse , kui tema poolt vihjatud probleem on lahendatud või ametiasutus on lisanud vihje juurde kommentaari. Ametiasutustes on võimalik luua Anna T eada keskkonna kaudu saadetud info baasil automaatseid töövoogusid . Tallinna linna probleemid liiguvad otse Tallinna linna Hooldus-, Haljastus- ja Heakorra Infosüsteemi . Kasutaja poolt määratud probleemi valdkonna järgi liigub Info Politsei ja Piirivalveametisse ja/või Veterinaar- ja Toiduametisse. Äriprotsesside ja realisatsiooniga seotud riskid: Riski kirjeldus tõenäosus Riski realiseerumise mõju projekti eesmärkide täitmisele - tagajärg Maandamise võimalused Vastutaja 1 Tellija ja täitja erinevad arusaamad süsteemi funktsionaalsusest ja realisatsioonist Madal Vaidlused ja oht teenuse õigeaegsele käivitamisele Iteratiivne arendus ja tellija võimalikult varane kaasamine, kooskõlastused. Projektijuhid 2 Liiga lühike aeg kogu vajaliku funktsionaalsuse realiseerimiseks Kes k mine Projekt hilineb Jäigem projektiplaanist kinnipidamine Juhtrühm 3 Vajalikke väliseid süsteeme ei õnnestu tehnilistel või juriidilistel põhjustel liidestada Kõrge Süsteem ei valmi algselt plaanitud funktsionaalsusega Võimalikult varane juriidiline ja tehniline läbirääkimine väliste liideste haldajatega Arendada süsteem nii, et väliste süsteemidega seotud riskid oleksid võimalikult minimaalsed. Juhtrühm 6.Tehniline mõju Tehnilise lahenduse muudatuse ülevaate kirjeldus (TO BE), mille saavutamisel saab projekti edukaks pidada : juhul, kui tegemist on olemasoleva infosüsteemi asendamise või täiendamisega, siis kirjeldada üldises võtmes, milline saab olema lahenduse tehniline ülesehitus peale projekti elluviimist (näiteks, kas planeeritakse lahenduse tehnoloogilist uuendamist, liidestatakse täiendavate infosüsteemidega, et vähendada andmete topelt esitamist või mitmekordset sisestamist, võetakse kasutusele kesksed toetavad lahendused (x-tee, DVK jne), luuakse iseteeninduse võimalus vms). Millised on peamised riskid ja nende ulatus seoses tehniliste muudatustega? Kas ja kuidas on planeeritud tuvastatud riskide maandamise mehhanismid? VASTUSE VÄLI Projekti saab tehniliselt edukaks pidada, kui: 1. infosüsteem vastab turvanõuetele 2. infosüsteemi on lisandunud j uu rd e uued funktsionaalsus ed ja on paranenud kasutusmugavus. Tehnoloogilised riskid: Riski kirjeldus Riski tõenäosus Riski realiseerumise mõju projekti eesmärkide täitmisele -tagajärg Maandamise võimalused Vastutaja 1 Süsteemianalüüsi vead ja ebapiisavus Madal Pädev analüüsimeeskond ja kvaliteedikontroll. Tellija kaasamine analüüsi tulemite kinnitamisse Projektijuhid 2 Ebapiisav kasutajamugavus ja arusaadavus Madal Süsteemi on raske kasutada, põhjendatud nurinad kasutajate poolt Prototüüpimine ning lõppkasutajate varajasem kaasamine kasutajaliidese testimisse. Testperioodil ja käivitamisel tagasiside küsimine lõppkasutajatelt ja muudatuste paindlik sisseviimine. Projektijuhid 3 Infosüsteemiga liidestatavatel süsteemidel puuduvad testkeskkonnad või need on erinevad toodangukeskkonnast. Sama riski alternatiivvariandina tuleb käsitleda pakkuja arendajatele ligipääsu puudumist liidestatavate süsteemide testkeskkondadesse. Kõrge Väga keeruline on liideste testimine ning mitmed vead ja probleemid võivad avalduda lõpptoodangus Kui Tellijal on võimalik, siis tagatakse puuduvate testkeskkondade loomine projekti esimeste iteratsioonide vältel. Sellise võimaluse puudumisel pikeneb oluliselt liideste loomisele ja testimisele kuluv aeg, mille arvelt vähendatakse vajadusel projekti skoopi. Projektijuhid/ Juhtrühm 4 Tarkvara arenduskeskkonna puudused ja erinevus hilisemast toodangukeskkonnast Keskmisest kõrgem Süsteem käitub toodangukeskkonnas teisiti kui arenduses Arenduskeskkond tuleb luua võimalikult ligilähedane toodangukeskkonnaga Võimalikult varajases järgus tuleb testida süsteemi osi ka toodangukeskkonnas Pakkuja 5 Kolmanda osapoole tarkvarade (registrid, jms) liideste muutumine ja/või liideste puudumine Liidestatakse üle standardsete X-tee liideste kasutades X-teed. IS tellija lepib kolmandate osapooltega kokku vastavate teenuste avamise. Spetsifitseerida üheselt kasutatavad teenused ja avada juurdepääs võimalikult vara. 7.Finantsiline mõju (kasu) Oodatava lõpptulemuse finantsiline kirjeldus ( TO BE ), mille saavutamisel saab projekti pidada edukaks: kirjeldada, milliseid kulusid soovitakse muuta, selgitada, millest muutus tulenema peaks. Sellest kirjeldusest peaks nähtuma milline on finantsiline vaade peale projekti edukat elluviimist. Projekti tulemusi tuleb kirjeldada selgelt mõõdetavana , sealjuures tuleb kirjeldada ka meetrika , millega tulemuse saavutamist peale projekti lõppemist hinnatakse. VASTUSE VÄLI Projekti teostamisega ei taotleta kulude või tulude muutumist teenuse taotlejale ega infosüsteemiga liidestatud ametiasutu s tele. 8 .Projekti kasusaajad, sihtgrupid Kirjeldada projekti tulemuste kasutatavuse ulatus , peamised kasutajate grupid ja orienteeruv potentsiaalsete kasutajate arv. Selgitada, millele need numbrid tuginevad? Juhul, kui projekti eesmärgiks on suurendada kasutajate arvukust või lisada uusi kasutajagruppe, selgitada, milliseid tegevusi on planeeritud teha selle eesmärgi saavutamiseks? Kasutajate rahulolu : ülevaade sellest millised on ootused kasutajate rahulolule infosüsteemi, teenuste ja/ või protsessidega peale projekti elluviimist. Kuidas plaanite seda hinnata? VASTUSE VÄLI Eelkõige võidab läbiviidavast infosüsteemi arendusest Eesti elaniku ja ka ametiasutuste töötajad. Ametiasutustes on võimalik luua automaatseid töövoogusid, mis vähendavad ametnike töökoormust ja hoiavad kokku aega . Kaasajastatud lahendus võib sõna otseses mõttes päästa kiiremini elu, või ennetada õnnetusjuhtumi toimumist. Näiteks Augusti kuus 2020. aastal saadeti infosüsteemi kaudu kokku 529 teadet. Prognoosime projekti arenduste juurutamise-järgselt teenuste kasutamise koormuse tõusmist keskmiselt vähemalt kahe kordseks. Meetrika: Mõõdikuks on elektroonilisel kujul kohalikesse omavalitsusse , Maante e ametisse , Politsei - ja Piirivalveametisse ning Veterinaar- ja Toiduametisse saadetud teadete arv. 9 .Kulud, kulustruktuur Projekti elluviimiseks vajalik kulude eelarve tegevuste lõikes koos kalkulatsiooni ja põhjendustega Eelarves tuleks eristada, millele ja kui suures mahus (üldisel tasemel) investeeringuid planeeritakse. Nt kui suur osa eelarves kulub enda projektimeeskonna suurendamisele, kui palju tellitakse teenusena sisse, milliseid teenuseid täpsemalt sisse tellitakse jne. Eelarve detailse ülevaate võib taotlusele lisada eraldi tabelina. Kui tegemist on mahukama projekti alamprojektiga, siis tuleks lisaks taotletava projekti eelarvele täpsustada ka kogu projekti eelarve ning projektietappide loodetavad rahastamisallikad. Juhul, kui osa eelarvest kaetakse muudest vahenditest, siis lisada ka see info. Lisaks investeeringu suurusele on vaja selgitada, millele kulude prognoos põhineb. Kirjeldada eelarve koostamise eeldused (nt millise tunnihinnaga on eelarvet planeerides arvestatud). Kolmandad osapooled ja kulud Täpsustada, kas projekti edukaks elluviimiseks on vajalik koostöö kolmandate osapooltega? Juhul kui projekti edukas elluviimine eeldab kolmandate osapoolte poolset panustamist, siis kirjeldada kas vajalik panustamine on kolmandate osapooltega kokku lepitud? Juhul, kui projekti elluviimine eeldab kolmandatelt osapooltelt kulutuste tegemist, siis selgitada, kes need kulud kannab ja kas selles osas on eelkokkulepped olemas? Millised kulud on projekti elluviimise järgselt ette näha. Kirjeldada projekti jätkusuutlikkust puudutav - nt see, milliseid halduskulusid on projekti elluviimise järgselt ette näha (või kuidas need muutuvad võrreldes tänase olukorraga 5 aasta jooksul peale süsteemi kasutuselevõttu). Lisaks kirjeldada, kas ja millises ulatuses on planeeritud vahendeid jätkuarenduste tegemiseks. Täpsustada ka, millistest vahenditest need kulud kaetakse. Info halduskulude osas esitada aastate lõikes kujul: Taotleja peab kinnitama projektiga hangitava süsteemi või süsteemi komponendi ekspluateerimise kulude katmise projekti elluviimisele järgneva 5 aasta jooksul. Juhul, kui tegemist on lahendusega, millel puudub üks selge omanik (nt KOV-idele suunatud lahendused), siis selgitada lahenduse rahastamismudelit ning organisatsiooni, mis tagab jätkusuutlikkuse VASTUSE VÄLI Aasta/tegevus 2021 2022 Millistest vahenditest kulud kaetakse? M ajutus Teenust pakub AS Andmevara Kui võimalik minnakse üle riigipilve teenusele (kulu selgub projekti käigus) KOVTP kuupõhine teenustas u. A rendus 65 000 ( sisaldab käibemaksu) ) 5000 (koos KM- ga ) MKM (käesolev taotlus) ELVL eelarvest Riistvara Puudub vajadus Muud kulud Riigipilve Kubernetese halduslahendusele kohandamine ELVL eelarve (võimali k hind täpsustub pärast projekti realiseerimist) Kulud kokku 50 000 (pluss KM) Täpsustub Toetuse taotleja kinnitab, et järgib majandus- ja taristuministri 16.10.2015. a käskkirjas 15-0329 kehtestatud tingimusi.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →