Ülle Kallas
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] 28.10.2020 nr 7-21/20/2697-8
Notarilepingu ja riigilõivu
maksekorralduse edastamine
(Vahtramäe kinnisasja osa, 20141 Rapla-
Varbola tee L9)
Maa-ameti peadirektori 20.10.2020 korraldusega nr 1-17/20/2442 otsustati omandada riigile Rail
Baltic raudtee alale jääv OÜ LANDEKER omandis olev Rapla maakonnas Rapla vallas Sikeldi
külas asuva kinnistu nr 1673637 koosseisu jääv katastriüksus 20141 Rapla-Varbola tee L9
(katastritunnus 66801:001:1301) hinnaga 1570 eurot.
Kinnistute jagamise avaldus, jagamisel tekkiva kinnistu müügileping, asjaõiguslepingud ja
kinnistamisavaldused sõlmiti 27.10.2020 Tallinna notar Priidu Pärna asendaja Eva-Ly Sepa juures.
Lepingu punkti 3.2 kohaselt tuleb tasuda 20141 Rapla-Varbola tee L9 kinnisasja eest makstav hind
1570 eurot 14 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates. Palume kanda nimetatud
rahasumma lepingu punktis 3.2 märgitud müüja OÜ LANDEKER kontole. Samuti palume tasuda
riigilõiv ja e-arvete süsteemi kaudu esitatud notari tasu arve lepingu tõestamise eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Virks
maakorralduse osakonna nõunik
Lisad: 1. Kinnistute jagamise avaldus, jagamisel tekkiva kinnistu müügileping,
asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused
2. Maa-ameti peadirektori 20.10.2020 korraldus nr 1-17/20/2442
3. Riigilõivu maksekorraldus
Teadmiseks: Triin Orav (
[email protected])
Triinu Suits
675 0190
[email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Priidu Pärna, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 2, asendaja Eva-Ly Sepp, tegutsedes notari ülesannetes, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR PRIIDU PÄRNA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
3970
KINNISTUTE JAGAMISE AVALDUS
JAGAMISEL TEKKIVA KINNISTU MÜÜGILEPING
ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Priidu Pärna
asendaja Eva-Ly Sepp, tegutsedes notari ülesannetes notaribüroos asukohaga Rävala
pst 2 / Kivisilla tn 8, Tallinn, kahekümne seitsmendal oktoobril kahe tuhande
kahekümnendal aastal (27.10.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Osaühing LANDEKER, registrikood 10647932, asukoht Tornimäe tn 7-152, Tallinn, e-posti
aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Müüja, mille esindajana tegutseb
registrikaardile kantud juhatuse liige Tormi Tamm, isikukood 37701060313, kelle isik on
notariaalakti tõestajale tuntud,
Eesti Vabariik, kes tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, aadress Harju tn 11, Tallinn, E-posti
aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Ostja, kaudu, mille esindajana
tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel, Maarja Virks, isikukood 48304085220, kelle
isik on tuvastatud PPA andmebaasi alusel,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. JAGATAV KINNIST, LEPINGU ESE JA OSAPOOLTE KINNITUSED
1.1. Jagatavaks kinnistuks on 20141 Rapla-Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla
maakond ja Vahtramäe, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond asuv kinnistu koos
selle oluliste osadega ja päraldistega (edaspidi nimetatud jagatav kinnistu), mis koosneb
kahest (2) katastriüksusest:
1.1.1 katastriüksus Vahtramäe, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond,
katastritunnusega 66801:001:1300, pindalaga 2,5900 ha, sihtotstarbega
maatulundusmaa (100%);
1.1.2 katastriüksus 20141 Rapla-Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla
maakond, katastritunnusega 66801:001:1301, pindalaga 1518 m², sihtotstarbega
transpordimaa (100%).
1.2. Jagatav kinnistu on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 1673637. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Osaühing LANDEKER
(Tallinn, reg.kood 10647932). Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud
järgmine kanne: Omandamise märkus Eesti Vabariik kasuks. Märkus KAHOS § 9
alusel. 5.03.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 9.03.2020. Kohtunikuabi
Ave Talts. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. Kinnistusraamatust
nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusosakonnas 27.10.2020.a.
1.3. Lepingu esemeks on jagatava kinnistu jagamise tulemusena tekkiv kinnistu,
asukohaga 20141 Rapla-Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond,
katastritunnusega 66801:001:1301, pindalaga 1518 m², sihtotstarbega
transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
1.3.1. Lepingu eseme kohta E-notari infosüsteemist tehtud päringust nähtub, et vastavalt
Maa-ameti maakatastris registreeritud katastriüksuste andmetele on lepingu esemeks
oleva kinnistu kõlvikulises koosseisus metsamaa 1518 m².
1.3.2. Lepingu eseme kohta E-notari infosüsteemist tehtud päringust nähtub, et vastavalt
Maa-ameti maakatastris registreeritud katastriüksuste andmetele kehtivad lepingu
eseme suhtes alljärgnevad kitsendused: Katastriüksuse 66801:001:1301
kitsendused:Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1187 m²;
nähtus: maantee (Rapla - Varbola). Maa-ameti maakatastrist ei nähtu lepingu eseme
valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes käesolevas lepingus nimetamata
muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.
1.3.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist ei nähtu andmeid lepingu esemel
paiknevate ehitiste kohta.
1.4. Müüja esindaja kinnitab et:
1.4.1. Jagatav kinnistu ja lepingu ese on Müüja omand ning jagatav kinnistu ega lepingu ese
ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud käesolevas
lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi-
või muud kasutuslepingud.
1.4.2. Jagatava kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
1.4.3. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest Müüja
ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel.
1.4.4. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid
käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
1.4.5. Lepingu ese ei ole ühendatud ega liitunud ühegi tehnovõrguga.
1.4.6. Lepingu esemele on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
1.4.7. Lepingu eseme suhtes ei ole väljastatud metsateatist ega võõrandatud kasvava metsa
raieõigust. Lepingu eseme suhtes ei ole algatatud kaitseala projekteerimist.
1.4.8. Müüjale teadaolevalt ei ole lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning ei ole
esitatud ühtegi keskkonnaalast lepingu esemega seotud ettekirjutust.
1.4.9. Äriregistrist nähtuvad tegelikud kasusaajad on ka käesoleva tehingu tegemisel ainsad
tegelikud kasusaajad.
1.4.10. Müüja osanik/juhatuse liige ega keegi tema pereliikmetest ega lähedastest
kaastöötajatest ei ole praegu ega ole viimase 12 kuu jooksul olnud riikliku taustaga
isik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses.
1.4.11. Tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole juhatuse liikme ametikohalt
tagasi kutsutud, tema ametiaeg juhatuse liikmena ei ole möödunud või on seda
nõuetekohaselt pikendatud ning esindatava äriühingu põhikirja ja juhtimisorganite
otsustega on tal kõik õigused, volitused, nõusolekud sõlmida käesolev leping, talle ei
ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist ning
2
esindatava suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust.
1.15. Ostja esindaja kinnitab, et:
1.15.1. Käesolev leping sõlmitakse tuginedes Maa-ameti peadirektori korraldusele 20.
oktoober 2020 nr 1-17/20/2442, „Vahtramäe kinnisasja osaline avalikes huvides riigile
omandamine kiirmenetluse korras“. Käesolevas lepingupunktis nimetatud haldusakt
on kehtiv, seda ei ole muudetud ega kehtetuks tunnistatud, samuti ei ole haldusakti
vaidlustatud.
1.15.2. Käesolev leping sõlmitakse ja lepingu ese omandatakse, kuna käesoleva lepingu
esemeks olev kinnistu jääb raudtee eelprojekti kohaselt osaliselt Rail Baltic raudtee ja
teenindusrajatiste alale. Ostja on üle vaadanud käesoleva lepingu eseme koosseisu
kuuluva maaüksuse, tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on
eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest, juurdepääsuteedest ja
piiridest, samuti kitsendustest.
1.15.3. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud
ja need ei ole lõppenud, need ei ole kehtetuks kuulutatud, tal on kõik õigused,
volitused ja kooskõlastused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi
asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist.
2. JAGATAVATE KINNISTUTE JAGAMINE
2.1. Müüja on otsustanud jagada jagatava kinnistu kaheks (2) iseseisvaks kinnistuks
alljärgnevalt:
1.1.3 Vahtramäe, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond, katastritunnusega
66801:001:1300, pindalaga 2,5900 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa (100%), koos
selle oluliste osadega ja päraldistega;
2.1.1. 20141 Rapla-Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond,
katastritunnusega 66801:001:1301, pindalaga 1518 m², sihtotstarbega transpordimaa
(100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
3. LEPINGU ESEMETE MÜÜK JA OSTUHIND, VALDUSE ÜLEANDMINE
3.1. Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga üks tuhat viissada seitsekümmend
(1 570) eurot (edaspidi nimetatud ostuhind). Ostuhinnale ei lisandu käibemaksu.
3.2. Ostuhinna on Ostja kohustatud tasuma Osaühing LANDEKER kontole
EE652200221013995787, selgitusega „20141 Rapla-Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla
vald, Rapla maakond ostuhind“ neljateistkümne (14) tööpäeva jooksul arvates käesoleva
lepingu sõlmimise päevast.
3.3. Käesoleva lepingu punktis kolm kaks (3.2) nimetatud rahasumma tasumisega
viivitamisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivist null koma null kakskümmend kolm
protsenti (0,023%) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.
3.4. Müüja kinnitab, et käesoleva lepingu punktis kolm kaks (3.2) nimetatud arvelduskonto
number on õige, ta on kontrollinud selle õigsust ning on teadlik, et notar ega
krediidiasutus ei saa kontrollida isiku ja arvelduskonto omaniku vastavust ning
eelnimetatud andmete õigsuse eest vastutab Müüja.
3.5. Müüja ja Ostja avaldavad, et loevad lepingu eseme valduse üle antuks käesoleva
lepingu sõlmimisega.
4. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
3
4.1. Seoses käesoleva lepingu sõlmimisega palub Ostja kustutada Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 1673637 kolmandasse jakku
jooksva kande nr 1 alla kantud omandamise märkus Eesti Vabariik kasuks.
4.2. Müüja palub jagada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriosa number 1673637 all kantud kinnistu ning avada jagamisel tekkivale
kinnistule iseseisev registriosa järgmiselt:
4.2.1. kustutada jagatava kinnistu registriosa esimesest jaost asukoht 20141 Rapla-
Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond, katastritunnusega
66801:001:1301, pindalaga 1518 m², sihtotstarbega transpordimaa (100%).
4.2.2. avada jagamisel tekkivale kinnistule registriosa, mille esimesse jakku kanda
aadress 20141 Rapla-Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond,
katastritunnusega 66801:001:1301, pindalaga 1518 m², sihtotstarbega
transpordimaa (100%), teise jakku kanda omanikuna Osaühing LANDEKER,
registrikood 10647932.
4.3. Müüja ja Ostja on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja
lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada lepingu punkti 4.2.2. kohaselt avatava
registriosa, mille esimesse jakku on kantud aadress 20141 Rapla-Varbola tee L9,
Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond, katastritunnusega 66801:001:1301,
pindalaga 1518 m², sihtotstarbega transpordimaa (100%), teises jaos senine kanne
Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik.
4.4. Lepinguosalised seavad tingimuseks, et ühte käesolevas lepingus taotletud kannet ei
tehtaks teist kannet tegemata.
5. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
5.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari
büroos.
5.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil
paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele
kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee.
5.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest.
6. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
6.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud (notari tasud ja riigilõivud) tasub Ostja.
6.2. Osalejad tasuvad notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notaril on
õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu
seaduse §-le 38 on notari tasu maksmiseks kohustatud isikuteks isikud, kelle taotlusel või
kelle huvides notar tegutses ning nimetatud isikud vastutavad sama notariaaltoimingu eest
tasu maksmisel solidaarselt.
6.3. Osalejad tasuvad riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest
Rahandusministeeriumi kontole ja esitavad riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase
maksedokumendi notarile.
Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne
heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti
4
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud
dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
Käesolevas dokumendis on 8 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. (24
Notari tasu kinnistu müügilepingu tõestamisel 49,80 eurot (tehinguväärtus 6 391,00 eurot:
notari tasu seaduse § 3, § 4 lg 1, § 9 lg 1, § 22, § 23 p 2).
Notari tasu kinnistu jagamisavalduse tõestamisel 24,90 eurot (tehinguväärtus 6 391,00 eurot:
notari tasu seadus § 4, § 8, § 22).
Notari tasu kokku 74,70 eurot.
Käibemaks 14,94 eurot.
Kokku 89,64 eurot.
Riigilõiv kinnistu jagamisel 1,50 eurot (tehinguväärtus 1 570,00 eurot: riigilõivuseadus § 78
lg 1).
Omaniku kandmine kinnistusraamatusse 0,00 eurot (Riigilõivuseaduse § 25 lõike 2 punkt 2).
Vastavalt Riigilõivuseaduse § 25 lg 1 p 4 omaniku kande eest kinnistusraamatusse riigilõivu
ei arvestata.
MV
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Ees- ja perekonnanimi, allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Ees- ja perekonnanimi, allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
Notari asendaja allkiri pitser
5
Notariaalakti lisa number 1
7. Notariaalakti tõestaja poolt osalejatele antud selgitused
7.1. Jagamine toimub kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega ning Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega
kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega.
7.2. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega ning hüpoteek lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, mitte
tagatava nõude lõppemisega.
7.3. Notariaalaktis nimetatud riikliku ehitisregistri andmetel on vaid informatiivne ja
statistiline tähendus ning selles sisalduvad andmed ei oma õiguslikku tähendust.
7.4. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud
kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt
tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata
jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
7.5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab Müüja
Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme
päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise
kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks,
kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid).
Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel
andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.
7.6. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise
riisiko ülemineku ajal Ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka
asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja
kahjustumise riisiko üleminekut Ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis
Müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
7.7. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja
lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
7.8. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena
asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest
keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja 225)
või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele
mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust taganeda
(võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine
toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188
lg 1).
7.9. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude
aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu
enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Pärast nõude aegumist võib kohustatud
isik keelduda oma kohustuste täitmisest.
7.10. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest
seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi
vaatamata.
6
7.11. Vastavalt Ehitusseaduse § 31 lg-le 1 on energiamärgis dokument, mille eesmärk on
anda teada, kui palju sisekliima tagamisega hoone tarbib energiat, võrreldes teiste
samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega. Energiamärgisel näidatakse
sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa tegelik või eeldatav aastane
energiatarbimine. Energiatarbimine võib hõlmata hoone kütmiseks, jahutamiseks, vee
soojendamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks vajalikku energia hulka.
Energiamärgisele lisatakse hoone energiatarbimist vähendavate majanduslikult
põhjendatud meetmete loetelu.
7.12. Ehitusseaduse § 32 kohaselt (1) Sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi
kasutatava osa energiamärgis antakse üle:1)ehitusettevõtjalt tellijale ehitise üleandmisel;
2) võõrandajalt asja omandajale, kui tasuliselt võõrandatakse hoone või selle eraldi
kasutatav osa. (2) Korteri võõrandamisel antakse üle hoone energiamärgise koopia.
7.13. Metsaseaduse § 25 kohaselt läheb kahe aasta jooksul metsaosa või raiesmiku
hukkumisest või raiest arvates sama kinnisasja võõrandamise korral hukkunud metsaosa
või raiesmiku uuendamise kohustus üle kinnisasja uuele omanikule. Kui metsa
uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta
jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete
rakendamise tähtaega pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik pole
metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta jooksul uuenenud ning metsa
uuenemise tähtaega pole pikendatud, teeb kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus
metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Kui ettekirjutus ei ole
selles märgitud tähtajaks täidetud, rakendab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus
sunnivahendit. Kui kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus rakendab
sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 1300 eurot ühe hektari kohta.
7.14. Vastavalt maamaksuseaduse § 8 tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja
maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete
kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja.
7.15. Vastavalt teeseaduse § 13 lg l kohaselt on tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks,
liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike
mõjude vähendamiseks rajatud tee äärde kaitsevöönd (2) Riigimaantee kaitsevööndi laius
mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja
telge on 50 meetrit (3) Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge
ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit (5)
Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada
kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus.
7.16. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk
või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja selleks puudub muu tehniliselt ning
majanduslikult otstarbekam võimalus. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides,
kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb
elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või
maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis,
kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side
seaduse tähenduses. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest
tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või
-rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on
7
olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda. Talumiskohustus seatakse sundvalduse
seadmisega kohaliku omavalitsuse poolt, kuid see ei välista talumiskohustuse seadmist
kokkuleppe teel.
7.17. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 on kinnisasja omanikul õigus
nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Kui tasu osas ei ole muud kokkulepet,
siis talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna
kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse pindala eeldatakse
olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi
pindalaga. Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud seaduse
lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema
osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Lisaks eelnimetatud tasule on kinnisasja omanikul
õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on
koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks
kolmandik talumistasust. Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus
vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. Talumistasu ei ole õigus nõuda tehnovõrgu
rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks.
Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro.
7.18. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu
omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa
sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis
loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise
õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse
hiljemalt 1. mail. Talumistasu makstakse välja hiljemalt sama aasta 30. septembril.
Taotlust ei pea esitama igal aastal uuesti. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võib
taotluse esitada korteriühistu. Tehnovõrgu omanik kehtestab talumistasu taotluse vormi ja
taotluse menetlemise täpsema korra ning avaldab selle oma veebilehel. Talumistasu
suuruse saab lihtsalt teada maa-ameti loodud talumistasude kalkulaatori abil, vt
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Talumistasu-kalkulaator
(allkiri) (allkiri)
8
KORRALDUS
20. oktoober 2020 nr 1-17/20/2442
Vahtramäe kinnisasja osaline avalikes
huvides riigile omandamine
kiirmenetluse korras
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestati Rapla maakonnaplaneering
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Raudteetaristu ja teenindusrajatiste
asukoht ja raudtee maavajadus on täpsustatud raudtee eelprojektiga. Raudteetaristu arendamist
koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), kes sõlmis 06.09.2016
Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ametiga koostöökokkuleppe, mille kohaselt viib Rail Baltica
projektis maade omandamise menetlusi läbi Maa-amet.
Rapla maakonnas Rapla vallas Sikeldi külas asuv Vahtramäe kinnistu registriosa nr 1673637
koosseisu kuuluv Vahtramäe katastriüksus katastritunnusega 66904:001:0009 (edaspidi
Vahtramäe kinnisasi) jääb raudtee eelprojekti kohaselt osaliselt Rail Baltic raudtee ja
teenindusrajatiste alale.
Maa-amet teavitas kinnisasja omanikku 19.02.2020 kirjaga nr 7-21/20/2697 Vahtramäe kinnisasja
avalikes huvides omandamise menetlusest ning esitas 09.06.2020 kirjaga nr 7-21/20/2697-3
pakkumuse Vahtramäe kinnisasja ca 0,15 ha suuruse osa omandamiseks riigile kiirmenetluse
korras hinnaga 1565 eurot, mis sisaldas tasu kinnisasja eest 427 eurot ja motivatsioonitasu
1138 eurot. Kinnisasja omanik nõustus esitatud pakkumusega.
Maa-amet korraldas Vahtramäe katastriüksuse jagamise ning jagamise tulemusena moodustatud
omandatav 20141 Rapla-Varbola tee L9 katastriüksus (katastritunnus 66801:001:1301, pindala
1518 m²) registreeriti 05.10.2020 maakatastris.
Vahtramäe kinnisasja osa omandamisel kiirmenetluse korras on kinnisasja täpsustatud tasu
428 eurot, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta 0,3-kordsele keskmisele
brutokuupalgale. Omandamise kokkuleppe saavutamise eest makstav täpsustatud
motivatsioonitasu on 1142 eurot, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta
0,8-kordsele keskmisele brutokuupalgale. Keskmine brutokuupalk on 1427 eurot, mis on arvutatud
Statistikaameti poolt avaldatud tehingule eelneva aasta (juuli 2019 – juuni 2020) keskmiste
brutokuupalkade aritmeetilise keskmisena.
Vahtramäe kinnisasja 1518 m² suuruse osa omandamiseks vajalikud rahalised vahendid summas
1570 (üks tuhat viissada seitsekümmend) eurot ning müügitehinguga kaasnevad kulud tasub MKM
Rail Baltic raudteetrassi ettenähtud eraldiste arvelt.
2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
Kinnisasja omandamise menetlus viiakse läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse
(edaspidi KAHOS) alusel.
KAHOS § 3 lõike 3 kohaselt otsustab menetluse läbiviija kinnisasja omandamise kiirmenetluse
teel, kui kinnisasja väärtus on väiksem kui 50-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva
aasta keskmine brutokuupalk. KAHOS § 6 lõike 3 kohaselt võib menetluse läbiviija riigi huvi
korral olla Maa-amet.
KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada avaliku raudtee taristu ja
teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks.
KAHOS § 23 lõike 1 alusel võib kinnisasja omandada kiirmenetluse korras, kui kinnisasja
eeldatav väärtus on alla 0,3-kordse Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmise
brutokuupalga.
KAHOS § 23 lõike 2 kohaselt on kinnisasja omandamise tasu kiirmenetluses võrdne 0,3-kordse
Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmise brutokuupalgaga. KAHOS § 23 lõike 4
kohaselt kiirmenetluses hindamistoimingut läbi ei viida.
KAHOS § 27 lõike 6 kohaselt määrab kinnisasja omandamise otsustaja kinnisasja omandamise
lepingu sõlmimiseks tähtaja. Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud kinnisasja omandamise otsuse
kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib kinnisasja omandamise otsustaja nimetatud
tähtaega pikendada.
Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 7 lõike 1 kohaselt loetakse riigi omandatav vara selle riigivara
valitseja valitsemisele kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes
on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma.
3. OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes KAHOS § 3 lõikest 3, § 4 lõike 1 punktist 7, § 6 lõikest 3, § 23
lõigetest 1, 2 ja 4, § 27 lõikest 6 ning RVS § 7 lõikest 1:
3.1 Omandada riigile kiirmenetluse korras Rail Baltic raudtee ja teenindusrajatiste alale jääv
OÜ LANDEKER (registrikood 10647932) omandis olev Rapla maakonnas Rapla vallas
Sikeldi külas asuv Vahtramäe kinnistu registriosa nr 1673637 koosseisu kuuluv 20141
Rapla-Varbola tee L9 katastriüksus, katastritunnusega 66801:001:1301, pindalaga
1518 m², sihtotstarbega transpordimaa 100%, hinnaga 1570 eurot, mis koosneb kinnisasja
tasust 428 eurot ja motivatsioonitasust 1142 eurot.
3.2 Maakorralduse osakonnal sõlmida punktis 3.1 nimetatud katastriüksuse riigile omandamise
leping kahe kuu jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest kinnistu omanikule.
3.3 Maakorralduse osakonnal korraldada vara arvele võtmine riigi kinnisvararegistris
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.
2
4. VAIDLUSTAMISVIIDE
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades
kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide
Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Saata: Maa-ameti maakorralduse osakond, OÜ LANDEKER, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
3
Andmed ja eeltäidetud maksekorraldus riigilõivu tasumiseks
Kinnistusraamatu toimingud
Tehingu kuupäev 27.10.2020
Väljastas Lemme Unt
Maksja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Maksja aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn
Saaja Rahandusministeerium
Saaja kontod Swedbank EE062200221059223099
SEB Pank EE571010220229377229
Luminor Bank EE221700017003510302
LHV Pank EE567700771003819792
Selgitus 1673637 2020/PY/3970
Viitenumber 77760005001652
Summa 1,50 €
MAKSEKORRALDUS NR
Maksja Kuupäev
Maksja konto Reg-nr Selgitus
1673637 2020/PY/3970
Maksja pank
Saaja
Rahandusministeerium
Saaja konto Viitenumber
77760005001652
Saaja pank Summa Valuuta
1,50 EUR
Summa sõnadega (EUR)
üks euro ja viiskümmend senti
Maksja kinnitus Panga kinnitus
Register kontrollib riigilõivu laekumist enne kannete tegemist registrisse. Riigilõivu tasumata jätmisel register lepingus taotletud
muudatusi ei tee.