Hr Raul Siem
Väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie: 18.08.2020 nr 2-1/20-0331/5125
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 1.09.2020 nr 5.1-1/64-3
Arvamus määruse muutmise eelnõu kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liit (edaspidi: ITL) analüüsis Teie poolt
arvamuse avaldamiseks esitatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari
2019. a määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks
maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks
sagedusalas 3410–3800 MHz“ (edaspidi: määrus) muutmise eelnõud (edaspidi:
eelnõu).
Esitame eelnõu kohta järgmised ettepanekud ja osundame eelnõus sisalduvatele
olulistele probleemidele.
1. ITL-i hinnangul ei lahenda uus eelnõu turuosaliste kõige olulisemad
murekohti, millele on korduvalt tähelepanu juhitud, sh 2020. a suvel
toimunud konsultatsioonide käigus:
1.1. ITL toetab konkurentsi sideturul, kuid eelnõus välja pakutud lahendus ei
soodusta ega erguta konkurentsi sideturul, vaid kahjustab Eesti tarbijate ja
ettevõtete huve. Oleme nimetatud probleemidele varasemalt oma kirjades ja
juunikuus toimunud konsultatsiooni käigus tähelepanu juhtinud.
1.2. Nelja sagedusloaga oksjoni puhul on äärmiselt suur tõenäosus järelturuks,
mis tähendab, et valitud oksjoni formaat tekitab riigile kahju. Neljanda
sagedusloa võimalikust edasimüümisest saadav tulu võiks ja peaks jääma
riigile, aga praeguse mudeli kohaselt see nii ei oleks.
1.3. Nii meie poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas
12.06.2020 nr. 5.1-64-1 kui ka läbi 2020.a suve kestnud konsultatsioonidel on
arutatud vajadust sagedusala ümberkorraldusega (refarming) seonduvat
selgemaks kirjutada. Määruse tekstist tulenevalt on refarminguks kaks
võimalust: (i) TTJA ühepoolne otsus peale vajalike koordinatsioonilepete
sõlmimist, (ii) refarming kõigi 3410-3800 MHz sageduslubade omanike ühisel
avaldusel.
2
Refarmingu läbiviimist tuleks täiendavalt analüüsida, seda sideettevõtetega
veel konsulteerida ja määruses täpsustada selle läbiviimise erinevaid aluseid
ning võimalusi.
2. Juhuks, kui siiski tekib olukord, kus oksjonile kvalifitseerub vaid kolm
pakkujat, teeme ettepaneku mitte kasutada ebaselgelt reguleeritud
täiendavat enampakkumist neljanda loa sagedusressursile. ITL-i ettepanek
on sätestada määruses kaks erinevat enampakkumise mudelit järgmiselt:
2.1. Juhuks kui sageduskonkursil osalemiseks on üles näidanud huvi ja
kvalifitseeritud kuni kolm sideettevõtet:
➢ Sellel juhul kasutatakse täna kehtiva määrusega sätestatud
sageduskonkursi mudelit, kus oksjonile pannakse kolm sagedusluba.
2.2. Juhuks kui sageduskonkursil osalemiseks on üles näidanud huvi ja
kvalifitseeritud neli või rohkem sideettevõtet:
➢ Sellisel juhul kasutatakse mudelit, kus oksjonile pannakse neli või enam
sagedusluba.
3. Lisaks eeltoodule sisaldab eelnõu ebaselgust ja umbmäärasust, mille osas
toome välja järgmised peamised kitsaskohad ning esitame oma
ettepanekud:
3.1. Teeme ettepaneku muuta eelnõu punktiga 4 määruse § 7 lõike 2 punkti 6
sõnastust sätestades selles kohustuse paigaldada kogu riigis 100 tugijaama,
mitte täpsustades seda, et vähemalt kümnesse maakonda tuleb paigaldada
10 tugijaama. Lähtudes asustustiheduse märkimisväärsest erinevusest Eesti
maakondades, leiame, et mõistlik on jätta sideettevõtetele paindlikkus oma
sidevõrgu planeerimisel. Lisaks palume täpsustada tugijaama mõistet,
viidates, et tegemist peab olema 5G võrku teenindava tugijaamaga.
3.2. Eelnõu punktiga 4 määruse § 7 lõikesse 2 lisatav punkt 6 seab kohustuse
ehitada 100 tugijaama välja ühe aasta jooksul. Juhime tähelepanu, et hetkel
elektroonilise side seaduse § 87 lõigete 21 ja 22 alusel väljatöötatavad
kohustused, kas teavitada või taotleda luba sidevõrgu riist- ja tarkvara
kasutamiseks, võivad pikendada võrgu arenduse protsesse kuni 6 kuud (või
siis üldse peatada teatud planeeritud tehnoloogia kasutamise). Palume
eelnõus võtta arvesse antud regulatsiooni mõjusid ja pikendada tähtaega.
3.3. Teeme ettepaneku täiendada määruse §-i 6 „Osalejale esitatavad nõuded“
uue punktiga, mis sätestab osalejale nõude omada elektroonilise side
teenuste osutamise käivet eelneval kalendriaastal mahus, mis annaks
kindluse selles, et antud ettevõte on suudab 5G sidevõrgu nõutud mahus
välja ehitada. Meie hinnangul on selline käibenõue konkurentsi soodustav,
sest näitab ettevõtete tegelikku suutlikkust väljaantav sagedusala reaalselt
kasutusele võtta ja tarbijatele teenust osutada. ITL hinnangul ulatuvad 5G
võrgu rajamiseks vajalikud esmased investeeringud kümnetesse miljonitesse.
3
3.4. Teeme ettepaneku korraldada sageduslubade oksjon (ja juhul kui see siiski
otsustatakse sätestada ka võimalik täiendav oksjon) mitte järjestikusena, vaid
kõigile lubadele üheaegsena. Samuti leiame, et e-kirjaga pakkumiste
esitamise asemel tuleb enampakkumise korraldamiseks kasutada kaasaegset
elektroonilist platvormi. Samas rõhutame, et sellise platvormi puudumine ei
saa olla samaaegse oksjoniläbiviimise takistuseks - samaaegse oksjoni läbi
viimine on teostatav ka vastavat elektroonilist platvormi või tarkvara
kasutamata. Sellise platvormi olemasolu on suund, kuhu meie kaasaegsel e-
riigil tuleb tulevikku vaadates liikuda.
3.5. Seletuskirja punkti 5 kommentaarina kinnitame, et ITL toetab igal juhul
Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti toetamist vähemalt 200 000 euro
ulatuses järelevalve teostamiseks vajalike seadmete soetamise eesmärgil.
3.6. Eelnõus sisalduv enampakkumise läbiviimise protsess sisaldab hulgaliselt
hinnangulisi tõenäosusi ja jätab meelevaldselt reguleerimata olukorrad, mis
enampakkumise korraldamise puhul on justkui ebatõenäolised tekkima. ITL-i
seisukoht on, et enampakkumise protsessile ei ole võimalik ette kirjutada
tõenäolisi lahendeid, vastupidi - õigusloome peab looma selged raamid, mis
arvestavad erinevate stsenaariumitega. Samas mõistame, et määruses väga
detailidesse minemine on ebaotstarbekas. Sellest tulenevalt on ITL teinud
ettepaneku läheneda kahe konkreetse stsenaariumiga: (i) olukord, kus osaleb
kuni kolm ettevõtet; (ii) olukord, kus osaleb 4 või enam ettevõtet (vt punkt 2).
ITL-i ettepaneku selgitamiseks toome välja mõned eelnõus sätestatud
potentsiaalsed tulevikuvaidluste allikad:
- Hetkel kehtiva sõnastuse järgi on ainult ühe osaleja kvalifitseerumisel
vastavalt osalejal võimalik valida sageduslubade I-IV vahel (määruse §
9 lg 6 , § 10 lg 1). Tagatud peaks olema võimalus sellel osalejal saada
ka nn potentsiaalselt täiendavale enampakkumisele läinud plokkidest
sobivaim (eelnõu punktiga 6 määrusesse lisatav § 101 ).
- Kuidas korraldatakse täiendav enampakkumine juhul, kui
kvalifitseerunud osalejaid on kaks?
- Kuidas korraldatakse sagedusala ümberjaotus, kui sagedusplokkide
võitjaid on kolm, kuid täiendaval enampakkumisel soovib neist osaleda
vaid üks või kaks?
- Eelnõus eeldatakse, et just sagedusluba IV on n.ö. üle jääv plokk,
millele korraldatakse täiendav enampakkumine. Tegelikkuses on
võimalikud ka variandid, et üle jääb sagedusplokk I, II või III. Siin on
ebaselge, kuidas sellisel juhul enampakkumine korraldatakse ja
refarming läbi viiakse.
Ülaltoodud olukordi ei oleks vaja määruses lahti kirjutada, kui kasutada sellist
lähenemist nagu oleme välja toonud oma ettepanekus käesoleva kirja punktis
2.
4
3.7. Määruse § 9 lg 5 sõnastusest pole üheselt mõistetav, kas kvalifitseerumise
otsus saadetakse vaid konkreetsele kvalifitseerunule või saavad kõik
kvalifitseerunud osalejad juba enne enampakkumise läbi viimist teada ka
teiste enampakkumisel osalevate ettevõtete nimed. Palume sarnaselt
määruse § 12 lõikega 3 sätestada, et kvalifitseerunud osalejate kohane
protokoll avalikustatakse kõigile konkursil osalejatele.
3.8. Määruse § 12 lg 4 – palume lisada ka täiendava enampakkumise järel
kujunenud objektide avalikustamine.
3.9. Eelnõu punktiga 11 määrusesse lisatav § 13 lg 3 – palume sätestada see,
alates millisest hetkest algab vastava tähtaja kulgemine.
3.10. Eelnõu punktiga 11 määrusesse lisatavad § 13 lg 3 ja 4 – palume 30
päeva asendada vähemalt 60 päevaga. Sideettevõtjad on lähtuvalt
õiguskindluse põhimõttest arvestanud ja teinud strateegilisi plaane lähtuvalt
2019.a kehtima hakanud määrusest. Plaanitav muudatus muudab seni
kehtinud korda põhimõtteliselt, sellest on tingitud ka pikema tähtaja vajadus.
3.11. Eelnõu sisaldab hulgaliselt viiteid elektroonilise side seadusele.
Arvestades, et vastavat seadust plaanitakse juba 2020.a sügistalvel
ulatuslikult muuta ja pole teada, millal konkurss toimub, palume nende
muudatustega arvestada.
Soovime Teiega kohtuda selleks, et meie ettepanekuid põhjalikumalt selgitada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Saatja: Heleri Vahemäe <
[email protected]>
Saadetud: 01.09.2020 17:02
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Arvamus määruse muutmise eelnõu kohta
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
1.09.2020 kirja nr 5.1-1/64-3 „Arvamus määruse muutmise eelnõu kohta.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Juhiabi
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145