dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

COM(2020) 581 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. oktoober 2020
Viit
2-13/20-6564
Registreeritud
26. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2020
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)
Lahendamise tähtaeg
2. november 2020

Failid

  • 📎20-02218-1.pdf2 KB
  • 📎COM_2020_581_EN_ACTE_f.docx123 KB
  • 📎COM_2020_581_ET_ACTE_f.docx123 KB
  • 📎Euroopa Komisjoni tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele.pdf67 KB
  • 📎Ulesande taitmise menetlusetapi dokumendid (11).txt1 KB

Sisu (failidest)

Sissejuhatus ELi tolliliidus on ELi liikmesriikide tolliasutustel ülesanne teha enne, kui nad lubavad kauba ELi tolliterritooriumil vabasse ringlusse, mitmesuguseid kontrolle, mille eesmärk on kaitsta nii ELi tulusid kui ka ELi kodanike ja ettevõtjate turvalisust, ohutust, tervist ja jõukust. Viimastel aastatel on ilmnenud, et liikmesriikide tolliasutustel on raskusi oma eri rollide täitmisel. Hoolimata ELi tollialaste õigusaktide ulatuslikust ajakohastamisest 2016. aastal, on tõendeid selliste probleemide kohta nagu kauba väärtuse tegelikust väiksemana näitamine eesmärgiga vältida tollimakse ja käibemaksu ning ebaseadusliku või ohtliku kauba ebaseaduslik üle piiri toimetamine. Muret valmistavad ka liikmesriikidevahelised erinevused tollikontrollide tegemisel ning kauba suunamine kõige nõrgematesse ELi tolliterritooriumile sisenemise ja sealt väljumise kohtadesse, et vältida avastamist. Kiiresti muutuvas maailmas, kus hoogustub digipööre ja võetakse kasutusele uusi ärimudeleid, nagu e-kaubandus, on tekkinud tollile lisaraskusi impordi- ja ekspordialaste ELi õigusaktide rakendamisel ja nende järgimise tagamisel. Samal ajal peab toll alati püüdma tagada seadusliku kaubavahetuse hõlbustamise , sest rahvusvaheline kaubandus on ELi edu jaoks väga tähtis. Peale selle on pingelised ettevalmistused, mis on vajalikud Ühendkuningriigi lahkumiseks ELi tolliliidust pärast üleminekuperioodi lõppu, oluliselt suurendanud ELi tolliasutuste töökoormust. Neis tingimustes on suur oht, et väheneb ELi eelarvesse laekuv tulu, et satub ohtu ELi kodanike turvalisus ja julgeolek ning et seaduslikule kaubavahetusele langeb liiga suur koormus, kui ei võeta meetmeid selleks, et tugevdada liikmesriikide tolliasutuste tegevust kogu ELis. Seda silmas pidades ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen oma 16. juulil 2019 avaldatud poliitilistes suunistes järgmisele Euroopa Komisjonile, et [o]n aeg viia tolliliit järgmisele arengutasemele ning tugevdada selle raamistikku, et paremini kaitsta liidu kodanikke ja ühtset turgu . Ta tegi komisjonile ettepaneku kujundada välja ühtne Euroopa lähenemisviis tolliasutuste riskijuhtimise tugevdamiseks ja liikmesriikide tehtava tõhusa kontrolli toetamiseks . Käesolevas teatises esitatakse tegevuskava, et tuua president von der Leyeni poliitilistele suunistele tuginedes käegakatsutavat kasu Euroopa kodanikele, ettevõtjatele ja ühiskonnale. COVID-19 pandeemia märkimisväärse mõju tõttu on olulisem kui kunagi varem tagada ELi tolliliidu arukas haldamine. Komisjoni tolliteenistused reageerisid kriisile kiiresti, võttes vastu õigusakte, andes välja suuniseid ning toetades aktiivselt liikmesriike ja ettevõtjaid, eelkõige et tagada paindlikkus tollivõlaga seotud kohustuste osas, hõlbustada meditsiiniseadmete/kaitsevahendite kiiret tollivormistust ning hoida ära võltsitud või ohtlike seadmete/vahendite sissetoomine ELi. Selline reageerimine peaks hõlbustama tolli tegevust, kui ilmneb COVID-19 juhtumite üldine taaslevik. Samas on kriis selgelt näidanud, et praegu on väga oluline uurida kõiki viise, mille abil tagada, et tolliliit ja liikmesriikide tolliasutused tegutsevad võimalikult tõhusalt, jäävad kriisi ajal paindlikuks ja vastupidavaks ning suudavad paremini ennetada probleeme. See tähendab eeskätt varasemast suurema tähelepanu pööramist andmete ja andmeanalüüsi parema kättesaadavuse ja kasutamise tagamisele tolli valdkonnas ning asjakohase prognoosimis- ja ühiste kriisiohjevahendite kogumi väljatöötamisele. Mõni kavandatud meetmetest eeldab liikmesriikidelt, et nad eraldaksid asjakohaseid ressursse riigi tasandil ning toetaksid juba kavandatud uue ELi tolliprogrammi ja uue tolliseadmete rahastamisvahendi ELi tasandi rahastamist. ELi rahastamise puhul on summad mõõdukad, ent potentsiaal märkimisväärne, sest tollimaksud üksi moodustavad 14 % ELi eelarve kogutulust (võtmata arvesse liikmesriikide käibemaksutulule avalduvat järelmõju). Ligikaudu 85 % ELi uue tolliprogrammi jaoks kavandatud rahalistest vahenditest eraldatakse selleks, et käitada, hooldada ja arendada elektroonilisi tollisüsteeme, millega tagatakse terviklik ja sidus struktuur tolliliidu tõrgeteta toimimiseks ning ühtse turu ja ELi kodanike kaitsmiseks . Taust ELi tolliliit tähendab seda, et ELi liikmesriigid kasutavad kauba importimisel väljastpoolt ELi tolliterritooriumi ühist tollimaksude süsteemi; ELi liikmesriikide vahelistel piiridel tollimakse ei nõuta ja tollikontrolle ei tehta. EL on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige, tal on ühine kaubanduspoliitika ja ta tegutseb rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete sõlmimisel ühe kaubandusblokina. Liikmesriikide tolliasutused kontrollivad kõiki ELi tolliterritooriumile sisenevaid või sealt lahkuvaid kaupu, olenemata nende sisenemise või väljumise viisist. Alates 2016. aastast kohaldatakse tollieeskirjade ja -protseduuride ajakohastatud õigusraamistikku ning töö, mida tehakse selleks, et uuendada ja arendada elektroonilisi süsteeme, mis on loodud eesmärgiga muuta tolliliit tänapäevaseks, omavahel ühendatud ja täiesti paberivabaks keskkonnaks, peaks jõudma kõikjal ELis lõpule hiljemalt 2025. aasta lõpuks. Tolliasutustel on tänapäeval tohutu hulk mitmesuguseid järelevalve- ja kontrolliülesandeid seoses ELi tolliterritooriumile imporditavate kaupadega. Imporditavatelt kaupadelt tollimaksude ja käibemaksu ning vajaduse korral aktsiisimaksu kogumise kõrval kontrollivad nad neid kaupu mitmel mitterahalisel eesmärgil, näiteks tagamaks, et need vastavad ELi tootevastavusnõuetele, toidu-, tervise- ja keskkonnastandarditele ja -eeskirjadele jms. Nad kontrollivad ka imporditava kauba vastavust intellektuaalomandi õiguste kaitse eeskirjadele, narkootikumide lähteainete importi, et ära hoida nende ainete ebaseaduslik kõrvalesuunamine narkootikumide tootmisse, ning kultuuriväärtuste ja looduslike liikidega kauplemist ja jäätmesaadetisi, et tõkestada nende ebaseaduslikku eksportimist ja importimist, samuti tagavad nad ELi rahapesuvastaste õigusaktide nende eeskirjade täitmist, mis käsitlevad ELi sisenevaid või EList väljuvaid ebaseaduslikke rahavooge. Nad teevad pettuse, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses koostööd õiguskaitseasutuste ning haldusasutuste ja ametitega, kes vastutavad piiri- ja sisejulgeoleku eest. Peale selle vastutavad nad üha suurema arvu ELi ja muude riikide vaheliste sooduskaubanduslepingute haldamise ja täitmise tagamise eest. Tänu ELi siseturule, millega loodi kaupade liikumiseks sisepiirideta ala, on muutunud olulisemaks kui kunagi varem see, et tagatakse eeskirjade ühetaoline kohaldamine välispiiridel kaupade suhtes, mis saavad tolliterritooriumil vabalt liikuda. Toll peab viima need kontrollid tasakaalu rahvusvahelise kaubanduse ja üleilmsete tarneahelate lihtsustamisega ; ekspordist ülejäänud maailma on saanud viimastel aastakümnetel üha tähtsam ettevõtlusvõimalus Euroopa ettevõtjatele ja töökohtade allikas eurooplastele ning 80 % ELi impordist on tooraine ELi tootmistegevuse jaoks. Uued õigusaktid ELi-üleste meetmete kohta tollivälistes poliitikavaldkondades toovad sageli tolli jaoks uusi ülesandeid ja tõenäoliselt see nii ka jätkub. Näiteks palutakse tollil juba koguda andmeid ja jagada neid teiste asutustega. Iga kord, kui tollile määratakse uued ülesanded, tuleb välja töötada uus elektrooniline süsteem ja seda hallata, millega kaasnevad komisjonile ja liikmesriikide tolliasutustele täiendavad inimressurssidega seotud ja finantskulud. Seda arvesse võttes algatas komisjon 2018. aastal analüüsi, mille eesmärk oli aidata poliitikakujundajatel tagada, et ELi toll toimib pikas perspektiivis tõhusalt. Selle ELi tolli tulevikku käsitleva uuendusliku visiooniprojekti („The Future of Customs in the EU 2040“) raames tehti tööd, et kujundada peamiste sidusrühmade seas ühine strateegiline arusaam sellest, kuidas tulla toime praeguste ja tulevaste probleemidega tolli valdkonnas, ning visioon sellest, milline peaks olema ELi toll aastal 2040. Selle tulevikuanalüüsi tulemusel kujunes pilt tulevasest ELi tolliliidust, kus tolliasutused tegutsevad täielikult integreeritud viisil, et kaitsta seadusliku kaubavahetuse tõhusa hõlbustamise ning tarneahelate aruka riskipõhise järelevalve kaudu ühiskonda, keskkonda ja ELi majandust; olla ennetav, tehes sujuvat koostööd sidusrühmadega, pühenduda innovatsioonile ja kestlikkusele ning olla eeskujuks tolliasutustele üle kogu maailma; neid peetaks üheks üksuseks. Et see visioon teoks saaks, rõhutasid osalejad selliseid samme nagu andmekaeve suurendamine ja andmeressursside parem kasutamine, suurem tolli- ja muude piiriinfosüsteemide koostalitlus, tolliliidu tugevam juhtimine, parem tolliametnike koolitamise süsteem ning tõhustatud mitme- ja kahepoolne koostöö ELi ja muude riikide vahel. Edasine tegevus Kooskõlas komisjoni tööga parema õigusloome nimel oli tulevikuanalüüs komisjoni jaoks väärtuslik nii selle poolest, et selle raames kujundati visioon ELi tolli tulevikust, kui ka selle poolest, et sellega tugevdati olulisi sidemeid arvukate sidusrühmadega. Et viia tolliliit järgmisele arengutasemele, pakub komisjon nüüd oma ametiajaks välja rea meetmeid, milles on püütud arvesse võtta tulevikuanalüüsi tulemusi, konsultatsioone ELi liikmesriikide ja sidusrühmadega ning vajadust teha tolli jaoks järeldusi hiljutisest COVID-19 pandeemiast. Esimese sammuna tulevikuanalüüsi käigus kujundatud visiooni elluviimisel keskendutakse meetmetes eelkõige andmete ja andmeanalüüsi parema kättesaadavuse ja kasutamise tagamisele tolli valdkonnas ning tarneahelate arukale riskipõhisele järelevalvele. Meetmed on rühmitatud järgmiselt nelja teema alla. a) Riskijuhtimine on tollikontrolli tegemisel väga tähtis, võttes arvesse tolliterritooriumile saabuvaid ja sealt lahkuvaid suuri kaubakoguseid, mida tolliasutused ei saa alati ükshaaval kontrollida, ning arvestades vajadusega hõlbustada seaduslikku kaubavahetust. Tolliasutused juba tegelevad riskijuhtimisega, tuginedes ELi-ülesele ühisele riskijuhtimisraamistikule, mis hõlmab ühiseid riskikriteeriume ja -standardeid, riske käsitleva teabe vahetamise meetmeid ning elektroonilist riskianalüüsi. Keskne tegevuspõhimõte põhineb kahel kaitsemeetodil: i) eelnev hindamine ning ii) vajaduse korral kauba kontrollimine enne või pärast kauba lubamist ELi tolliterritooriumile. Paraku tuntakse muret selle pärast, et riskijuhtimisraamistikku ei rakendata kõikides liikmesriikides ühtmoodi. Peale selle ei pruugi liikmesriikide riskihindamissüsteemid hõlmata olulist teavet, kuna seda teavet ei koguta või ei jagata liikmesriikide vahel või kuna liikmesriikidel puuduvad liiduülesed võrreldavad andmed, mis võimaldaksid neil tõlgendada oma riigi andmeid. Vaja on ELi tasandi andmeanalüüsi, et edendada kõikidest allikatest pärit andmete paremat ja ulatuslikumat kasutamist, sealhulgas rahvusvahelise tollikoostöö kaudu, ning hõlbustada riskijuhtimise, tollikontrolli ja pettusevastase tegevuse vaheliste seoste loomist. b) E-kaubanduse haldamine. E-kaubandus on tervitatav kasu pärast, mida see toob ettevõtjatele (eriti VKEdele) ja tarbijatele, ning selle hõlbustamine on digitaalse ühtse turu strateegia nurgakivi. Samas on maksu- ja tolliasutustel suuri raskusi maksu- ja tollinõuete täitmise tagamisel interneti teel ostetud kaupade puhul. Tolliasutustel on lisakohustus kontrollida kaupu mitmesugustel juba kirjeldatud mitterahalistel eesmärkidel, mille hulka kuuluvad ELi turvalisus, julgeolek, intellektuaalomandi õigused ja muud standardid. 5. detsembril 2017 vastu võetud ja alates 1. juulist 2021 rakendatava e-kaubanduse käibemaksupaketi eesmärk on võidelda käibemaksupettuse vastu ja tagada ELi ettevõtjatele võrdsed tingimused, hõlbustades samas piiriülest kaubandust. Tollialaseid õigusakte ja IT-süsteeme kohandatakse, et need sobiksid nende uute käibemaksueeskirjade jaoks. 15. märtsil 2021 kehtima hakkavad uued aruandekohustused postiteenuste valdkonnas aitavad tagada e-kaubanduses toimuva impordi ohutuse ja turvalisuse. Siiski on vaja lisameetmeid, sealhulgas rahvusvahelist koostööd, kandmaks hoolt selle eest, et toll saab seda importi tõhusalt kontrollida. c) Nõuete täitmise edendamine . Nõuete täitmise parandamine ja lihtsustamine on väga oluline selleks, et vabastada kaupade kahtlustäratavale liikumisele keskendumiseks tolli ressursid. Kava, mille alusel tehakse usaldusväärsetele kauplejatele ELi tollialastes õigusaktides sätestatud kriteeriumide järgimise eest soodustusi, on juba olemas ja seda kasutatakse laialdaselt, kuid seda tuleb hallata paremini, et vältida kuritarvitamist. Samal ajal tuleb jätkata jõupingutusi, et hõlbustada nõudeid täitvate väikese riskiga kauplejate tegevust, eelkõige tagades, et tollialaste õigusaktidega ette nähtud tolliprotseduuride lihtsustamine toimib ka praktikas. Nõuete täitmise tagamiseks on samuti oluline jätkata peamiste rahvusvaheliste partneritega tehtava koostöö arendamist kahe- ja mitmepoolsel tasandil, jälgides samal ajal kolmandate riikidega kokku lepitud ELi sooduskordade rakendamist ja tagades nende eeskirjade täitmise. d) Ühe üksusena tegutsevad tolliasutused. Kuigi liikmesriigid juba teevad mitmes valdkonnas omavahel koostööd, peavad tolliasutused tegema ulatuslikumat ja operatiivsemat koostööd temaatilisel või geograafilisel alusel, et tagada tolli põhiprioriteetide elluviimine. Samuti tuleb parandada tolliasutuste ja liikmesriikide muude asutuste koostööd ning EL peab tegutsema tolliküsimustes rahvusvahelisel tasandil ühe üksusena. Tuleb kaotada liikmesriikidevahelised erinevused tollikontrollide tegemisel, eeskätt tagades, et kõikidel liikmesriikidel on piisavad väljaõppe saanud inimressursid ning tänapäevased ja usaldusväärsed tollikontrolli seadmed. Samuti tuleb tagada välispiiridel tehtavate kontrollide tulemuste samaväärsus, mõõtes täpselt tollitegevuse elluviimist ja -ülesannete täitmist. Ennekõike tuleb tegeleda olulisemate küsimustega, näiteks kuidas toime tulla selliste kriisidega nagu hiljutine COVID-19 pandeemia, kuidas hallata elektrooniliste tollisüsteemide kulusid, kuidas tagada tolli vahendite, koolituse, meetodite ja organisatsioonilise struktuuri piisavus ja asjakohasus ning kuidas tagada tolli nähtavus ühiskonnas ning meelitada andekaid ja motiveeritud inimesi töötama tollis. Komisjon esitab järgmises peatükis nende nelja peamise teema all mitu meedet. Mõne meetme puhul on esialgne töö juba alanud, kuid nad väärivad nimetamist tänu tähtsusele tolliliidu järgmisele arengutasemele viimise kava elluviimisel. Komisjon toetab nende tolliliidu järgmisele arengutasemele viimiseks mõeldud meetmete rakendamist oma tehnilise toe programmide kaudu. Allpool kirjeldatud meetmed ei välista võimalust, et tollilt nõutakse täiendavate ELi poliitikameetmete rakendamist ELi piiridel, tingimusel et on olemas inimressursid ja rahalised vahendid, et on hinnatud poliitikameedet ja infotehnoloogiaga seotud mõju ning et on toimunud asjakohane kavandamine. Meetmed a) Tõhusam tollivaldkonna riskijuhtimine, et võimaldada tõhusamaid kontrolle ELi ühisanalüüsivõimekus Tollikontrolli teemal peetud arutelude käigus on ilmnenud, et tolliasutustele tuleksid mitmesuguste ülesannete täitmisel suuresti kasuks arvukamad andmed ja põhjalikum andmeanalüüs. Paremast andmeanalüüsist oleks abi riskijuhtimisel, tollivormistuse ja selle järgses etapis ning pettuse vastu võitlemisel. Pikemas plaanis võib suundumuste ja mustrite jälgimine andmeanalüüsi abil näiteks aidata komisjonil ja tolliasutustel kindlaks teha puudused ja nõrgad kohad ning teha teadlikumalt poliitilisi otsuseid. Mitmesugustes ELi ja liikmesriikide andmebaasides ja andmeplatvormidel on rikkalikult andmeid, mida riskijuhtimiseks teataval määral juba kasutatakse, ning liidu uue tolliseadustiku elektrooniliste süsteemide ja nende uuenduste käivitudes muutub ELi tasandil tehtava töö jaoks kättesaadavaks veel andmeid. Paraku ei ole neid arvukaid andmeid kunagi korralikult omavahel seotud ega ära kasutatud ning tolliasutused ja komisjon vajavad neile andmetele paremat juurdepääsu, sealhulgas selleks, et võidelda pettuse vastu. Seepärast teeb komisjon ettepaneku käivitada oma talitustes ELi ühisanalüüsivõimekuse algatus, et hõlbustada andmete kogumist tollilt ja muudest allikatest ja nende andmete paremat kasutamist ning pakkuda vahendeid andmete paremaks jagamiseks ja omavahel sidumiseks. Seda tööd on kavas teha tihedas koostöös liikmesriikidega, kellega jagatakse ka töö tulemusi, täiendades niiviisi liikmesriikide oma teavet ja vahendeid. Andmeanalüüs tehakse kättesaadavaks ka pettusevastaste ja täitemeetmete võtmiseks, sealhulgas eesmärkidel, mis on seotud traditsiooniliste omavahendite kaotuse ennetamisega. Ühisanalüüsi algatuse elluviimine algab riskijuhtimise parandamisest ning kooskõlas praeguse riskijuhtimisstrateegiaga seatakse esmatähtsale kohale ülesanne tagada liidu finantshuvide parem kaitse ning ELi ja selle kodanike suurem turvalisus ja julgeolek. Tulemused aitavad tolliasutustel kindlaks teha suure riskiga kaubavood, sealhulgas kriisiolukorras. Tänu sellele saavad nad teha paremini suunatud, tõhusamaid ja kulutõhusamaid kontrolle ning optimeerida nappide ressursside kasutamist, mis peaks avalduma tolliliidu tulemuslikkuse näitajate (vt allpool) puhul saavutatavates paremates tulemustes. Selles raamistikus keskendutakse kõigepealt selliste andmete kasutamisele, mis on impordi- ja ekspordiandmeid sisaldavas ELi tollijärelevalve andmebaasis juba olemas, et analüüsida kaubavooge. Järelevalveandmete analüüsimine aitab ka tagada liidu tariifistiku õige ja ühetaolise rakendamise liikmesriikide tollivormistussüsteemides. Tolli uus elektrooniline impordikontrollisüsteem (ICS2), mis võetakse kasutusele kolmes etapis aastatel 2021–2024, et teha kindlaks turva- ja julgeolekuriskid enne kauba saabumist ELi, toob veel andmeid juurde ja suurendab andmeanalüüsivõimekust. Katseprojekt, mille käigus uuritakse ICS2 andmete jagamise võimalusi, algab 2020. aastal ning tollipoliitika töörühmal palutakse kiita ICS2 analüüsivahend heaks 2020. aasta detsembris. Hiljem ja sõltuvalt ressursside kättesaadavusest laiendavad komisjoni talitused oma andmeanalüüsi ulatust, vaadeldes, kas ja kuidas võivad muudest allikatest pärit andmed täiendada ühisanalüüsivõimekuse raames toimuvat analüüsimist. See võib hõlmata tollijärelevalvesüsteemi andmete kombineerimist võltsimise ja piraatluse vastase teabesüsteemi COPIS andmetega intellektuaalomandiõiguste rikkumise kohta, pettusevastase infosüsteemi AFIS andmete ning selliste uute andmeallikate kasutamist, mis sisaldavad andmeid, mida on võimalik koguda mitme käesolevas teatises allpool kirjeldatud meetme alusel (andmed käibemaksu tasumise kohta, veebiplatvormid, tolliliidu tulemuslikkus, liidu tolliseadustiku elektroonilised süsteemid jms). Ühisanalüüsivõimekuse raames toimuv analüüsimine võib aja möödudes võimaluse korral hõlmata ka tehisintellekti/masinõpet. Analüüsi tulemuste jaoks töötatakse välja asjakohased juhtimislahendused ning arvesse võetakse andmekaitse ja konfidentsiaalsusega seotud küsimusi. Keskpikas plaanis võidakse olemasolevates struktuurides või loodavas uues ametis vajaduse korral ja lähtudes mõjuhinnangust välja töötada ELi struktuur andmete säilitamiseks ja haldamiseks (vt ka allpool). Meetmed: 2020–2024 Alates 2020. aastast: arendatakse ELi elektroonilise järelevalvesüsteemi vahendeid, et kasutada selle süsteemi ulatuslikku impordi- ja ekspordiandmete kogumit liidu finantshuve kahjustavate suundumuste väljaselgitamiseks. Liikmesriigid peaksid kiitma kavandatud ICS2 analüüsivahendi heaks detsembris. Alates 2021. aasta lõpust kasutavad komisjoni talitused järelevalveandmete analüüsi liidu tariifistiku õige ja ühetaolise rakendamise toetamiseks. 2023. aasta lõpuks – pärast järelevalveandmete kogumi kavandatud täiendamist uute andmeelementidega – laiendavad komisjoni talitused ressursside olemasolu korral oma analüüsi, et kombineerida selle süsteemi andmed muude süsteemide andmetega, mis on seotud näiteks võltsitud kauba kinnipidamisega (COPIS), pettusevastase teabega (AFIS), käibemaksu tasumisega, veebiplatvormidega või tolliliidu tulemuslikkusega, ning liidu tolliseadustiku elektrooniliste süsteemide andmetega. Pärast ICS2 analüüsivahendi väljatöötamist ja ICS2 kolmest etapist kahe elluviimist hakkavad komisjon ja liikmesriigid analüüsima posti-, kulleri- ja kaubaveoteenust osutavate lennuettevõtjate laadimis- ja saabumiseelseid andmeid. 2024. aasta lõpuks , pärast ICS2 viimase etapi elluviimist, viivad komisjon ja liikmesriigid lõpule kõikide mereveo-, autoveo-, lennu- ja logistikaettevõtjate esitatud laadimis- ja saabumiseelsete andmete analüüsi. Läbivaadatud riskijuhtimisstrateegia Komisjonil on kavas kujundada ümber ja muuta tugevamaks praegune riskijuhtimisraamistik, et saavutada veelgi paremat reageerimist võimaldav ja paremini struktureeritud lähenemine riskijuhtimisele. Riskijuhtimistöös keskendutakse turva-, julgeoleku- ja finantsriskidele. Komisjon soovib tugevdada raamistikku kavandatud uue ühisanalüüsivõimekuse toel. Peale selle soovib komisjon välja töötada usaldusväärse ja tõhusa juhtimise finantsriskidega tegelemiseks finantsriskide kriteeriume käsitleva komisjoni 2018. aasta otsuse rakendamise raames. Et kaitsta ELi siseturgu ja ELi kodanikke , püüab komisjon tugevdada praegust riskijuhtimisprotsessi ka kõikvõimalike mitterahaliste riskide puhul, mille kontrollimise eest toll vastutab, nagu on kirjeldatud eespool. Sellega seoses peaks tolli elektroonilises impordikontrollisüsteemis (ICS2) kasutusele võetavatest uutest vahenditest, mis võimaldavad tolliasutuste reaalajas koostööd ja riskide väljaselgitamist, olema tolliasutustel suur abi saabumiseelsete turva- ja julgeolekuriskide juhtimisel, kuna need vahendid võimaldavad tolliasutustel teha reaalajas koostööd, et võtta suure riskiga saadetised sihikule juba enne nende laadimist kolmandates riikides. Parandada tuleb ka selliste riskide kindlakstegemise ja juhtimise protsesse, mis võivad tekkida pärast kauba saabumist ELi tolliterritooriumile. Lõpetuseks on uue riskijuhtimisraamistiku eesmärk reageerida uutele probleemidele, mis tekivad näiteks liidu territooriumile siseneva e-kaubandusest pärit kauba mahu suurenemise tõttu. Meede: 2021 2021. aasta teises kvartalis võetakse komisjoni teatise kujul vastu uus riskijuhtimisstrateegia (et suurendada ühisanalüüsi, töötada välja finantsriskidega seotud juhtimine, tugevdada mitterahaliste riskide juhtimist ja tegeleda e-kaubanduse kiire kasvu küsimusega). b) E-kaubanduse haldamine Käibemaksuandmete kasutamine tollivaldkonnas Komisjoni õiglase ja lihtsa maksustamise tegevuskavas, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat, teatati komisjoni kavatsusest uurida võimalust luua Eurofisci maksupettusega võitlemise võrgustikus ELi maksuteabekeskus, mida kasutaksid käibemaksuhaldurite kõrval ka pettusevastase võitlusega tegelevad ja tolliasutused, ning tagada tolliasutustele otseühendus Eurofisciga. Mõningane teabevahetus nende asutuste vahel toimub juba praegu, kuid seda tuleb ühtlustada ja struktureerida, luues tolliasutuste jaoks otsese juurdepääsu maksuteabele. Peale selle on komisjon võtnud eesmärgi tagada, et tolliasutused saavad kasu uutest makseandmete esitamise kohustustest, mis hakkab alates 1. jaanuarist 2024 kehtima makseteenuste pakkujatele seoses käibemaksuga . Neis makseandmetes tehakse kindlaks maksete saajad ning esitatakse teave maksete suuruse ja kuupäevade ning makse/maksja päritoluliikmesriigi kohta. Juurdepääs neile andmetele aitab tollil kindlaks teha kauba allika ja eelkõige avastada imporditud kauba väärtuse tegelikust väiksemana näitamise. Samuti peaks selline juurdepääs tagama suurema koostoime tolli- ja maksuasutuste vahel, mis tugevdab pettusevastases võitluses tehtavaid jõupingutusi. Meetmed: 2020–2024 2022. aastaks tagatakse tollile otsejuurdepääs Eurofisci maksuteabekeskusele . Komisjon hindab alates 2020. aasta kolmandast kvartalist võimalikku korraldust, millega tagada tolliasutuste juurdepääs käibemaksu tasumise andmetele, ja pakub selle hindamise põhjal 1. jaanuariks 2024 välja lõpliku lahenduse. E-kaubanduse osalejate, eelkõige platvormide rolli ja kohustuste läbivaatamine 5. detsembril 2017 vastu võetud ja alates 1. juulist 2021 rakendatava e-kaubanduse käibemaksupaketiga kaotatakse praegune 10/22 euro künnis, millest väiksema väärtusega imporditud kaubad on käibemaksust vabastatud. See tähendab, et alates päevast, mil see pakett jõustub, peab toll arvestama käibemaksu kõikidelt kaupadelt nende ELi jõudmisel, välja arvatud juhul, kui müüja on juba nõudnud käibemaksu sisse kauba ostmise ajal importimise ühtset kontaktpunkti (IOSS) käsitleva kava alusel. Samast kuupäevast alates on internetipõhistel kauplemiskohtadel (platvormidel) kohustus teatud teave käibemaksu arvestamiseks säilitada ja esitada see taotluse korral maksuasutusele. Tuginedes neile maksualase aruandluse nõuetele, uurib komisjon võimalust kehtestada platvormidele aruandekohustus tolli ees, et tegeleda e-kaubandusega kaasnevate probleemidega. Ehkki platvormid tavaliselt ei ole seotud interneti teel ostetud kauba tollivormistuse korraldamisega, on neil olemas kogu müügiahelat (alates müüjast ja tehinguväärtusest kuni lõppostjani) käsitlevad andmed, mida nad võiksid jagada. Need andmed täiendaksid tollideklaratsioonides esitatud teavet ning nad võivad tõhustada tolli- ja maksumeetmeid, mida võetakse võitluses sellise pettusega nagu kauba väärtuse tegelikust väiksemana näitamine, kauba valesti kirjeldamine ja valeandmete esitamine päritoludeklaratsioonis ning käibemaksu- ja tollipettus, ning võitluses mitmesuguste mitterahaliste riskidega. Platvormide esitatavatest andmetest oleks kasu ka kaubandusele seepärast, et need võimaldavad kindlaks teha ja kiiremini vabastada allapoole tollimaksuvabastuse künnist jäävad väikese riskiga saadetised, kui käibemaks on importimise ühtset kontaktpunkti käsitleva kava alusel juba tasutud. Komisjon uurib ka e-kaubanduse mõju tollimaksu kogumisele ja ELi ettevõtjate võrdsetele tingimustele. Sealhulgas vaadeldakse tollimaksu kogumise korda käibemaksu kogumisel järgitava uue lähenemisviisi valguses. Meetmed: 2021–2023 2023. aasta esimeses kvartalis tehakse pärast katsetamist ja mõjuhinnangu tulemustele tuginedes liidu tolliseadustiku paketti õiguslik muudatus, et kehtestada platvormidele aruandekohustus tolli ees. 2021. aastal hakatakse analüüsima e-kaubanduse mõju tollimaksu kogumisele ja ELi ettevõtjate võrdsetele tingimustele. c) Nõuete täitmise parandamine ja lihtsustamine Volitatud ettevõtjate programmi elluviimise edendamine ELi volitatud ettevõtjate programmiga, mida on rakendatud alates 2008. aastast, püütakse muuta rahvusvahelised tarneahelad turvalisemaks, hõlbustades samas seaduslikku kaubavahetust. Programm võimaldab kauplejatel kasu saada mitmesugusest tolliformaalsuste lihtsustamisest, kui nad võtavad tugevamaid meetmeid, et tagada nõuete täitmine ja koostöö tolliga. Komisjon on välja töötanud põhjaliku strateegia ja metoodika, et edendada programmi tõhusat elluviimist, sealhulgas tugevdades seoseid tollivaldkonna riskijuhtimisega ja parandades kauplejate seas programmist aru saamist. Tuginedes liikmesriikidesse tehtavate teabekogumismissioonide tulemustele, kaalub komisjon vajadust vastu võtta õigusakt, millega kehtestatakse liikmesriikidele täpsemad kohustused jälgida volitatud ettevõtjaid, kandmaks hoolt selle eest, et nad vastavad jätkuvalt volitatud ettevõtja kriteeriumidele. Peale selle ajakohastab komisjon volitatud ettevõtjaid käsitlevaid suuniseid, mis on koostatud selleks, et abistada liikmesriike ja ettevõtjaid volitatud ettevõtjate programmi rakendamisel. Meetmed: 2021 2021. aasta teises/kolmandas kvartalis esitatakse (vajaduse korral) seadusandlik ettepanek, et kehtestada täpsemad jälgimiskohustused. 2021. aasta teises/kolmandas kvartalis ajakohastatakse volitatud ettevõtjaid käsitlevaid suuniseid. ELi ühtse tolliliidese keskkonna väljaarendamine ja kasutuselevõtmine Komisjon teeb tööd ettepanekuga, milles käsitletakse ELi ühtset tolliliidese keskkonda, mis ühtaegu võimaldaks tugevdada kontrolli ja lihtsustaks kaubavahetust. Ettevõtjad saaksid täita kõik tollialased ja muud, näiteks tervise, keskkonna ning toodete ja toidu ohutuse ja turvalisusega seotud piiriformaalsused korraga elektrooniliselt, mis kiirendab piirikontrolli kauba importimisel ja eksportimisel. Valitsusasutustel võimaldaks see meede ühiselt töödelda, jagada ja vahetada teavet ning hinnata paremini riske. Toidutarneahela, puidu importimise ja taimetervisega seotud formaalsuste valdkonnas pädevad tolli- ja partnerasutused juba katsetavad seda üheksas liikmesriigis . Meede: 2020 2020. aasta neljandaks kvartaliks esitatakse seadusandlik ettepanek ühtse tolliliidese keskkonna kohta. Liidu tolliseadustiku hindamine Alates 2016. aastast on kehtinud tollieeskirjade ja -protseduuride ajakohastatud õigusraamistik – liidu tolliseadustik. Üle poole tolliseadustiku seitsmeteistkümnest elektroonilisest süsteemist, mille eesmärk on muuta tolliliit tänapäevaseks täielikult paberivabaks keskkonnaks, on juba kasutusel ning ülejäänud süsteemid saavad valmis hiljemalt 2025. aasta lõpuks. Komisjon viib 2021. aasta lõpuks lõpule vahehindamise, et selgitada välja, kas liidu tolliseadustik ja selleks kuupäevaks valminud elektroonilised süsteemid on endiselt otstarbekohased, võttes arvesse nende eesmärki tagada nõudeid täitvate kauplejate ja tolliasutuste abistamiseks tänapäevased, ühtlustatud ja lihtsustatud protsessid. See hindamine aitab otsustada, kas tolliseadustik ning selle rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid tuleks läbi vaadata. Hindamise raames vaadeldakse eelkõige seda, kas tolliseadustik on piisavalt paindlik tolliformaalsuste täitmiseks selliste kriiside ajal nagu COVID-19st põhjustatud kriis ja uute ärimudelite jaoks, nagu e-kaubandus. Meede: 2021 2021. aasta neljandas kvartalis toimub liidu tolliseadustiku vahehindamine. Ühine tollialaste karistuste süsteem Ehkki tollialased õigusaktid on ühtlustatud, tagatakse nende järgimine erinevalt, kuna see on liikmesriikide ametiasutuste ülesanne. Ühise rikkumiste ja karistuste süsteemi puudumine tekitab ettevõtjate seas õiguslikku ebakindlust ja võib põhjustada siseturul konkurentsimoonutusi. See tähendab eelkõige haavatavust tulude kogumisel ja nõrku kohti poliitikameetmete elluviimise tagamisel. EL on Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade alusel kohustatud tagama tollialaste õigusaktide ühetaolise kohaldamise, sealhulgas nõuete täitmatajätmisel määratavate karistuste osas. Seepärast esitab komisjon – arvestades, et tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku teemalise komisjoni 2013. aasta ettepaneku suhtes jäi kokkulepe saavutamata – ettepaneku teistsuguse lähenemisviisi rakendamiseks selles küsimuses. Komisjon teeb projektirühma kuuluvate liikmesriikide toel ettepaneku koostada ajakohane põhjalik aruanne karistuste süsteemide kohta, mis on kehtestatud liikmesriikides vastavalt liidu tolliseadustiku artiklile 42. Selle aruande põhjal koostab komisjon suunised selle kohta, kuidas kohaldada selliste riiklike süsteemide suhtes kriteeriume, mis on sätestatud artikli 42 lõikes 1, kus on öeldud, et karistused peavad olema „tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad“. Selle töö tulemusel võib valmida mõne aja pärast 2013. aasta ettepaneku asemel uus seadusandlik ettepanek . Meetmed: 2020–2022 2021. aasta neljandas kvartalis esitatakse suunised riiklike karistuste süsteemide suhtes kohaldatavate kriteeriumide kohta. Tuginedes suunistega seotud kogemustele, kaalub komisjon 2022. aastal vajadust esildada õigusakt nõuete täitmatajätmise korral kohaldatavate karistuste kohta. Tollipettusega võitlemise õigusraamistik Liidu tasandil on määrus (EL) nr 515/97 peamine õigusakt võitluseks tollipettusega ning selle alusel tehakse koostööd ja vahetatakse teavet liikmesriikide vahel ja komisjoniga. Komisjonil on praegu käsil selle määruse põhjalik hindamine, mille peamine eesmärk on teha kindlaks, kas määrus on endiselt sobilik ja asjakohane, lahendamaks probleeme, mille on kaasa toonud uued tollipettuse skeemid. Selle hindamise tulemuse põhjal otsustab komisjon, kas määrus on vaja läbi vaadata. Meetmed: 2020–2021 2020. aasta neljandaks kvartaliks esitatakse määruse (EÜ) nr 515/97 hindamise aruanne. 2021. aasta esimeses kvartalis hinnatakse vajadust ajakohastada määrust (EÜ) nr 515/97, et lahendada tänapäevaseid tollipettusega seotud probleeme. Tolli kaasamine ühtse turu kaitsmisse nõuetele mittevastavate ja ohtlike toodete impordi eest Uus määrus turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta, mida hakatakse kohaldama 2021. aastal, võimaldab tõhusamalt kontrollida ELi sisenevaid tooteid. COVID-19 kriis on taas esile toonud ebaseaduslike toodetega kaasnevad ohud – mitmel juhul on jõudnud liikmesriikidesse kolmandatest riikidest pärit ohtlikud, nõuetele mittevastavad või võltsitud kaitsevahendid. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mille eesmärk on muuta tolli sekkumine ja koostöö tulemuslikumaks, sealhulgas tugevdatud riskijuhtimisraamistiku kaudu, ning arendab välja tolli- ja turujärelevalvesüsteemide vahelise uue ELi tasandi liidese, et toetada teabe jagamist. Meetmed: 2021–2025 Komisjon võtab alates 2021. aastast vastu turujärelevalve määruse rakendusaktid, et käsitleda tolliga seotud aspekte. Komisjon arendab 2025. aastaks välja üleeuroopalise turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS) ning ELi ühtse tolliliidese keskkonna vahelise uue ELi tasandi liidese. Järelevalve sooduskaubanduslepingute toimimise üle Sooduskaubanduslepingud, mille EL on sisse seadnud kauplemiseks teiste riikidega, on olulised, et aidata ELi tootjatel ja eksportijatel pääseda välisturgudele, kuid sooduspäritolureeglite täitmatajätmise korral võib see kaasa tuua kaubandussätete eiramise. Komisjon teeb ka edaspidi järelevalvet sooduspäritolureeglite ja -menetluste järgimise üle ning laiendab oma järelevalvetegevust vabakaubanduslepingutele, et oleksid kaetud import peamistest partnerriikidest ja ELi ekspordihuvid. Seda järelevalvet kasutatakse selleks, et teha kindlaks valdkonnad, kus eeskirju saaks täiustada ja ajakohastada. Peale selle tõhustab komisjon enda käsutuses olevaid vahendeid, et parandada koostööd kõikide osalejatega, eeskätt sooduslepingutega hõlmatud riikide ametiasutuste ja eksportijatega, ning kaalub samas, kuidas kõige paremini tagada seonduvate kohustuste täitmine. Nende vahendite hulka kuuluvad parem juurdepääs teabele, üksikasjalikud suunised, tehniline abi ja koolitus. Lõppeesmärk on kaitsta ELi omavahendeid, kandes hoolt selle eest, et sooduskorda kohaldatakse vaid nende toodete suhtes, mille puhul on tõepoolest õigus soodustust saada, ning tagada samas ELi toodete soodustingimustel juurdepääs partnerriikide turgudele. Meetmed: alates 2021. aastast Komisjoni talitused laiendavad alates 2021. aastast sooduspäritolureeglite ja -menetluste järgimise järelevalvet vabakaubanduslepingutele ning püüavad lahendada asjassepuutuvate riikidega tekkivaid probleeme, mis on seotud nõrkuste ja vajakajäämistega nende reeglite ja menetluste järgimises. Kehtivate sooduspäritolureeglite ja -menetluste selge rikkumise korral alustab komisjon asjassepuutuva riigiga arutelusid ning kasutab asjaomase sooduskorra raames ette nähtud mehhanisme, et taastada nõuete täitmine ja kaitsta ELi finantshuve. Oluliste kaubanduspartneritega, eelkõige Hiinaga, sisse seatud liidu rahvusvaheliste tolliküsimustes koostöö tegemise süsteemide analüüsimine ja vajaduse korral tõhustamine Komisjon analüüsib ja vajaduse korral tõhustab oluliste kaubanduspartneritega ja mitmepoolsetel foorumitel sisse seatud liidu rahvusvahelisi tolliküsimustes koostöö tegemise ja vastastikuse haldusabi pakkumise süsteeme. Esmatähtis on parandada koostööd ja vastastikuse haldusabi pakkumist Hiinaga, arvestades kahepoolse kaubanduse mahtu ja eriti e-kaubandusest pärit saadetiste hulga hüppelist kasvu. Teise prioriteedina kaalub komisjon muude kaubanduspartneritega tehtava koostöö arendamist või tõhustamist, võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu ELi astumise väljavaade, geograafiline lähedus ja naabrus, transiiditeed ja ELi kaubandushuvid. Selle koostöö käigus töötatakse vajaduse korral välja algatused näiteks selleks, et hõlbustada tollidokumentide elektroonilist vahetamist, rakendada veebi kaudu müüdavate toodete ohutuse tegevuskava ning toetada riskijuhtimist ja tarneahela turvalisust (nt tolliasutuste vaheline teabevahetus ning volitatud ettevõtjate ja tollikontrollide vastastikune tunnustamine). Samuti võidakse läbi vaadata olemasolevad kahepoolsed lepingud, et tugevdada nende täitmise tagamisega seotud elemente. Tugevam tollikoostöö võib olla partnerriikidele kasulik ka selle poolest, et aitab neis riikides hõlpsamini kaasata oma ressursse. Meetmed: 2020–2021 ELil on kavas leppida enne 2020. aasta lõppu Hiinaga kokku uues strateegilises tollikoostöö raamistikus aastateks 2021–2024. Samal ajal hindab komisjon praegust tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingut Hiinaga, et otsustada, kas küsida lepingu läbivaatamiseks läbirääkimisjuhiseid. Komisjon algatab 2020. aasta lõpus põhjaliku analüüsi, mille käigus vaadeldakse liidu rahvusvahelise koostöö tegemise ja vastastikuse haldusabi pakkumise süsteemi tolliküsimustes, et esitada 2021. aastal ettepanekud võimalike laadilt/ulatuselt üldiste või konkreetsete täiustuste tegemiseks. d) Tolli tegutsemine ühe üksusena Tolli- ning julgeoleku- ja piirihaldusasutuste vahelise koostöö ja nende asutuste infosüsteemide vahelise koostoime edendamine On hädavajalik kaotada lüngad tolliinfosüsteemide ning muude ELi välispiiride kaitsmiseks ja sisejulgeoleku suurendamiseks mõeldud infosüsteemide vahel. Eesmärk on tõrjuda kõigi kodanike hüvanguks piiridel turva- ja muid riske, toetades uusi koostöömeetodeid ja andmete ristkontrolli, et tagada sidusate ja tulevikukindlate meetmete võtmine erinevates pädevates asutustes ja vältida aruandluskorra dubleerimist. Komisjoni talitused juba tegelevad julgeoleku ning piiri- ja rändehalduse infosüsteemide koostalitlusraamistiku väljatöötamisega. Komisjoni kokku kutsutud liikmesriikide julgeoleku-, piirihalduse ja tolliekspertidest koosnev rühm on viinud lõpule esialgse hindamise, mille käigus vaadeldi nende süsteemide ja tollisüsteemide koostalitlusvõimet turvalisuse ja turvariskide hindamise valdkonnas . Koostatud hinnangus soovitatakse eelkõige siduda Schengeni infosüsteemi (SIS) ja Europoli andmed tolli impordikontrollisüsteemiga (CS2), mis võetakse kasutusele kolmes etapis aastatel 2021–2024. Ekspertide sõnul võib nende süsteemide koostalitlus parandada turvariskide juhtimist. Järgides ekspertide soovitust, tellib komisjon teostatavusuuringu, et hinnata nende kolme süsteemi koostalitlusega kaasnevaid võimalusi ning seonduvaid finants-, tegevuslikke, tehnilisi ja õiguslikke probleeme, sealhulgas andmekaitse ja konfidentsiaalsuse küsimusi. Uurida tuleks ka muude elektrooniliste tollisüsteemide kui ICS2 ning julgeoleku- ja piirihaldusasutuste süsteemide vahelist koostoimet. Meede: 2021–2024 2021. aasta lõpuks viiakse lõpule uuring, mille raames vaadeldakse Schengeni infosüsteemi ja Europoli andmete ning tolli impordikontrollisüsteemi (ICS2) koostalitluse teostatavust, et lõpetada ICS2 lõpliku kasutuselevõtmise ajaks ( 2024 ) mis tahes seoste loomine. Tolliliidu tulemuslikkus Komisjon teeb tööd selle nimel, et muuta ametlikuks oma vahend, mille abil kogutakse liikmesriikidelt iga-aastast ja kvartalipõhist teavet tolliga seotud protsesside kohta, vältides samas teistes tolliga seotud poliitikavaldkondades kehtivate aruandekohustuste dubleerimist. Praegune tolliliidu tulemuslikkust kajastavate andmete kogumise vabatahtlikkus tekitab selles protsessis teatavaid puudujääke ja muudab küsitavaks andmete kvaliteedi. Põhjalikum aruandlus parandaks eri jurisdiktsioonides rakendatavate tavade võrdlemist ja lõpuks ka ühtlustamist ning võimaldaks samuti saada olulist koondteavet, tänu millele suureneb analüüsivõimekus riskide hindamiseks. Õigusraamistik võib aidata ühtlustada andmete kogumise tavasid liikmesriigi tasandil ning edendab seega peamiste tulemusnäitajate kasutamist ja aitab hinnata tollipoliitikat käsitlevate otsuste mõju. Vajadust õigusraamistiku järele ja võimalikke alternatiive tuleb siiski kõigepealt hoolikalt kaaluda. Meede: 2021 2021. aasta lõpuks hinnatakse liidu tolliseadustiku rakendamise vahehindamise raames, kas tolliliidu toimimist on takistanud asjaolu, et tolliliidu tulemuslikkusest korrapäraselt aru andmiseks puudub konkreetne õiguslik alus. Liikmesriikide parem varustamine tänapäevaste ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmetega Et võimaldada sobivate, nüüdisaegsete ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete ostmist, hooldamist ja ajakohastamist, on komisjon kavandanud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel rahastamisvahendi, mis peaks vastu võetama 2020. aasta lõpuks. Tänapäevaste ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmete olemasolu aitaks tugevdada nõrku kaupade tolliterritooriumile sissetoomise või sealt väljumise kohti, mis kahjustavad ELi finantshuvide kaitset, turvalisust ja julgeolekut, ning tagada tulevikus samaväärsel tasemel tollikontrollid. Kavandatud vahend on vastus arvukate liikmesriikide korduvatele palvetele saada selliste seadmete ostmiseks rahalist toetust. Seepärast on tähtis, et Euroopa Parlament ja nõukogu lepiksid võimalikult kiiresti kokku komisjoni ettepanekus luua tollikontrolli seadmete rahastamise vahend, et tagada eri liikmesriikide tollikontrolli samaväärsed tulemused. Meede: 2021 Rahastamisvahendi vastuvõtmise korral kasutavad komisjon ja liikmesriigid alates 2021. aastast programmi selleks, et tagada tollikontrollide samaväärsed tulemused. Koostöömehhanismide rakendamine ja süvendamine tolliprogrammi alusel (mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027) Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, mis peaks vastu võetama hiljemalt 2020. aasta lõpuks, on tolliprogrammi eesmärk toetada tolliliidu toimimist ja ajakohastamist, muu hulgas selleks, et tugevdada siseturgu. Sellega püütakse hõlbustada koostööd osalevate riikide ning nende tolliasutuste ja ametnike vahel. Seda koostööd on tähtis parandada ja suurendada. Viimastel aastatel on liikmesriigid olnud üha enam huvitatud tolliasutuste vahelisest tõhustatud geograafilisest või temaatilisest operatiivkoostööst eksperdirühmades, mis on üks programmi vahenditest. Tundub, et on olemas tõeline soov ja vajadus laiendada sellist operatiivkoostööd teistessegi valdkondadesse, nagu e-kaubandus, ja kaasata rohkem osalevaid riike. Samuti on vaja muuta tollitöötaja elukutse atraktiivsemaks, et meelitada tolli tööle parimad inimesed, ning rakendada ühiseid koolitusmeetodeid, kaasa arvatud kulude vähendamiseks. Sellega seoses võiks muu hulgas kaaluda liikuvusprogrammi, mis tänu kvalifikatsioonide vastastikusele tunnustamisele võimaldab tolliametnikel töötada ükskõik kus ELis, ning ELi-ülest ühist tolliametnike koolitamist ja nende suutlikkuse suurendamist vajaduse korral koostöös muude asutustega, nagu CEPOL . Tolliprogrammi meetmeid võib täiendada liikmesriikide tolliasutuste tehnilise toetamisega 2021.–2027. aasta tehnilise toetuse vahendi alusel. Meede: alates 2021. aastast Komisjon kannustab alates 2021. aastast (kuni 2028. aastani) liikmesriike kasutama võimalikult paljudes valdkondades rohkem tolliprogrammiga ette nähtud operatiivkoostöö ja töötajate suutlikkuse suurendamise võimalusi. Tolliliidu arukam haldamine Viimastel kuudel on komisjon, reageerides COVID-19 pandeemiale, vastu võtnud mitu seadusandlikku meedet ja andnud välja õigusakte tõlgendavaid suuniseid, et aidata kriisi ajal tolliasutusi ja kauplejaid. Peale selle püütakse liidu tolliseadustiku peatsel hindamisel kindlaks teha, kas tolliseadustik on piisavalt paindlik tolliformaalsuste täitmiseks kriisi ajal. On avaldatud arvamust, et vaja on lahendusi, millega minnakse tolliseadustikust kaugemale. Samuti on olemas huvi jätkata pärast tulevikuanalüüsi seonduvaid arutelusid selle üle, kuidas tagada, et tolliliit on tuleviku jaoks paremini valmis. Neid asjaolusid arvestades teeb komisjon ettepaneku luua tolliprogrammi raames liikmesriikide ja sidusrühmade analüüsirühm, et arutada, kuidas muuta tolliliit arukamaks, kohanemisvõimelisemaks, tehnoloogiliselt arenenumaks ja kriisidele vastupidavamaks. Muu hulgas võiks vaadelda viise, kuidas paremini prognoosida ja ennetada probleeme, samuti kiire reageerimise mehhanisme ja COVID-19 kriisiga seotud kogemusi, ning uurida, kuidas kõige paremini tagada, et tolliliit täidab oma eesmärke. Peale selle võib olla õige aeg kaaluda tolli tegevuse jaoks operatiivsemat raamistikku. Võttes arvesse aluslepinguga seatud piiranguid ametile teatud volituste andmisel, tuleks uurida ametiga seotud võimalusi. Sellega seoses algatab komisjon mõne aja pärast mõju hindamise, et teha kindlaks, kas ELi tolliamet (kas uus amet või olemasoleva ameti osa), millel on asjakohased volitused, võimaldaks tollil paremini ja koordineeritumalt reageerida operatiivselt kriisidele, jälgida suundumusi ja mustreid ning selgitada välja nõrgad kohad. Peale selle püütakse mõju hindamise käigus kindlaks teha, kas amet võimaldaks hallata, säilitada ja tõhusalt jagada andmeid ning arendada rohkem andmeanalüüsi, et abistada kõiki liikmesriike nende riskijuhtimis- ja pettusevastases tegevuses, ning aitaks ka tagada tõhusa ja ühetaolise riskihindamiskäsitluse kogu ELi tolliterritooriumil. Samuti selgitatakse hindamise käigus välja, kas elektrooniliste tollisüsteemide haldamine, arendamine ja hooldamine paraneks, kui sellega tegeleks ELi amet, millega väheneksid kulud, mis tuleb liikmesriikidel kanda, kui nad rahastavad neid süsteeme ise. Lisaks hindab komisjon, kas amet võimaldaks luua ametliku struktuuri liikmesriikidevaheliseks koostööks tollikontrollide tegemisel ja vajaduse korral kiiresti reageerivate riikideüleste eksperdirühmade jaoks, propageerida tollitöötaja elukutset ning vähendada liikuvusprogrammide ja ühiskoolituse kaudu liikmesriikide koolituskulusid. Otsustades selle üle, kas amet on lahendus, tuleks hoolikalt kaaluda koostoimet ja võimalikku kattumist olemasolevate õiguskaitseasutustega. Meetmed: 2021–2023 2021. aasta alguses alustab tööd riskide prognoosimisele/kriisiohjele keskenduv liikmesriikide ja sidusrühmade analüüsirühm. 2022. aastal algatab komisjon mõju hindamise, mille käigus vaadeldakse ameti loomise plusse ja miinuseid mitmes tollikoostöö valdkonnas, et otsustada, kas teha ettepanek luua järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames selline amet; hindamise tulemused selguvad 2023. aastaks . Kokkuvõte Käesolevas tegevuskavas on sidusama ja tugevama tolliliidu tagamiseks kindlaks määratud suur hulk meetmeid neljas sekkumisvaldkonnas: riskijuhtimine, e-kaubandus, nõuete täitmine ning tolliliidu tegutsemine ühe üksusena. Komisjon on koostanud selle töökava ajavahemikuks, mis kestab kuni 2025. aastani, võttes arvesse teatises kirjeldatud eri vormis konsultatsioonide käigus kogutud liikmesriikide ja sidusrühmade arvamusi. Kava on kooskõlas tulevikuanalüüsis esitatud pikaajalise visiooniga tolliliidust ning selles tunnistatakse mõju, mida COVID-19 kriis on avaldanud tolliasutustele ja ettevõtjatele. Tegevuse üks keskne element on ELi tasandi andmeanalüüsivõimekuse väljaarendamine, et toetada kõiki liikmesriike riskide analüüsimisel ja seega ka tõhusate kontrollide tegemisel. Eesmärk on toetada ja tugevdada erinevaid riskihindamis- ja kontrolliaspekte, et muuta kogu struktuur tugevamaks, vähendada liikmesriikide kulusid ja veelgi hõlbustada seaduslikku kaubavahetust. On oluline rõhutada, et mõne kavandatud meetme ulatuse ja teostatavuse puhul on määrav järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste lõpptulemus, nii haldus- kui ka tegevuseelarve vaatenurgast. Samuti on tähtis märkida, et liikmesriikidel on oluline roll ja nad peavad tegema liikmesriigi tasandil kättesaadavaks vajalikud ressursid. Kui neid tingimusi ei täideta, ei ole kõiki neid meetmeid võimalik välja arendada. Komisjon soovib jätkata liikmesriikidega arutelu viiside üle, kuidas muuta tolliliit arukamaks, kohanemisvõimelisemaks ja kriisidele vastupidavamaks . Keskpikas plaanis soovib komisjon uurida ideed luua tolliamet, et muuta tolliliidu haldamine tõhusamaks ja kulutõhusamaks, kaotada liikmesriikide kulude dubleerimine ning tagada tõhusam ja kiirem reageerimine kriisidele. Komisjon kutsub Euroopa Parlamendi ja nõukogu üles käesolevat tegevuskava toetama. LIIDE: meetmed ja ajakava 2020 Ühisanalüüsivõimekus: andmeanalüüs suundumuste väljaselgitamiseks, kasutades ELi järelevalvesüsteemi – pooleli. ELi ühtne tolliliidese keskkond: seadusandlik ettepanek – 2020. aasta neljas kvartal. Tollipettust käsitleva määruse (EÜ) nr 515/97 läbivaatamine – 2020. aasta neljas kvartal. Hiina: rahvusvaheline koostöö: uus strateegiline raamistik Hiinaga – 2020. aasta lõpp. Tolliküsimustes rahvusvahelise koostöö tegemiseks sisse seatud liidu süsteemi analüüsi algatamine – 2020. aasta lõpp. 2021 Ühisanalüüsivõimekus: järelevalveandmete kasutamine liidu tollitariifistiku nõuetekohase rakendamise toetamiseks. Riskijuhtimisstrateegia läbivaatamine – 2021. aasta teine kvartal. Määruse (EÜ) nr 515/97 ajakohastamise vajaduse hindamine, pidades silmas tollipettusega seotud probleemide lahendamist – 2021. aasta esimene kvartal. Volitatud ettevõtjate programm: võimaliku seadusandliku ettepaneku esitamine, et kehtestada täpsemad jälgimiskohutused – 2021. aasta teine/kolmas kvartal. Volitatud ettevõtjate programm: suuniste ajakohastamine – 2021. aasta teine/kolmas kvartal. Liidu tolliseadustiku vahehindamine – 2021. aasta neljas kvartal. Turujärelevalve määrus: tolliga seotud aspekte käsitlevate rakendusaktide vastuvõtmine – alates 2021. aastast. Sooduskaubanduslepingud: järelevalve tõhustamine – alates 2021. aastast. Tolliküsimustes tehtava rahvusvahelise koostöö ja pakutava vastastikuse haldusabi võimalik tõhustamine analüüsitulemuste põhjal – algab 2021. aastal. Tolliliidu tulemuslikkus: õigusliku aluse puudumisest tulenevate probleemide hindamine – 2021. aasta lõpp. Ühine karistuste süsteem: suuniste esitamine – 2021. aasta neljas kvartal. Tollikontrolli seadmed: seadmete rahastamisega seotud töö – alates 2021. aastast. Uus tolliprogramm: tõhustatud koostöö tegemine – alates 2021. aastast. E-kaubanduse poolt tollimaksu kogumisele / võrdsetele tingimustele avaldatava mõju analüüsi algatamine. Tolli- ja piirisüsteemide koostalitlusvõimet käsitleva uuringu tegemine – 2021. aasta lõpp. Riskide prognoosimisele/kriisijuhtimisele keskenduva liikmesriikide ja sidusrühmade analüüsirühma loomine – 2021. aasta algus. 2022 Tollile Eurofisci maksuteabekeskusele juurdepääsu võimaldamine. Ühine karistuste süsteem: arutelude pidamine õigusaktide üle. 2023 Ühisanalüüsivõimekus: järelevalvesüsteemi andmete kombineerimine muude olemasolevate ja uute elektrooniliste süsteemide andmetega; posti-, kulleri- ja kaubaveoteenust osutavate lennuettevõtjate laadimis- ja saabumiseelsete andmete analüüsimine ICS2 abil. E-kaubanduse platvormide tollialased kohustused: aruandlust käsitleva ettepaneku esitamine – 2023. aasta esimene kvartal. Tolliamet: mõjuhinnangu koostamine. 2024 Ühisanalüüsivõimekus: mereveo-, autoveo-, lennu- ja logistikaettevõtjate laadimis- ja saabumiseelsete andmete analüüsimine ICS2 abil. Koostöö ja -talitlus julgeoleku- ja piirihaldusasutustega: seoste loomine (kooskõlas ICS2 lõpliku kasutuselevõtmisega). Tolli juurdepääs käibemaksu tasumise andmetele. 2025 Turujärelevalvesüsteemi (ICSMS) ning ELi ühtse tolliliidese keskkonna vahelise uue liidese loomine. Nimetus Euroopa Komisjoni tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele ANDMED ALGATUSE Nõukogu ühehäälne KOHTA Eelnõu nr COM(2020) 581 Esitamise kuupäev: 28.09.2020 Menetluskord EL-is: järelduste vastu võtmine RKKTS § 1521 lg 1 1. p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist RKKTS § 1521 lg 1 SEISUKOHA 2. - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju p2 VALITSUSSE TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) 02.11.2020 Sisend VALITSUSELE RAMile EL menetluse ESITAMINE Kuupäev 18.11.2020 KOK ajakava Nõukogu järeldused Saksamaa EL nõukogu eesistumise lõpuks 26.11.2020 VV SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud JUM, MKM, VÄM, Sotsiaalpartnerid, MENETLUS min RAM ministeeriumid SIM, MEM huvigrupid EELNÕU ÜLEVAADE KOKKUVÕTE Euroopa Komisjon võttis 28. septembril vastu tolliliidu tegevuskava, millega järgmise nelja aasta jooksul muuta EELÕU SISUST JA EESMÄRKIDEST ELi tolliasutused arukamaks, uuenduslikumaks ja tõhusamaks. Meetmetega soovitakse tugevdada tolliliitu, mis on ühtse turu üks põhielement, ja kinnitatakse tolliliidu olulisust ELi tulude ning ELi kodanike ja ettevõtjate turvalisuse, tervise ja jõukuse kaitsmisel. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen soovib viia tolliliidu järgmisele tasemele ning et eelkõige tuleb välja kujundada ühtne Euroopa lähenemisviis tolliasutuste riskijuhtimise tugevdamiseks, et toetada ELi liikmesriikide tehtavat tõhusat kontrolli. Tegevuskava sisaldab meetmeid riskijuhtimise, e-kaubanduse haldamise, nõuetele vastavuse ja tolliasutuste tihedam koostöö. 1. Riskijuhtimine: tegevuskavas keskendutakse eelkõige andmete ja andmeanalüüsi paremale kättesaadavusele ja kasutamisele tollivaldkonnas. Euroopa Komisjon soovib tarneahelaid arukalt ja riskipõhiselt jälgida. Euroopa Komisjon soovib luua uue analüüsikeskuse, mis kogub, analüüsib ja jagab oluliste otsuste tegemiseks vajalikke tolliandmeid, aitab tolliasutustel välja selgitada ELi välispiiride nõrgad kohad ja haldab tulevasi kriise. 2. E-kaubanduse haldamine: et tulla toime uute e-kaubanduse probleemidega ning paremini võidelda tolli- ja muude maksude pettustega e-kaubanduses, soovib Euroopa Komisjon karmistada makseteenuse pakkujate ja internetimüügi platvormide kohustusi. 3. Suurem nõuetele vastavus: tulevane ühtne liides (nn Single Window) võimaldab ettevõtjatel lihtsamini täita piiril tolliformaalsusi ühes ühtses portaalis. Ühtlasi aitab see tolliasutustel ühiselt andmeid paremini töödelda, jagada ja vahetada ning riske paremini hinnata. 4. Ühiselt tegutsevad tolliasutused: tegevuskavas kirjeldatakse üksikasjalikult nüüdisaegsete ja usaldusväärsete tolliseadmete kasutuselevõttu ELi järgmise eelarve kaudu. Kavas on luua uus analüüsirühm, mis koosneb liikmesriikide ja ettevõtjate esindajatest ning mille ülesanne on aidata toime tulla tulevikukriiside ja -väljakutsetega, näiteks ootamatud üleilmsed olukorrad ja tulevased ärimudelid. VÕIMALIKUD SOTS-MAJ. MÕJUD VÕIMALIKUD ÕIGUSLIKUD MUUDATUSED MÕJU EELARVELE KOMMENTAARID SEISUKOHAD EESTI SEISUKOHT TEISTE RIIKIDE SEISUKOHAD KOMMENTAARID 1/1 Alustatud: 12/10/2020 Muudetud: 23.10.2020 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on täitmiseks antud ülesandele lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: 7.2.1/20-2413 - COM(2020) 581 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele Menetlusetapp algatati 23.10.2020 16:52 Arvamuse andmine eelnõu kohta Rahandusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 23.10.2020 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Välisministeerium Tähtaeg: 02.11.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2c2b4c12-c5b7-4fe7-a7c8-309db57b5d70 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2c2b4c12-c5b7-4fe7-a7c8-309db57b5d70?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/20-02218 Resolutsiooni teema: Euroopa Komisjoni tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Tegevuskava, et viia tolliliit järgmisele tasemele (COM(2020) 581, EISi toimiku nr 20-2413). Tähtaeg: 16.11.2020 Adressaat: Justiitsministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Tähtaeg: 02.11.2020 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 26.11.2020 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (18.11.2020) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 16.11.2020. Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 23.10.2020 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201 Introduction Within the EU Customs Union, EU Member States’ customs authorities are responsible for performing a wide range of controls before goods enter into free circulation in the EU customs territory, that are aimed at protecting both EU revenues and the security and safety, health and prosperity of EU citizens and business. It has become apparent in recent years that Member States’ customs authorities are struggling with the challenges of performing their various roles. Despite a major modernisation of EU customs legislation in 2016, there is evidence of problems such as undervaluation of goods to avoid customs duties and VAT and of smuggling of illicit or unsafe goods. There are also concerns about imbalances between Member States in customs controls and of goods being diverted towards the weakest entry and exit points to the EU customs territory to avoid detection. The fast changing world, with the acceleration of digital transformation and new business models such as e-commerce, has added to the challenges that customs face in implementing and enforcing EU legislation on imports and exports. At the same time, customs must always endeavour to ensure that legitimate trade can benefit from facilitation because international trade is vital to the success of the EU. Furthermore, the intensive preparations needed for the departure of the United Kingdom from the EU Customs Union at the end of the transition period have greatly increased the workload of EU customs authorities. In these conditions, there are great risks of losses of revenues for the EU budget, of threats to the safety and security of EU citizens, and of excessive burdens on legitimate trade, if action is not taken to reinforce the activity of national customs authorities across the EU. Mindful of this, the President of the European Commission, Ursula von der Leyen, stated in her political guidelines for the new Commission’s term of office published on 16 July 2019 that “ It is time to take the Customs Union to the next level, equipping it with a stronger framework that will allow us to better protect our citizens and our single market ” . She said that the Commission would propose “ an integrated European approach to reinforce customs risk management and support effective controls by the Member States. ” . The present Communication lays down an Action Plan to turn President von der Leyen ’ s Political Guidelines into tangible benefits for European citizens, businesses and society. The significant effect of the Covid-19 pandemic has made it more important than ever to ensure smart management of the EU Customs Union. The Commission’s customs services reacted swiftly to the crisis, adopting legislation, issuing guidelines and actively supporting Member States and businesses in particular to ensure flexibilities in relation to customs debt obligations, facilitate the fast and swift clearance of medical/protective equipment and prevent counterfeit or unsafe equipment from entering the EU. This response should help customs operations if there is a generalised resurgence of COVID- 19 cases. However, the crisis has made it clear that it is now vital to explore all ways to ensure that the Customs Union and Member States ’ customs authorities operate to maximum efficiency, remain flexible and resilient in times of crisis and better anticipate problems. This implies, above all, a new emphasis on ensuring greater availability and use of data and data analysis for customs purposes as well as developing an appropriate set of foresight and common crisis management tools . Some of the proposed actions will require Member States to allocate the appropriate resources at national level and to support EU level financing for the already-proposed new EU customs programme and new financial instrument for customs equipment. In the case of EU financing, the amounts at stake are modest while the potential is substantial, as customs duties alone account for 14% of total EU budget revenues (without taking into account the knock-on effect on VAT revenues of Member States). About 85% of the funding proposed for the new EU customs programme will go into the operation, maintenance and development of the customs electronic systems that provide the seamless and coherent structure for the smooth functioning of the Customs Union and the protection of the Single Market and EU citizens . Context The EU Customs Union means that EU Member States apply a common system of customs duties to imports of goods from outside the EU customs territory, there are no customs duties and no customs controls at the borders between the EU Member States. The EU is a member of the World Trade Organisation, has a common commercial policy and acts as one trade bloc in drawing up international trade deals. Member States ’ customs authorities supervise all goods entering or leaving the EU customs territory, regardless of their mode of entry or exit. A modernised legal framework of customs rules and procedures is in place since 2016 and work on upgrading and developing electronic systems designed to make the Customs Union a modern, interconnected and fully paperless environment should be completed across the EU before end 2025 at the latest. Customs authorities nowadays have an enormous range of supervisory and control responsibilities in relation to goods imported into the EU customs territory. They not only collect customs duties and VAT on imported goods, and excise duties where applicable, but they also check those goods for many non-financial purposes, such as to ensure that they meet EU product compliance requirements, food, health and environmental standards and rules, and much more. They also check the conformity of imported goods with rules on the protection of Intellectual Property Rights, they control the imports of drug precursors to prevent their illegal diversion into the manufacturing of drugs, they control the trade of cultural goods, wildlife trade and waste shipments to prevent illegal exportation and importation, and they enforce rules on illicit cash flows entering or leaving the EU as part of the EU's anti-money laundering legislation. They cooperate in the fight against fraud, terrorism and organised crime together with law enforcement authorities, administrations and agencies responsible for border and internal security. In addition, they are responsible for managing and enforcing an increasing number of preferential trade agreements between the EU and other countries. The EU’s Internal Market, which established an area without internal frontiers to the movement of goods, has made it more important than ever to ensure the uniform application of rules at external borders to goods that can move freely once inside the customs territory. Customs must balance these controls with the facilitation of international trade and global supply chains; exports to the rest of the world have in recent decades become an increasingly significant source of business for European companies and of jobs for Europeans while 80% of EU imports provide raw materials for EU production activities. New legislation on EU-wide action in non-customs policy areas often brings new responsibilities for customs and this is likely to continue. For example, customs are already facing requests to collect data and share it with other authorities. Each time new responsibilities are imposed on customs, a new electronic system must be developed and managed, involving additional human resource and financial costs for the Commission and Member States’ customs authorities. Against this background, the Commission launched an exercise in 2018 aimed at helping policy makers ensure that EU customs remains effective for the long-term. This innovative foresight project on “ The Future of Customs in the EU 2040 ” worked to create a shared and strategic understanding among key stakeholders of ways to deal with current and future challenges for customs and to generate a vision for how EU customs should look in 2040. The outcome of this foresight exercise painted a picture of an EU Customs Union of the future in which customs authorities operate in a fully integrated way to: Protect society, the environment and the EU economy through effective facilitation of legitimate trade and intelligent, risk-based supervision of supply chains; Be proactive, working seamlessly with stakeholders, be committed to innovation and sustainability and be the reference for customs worldwide; Be seen to act as one. To achieve this vision, participants underlined steps such as more data mining and better use of data resources; more interoperability between customs and other border information systems; stronger governance of the Customs Union; a better system for training customs officials; and improved cooperation between the EU and other countries at multilateral and bilateral level. The way ahead In line with the Commission’s Better Regulation efforts, the foresight exercise brought value to the Commission both through the vision that it has generated of an EU customs for the future and through its reinforcement of the important links with the broad stakeholder community. The Commission now proposes a series of actions for the period of its mandate to take the Customs Union to the next level that aim to have regard to the results of the foresight exercise to the consultations of EU Member States and stakeholders , and to the need to draw some conclusions for customs purposes from the recent Covid-19 pandemic. As a first step towards achieving the vision generated in the foresight exercise, the actions focus in particular on ensuring greater availability and use of data and data analysis for customs purposes and intelligent, risk-based supervision of supply chains. The actions are grouped under four headings as follows: a) Risk management is pivotal to customs controls, given the substantial volumes of goods coming into and leaving the customs territory that customs authorities cannot always examine on an individual basis and given the need to facilitate legitimate trade. Customs authorities already perform risk management on the basis of an EU-wide common risk management framework comprising common risk criteria and standards, measures to exchange risk information and the performance of electronic risk analysis. The central principle is articulated around two lines of defence: (i) assessing in advance, and (ii) controlling when and where required, before or after the release of the goods into the EU customs territory. However, there are concerns that the risk management framework is not implemented in the same way in all Member States. Furthermore, Member States’ risk assessment systems may not encompass important information either because the information is not collected or shared between Member States or because Member States lack Union-wide comparative data that would allow them to interpret their own national data. Data analysis at EU level is needed to drive a better and more extensive use of data from all sources, including through international customs cooperation, and facilitate interlinkages in risk management, customs controls and anti-fraud actions. b) Managing e-commerce. E-commerce is to be welcomed for the benefits it brings for businesses, in particular for SMEs, and consumers, and facilitating this activity is a cornerstone of the Digital Single Market Strategy. However, tax and customs authorities have serious difficulties in ensuring the tax and customs compliance of goods purchased online. Customs authorities have the additional obligation of checking goods for the wide range of non-financial purposes already described, including EU safety, security, intellectual property rights and other standards. The VAT e-commerce package adopted on 5 December 2017 and to be implemented as from 1 July 2021 aims to combat VAT fraud and ensure a level playing field for EU businesses while facilitating cross-border trade. Customs legislation and IT systems are being adapted to cater for these new VAT rules. New reporting obligations on postal services from 15 March 2021 will contribute to ensuring the safety and security of e-commerce imports. However, additional actions are needed, including international cooperation, to ensure that customs can control these imports effectively. c) The promotion of complianc e. Strengthening and facilitating compliance is vital in order to free up customs resources to focus on suspicious movements of goods. A scheme for providing benefits to trusted traders in return for their compliance with criteria laid down in EU customs legislation already exists and is widely used but it must be managed better to prevent abuse. At the same time, efforts must continue to facilitate compliant low-risk traders, in particular by ensuring that the simplifications of customs procedures provided for in customs legislation actually work in practice. Continuing to develop cooperation with key international partners, at bilateral and multilateral level, while monitoring the implementation of the EU ’ s existing preferential arrangements with third countries and enforcing their rules, is another important element of compliance. d) Customs authorities acting as one. While Member States already cooperate with each other in many areas, there must be broader and more operational cooperation among customs authorities on a thematic or geographical basis in order to ensure delivery of the core priorities of customs. Cooperation between customs authorities and other national authorities must also be improved and the EU must act as one on customs matters at international level . It is necessary to address imbalances between Member States in customs controls in particular by ensuring that all Member States have sufficient, trained human resources and modern and reliable customs control equipment. Equivalence of results in carrying out controls at the external borders must also be ensured by measuring accurately the performance of customs activities and tasks. Above all, it is necessary to address more fundamental questions such as how to handle crises like the recent Covid-19 pandemic; how to manage the costs of the customs electronic systems; how to ensure that customs tools, training and methods and organisational structures are adequate and appropriate; and how to ensure visibility for the role of customs in society and attract talented and motivated people to work for customs. Under these four main headings, the Commission announces several actions in the following chapter. Preliminary work on some actions has already commenced but the actions deserve a mention because of their importance for the plan for taking the Customs Union to the next level. The Commission will support the implementation of these actions to take the Customs Union to the next level through its technical support programmes. The actions announced below do not preclude the possibility of customs being required to implement additional EU policies at the EU’s borders, subject to availability of human and financial resources, to an assessment of the policy and IT impact and to appropriate planning. Actions a) More effective customs risk management to allow more effective controls EU Joint Analytics Capabilities (JAC) It has become evident from discussions on customs controls that customs authorities would benefit greatly, for a wide range of customs purposes, from more data and data analysis. Better data analysis would help with risk management, customs clearance and post-clearance, and anti-fraud actions. In the longer term, the monitoring of trends and patterns via data analysis could, for example, help the Commission and customs authorities to identify shortcomings and vulnerabilities and to make policy decisions in a more informed way. There is a wealth of data in a wide variety of EU and Member States’ databases and data platforms that is already utilised to some extent for risk management purposes, and more data are becoming available for EU level work as new Union Customs Code (UCC) electronic systems and upgrades come on line. However, this wealth of data has never been properly interlinked or tapped into and customs authorities and the Commission need better accessibility to this data, including for antifraud purposes. The Commission therefore proposes to launch an EU “Joint Analytics Capabilities” initiative within its own services to facilitate the collection of data and the better use of data from customs and non-customs sources and to provide tools for better sharing and interlinkage of the data. The work will be carried out in close cooperation with Member States and the results of the work will be shared with them, complementing Member States’ own information and tools. The data analysis will also be made available for anti-fraud and enforcement actions, including for purposes related to preventing the loss of Traditional Own Resources (TOR). The starting point for the joint analytics initiative will be improving risk management and, in line with the present risk management strategy, it will give first priority to ensuring better protection of the financial interests of the Union and greater security and safety of the EU and its citizens. The results will help customs authorities to identify risky trade flows, including in crisis situations. As a result, they will be able to undertake more focused, efficient and cost-effective controls and optimise the use of scarce resources that should be reflected in better results under the Customs Union Performance indicators (see below). Within this framework, the work will focus initially on exploiting data already available within the EU Customs Surveillance database of import and export data in order to analyse trade flows. The analysis of Surveillance data will also help to ensure the correct and uniform implementation of the Union tariff in the customs clearance systems of the Member States. The new Customs Import Control electronic system (ICS2) that is being deployed in three phases between 2021 and 2024 to identify safety and security threats before they arrive into the EU w ill provide further data and capabilities for data analytics. Pilot work to explore those ICS2 shared analytics capabilities will start in 2020 and the Customs Policy Group will be asked to endorse the analytics tool for ICS2 in December 2020. Later on, and depending on the availability of resources, the Commission services will expand the scope of their data analytics work by considering whether and how data from additional sources could complement the JAC analysis. This could include combining data from the Customs Surveillance system with data concerning Intellectual Property (IPR) infringements included in the “COPIS” anti-counterfeiting and piracy system), utilizing data in the Anti-Fraud Information System (“AFIS”) and capitalizing on new data sources including data that could be collected under several of the actions described further on in this Communication (VAT payment data, online platforms, Customs Union Performance, Union Customs Code electronic systems and others). The JAC analysis could also, over time and if feasible, encompass artificial intelligence/machine learning. Appropriate governance solutions will be developed for the results of the analysis and data protection and confidentiality issues will be taken into account. In the medium term, if necessary and subject to an impact assessment, an EU architecture for data storage and management could be developed within existing structures or in a new agency to be established (see also below). Action: 2020 - 2024 : From 2020 onwards: Work is ongoing on developing tools within the EU Surveillance electronic system to utilise its comprehensive set of import and export data to extract trends affecting the financial interests of the Union. For ICS2, Member States should endorse the proposed ICS2 analytics tool in December. From end 2021, the Commission services will use Surveillance data analytics to support the correct and uniform implementation of the Union tariff. By end 2023 , following the planned expansion of the Surveillance dataset to include additional data elements, and subject to availability of resources, the Commission services will expand analytics to combine data from that system with data in other systems related for example to seizures of counterfeit goods (COPIS), anti-fraud information (AFIS), VAT payments data, online platforms, Customs Union Performance and in the Union Customs Code electronic systems. In addition, following the development of the ICS2 analytics tool and following the implementation of two of the three phases of ICS2, the Commission and Member States will commence analytics on pre-loading and pre-arrival advance data for postal, express and cargo air carriers. By end 2024 , following the implementation of the final phase of ICS2, the Commission and Member States will carry out analytics of pre-loading and pre-arrival advance data provided by all maritime, road and air carriers and logistic providers. Revised risk management strategy The Commission plans to reshape and strengthen the current Risk Management framework in order to achieve an even more responsive and structured approach to risk management. Risk management work focuses on security, safety and financial risks. The Commission wishes to strengthen the framework by leveraging on the proposed new joint analytics capabilities. In addition, it wishes to develop a sound and efficient governance for addressing financial risks in the context of the implementation of the Commission’s decision of 2018 on Financial Risk Criteria . The Commission will also, in order to protect the EU Internal Market and its citizens, aim to strengthen the current risk management process for the wide range of non-financial risks that customs are responsible for controlling, as outlined above, In this respect, the new tools for real-time cooperation between customs and for identifying risks that will be put in place under the Customs Import Control electronic system (ICS2) should provide great assistance to customs authorities in managing pre-arrival security and safety risks, by enabling customs to work together in real time to target risk consignments even before they are loaded in third countries. Improvements must also be made to the processes for identifying and managing risks that may arise after the arrival of goods into the EU customs territory. Finally, the new risk management framework will aim to respond to new challenges such as those arising from the increasing amount of e-commerce entering the customs territory. Action: 2021 New Risk Management Strategy in the form of a Commission Communication (to leverage on joint analytics work, develop governance for financial risks, strengthen risk management for non-financial risks and address the rapid increase in e-commerce) to be adopted in Q2 2021 b) Managing e-Commerce Using VAT data for customs purposes As announced in its Action Plan for fairer and simpler taxation supporting the recovery strategy , the Commission intends to explore the possibility of establishing within the Eurofisc tax anti-fraud network an EU hub for tax information serving not only VAT administrations but also customs and anti-fraud services, and of providing a direct connection to Eurofisc for customs. Some exchanges between these services already exist but they need to be streamlined and structured via the creation of a direct access to taxation information for customs authorities. In addition, the Commission aims to ensure that customs will be able to leverage the new payment data reporting obligations to be imposed as of 1 January 2024 on payment service providers for VAT purposes . These payment data will identify recipients of those payments and provide information on amounts and dates of payments and the Member State of origin of the payment/payer. Access to these data would help customs to trace goods back to their source and thus to detect undervaluation of imported goods in particular. Such access should also ensure greater synergies between customs and tax authorities that would reinforce the efforts to fight against fraud. Actions: 2020 to 2024 Creation of direct customs access to the Eurofisc tax information hub by 2022 The Commission will assess as from Q3 2020 the possible arrangements to ensure access by customs to VAT payment data and, subject to that assessment, will propose a final solution by 1/1/2024 Revisit role and obligations of e-commerce actors notably platforms The VAT e-commerce package adopted on 5 December 2017 and to be implemented as from 1 July 2021 abolishes the current €10/22 threshold under which imported goods are exempted from VAT. This means that, from the day the package enters into force, customs will have to levy VAT on all goods on their arrival into the EU unless the seller already collected the VAT at the time of purchase under the Import One-Stop Shop (IOSS) scheme. From the same date, online marketplaces (“platforms”) will also have the obligation to keep certain information for VAT purposes and provide it to the tax authority upon request. Building on these tax reporting requirements, the Commission will explore the imposition of customs reporting obligations on platforms in order to address the challenges of e-commerce. While platforms are not typically involved in arranging the customs clearance of goods bought online, they have and could share data showing entire sales chains, from the original seller, via the transactional value, to the final-end buyer. This data would supplement information provided in customs declarations and could enhance customs and tax actions against fraudulent activities such as undervaluation, misdescription of goods and false declarations of origin, VAT and customs fraud, and against the range of non-financial risks. The provision of data by platforms would also benefit trade in that it would allow the identification and speedier release of low risk consignments that are below the customs duty exemption threshold, where VAT has already been paid under the IOSS scheme. The Commission will also examine the effects of e-commerce on customs duty collection and on the level playing field for EU operators. This will include exploring arrangements for customs duty collection on the lines of the new VAT collection approach. Actions: 2021 to 2023 Following pilot testing, and subject to the results of an impact assessment, legal amendment to UCC package to impose customs reporting obligation on platforms: Q1 2023 . Analysis of the impact of e-commerce on customs duty collection and on the level playing field for EU operators: to be launched in 2021. c) Strengthening and facilitating compliance Stepping up the AEO programme The EU Authorised Economic Operator (AEO) programme that is in place since 2008 aims to enhance the security of international supply chains while facilitating legitimate trade. It allows traders to benefit from a range of simplifications of customs formalities if they in return take strengthened measures to ensure compliance and cooperation with customs. The Commission has developed a comprehensive strategy and methodology to improve the robust implementation of the programme, including by strengthening links to customs risk management and increasing traders’ understanding of the programme. The Commission will, subject to the results of fact finding visits to Member States, consider introducing legislation that will impose more precise obligations on Member States to monitor AEOs to ensure their continued fulfilment of the AEO criteria. Separately, the Commission will update the AEO guidelines that are designed to provide assistance to Member States and economic operators in the application of the AEO programme. Actions: 2021 Legislative proposal to set out more precise monitoring obligations (if necessary): Q2/3 2021 Update to AEO guidelines: Q2/3 2021 Develop and deploy the EU Single Window environment for Customs The Commission is working on a proposal for an EU Single Window environment for Customs that would offer both stronger control possibilities and trade facilitation. Businesses would benefit by being able to complete all border formalities, for customs and for other purposes such as health, environment, product and food safety and security, in one electronic action and enjoy a speedier border clearance of goods at import and export. For government agencies, the measure would allow collaborative processing, sharing and exchange of information and better risk assessment. A pilot exercise along these lines between customs and partner authorities competent for the agri-food chain, import of timber and phyto-sanitary formalities is already operational and in use in nine Member States . Actions: 2020 Legislative proposal for a Single Window environment for Customs by Q4 2020 Union Customs Code evaluation A modernised legal framework of customs rules and procedures is in place since 2016, in the form of the Union Customs Code (UCC). More than half of the UCC’s seventeen electronic systems designed to make the Customs Union a modern, fully paperless environment are already in operation and the remaining systems will be completed before end 2025 at the latest. The Commission will, by end 2021, complete an interim evaluation to establish whether the Union Customs Code and the electronic systems completed by that date are still fit for purpose having regard to the objective which was to ensure modernised, streamlined and simplified processes for the assistance of compliant traders and customs authorities. The evaluation will support decisions on whether the Code and its implementing and delegated acts should be revised. It will in particular consider whether the Code is sufficiently flexible to deal with the management of customs formalities during crises such as Covid-19 and new business models such as e-commerce. Action: 2021 Interim evaluation of the Union Customs Code – Q4 2021 Common system of customs sanctions Although customs legislation is harmonised, its enforcement varies as it is the task for Member States’ national authorities. The absence of a common system of infringements and sanctions creates legal uncertainty for businesses and possible competitive distortions in the Internal Market. It means in particular vulnerabilities in revenue collection and weaknesses in enforcing policies. Under World Trade Organisation rules, the EU is obliged to ensure a uniform application of customs legislation, including in regard to sanctions for non-compliance. The Commission will, therefore, propose another approach to this subject following the lack of agreement on the Commission’s 2013 proposal for a Union legal framework for customs infringements and sanctions . The Commission proposes with the support of Member States in a project group to draw up an updated comprehensive report on the individual systems of penalties in each Member State in accordance with Article 42 of the Union Customs Code. On the basis of that report, the Commission will establish guidelines for the application of the criteria set out in Article 42 (1) to such national systems, namely that the sanctions must be “effective, proportionate and dissuasive”. This work may lead in due course to another legislative proposal in place of the 2013 proposal . Actions: 2020 to 2022 Guidelines on criteria for national sanctions regimes – Q4 2021 Based on experience with the Guidelines, the Commission will consider whether it is necessary to propose legislation concerning sanctions for non-compliance - 2022 Legal framework to combat customs fraud At Union level, Regulation (EC) No 515/97 is the main legal tool to combat customs fraud through cooperation and the exchange of information between Member States and with the Commission. The Commission is currently carrying out a thorough evaluation of this Regulation with the main purpose of assessing whether the Regulation is still suitable and relevant for tackling challenges brought about by new customs fraud patterns. On the basis of the outcome of this evaluation, the Commission will decide whether there is a need to revise the Regulation. Action 2020-2021 Report on evaluation of Regulation (EC) No 515/97 by Q4 2020 Assess the need to update Regulation (EC) No 515/97 to address modern customs fraud challenges – Q1 2021 Involvement of customs in protecting the single market against the import of non-compliant and unsafe products A new regulation on market surveillance and compliance of products that will enter into application in 2021 will allow more effective controls on products entering the EU. The COVID crisis has again highlighted the threat posed by illegal products, with multiple cases of dangerous, non-compliant or counterfeit protective equipment shipped from third countries that reached the Member States. The Commission will adopt implementing legislation aimed at rendering customs intervention and cooperation more effective, including through a strengthened risk management framework, and will develop a new interface between customs and market surveillance systems at EU level in order to support sharing of information. Actions: 2021 - 2025 The Commission will adopt implementing acts for the market surveillance regulation, aimed at addressing customs-related aspects, from 2021 onwards. The Commission will, by 2025 , develop a new interface at EU level between the Information and Communication S ystem for pan-European M arket S urveillance (ICSMS) and the EU Single Window environment for customs. Monitor the functioning of preferential trade arrangements The EU’s preferential trade arrangements with other countries are essential to support access to external markets for EU producers and exporters but they can give rise to trade circumvention, through non-compliance with rules on preferential origin. The Commission will continue to monitor the implementation of preferential origin rules and procedures and will extend the scope of its monitoring activities to Free Trade Agreements to cover imports from main partner countries and EU export interests. This monitoring will be used to identify areas where the rules could be improved and updated. In addition, the Commission will enhance the tools at its disposal to improve cooperation with all actors in particular beneficiary countries’ authorities and exporters, while considering how best to enforce commitments in this regard. The tools will include enhanced access to information, detailed guidance, technical assistance and training. The ultimate objective is to safeguard the EU’s own resources by ensuring that preferences are granted only to products genuinely entitled to them while guaranteeing the preferential access of EU products to partner countries’ markets. Action: 2021 onwards The Commission services will from 2021 extend their monitoring of the application of preferential origin rules and procedures to Free Trade Agreements and will aim to resolve with the countries involved issues arising related to weaknesses and shortcomings in the implementation of these rules and procedures. In case of a clear violation of the rules of origin in force and procedures, the Commission will launch discussions with the country involved and use the mechanisms provided for in the context of the preferential arrangement at stake to restore compliance and protect the EU’s financial interests. Analyse and, where appropriate, enhance the Union ’ s international systems of cooperation in customs matters with important trade partners, in particular China The Commission will analyse and, where appropriate, enhance the Union ’ s international systems of cooperation and mutual administrative assistance in customs matters with important trade partners and in multilateral fora. Improving cooperation and mutual administrative assistance with China is the first priority given the size of our bilateral trade and, in particular, the exponential growth of e-commerce shipments. As a second priority, the Commission will consider developing or enhancing cooperation with other trading partners taking into account criteria such as EU accession perspective, geographical proximity and neighbourhood, transit lanes and EU trading interests. This cooperation will include, where appropriate, the development of initiatives such as facilitating the electronic exchange of customs documents, implementing the action plan on product safety in online sales, the support of risk management and supply chain security (such as customs-to-customs information exchanges, mutual recognition of Authorised Economic Operators and customs controls). The work may include a review of existing bilateral agreements with a view to strengthening elements concerning enforcement. Finally, reinforced customs cooperation may also benefit partner countries by facilitating better domestic resource mobilisation in these countries. Action: 2020 - 2021 China: The EU is due to agree on a n ew Strategic Framework for Customs Cooperation 2021–2024 with China before the end of 2020. In parallel, the Commission is evaluating the present customs cooperation and mutual administrative assistance agreement with China in order to determine whether to seek negotiating directives to review the agreement. The Commission will at the end of 2020 launch a comprehensive analysis of the Union’s system of international cooperation and mutual administrative cooperation in customs matters, with a view to proposing possible enhancements of a general or specific nature/scope in 2021 . d) Customs working as one Enhance cooperation between customs and security and border management authorities and synergies between their information systems It is imperative to close the gaps between customs information systems and other information systems designed to protect the EU’s external borders and enhance internal security. The aim will be to counter security and other risks at borders, for the benefit of all citizens, by supporting new cooperation methods and cross-referencing of data aimed at ensuring coherent, future-proof actions across various competent authorities and avoid duplications of reporting arrangements. The Commission services are already working on the development of an interoperability framework for information systems for security, border and migration management. A group of security, border management and customs experts from Member States, convened by the Commission, has completed a preliminary assessment of the interoperability of those systems with customs systems in the field of security and security risk assessment . This assessment recommends in particular a link-up of the Schengen Information System (SIS) and Europol data with the customs Import Control System (ICS2) that will be deployed in three phases between 2021 and 2024. According to the experts, interoperability between these systems could enhance the management of security risks. Following the recommendation of the experts, the Commission will contract out a feasibility study to assess the opportunities involved in interoperability between these three systems and the related financial, operational, technical and legal challenges, including data protection and confidentiality issues. Synergies between customs electronic systems other than ICS2 and systems operated by security and border management authorities should also be explored. Action: 2021- 2024 Completion of study on feasibility of developing interoperability between the Schengen Information System and Europol data with the customs Import Control System (ICS2) by end 2021 with a view to completing any link ups by the time of final deployment of ICS2 ( 2024 ) Customs Union Performance The Commission is working to formalise its tool for collecting annual and quarterly information from Member States on data of customs-related processes, while avoiding duplication with reporting obligations in other policy areas relevant for customs. The voluntary basis for the current operation of the collection of “Customs Union Performance” data causes certain deficiencies for the process and also raises questions about data quality. More comprehensive reporting would improve benchmarking and eventually approximation of practices between different jurisdictions; it would also provide important aggregated information contributing to analytical capabilities for risk assessments. A legal framework could help to homogenise practices in data collection at national level, consequently enhancing the use of key performance indicators and helping in assessing the impacts of customs policy decisions. However, the need for a legal framework and possible alternative options must first be carefully considered. Action: 202l Evaluation of whether the Customs Union has been hampered by the lack of a specific legal basis for periodic reporting on the Customs Union Performance to be addressed as part of the interim evaluation of the implementation of the Union Customs Code by end 2021 Better equip Member States with modern and reliable customs control equipment The Commission has proposed a financial instrument to allow the purchase, maintenance and upgrade of relevant, state-of-the-art and reliable customs control equipment (such as x-rays, scanners, handheld devices and automated recognition of number plates and laboratory equipment) under the next Multiannual Financial Framework (MFF) that should be adopted by end 2020. The availability of modern and reliable customs control equipment would help to address weak points of entry/exit of goods into the customs territory that are detrimental to the protection of the EU’s financial interests, safety and security and to ensure equivalent levels of customs controls in the future. The proposed instrument is a response to the frequent calls from many Member States for financial support for the purchase of such equipment. It is therefore essential that the European Parliament and the Council agree as soon as possible to the Commission proposal to create an instrument for funding customs controls equipment so as to ensure equivalent results of customs controls among Member States. Action: 2021 If the financial instrument is adopted, the Commission and Member States will, from 2021 , use the programme to contribute to ensuring equivalent results of customs controls. Deploy and deepen cooperation mechanisms under the Customs programme (MFF 2021-2027) Under the next Multiannual Financial Framework (MFF) which should be adopted at the latest by end of 2020, the objective of the Customs programme is to support the functioning and modernisation of the Customs Union, also in order to strengthen the internal market. It aims at facilitating cooperation between participating countries, their customs authorities and their officials. It is vital that this cooperation be improved and increased. In recent years, Member States have shown an increasing interest in enhanced operational cooperation between customs authorities on a geographical or thematic basis in the form of expert teams, one of the tools of the programme. There seems to be a true appetite and need for an extension of such operational cooperation to more areas such as e-commerce and to more participating countries. There is also a need to strengthen the profile of the customs profession in order to attract the best people to work for customs and for common approaches to training including for the purpose of reducing costs. Ideas to be considered in this respect could include a “mobility” programme enabling customs officers to work anywhere in the EU with mutual recognition of qualifications and the development of EU-wide common training and human capacity building for customs officials, in cooperation where warranted with other agencies such as CEPOL . Actions under the Customs programme may be complemented by technical support to Member States’ customs administrations under the Technical Support Instrument 2021-2027. Action: 2021 onwards The Commission will from 2021 (up to 2028) encourage Member States to make increased use of the operational cooperation and human capacity building facilities under the Customs programme tools in as many areas as possible. Smarter management of the customs union In the past few months, in response to the Covid-19 pandemic, the Commission has adopted several legislative actions and issued guidelines interpreting legislation to assist customs authorities and traders during the crisis. In addition, the upcoming evaluation of the Union Customs Code will aim to establish whether the Code is sufficiently flexible to deal with the management of customs formalities during times of crisis. However, there have been suggestions that there is a need for solutions that go beyond the Code. There is also an appetite for a continuation of discussions, following the foresight exercise, on the related subject of ensuring that the Customs Union is better prepared for the future. In the light of these developments, the Commission proposes to establish a reflection group of Member States and stakeholders under the customs programme to consider how to make the Customs Union smarter, more agile, more technologically advanced and more crisis-proof. Ideas to be considered could include ways to better forecast and anticipate problems, rapid reaction mechanisms, lessons to be learnt from the Covid-19 crisis and exploring how best to ensure that the Customs Union fulfils its objectives. In addition, it may be time to consider a more operational framework for customs activities. Taking into account the limits imposed by the Treaty on conferring certain powers to an agency, an agency structure could be explored. To that end, the Commission will in due course launch an impact assessment to determine whether an EU customs agency (either a new one or part of an existing agency) with appropriate powers could allow a better and more coordinated operational customs response to crises and allow monitoring of trends and patterns and identification of vulnerabilities. In addition, the impact assessment will endeavour to establish whether an agency could allow the management, storage, greater development and effective sharing of data analytics for the assistance of all Member States in their risk management and anti-fraud activities and could also help to ensure the application of an effective and uniform approach to risk-management through the EU customs territory. The assessment would also determine whether the management, development and maintenance of customs electronic systems would be improved if they were handled by an EU agency, reducing the costs that Member States face if they fund those systems individually. The Commission would also assess whether an agency could provide a formal structure for cooperation between Member States in customs controls and for rapid reaction cross-national expert teams when the need arises, help to promote the customs profession and reduce training costs for Member States, via mobility programmes and common training. In deciding whether an agency is the way forward, careful consideration would need to be given to the synergies and potential for overlap with existing law enforcement agencies. Action: 2021 - 2023 Reflection group of Member States and stakeholders on foresight/crisis management – launch in early 2021 In 2022, the Commission will launch an impact assessment, with an outcome by 2023, on the pros and cons of an agency approach covering a number of customs cooperation domains, so as to decide whether to propose such an agency under the next Multiannual Financial Framework Conclusion This Action Plan has set out an ambitious series of actions aimed at ensuring a more coherent and stronger Customs Union responding to four areas of intervention: risk management, e-commerce, compliance, and the Customs Union acting as one. The Commission has drawn up this plan for work for the period up to 2025 having regard to the views of Member States and stakeholders in the various consultation formats described throughout the Communication. It is in line with the long-term vision of the Customs Union established in the foresight exercise and it acknowledges the impact that the Covid-19 crisis has had on customs authorities and economic operators. A central focus of the activity will be the addition of an EU layer of data analytics capabilities to support all Member States in risk analysis and by extension in control effectiveness. The aim is to support and strengthen different risk and control aspects in order to reinforce the whole structure, reduce costs for Member States and further facilitate legitimate trade. It is essential to underline that the sizing and feasibility of some, although not all, of the proposed actions will be determined by the final outcome of the negotiations for the next Multiannual Financial Framework, from both the administrative and operational budget angle. It is also essential to note that Member States will have a significant role to play and will need to make available the necessary resources at national level. Should these conditions not be met, it will not be possible to develop all of these actions. The Commission wishes to continue discussing with Member States ways to make the Customs Union smarter, more agile and more crisis-proof . In the medium term, the Commission wishes to explore the idea of establishing a customs agency to make the management of the Customs Union more cost-effective and efficient, eliminate duplications of costs between the Member States and ensure more effective and rapid reactions to crises. The Commission invites the European Parliament and the Council to support this Action Plan. APPENDIX: list of actions and timelines 2020 Joint analytics capabilities: data analysis to extract trends, using EU Surveillance: ongoing Single Window environment for Customs - Legislative proposal: Q4 2020 Review of Regulation 515/97 on customs fraud: Q4 2020 China: International cooperation: New strategic framework with China: end 2020 Launch analysis of Union’s system of international cooperation in customs matters: end 2020 2021 Joint analytics capabilities: use of Surveillance data to support correct implementation of the Union tariff Revised risk management strategy: Q2 2021 Assess need to update Regulation 515/97 to address customs fraud challenges: Q1 2021 AEO programme: possible legislative proposal for more precise monitoring obligations Q2/3 2021 AEO programme: Updated guidelines: Q2/3 2021 Interim evaluation of the Union Customs Code: Q4 2021 Market surveillance regulation – implementing acts for customs aspects: from 2021 Preferential trade arrangements – step up monitoring : from 2021 onwards Possible enhancements to international cooperation and mutual administrative assistance in customs matters, based on the results of the analysis : to start in 2021 Customs Union Performance – evaluation of problems of no legal base: end 2021 Common system of sanctions – guidelines: Q4 2021 Customs control equipment: work on financing equipment to start from 2021 New customs programme: enhanced cooperation to start from 2021 Launch analysis of impact of e-commerce on customs duty collection/level playing field Study on interoperability between customs and border systems: end 2021 Reflection group on foresight/crisis management – launch in early 2021 2022 Customs access to Eurofisc tax data hub Common system of sanctions – reflection on legislation 2023 Joint analytics capabilities: start combining data from Surveillance with data from other new and existing electronic systems; ICS2 analytics on pre-loading and pre arrival data for postal, express and cargo air carriers. Customs obligations for e-commerce platforms – proposal for reporting: Q1 2023 Customs agency - completion of impact assessment 2024 Joint analytics capabilities: ICS2 analytics of pre-loading and pre-arrival data for maritime, road and air carriers & logistic providers Cooperation & interoperability with security and border management authorities –timeline for link ups (in line with final deployment of ICS2) Customs access to VAT payment data 2025 New interface between the Market Surveillance system (ICSMS) and the EU Single Window environment for customs.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel