dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus määruse muutmise eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. september 2020
Viit
2-1/20-0331/5125
Registreeritud
2. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0331
Vastutaja
Liisi Moks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎1.09.2020_5.1-1_64-3_MKM_3,6 GHz konkurss.asice191 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Hr Raul Siem Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 18.08.2020 nr 2-1/20-0331/5125 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 1.09.2020 nr 5.1-1/64-3 Arvamus määruse muutmise eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liit (edaspidi: ITL) analüüsis Teie poolt arvamuse avaldamiseks esitatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ (edaspidi: määrus) muutmise eelnõud (edaspidi: eelnõu). Esitame eelnõu kohta järgmised ettepanekud ja osundame eelnõus sisalduvatele olulistele probleemidele. 1. ITL-i hinnangul ei lahenda uus eelnõu turuosaliste kõige olulisemad murekohti, millele on korduvalt tähelepanu juhitud, sh 2020. a suvel toimunud konsultatsioonide käigus: 1.1. ITL toetab konkurentsi sideturul, kuid eelnõus välja pakutud lahendus ei soodusta ega erguta konkurentsi sideturul, vaid kahjustab Eesti tarbijate ja ettevõtete huve. Oleme nimetatud probleemidele varasemalt oma kirjades ja juunikuus toimunud konsultatsiooni käigus tähelepanu juhtinud. 1.2. Nelja sagedusloaga oksjoni puhul on äärmiselt suur tõenäosus järelturuks, mis tähendab, et valitud oksjoni formaat tekitab riigile kahju. Neljanda sagedusloa võimalikust edasimüümisest saadav tulu võiks ja peaks jääma riigile, aga praeguse mudeli kohaselt see nii ei oleks. 1.3. Nii meie poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas 12.06.2020 nr. 5.1-64-1 kui ka läbi 2020.a suve kestnud konsultatsioonidel on arutatud vajadust sagedusala ümberkorraldusega (refarming) seonduvat selgemaks kirjutada. Määruse tekstist tulenevalt on refarminguks kaks võimalust: (i) TTJA ühepoolne otsus peale vajalike koordinatsioonilepete sõlmimist, (ii) refarming kõigi 3410-3800 MHz sageduslubade omanike ühisel avaldusel. 2 Refarmingu läbiviimist tuleks täiendavalt analüüsida, seda sideettevõtetega veel konsulteerida ja määruses täpsustada selle läbiviimise erinevaid aluseid ning võimalusi. 2. Juhuks, kui siiski tekib olukord, kus oksjonile kvalifitseerub vaid kolm pakkujat, teeme ettepaneku mitte kasutada ebaselgelt reguleeritud täiendavat enampakkumist neljanda loa sagedusressursile. ITL-i ettepanek on sätestada määruses kaks erinevat enampakkumise mudelit järgmiselt: 2.1. Juhuks kui sageduskonkursil osalemiseks on üles näidanud huvi ja kvalifitseeritud kuni kolm sideettevõtet: ➢ Sellel juhul kasutatakse täna kehtiva määrusega sätestatud sageduskonkursi mudelit, kus oksjonile pannakse kolm sagedusluba. 2.2. Juhuks kui sageduskonkursil osalemiseks on üles näidanud huvi ja kvalifitseeritud neli või rohkem sideettevõtet: ➢ Sellisel juhul kasutatakse mudelit, kus oksjonile pannakse neli või enam sagedusluba. 3. Lisaks eeltoodule sisaldab eelnõu ebaselgust ja umbmäärasust, mille osas toome välja järgmised peamised kitsaskohad ning esitame oma ettepanekud: 3.1. Teeme ettepaneku muuta eelnõu punktiga 4 määruse § 7 lõike 2 punkti 6 sõnastust sätestades selles kohustuse paigaldada kogu riigis 100 tugijaama, mitte täpsustades seda, et vähemalt kümnesse maakonda tuleb paigaldada 10 tugijaama. Lähtudes asustustiheduse märkimisväärsest erinevusest Eesti maakondades, leiame, et mõistlik on jätta sideettevõtetele paindlikkus oma sidevõrgu planeerimisel. Lisaks palume täpsustada tugijaama mõistet, viidates, et tegemist peab olema 5G võrku teenindava tugijaamaga. 3.2. Eelnõu punktiga 4 määruse § 7 lõikesse 2 lisatav punkt 6 seab kohustuse ehitada 100 tugijaama välja ühe aasta jooksul. Juhime tähelepanu, et hetkel elektroonilise side seaduse § 87 lõigete 21 ja 22 alusel väljatöötatavad kohustused, kas teavitada või taotleda luba sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutamiseks, võivad pikendada võrgu arenduse protsesse kuni 6 kuud (või siis üldse peatada teatud planeeritud tehnoloogia kasutamise). Palume eelnõus võtta arvesse antud regulatsiooni mõjusid ja pikendada tähtaega. 3.3. Teeme ettepaneku täiendada määruse §-i 6 „Osalejale esitatavad nõuded“ uue punktiga, mis sätestab osalejale nõude omada elektroonilise side teenuste osutamise käivet eelneval kalendriaastal mahus, mis annaks kindluse selles, et antud ettevõte on suudab 5G sidevõrgu nõutud mahus välja ehitada. Meie hinnangul on selline käibenõue konkurentsi soodustav, sest näitab ettevõtete tegelikku suutlikkust väljaantav sagedusala reaalselt kasutusele võtta ja tarbijatele teenust osutada. ITL hinnangul ulatuvad 5G võrgu rajamiseks vajalikud esmased investeeringud kümnetesse miljonitesse. 3 3.4. Teeme ettepaneku korraldada sageduslubade oksjon (ja juhul kui see siiski otsustatakse sätestada ka võimalik täiendav oksjon) mitte järjestikusena, vaid kõigile lubadele üheaegsena. Samuti leiame, et e-kirjaga pakkumiste esitamise asemel tuleb enampakkumise korraldamiseks kasutada kaasaegset elektroonilist platvormi. Samas rõhutame, et sellise platvormi puudumine ei saa olla samaaegse oksjoniläbiviimise takistuseks - samaaegse oksjoni läbi viimine on teostatav ka vastavat elektroonilist platvormi või tarkvara kasutamata. Sellise platvormi olemasolu on suund, kuhu meie kaasaegsel e- riigil tuleb tulevikku vaadates liikuda. 3.5. Seletuskirja punkti 5 kommentaarina kinnitame, et ITL toetab igal juhul Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti toetamist vähemalt 200 000 euro ulatuses järelevalve teostamiseks vajalike seadmete soetamise eesmärgil. 3.6. Eelnõus sisalduv enampakkumise läbiviimise protsess sisaldab hulgaliselt hinnangulisi tõenäosusi ja jätab meelevaldselt reguleerimata olukorrad, mis enampakkumise korraldamise puhul on justkui ebatõenäolised tekkima. ITL-i seisukoht on, et enampakkumise protsessile ei ole võimalik ette kirjutada tõenäolisi lahendeid, vastupidi - õigusloome peab looma selged raamid, mis arvestavad erinevate stsenaariumitega. Samas mõistame, et määruses väga detailidesse minemine on ebaotstarbekas. Sellest tulenevalt on ITL teinud ettepaneku läheneda kahe konkreetse stsenaariumiga: (i) olukord, kus osaleb kuni kolm ettevõtet; (ii) olukord, kus osaleb 4 või enam ettevõtet (vt punkt 2). ITL-i ettepaneku selgitamiseks toome välja mõned eelnõus sätestatud potentsiaalsed tulevikuvaidluste allikad: - Hetkel kehtiva sõnastuse järgi on ainult ühe osaleja kvalifitseerumisel vastavalt osalejal võimalik valida sageduslubade I-IV vahel (määruse § 9 lg 6 , § 10 lg 1). Tagatud peaks olema võimalus sellel osalejal saada ka nn potentsiaalselt täiendavale enampakkumisele läinud plokkidest sobivaim (eelnõu punktiga 6 määrusesse lisatav § 101 ). - Kuidas korraldatakse täiendav enampakkumine juhul, kui kvalifitseerunud osalejaid on kaks? - Kuidas korraldatakse sagedusala ümberjaotus, kui sagedusplokkide võitjaid on kolm, kuid täiendaval enampakkumisel soovib neist osaleda vaid üks või kaks? - Eelnõus eeldatakse, et just sagedusluba IV on n.ö. üle jääv plokk, millele korraldatakse täiendav enampakkumine. Tegelikkuses on võimalikud ka variandid, et üle jääb sagedusplokk I, II või III. Siin on ebaselge, kuidas sellisel juhul enampakkumine korraldatakse ja refarming läbi viiakse. Ülaltoodud olukordi ei oleks vaja määruses lahti kirjutada, kui kasutada sellist lähenemist nagu oleme välja toonud oma ettepanekus käesoleva kirja punktis 2. 4 3.7. Määruse § 9 lg 5 sõnastusest pole üheselt mõistetav, kas kvalifitseerumise otsus saadetakse vaid konkreetsele kvalifitseerunule või saavad kõik kvalifitseerunud osalejad juba enne enampakkumise läbi viimist teada ka teiste enampakkumisel osalevate ettevõtete nimed. Palume sarnaselt määruse § 12 lõikega 3 sätestada, et kvalifitseerunud osalejate kohane protokoll avalikustatakse kõigile konkursil osalejatele. 3.8. Määruse § 12 lg 4 – palume lisada ka täiendava enampakkumise järel kujunenud objektide avalikustamine. 3.9. Eelnõu punktiga 11 määrusesse lisatav § 13 lg 3 – palume sätestada see, alates millisest hetkest algab vastava tähtaja kulgemine. 3.10. Eelnõu punktiga 11 määrusesse lisatavad § 13 lg 3 ja 4 – palume 30 päeva asendada vähemalt 60 päevaga. Sideettevõtjad on lähtuvalt õiguskindluse põhimõttest arvestanud ja teinud strateegilisi plaane lähtuvalt 2019.a kehtima hakanud määrusest. Plaanitav muudatus muudab seni kehtinud korda põhimõtteliselt, sellest on tingitud ka pikema tähtaja vajadus. 3.11. Eelnõu sisaldab hulgaliselt viiteid elektroonilise side seadusele. Arvestades, et vastavat seadust plaanitakse juba 2020.a sügistalvel ulatuslikult muuta ja pole teada, millal konkurss toimub, palume nende muudatustega arvestada. Soovime Teiega kohtuda selleks, et meie ettepanekuid põhjalikumalt selgitada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Saatja: Heleri Vahemäe <[email protected]> Saadetud: 01.09.2020 17:02 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Arvamus määruse muutmise eelnõu kohta Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 1.09.2020 kirja nr 5.1-1/64-3 „Arvamus määruse muutmise eelnõu kohta. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Juhiabi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel