dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. oktoober 2020
Viit
2-7/20-0019/5735
Registreeritud
29. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/20-0019
Vastutaja
Merike Koppel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Kaubanduse ja teenuste talitus)

Failid

  • 📎2-720-00195735 29.10.2020 Väljaminev kiri.asice713 KB

Sisu (failidest)

Teie 17.09.2020 nr RAM/20-1128/-1K Rahandusministeerium [email protected] Meie 29.10.2020 nr 2-7/20-0019/5735 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine Austatud minister Kooskõlastame krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) järgmiste märkustega. 1. Kavandatavad muudatused 1-3 Toetame väljatöötamiskavatsuse eesmärki tagada vastutustundliku laenamise põhimõtete tõhusam järgimine läbi: a) krediiditeabe seaduse kehtestamise ehk füüsiliste isikute finantskohustuste andmete vahendamise teenusega tegelevatele ettevõtjatele kehtestatakse tegevusnõuded ja järelevalve; b) kohustuse kehtestamise krediidipakkujatele hakata omavahel jagama füüsilistest isikutest laenutaotlejate finantskohustuste andmeid. Arvestades, et enamikus Euroopa riikides eksisteerib toimiv eraisikute finantskohustuste infot sisaldav register või andmevahetusplatvorm, oleks selline süsteem vajalik kasutusele võtta ka Eestis. Hetkel kehivate õigusaktide alusel ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet võimalik täies ulatuses rakendada. Nimetatud registri loomine peaks selle olukorra likvideerima. Laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamise tõhustamise kõrval on oluline, et: a) välistatakse krediidiregistrist saadud andmete võimalik kuritarvitamine; b) tagatakse, et krediidiandmeid kasutatakse eesmärgipäraselt üksnes kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine on oluline nii krediidivõtjale kui ka krediidipakkujale ja riigile. Laenulepingute, st krediidiriski kandvate lepingute (eelkõige eluasemelaenude) pikaajalisus ja pankade nõustamiskohustuse suurenemine tulenevalt vastutustundliku laenamise printsiibist ja seoses krediidiriski kapitalinõuete arvutamise kohustustega peaksid krediidiasutused laenusaaja maksevõimet võimalikult täpselt hindama. Krediidipakkujatel on olemas krediidi andmisel otsuse tegemiseks informatsioon laenajate kohta, kuid see informatsioon ei ole jagunenud krediidipakkujate vahel sümmeetriliselt – sageli on Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 laenajal või mõnel teisel krediidipakkujal rohkem informatsiooni laenaja krediidivõime kohta kui parajasti krediidi väljastamist kaaluval ettevõtjal. Finantskohustuste kontrollimiseks ei pruugi seetõttu kõik krediidipakkujad omada vajalikku infot, kuna hetkel ei ole kohustust krediidipakkujatel sellekohast infot omavahel vahetada. Kuigi vastutustundliku laenamise põhimõte laieneb ka krediidivõtjatele, mis tähendab kohustust esitada krediidiandjale korrektseid ning tõeseid andmeid, ei täida krediidivõtjad seda kohustust korrektselt. Eesti tarbimislaenude intressimäär on 3 korda kõrgem Euroopa keskmisest. Põhjuseks väike turg ja vähene konkurents ning tagatiseta laenu väikesed summad. Suure tõenäosusega Eesti elanike laenusummad ei suurene oluliselt ka edaspidi, samuti jääb turg endiselt väikeseks, mistõttu võib eeldada, et kui laenamise protsessi lisanduvad andmete vahedamise teenusega tegelevad ettevõtjad, võib see veelgi kergitada laenutoote hinda. Eeltoodust tulenevalt oleks riiklikult korraldatud ja hallatud süsteemid (alternatiivid 1 ja 2) eelistatumad. Selline lähenemine võimaldaks andmevahetust odavamalt ja oleks suurem usaldusväärsus isikuandmete kaitse osas. Kahjuks mõjude hindamise puhul keskendub VTK suures osas vaid alternatiivile 3. Kavandatava muudatuse üheks eesmärgiks on muuta laenutaotlemise protsess vähem koormavaks nii laenuandjale kui -taotlejale. Samas võib juba täna täheldada, et mõnede laenukontorite kaudu laenu saamine on tehtud väga lihtsaks ja tarbija krediidivõimelisuse hindamine jätab soovida, kusjuures laenuandjale ei järgne selle eest ka mingeid sanktsioone. Ka positiivse laenuregistri puhul on oluline, et laenuandjad järgiksid vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja hindaksid tarbijate krediidivõimelisust. Krediidiandjal on krediidivõimelisuse hindamise kohustus seoses tarbijale antava krediidiga ehk siis krediidiga, mille isik võtab väljaspool oma majandus- või kutsetegevust. VTK-st ei selgu, mida täpsemalt peetakse silmas füüsiliste isikute finantskohustuste all. Kas lisaks tarbimislaenudele lähevad sinna alla ka käendused ja laenud ettevõtlusega alustamiseks? On oluline, et füüsilise isiku laenuandmete koosseisu lisataks ka juriidilise isiku laenudele antud käendused või muud andmed kui isik on pantinud oma vara juriidilisele isikule antud laenu tagatiseks. VTKs on leitud, et Eesti jaoks sobivaim variant on alternatiiv 3, kus krediidiandjad ise hakkavad andmevahetust korraldama vastavalt riigi seatud tingimustele. Sellisel juhul teeme ettepaneku kaaluda varianti, kus krediiditeabe andmiseks ja pärimiseks kohustatud isikutele pannakse seadusega kohustus asutada nn krediidibüroo. Näiteks sihtasutusena. Sarnaselt on ravimüüjate poolt asutatud Ravimite Ehtsuse Kontrolli SA. Loodavale juriidilisele isikule saaks määrata keskse/ainukese krediidibüroo ülesanded s.h andmekogu pidamine ja andmevahetuse tagamine selleks kohustatud isikute vahel. Loodavale juriidilisele isikule saab anda seadusega ülesande tegutsemiseks avalikes huvides. Isikute kõigi laenuandmete koondamine ühte andmekogusse on seotud suurte riskidega. Isiku kohta krediidiandmete kogumine (päringute tegemine) krediidibüroo poolt või vahendusel peab käivituma esitatud laenutaotluse alusel ja isik peab sellest olema teadlik ning andnud selleks nõusoleku. Kõigi laenuandmete koondamisel tekib risk, et isikuid võidakse laenuandjate poolt hakata profileerima, mille tulemusel võidakse hakata neile tegema isikustatud laenupakkumisi, muutma ebasoodsamaks juba olemasolevate laenulepingute tingimusi jne. Lisaks näeme suurt riski krediidibüroo andmekogu andmete üleandmises näiteks juhul, kui krediidibüroo lõpetab oma tegevuse. Tehnoloogiliselt soovime rõhutada X-tee olulisust andmevahetusplatvormina ja sõltumata sellest, kui suures mahus erasektor platvormi pakub, võiks olla liidestus riigiportaaliga ning 2 (4) andmejälgijaga, sest ligipääs sellistele andmetele peaks olema isikule endale näha ka usaldatavast allikast. 2. Kavandatav muudatus 4 ja täiendavad ettepanekud krediiditeabe seaduse reguleerimisala laiendamiseks a) Juriidiliste isikute andmevahetus Peame väga vajalikuks, et lisaks füüsilistele isikutele hõlmaks krediiditeabe (nii positiivse kui negatiivse) jagamine ka äriühinguid. Seda vastavalt Maailmapanga analüüsis välja toodud ettepanekule hõlmata seaduse ulatusse ka juriidilised isikud. Selline hõlmatus aitaks kaasa varase hoiatuse teenuse kujundamisele, ennetamaks ettevõtja maksejõuetust. b) Füüsiliste isikute teovõimega seotud info Tänasel päeval puudub krediidipakkujatel ligipääs infole, kust oleks võimalik näha, kas krediiditaotleja on piiratud teovõimega isik või on talle määratud eestkostja. Sageli on krediidipakkujatel seda võimatu ka krediiditaotluse saamisel hinnata, mis võib lepingu sõlmimisel kaasa tuua tehingu tühisuse ja/või muutub lepingu täitmine koormavaks teovõimega isiku eestkostjale või kohalikule omavalitsusele. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et info isiku tervisliku seisundi kohta on delikaatne, peaks füüsiliste isikute teovõimetusega seotud infole ligipääsu lubamist eelnevalt hoolikamalt analüüsima ja hindama probleemi olulisust. c) Negatiivsete krediidiandmete jagamine Meie hinnangul tuleks reguleerida ka negatiivsete krediidiandmete kogumist, vahetamist, säilitamist, samuti isikuandmete töötlemise õiguslikku alust. VTK-s esitatud ettepanek regulatsiooni osas on asjakohane (lk 14). Regulatsiooniga tagatakse ka negatiivsete krediidiandmete usaldusväärsus. lk 17 on ebakorrektsus - IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt ei või maksehäireid avaldada, kui kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui 5 aastat. d) Vaiete menetlemise korra reeglid Pooldame, et kavandatavas krediiditeabe seaduses sätestatakse ka vaiete menetlemise korra reeglid, millega määratakse vaidluste lahendamise kord ja selleks pädevad organid. e) Õigus saada andmeid avalikest registritest Meie hinnangul võiks potentsiaalne krediiditeabe seadus anda litsentseeritud krediidibüroole õiguse saada krediidivõime, sh maksevõime ehk finantsilise usaldusväärsuse infot, samuti muu usaldusväärsuse (tunne oma klienti ehk KYC põhimõte, sobivuse ehk fit&proper põhimõte) kohta avalikest registritest andmeid ja infot, mis on vajalikud krediidipakkujatele. f) Tunne on klienti ehk KYC andmete jagamine Kohustatud isikute ja klientide, partnerite jt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega ettenähtud isikute poolt KYC andmete kogumisele kuluv aeg on väga suur ja see kasvab veelgi. Samade andmete korduv esitamine erinevatele kohustatud isikutele on koormav. Kogu ärikeskkonnale (kõikidele äriühingutele) on kulukas ja ajamahukas kontrollida oma partnerite tausta, seda eelkõige piiriüleselt. Pooldame lahendusena välja pakutud (keskse) andmete kogumise, vahetamise ja töötlemise lahenduse (ingl shared KYC utility) loomist. Regionaalne seadusandluse harmoniseerimine aitaks regionaalsetel ettevõtjatel luua eskaleeritavaid lahendusi ehk hoida vastavuskontrolli kulusid kontrolli all. 3 (4) g) B2B andmevahetus ja nõusolekuteenus Jääb selgusetuks, kas see võiks olla üks alternatiividest, mis asendaks positiivse krediidiinfo kohustuslikku jagamist? B2B andmevahetuse teostamiseks ja ressursi kokkuhoidu arvestades oleks mõistlik, kui laenutaotleja annab juba laenutaotluse esitamisel krediidiandjale nõusoleku ja volituse asjakohastest andmebaasidest vajaliku info saamiseks. h) Nõuete ühtlustamine Baltikumis Arvestades turu väiksust ning sarnaste või samade krediidiandjate tegutsemist Baltikumi turul, on nõuete ühtlustamine Balti riikides igati mõistlik. i) Laenukeelu list Pooldame põhimõtet, et inimestel endal peaks olema võimalik sarnaselt hasartmängusõltlastele lisada end nimekirja, millega indikeeritakse, et ei soovita mistahes krediiti võtta. Krediidiandjatel oleks kohustus kontrollida, kas isik on listis või mitte. Kui isik on listis, rakendub laenukeeld. Kui isik märgib, et ei soovi laenupakkumisi, siis võiks rakenduda ka periood, mille jooksul ei ole nõusolekut võimalik tagasi võtta (nt 1 aasta). Täiendavalt tuleks analüüsida, kas antud nimekiri võiks olla portaalis Eesti.ee või e-MTA. Lisaks on vaja kehtestada selged tingimused eneselt laenukeelu eemaldamise võimaluse ning laenukeelu tähtaja kohta. Läbipaistvuse tagamiseks võiks olla laenukeelunimekirja haldavas veebikeskkonnas ka logi, kust isikud näeksid, millised krediidiandjad on nende kohustusi vaadanud. j) Eesti Pangaliidu ettepanekud Toetame Eesti Pangaliidu ettepanekuid registri loomisel, esitatavate andmete, nõuete, regulatsioonide, kohustatud isikute ringi ja andmete töötlemise määratlemisel jm ettepanekute osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Merike Koppel 625 6411 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel