Saatja: Henri Arras <
[email protected]>
Saadetud: 01.09.2020 23:30
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Arvamus sagedusoksjoni määrusele
Tere
Saadan Elisa Eesti AS arvamuse koos lisaga ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 "Avaliku
konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes
süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks
sagedusalas 34103800 MHz" muutmine muutmisele.
Lugupidamisega
HENRI ARRAS
Regulatiivsete suhete juhtElisa Eesti AS
+372 55 31 314
AMETIALASEKS KASUTAMISEKS Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud
manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada
vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja
selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele
isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse
tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma
arvutist. Me ei võta vastutust e-kirja või selle manuste avamisega
kaasneda võivate võimalike kahjude ees. This e-mail and any attachments
may contain confidential and privileged information. If you are not the
intended recipient, plesae notify the sender immediately by return e-
mail, delete this e-mail and draseoy any copies. Any deaarmination or use
of this information by a person other than the intended recipient is
unauthorized and may be illegal. The recipient opens the message at his
or her own risk. We assume no responsibility for any loss or damage
arising from the receipt or use of this message.
1. september 2020 Lugupeetud minister Raul Siem Täname Teid 3410-3800 MHz sagedusala avaliku konkurssi korra muutmise eelnõu kohta arvamuse küsimise eest. Kirjutame alla Teie poolt 23 . juulil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud arutelul väljendatud seisukoha le , et konkursitingimuste muutmise eesmärk on konkurentsi ergutamine ja spekuleerimise välistamine . Nõustume soovi ga hoida uksed avatud võimalikele uutele, konkurentsivõimelistele üleriigilise mobiilse andmesideteenuse pakkujatele. Konkurentsi ed e ndamise seisukohalt on ühtviisi oluline tagada, et kui ühtegi tõsist uut turutegijat ei lisandu, siis ei kahjustata ks olemasolevat konkurentsikeskkonda , sest nagu allolev joonis näitab – E estil on, mida kaitsta. -52853 1104118 Eesti 0 0 Eesti Joonis 1 : Euroopa Komisjoni 2019. aasta mobiilse andmeside hinnavõrdlus. Eesti elanikud naudivad Euroopa Liidu kõige soodsamaid hindu. Allikas: Mobile Broadband Prices in Europe 2019 Praegu on Eesti inimestel Euroopa Liidu kõige soodsamad mobiilse andmeside hinnad, mis on kujunenud mobiilsideoperaatorite vahelise terava konkurentsi tulemusena. Eesti mobiilsidesektoris toimuv konkurentsivõitlus on eriti silmatorkav, võrrelduna olukorraga fikseeritud andmesideteenuste pakkumisel. Seetõttu on Eesti tarbijate huvides vajalik meeles pidada, et kõige olulisema 5G sagedusala välja andmisel ei saaks kahjustada hindasid alla surunud turukeskkond. Järgnevalt teeme Elisa Eesti AS poolsed ettepanekud edenda maks 3410-3800 MHz sagedusala planeerimisel konkurentsi Eesti mobiilse andmeside turul. Primaar se eesmärgina tuleb tagada, et sagedusoksjon tingimused ei vähendaks olemasolevat konkurentsi Eesti sideettevõtjate vahel , sest tulemus oleks vastupidine Teie poolt 23. juulil seatud konkursi tingimuste muutmise eesmärgiga . Mitmete ekspertide hinnangul on suurim oht olukord, kus oksjonil osaleb nö must hobune – ettevõte, mille ainus eesmärk on soetada oksjonil sagedusriba alghinnaga ja müüa see suure kasumiga edasi ühele Eestis tegutsevast kolmest suurest mobiili operaatorist. Taoline stsenaarium kahjustaks oluliselt Eesti 5G turgu, sest üks mobiili operaatoritest saaks kasutada teistega võrreldes kaks korda suuremat sagedusressurssi, mis võimaldaks sisuliselt kuni kaks korda madalamaid investeeringukulusid andmemahu kohta. Meie hinnangul on võimalik oksjoni reeglitega vältida taolise olukorra realiseerumist. Selleks näeme hetkel ka hte võimalust: Piirata sagedusribadega kauplemine järelturul ; P iirata ühe operaatori (kontserni) poolt 3,6 GHz sagedusalas maksimaalselt omandatavat ja kasutatavat sagedusriba . Elisa Eesti AS palus kumbagi piirangut analüüsida Soraineni advokaadibürool ning analüüsi tulemusena tuleks eelistada varianti b – sagedusressursi liigse koondumise ärahoidmiseks tuleks kehtestada ülempiir võimalikule omandatavale sagedusressursile . V t Soraineni analüüs Lisa 1 . Juhime tähelepanu asjaolule, et samaaegselt on MKM menetluses kaks sideturu tulevikule määrava mõjuga eelnõu: 3, 4-3,8 GHz sageduskonkursi määrus ning sidevõrkude nn küberturbe määrus. Kahe määruse vastuolu teineteisega võib kahjustada Eesti sideturgu. Näiteks näeb sageduskonkursi määrus ette 100 tugijaamaga võrgu välja ehitamist ühe aasta jooksul, kuid teise määruse varasemate versioonide järgi on võib olla vajalik kuni pool aastat kestev sideseadmete kooskõlastamine. Teine näide: kuna nn küberturbe määruse alusel tehtav võimalik keelav otsus võidakse teha viitega riigisaladusele, on ettevõtetel ainus viis sellise otsuse vaidlustamiseks pöördu mine kohtusse. Lõppastme lahendini jõudmine võib aga võtta oluliselt kauem kui üks aasta. Õigusselguse tagamiseks p alume MKMil tagada kahe määruse kooskõla teineteisega , e t sellised vastuolud ei halvaks Eesti sideturu arengut . Eelnõu näeb ette võimalust, kus avalikule konkursile kvalifitseerub üksnes kolm osalejat. Taoline eeldus on ka mõistlik, sest ajakirjanduses ilmunud andmete põhjal ei ole teada ühtegi ettevõtet, kes neljandana kvalifitseeruks konkursile – st kellel puuduks Eesti riigi ees maksuvõlg ja oleks maksuametile esitatud nõutud majandusaasta aruanded. Teeme ettepaneku, et olukorras, kus oksjonile kvalifitseerub kolm või vähem osalejaid, võetaks kasutusele hetkel kehtiv a määruse järgne sagedusjaotus, sest see võimaldab lõpptarbijatele osutada kardinaalselt paremaid 5G teenuseid. Hindamaks riski, kus üks kolmest praegusest sideoperaatorist saab nn musta hobuse tulemusena enda kasutada sama palju sagedusressurssi kui teised kaks suurt operaatorit kokku, teeme ettepaneku kaasata protsessi Konkurentsiamet. Võttes arvesse võimalike muudatuste ulatust määruse eelnõusse, peame vajalikuks MKMi poolt kogutud tagasiside ühist arutelu koos TTJA ja turuosalistega. Kokkuvõttes soovime veel korra esile tuua tehnilisi parameetreid, millega on võimalik osutada efektiivseimal võimalikul viisil ü leriigilis t 5G mobiilsideteenus t: selleks t uleb tagada, et sagedusala alumises osas (3410-3600 MHz) oleks võimalik konkureerida vähemalt 60 MHz järjestikusele sagedusribale. Samuti ei tohiks p eale Venemaaga koordinatsioonilepingu sõlmimist olla järjestikkuse sagedusriba laius väiksem kui 100 MHz. Lisaks tasuks s agedusala planeerimisel arvesse võtta riigi kõrgendatuid ootusi neile sideoperaatoritele, kes on elutähtsa teenuse osutajad ( st kellel on vähemalt 10 000 klienti – kõigil k olmel üleriigilisel mobiilside operaatoril on kliente üle 500 000). Tulevikus asendab aastakümneteks 5G tehnoloogia senised kõneside tehnoloogiad ja see võimaldab ETO-de kli e ntidele üleriigilise kvaliteetse teenuse tagamise ks piisava ehk 100 MHz (ja enne Venemaaga koordinatsioonilepingu sõlmimist vähemalt 60 MHz) järjestiku s e sagedusplok i kasutamist . Sagedusala võimalikult efektiivne kasutamine on vajalik lõpptarbijate, Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti digiühiskonna huvides. Lugupidamisega Sami Seppänen Elisa Eesti AS Tegevdirektor Lisa: Analüüs: sagedusressurssi konkurentsi kahjustava koondumise ärahoidmine
Tallinn
1. september 2020. a
SAGEDUSRESSURSI LIIGSE KOONDUMISE ÄRAHOIDMINE
SAGEDUSLUBADE ANDMISEL SAGEDUSALAS 3410–3800 MHZ
Käesoleva analüüsi eesmärgiks on sõnastada ettepanek ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks
maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas
3410–3800 MHz“ muutmise määruse 18.08.2020 eelnõu (edaspidi Eelnõu) täiendamiseks
eesmärgiga vältida sagedusressursi liigset konkurentsi kahjustavat koondumist sagedusalas
3410-3800 MHz.
1. KÜSIMUSED
1. Kas Eelnõu 18.08.2020 sideettevõtjatele edastatud versioon tagab Eelnõu seletuskirjas
püstitatud spekuleerimise riski maandamise, 5G turul konkurentsi kahjustamise vältimise ja
ebavõrdse olukorra tekkimise vältimise eesmärkide (edaspidi Eesmärkide) saavutamise osas,
mis puudutab sagedusressursi liigse konkurentsi kahjustava koondumise ärahoidmist?
2. Kuidas oleks kehtiva õigusega kooskõlas võimalik Eelnõud täiendada, et tagada
Eesmärkide parem saavutamine sagedusressursi liigse konkurentsi kahjustava koondumise
ärahoidmise osas?
2. KOKKUVÕTE
3. Eelnõu 18.08.2020 sideettevõtjatele edastatud versioon tagab Eelnõu seletuskirjas
püstitatud Eesmärkide saavutamise üksnes osaliselt, sest Eelnõu ei reguleeri kuidagi
sagedusressursi liigset koondumist pärast avaliku konkursi toimumist, kuigi Eelnõu seletuskirja
kohaselt on oluline tagada 5G teenuste arendamisel nii olemasolevatele kui ka uutele
turuosalistele võrdsed võimalused.
4. Pakume Eelnõu täiendamiseks välja järgmise võimaluse, mis on meie hinnangul kehtiva
õigusega kooskõlas ja tagab Eesmärkide parema saavutamise:
4.1. Paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Konkursi objektide sagedusvahemikud ja sidevõrgule esitatavad nõuded on sätestatud
määruse lisas.“
4.2. Määruse lisa „Konkursi objektide sagedusvahemikud ja sagedusloa tingimused“
punkti 3 täiendatakse järgmiste alapunktidega:
„3.x Sagedusloa omanikule ja temaga ühte kontserni kuuluvatele isikutele ei või kuni
Venemaaga sagedusala 3600-3800 MHz osas koordinatsioonilepingu sõlmimiseni kuuluda
sagedusvahemikus 3410-3600 MHz kokku enam kui 50 MHz ja sagedusvahemikus 3600-
3800 MHz enam kui 50 MHz kasutamise õigus sagedusloa või kasutuslepingu alusel. Alates
Venemaaga sagedusala 3600-3800 MHz osas koordinatsioonilepingu sõlmimisest ei või
Sorainen – 2/11 –
sagedusloa omanikule ja temaga ühte kontserni kuuluvatele isikutele kuuluda
sagedusvahemikus 3410-3800 MHz kokku enam kui 100 MHz kasutamise õigus
sagedusloa või kasutuslepingu alusel.
3.y Täiendava enampakkumise läbiviimise korral ei või sagedusloa omanikule ja temaga
ühte kontserni kuuluvatele isikutele kuni Venemaaga sagedusala 3600-3800 MHz osas
koordinatsioonilepingu sõlmimiseni kuuluda sagedusvahemikus 3410-3600 MHz kokku
enam kui 70 MHz ja sagedusvahemikus 3600-3800 MHz enam kui 70 MHz kasutamise
õigus sagedusloa või kasutuslepingu alusel. Täiendava enampakkumise läbiviimise korral
ei või alates Venemaaga sagedusala 3600-3800 MHz osas koordinatsioonilepingu
sõlmimisest sagedusloa omanikule ja temaga ühte kontserni kuuluvatele isikutele kuuluda
sagedusvahemikus 3410-3800 MHz kokku enam kui 130 MHz kasutamise õigus
sagedusloa või kasutuslepingu alusel.
3.z Sagedusloa omanikul on õigus taotleda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt
sagedusloa tingimuste 3.x ja 3.y muutmist, kui see on vajalik raadiosageduste efektiivse ja
tõhusa kasutamise tagamiseks ning ei moonuta konkurentsi. Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet kooskõlastab tingimuste 3.x ja 3.y muutmise Konkurentsiametiga.“
3. ASJAOLUD
5. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister võttis 22. jaanuaril 2019. a vastu määruse nr 5
„Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides
üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ (edaspidi
Määrus).
6. 19.02.2019 kuulutas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) välja
avaliku konkursi sagedusalas 3410–3800 MHz sageduslubade andmiseks maapealsetes
süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks.
7. Levikom Eesti OÜ vaidlustas sageduslubade andmise avaliku konkursi korraldamise
tingimused ning Tallinna Ringkonnakohus peatas esialgse õiguskaitse korras konkursi
läbiviimise kuni haldusasjas nr 3-19-333 kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
8. 18.03.2020 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu lahend, milles kohus jõudis järeldusele, et
Määrus ja konkursi väljakuulutamise teade on põhjendatud ja õiguspärased ning nende
tühistamiseks puudub alus.
9. TTJA avaldas 19.03.2020 teadaande välja kuulutatud konkursi jätkumise kohta ning
pikendas konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaega kuni 18.06.2020.
10. 03.06.2020 kuulutas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister välja avaliku
konsultatsiooni Määruse muutmiseks, oodates turuosaliste tagasisidet kuni 12.06.2020.
17.06.2020 pikendas minister avaliku konsultatsiooni tähtaega kuni 31.07.2020. TTJA pikendas
konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaega kuni 18.08.2020.
11. 18.08.2020 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) turuosalistele
arvamuse avaldamiseks Eelnõu ja selle seletuskirja. Vastavalt avaldas TTJA 18.08.2020
teadaande konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaja pikendamise kohta kuni
18.09.2020.
12. Ühe võimaliku sideturu ergutamise meetmena analüüsis MKM sagedusala 3410-3800
MHz sagedusjaotuse ja sageduslubade arvu muutmist. Eesmärgiga tagada jätkusuutlik,
mitmekesine ja arenev sideteenuste spekter, otsustas väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaminister jagada 3410-3800 MHz sagedusala senise kolme sagedusloa asemel
neljaks.
Sorainen – 3/11 –
13. Sagedusala neljaks objektiks jagamine annab Eelnõu seletuskirja kohaselt rohkematele
sideettevõtjatele võimaluse 5G võrgu arendamiseks ja 5G teenuste pakkumiseks. Seletuskirja
kohaselt peavad sagedusload olema seejuures võimalikult võrdsed, et tagada kõigile
enampakkumisel sagedusloa võitnud ettevõtjatele võrdsed tingimused 5G sidevõrgu
arendamiseks ning konkurentsi elavdamiseks. Nimelt on Eelnõus sätestatud piirang, mille
kohaselt ei saa ühe sagedusloa andmiseks korraldatud enampakkumise võitnud osaleja osaleda
enam teiste sageduslubade enampakkumistel.
4. ANALÜÜS
4.1. Eelnõu sobivus sagedusressursi liigse koondumise ärahoidmiseks
14. Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/235, 24.01.2019, otsuse 2008/411/EÜ muutmise
kohta seoses sagedusala 3400 – 3800 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste
ajakohastamisega, lisa punkti B kohaselt tuleb sagedusalas 3400-3800 MHz kättesaadavaks
teha spekter, mis loob traadita lairiba elektroonilise side teenustele võimaluse juurdepääsuks
katkematu spektri piisavalt suurtele plokkidele (eelistatavalt laiusega 80-100 MHz).
15. Eelnõu kohaselt ei teki Komisjoni poolt soovitatud katkematuid sagedusplokke suurusega
80-100 MHz, sest Venemaaga puudub sagedusala 3600-3800 MHz osas koordinatsioonileping,
piiratud sagedusressursi jagamisel soovitakse sideettevõtjatele tagada võrdsed võimalused ning
võimaldada 5G teenuste turule siseneda uutel tulijatel.
16. Piiratud sagedusressursi tingimustes võrdsete võimaluste tagamiseks on Eelnõu
seletuskirja kohaselt oluline hoida ära sagedusressursi liigne koondumine ühe sideettevõtja
kätte. Selle eesmärgi saavutamiseks on Eelnõu punkti 2 kohaselt välistatud see, et üks osaleja
võib saada mitu konkursi objekti. Pärast konkursi toimumist peaks Eelnõu seletuskirja kohaselt
sagedusressursi liigset koondumist ühe sideettevõtja kätte kaudselt piirama Eelnõu punkt 4, mis
sätestab investeerimiskohustuse ja ühe aasta jooksul sideteenuse osutamise alustamise
kohustuse.
17. Eelnõu seletuskirja kohaselt:
17.1. ei teki Eelnõu kohase sagedusvahemike jaotuse korral esialgu 80-100 MHz
terviklikke sagedusplokke, vaid iga sagedusluba koosneb 50 MHz sagedusplokist
sagedusalas 3410-3600 MHz (välja arvatud sagedusluba IV, mille sagedusplokk on 40
MHz) ning 50 MHz sagedusplokist sagedusalas 3600-3800 MHz (lk 2 ja 5);
17.2. selline sagedusjaotus on esialgne ning peale Venemaaga vastava
koordinatsioonilepingu sõlmimist minnakse üle terviklikele 90-100 MHz
sagedusplokkidele (lk 2);
17.3. kuna 5G võrgu arendamine saab oma olemuselt olema järkjärguline ning 5G
teenuste kliendibaas hakkab alles tekkima, siis on sagedusplokkide 50 MHz suurus
esialgseks 5G võrgu arendamiseks piisav (lk 2-3);
17.4. on oluline tagada sagedusloa omanikele võrdsed võimalused 5G võrgu
arendamiseks, mistõttu ei saa enampakkumisele panna erineva suurusega
sagedusplokke (lk 3);
17.5. peavad konkursitingimused tagama turu avamise konkurentsile ja
innovatsioonile võimalikult suures ulatuses ning piiratud sagedusressursi võimalikult
tõhusa ja tulemusliku kasutuse (lk 3 ja lk 5);
17.6. soovitakse välistada olukord, kus üks osaleja võib saada mitu konkursi objekti
(lk 6);
Sorainen – 4/11 –
17.7. on konkursitingimustes sidevõrgu nõuete sätestamise eesmärk suunata
sagedusloa saajat koheselt investeerima 5G võrgu arendamisesse ja soodustada üksnes
selliste sideettevõtjate osalemist konkursil, kellel on olemas selge huvi ja
finantsvõimekus asuda koheselt 5G võrku arendama ja vastavaid sideteenuseid
pakkuma (lk 6);
17.8. tekib turul ebavõrdne olukord, mis raskendab sagedusala ümberplaneerimist
tulevikus pärast Venemaa poolsete piirangute äralangemist ja võib kahjustada
konkurentsi 5G turul, kui üks sideettevõtja võidab lisaressurssi 90 MHz ulatuses (lk 7);
17.9. peavad konkursitingimused maandama spekuleerimise riski, kus näiteks
spetsiaalselt konkursil osalemiseks moodustatakse uus sideettevõtja, kelle soov on
omandada sagedusluba edasimüügi eesmärgil, ja vältima sagedusloa IV omandamist
sideettevõtja poolt, kellel on juba vastavas sagedusalas sagedusressurss (lk 7-8);
17.10. annab neli sagedusluba kolme sagedusloa asemel võimaluse uutele tulijatele, kes
saavad võrdsetel alustel pakkuda uusi 5G teenuseid, mille tulemusena suureneb
konkurents 5G turul (lk 9);
17.11. neli sagedusluba avardavad tarbijate valikuvõimalusi ja tingivad parema hinna
ja kvaliteedi suhte (lk 9).
18. ESS § 17 lg 1, Eesti raadiosagedusplaani ja Eelnõu lisa punkti 3.3 kohaselt on
sagedusvahemikus 3410-3800 MHz väljastatud sagedusload ja nende alusel raadiosageduste
kasutamise õigus üleantavad. Konkurentsiamet on oma 10.07.2019 arvamuses nr 5-5/2019-
0351 välja toonud, et „See tähendab, et konkurssi läbi viies tuleb arvestada võimaliku
järelturuga. Täpsemalt ka võimalusega, et mõni pakkuja ei kavatsegi tegelikult omandatavat
luba kasutada, vaid ostab selle edasimüümiseks.“
19. Eelnõu arvestab sagedusressursi liigse koondumise võimalusega järelturul üksnes
osaliselt ja kaudselt Eelnõu punktis 4. Eelnõu punkt 4 ei maanda oluliselt võimalust, et mõni
sagedusloa omanik annab sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õiguse osaliselt
või tervikuna mõnele sideettevõtjale, kellel on juba vastavas sagedusalas sagedusressurss.
Esiteks on Eelnõu punktis 4 nimetatud kohustused sagedusloa igakordsel omanikul, mis
tähendab, et konkursil osaleja ei pea arvestama sellega, et ta peab Eelnõu punktis 4 nimetatud
kohustused kindlasti ise täitma. Sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õigus ja
sellega kaasnevad kohustused on võimalik kohe pärast konkursi toimumist üle anda. Teiseks on
sagedusloa omanikul võimalik Eelnõu punktis 4 nimetatud kohustused täita, andes sagedusloas
piiritletud raadiosageduste kasutamise õiguse kasutuslepingu alusel kasutamiseks teisele
isikule, kes täidab Eelnõu punktis 4 nimetatud kohustused.
20. Seega ei maanda Eelnõu järelturu tõttu oluliselt riski, et üks sideettevõtja saab enda
kasutusse konkurentidega võrreldes oluliselt rohkem sagedusressurssi. Kuna katkematu
sagedusplokk suurusega 100 MHz võimaldab lõpptarbijatele pakkuda kaks korda suuremat
andmeedastuskiirust kui sagedusplokk suurusega 50 MHz, tähendaks teiste sideettevõtjatega
võrreldes oluliselt suurem sagedusressurss 5G teenuste turule sisenemisel olulist
konkurentsieelist.
21. Konkurentsiamet on oma 10.07.2019 arvamuses nr 5-5/2019-035 märkinud, et
väljajagatavate sagedusplokkide suurus mõjutab andmesidekiirust eelkõige ajal, kui Venemaa
kooskõlastus sagedusala 3600-3800 MHz kasutamiseks puudub. Konkurentsiameti hinnangul
1
Konkurentsiamet. Seisukoht sageduslubade andmise kohta sagedusalas 3410-3800. Kättesaadav:
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/konkurentsiameti_seisukoht_5g_sageduslubade_suhtes.pdf,
28. augustil 2020.
Sorainen – 5/11 –
tähendaks sagedusvahemikus 3410-3600 MHz oluliselt üle 60 MHz kasutamise võimalus ohtu,
et üks kolmest suurest võrguoperaatorist lülitatakse 5G konkurentsist välja.
22. 5G teenuste turul konkurentsi moonutamise oht, mis seondub asjaoluga, et kõikidele
sideettevõtjatele ei jätku nn kasulikus sagedusplokis (sagedusalas 3410-3600 MHz)
katkematuid sagedusplokke optimaalse suurusega 80-100 MHz, ei kao järelturu tõttu pärast
konkursi toimumist kuhugi. Kasulik sagedusala laieneb alles pärast sagedusala 3600-3800 MHz
osas koordinatsioonilepingu sõlmimist Venemaaga, aga hetkel ei ole teada, kas ja millal see
leping õnnestub sõlmida.
23. Kokkuvõttes tagab Eelnõu 18.08.2020 sideettevõtjatele edastatud versioon Eelnõu
seletuskirjas püstitatud Eesmärkide saavutamise üksnes osaliselt, sest Eelnõu ei reguleeri
kuidagi sagedusressursi liigset koondumist pärast avaliku konkursi toimumist, kuigi Eelnõu
seletuskirja kohaselt on oluline tagada 5G teenuste arendamisel nii olemasolevatele kui ka
uutele turuosalistele võrdsed võimalused.
4.2. Täiendavad meetmed sagedusressursi liigse koondumise ärahoidmiseks
4.2.1. ELi õigusaktid
24. Sagedusressursi kasutamiseks antavate õiguste hulga piiramine on võimaliku konkurentsi
edendava meetmena ette nähtud nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/20/EÜ
artikli 7 lg-s 1 kui ka veel Eesti õigusesse ülevõtmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2018/1972 artikli 55 lg-tes 1 ja 2. Õiguste hulga piiramine puudutab väljastatavate
sageduslubade arvu piiramist, mitte piirangute seadmist sellele, kui palju sagedusressurssi võib
omandada üks sideettevõtja.
25. Sagedusressursi liigse koondumise ärahoidmiseks lubab liikmesriigil piiranguid
kehtestada direktiivi 2018/1972 artikkel 52. Direktiivi 2018/1972 artikli 52 lg 2 p-i c) kohaselt
on liikmesriikide pädevatel asutustel õigus seada tingimusi uute raadiospektri kasutusõiguste
andmisele, et vältida konkurentsi moonutamist kasutusõiguste eraldamise, üleandmise või
koondumise tõttu. Direktiivi 2018/1972 artikli 52 lg 2 p-i d) kohaselt on liikmesriigi pädevatel
asutustel õigus kehtestada tingimused, millega keelatakse raadiospektri kasutusõiguste
üleandmine, või seada sellele tingimused, kui üleandmise suhtes ei kohaldata liidu või riigi
tasandil ühinemiskontrolli, kui sellised üleandmised võivad oluliselt kahjustada konkurentsi.
26. Direktiivi 2018/1972 artikli 52 lg 2 viimase lõigu kohaselt tuleb piirangute kehtestamisel
võtta arvesse turutingimusi ja kättesaadavaid võrdlusandmeid ning lähtuda otsuste tegemisel
objektiivsest ja tulevikku suunatud hinnangust turul valitsevatele konkurentsitingimustele ja
sellele, kas konkreetsed meetmed on vajalikud tõhusa konkurentsi säilitamiseks või
saavutamiseks, ning sellele, milline on selliste meetmete tõenäoline mõju turuosaliste tehtud ja
tulevastele investeeringutele eeskätt seoses võrkude rajamisega.
27. Seejuures mainib direktiivi 2018/1972 preambula punkt 133 eraldi raadiosageduse
mahupiiranguid (spectrum caps), mis võivad olla vajalikud raadiospektri tõhusa ja tulemusliku
kasutamise ning sagedusressursi liigse koondumise vältimise tagamiseks. Eelnõu punktis 2 on
raadiosageduse ülempiir (50 MHz sagedusvahemikus 3410-3600 MHz + 50 MHz
sagedusvahemikus 3600-3800 MHz) kehtestatud selliselt, et iga sideettevõtja võib konkursilt
omandada ainult ühe sagedusloa. Järelturuga seotud sarnast sagedusressursi liigse koondumise
riski silmas pidades võimaldaks direktiivi 2018/1972 artikli 52 lg 2 punktid c) ja d) sarnase
raadiosageduse ülempiiri kehtestada ka sagedusloa kehtivuse ajaks.
28. Maksimaalse võimaliku omandatava sagedusala ülempiiri kehtestamine on ELi
liikmesriikide seas levinud. Enamikes liikmesriikides on vastavad ülempiirid kehtestatud ainult
Sorainen – 6/11 –
avalikul enampakkumisel omandatud sagedusala ribalaiuse suhtes.2 Seejuures on mõned
liikmesriigid kehtestanud vastava ülempiiri diferentseeritult, võttes arvesse juba sideoperaatori
kasutuses olevat sagedusala ribalaiust.3 Üksikud liikmesriigid on kehtestanud maksimaalse
võimaliku omandatava sagedusala ülempiiri ka konkursijärgselt.4
29. Üheks liikmesriigiks, mis on kehtestanud sagedusalas 3,4-3,8 GHz ühe sideettevõtja
kasutuses olevale sagedusvahemikule ülempiiri, mis kehtib sagedusloa omanike ja nendega
valitseva mõju kaudu seotud isikute suhtes kogu sagedusloa kehtivusperioodil, on
Prantsusmaa.5 Ülempiir on suurusega 100 MHz ja see on konkursitingimusi kehtestava otsuse
punkti 5.3 kohaselt kehtestatud eesmärgiga ennetada mobiilioperaatorite sagedusvarade
ülemäärast ebatasakaalu, mis võib kahjustada efektiivse ja õiglase konkurentsi toimimist.
Ülempiiri on lubatud muuta, kui muutuvad ülempiiri kehtestamise tinginud asjaolud.
30. Ühendkuningriigi vastutav asutus Ofcom seadis 2018. aastal läbiviidud ning 5G võrkude
arendamiseks ettenähtud 2,3 GHz ja 3,4 GHz sagedusala sageduslubade konkursil maksimaalse
koheselt kasutatava sagedusala ribalaiuse ülempiiri iga sideettevõtja kohta.6 2021. aasta
algusesse planeeritud 700 MHz ja 3,6-3,8 GHz sagedusala konkursil on Ofcom samuti õiglase
konkurentsi säilitamiseks kehtestanud kogu sagedusala ulatusest protsentuaalse ülempiiri,
millest rohkem ei tohi pärast konkurssi kuuluda ühele võrguoperaatorile.7
4.2.2. ESS
(a) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri pädevuses olevad meetmed
31. ESS § 9 lg 2 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister Eesti
raadiosagedusplaani. ESS § 9 lg 2 kohaselt määratakse Eesti raadiosagedusplaaniga muu hulgas
2
BEREC. BEREC report on practices on spectrum authorization, award procedures and coverage obligations with
a view to considering their suitability to 5G, lk-d 14 ja 15. Kättesaadav:
https://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/download/0/8314-berec-report-on-practices-
on-spectrum-au_0.pdf, 28. augustil 2020.
3
Näiteks on 5G sagedusala avalikul enampakkumisel võimaliku omandatava sagedusala ribalaiuse ülempiiri
diferentseeritult kehtestanud Ühendkuningriik ja Austria. Ühendkuningriigi oksjonil jäeti seetõttu 2.3GHz ja
3.4GHz sagedusala enampakkumiselt kõrvale üks neljast operaatorist, kellele kuulus juba maksimaalne võimalik
sagedusala ribalaius. Vaata lähemalt: https://www.ofcom.org.uk/about-ofcom/latest/media/media-
releases/2020/plans-for-spectrum-auction; https://www.rtr.at/en/tk/5G-Auction-Tender-
Documents/Tender_Documents_3_4_-_3_8_GHz_EN.pdf, 28. augustil 2020.
4
BEREC. BEREC report on practices on spectrum authorization, award procedures and coverage obligations with
a view to considering their suitability to 5G, lk-d 14 ja 15.
5
Décision n°2019-1386 du 21 novembre 2019 de l'Autorité de régulation des communications électroniques, des
postes et de la distribution de la presse proposant au ministre chargé des communications électroniques les
modalités et les conditions d'attribution d'autorisations d'utilisation de fréquences dans la bande 3,4 - 3,8 GHz en
France métropolitaine pour établir et exploiter un réseau radioélectrique mobile ouvert au public. Kättesaadav:
https://www.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=JORFTEXT000039702097&categorieLien=idhttps://w
ww.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=JORFTEXT000039702097&categorieLien=id, 30. augustil
2020. Vaata otsuse punkti 5.3 ja otsuse lisaks olevate konkursitingimuste punkti I.2.8 (Condition de cumul de
fréquences dans la bande 3,4 – 3,8 GHz).
6
Ofcom. Ofcom sets rules for mobile spectrum auction. Kättesaadav: https://www.ofcom.org.uk/about-
ofcom/latest/media/media-releases/2017/ofcom-sets-rules-for-mobile-spectrum-auction, 28. augustil 2020.
7
Ofcom. Ofcom confirms plans for spectrum auction early next year. Kättesaadav:
https://www.ofcom.org.uk/about-ofcom/latest/media/media-releases/2020/plans-for-spectrum-auction, 28.
augustil 2020; Ofcom. Award of the 700 MHz and 3.6-3.8 GHz spectrum bands, lk 3. Kättesaadav:
https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0020/192413/statement-award-700mhz-3.6-3.8ghz-
spectrum.pdf, 28. augustil 2020.
Sorainen – 7/11 –
kindlaks raadiosagedusalad uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks koos piirangutega uutele
ja olemasolevatele kasutajatele, iseplaneeritavad raadiosagedusalad ning raadiosagedusalad,
mille kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras või mille kasutamise õiguse üleandmine
toimub ESS §-s 17 sätestatud korras. Seega lubab ESS § 9 lg 4 kehtestada raadiosagedusplaanis
piiranguid uutele ja olemasolevatele kasutajatele.
32. Lisaks raadiosagedusplaani kehtestamisele on ESS § 9 lg 4 kohaselt valdkonna eest
vastutava ministri pädevuses ka ESS § 9 lg-s 2 nimetatud avaliku konkursi läbiviimise korra
ning ESS § 9 lõigetes 21 ja 22 nimetatud nõuete ja tingimuste kehtestamine. Paragrahvi 9 lõike 4
täiendamisel ja § 9 lõigete 21-24 lisamisel 2010. aastal oli eelnõu seletuskirja kohaselt
eesmärgiks suurendada õigusselgust ja määratleda täpsemalt kriteeriumid, millest minister
avaliku konkursi korra kehtestamisel peab lähtuma. Eelnevalt kehtinud seaduse sõnastuse
kohaselt oli ministril õigus kehtestada nimetatud konkursi kohta üksnes konkursi läbiviimist
puudutav protseduuriline kord.
33. ESS § 9 lõike 21 kohaselt määrab minister raadiosagedusala kasutamise õiguse andmisel
avaliku konkursi korras sidevõrgule esitatavad nõuded. Seejuures ei täpsusta ESS § 9 lg 21,
milliseid nõudeid võib minister avaliku konkursi tingimustes sidevõrgule kehtestada.
Valdkonna eest vastutav minister on ESS § 9 lõiget 21 tõlgendanud nii, et säte annab ministrile
õiguse reguleerida sagedusloa tingimusi, mitte kitsalt sidevõrgu tehnilisi tingimusi.8
34. Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse
eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv 2018/1972, 19.06.2020 versiooni
seletuskirja lisaks oleva vastavustabeli kohaselt tagavad direktiivi artikli 52 lõike 2 punktis c)
sätestatud piirangute kehtestamise õiguse juba hetkel kehtivas ESS-is olemasolevad §-d 6 ja 8.
35. ESS § 8 lg 1 kohaselt haldavad raadiosagedusi MKM ja TTJA. ESS § 6 lg 2 kohaselt on
raadiosagedushalduse reguleerimise eesmärk tagada raadiosageduste otstarbekas, objektiivne,
läbipaistev ja proportsionaalne haldamine ning tulemuslik ja efektiivne kasutamine
raadiosageduste kasutaja enda vajadusteks ja sideteenuse osutamiseks, võimaluste loomine uute
tehnoloogiate arendamiseks ning raadiohäirete kiire kõrvaldamine. ESS § 8 lg 2 kohaselt
hallatakse raadiosagedusi objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja
proportsionaalsete kriteeriumide põhjal ning sealhulgas arvestatakse Euroopa Liidu
majanduslikke, julgeoleku-, rahvatervise ja avalikke huve, sõnavabadust, kultuurilisi,
teaduslikke, sotsiaalseid ja tehnilisi aspekte ning raadiosageduste kasutajate erinevaid huve.
36. Eelnevast tulenevalt täpsustavad ministri volitusi avaliku konkursi tingimuste
kehtestamisel ESS § 6 lg-s 2 ja § 8 lg-s 2 sätestatud põhimõtted. Kui vastavate põhimõtetega
on kooskõlas ja ministri pädevuses Eelnõu punktis 2 sätestatud raadiosageduse ülempiiri (50
MHz sagedusvahemikus 3410-3600 MHz + 50 MHz sagedusvahemikus 3600-3800 MHz)
kehtestamine konkursil osalejatele, on eelduslikult vastavate põhimõtetega kooskõlas ja
ministri pädevuses ka raadiosageduse ülempiiri kehtestamine konkursi tulemusena väljastatava
sagedusloa kehtivuse ajaks.
(b) TTJA pädevuses olevad meetmed
8
Vaata näiteks järgmiste määruste lisasid: majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.04.2013 määrus nr 26
„Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides
üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 790–862 MHz“; ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 28.02.2018 määrus nr 12 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks
maapealsetes süsteemides elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalades 2540–2570 MHz / 2660–2690
MHz ja 2575–2615 MHz“; ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 määrus nr 5 „Avaliku konkursi
läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse
osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“.
Sorainen – 8/11 –
37. ESS § 11 lg 2 kohaselt annab sagedusluba õiguse kasutada raadiosagedusi TTJA poolt
määratud tingimustel. ESS § 11 lg 4 kohaselt kehtestatakse sagedusloaga mh raadiosageduste
kasutamise otstarve, kasutusviis ja kasutuspiirkond või -koht ja raadiosageduste efektiivse ja
tõhusa kasutamise nõuded. ESS § 11 lg 11 p-i 4 kohaselt reguleeritakse raadiosageduste
kasutamist mh ESS § 8 lõikes 2 sätestatud põhimõtete järgimiseks. Ulatuses, milles
raadiosageduste kasutamise nõuded tulenevad juba valdkonna eest vastutava ministri määrusest
avaliku konkursi tingimuste kohta, kordavad sagedusloa tingimused seega ministri määrusest
tulenevaid nõudeid.
38. ESS § 8 lg 2 kohaselt hallatakse raadiosagedusi objektiivsete, läbipaistvate,
mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal ning sealhulgas arvestatakse
Euroopa Liidu majanduslikke, julgeoleku-, rahvatervise ja avalikke huve, sõnavabadust,
kultuurilisi, teaduslikke, sotsiaalseid ja tehnilisi aspekte ning raadiosageduste kasutajate
erinevaid huve.
39. TTJA-l on sagedusloa tingimuste kehtestamisel seega võrdlemisi suur diskretsiooniõigus
ja raadiosageduse ülempiiri kehtestamine oleks võimalik ka TTJA poolt sagedusloa
tingimusena.
40. Järelturuga seonduvalt on TTJA-l õigus ESS § 17 lg 8 alusel keelata raadiosageduste
kasutamise õiguse üleandmine või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmine, kui see
moonutab konkurentsi. Vastav õigus tekib aga üksnes sagedusloa omaniku poolt kasutamise
õiguse üleandmise või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korral. ESS § 17
kohaldamisalasse ei kuulu juhud, kus raadiosageduse kasutamise õigus läheb üle kaudselt ilma
sagedusloa omaniku poolt tehtava tehinguta, näiteks põhjusel, et sagedusloa omanik ühineb
teise juriidilise isikuga.
4.2.3. Konkurentsiõigus
41. Konkurentsiõigus võimaldab sagedusressursi liigset koondumist ära hoida eelkõige
juhtudel, kus sagedusressursi omandamine kvalifitseerub koondumiseks KonkS § 19 lg 1
tähenduses ja koondumine vajab KonkS § 21 lg 1 kohaselt Konkurentsiameti eelnevat luba.
Selleks, et sagedusloa üleandmine kvalifitseeruks kontrollimisele kuuluvaks koondumiseks,
peaks sagedusluba olema juba aktiivses kasutuses ja sellele omistatav turukäive üleandmisele
eelneval majandusaastal vähemalt 2 miljonit eurot. Vastavad nõuded ei ole kindlasti täidetud,
kui sagedusloa üleandmine toimub enne 2022. aastat.
42. Raadiosageduse kasutamise õiguse andmisel kasutuslepingu alusel peavad lepingupooled
arvestama KonkS § 4 lg-st 1 tuleneva konkurentsi kahjustava kokkuleppe keeluga. Eelkõige
võib konkurentsi kahjustav olla konkurentidevaheline kokkulepe raadiosageduse kasutamise
õiguse jagamise kohta. Kooskõla KonkS § 4 lg-ga 1 hindavad lepingu pooled, kellel on
võimalik soovi korral Konkurentsiametiga konsulteerida. Kehtiva õiguse kohaselt puudub
ettevõtjatel võimalus (ja vastavalt ka kohustus) küsida Konkurentsiametilt siduvat hinnangut
kokkuleppe kooskõla kohta KonkS § 4 lg-ga 1.
4.2.4. Sideettevõtja kasutuses olevale sagedusressursile ülempiiri kehtestamise sobivus,
vajalikkus ja mõõdukus
43. Nii ESS § 6 lg 2 kui ka § 8 lg 2 nõuavad raadiosageduse kasutamist reguleerivate
meetmete proportsionaalsust. Seetõttu tuleb valida lubatud eesmärgi saavutamiseks sobivatest
meetmetest puudutatud isikute õigusi kõige vähem piirav ja taotletava eesmärgiga võrreldes
mõõdukas meede.
Sorainen – 9/11 –
44. Asjaolu, et sideettevõtja kasutuses olevale sagedusressursile sagedusvahemikus 3410-
3800 MHz Eestis ülempiiri kehtestamine on efektiivse konkurentsi toimimise tagamiseks sobiv,
vajalik ja mõõdukas meede, toetavad mh:
44.1. Konkurentsiameti 10.07.2019 arvamus nr 5-5/2019-0359, milles
Konkurentsiamet leidis, et sagedusressursi liigse koondumise ärahoidmiseks on
võimalik seada ülempiiriks näiteks 130 MHz ühe ettevõtja kohta (sh eraldi piirang
vahemikus 3410-3600 MHz ja 3600-3800 MHz).
44.2. Konkurentsiamet 10.07.2019 arvamus nr 5-5/2019-035, mille kohaselt
tähendaks sagedusvahemikus 3410-3600 MHz oluliselt üle 60 MHz kasutamise
võimalus ohtu, et üks kolmest suurest võrguoperaatorist lülitatakse 5G konkurentsist
välja.
44.3. Prantsusmaal sagedusalas 3,4-3,8 GHz ühe sideettevõtja kasutuses olevale
sagedusvahemikule kehtestatud ülempiir 100 MHz, mis kehtib sagedusloa omanike ja
nendega valitseva mõju kaudu seotud isikute suhtes kogu sagedusloa
kehtivusperioodil.10
44.4. Direktiivi 2018/1972 preambula punkt 133 ja artikli 52 lg 2 punktid c) ja d).
44.5. Eelnõu seletuskiri, mille kohaselt tekib turul ebavõrdne olukord, mis raskendab
sagedusala ümberplaneerimist tulevikus pärast Venemaa poolsete piirangute
äralangemist ja võib kahjustada konkurentsi 5G turul, kui üks sideettevõtja võidab
lisaressurssi 90 MHz ulatuses (lk 7).
44.6. Eelnõu seletuskiri, mille kohaselt peavad konkursitingimused maandama
spekuleerimise riski, kus näiteks spetsiaalselt konkursil osalemiseks moodustatakse
uus sideettevõtja, kelle soov on omandada sagedusluba edasimüügi eesmärgil, ja
vältima sagedusloa IV omandamist sideettevõtja poolt, kellel on juba vastavas
sagedusalas sagedusressurss (lk 7-8).
44.7. Komisjoni 01.03.2010 otsus asjas M.5650, mis puudutas tingimusliku loa
andmist kahe Ühendkuningriigi mobiilioperaatori (T-Mobile ja Orange) poolt
ühisettevõtja loomisele.11 Komisjon leidis otsuse punktis 118, et uue põlvkonna
mobiilsete lairibateenuste pakkumiseks sobiva sagedusressursi jagunemine
konkurentide vahel mõjutab oluliselt vastavate teenuste pakkumisel tulevikus
kujunevat konkurentsi. Otsuse punktis 128 leidis komisjon, et põhjendatud oli
konkurentide mure, et koondumise tulemusena tekkiv ühisettevõtja oleks ainuke
mobiilioperaator, kelle kasutuses on optimaalse suurusega sagedusala, mis võimaldab
pakkuda konkurentidest oluliselt suuremat andmeedastuskiirust (vt ka otsuse punkte
9
Konkurentsiamet. Seisukoht sageduslubade andmise kohta sagedusalas 3410-3800. Kättesaadav:
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/konkurentsiameti_seisukoht_5g_sageduslubade_suhtes.pdf,
28. augustil 2020.
10
Décision n°2019-1386 du 21 novembre 2019 de l'Autorité de régulation des communications électroniques, des
postes et de la distribution de la presse proposant au ministre chargé des communications électroniques les
modalités et les conditions d'attribution d'autorisations d'utilisation de fréquences dans la bande 3,4 - 3,8 GHz en
France métropolitaine pour établir et exploiter un réseau radioélectrique mobile ouvert au public. Kättesaadav:
https://www.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=JORFTEXT000039702097&categorieLien=idhttps://w
ww.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=JORFTEXT000039702097&categorieLien=id, 30. augustil
2020. Vaata otsuse punkti 5.3 ja otsuse lisaks olevate konkursitingimuste punkti I.2.8 (Condition de cumul de
fréquences dans la bande 3,4 – 3,8 GHz).
11
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/decisions/m5650_1469_2.pdf, 30. augustil 2020.
Sorainen – 10/11 –
119-127). Vastavalt pidid koondumise osalised võtma kohustuse võõrandada 2x15
MHz sagedusvahemikus 1800 MHz (vt otsuse punkti 227).
44.8. Euroopa regulaatorite ühenduse (ERG) ja raadiospektri poliitika töörühma
(RSPG) 2009. aastal koostatud aruanne raadiospektriga seonduvatest
konkurentsiprobleemidest12, kus on selgitatud, et konkurendid ei pruugi olla
võimelised pakkuma kvaliteedi ja hinna osas sama teenust, kui suur osa
sagedusressursist on üksikute turuosaliste käes (lk 14). Aruande kohaselt võib ühe
sideettevõtja poolt omandatavale sagedusressursile üksnes konkursi toimumise hetkel
kehtiva ülempiiri kehtestamine kaasa tuua spekuleerimise riski, sest järelturul ülempiir
ei kohaldu (lk 20).
45. Kuna katkematu sagedusplokk suurusega 100 MHz võimaldab lõpptarbijatele pakkuda
kaks korda suuremat andmeedastuskiirust kui sagedusplokk suurusega 50 MHz, tähendaks
teiste sideettevõtjatega võrreldes oluliselt suurem sagedusressurss 5G teenuste turule
sisenemisel olulist konkurentsieelist. Kuna 5G teenuste osutamiseks sobivas sagedusvahemikus
3410-3800 MHz on hetkel Venemaaga koordinatsioonilepingu puudumise tõttu kasutatav
üksnes sagedusvahemik 3410-3600 MHz, oleks järelturul sagedusressursi ülempiiri puudumisel
võimalik katkematu sagedusplokk suurusega 100 MHz saada ainult ühel sideettevõtjal. Eelnõu
seletuskirja ja Konkurentsiameti 10.07.2019 arvamuse kohaselt on sellise olukorra tekkimist
vajalik vältida.
46. Sagedusvahemikus 3410-3800 MHz väljastatavate sageduslubade omanike suhtes
sagedusressursi kasutuse ülempiiri kehtestamine aitab sagedusressursi liigset koondumist
vältida. Seega on tegemist eesmärgi saavutamiseks sobiva vahendiga.
47. Teiste sama eesmärgi saavutamiseks sobivate meetmetega võrreldes on tegemist
ettevõtlusvabadust vähem piirava meetmega. Näiteks piiraks ettevõtlusvabadust rohkem keeld
sagedusvahemikus 3410-3800 MHz raadiosageduste kasutamise õigusi üle anda.
Sagedusressursi ülempiiri puhul on raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine ja
kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmine endiselt võimalik.
48. Üheks alternatiivseks meetmeks on ka sagedusvahemikus 3410-3800 MHz väljastatud
sageduslubade alusel sagedusressursi kasutamise õiguse kombineerimise keelamine üksnes 5G
teenuste osas. Selline lahendus ei tagaks aga eelduslikult 5G teenuste osutamiseks sobiva
sagedusressursi efektiivset kasutamist, sest võimaldaks sagedusressurssi enda kätte koondada
vanema põlvkonna elektroonilise side teenuste osutamiseks.
49. Sagedusressursi ülempiiri kehtestamisega seonduvaid riske vähendab võimalus ülempiiri
muuta või see ära kaotada, kui valdkonna eest vastutav minister kehtestab avaliku konkursi
tingimused mõnes täiendavas 5G teenuste osutamiseks sobivas sagedusvahemikus
sageduslubade väljastamiseks ja on oodata, et täiendava sagedusressursi lisandumine tagab ka
sagedusressursi ülempiiri puudumisel sideettevõtjatele võimaluse omavahel efektiivselt
konkureerida.
50. Täiendavalt on sagedusressursi ülempiiri kehtestamisega seonduvaid riske võimalik
vähendada, andes sagedusloa omanikele õiguse taotleda TTJA-lt ülempiiri muutmist, kui see
on vajalik raadiosageduste efektiivse ja tõhusa kasutamise tagamiseks ning ei moonuta
konkurentsi. Näiteks on Prantsusmaal ülempiiri muutmise võimalus seotud ülempiiri
12
Kättesaadav: https://rspg-spectrum.eu/wp-
content/uploads/2013/05/rspg09_278_erg_rspg_report_on_radio_spectrum_competition_issues_0906041.pdf,
30. augustil 2020.
Sorainen – 11/11 –
kehtestamise aluseks olnud asjaolude muutumisega.13 Eestis võib sagedusressursi ülempiiri
muutmise vajadus ettenähtavalt tekkida pärast Venemaaga sagedusala 3600-3800 MHz osas
koordinatsioonilepingu sõlmimist, sest siis peaks iga sagedusloaga kaasnema võimalus
kasutada katkematut sagedusplokki suurusega 90-100 MHz (Eelnõu seletuskirja kohaselt
minnakse pärast koordinatsioonilepingu sõlmimist üle terviklikele 90-100 MHz
sagedusplokkidele). Kuna sagedusressursi ülempiiri muutmine mõjutab konkurentsitingimusi,
on sarnaselt ESS § 17 lg-ga 8 otstarbekas, et TTJA kooskõlastaks ülempiiri muutmise
Konkurentsiametiga.
51. Kokkuvõttes on sideettevõtja kasutuses olevale sagedusressursile sagedusvahemikus
3410-3800 MHz ülempiir võimalik kehtestada nii, et tegemist on efektiivse konkurentsi
toimimise ja raadiosageduste tõhusa kasutamise tagamiseks sobiva, vajaliku ja mõõduka
meetmega.
Käesolev analüüs on koostatud üksnes sagedusressursi liigse koondumise vältimise osas Eelnõu
täiendamise võimaluse kohta Elisa Eesti AS-le arvamuse andmiseks. Analüüs ei ole mõeldud
esitamiseks kolmandatele isikutele, välja arvatud infoks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile seoses Elisa Eesti AS tagasisidega Eelnõu 18.08.2020
versioonile. Kolmandatele isikutele käesolevas dokumendis sisalduva analüüsi esitamine
eeldab analüüsi esitamist vastavale institutsioonile kohases vormis ning eelnevat
kooskõlastamist advokaadibürooga Sorainen. Käesolev analüüs ei arvesta konkreetsete
kolmandate isikute olukorra ja neile kohalduva õiguse eripäradega. Seetõttu ei vastuta
advokaadibüroo Sorainen kolmandate isikute ees käesolevas memorandumis esitatud
õiguslikele seisukohtadele tuginemise tõttu saabuvate tagajärgede eest.
Analüüs põhineb advokaadibüroole Sorainen edastatud ja eelnevalt viidatud informatsioonil.
Informatsiooni õigsus ei ole meie poolt iseseisvalt kontrollitud. Analüüsi koostamisel oleme
juhindunud Eesti õigusaktidest. Analüüs põhineb meie tänasel parimal arusaamisel
rakenduvatest õigusaktidest ja nende rakenduspraktikast. Vastavate õigusaktide või nende
senise rakenduspraktika muutumisel (sh uute asjaolude ilmnemisel) võivad aktuaalsuse kaotada
ja muutmist vajada ka käesolevas analüüsis väljendatud seisukohad.
Lugupidamisega
Mihkel Miidla
vandeadvokaat, advokaadibüroo Sorainen
partner
13
Décision n°2019-1386 du 21 novembre 2019 de l'Autorité de régulation des communications électroniques, des
postes et de la distribution de la presse proposant au ministre chargé des communications électroniques les
modalités et les conditions d'attribution d'autorisations d'utilisation de fréquences dans la bande 3,4 - 3,8 GHz en
France métropolitaine pour établir et exploiter un réseau radioélectrique mobile ouvert au public. Kättesaadav:
https://www.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=JORFTEXT000039702097&categorieLien=idhttps://w
ww.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=JORFTEXT000039702097&categorieLien=id, 30. augustil
2020. Vaata otsuse lisaks olevate konkursitingimuste punkti I.2.8: „Cette limite pourra, le cas échéant, être
modifiée à la suite d’un changement de circonstances le justifiant tel que notamment une nouvelle procédure
d´attribution dans la bande 3,4 – 3,8 GHz.“