dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 29. oktoober 2020
Viit
1.10-19/20-352-1
Registreeritud
29. oktoober 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-19/S Notariaalsed asjaõiguslikud lepingud (isiklik kasutusõigus, servituudid, hoonestusõigus, hoonestusõiguse koormamine)
Toimik
1.10-19/20-0088
Vastutaja
Ülle Kallas

Failid

  • 📎Notarilepingu ja riigilõivu maksekorralduse edastamine (Vahtramäe kinnisasja osa, 20141 Rapla-Varbola tee L9).asice765 KB

Sisu (failidest)

Ülle Kallas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 28.10.2020 nr 7-21/20/2697-8 Notarilepingu ja riigilõivu maksekorralduse edastamine (Vahtramäe kinnisasja osa, 20141 Rapla- Varbola tee L9) Maa-ameti peadirektori 20.10.2020 korraldusega nr 1-17/20/2442 otsustati omandada riigile Rail Baltic raudtee alale jääv OÜ LANDEKER omandis olev Rapla maakonnas Rapla vallas Sikeldi külas asuva kinnistu nr 1673637 koosseisu jääv katastriüksus 20141 Rapla-Varbola tee L9 (katastritunnus 66801:001:1301) hinnaga 1570 eurot. Kinnistute jagamise avaldus, jagamisel tekkiva kinnistu müügileping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused sõlmiti 27.10.2020 Tallinna notar Priidu Pärna asendaja Eva-Ly Sepa juures. Lepingu punkti 3.2 kohaselt tuleb tasuda 20141 Rapla-Varbola tee L9 kinnisasja eest makstav hind 1570 eurot 14 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates. Palume kanda nimetatud rahasumma lepingu punktis 3.2 märgitud müüja OÜ LANDEKER kontole. Samuti palume tasuda riigilõiv ja e-arvete süsteemi kaudu esitatud notari tasu arve lepingu tõestamise eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Virks maakorralduse osakonna nõunik Lisad: 1. Kinnistute jagamise avaldus, jagamisel tekkiva kinnistu müügileping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused 2. Maa-ameti peadirektori 20.10.2020 korraldus nr 1-17/20/2442 3. Riigilõivu maksekorraldus Teadmiseks: Triin Orav ([email protected]) Triinu Suits 675 0190 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Priidu Pärna, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 2, asendaja Eva-Ly Sepp, tegutsedes notari ülesannetes, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR PRIIDU PÄRNA NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 3970 KINNISTUTE JAGAMISE AVALDUS JAGAMISEL TEKKIVA KINNISTU MÜÜGILEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Priidu Pärna asendaja Eva-Ly Sepp, tegutsedes notari ülesannetes notaribüroos asukohaga Rävala pst 2 / Kivisilla tn 8, Tallinn, kahekümne seitsmendal oktoobril kahe tuhande kahekümnendal aastal (27.10.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Osaühing LANDEKER, registrikood 10647932, asukoht Tornimäe tn 7-152, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Müüja, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Tormi Tamm, isikukood 37701060313, kelle isik on notariaalakti tõestajale tuntud, Eesti Vabariik, kes tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, aadress Harju tn 11, Tallinn, E-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Ostja, kaudu, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel, Maarja Virks, isikukood 48304085220, kelle isik on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. JAGATAV KINNIST, LEPINGU ESE JA OSAPOOLTE KINNITUSED 1.1. Jagatavaks kinnistuks on 20141 Rapla-Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond ja Vahtramäe, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega (edaspidi nimetatud jagatav kinnistu), mis koosneb kahest (2) katastriüksusest: 1.1.1 katastriüksus Vahtramäe, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond, katastritunnusega 66801:001:1300, pindalaga 2,5900 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa (100%); 1.1.2 katastriüksus 20141 Rapla-Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond, katastritunnusega 66801:001:1301, pindalaga 1518 m², sihtotstarbega transpordimaa (100%). 1.2. Jagatav kinnistu on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 1673637. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Osaühing LANDEKER (Tallinn, reg.kood 10647932). Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Omandamise märkus Eesti Vabariik kasuks. Märkus KAHOS § 9 alusel. 5.03.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 9.03.2020. Kohtunikuabi Ave Talts. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusosakonnas 27.10.2020.a. 1.3. Lepingu esemeks on jagatava kinnistu jagamise tulemusena tekkiv kinnistu, asukohaga 20141 Rapla-Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond, katastritunnusega 66801:001:1301, pindalaga 1518 m², sihtotstarbega transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.3.1. Lepingu eseme kohta E-notari infosüsteemist tehtud päringust nähtub, et vastavalt Maa-ameti maakatastris registreeritud katastriüksuste andmetele on lepingu esemeks oleva kinnistu kõlvikulises koosseisus metsamaa 1518 m². 1.3.2. Lepingu eseme kohta E-notari infosüsteemist tehtud päringust nähtub, et vastavalt Maa-ameti maakatastris registreeritud katastriüksuste andmetele kehtivad lepingu eseme suhtes alljärgnevad kitsendused: Katastriüksuse 66801:001:1301 kitsendused:Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1187 m²; nähtus: maantee (Rapla - Varbola). Maa-ameti maakatastrist ei nähtu lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 1.3.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist ei nähtu andmeid lepingu esemel paiknevate ehitiste kohta. 1.4. Müüja esindaja kinnitab et: 1.4.1. Jagatav kinnistu ja lepingu ese on Müüja omand ning jagatav kinnistu ega lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 1.4.2. Jagatava kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 1.4.3. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest Müüja ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 1.4.4. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 1.4.5. Lepingu ese ei ole ühendatud ega liitunud ühegi tehnovõrguga. 1.4.6. Lepingu esemele on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. 1.4.7. Lepingu eseme suhtes ei ole väljastatud metsateatist ega võõrandatud kasvava metsa raieõigust. Lepingu eseme suhtes ei ole algatatud kaitseala projekteerimist. 1.4.8. Müüjale teadaolevalt ei ole lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast lepingu esemega seotud ettekirjutust. 1.4.9. Äriregistrist nähtuvad tegelikud kasusaajad on ka käesoleva tehingu tegemisel ainsad tegelikud kasusaajad. 1.4.10. Müüja osanik/juhatuse liige ega keegi tema pereliikmetest ega lähedastest kaastöötajatest ei ole praegu ega ole viimase 12 kuu jooksul olnud riikliku taustaga isik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses. 1.4.11. Tema volitused juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsutud, tema ametiaeg juhatuse liikmena ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud ning esindatava äriühingu põhikirja ja juhtimisorganite otsustega on tal kõik õigused, volitused, nõusolekud sõlmida käesolev leping, talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist ning 2 esindatava suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust. 1.15. Ostja esindaja kinnitab, et: 1.15.1. Käesolev leping sõlmitakse tuginedes Maa-ameti peadirektori korraldusele 20. oktoober 2020 nr 1-17/20/2442, „Vahtramäe kinnisasja osaline avalikes huvides riigile omandamine kiirmenetluse korras“. Käesolevas lepingupunktis nimetatud haldusakt on kehtiv, seda ei ole muudetud ega kehtetuks tunnistatud, samuti ei ole haldusakti vaidlustatud. 1.15.2. Käesolev leping sõlmitakse ja lepingu ese omandatakse, kuna käesoleva lepingu esemeks olev kinnistu jääb raudtee eelprojekti kohaselt osaliselt Rail Baltic raudtee ja teenindusrajatiste alale. Ostja on üle vaadanud käesoleva lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest, juurdepääsuteedest ja piiridest, samuti kitsendustest. 1.15.3. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, need ei ole kehtetuks kuulutatud, tal on kõik õigused, volitused ja kooskõlastused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 2. JAGATAVATE KINNISTUTE JAGAMINE 2.1. Müüja on otsustanud jagada jagatava kinnistu kaheks (2) iseseisvaks kinnistuks alljärgnevalt: 1.1.3 Vahtramäe, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond, katastritunnusega 66801:001:1300, pindalaga 2,5900 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega; 2.1.1. 20141 Rapla-Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond, katastritunnusega 66801:001:1301, pindalaga 1518 m², sihtotstarbega transpordimaa (100%), koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 3. LEPINGU ESEMETE MÜÜK JA OSTUHIND, VALDUSE ÜLEANDMINE 3.1. Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga üks tuhat viissada seitsekümmend (1 570) eurot (edaspidi nimetatud ostuhind). Ostuhinnale ei lisandu käibemaksu. 3.2. Ostuhinna on Ostja kohustatud tasuma Osaühing LANDEKER kontole EE652200221013995787, selgitusega „20141 Rapla-Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond ostuhind“ neljateistkümne (14) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimise päevast. 3.3. Käesoleva lepingu punktis kolm kaks (3.2) nimetatud rahasumma tasumisega viivitamisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivist null koma null kakskümmend kolm protsenti (0,023%) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 3.4. Müüja kinnitab, et käesoleva lepingu punktis kolm kaks (3.2) nimetatud arvelduskonto number on õige, ta on kontrollinud selle õigsust ning on teadlik, et notar ega krediidiasutus ei saa kontrollida isiku ja arvelduskonto omaniku vastavust ning eelnimetatud andmete õigsuse eest vastutab Müüja. 3.5. Müüja ja Ostja avaldavad, et loevad lepingu eseme valduse üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega. 4. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 3 4.1. Seoses käesoleva lepingu sõlmimisega palub Ostja kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 1673637 kolmandasse jakku jooksva kande nr 1 alla kantud omandamise märkus Eesti Vabariik kasuks. 4.2. Müüja palub jagada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 1673637 all kantud kinnistu ning avada jagamisel tekkivale kinnistule iseseisev registriosa järgmiselt: 4.2.1. kustutada jagatava kinnistu registriosa esimesest jaost asukoht 20141 Rapla- Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond, katastritunnusega 66801:001:1301, pindalaga 1518 m², sihtotstarbega transpordimaa (100%). 4.2.2. avada jagamisel tekkivale kinnistule registriosa, mille esimesse jakku kanda aadress 20141 Rapla-Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond, katastritunnusega 66801:001:1301, pindalaga 1518 m², sihtotstarbega transpordimaa (100%), teise jakku kanda omanikuna Osaühing LANDEKER, registrikood 10647932. 4.3. Müüja ja Ostja on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada lepingu punkti 4.2.2. kohaselt avatava registriosa, mille esimesse jakku on kantud aadress 20141 Rapla-Varbola tee L9, Sikeldi küla, Rapla vald, Rapla maakond, katastritunnusega 66801:001:1301, pindalaga 1518 m², sihtotstarbega transpordimaa (100%), teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 4.4. Lepinguosalised seavad tingimuseks, et ühte käesolevas lepingus taotletud kannet ei tehtaks teist kannet tegemata. 5. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 5.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 5.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. 5.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. 6. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 6.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud (notari tasud ja riigilõivud) tasub Ostja. 6.2. Osalejad tasuvad notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notaril on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu seaduse §-le 38 on notari tasu maksmiseks kohustatud isikuteks isikud, kelle taotlusel või kelle huvides notar tegutses ning nimetatud isikud vastutavad sama notariaaltoimingu eest tasu maksmisel solidaarselt. 6.3. Osalejad tasuvad riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitavad riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile. Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti 4 tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. Käesolevas dokumendis on 8 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. (24 Notari tasu kinnistu müügilepingu tõestamisel 49,80 eurot (tehinguväärtus 6 391,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, § 4 lg 1, § 9 lg 1, § 22, § 23 p 2). Notari tasu kinnistu jagamisavalduse tõestamisel 24,90 eurot (tehinguväärtus 6 391,00 eurot: notari tasu seadus § 4, § 8, § 22). Notari tasu kokku 74,70 eurot. Käibemaks 14,94 eurot. Kokku 89,64 eurot. Riigilõiv kinnistu jagamisel 1,50 eurot (tehinguväärtus 1 570,00 eurot: riigilõivuseadus § 78 lg 1). Omaniku kandmine kinnistusraamatusse 0,00 eurot (Riigilõivuseaduse § 25 lõike 2 punkt 2). Vastavalt Riigilõivuseaduse § 25 lg 1 p 4 omaniku kande eest kinnistusraamatusse riigilõivu ei arvestata. MV Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Ees- ja perekonnanimi, allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Ees- ja perekonnanimi, allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Notari asendaja allkiri pitser 5 Notariaalakti lisa number 1 7. Notariaalakti tõestaja poolt osalejatele antud selgitused 7.1. Jagamine toimub kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega ning Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. 7.2. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega ning hüpoteek lõppeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, mitte tagatava nõude lõppemisega. 7.3. Notariaalaktis nimetatud riikliku ehitisregistri andmetel on vaid informatiivne ja statistiline tähendus ning selles sisalduvad andmed ei oma õiguslikku tähendust. 7.4. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 7.5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab Müüja Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 7.6. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal Ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut Ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis Müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. 7.7. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 7.8. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja 225) või alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1). 7.9. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. 7.10. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. 6 7.11. Vastavalt Ehitusseaduse § 31 lg-le 1 on energiamärgis dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju sisekliima tagamisega hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega. Energiamärgisel näidatakse sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa tegelik või eeldatav aastane energiatarbimine. Energiatarbimine võib hõlmata hoone kütmiseks, jahutamiseks, vee soojendamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks vajalikku energia hulka. Energiamärgisele lisatakse hoone energiatarbimist vähendavate majanduslikult põhjendatud meetmete loetelu. 7.12. Ehitusseaduse § 32 kohaselt (1) Sisekliima tagamisega hoone või selle eraldi kasutatava osa energiamärgis antakse üle:1)ehitusettevõtjalt tellijale ehitise üleandmisel; 2) võõrandajalt asja omandajale, kui tasuliselt võõrandatakse hoone või selle eraldi kasutatav osa. (2) Korteri võõrandamisel antakse üle hoone energiamärgise koopia. 7.13. Metsaseaduse § 25 kohaselt läheb kahe aasta jooksul metsaosa või raiesmiku hukkumisest või raiest arvates sama kinnisasja võõrandamise korral hukkunud metsaosa või raiesmiku uuendamise kohustus üle kinnisasja uuele omanikule. Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa uuendamise võtete rakendamise tähtaega pole pikendatud või kui hukkunud metsaosa või raiesmik pole metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega viie aasta jooksul uuenenud ning metsa uuenemise tähtaega pole pikendatud, teeb kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse uuendamise võtete rakendamiseks. Kui ettekirjutus ei ole selles märgitud tähtajaks täidetud, rakendab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus sunnivahendit. Kui kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus rakendab sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 1300 eurot ühe hektari kohta. 7.14. Vastavalt maamaksuseaduse § 8 tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. 7.15. Vastavalt teeseaduse § 13 lg l kohaselt on tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatud tee äärde kaitsevöönd (2) Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit (3) Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit (5) Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus. 7.16. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja selleks puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on 7 olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Talumiskohustus seatakse sundvalduse seadmisega kohaliku omavalitsuse poolt, kuid see ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. 7.17. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Kui tasu osas ei ole muud kokkulepet, siis talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Lisaks eelnimetatud tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. Talumistasu ei ole õigus nõuda tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. 7.18. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt 1. mail. Talumistasu makstakse välja hiljemalt sama aasta 30. septembril. Taotlust ei pea esitama igal aastal uuesti. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võib taotluse esitada korteriühistu. Tehnovõrgu omanik kehtestab talumistasu taotluse vormi ja taotluse menetlemise täpsema korra ning avaldab selle oma veebilehel. Talumistasu suuruse saab lihtsalt teada maa-ameti loodud talumistasude kalkulaatori abil, vt https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Talumistasu-kalkulaator (allkiri) (allkiri) 8 KORRALDUS 20. oktoober 2020 nr 1-17/20/2442 Vahtramäe kinnisasja osaline avalikes huvides riigile omandamine kiirmenetluse korras 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestati Rapla maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Raudteetaristu ja teenindusrajatiste asukoht ja raudtee maavajadus on täpsustatud raudtee eelprojektiga. Raudteetaristu arendamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), kes sõlmis 06.09.2016 Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ametiga koostöökokkuleppe, mille kohaselt viib Rail Baltica projektis maade omandamise menetlusi läbi Maa-amet. Rapla maakonnas Rapla vallas Sikeldi külas asuv Vahtramäe kinnistu registriosa nr 1673637 koosseisu kuuluv Vahtramäe katastriüksus katastritunnusega 66904:001:0009 (edaspidi Vahtramäe kinnisasi) jääb raudtee eelprojekti kohaselt osaliselt Rail Baltic raudtee ja teenindusrajatiste alale. Maa-amet teavitas kinnisasja omanikku 19.02.2020 kirjaga nr 7-21/20/2697 Vahtramäe kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlusest ning esitas 09.06.2020 kirjaga nr 7-21/20/2697-3 pakkumuse Vahtramäe kinnisasja ca 0,15 ha suuruse osa omandamiseks riigile kiirmenetluse korras hinnaga 1565 eurot, mis sisaldas tasu kinnisasja eest 427 eurot ja motivatsioonitasu 1138 eurot. Kinnisasja omanik nõustus esitatud pakkumusega. Maa-amet korraldas Vahtramäe katastriüksuse jagamise ning jagamise tulemusena moodustatud omandatav 20141 Rapla-Varbola tee L9 katastriüksus (katastritunnus 66801:001:1301, pindala 1518 m²) registreeriti 05.10.2020 maakatastris. Vahtramäe kinnisasja osa omandamisel kiirmenetluse korras on kinnisasja täpsustatud tasu 428 eurot, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta 0,3-kordsele keskmisele brutokuupalgale. Omandamise kokkuleppe saavutamise eest makstav täpsustatud motivatsioonitasu on 1142 eurot, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta 0,8-kordsele keskmisele brutokuupalgale. Keskmine brutokuupalk on 1427 eurot, mis on arvutatud Statistikaameti poolt avaldatud tehingule eelneva aasta (juuli 2019 – juuni 2020) keskmiste brutokuupalkade aritmeetilise keskmisena. Vahtramäe kinnisasja 1518 m² suuruse osa omandamiseks vajalikud rahalised vahendid summas 1570 (üks tuhat viissada seitsekümmend) eurot ning müügitehinguga kaasnevad kulud tasub MKM Rail Baltic raudteetrassi ettenähtud eraldiste arvelt. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Kinnisasja omandamise menetlus viiakse läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel. KAHOS § 3 lõike 3 kohaselt otsustab menetluse läbiviija kinnisasja omandamise kiirmenetluse teel, kui kinnisasja väärtus on väiksem kui 50-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmine brutokuupalk. KAHOS § 6 lõike 3 kohaselt võib menetluse läbiviija riigi huvi korral olla Maa-amet. KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks. KAHOS § 23 lõike 1 alusel võib kinnisasja omandada kiirmenetluse korras, kui kinnisasja eeldatav väärtus on alla 0,3-kordse Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmise brutokuupalga. KAHOS § 23 lõike 2 kohaselt on kinnisasja omandamise tasu kiirmenetluses võrdne 0,3-kordse Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmise brutokuupalgaga. KAHOS § 23 lõike 4 kohaselt kiirmenetluses hindamistoimingut läbi ei viida. KAHOS § 27 lõike 6 kohaselt määrab kinnisasja omandamise otsustaja kinnisasja omandamise lepingu sõlmimiseks tähtaja. Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud kinnisasja omandamise otsuse kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib kinnisasja omandamise otsustaja nimetatud tähtaega pikendada. Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 7 lõike 1 kohaselt loetakse riigi omandatav vara selle riigivara valitseja valitsemisele kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes KAHOS § 3 lõikest 3, § 4 lõike 1 punktist 7, § 6 lõikest 3, § 23 lõigetest 1, 2 ja 4, § 27 lõikest 6 ning RVS § 7 lõikest 1: 3.1 Omandada riigile kiirmenetluse korras Rail Baltic raudtee ja teenindusrajatiste alale jääv OÜ LANDEKER (registrikood 10647932) omandis olev Rapla maakonnas Rapla vallas Sikeldi külas asuv Vahtramäe kinnistu registriosa nr 1673637 koosseisu kuuluv 20141 Rapla-Varbola tee L9 katastriüksus, katastritunnusega 66801:001:1301, pindalaga 1518 m², sihtotstarbega transpordimaa 100%, hinnaga 1570 eurot, mis koosneb kinnisasja tasust 428 eurot ja motivatsioonitasust 1142 eurot. 3.2 Maakorralduse osakonnal sõlmida punktis 3.1 nimetatud katastriüksuse riigile omandamise leping kahe kuu jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest kinnistu omanikule. 3.3 Maakorralduse osakonnal korraldada vara arvele võtmine riigi kinnisvararegistris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele. 2 4. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Saata: Maa-ameti maakorralduse osakond, OÜ LANDEKER, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3 Andmed ja eeltäidetud maksekorraldus riigilõivu tasumiseks Kinnistusraamatu toimingud Tehingu kuupäev 27.10.2020 Väljastas Lemme Unt Maksja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maksja aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn Saaja Rahandusministeerium Saaja kontod Swedbank EE062200221059223099 SEB Pank EE571010220229377229 Luminor Bank EE221700017003510302 LHV Pank EE567700771003819792 Selgitus 1673637 2020/PY/3970 Viitenumber 77760005001652 Summa 1,50 € MAKSEKORRALDUS NR Maksja Kuupäev Maksja konto Reg-nr Selgitus 1673637 2020/PY/3970 Maksja pank Saaja Rahandusministeerium Saaja konto Viitenumber 77760005001652 Saaja pank Summa Valuuta 1,50 EUR Summa sõnadega (EUR) üks euro ja viiskümmend senti Maksja kinnitus Panga kinnitus Register kontrollib riigilõivu laekumist enne kannete tegemist registrisse. Riigilõivu tasumata jätmisel register lepingus taotletud muudatusi ei tee.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel