Teie 17.09.2020 nr RAM/20-1128/-1K
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 29.10.2020 nr 2-7/20-0019/5735
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Krediiditeabe seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine
Austatud minister
Kooskõlastame krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) järgmiste
märkustega.
1. Kavandatavad muudatused 1-3
Toetame väljatöötamiskavatsuse eesmärki tagada vastutustundliku laenamise põhimõtete tõhusam
järgimine läbi:
a) krediiditeabe seaduse kehtestamise ehk füüsiliste isikute finantskohustuste andmete
vahendamise teenusega tegelevatele ettevõtjatele kehtestatakse tegevusnõuded ja
järelevalve;
b) kohustuse kehtestamise krediidipakkujatele hakata omavahel jagama füüsilistest isikutest
laenutaotlejate finantskohustuste andmeid.
Arvestades, et enamikus Euroopa riikides eksisteerib toimiv eraisikute finantskohustuste infot
sisaldav register või andmevahetusplatvorm, oleks selline süsteem vajalik kasutusele võtta ka
Eestis. Hetkel kehivate õigusaktide alusel ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet võimalik
täies ulatuses rakendada. Nimetatud registri loomine peaks selle olukorra likvideerima.
Laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamise tõhustamise kõrval on oluline, et:
a) välistatakse krediidiregistrist saadud andmete võimalik kuritarvitamine;
b) tagatakse, et krediidiandmeid kasutatakse eesmärgipäraselt üksnes kliendi
krediidivõimelisuse hindamiseks.
Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine on oluline nii krediidivõtjale kui ka
krediidipakkujale ja riigile. Laenulepingute, st krediidiriski kandvate lepingute (eelkõige
eluasemelaenude) pikaajalisus ja pankade nõustamiskohustuse suurenemine tulenevalt
vastutustundliku laenamise printsiibist ja seoses krediidiriski kapitalinõuete arvutamise
kohustustega peaksid krediidiasutused laenusaaja maksevõimet võimalikult täpselt hindama.
Krediidipakkujatel on olemas krediidi andmisel otsuse tegemiseks informatsioon laenajate kohta,
kuid see informatsioon ei ole jagunenud krediidipakkujate vahel sümmeetriliselt – sageli on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
laenajal või mõnel teisel krediidipakkujal rohkem informatsiooni laenaja krediidivõime kohta kui
parajasti krediidi väljastamist kaaluval ettevõtjal. Finantskohustuste kontrollimiseks ei pruugi
seetõttu kõik krediidipakkujad omada vajalikku infot, kuna hetkel ei ole kohustust
krediidipakkujatel sellekohast infot omavahel vahetada. Kuigi vastutustundliku laenamise
põhimõte laieneb ka krediidivõtjatele, mis tähendab kohustust esitada krediidiandjale korrektseid
ning tõeseid andmeid, ei täida krediidivõtjad seda kohustust korrektselt.
Eesti tarbimislaenude intressimäär on 3 korda kõrgem Euroopa keskmisest. Põhjuseks väike turg
ja vähene konkurents ning tagatiseta laenu väikesed summad. Suure tõenäosusega Eesti elanike
laenusummad ei suurene oluliselt ka edaspidi, samuti jääb turg endiselt väikeseks, mistõttu võib
eeldada, et kui laenamise protsessi lisanduvad andmete vahedamise teenusega tegelevad
ettevõtjad, võib see veelgi kergitada laenutoote hinda.
Eeltoodust tulenevalt oleks riiklikult korraldatud ja hallatud süsteemid (alternatiivid 1 ja 2)
eelistatumad. Selline lähenemine võimaldaks andmevahetust odavamalt ja oleks suurem
usaldusväärsus isikuandmete kaitse osas. Kahjuks mõjude hindamise puhul keskendub VTK
suures osas vaid alternatiivile 3.
Kavandatava muudatuse üheks eesmärgiks on muuta laenutaotlemise protsess vähem koormavaks
nii laenuandjale kui -taotlejale. Samas võib juba täna täheldada, et mõnede laenukontorite kaudu
laenu saamine on tehtud väga lihtsaks ja tarbija krediidivõimelisuse hindamine jätab soovida,
kusjuures laenuandjale ei järgne selle eest ka mingeid sanktsioone. Ka positiivse laenuregistri
puhul on oluline, et laenuandjad järgiksid vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja hindaksid
tarbijate krediidivõimelisust.
Krediidiandjal on krediidivõimelisuse hindamise kohustus seoses tarbijale antava krediidiga ehk
siis krediidiga, mille isik võtab väljaspool oma majandus- või kutsetegevust. VTK-st ei selgu, mida
täpsemalt peetakse silmas füüsiliste isikute finantskohustuste all. Kas lisaks tarbimislaenudele
lähevad sinna alla ka käendused ja laenud ettevõtlusega alustamiseks? On oluline, et füüsilise isiku
laenuandmete koosseisu lisataks ka juriidilise isiku laenudele antud käendused või muud andmed
kui isik on pantinud oma vara juriidilisele isikule antud laenu tagatiseks.
VTKs on leitud, et Eesti jaoks sobivaim variant on alternatiiv 3, kus krediidiandjad ise hakkavad
andmevahetust korraldama vastavalt riigi seatud tingimustele. Sellisel juhul teeme ettepaneku
kaaluda varianti, kus krediiditeabe andmiseks ja pärimiseks kohustatud isikutele pannakse
seadusega kohustus asutada nn krediidibüroo. Näiteks sihtasutusena. Sarnaselt on ravimüüjate
poolt asutatud Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA. Loodavale juriidilisele isikule saaks määrata
keskse/ainukese krediidibüroo ülesanded s.h andmekogu pidamine ja andmevahetuse tagamine
selleks kohustatud isikute vahel. Loodavale juriidilisele isikule saab anda seadusega ülesande
tegutsemiseks avalikes huvides.
Isikute kõigi laenuandmete koondamine ühte andmekogusse on seotud suurte riskidega. Isiku
kohta krediidiandmete kogumine (päringute tegemine) krediidibüroo poolt või vahendusel peab
käivituma esitatud laenutaotluse alusel ja isik peab sellest olema teadlik ning andnud selleks
nõusoleku. Kõigi laenuandmete koondamisel tekib risk, et isikuid võidakse laenuandjate poolt
hakata profileerima, mille tulemusel võidakse hakata neile tegema isikustatud laenupakkumisi,
muutma ebasoodsamaks juba olemasolevate laenulepingute tingimusi jne. Lisaks näeme suurt riski
krediidibüroo andmekogu andmete üleandmises näiteks juhul, kui krediidibüroo lõpetab oma
tegevuse.
Tehnoloogiliselt soovime rõhutada X-tee olulisust andmevahetusplatvormina ja sõltumata sellest,
kui suures mahus erasektor platvormi pakub, võiks olla liidestus riigiportaaliga ning
2 (4)
andmejälgijaga, sest ligipääs sellistele andmetele peaks olema isikule endale näha ka usaldatavast
allikast.
2. Kavandatav muudatus 4 ja täiendavad ettepanekud krediiditeabe seaduse
reguleerimisala laiendamiseks
a) Juriidiliste isikute andmevahetus
Peame väga vajalikuks, et lisaks füüsilistele isikutele hõlmaks krediiditeabe (nii positiivse kui
negatiivse) jagamine ka äriühinguid. Seda vastavalt Maailmapanga analüüsis välja toodud
ettepanekule hõlmata seaduse ulatusse ka juriidilised isikud. Selline hõlmatus aitaks kaasa varase
hoiatuse teenuse kujundamisele, ennetamaks ettevõtja maksejõuetust.
b) Füüsiliste isikute teovõimega seotud info
Tänasel päeval puudub krediidipakkujatel ligipääs infole, kust oleks võimalik näha, kas
krediiditaotleja on piiratud teovõimega isik või on talle määratud eestkostja. Sageli on
krediidipakkujatel seda võimatu ka krediiditaotluse saamisel hinnata, mis võib lepingu sõlmimisel
kaasa tuua tehingu tühisuse ja/või muutub lepingu täitmine koormavaks teovõimega isiku
eestkostjale või kohalikule omavalitsusele. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et info isiku
tervisliku seisundi kohta on delikaatne, peaks füüsiliste isikute teovõimetusega seotud infole
ligipääsu lubamist eelnevalt hoolikamalt analüüsima ja hindama probleemi olulisust.
c) Negatiivsete krediidiandmete jagamine
Meie hinnangul tuleks reguleerida ka negatiivsete krediidiandmete kogumist, vahetamist,
säilitamist, samuti isikuandmete töötlemise õiguslikku alust. VTK-s esitatud ettepanek
regulatsiooni osas on asjakohane (lk 14). Regulatsiooniga tagatakse ka negatiivsete
krediidiandmete usaldusväärsus.
lk 17 on ebakorrektsus - IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt ei või maksehäireid avaldada, kui kohustuse
rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui 5 aastat.
d) Vaiete menetlemise korra reeglid
Pooldame, et kavandatavas krediiditeabe seaduses sätestatakse ka vaiete menetlemise korra
reeglid, millega määratakse vaidluste lahendamise kord ja selleks pädevad organid.
e) Õigus saada andmeid avalikest registritest
Meie hinnangul võiks potentsiaalne krediiditeabe seadus anda litsentseeritud krediidibüroole
õiguse saada krediidivõime, sh maksevõime ehk finantsilise usaldusväärsuse infot, samuti muu
usaldusväärsuse (tunne oma klienti ehk KYC põhimõte, sobivuse ehk fit&proper põhimõte) kohta
avalikest registritest andmeid ja infot, mis on vajalikud krediidipakkujatele.
f) Tunne on klienti ehk KYC andmete jagamine
Kohustatud isikute ja klientide, partnerite jt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seadusega ettenähtud isikute poolt KYC andmete kogumisele kuluv aeg on väga suur ja see kasvab
veelgi. Samade andmete korduv esitamine erinevatele kohustatud isikutele on koormav. Kogu
ärikeskkonnale (kõikidele äriühingutele) on kulukas ja ajamahukas kontrollida oma partnerite
tausta, seda eelkõige piiriüleselt.
Pooldame lahendusena välja pakutud (keskse) andmete kogumise, vahetamise ja töötlemise
lahenduse (ingl shared KYC utility) loomist. Regionaalne seadusandluse harmoniseerimine aitaks
regionaalsetel ettevõtjatel luua eskaleeritavaid lahendusi ehk hoida vastavuskontrolli kulusid
kontrolli all.
3 (4)
g) B2B andmevahetus ja nõusolekuteenus
Jääb selgusetuks, kas see võiks olla üks alternatiividest, mis asendaks positiivse krediidiinfo
kohustuslikku jagamist?
B2B andmevahetuse teostamiseks ja ressursi kokkuhoidu arvestades oleks mõistlik, kui
laenutaotleja annab juba laenutaotluse esitamisel krediidiandjale nõusoleku ja volituse
asjakohastest andmebaasidest vajaliku info saamiseks.
h) Nõuete ühtlustamine Baltikumis
Arvestades turu väiksust ning sarnaste või samade krediidiandjate tegutsemist Baltikumi turul, on
nõuete ühtlustamine Balti riikides igati mõistlik.
i) Laenukeelu list
Pooldame põhimõtet, et inimestel endal peaks olema võimalik sarnaselt hasartmängusõltlastele
lisada end nimekirja, millega indikeeritakse, et ei soovita mistahes krediiti võtta. Krediidiandjatel
oleks kohustus kontrollida, kas isik on listis või mitte. Kui isik on listis, rakendub laenukeeld. Kui
isik märgib, et ei soovi laenupakkumisi, siis võiks rakenduda ka periood, mille jooksul ei ole
nõusolekut võimalik tagasi võtta (nt 1 aasta). Täiendavalt tuleks analüüsida, kas antud nimekiri
võiks olla portaalis Eesti.ee või e-MTA.
Lisaks on vaja kehtestada selged tingimused eneselt laenukeelu eemaldamise võimaluse ning
laenukeelu tähtaja kohta. Läbipaistvuse tagamiseks võiks olla laenukeelunimekirja haldavas
veebikeskkonnas ka logi, kust isikud näeksid, millised krediidiandjad on nende kohustusi
vaadanud.
j) Eesti Pangaliidu ettepanekud
Toetame Eesti Pangaliidu ettepanekuid registri loomisel, esitatavate andmete, nõuete,
regulatsioonide, kohustatud isikute ringi ja andmete töötlemise määratlemisel jm ettepanekute
osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Merike Koppel
625 6411
[email protected]
4 (4)