dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus sagedusoksjoni määrusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. september 2020
Seotud ettevõtted
Elisa Eesti AS (adressaat)
Viit
2-1/20-0331/5125
Registreeritud
2. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Elisa Eesti AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0331
Vastutaja
Liisi Moks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf116 KB
  • 📎Elisa vastuskiri 1.9.2020.asice329 KB
  • 📎memo.sagedusressursi-liigse-koondumise-vältimine-avalikul-konkursil.2020-09-01.est.final.sorainen.asice304 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Henri Arras <[email protected]> Saadetud: 01.09.2020 23:30 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Arvamus sagedusoksjoni määrusele Tere Saadan Elisa Eesti AS arvamuse koos lisaga ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 "Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 34103800 MHz" muutmine muutmisele. Lugupidamisega HENRI ARRAS Regulatiivsete suhete juhtElisa Eesti AS +372 55 31 314 AMETIALASEKS KASUTAMISEKS Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. Me ei võta vastutust e-kirja või selle manuste avamisega kaasneda võivate võimalike kahjude ees. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, plesae notify the sender immediately by return e- mail, delete this e-mail and draseoy any copies. Any deaarmination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. The recipient opens the message at his or her own risk. We assume no responsibility for any loss or damage arising from the receipt or use of this message. 1. september 2020 Lugupeetud minister Raul Siem Täname Teid 3410-3800 MHz sagedusala avaliku konkurssi korra muutmise eelnõu kohta arvamuse küsimise eest. Kirjutame alla Teie poolt 23 . juulil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud arutelul väljendatud seisukoha le , et konkursitingimuste muutmise eesmärk on konkurentsi ergutamine ja spekuleerimise välistamine . Nõustume soovi ga hoida uksed avatud võimalikele uutele, konkurentsivõimelistele üleriigilise mobiilse andmesideteenuse pakkujatele. Konkurentsi ed e ndamise seisukohalt on ühtviisi oluline tagada, et kui ühtegi tõsist uut turutegijat ei lisandu, siis ei kahjustata ks olemasolevat konkurentsikeskkonda , sest nagu allolev joonis näitab – E estil on, mida kaitsta. -52853 1104118 Eesti 0 0 Eesti Joonis 1 : Euroopa Komisjoni 2019. aasta mobiilse andmeside hinnavõrdlus. Eesti elanikud naudivad Euroopa Liidu kõige soodsamaid hindu. Allikas: Mobile Broadband Prices in Europe 2019 Praegu on Eesti inimestel Euroopa Liidu kõige soodsamad mobiilse andmeside hinnad, mis on kujunenud mobiilsideoperaatorite vahelise terava konkurentsi tulemusena. Eesti mobiilsidesektoris toimuv konkurentsivõitlus on eriti silmatorkav, võrrelduna olukorraga fikseeritud andmesideteenuste pakkumisel. Seetõttu on Eesti tarbijate huvides vajalik meeles pidada, et kõige olulisema 5G sagedusala välja andmisel ei saaks kahjustada hindasid alla surunud turukeskkond. Järgnevalt teeme Elisa Eesti AS poolsed ettepanekud edenda maks 3410-3800 MHz sagedusala planeerimisel konkurentsi Eesti mobiilse andmeside turul. Primaar se eesmärgina tuleb tagada, et sagedusoksjon tingimused ei vähendaks olemasolevat konkurentsi Eesti sideettevõtjate vahel , sest tulemus oleks vastupidine Teie poolt 23. juulil seatud konkursi tingimuste muutmise eesmärgiga . Mitmete ekspertide hinnangul on suurim oht olukord, kus oksjonil osaleb nö must hobune – ettevõte, mille ainus eesmärk on soetada oksjonil sagedusriba alghinnaga ja müüa see suure kasumiga edasi ühele Eestis tegutsevast kolmest suurest mobiili operaatorist. Taoline stsenaarium kahjustaks oluliselt Eesti 5G turgu, sest üks mobiili operaatoritest saaks kasutada teistega võrreldes kaks korda suuremat sagedusressurssi, mis võimaldaks sisuliselt kuni kaks korda madalamaid investeeringukulusid andmemahu kohta. Meie hinnangul on võimalik oksjoni reeglitega vältida taolise olukorra realiseerumist. Selleks näeme hetkel ka hte võimalust: Piirata sagedusribadega kauplemine järelturul ; P iirata ühe operaatori (kontserni) poolt 3,6 GHz sagedusalas maksimaalselt omandatavat ja kasutatavat sagedusriba . Elisa Eesti AS palus kumbagi piirangut analüüsida Soraineni advokaadibürool ning analüüsi tulemusena tuleks eelistada varianti b – sagedusressursi liigse koondumise ärahoidmiseks tuleks kehtestada ülempiir võimalikule omandatavale sagedusressursile . V t Soraineni analüüs Lisa 1 . Juhime tähelepanu asjaolule, et samaaegselt on MKM menetluses kaks sideturu tulevikule määrava mõjuga eelnõu: 3, 4-3,8 GHz sageduskonkursi määrus ning sidevõrkude nn küberturbe määrus. Kahe määruse vastuolu teineteisega võib kahjustada Eesti sideturgu. Näiteks näeb sageduskonkursi määrus ette 100 tugijaamaga võrgu välja ehitamist ühe aasta jooksul, kuid teise määruse varasemate versioonide järgi on võib olla vajalik kuni pool aastat kestev sideseadmete kooskõlastamine. Teine näide: kuna nn küberturbe määruse alusel tehtav võimalik keelav otsus võidakse teha viitega riigisaladusele, on ettevõtetel ainus viis sellise otsuse vaidlustamiseks pöördu mine kohtusse. Lõppastme lahendini jõudmine võib aga võtta oluliselt kauem kui üks aasta. Õigusselguse tagamiseks p alume MKMil tagada kahe määruse kooskõla teineteisega , e t sellised vastuolud ei halvaks Eesti sideturu arengut . Eelnõu näeb ette võimalust, kus avalikule konkursile kvalifitseerub üksnes kolm osalejat. Taoline eeldus on ka mõistlik, sest ajakirjanduses ilmunud andmete põhjal ei ole teada ühtegi ettevõtet, kes neljandana kvalifitseeruks konkursile – st kellel puuduks Eesti riigi ees maksuvõlg ja oleks maksuametile esitatud nõutud majandusaasta aruanded. Teeme ettepaneku, et olukorras, kus oksjonile kvalifitseerub kolm või vähem osalejaid, võetaks kasutusele hetkel kehtiv a määruse järgne sagedusjaotus, sest see võimaldab lõpptarbijatele osutada kardinaalselt paremaid 5G teenuseid. Hindamaks riski, kus üks kolmest praegusest sideoperaatorist saab nn musta hobuse tulemusena enda kasutada sama palju sagedusressurssi kui teised kaks suurt operaatorit kokku, teeme ettepaneku kaasata protsessi Konkurentsiamet. Võttes arvesse võimalike muudatuste ulatust määruse eelnõusse, peame vajalikuks MKMi poolt kogutud tagasiside ühist arutelu koos TTJA ja turuosalistega. Kokkuvõttes soovime veel korra esile tuua tehnilisi parameetreid, millega on võimalik osutada efektiivseimal võimalikul viisil ü leriigilis t 5G mobiilsideteenus t: selleks t uleb tagada, et sagedusala alumises osas (3410-3600 MHz) oleks võimalik konkureerida vähemalt 60 MHz järjestikusele sagedusribale. Samuti ei tohiks p eale Venemaaga koordinatsioonilepingu sõlmimist olla järjestikkuse sagedusriba laius väiksem kui 100 MHz. Lisaks tasuks s agedusala planeerimisel arvesse võtta riigi kõrgendatuid ootusi neile sideoperaatoritele, kes on elutähtsa teenuse osutajad ( st kellel on vähemalt 10 000 klienti – kõigil k olmel üleriigilisel mobiilside operaatoril on kliente üle 500 000). Tulevikus asendab aastakümneteks 5G tehnoloogia senised kõneside tehnoloogiad ja see võimaldab ETO-de kli e ntidele üleriigilise kvaliteetse teenuse tagamise ks piisava ehk 100 MHz (ja enne Venemaaga koordinatsioonilepingu sõlmimist vähemalt 60 MHz) järjestiku s e sagedusplok i kasutamist . Sagedusala võimalikult efektiivne kasutamine on vajalik lõpptarbijate, Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti digiühiskonna huvides. Lugupidamisega Sami Seppänen Elisa Eesti AS Tegevdirektor Lisa: Analüüs: sagedusressurssi konkurentsi kahjustava koondumise ärahoidmine Tallinn 1. september 2020. a SAGEDUSRESSURSI LIIGSE KOONDUMISE ÄRAHOIDMINE SAGEDUSLUBADE ANDMISEL SAGEDUSALAS 3410–3800 MHZ Käesoleva analüüsi eesmärgiks on sõnastada ettepanek ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22. jaanuari 2019. a määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ muutmise määruse 18.08.2020 eelnõu (edaspidi Eelnõu) täiendamiseks eesmärgiga vältida sagedusressursi liigset konkurentsi kahjustavat koondumist sagedusalas 3410-3800 MHz. 1. KÜSIMUSED 1. Kas Eelnõu 18.08.2020 sideettevõtjatele edastatud versioon tagab Eelnõu seletuskirjas püstitatud spekuleerimise riski maandamise, 5G turul konkurentsi kahjustamise vältimise ja ebavõrdse olukorra tekkimise vältimise eesmärkide (edaspidi Eesmärkide) saavutamise osas, mis puudutab sagedusressursi liigse konkurentsi kahjustava koondumise ärahoidmist? 2. Kuidas oleks kehtiva õigusega kooskõlas võimalik Eelnõud täiendada, et tagada Eesmärkide parem saavutamine sagedusressursi liigse konkurentsi kahjustava koondumise ärahoidmise osas? 2. KOKKUVÕTE 3. Eelnõu 18.08.2020 sideettevõtjatele edastatud versioon tagab Eelnõu seletuskirjas püstitatud Eesmärkide saavutamise üksnes osaliselt, sest Eelnõu ei reguleeri kuidagi sagedusressursi liigset koondumist pärast avaliku konkursi toimumist, kuigi Eelnõu seletuskirja kohaselt on oluline tagada 5G teenuste arendamisel nii olemasolevatele kui ka uutele turuosalistele võrdsed võimalused. 4. Pakume Eelnõu täiendamiseks välja järgmise võimaluse, mis on meie hinnangul kehtiva õigusega kooskõlas ja tagab Eesmärkide parema saavutamise: 4.1. Paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Konkursi objektide sagedusvahemikud ja sidevõrgule esitatavad nõuded on sätestatud määruse lisas.“ 4.2. Määruse lisa „Konkursi objektide sagedusvahemikud ja sagedusloa tingimused“ punkti 3 täiendatakse järgmiste alapunktidega: „3.x Sagedusloa omanikule ja temaga ühte kontserni kuuluvatele isikutele ei või kuni Venemaaga sagedusala 3600-3800 MHz osas koordinatsioonilepingu sõlmimiseni kuuluda sagedusvahemikus 3410-3600 MHz kokku enam kui 50 MHz ja sagedusvahemikus 3600- 3800 MHz enam kui 50 MHz kasutamise õigus sagedusloa või kasutuslepingu alusel. Alates Venemaaga sagedusala 3600-3800 MHz osas koordinatsioonilepingu sõlmimisest ei või Sorainen – 2/11 – sagedusloa omanikule ja temaga ühte kontserni kuuluvatele isikutele kuuluda sagedusvahemikus 3410-3800 MHz kokku enam kui 100 MHz kasutamise õigus sagedusloa või kasutuslepingu alusel. 3.y Täiendava enampakkumise läbiviimise korral ei või sagedusloa omanikule ja temaga ühte kontserni kuuluvatele isikutele kuni Venemaaga sagedusala 3600-3800 MHz osas koordinatsioonilepingu sõlmimiseni kuuluda sagedusvahemikus 3410-3600 MHz kokku enam kui 70 MHz ja sagedusvahemikus 3600-3800 MHz enam kui 70 MHz kasutamise õigus sagedusloa või kasutuslepingu alusel. Täiendava enampakkumise läbiviimise korral ei või alates Venemaaga sagedusala 3600-3800 MHz osas koordinatsioonilepingu sõlmimisest sagedusloa omanikule ja temaga ühte kontserni kuuluvatele isikutele kuuluda sagedusvahemikus 3410-3800 MHz kokku enam kui 130 MHz kasutamise õigus sagedusloa või kasutuslepingu alusel. 3.z Sagedusloa omanikul on õigus taotleda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt sagedusloa tingimuste 3.x ja 3.y muutmist, kui see on vajalik raadiosageduste efektiivse ja tõhusa kasutamise tagamiseks ning ei moonuta konkurentsi. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kooskõlastab tingimuste 3.x ja 3.y muutmise Konkurentsiametiga.“ 3. ASJAOLUD 5. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister võttis 22. jaanuaril 2019. a vastu määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ (edaspidi Määrus). 6. 19.02.2019 kuulutas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) välja avaliku konkursi sagedusalas 3410–3800 MHz sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks. 7. Levikom Eesti OÜ vaidlustas sageduslubade andmise avaliku konkursi korraldamise tingimused ning Tallinna Ringkonnakohus peatas esialgse õiguskaitse korras konkursi läbiviimise kuni haldusasjas nr 3-19-333 kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 8. 18.03.2020 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu lahend, milles kohus jõudis järeldusele, et Määrus ja konkursi väljakuulutamise teade on põhjendatud ja õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. 9. TTJA avaldas 19.03.2020 teadaande välja kuulutatud konkursi jätkumise kohta ning pikendas konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaega kuni 18.06.2020. 10. 03.06.2020 kuulutas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister välja avaliku konsultatsiooni Määruse muutmiseks, oodates turuosaliste tagasisidet kuni 12.06.2020. 17.06.2020 pikendas minister avaliku konsultatsiooni tähtaega kuni 31.07.2020. TTJA pikendas konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaega kuni 18.08.2020. 11. 18.08.2020 edastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) turuosalistele arvamuse avaldamiseks Eelnõu ja selle seletuskirja. Vastavalt avaldas TTJA 18.08.2020 teadaande konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaja pikendamise kohta kuni 18.09.2020. 12. Ühe võimaliku sideturu ergutamise meetmena analüüsis MKM sagedusala 3410-3800 MHz sagedusjaotuse ja sageduslubade arvu muutmist. Eesmärgiga tagada jätkusuutlik, mitmekesine ja arenev sideteenuste spekter, otsustas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister jagada 3410-3800 MHz sagedusala senise kolme sagedusloa asemel neljaks. Sorainen – 3/11 – 13. Sagedusala neljaks objektiks jagamine annab Eelnõu seletuskirja kohaselt rohkematele sideettevõtjatele võimaluse 5G võrgu arendamiseks ja 5G teenuste pakkumiseks. Seletuskirja kohaselt peavad sagedusload olema seejuures võimalikult võrdsed, et tagada kõigile enampakkumisel sagedusloa võitnud ettevõtjatele võrdsed tingimused 5G sidevõrgu arendamiseks ning konkurentsi elavdamiseks. Nimelt on Eelnõus sätestatud piirang, mille kohaselt ei saa ühe sagedusloa andmiseks korraldatud enampakkumise võitnud osaleja osaleda enam teiste sageduslubade enampakkumistel. 4. ANALÜÜS 4.1. Eelnõu sobivus sagedusressursi liigse koondumise ärahoidmiseks 14. Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/235, 24.01.2019, otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses sagedusala 3400 – 3800 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega, lisa punkti B kohaselt tuleb sagedusalas 3400-3800 MHz kättesaadavaks teha spekter, mis loob traadita lairiba elektroonilise side teenustele võimaluse juurdepääsuks katkematu spektri piisavalt suurtele plokkidele (eelistatavalt laiusega 80-100 MHz). 15. Eelnõu kohaselt ei teki Komisjoni poolt soovitatud katkematuid sagedusplokke suurusega 80-100 MHz, sest Venemaaga puudub sagedusala 3600-3800 MHz osas koordinatsioonileping, piiratud sagedusressursi jagamisel soovitakse sideettevõtjatele tagada võrdsed võimalused ning võimaldada 5G teenuste turule siseneda uutel tulijatel. 16. Piiratud sagedusressursi tingimustes võrdsete võimaluste tagamiseks on Eelnõu seletuskirja kohaselt oluline hoida ära sagedusressursi liigne koondumine ühe sideettevõtja kätte. Selle eesmärgi saavutamiseks on Eelnõu punkti 2 kohaselt välistatud see, et üks osaleja võib saada mitu konkursi objekti. Pärast konkursi toimumist peaks Eelnõu seletuskirja kohaselt sagedusressursi liigset koondumist ühe sideettevõtja kätte kaudselt piirama Eelnõu punkt 4, mis sätestab investeerimiskohustuse ja ühe aasta jooksul sideteenuse osutamise alustamise kohustuse. 17. Eelnõu seletuskirja kohaselt: 17.1. ei teki Eelnõu kohase sagedusvahemike jaotuse korral esialgu 80-100 MHz terviklikke sagedusplokke, vaid iga sagedusluba koosneb 50 MHz sagedusplokist sagedusalas 3410-3600 MHz (välja arvatud sagedusluba IV, mille sagedusplokk on 40 MHz) ning 50 MHz sagedusplokist sagedusalas 3600-3800 MHz (lk 2 ja 5); 17.2. selline sagedusjaotus on esialgne ning peale Venemaaga vastava koordinatsioonilepingu sõlmimist minnakse üle terviklikele 90-100 MHz sagedusplokkidele (lk 2); 17.3. kuna 5G võrgu arendamine saab oma olemuselt olema järkjärguline ning 5G teenuste kliendibaas hakkab alles tekkima, siis on sagedusplokkide 50 MHz suurus esialgseks 5G võrgu arendamiseks piisav (lk 2-3); 17.4. on oluline tagada sagedusloa omanikele võrdsed võimalused 5G võrgu arendamiseks, mistõttu ei saa enampakkumisele panna erineva suurusega sagedusplokke (lk 3); 17.5. peavad konkursitingimused tagama turu avamise konkurentsile ja innovatsioonile võimalikult suures ulatuses ning piiratud sagedusressursi võimalikult tõhusa ja tulemusliku kasutuse (lk 3 ja lk 5); 17.6. soovitakse välistada olukord, kus üks osaleja võib saada mitu konkursi objekti (lk 6); Sorainen – 4/11 – 17.7. on konkursitingimustes sidevõrgu nõuete sätestamise eesmärk suunata sagedusloa saajat koheselt investeerima 5G võrgu arendamisesse ja soodustada üksnes selliste sideettevõtjate osalemist konkursil, kellel on olemas selge huvi ja finantsvõimekus asuda koheselt 5G võrku arendama ja vastavaid sideteenuseid pakkuma (lk 6); 17.8. tekib turul ebavõrdne olukord, mis raskendab sagedusala ümberplaneerimist tulevikus pärast Venemaa poolsete piirangute äralangemist ja võib kahjustada konkurentsi 5G turul, kui üks sideettevõtja võidab lisaressurssi 90 MHz ulatuses (lk 7); 17.9. peavad konkursitingimused maandama spekuleerimise riski, kus näiteks spetsiaalselt konkursil osalemiseks moodustatakse uus sideettevõtja, kelle soov on omandada sagedusluba edasimüügi eesmärgil, ja vältima sagedusloa IV omandamist sideettevõtja poolt, kellel on juba vastavas sagedusalas sagedusressurss (lk 7-8); 17.10. annab neli sagedusluba kolme sagedusloa asemel võimaluse uutele tulijatele, kes saavad võrdsetel alustel pakkuda uusi 5G teenuseid, mille tulemusena suureneb konkurents 5G turul (lk 9); 17.11. neli sagedusluba avardavad tarbijate valikuvõimalusi ja tingivad parema hinna ja kvaliteedi suhte (lk 9). 18. ESS § 17 lg 1, Eesti raadiosagedusplaani ja Eelnõu lisa punkti 3.3 kohaselt on sagedusvahemikus 3410-3800 MHz väljastatud sagedusload ja nende alusel raadiosageduste kasutamise õigus üleantavad. Konkurentsiamet on oma 10.07.2019 arvamuses nr 5-5/2019- 0351 välja toonud, et „See tähendab, et konkurssi läbi viies tuleb arvestada võimaliku järelturuga. Täpsemalt ka võimalusega, et mõni pakkuja ei kavatsegi tegelikult omandatavat luba kasutada, vaid ostab selle edasimüümiseks.“ 19. Eelnõu arvestab sagedusressursi liigse koondumise võimalusega järelturul üksnes osaliselt ja kaudselt Eelnõu punktis 4. Eelnõu punkt 4 ei maanda oluliselt võimalust, et mõni sagedusloa omanik annab sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õiguse osaliselt või tervikuna mõnele sideettevõtjale, kellel on juba vastavas sagedusalas sagedusressurss. Esiteks on Eelnõu punktis 4 nimetatud kohustused sagedusloa igakordsel omanikul, mis tähendab, et konkursil osaleja ei pea arvestama sellega, et ta peab Eelnõu punktis 4 nimetatud kohustused kindlasti ise täitma. Sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õigus ja sellega kaasnevad kohustused on võimalik kohe pärast konkursi toimumist üle anda. Teiseks on sagedusloa omanikul võimalik Eelnõu punktis 4 nimetatud kohustused täita, andes sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õiguse kasutuslepingu alusel kasutamiseks teisele isikule, kes täidab Eelnõu punktis 4 nimetatud kohustused. 20. Seega ei maanda Eelnõu järelturu tõttu oluliselt riski, et üks sideettevõtja saab enda kasutusse konkurentidega võrreldes oluliselt rohkem sagedusressurssi. Kuna katkematu sagedusplokk suurusega 100 MHz võimaldab lõpptarbijatele pakkuda kaks korda suuremat andmeedastuskiirust kui sagedusplokk suurusega 50 MHz, tähendaks teiste sideettevõtjatega võrreldes oluliselt suurem sagedusressurss 5G teenuste turule sisenemisel olulist konkurentsieelist. 21. Konkurentsiamet on oma 10.07.2019 arvamuses nr 5-5/2019-035 märkinud, et väljajagatavate sagedusplokkide suurus mõjutab andmesidekiirust eelkõige ajal, kui Venemaa kooskõlastus sagedusala 3600-3800 MHz kasutamiseks puudub. Konkurentsiameti hinnangul 1 Konkurentsiamet. Seisukoht sageduslubade andmise kohta sagedusalas 3410-3800. Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/konkurentsiameti_seisukoht_5g_sageduslubade_suhtes.pdf, 28. augustil 2020. Sorainen – 5/11 – tähendaks sagedusvahemikus 3410-3600 MHz oluliselt üle 60 MHz kasutamise võimalus ohtu, et üks kolmest suurest võrguoperaatorist lülitatakse 5G konkurentsist välja. 22. 5G teenuste turul konkurentsi moonutamise oht, mis seondub asjaoluga, et kõikidele sideettevõtjatele ei jätku nn kasulikus sagedusplokis (sagedusalas 3410-3600 MHz) katkematuid sagedusplokke optimaalse suurusega 80-100 MHz, ei kao järelturu tõttu pärast konkursi toimumist kuhugi. Kasulik sagedusala laieneb alles pärast sagedusala 3600-3800 MHz osas koordinatsioonilepingu sõlmimist Venemaaga, aga hetkel ei ole teada, kas ja millal see leping õnnestub sõlmida. 23. Kokkuvõttes tagab Eelnõu 18.08.2020 sideettevõtjatele edastatud versioon Eelnõu seletuskirjas püstitatud Eesmärkide saavutamise üksnes osaliselt, sest Eelnõu ei reguleeri kuidagi sagedusressursi liigset koondumist pärast avaliku konkursi toimumist, kuigi Eelnõu seletuskirja kohaselt on oluline tagada 5G teenuste arendamisel nii olemasolevatele kui ka uutele turuosalistele võrdsed võimalused. 4.2. Täiendavad meetmed sagedusressursi liigse koondumise ärahoidmiseks 4.2.1. ELi õigusaktid 24. Sagedusressursi kasutamiseks antavate õiguste hulga piiramine on võimaliku konkurentsi edendava meetmena ette nähtud nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/20/EÜ artikli 7 lg-s 1 kui ka veel Eesti õigusesse ülevõtmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/1972 artikli 55 lg-tes 1 ja 2. Õiguste hulga piiramine puudutab väljastatavate sageduslubade arvu piiramist, mitte piirangute seadmist sellele, kui palju sagedusressurssi võib omandada üks sideettevõtja. 25. Sagedusressursi liigse koondumise ärahoidmiseks lubab liikmesriigil piiranguid kehtestada direktiivi 2018/1972 artikkel 52. Direktiivi 2018/1972 artikli 52 lg 2 p-i c) kohaselt on liikmesriikide pädevatel asutustel õigus seada tingimusi uute raadiospektri kasutusõiguste andmisele, et vältida konkurentsi moonutamist kasutusõiguste eraldamise, üleandmise või koondumise tõttu. Direktiivi 2018/1972 artikli 52 lg 2 p-i d) kohaselt on liikmesriigi pädevatel asutustel õigus kehtestada tingimused, millega keelatakse raadiospektri kasutusõiguste üleandmine, või seada sellele tingimused, kui üleandmise suhtes ei kohaldata liidu või riigi tasandil ühinemiskontrolli, kui sellised üleandmised võivad oluliselt kahjustada konkurentsi. 26. Direktiivi 2018/1972 artikli 52 lg 2 viimase lõigu kohaselt tuleb piirangute kehtestamisel võtta arvesse turutingimusi ja kättesaadavaid võrdlusandmeid ning lähtuda otsuste tegemisel objektiivsest ja tulevikku suunatud hinnangust turul valitsevatele konkurentsitingimustele ja sellele, kas konkreetsed meetmed on vajalikud tõhusa konkurentsi säilitamiseks või saavutamiseks, ning sellele, milline on selliste meetmete tõenäoline mõju turuosaliste tehtud ja tulevastele investeeringutele eeskätt seoses võrkude rajamisega. 27. Seejuures mainib direktiivi 2018/1972 preambula punkt 133 eraldi raadiosageduse mahupiiranguid (spectrum caps), mis võivad olla vajalikud raadiospektri tõhusa ja tulemusliku kasutamise ning sagedusressursi liigse koondumise vältimise tagamiseks. Eelnõu punktis 2 on raadiosageduse ülempiir (50 MHz sagedusvahemikus 3410-3600 MHz + 50 MHz sagedusvahemikus 3600-3800 MHz) kehtestatud selliselt, et iga sideettevõtja võib konkursilt omandada ainult ühe sagedusloa. Järelturuga seotud sarnast sagedusressursi liigse koondumise riski silmas pidades võimaldaks direktiivi 2018/1972 artikli 52 lg 2 punktid c) ja d) sarnase raadiosageduse ülempiiri kehtestada ka sagedusloa kehtivuse ajaks. 28. Maksimaalse võimaliku omandatava sagedusala ülempiiri kehtestamine on ELi liikmesriikide seas levinud. Enamikes liikmesriikides on vastavad ülempiirid kehtestatud ainult Sorainen – 6/11 – avalikul enampakkumisel omandatud sagedusala ribalaiuse suhtes.2 Seejuures on mõned liikmesriigid kehtestanud vastava ülempiiri diferentseeritult, võttes arvesse juba sideoperaatori kasutuses olevat sagedusala ribalaiust.3 Üksikud liikmesriigid on kehtestanud maksimaalse võimaliku omandatava sagedusala ülempiiri ka konkursijärgselt.4 29. Üheks liikmesriigiks, mis on kehtestanud sagedusalas 3,4-3,8 GHz ühe sideettevõtja kasutuses olevale sagedusvahemikule ülempiiri, mis kehtib sagedusloa omanike ja nendega valitseva mõju kaudu seotud isikute suhtes kogu sagedusloa kehtivusperioodil, on Prantsusmaa.5 Ülempiir on suurusega 100 MHz ja see on konkursitingimusi kehtestava otsuse punkti 5.3 kohaselt kehtestatud eesmärgiga ennetada mobiilioperaatorite sagedusvarade ülemäärast ebatasakaalu, mis võib kahjustada efektiivse ja õiglase konkurentsi toimimist. Ülempiiri on lubatud muuta, kui muutuvad ülempiiri kehtestamise tinginud asjaolud. 30. Ühendkuningriigi vastutav asutus Ofcom seadis 2018. aastal läbiviidud ning 5G võrkude arendamiseks ettenähtud 2,3 GHz ja 3,4 GHz sagedusala sageduslubade konkursil maksimaalse koheselt kasutatava sagedusala ribalaiuse ülempiiri iga sideettevõtja kohta.6 2021. aasta algusesse planeeritud 700 MHz ja 3,6-3,8 GHz sagedusala konkursil on Ofcom samuti õiglase konkurentsi säilitamiseks kehtestanud kogu sagedusala ulatusest protsentuaalse ülempiiri, millest rohkem ei tohi pärast konkurssi kuuluda ühele võrguoperaatorile.7 4.2.2. ESS (a) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri pädevuses olevad meetmed 31. ESS § 9 lg 2 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister Eesti raadiosagedusplaani. ESS § 9 lg 2 kohaselt määratakse Eesti raadiosagedusplaaniga muu hulgas 2 BEREC. BEREC report on practices on spectrum authorization, award procedures and coverage obligations with a view to considering their suitability to 5G, lk-d 14 ja 15. Kättesaadav: https://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/download/0/8314-berec-report-on-practices- on-spectrum-au_0.pdf, 28. augustil 2020. 3 Näiteks on 5G sagedusala avalikul enampakkumisel võimaliku omandatava sagedusala ribalaiuse ülempiiri diferentseeritult kehtestanud Ühendkuningriik ja Austria. Ühendkuningriigi oksjonil jäeti seetõttu 2.3GHz ja 3.4GHz sagedusala enampakkumiselt kõrvale üks neljast operaatorist, kellele kuulus juba maksimaalne võimalik sagedusala ribalaius. Vaata lähemalt: https://www.ofcom.org.uk/about-ofcom/latest/media/media- releases/2020/plans-for-spectrum-auction; https://www.rtr.at/en/tk/5G-Auction-Tender- Documents/Tender_Documents_3_4_-_3_8_GHz_EN.pdf, 28. augustil 2020. 4 BEREC. BEREC report on practices on spectrum authorization, award procedures and coverage obligations with a view to considering their suitability to 5G, lk-d 14 ja 15. 5 Décision n°2019-1386 du 21 novembre 2019 de l'Autorité de régulation des communications électroniques, des postes et de la distribution de la presse proposant au ministre chargé des communications électroniques les modalités et les conditions d'attribution d'autorisations d'utilisation de fréquences dans la bande 3,4 - 3,8 GHz en France métropolitaine pour établir et exploiter un réseau radioélectrique mobile ouvert au public. Kättesaadav: https://www.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=JORFTEXT000039702097&categorieLien=idhttps://w ww.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=JORFTEXT000039702097&categorieLien=id, 30. augustil 2020. Vaata otsuse punkti 5.3 ja otsuse lisaks olevate konkursitingimuste punkti I.2.8 (Condition de cumul de fréquences dans la bande 3,4 – 3,8 GHz). 6 Ofcom. Ofcom sets rules for mobile spectrum auction. Kättesaadav: https://www.ofcom.org.uk/about- ofcom/latest/media/media-releases/2017/ofcom-sets-rules-for-mobile-spectrum-auction, 28. augustil 2020. 7 Ofcom. Ofcom confirms plans for spectrum auction early next year. Kättesaadav: https://www.ofcom.org.uk/about-ofcom/latest/media/media-releases/2020/plans-for-spectrum-auction, 28. augustil 2020; Ofcom. Award of the 700 MHz and 3.6-3.8 GHz spectrum bands, lk 3. Kättesaadav: https://www.ofcom.org.uk/__data/assets/pdf_file/0020/192413/statement-award-700mhz-3.6-3.8ghz- spectrum.pdf, 28. augustil 2020. Sorainen – 7/11 – kindlaks raadiosagedusalad uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks koos piirangutega uutele ja olemasolevatele kasutajatele, iseplaneeritavad raadiosagedusalad ning raadiosagedusalad, mille kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras või mille kasutamise õiguse üleandmine toimub ESS §-s 17 sätestatud korras. Seega lubab ESS § 9 lg 4 kehtestada raadiosagedusplaanis piiranguid uutele ja olemasolevatele kasutajatele. 32. Lisaks raadiosagedusplaani kehtestamisele on ESS § 9 lg 4 kohaselt valdkonna eest vastutava ministri pädevuses ka ESS § 9 lg-s 2 nimetatud avaliku konkursi läbiviimise korra ning ESS § 9 lõigetes 21 ja 22 nimetatud nõuete ja tingimuste kehtestamine. Paragrahvi 9 lõike 4 täiendamisel ja § 9 lõigete 21-24 lisamisel 2010. aastal oli eelnõu seletuskirja kohaselt eesmärgiks suurendada õigusselgust ja määratleda täpsemalt kriteeriumid, millest minister avaliku konkursi korra kehtestamisel peab lähtuma. Eelnevalt kehtinud seaduse sõnastuse kohaselt oli ministril õigus kehtestada nimetatud konkursi kohta üksnes konkursi läbiviimist puudutav protseduuriline kord. 33. ESS § 9 lõike 21 kohaselt määrab minister raadiosagedusala kasutamise õiguse andmisel avaliku konkursi korras sidevõrgule esitatavad nõuded. Seejuures ei täpsusta ESS § 9 lg 21, milliseid nõudeid võib minister avaliku konkursi tingimustes sidevõrgule kehtestada. Valdkonna eest vastutav minister on ESS § 9 lõiget 21 tõlgendanud nii, et säte annab ministrile õiguse reguleerida sagedusloa tingimusi, mitte kitsalt sidevõrgu tehnilisi tingimusi.8 34. Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv 2018/1972, 19.06.2020 versiooni seletuskirja lisaks oleva vastavustabeli kohaselt tagavad direktiivi artikli 52 lõike 2 punktis c) sätestatud piirangute kehtestamise õiguse juba hetkel kehtivas ESS-is olemasolevad §-d 6 ja 8. 35. ESS § 8 lg 1 kohaselt haldavad raadiosagedusi MKM ja TTJA. ESS § 6 lg 2 kohaselt on raadiosagedushalduse reguleerimise eesmärk tagada raadiosageduste otstarbekas, objektiivne, läbipaistev ja proportsionaalne haldamine ning tulemuslik ja efektiivne kasutamine raadiosageduste kasutaja enda vajadusteks ja sideteenuse osutamiseks, võimaluste loomine uute tehnoloogiate arendamiseks ning raadiohäirete kiire kõrvaldamine. ESS § 8 lg 2 kohaselt hallatakse raadiosagedusi objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal ning sealhulgas arvestatakse Euroopa Liidu majanduslikke, julgeoleku-, rahvatervise ja avalikke huve, sõnavabadust, kultuurilisi, teaduslikke, sotsiaalseid ja tehnilisi aspekte ning raadiosageduste kasutajate erinevaid huve. 36. Eelnevast tulenevalt täpsustavad ministri volitusi avaliku konkursi tingimuste kehtestamisel ESS § 6 lg-s 2 ja § 8 lg-s 2 sätestatud põhimõtted. Kui vastavate põhimõtetega on kooskõlas ja ministri pädevuses Eelnõu punktis 2 sätestatud raadiosageduse ülempiiri (50 MHz sagedusvahemikus 3410-3600 MHz + 50 MHz sagedusvahemikus 3600-3800 MHz) kehtestamine konkursil osalejatele, on eelduslikult vastavate põhimõtetega kooskõlas ja ministri pädevuses ka raadiosageduse ülempiiri kehtestamine konkursi tulemusena väljastatava sagedusloa kehtivuse ajaks. (b) TTJA pädevuses olevad meetmed 8 Vaata näiteks järgmiste määruste lisasid: majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.04.2013 määrus nr 26 „Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 790–862 MHz“; ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2018 määrus nr 12 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalades 2540–2570 MHz / 2660–2690 MHz ja 2575–2615 MHz“; ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 määrus nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“. Sorainen – 8/11 – 37. ESS § 11 lg 2 kohaselt annab sagedusluba õiguse kasutada raadiosagedusi TTJA poolt määratud tingimustel. ESS § 11 lg 4 kohaselt kehtestatakse sagedusloaga mh raadiosageduste kasutamise otstarve, kasutusviis ja kasutuspiirkond või -koht ja raadiosageduste efektiivse ja tõhusa kasutamise nõuded. ESS § 11 lg 11 p-i 4 kohaselt reguleeritakse raadiosageduste kasutamist mh ESS § 8 lõikes 2 sätestatud põhimõtete järgimiseks. Ulatuses, milles raadiosageduste kasutamise nõuded tulenevad juba valdkonna eest vastutava ministri määrusest avaliku konkursi tingimuste kohta, kordavad sagedusloa tingimused seega ministri määrusest tulenevaid nõudeid. 38. ESS § 8 lg 2 kohaselt hallatakse raadiosagedusi objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal ning sealhulgas arvestatakse Euroopa Liidu majanduslikke, julgeoleku-, rahvatervise ja avalikke huve, sõnavabadust, kultuurilisi, teaduslikke, sotsiaalseid ja tehnilisi aspekte ning raadiosageduste kasutajate erinevaid huve. 39. TTJA-l on sagedusloa tingimuste kehtestamisel seega võrdlemisi suur diskretsiooniõigus ja raadiosageduse ülempiiri kehtestamine oleks võimalik ka TTJA poolt sagedusloa tingimusena. 40. Järelturuga seonduvalt on TTJA-l õigus ESS § 17 lg 8 alusel keelata raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmine, kui see moonutab konkurentsi. Vastav õigus tekib aga üksnes sagedusloa omaniku poolt kasutamise õiguse üleandmise või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korral. ESS § 17 kohaldamisalasse ei kuulu juhud, kus raadiosageduse kasutamise õigus läheb üle kaudselt ilma sagedusloa omaniku poolt tehtava tehinguta, näiteks põhjusel, et sagedusloa omanik ühineb teise juriidilise isikuga. 4.2.3. Konkurentsiõigus 41. Konkurentsiõigus võimaldab sagedusressursi liigset koondumist ära hoida eelkõige juhtudel, kus sagedusressursi omandamine kvalifitseerub koondumiseks KonkS § 19 lg 1 tähenduses ja koondumine vajab KonkS § 21 lg 1 kohaselt Konkurentsiameti eelnevat luba. Selleks, et sagedusloa üleandmine kvalifitseeruks kontrollimisele kuuluvaks koondumiseks, peaks sagedusluba olema juba aktiivses kasutuses ja sellele omistatav turukäive üleandmisele eelneval majandusaastal vähemalt 2 miljonit eurot. Vastavad nõuded ei ole kindlasti täidetud, kui sagedusloa üleandmine toimub enne 2022. aastat. 42. Raadiosageduse kasutamise õiguse andmisel kasutuslepingu alusel peavad lepingupooled arvestama KonkS § 4 lg-st 1 tuleneva konkurentsi kahjustava kokkuleppe keeluga. Eelkõige võib konkurentsi kahjustav olla konkurentidevaheline kokkulepe raadiosageduse kasutamise õiguse jagamise kohta. Kooskõla KonkS § 4 lg-ga 1 hindavad lepingu pooled, kellel on võimalik soovi korral Konkurentsiametiga konsulteerida. Kehtiva õiguse kohaselt puudub ettevõtjatel võimalus (ja vastavalt ka kohustus) küsida Konkurentsiametilt siduvat hinnangut kokkuleppe kooskõla kohta KonkS § 4 lg-ga 1. 4.2.4. Sideettevõtja kasutuses olevale sagedusressursile ülempiiri kehtestamise sobivus, vajalikkus ja mõõdukus 43. Nii ESS § 6 lg 2 kui ka § 8 lg 2 nõuavad raadiosageduse kasutamist reguleerivate meetmete proportsionaalsust. Seetõttu tuleb valida lubatud eesmärgi saavutamiseks sobivatest meetmetest puudutatud isikute õigusi kõige vähem piirav ja taotletava eesmärgiga võrreldes mõõdukas meede. Sorainen – 9/11 – 44. Asjaolu, et sideettevõtja kasutuses olevale sagedusressursile sagedusvahemikus 3410- 3800 MHz Eestis ülempiiri kehtestamine on efektiivse konkurentsi toimimise tagamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas meede, toetavad mh: 44.1. Konkurentsiameti 10.07.2019 arvamus nr 5-5/2019-0359, milles Konkurentsiamet leidis, et sagedusressursi liigse koondumise ärahoidmiseks on võimalik seada ülempiiriks näiteks 130 MHz ühe ettevõtja kohta (sh eraldi piirang vahemikus 3410-3600 MHz ja 3600-3800 MHz). 44.2. Konkurentsiamet 10.07.2019 arvamus nr 5-5/2019-035, mille kohaselt tähendaks sagedusvahemikus 3410-3600 MHz oluliselt üle 60 MHz kasutamise võimalus ohtu, et üks kolmest suurest võrguoperaatorist lülitatakse 5G konkurentsist välja. 44.3. Prantsusmaal sagedusalas 3,4-3,8 GHz ühe sideettevõtja kasutuses olevale sagedusvahemikule kehtestatud ülempiir 100 MHz, mis kehtib sagedusloa omanike ja nendega valitseva mõju kaudu seotud isikute suhtes kogu sagedusloa kehtivusperioodil.10 44.4. Direktiivi 2018/1972 preambula punkt 133 ja artikli 52 lg 2 punktid c) ja d). 44.5. Eelnõu seletuskiri, mille kohaselt tekib turul ebavõrdne olukord, mis raskendab sagedusala ümberplaneerimist tulevikus pärast Venemaa poolsete piirangute äralangemist ja võib kahjustada konkurentsi 5G turul, kui üks sideettevõtja võidab lisaressurssi 90 MHz ulatuses (lk 7). 44.6. Eelnõu seletuskiri, mille kohaselt peavad konkursitingimused maandama spekuleerimise riski, kus näiteks spetsiaalselt konkursil osalemiseks moodustatakse uus sideettevõtja, kelle soov on omandada sagedusluba edasimüügi eesmärgil, ja vältima sagedusloa IV omandamist sideettevõtja poolt, kellel on juba vastavas sagedusalas sagedusressurss (lk 7-8). 44.7. Komisjoni 01.03.2010 otsus asjas M.5650, mis puudutas tingimusliku loa andmist kahe Ühendkuningriigi mobiilioperaatori (T-Mobile ja Orange) poolt ühisettevõtja loomisele.11 Komisjon leidis otsuse punktis 118, et uue põlvkonna mobiilsete lairibateenuste pakkumiseks sobiva sagedusressursi jagunemine konkurentide vahel mõjutab oluliselt vastavate teenuste pakkumisel tulevikus kujunevat konkurentsi. Otsuse punktis 128 leidis komisjon, et põhjendatud oli konkurentide mure, et koondumise tulemusena tekkiv ühisettevõtja oleks ainuke mobiilioperaator, kelle kasutuses on optimaalse suurusega sagedusala, mis võimaldab pakkuda konkurentidest oluliselt suuremat andmeedastuskiirust (vt ka otsuse punkte 9 Konkurentsiamet. Seisukoht sageduslubade andmise kohta sagedusalas 3410-3800. Kättesaadav: https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/konkurentsiameti_seisukoht_5g_sageduslubade_suhtes.pdf, 28. augustil 2020. 10 Décision n°2019-1386 du 21 novembre 2019 de l'Autorité de régulation des communications électroniques, des postes et de la distribution de la presse proposant au ministre chargé des communications électroniques les modalités et les conditions d'attribution d'autorisations d'utilisation de fréquences dans la bande 3,4 - 3,8 GHz en France métropolitaine pour établir et exploiter un réseau radioélectrique mobile ouvert au public. Kättesaadav: https://www.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=JORFTEXT000039702097&categorieLien=idhttps://w ww.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=JORFTEXT000039702097&categorieLien=id, 30. augustil 2020. Vaata otsuse punkti 5.3 ja otsuse lisaks olevate konkursitingimuste punkti I.2.8 (Condition de cumul de fréquences dans la bande 3,4 – 3,8 GHz). 11 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/competition/mergers/cases/decisions/m5650_1469_2.pdf, 30. augustil 2020. Sorainen – 10/11 – 119-127). Vastavalt pidid koondumise osalised võtma kohustuse võõrandada 2x15 MHz sagedusvahemikus 1800 MHz (vt otsuse punkti 227). 44.8. Euroopa regulaatorite ühenduse (ERG) ja raadiospektri poliitika töörühma (RSPG) 2009. aastal koostatud aruanne raadiospektriga seonduvatest konkurentsiprobleemidest12, kus on selgitatud, et konkurendid ei pruugi olla võimelised pakkuma kvaliteedi ja hinna osas sama teenust, kui suur osa sagedusressursist on üksikute turuosaliste käes (lk 14). Aruande kohaselt võib ühe sideettevõtja poolt omandatavale sagedusressursile üksnes konkursi toimumise hetkel kehtiva ülempiiri kehtestamine kaasa tuua spekuleerimise riski, sest järelturul ülempiir ei kohaldu (lk 20). 45. Kuna katkematu sagedusplokk suurusega 100 MHz võimaldab lõpptarbijatele pakkuda kaks korda suuremat andmeedastuskiirust kui sagedusplokk suurusega 50 MHz, tähendaks teiste sideettevõtjatega võrreldes oluliselt suurem sagedusressurss 5G teenuste turule sisenemisel olulist konkurentsieelist. Kuna 5G teenuste osutamiseks sobivas sagedusvahemikus 3410-3800 MHz on hetkel Venemaaga koordinatsioonilepingu puudumise tõttu kasutatav üksnes sagedusvahemik 3410-3600 MHz, oleks järelturul sagedusressursi ülempiiri puudumisel võimalik katkematu sagedusplokk suurusega 100 MHz saada ainult ühel sideettevõtjal. Eelnõu seletuskirja ja Konkurentsiameti 10.07.2019 arvamuse kohaselt on sellise olukorra tekkimist vajalik vältida. 46. Sagedusvahemikus 3410-3800 MHz väljastatavate sageduslubade omanike suhtes sagedusressursi kasutuse ülempiiri kehtestamine aitab sagedusressursi liigset koondumist vältida. Seega on tegemist eesmärgi saavutamiseks sobiva vahendiga. 47. Teiste sama eesmärgi saavutamiseks sobivate meetmetega võrreldes on tegemist ettevõtlusvabadust vähem piirava meetmega. Näiteks piiraks ettevõtlusvabadust rohkem keeld sagedusvahemikus 3410-3800 MHz raadiosageduste kasutamise õigusi üle anda. Sagedusressursi ülempiiri puhul on raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmine endiselt võimalik. 48. Üheks alternatiivseks meetmeks on ka sagedusvahemikus 3410-3800 MHz väljastatud sageduslubade alusel sagedusressursi kasutamise õiguse kombineerimise keelamine üksnes 5G teenuste osas. Selline lahendus ei tagaks aga eelduslikult 5G teenuste osutamiseks sobiva sagedusressursi efektiivset kasutamist, sest võimaldaks sagedusressurssi enda kätte koondada vanema põlvkonna elektroonilise side teenuste osutamiseks. 49. Sagedusressursi ülempiiri kehtestamisega seonduvaid riske vähendab võimalus ülempiiri muuta või see ära kaotada, kui valdkonna eest vastutav minister kehtestab avaliku konkursi tingimused mõnes täiendavas 5G teenuste osutamiseks sobivas sagedusvahemikus sageduslubade väljastamiseks ja on oodata, et täiendava sagedusressursi lisandumine tagab ka sagedusressursi ülempiiri puudumisel sideettevõtjatele võimaluse omavahel efektiivselt konkureerida. 50. Täiendavalt on sagedusressursi ülempiiri kehtestamisega seonduvaid riske võimalik vähendada, andes sagedusloa omanikele õiguse taotleda TTJA-lt ülempiiri muutmist, kui see on vajalik raadiosageduste efektiivse ja tõhusa kasutamise tagamiseks ning ei moonuta konkurentsi. Näiteks on Prantsusmaal ülempiiri muutmise võimalus seotud ülempiiri 12 Kättesaadav: https://rspg-spectrum.eu/wp- content/uploads/2013/05/rspg09_278_erg_rspg_report_on_radio_spectrum_competition_issues_0906041.pdf, 30. augustil 2020. Sorainen – 11/11 – kehtestamise aluseks olnud asjaolude muutumisega.13 Eestis võib sagedusressursi ülempiiri muutmise vajadus ettenähtavalt tekkida pärast Venemaaga sagedusala 3600-3800 MHz osas koordinatsioonilepingu sõlmimist, sest siis peaks iga sagedusloaga kaasnema võimalus kasutada katkematut sagedusplokki suurusega 90-100 MHz (Eelnõu seletuskirja kohaselt minnakse pärast koordinatsioonilepingu sõlmimist üle terviklikele 90-100 MHz sagedusplokkidele). Kuna sagedusressursi ülempiiri muutmine mõjutab konkurentsitingimusi, on sarnaselt ESS § 17 lg-ga 8 otstarbekas, et TTJA kooskõlastaks ülempiiri muutmise Konkurentsiametiga. 51. Kokkuvõttes on sideettevõtja kasutuses olevale sagedusressursile sagedusvahemikus 3410-3800 MHz ülempiir võimalik kehtestada nii, et tegemist on efektiivse konkurentsi toimimise ja raadiosageduste tõhusa kasutamise tagamiseks sobiva, vajaliku ja mõõduka meetmega. Käesolev analüüs on koostatud üksnes sagedusressursi liigse koondumise vältimise osas Eelnõu täiendamise võimaluse kohta Elisa Eesti AS-le arvamuse andmiseks. Analüüs ei ole mõeldud esitamiseks kolmandatele isikutele, välja arvatud infoks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seoses Elisa Eesti AS tagasisidega Eelnõu 18.08.2020 versioonile. Kolmandatele isikutele käesolevas dokumendis sisalduva analüüsi esitamine eeldab analüüsi esitamist vastavale institutsioonile kohases vormis ning eelnevat kooskõlastamist advokaadibürooga Sorainen. Käesolev analüüs ei arvesta konkreetsete kolmandate isikute olukorra ja neile kohalduva õiguse eripäradega. Seetõttu ei vastuta advokaadibüroo Sorainen kolmandate isikute ees käesolevas memorandumis esitatud õiguslikele seisukohtadele tuginemise tõttu saabuvate tagajärgede eest. Analüüs põhineb advokaadibüroole Sorainen edastatud ja eelnevalt viidatud informatsioonil. Informatsiooni õigsus ei ole meie poolt iseseisvalt kontrollitud. Analüüsi koostamisel oleme juhindunud Eesti õigusaktidest. Analüüs põhineb meie tänasel parimal arusaamisel rakenduvatest õigusaktidest ja nende rakenduspraktikast. Vastavate õigusaktide või nende senise rakenduspraktika muutumisel (sh uute asjaolude ilmnemisel) võivad aktuaalsuse kaotada ja muutmist vajada ka käesolevas analüüsis väljendatud seisukohad. Lugupidamisega Mihkel Miidla vandeadvokaat, advokaadibüroo Sorainen partner 13 Décision n°2019-1386 du 21 novembre 2019 de l'Autorité de régulation des communications électroniques, des postes et de la distribution de la presse proposant au ministre chargé des communications électroniques les modalités et les conditions d'attribution d'autorisations d'utilisation de fréquences dans la bande 3,4 - 3,8 GHz en France métropolitaine pour établir et exploiter un réseau radioélectrique mobile ouvert au public. Kättesaadav: https://www.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=JORFTEXT000039702097&categorieLien=idhttps://w ww.legifrance.gouv.fr/affichTexte.do?cidTexte=JORFTEXT000039702097&categorieLien=id, 30. augustil 2020. Vaata otsuse lisaks olevate konkursitingimuste punkti I.2.8: „Cette limite pourra, le cas échéant, être modifiée à la suite d’un changement de circonstances le justifiant tel que notamment une nouvelle procédure d´attribution dans la bande 3,4 – 3,8 GHz.“
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel