Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie: 12.10.2020 nr 7-5.9/20-02188
Meie: 28.10.2020 nr 11-1/29-2
Vastus Kaubandus-Tööstuskoja pöördumisele
seoses lühiajaliselt Eestis töötavate
välismaalastega
Täname Kaubandus-Tööstuskoda 8. oktoobril edastatud ettepanekute eest eesmärgiga
leevendada tööjõupuudust nendes ettevõtetes, kel täna on tööd, ning vähendada seeläbi riski
vajadusele riigilt rahalise toetuse saamiseks. Pöördumises seoses lühiajaliselt Eestis töötavate
välismaalastega tegite ettepaneku pikendada maksimaalset lühiajalise töötamise perioodi ning
pakkusite välja järgmised alternatiivid:
alternatiiv 1: pikendada maksimaalset lühiajalise töötamise perioodi 548 päevani 730 päeva
jooksul;
alternatiiv 1a: kehtestada välismaalase tööandjale teatud kriteeriumid, mille täitmise korral saab
välismaalane erandkorras lühiajaliselt töötada kauem kui 365 päeva 455 päeva jooksul;
alternatiiv 2: pikendada välismaalase maksimaalset lühiajalise töötamise perioodi kui tema
lühiajaline töötamine on Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud vähemalt 2020. a 1. juuli
seisuga. Erandit võiks kasutada kuni 2021. a lõpuni;
alternatiiv 2a: kui välismaalase lühiajaline töötamine registreeriti 2020. a 1. jaanuari seisuga,
oleks maksimaalne lühiajalise töötamise periood 730 päeva ja registreerimisel 2020. a 30. juuni
seisuga, maksimaalselt 549 päeva.
Lühiajalise töötamise maksimaalne lubatud periood on seotud pikaajalise viisa kestusega,
milleks on kuni üks aasta. Perioodi pikkus ei ole sätestatud üksnes siseriiklikus õiguses, vaid
tuleneb Euroopa Liidu õigusest, täpsemalt 25. märtsi 2010. a Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
määrusest (EL) nr 255/2010, millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise
konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses isikute liikumisega pikaajalise viisa alusel.
Eelnimetatud määruse artikkel 1 sätestab pikaajalise viisa kehtivusajaks maksimaalselt ühe
aasta. Kui liikmesriik on lubanud välismaalasel viibida riigis kauem kui üks aasta, tuleb
pikaajaline viisa enne selle kehtivusaja lõppu asendada elamisloaga.
Kuigi COVID-19 pandeemia järel on Euroopas endiselt riike, mis ulatuslikke piiranguid
rakendavad, on liikumisvabadus Euroopa Liidus suuresti taastunud ja liikumispiirangud
leevenemas, sh võivad Eestisse siseneda kõik välisriikide haigustunnusteta kodanikud, kes
tulevad siia töötama või õppima. Erisused seadusliku viibimisaja andmiseks ja pikendamiseks
nähti ette eriolukorra ajal ja selle järgselt. Üheks leevenduseks oli erisuse tegemine
välismaalastele, kelle suhtes oli vajalik tavapäraselt lubatud perioodist pikemaks ajaks tööle
jätmine. Erisuse eesmärgiks oli tööjõupuuduse leevendamine pandeemiast ja piiriülese
liikumise piirangutest enim mõjutatud sektorites. Käesolevalt ei ole lühiajalise töötamise
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
maksimaalselt lubatud perioodi pikendamine võrdluses eriolukorraga põhjendatud ja akuutne
ning muudatuse õiguspärasus on küsitav.
Seetõttu täname Kaubandus-Tööstuskoda kaasamõtlemise ja ettepanekute eest, kuid teavitame,
et lühiajalise töötamise maksimaalse lubatud perioodi pikendamist ja pakutud
sõnastusettepanekuid välismaalaste seaduse muutmiseks me eeltoodust tulenevalt kaaluda ei
saa.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ruth Annus
osakonnajuhataja
Teadmiseks:
Riigikantselei
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Justiitsministeerium
Rahandusministeerium
Maaeluministeerium
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562