dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. september 2020
Viit
1.1-16/20-0011/5440-1
Registreeritud
3. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0011
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎RK_20-01857-2.bdoc255 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie: 02.09.2020 nr 7-5.8/20-01857-2 Pöördumise edastamine Edastan Riigikantseleisse saabunud kodanikuühenduste esindajate ühispöördumise Vabariigi Valitsusele seoses riigi eriplaneeringu algatamisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Rahno Istungiosakonna juhataja Teadmiseks: Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Vabariigi Valitsusele PÖÖRDUMINE /kuupäevad digiallkirjades/ Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020 korraldusest nr 213 „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ 1. Keskkonnaorganisatsioonide katusorganisatsioon Eesti Keskkonnaühendus- te Koda (EKO) on oma kirjades Rahandusministeeriumile 10.6.2020 nr 1- 5/20/2748, 22.4.2020 nr 1-5/20/2653 ja 1.6.2020 nr 1-5/20/2731 leidnud, et riigi eriplaneeringu algatamine eelnõus pakutud kujul on ebasobiv, tulenevalt püsiühenduse sillavariandi negatiivsest mõjust Väinamere linnu- ja loodusalale. Allakirjutanud nõustuvad EKO seisukohtadega. 2.1. Puudub põhjus kahelda varasemate hindamiste lõppjäreldustes, mille kohaselt silla negatiivne mõju on suurem kui alternatiivsetel ühendusviisidel. Vastuskirjas (08.6.2020 nr 1.1-10/4209-1) on Rahandusministeerium põhjendanud sillaehituse kaalumist asjaoluga, et maakonnaplaneeringutes on näidatud ka perspektiivsete sildade maismaaotste trassialternatiivid, mitte ainult tunneli trassialternatiiv. Neis planeeringutes ei ole otsustatud, et sillaehitust tuleb käsitleda sobiva alternatiivina. Vastupidi, Saare maakonnaplaneeringu 2030+ alusuuringutes on jõutud järeldusele, et tunnel on realistlikum ja eelistatavam variant, millele on EKO juba Rahandusministeeriumile saadetud kirjades tähelepanu juhtinud. 2.2. Nagu on EKO viidanud oma 28.3.2012 Vabariigi Valitsusele saadetud märgukirjas1, ei ole tehtud uuringud ega keskkonnamõjude hindamine kõrvaldanud teaduslikult põhjendatud kahtlust selle kohta, et eri sillaalternatiividel ei ole märkimisväärset negatiivset mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Väinamere linnualale ja Väinamere loodusalale. Sarnasele järeldusele jõuti ka Saare maakonnaplaneeringu 2030+ alusuuringute hulgas koostatud Hendrikson&Ko töös ,,Suure väina püsiühenduse mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele. Hindamine maakonnaplaneeringu koostamise algetapis” 2. Nimetatud töös kaaluti nii silla kui ka tunneli rajamist, nende kõrval samuti parandatud praamiliiklust. Hindamine läbis esimese, eelhindamise etapi, millet ulemusena jõuti 1 https://media.voog.com/0000/0042/0647/files/2012-03-28%20(1823)-Margukiri_Valitsusele_Saaremaa-yhenduse- KSHst.pdf 2 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19466369/Lisad+1.-8+Saare+MK.PL.+2030.pdf/d31a7f03- 2d68-4b88-ac6c-1b4d6742ea93 järeldusele, et kahest kaalutud püsiühenduse variandist on ,,realistlikum ja eelistatavam tunneli variant, mille realiseerimisega on välistatud negatiivse mõju tekkimine Väinamere linnualale ja suure tõenäosusega ka loodusalale (lk 74). Kõige minimaalsema mõjuga Natura väärtustele leiti aga olevat parandatud praamiühendus. Lisaks nendivad töö autorid kokkuvõtteks: ,,Teadaoleva info valguses on ebarealistlik, et silla alternatiivse lahenduse puhul jõuaksid liigieksperdid praegusest muule järeldusele ja välistaksid kahtlused negatiivse mõju avaldumise osas kaitstavale liigile (lk 75), s.o viigerhüljestele. 3.1 Euroopa Liidu ja Eesti õiguse kohaselt saab Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust kahjustavat tegevust lubada vaid alternatiivide puudumisel. See välistab silla rajamise, kuna alternatiivid on olemas tunneli ja praamiliikluse näol. Riigi eriplaneeringus on otstarbetu kaaluda alternatiive, mille elluviimine tulevikus on välistatud. Eelpool selgitatust nähtuvalt puudub alus arvata, et praegu uusi uuringuid ellu viies, keskkonnamõju hinnates, sh loodusdirektiivi 3 artikli 6 lõikele 3 vastavat asjakohasthindamist tehes, oleks võimalik jõuda varasemast erinevate järeldusteni. Toonased uuringute andmed on küll vananenud, aga sild kui objekt on endiselt ohuteguriks nii lindude kui ka viigerhüljeste jaoks. Seetõttu leiame, et Vabariigi Valitsusel ei ole endiselt võimalik, tulenevalt keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimis- süsteemi seaduse (KeHJS) § 45 lg-st 2 ning selle aluseks olevast Euroopa Liidu õigusest teha strateegilist valikut mõne sillavariandi kasuks. Täpsem õiguslik põhjendus on leitav punktis 2.2 viidatud märgukirjast. 3.2. Ka Riigikohus on teinud mitu otsust, mis toovad esile Natura 2000 võrgustiku alade väärtuste säilimise tähtsuse. 19.5.2020 otsusega 4 tühistas Riigikohus osaliselt Rail Balticu raudteetrassi asukohavaliku Pärnu maakonnaplaneeringu, põhjuseks ebapiisav Natura hindamine (st ebapiisav hindamine loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 tähenduses). Oma otsuses rõhutas Riigikohus, et juba pelgalt kahtluse korral, et projekt võib kahjustada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke, tuleb teha teaduslikel tõenditel põhinev ja põhjalik Natura hindamine. 8.8.2018 tühistas Riigikohus 5 Hiiu mereplaneeringu kehtestamise korralduse tuuleenergia tootmise alade osas, põhjenduseks taas kord vajalike uuringute tegemata jätmine, keskkonnamõju ebapiisav hindamine ja Natura 2000 võrgustikule alale avalduvate mõjude hindamata jätmine. 3.3. Käesoleval juhul, st mandri ja Muhu saare vahelise püsiühenduse kavandamisel on teadusuuringud ja keskkonnamõju hindamine juba tehtud ning jõutud nende põhjal järeldusele, et olulise negatiivse mõju avaldumist ei ole sillavariantide puhul võimalik välistada. Nagu eelpool väljendasime, puudub alus arvata, et uue hindamise tulemused võiksid varasemast erineda. Tuginedes eeltoodule, palume 18. juunil 2020 algatatud riigi eriplaneeringu planeerimisseaduse (PlanS) § 29 lg 1 p-i 1 alusel praegusel kujul lõpetada. 3 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 4 RKHKo 19.5.2020, 3-18-529/137 5 RKHKo 8.8.2018, 3-16-1472/92 Lugupidamisega /allkirjastanud kodanikuühenduste esindajad/
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel