Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. september 2020
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
03.09.2020 nr 176
Kuivati ja Raasiku kinnisasjade osaline
sundvõõrandamine Rail Baltic raudtee projekti
elluviimiseks
Kinnisasja omandamise menetlus viiakse läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse
(edaspidi KAHOS) § 3 lõike 1 punkti 3, § 4 lõike 1 punkti 7, § 6 lõike 3 ja § 29 lõike 1 alusel.
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Riigihalduse ministri 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43 kehtestati Rapla maakonnaplaneering
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Raudtee taristu ja teenindusrajatiste
asukoht ja raudtee maavajadus on täpsustatud raudtee eelprojektiga.
Rapla maakonnas Kehtna vallas Kärpla külas paikneva kinnistu (registriosa nr 3274050) koosseisu
kuuluv Kuivati katastriüksus (katastritunnus 29202:005:0006, edaspidi Kuivati kinnisasi) ja
kinnistu (registriosa nr 950037) koosseisu kuuluv Raasiku katastriüksus (katastritunnus
29202:005:0942, edaspidi Raasiku kinnisasi) jäävad raudtee eelprojekti kohaselt osaliselt Rail
Baltic raudtee ja teenindusrajatiste alale. AmEst Haldus OÜ (registrikood 12754916) on kantud
kinnistusraamatusse Kuivati kinnisasja omanikuna 26.12.2016 ja Raasiku kinnisasja omanikuna
08.07.2015. AmEst Haldus OÜ esindusõigus on äriregistri andmetel juhatuse liikmel Mery Visnul
(isikukood 47611300237).
Kuivati kinnisasja registriosa nr 3274050 IV jakku on kande nr 1 all 30.11.2016 sisse kantud
hüpoteek AS LHV Pank kasuks, kaaskoormatud teiste kinnistutega. Kande nr 2 all on 31.01.2019
sisse kantud hüpoteek AS LHV Pank kasuks, kaaskoormatud teiste kinnistutega. Kande nr 2 all on
01.02.2019 sisse kantud märge, mille kohaselt vastavalt puudutatud isikute kokkuleppele asub
hüpoteek järjekohas eespool Margo Visnu (isikukood 37512050288) kasuks seatud hüpoteegist.
Raasiku kinnisasja registriosa nr 950037 IV jakku on kande nr 2 all 22.12.2014 sisse kantud ja
27.02.2019 muudetud hüpoteek Margo Visnu (isikukood 37512050288) kasuks, kaaskoormatud
teiste kinnistutega. Hüpoteek asub IV jao kandest nr 3 tagapool järgmisel järjekohal. Kande nr 3
all on 30.11.2016 sisse kantud hüpoteek AS LHV Pank kasuks, kaaskoormatud teiste kinnistutega.
Hüpoteek asub IV jao kandest nr 2 eespool. Kande nr 4 all on 31.01.2019 on sisse kantud hüpoteek
AS LHV Pank kasuks, kaaskoormatud teiste kinnistutega. Kande nr 4 all on sisse kantud märge,
mille kohaselt vastavalt puudutatud isikute kokkuleppele asub hüpoteek järjekohas eespool Margo
Visnu (isikukood 37512050288) kasuks seatud hüpoteegist.
Maa-amet teavitas Raasiku ja Kuivati kinnisasjade omanikku 09.04.2019 kirjaga nr 7-21/19/6641
kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlusest. Ühtlasi esitas Maa-amet pakkumuse Kuivati
2
kinnisasjast ca 1,02 ha suuruse äralõike raha eest omandamiseks summas kokku 4682 eurot, mis
sisaldas tasu 3634 eurot ja motivatsioonitasu 1048 eurot ning Raasiku kinnisasjast ca 1,58 ha
suuruse äralõike omandamiseks summas kokku 2730 eurot, mis sisaldas tasu 1682 eurot ja
motivatsioonitasu 1048 eurot. Pakkumusele lisandus kinnisasjade avalikes huvides omandamise
menetluses osalemisega kaasnevate asjaajamise kulude eest täiendav hüvitis 121 eurot
(Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmine brutotunnipalk 16 tunni eest).
Omandatavate kinnisasjade osade väärtuse määras Maa-amet KAHOS § 12 lõike 2 alusel, lähtudes
kasvava metsa inventeerimise andmetest ja looduskaitseseaduse alusel Vabariigi Valitsuse
08.07.2004 määrusega nr 242 "Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt
omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala
kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse
määramise kord ja alused" kinnitatud metoodikast.
AmEst Haldus OÜ teavitas 17.04.2019 kirjaga, et ei nõustu pakkumusega. Täiendavalt leidis
AmEst Haldus OÜ 07.05.2019 kirjas nr 1-20190805, et kinnistud muutuvad tervikuna
väärtusetumaks, kuna metsamajandamine üle kavandatava raudteetammi muutub praktiliselt
võimatuks ja majanduslikult mõttetuks. Samuti on omanik seisukohal, et pakkumuses toodud tasu
on ebaõiglaselt väike, näiteks on Raasiku katastriüksuse koondaktist jäänud välja üksusel paikneva
noorendiku väärtus, alles jääva kinnisasja väärtuse vähenemine jne. Arvestatud ei ole ka
hüpoteegipidajate ja koostööpartnerite õigustega ning antud õigustega seotud asjaajamisega
kaasnevate väljaminekutega. AmEst Haldus OÜ märkis kirjas, et pakkumuse tegijal on võimalik
kaaluda alternatiive, nagu kinnisasja vahetamist ja/või äärmisel juhul kinnisasja väljaostmist
täiendava motivatsioonitasuga. Ühtlasi teavitas omanik, et IK Konsultatsioonide OÜ-l on
lepingust tulenev kinnisasja omandamise õigus.
Maa-amet selgitas 06.06.2019 kirjas nr 7-21/19/6641-6, et raudtee maaeralduse tõttu tükelduvad
kinnisasjad selliselt, et kinnisasjadest väiksema suurusega osad jäävad ida poole raudteed. Raudtee
maaeralduse väljajagamise järgselt jääks trassist idapoole Kuivati kinnisasjast ca 2,93 ha suurune
osa ning Raasiku kinnisasjast ca 1,59 ha suurune osa. Idapoolsele alale on raudtee eelprojektiga
kavandatud ka juurdepääsutee. Seega on moodustatavad kinnisasjad metsa majandamiseks
piisavalt suured ning jäävad ka pärast äralõigete tegemist otstarbekalt kasutatavaks, eriti arvestades
seda, et kinnistud paiknevad kõrvuti. Samuti selgitas Maa-amet, et asjaajamisega kaasnevad
väljaminekud on KAHOS-e alusel võimalik hüvitada vaid kinnisasja omanikule. Maa-amet
tuvastas noorendiku väärtuse arvutuses vea ning esitas korrigeeritud pakkumuse kinnisasjade
osade omandamiseks riigile rahas makstava tasu eest. Lisaks tegi Maa-amet pakkumuse, viia raha
eest omandamise asemel läbi maakorraldus ning muuta Kuivati ja Raasiku kinnisasja piire riigile
kuuluva Kulli kinnisasjaga (katastritunnus 29202:005:0186), vahetades võrdsete väärtustega
kinnisasjade osasid. Maakorralduse läbiviimisega oleks raudtee alla jääv maa asendatud riigile
kuuluva maaga ja maaomanikule alles jääv Raasiku kinnisasi moodustatud raudteest lääne poole
ning Kuivati kinnisasi tervikuna raudteest ida poole. Seega oleks maakorralduse järgselt raudtee
maaeralduse alla jääv maa asendatud teise maaga ning raudteest idapoole jääva kinnisasja pindala
oleks suurenenud. Mõlemale poole raudteed oleksid jäänud suurema pindalaga majandatavad
kinnisasjad. Lisaks palus Maa-amet edastada IK Konsultatsioonide OÜ-ga sõlmitud lepingu, et
hinnata, kas tegemist on isikuga, kelle nõusolek kinnisasjade osade omandamiseks on vajalik.
AmEst Haldus OÜ teavitas 18.06.2019 kirjaga nr 2-20190805, et ei nõustu korrigeeritud rahalise
pakkumuse ega ka maakorralduse läbiviimisega. Omanik leidis, et pakutud maakorraldus on
sisuliselt ebaõiglane ega arvesta endiselt asjaolu, et kinnistud muutuvad tervikuna väärtusetumaks,
sealhulgas põhjusel, et metsamajandamine üle kavandatava raudteetammi muutub praktiliselt
võimatuks ja majanduslikult mõttetuks. Suuruselt väiksema maaga (ha) asendamine ei muuda
antud asjaolu. Samuti märkis omanik, et pakkumises toodud tasu on ebaõiglaselt väike. AmEst
3
Haldus OÜ selgitas kirjas, et sõlmis 30.05.2019 riigiettevõttega Elering AS isikliku kasutusõiguse
seadmise lepingu elektriõhuliini ehituseks märkimisväärselt teiste tasude (kordades) ja sisuga
(olemasolev ja tulevikus kasvav bioloogiline vara jääb AmEst Haldus OÜ-le ning liini alt saab
metsamajandamiseks läbi liikuda). Lisaks märkis omanik, et tal ei ole õigust esitada IK
Konsultatsioonide OÜ lepingut ning sellest tulenevate võlaõiguslike kohustustega arvestab
omanik iseseisvalt.
Maa-amet teavitas 27.06.2019 kirjaga nr 7-21/19/6641-8 KAHOS § 12 lõike 2 alusel
eksperthinnangute tellimisest 7. taseme vara hindaja kutset omavalt hindajalt, kuna AmEst Haldus
OÜ on vaidlustanud looduskaitseseaduse alusel kinnitatud metoodika põhjal arvutatud
kinnisasjade osade väärtused.
Tuginedes Domus Kinnisvara Vahendus OÜ 02.08.2019 koostatud eksperthinnangutele nr 1481-
19 ja 1482-19 tegi Maa-amet 27.08.2019 kirjaga nr 7-21/19/6641-9 uue pakkumuse omandada:
1) Kuivati kinnisasjast ca 1,02 ha suurune osa summas 7200 eurot, mis sisaldab tasu summas
6000 eurot ning motivatsioonitasu summas 1200 eurot (20% avalikes huvides omandatava
osa väärtusest);
2) Raasiku kinnisasja ca 1,58 ha suuruse osa summas 3967 eurot, mis sisaldab tasu summas
2900 eurot ning motivatsioonitasu summas 1067 eurot (20% avalikes huvides omandatava
osa väärtusest, kuid mitte vähem kui 0,8-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule
eelneva aasta keskmine brutokuupalk).
Pakkumusele lisandus kinnisasjade avalikes huvides omandamise menetluses osalemisega
kaasnevate asjaajamise kulude eest täiendav hüvitis 123 eurot.
AmEst Haldus OÜ teavitas 10.09.2019 kirjas nr 3-20190805, et ei nõustu esitatud pakkumusega,
kuna ei pea seda õiglaseks. AmEst Haldus OÜ kirjutas, et 30.05.2019 riigiettevõttega Elering AS
sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu kohaselt oli ühekordne tasu isikliku
kasutusõiguse seadmise eest 9982,03 eurot/ha ning metsamaterjal jäi omanikule ning et soovib
maa omandamisel samaväärset pakkumust.
Maa-amet selgitas 17.10.2019 kirjas nr 7-21/19/6641-11, et väärtuse määramisel saab lähtuda
seaduses sätestatud alustest ning vastavalt KAHOS § 12 lõikele 2 tellitakse vajaduse korral
kinnisasja väärtuse määramiseks hindamine kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse
kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse. Raasiku ja Kuivati kinnisasja kohta on Domus
Kinnisvara Vahendus OÜ poolt 02.08.2019 koostatud eksperthinnangud nr 1481-19 ja nr 1482-19,
mille alusel tehti pakkumus AmEst Haldus OÜ-le. Lisaks kinnisasjade tasule võimaldab KAHOS
pakkuda täiendavat hüvitist kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppele jõudmise eest ning
asjaajamisega kaasnevate kulude eest, mida sisaldas ka saadetud pakkumus. Seega eraldi
täiendavat tasu lisaks eeltoodule ei ole võimalik määrata.
Kuivõrd kinnisasjade omanik rõhutas korduvates vastuväidetes, et kinnistud muutuvad äralõike
tõttu tervikuna väärtusetumaks, sealhulgas põhjusel, et metsamajandamine üle kavandatava
raudteetammi muutub praktiliselt võimatuks ja majanduslikult ebaotstarbekaks, siis tegi Maa-amet
kinnisasjade tükeldumise vältimiseks uue ettepaneku maakorralduse läbiviimiseks selliselt, et
Raasiku ja Kuivati kinnisasjade raudtee maaeralduse alla jäävad osad ja raudteest ida poole jäävad
väiksemad osad oleks tervikuna moodustatud raudteest lääne poole ning maakasutuse tükeldumist
ei oleks tekkinud. Maakorraldust pakuti riigile kuuluva Kulli kinnisasjaga (29202:005:0186) ning
riigi poolt omandatavate Põhja-Värava (29202:005:1140) ja Lõuna-Värava (29202:005:0013)
kinnisasjade osadega. Kinnisasjade osade vahetamist pakuti vastavalt väärtustele.
AmEst Haldus OÜ teavitas 29.10.2019 kirjaga nr 4-20190805, et ei ole nimetatud pakkumusega
nõus. AmEst Haldus OÜ tegi ettepaneku kaaluda kinnisasja väljaostmist täiendava
4
(motivatsiooni)tasuga, mis on võrdeline Elering AS-i võrdlustehingust tuleneva tasuga kinnistu(te)
tervikpindala (või osalise võõrandamisega) kohta ja mis arvestab lisaks metsamaterjali väärtust.
Maa-amet korraldas 21.11.2019 Rapla Vallavalitsuses kohtumise maaomanikuga, et arutada
esitatud vastuväidete sisu ja selgitada riigipoolseid võimalusi. Kohtumisel ühisele arusaamisele ei
jõutud.
Maa-amet selgitas 02.01.2020 kirjas nr 7-21/19/6641-14 veel kord, et motivatsioonitasu suurust ei
ole võimalik määrata kaalutlusotsusega. Motivatsioonitasu maksmine on reguleeritud KAHOS §
15 lõikes 3. Samuti selgitas Maa-amet, et omandamise menetluses ei ole väärtuse määramisel
võimalik kasutada analoogiat Elering AS tehinguga, kuna 04.12.2019 Maa-ametis toimunud
kohtumisel Elering AS esindajatega selgus, et võrguettevõte ei pea isikliku kasutusõiguse lepingu
sõlmimisel lähtuma KAHOS-es sätestatud põhimõtetest ega hindamise regulatsioonist ning
äriühing on tegutsenud asutuse siseste põhimõtete kohaselt. Piiratud asjaõiguse tasu määramisel
ei ole kaasatud kutselist hindajat. Maa-amet selgitas 02.01.2020 kirjas nr 7-21/19/6641-14 veel, et
on omandamise menetluses lähtunud KAHOS-es sätestatud hindamise põhimõtetest ning tellinud
hindamise Domus Kinnisvara Vahendus OÜ-lt, kelle teostatud hindamine põhineb turuanalüüsil.
Hindaja on analüüsinud hinnatavate äralõigete olemust ning tuvastanud koos metsaeksperdiga
omandatavate maade väärtused. Arvestatud on kasvava metsaga, mis reaalselt hinnatavatel
objektidel kasvab ning metsamaa hind on määratud võrdlusmeetodil lähtuvalt turutehingutest.
Hindamisel on analüüsitud kaasnevaid mõjusid. Kuna 21.11.2019 toimunud koosolekul avaldas
AmEst Haldus OÜ, et ei nõustu Domus Kinnisvara Vahendus OÜ poolt 02.08.2019 koostatud
eksperthinnangutes nr 1481-19 ja nr 1482-19 toodud maa väärtusega, pöördus Maa-amet selgituste
saamiseks kutselise hindaja poole. Domus Kinnisvara Vahendus OÜ täiendas eksperthinnanguid
põhjendustega ning korrigeeris hindamistulemust maa hinna osas. 12.12.2019 koostatud ja kirjale
lisatud korrigeeritud eksperthinnangute nr 1481-19T ja nr 1482-19T kohaselt on Kuivati kinnisasja
ca 1,02 ha suuruse osa hüvitusväärtus 6200 eurot ja Raasiku kinnisasja ca 1,58 ha suuruse osa
hüvitusväärtus 3200 eurot.
Lisaks selgitas Maa-amet samas kirjas, et kinnisasja omanik võib vastavalt KAHOS § 26 lõikele 7
määratud tasuga mittenõustumisel teha võrdlevale hindamisaruandele tuginedes omapoolse
ettepaneku, tellides ise KAHOS § 12 lõike 2 alusel hindamise.
Maa-amet palus 02.01.2020 kirjas nr 7-21/19/6641-14 teha valik kolme alternatiivse pakkumuse
vahel:
1. Kinnisasjade osade omandamiseks rahas makstava tasu eest:
1.1 Kuivati kinnisasja ca 1,02 ha suuruse osa omandamiseks riigile summas 7440 eurot, mis
sisaldab tasu summas 6200 eurot ning motivatsioonitasu summas 1240 eurot;
1.2 Raasiku kinnisasja ca 1,58 ha suuruse osa omandamiseks riigile summas 4308 eurot,
mis sisaldab tasu summas 3200 eurot ning motivatsioonitasu summas 1108 eurot.
Pakkumusele lisandus hüvitis kinnisasjade avalikes huvides omandamise menetluses osalemise
eest, mis pakkumuse tegemise hetkel oli 128 eurot.
2. Kinnisasjade piiride muutmiseks ja kinnisasjade osade vahetamiseks vastavalt 17.10.2019
kirjaga nr 7-21/19/6641-11 tehtud ettepanekule.
3. Kuivati kinnisasja ca 1,02 ha ja Raasiku kinnisasja ca 1,58 ha suuruse osa vahetamiseks
riigile kuuluva Rapla maakonnas Kehtna vallas Kärpla külas paikneva Taga-Mäe kinnisasja
(katastritunnus 29201:001:0365) idapoolse ca 2,38 ha suuruse osaga.
AmEst Haldus OÜ tegi 28.01.2020 kirjaga nr 5-20190805 Maa-ametile ettepaneku kaaluda
kinnisasjade väljaostmist täiendava tasuga või pakkuda vahetuseks Rapla maakonnas Rapla vallas
Rapla linnas paikneva Liinimetsa (katastritunnus 66801:001:1026, sihtotstarve sihtotstarbeta maa)
ja Hõreda külas paikneva Piiri (katastritunnus 66801:001:0187, sihtotstarve maatulundusmaa)
5
katastriüksusi.
Maa-amet teavitas 10.03.2020 kirjaga nr 7-21/19/6641-16, et on valmis kaaluma Piiri kinnisasjast
Kuivati ja Raasiku kinnisasjadest tehtavate äralõigete väärtusele vastava vahetusmaa
moodustamist ning palus hindamistoimingu korraldamiseks AmEst Haldus OÜ eelnevat kinnitust
selle kohta, et omanik nõustub menetlust jätkama Raasiku ja Kuivati kinnisasjadest tehtavate
äralõigetega.
AmEst Haldus OÜ teavitas 20.03.2020 kirjas nr 6-20190805, et ei ole pakkumusega nõus ning
jääb senise lähenemise juurde. AmEst Haldus OÜ on nõus vahetamismenetluseks kinnistute kui
tervikutega, mitte äralõigetega.
AmEst Haldus OÜ nõuab kinnistute tervikuna vahetamist, kuid menetluse läbiviija hinnangul ei
ole see põhjendatud. Vastavalt KAHOS § 10 lõikele 1, kui omandatakse vaid kinnisasja osa ja
kinnisasi seetõttu tükeldatakse või kaotab väärtust selliselt, et selle ühte või mitut osa ei saa enam
otstarbekalt kasutada, on kinnisasja omanikul õigus nõuda kogu kinnisasja või selle osa
omandamist või maakorralduse läbiviimist, kui see on võimalik. Kuivati ja Raasiku kinnisasjad on
metsamajanduslikus kasutuses olevad kinnisasjad ning raudtee maaeraldusest alles jäävad
kinnistute osad on piisavalt suured otstarbekaks majandamiseks. 10,29 ha suurusest Kuivati
kinnisasjast tehakse ca 1,02 ha suurune äralõige ning 12,07 ha suurusest Raasiku kinnisasjast
ca 1,58 ha suurune äralõige. Raudtee maaeraldusest jääb ida poole Kuivati kinnisasjast ca 2,94 ha
ning Raasiku kinnisasjast ca 1,63 ha osa. Raudtee maaeraldusest lääne poole jääb Kuivati
kinnisasjast ca 6,33 ha ning Raasiku kinnisasjast ca 8,86 ha osa. Seega on alles jäävad kinnisasjade
osad ka iseseisvalt otstarbekalt kasutatavad ning kõrvuti moodustavad need raudteest ida pool 4,57
ha suuruse ja lääne pool 15,19 ha suuruse majandusüksuse. Nimetatud kinnisasjade terviklikkuse
tagamiseks on pakutud maakorralduse läbiviimist, mille järgselt ei oleks kinnisasjad tükeldunud,
aga kinnisasja omanik sellega ei nõustu.
Maa-amet selgitas veelkord 25.05.2020 saadetud kirjas nr 7-21/19/6641-18 riigi võimalusi
omandamise menetluse läbiviimisel ning edastas kirja lisana sundvõõrandamise otsuse eelnõu,
mille kohta palus esitada arvamus kirjalikult kuu aja jooksul kirja kättesaamisest arvates.
AmEst Haldus OÜ teavitas 23.06.2020 kirjaga nr 7-20190805, et on käskkirja eelnõu kätte saanud
ja tutvunud. AmEst Haldus OÜ hinnangul on Maa-ameti seadusest tuleneva kohustuse eesmärk
maksta maaomanikule õiglast ja kohest hüvitist täitmata. Samuti leiab AmEst Haldus OÜ, et Maa-
amet ei ole menetlust läbi viies käitunud pädevalt. Lisaks heidetakse ette, et maaomanikke ei ole
koheldud võrdselt, et diskretsiooni teostamisel on väljutud teokoosseisust, seaduse eesmärgist ja
mõttest, et menetlust ei ole viidud läbi kolme kuu jooksul ja et sisulist ärakuulamist ei ole
toimunud.
Maa-amet ei nõustunud esitatud etteheidetega ning on seisukohal, et kinnisasja avalikes huvides
omandamise menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, esitatud on omandamise kokkuleppe
saavutamiseks alternatiivseid pakkumusi menetluse läbiviija võimaluste piires ja kinnisasja
omaniku vastuväited on ära kuulatud. Põhjendatud ulatuses on vastuväiteid arvestatud ning
pakkumusi korrigeeritud. Pakkumuste tegemisel on lähtutud võrdse kohtlemise põhimõttest ning
Maa-amet ei ole menetluse kestel väljunud teokoosseisust, seaduse eesmärgist ja mõttest.
Maaomanikule on antud selgitusi nii kirjalikult kui ka suuliselt ja antud võimalus iga pakkumuse
kohta kujundada arvamus. Seega on menetlusosalise vastuväited põhjendamatud.
Läbirääkimised on kestnud kauem kui aasta, sest menetluse läbiviija on otsinud erinevaid
võimalusi lahendada omandamine kokkuleppe teel. Vaatamata alternatiivsetele pakkumustele ei
ole maaomanikuga olnud võimalik kokkulepet saavutada. Tulenevalt KAHOS §-st 27 lõikest 5,
6
kui kinnisasja omanik ei esita pakkumuse kohta nõusolekut, otsustab kinnisasja omandaja
sundvõõrandamise.
AmEst Haldus OÜ-le kuuluvast Kuivati kinnisasjast (registriosa nr 3274050) sundvõõrandatakse
välja jagatav ca 1,02 ha suurune, moodustatav Rapla-Pärnu raudtee 538 kinnisasi, tasuga 6200
eurot ja Raasiku kinnisasjast (registriosa nr 950037) sundvõõrandatakse välja jagatav ca 1,58 ha
suurune, moodustatav Rapla-Pärnu raudtee 537 kinnisasi, tasuga 3200 eurot. Kinnisasja omanikule
makstakse menetluses osalemisega kaasneva asjaajamise eest täiendavat hüvitist 134 eurot, mis
vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni
eest. Keskmine brutotunnipalk on 8,37 eurot, mis on arvutatud Statistikaameti poolt avaldatud
tehingule eelneva aasta (juuli 2019 – juuni 2020) keskmiste brutotunnipalkade aritmeetilise
keskmisena. Sundvõõrandamise eest makstavale tasule motivatsioonitasu ei lisandu, kuna seda
kohaldatakse ainult kokkuleppelise omandamise korral.
Maa-amet teavitas AS-i LHV Pank 26.05.2020 kirjaga nr 7-21/19/6641-20 Kuivati ja Raasiku
kinnisasjade omandamise menetluse läbiviimisest ning kavatsusest esitada majandus- ja
taristuministrile eelnõu Kuivati ja Raasiku kinnisasjade osalise sundvõõrandamise otsuse
vastuvõtmiseks. Sundvõõrandamise otsuse eelnõu oli lisatud kirjale. Maa-amet palus anda AS-il
LHV Pank nõusolek Kuivati ja Raasiku kinnisasjade jagamiseks ning kinnisasjadest vastavalt ca
1,02 ha ja ca 1,58 ha suuruste sundvõõrandatavate osade välja jagamisel moodustatavate
kinnisasjade hüpoteegist vabastamiseks. AS LHV Pank esindaja on 27.07.2020 e-kirjaga
teavitanud, et AS-i LHV Pank poolt on olemas valmisolek nimetatud kinnisasjade osade (kokku
2,6 ha) vabastamiseks hüpoteegist.
Maa-amet teavitas Margo Visnut 26.05.2020 kirjaga nr 7-21/19/6641-20 Kuivati ja Raasiku
kinnisasjade omandamise menetluse läbiviimisest ning kavatsusest esitada majandus- ja
taristuministrile eelnõu Kuivati ja Raasiku kinnisasjade osalise sundvõõrandamise otsuse
vastuvõtmiseks. Sundvõõrandamise otsuse eelnõu oli lisatud kirjale. Maa-amet palus anda Margo
Visnul nõusolek Raasiku kinnisasja jagamiseks ning kinnisasja vastavalt ca 1,58 ha suuruse
sundvõõrandatava osa välja jagamisel moodustatava kinnisasja hüpoteegist vabastamiseks. Margo
Visnu on nimetatud kirja kätte saanud 29.07.2020 ning vastamise tähtajaks 30.08.2020 ei ole ta
nõusolekut andnud ega esitanud ka omapoolseid põhjendatud vastuväiteid. Seega puuduvad
andmed selle kohta, kas Raasiku kinnisasja osaline sundvõõrandamine mõjutab hüpoteegipidaja
huve ja õigusi. Margo Visnu on teadlik, et Raasiku kinnisasjast osa sundvõõrandamisel saab
hüpoteek jääda kehtima vaid AmEst Haldus OÜ-le allesjäävas kinnistusregistriosas nr 950037.
Lähtuvalt asjaõigusseaduse § 335 lõikest 3 võib hüpoteegipidaja nõuda kinnisasja omanikult
täiendavat tagatist või võla osalist tasumist ulatuses, milles kinnisasja omanikule on väärtuse
vähenemine hüvitatud, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud omaniku
süüta. Kuivõrd kinnisasja omanikule hüvitatakse kinnisasjast tehtava äralõike väärtus, on
kinnisasja omanikul ja hüpoteegipidajal võimalik sõlmida omavahelisi kokkuleppeid
hüpoteegipidaja õiguste kaitsmiseks. Hüpoteegipidaja nõusoleku puudumine ei takista kinnisasja
osa sundvõõrandamise otsustamist.
Sundvõõrandatavate kinnisasjade eraldamisel uutesse kinnistu registriosadesse ning kinnistamisel
Eesti Vabariigi nimele ei kanta üle olemasolevaid kinnistuid koormavaid hüpoteeke, sest
tulenevalt riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 15 lõikest 3 ei või riigivara olla koormatud
hüpoteegiga. Hüpoteegid jäävad kehtima AmEst Haldus OÜ-le allesjäävates kinnistute
registriosades nr 3274050 ja 950037.
2. ASJAKOHASED ÕIGUSNORMID
7
KAHOS § 2 lõike 1 kohaselt on kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas
sundvõõrandamine (edaspidi kinnisasja omandamine), kinnisasja omandamine üldistes huvides
õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga (edaspidi
kokkuleppemenetlus) või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata.
KAHOS § 3 lõike 1 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutav minister riigi huvi korral
kinnisasja sundvõõrandamise.
KAHOS § 4 lõike 1 punkt 7 kohaselt on kinnisasja lubatud omandada riigitee, kohaliku tee, avaliku
raudtee taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks. Käesoleval juhul on
kinnisasjade osade sundvõõrandamine vajalik Rail Baltic raudtee ja teenindusrajatiste ehitamiseks
avalikes huvides.
KAHOS § 6 lõike 3 kohaselt võib menetluse läbiviija riigi huvi korral olla Maa-amet.
KAHOS § 26 lõike 2 kohaselt teeb menetluse läbiviija kinnisasja omanikule kirjaliku pakkumuse,
määrates talle tähtaja pakkumusega nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks.
KAHOS § 27 lõike 5 kohaselt, kui kinnisasja omanik ei esita KAHOS § 26 lõike 2 alusel määratud
tähtajaks pakkumuse kohta nõusolekut, otsustab kinnisasja omandaja sundvõõrandamise.
KAHOS § 30 lõike 1 kohaselt makstakse tasu ja täiendav hüvitis viivitamata pärast
sundvõõrandamise otsuse tegemist kinnisasja omanikule välja tema esitatud arvelduskontole.
KAHOS § 31 lõike 1 kohaselt võetakse sundvõõrandatava kinnisasja valdus üle pärast tasu ja
hüvitise maksmist sundvõõrandamise otsuses valduse vabatahtlikuks üleandmiseks määratud
tähtaja jooksul.
RVS § 15 lõike 3 kohaselt ei või riigivara koormata pandiga.
Tulenevalt KAHOS § 35 lõikest 1 teeb kinnistusosakond kinnisasja sundvõõrandamise korral
pärast tasu ja täiendava hüvitise välja maksmist menetluse läbiviija avalduse alusel kanded
kinnisasja omandajale ülekandmise ning piiratud asjaõiguse või märke kustutamise kohta.
RVS § 7 lõike 1 kohaselt loetakse riigi omandatav vara selle riigivara valitseja valitsemisele
kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või
kohustatud selle vastu võtma.
3. OTSUS
Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes KAHOS § 3 lõike 1 punktile 3, § 4 lõike 1 punktile 7, § 6 lõikele
3, § 29 lõikele 1, § 30 lõikele 1 ning § 31 lõikele 1, otsustan:
3.1. Sundvõõrandada Eesti Vabariigile Rail Baltic raudteetaristu ehitamiseks ja
teenindamiseks:
3.1.1. AmEst Haldus OÜ-le kuuluvast Rapla maakonnas Kehtna vallas Kärpla külas
paiknevast Kuivati kinnisasjast (registriosa nr 3274050) välja jagatav ja eraldi
kinnisasjaks moodustatav Rapla-Pärnu raudtee 538 kinnisasi, pindalaga ca 1,02
ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100% ning
3.1.2. AmEst Haldus OÜ-le kuuluvast Rapla maakonnas Kehtna vallas Kärpla külas
paiknevast Raasiku kinnisasjast (registriosa nr 950037) välja jagatav ja eraldi
kinnisasjaks moodustatav Rapla-Pärnu raudtee 537 kinnisasi, pindalaga ca 1,58
ha sihtotstarve maatulundusmaa 100%.
8
3.2. Sundvõõrandamisel maksta kinnisasjade omanikule AmEst Haldus OÜ-le (registrikood
12754916) alljärgnevad tasud:
3.2.1. Rapla-Pärnu raudtee 538 kinnisasja eest 6200 eurot;
3.2.2. Rapla-Pärnu raudtee 537 kinnisasja eest 3200 eurot;
3.2.3. Täiendav hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest 134 eurot.
3.3. Tasu ja täiendav hüvitis kogusummas 9534 eurot maksta viivitamata pärast
sundvõõrandamise otsuse tegemist kinnisasja omaniku esitatud arvelduskontole
EE667700771002963296 LHV Pangas.
3.4. Kustutada sundvõõrandatavalt Rapla-Pärnu raudtee 538 kinnisasjalt AS LHV Pank kasuks
seatud hüpoteegid.
3.5. Kustutada sundvõõrandatavalt Rapla-Pärnu raudtee 537 kinnisasjalt Margo Visnu ja AS
LHV Pank kasuks seatud hüpoteegid.
3.6. Kinnisasjade omanikul on valduse vabatahtlikuks üleandmiseks 30 päeva alates käesoleva
otsuse kättesaamisest.
3.7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarveosakonnal korraldada tasu ja
täiendava hüvitise asjaajamisega kaasnevate kulude eest tasumine.
3.8. Maa-ametil korraldada pärast tasu ja täiendava hüvitise välja maksmist ja
sundvõõrandatavate kinnisasjade moodustamist nende kandmine eraldi
kinnistusregistriosadesse ning kinnistamine Eesti Vabariigi nimele, registreerimine riigi
kinnisvararegistris ja kinnisasjade valduse ülevõtmine.
VAIDLUSTAMISVIIDE
Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s
46 sätestatud tähtaja jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister