dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoht sagedusala 3410-3800 MHz konkursi määruse uue eelnõu suhtes

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 2. september 2020
Seotud ettevõtted
Telia Eesti AS (adressaat)
Viit
2-1/20-0331/5125
Registreeritud
2. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Telia Eesti AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/20-0331
Vastutaja
Liisi Moks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎1274-1 20200901 MKM.seisukoht sagedusala 3410-3800 MHz konkursi suhtes.7.asice145 KB
  • 📎E-kiri.pdf117 KB

Sisu (failidest)

Raul Siem Teie 18.08.2020 nr 2-1/20-0331/5125 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister MKM Meie 01.09.2020 nr EC.1-5.3/1274-1 Telia seisukoht „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410-3800“ määruse („Määrus“) muudatuste suhtes Austatud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem Telia Eesti AS („Telia“) on tutvunud uue Määruse eelnõu redaktsiooni ja selle seletuskirjaga. Täname võimaluse eest anda Määruse eelnõu suhtes tagasisidet. Telia on aktiivselt osalenud suve jooksul toimunud turuosaliste ja riigi vahelistel aruteludel ning andnud plaanitavate muudatuste kohta tagasisidet. Oleme edastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seniste konsultatsioonide käigus oma seisukohad korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult (viimane kirjalik tagasiside avaliku konsultatsiooni vastusena on meie poolt esitatud 31.07.2020.a). Tõdeme, et Määruse eelnõus ei ole põhimõttelistes küsimustes konsultatsioonide käigus esitatud seisukohtade ja esile toodud argumentidega arvestatud. Ühtlasi pole seletuskirjas ka argumenteeritud seda, millest ajendatuna on seniste konsultatsioonide raames antud tagasiside jäetud arvesse võtmata. Käesolevalt kordame peamisi seisukohti Määruse eelnõu suhtes: 1. Määruse Eelnõus toodud lähenemine kahjustab Eesti digiühiskonda ja muudab Eesti kui riigi sideettevõtjate jaoks investeerimiseks ebasobivaks keskkonnaks. Seeläbi kannatavad riigi poolt tehtud otsuste tulemusena Eesti tarbijad. Seletuskirjas on nimetatud sagedusala neljaks võrdseks plokiks (50 + 50 MHz) jaotamise peamiseks ajendiks /-- koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud piirangute negatiivset mõju majandusele --/ , mille tõttu olevat vajalik rakendada /--sideturu ergutamise võimalikke meetmeid --/. Telia ja ka mitmed teised turuosalised on selgelt välja toonud argumendid, kuidas Määruse eelnõu kohaselt enampakkumise korraldamine muudab sideettevõtja jaoks investeeringud uue põlvkonna sidevõrku ebaefektiivseks ja kahjustab investeerimiskeskkonda. Seega annab Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] Määruse eelnõu selle olemasoleval kujul otse vastupidise efekti – pidurdab ja kahjustab Eesti sideturu arengut. Nimetatu valguses on MKM-i väide, mille kohaselt 50+50 MHz plokkide kasutusele andmine ergutaks sideturgu, arusaamatu ja paljasõnaline. Ka pole Määruse eelnõus hüpoteetilist positiivset efekti ka kirjeldatud. Vastupidi, Määruse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et kavandatav lahendus on /-- esialgne ning peale Venemaaga vastava koordi-natsioonilepingu sõlmimist minnakse üle terviklikele 90-100 MHz sagedusplokkidele --/. Samas on haldusasjas 3- 19-333 TTJA selgitanud, et /-- Venemaa sideadministratsioon on vastanud 12.12.2017 ja 15.05.2019 eitavalt TTJA ettepanekutele koordinatsioonilepingu sõlmimiseks --/, ning kohus nõustunud, et /-- Venemaaga koordinatsioonilepingute sõlmimine on problemaatiline ning seda teadmata ajaks --/. Seega nähakse Määruse eelnõuga teadvalt ette ebapiisav lahendus, kus üleminek terviklikele sagedusplokkidele on problemaatiline ja vähetõenäoline, olles Venemaa sideadministratsioonist sõltuv. Investeerimiskeskkonda kahjustab asjaolu, et väikestel (50 MHz) plokkidel 5G võrgu üles ehitamine on sideettevõtja jaoks äärmiselt ebaefektiivne. Esitame taas Telia poolt ka eelnevalt kasutatud ilmeka näite – eelnõus toodud tingimustel 5G võrgu rajamise korral peab sideettevõtja tegema ulatuslikke investeeringuid täismahus funktsionaalsustega kiirtee loomiseks, kuid kuna rakenduvad väikestest plokkidest tingitud piirangud, saab seal sõita vaid 50 km/h (mitte 120 km/h tunnis nagu oleks võimalik normaalolukorras). Sideettevõtjate jaoks tähendab selline lähenemine väga suurt investeeringukulu, kuid lõppkasutajatele pakutav kogemus internetiühenduse kiiruse osas erineb seejuures kordades. Nimetatut kinnitab tõsiasi, et haldusasjas 3-19-333 jõustunud kohtuotsustes on samuti kinnitatud, et /-- kõigi võimalike 5G teenuste tõrgeteta pakkumiseks on vajalik vähemalt 80-100 MHz laiuse sagedusriba kasutamise võimalus ja perspektiivis veelgi suurem (kuni 200 MHz12) --/ ning /-- Sagedusala ei saa liialt killustada, kuna sellisel juhul ei pruugi sideettevõtjatel olla piisavalt motivatsiooni arendada täisfunktsionaalset 5G võrku, s.o sellist võrku, kus on võimalik kõiki uue põlvkonna teenuseid pakkuda. Suurem sagedusvahemik võimaldab ettevõtjatel pakkuda kvaliteetsemat teenust --/. Kui ka operaatoril oleksid üleliigsed ressursid, millega teha ebaotstarbekaid investeeringuid, tuleb riigil arvestada siiski, et ettevõtte ebaefektiivsed investeeringud toovad kaasa pakutavate teenuste hinnatõusu ja aeglustavad uue 5G sidevõrgu rajamise tempot. Seega oleks Määruse rakendamise tegelik tagajärg otseses vastuolus Määruse eesmärgiga luua /-- tarbijatele võimaluse kasutada 5G teenuseid soodsama hinna ja parema kvaliteediga --/. Praegune mobiilsidevõrkude areng ja efektiivsus ning sellest sündinud tarbijate heaolu (DESI indeksi kohaselt Euroopas esimeste hulgas) on Eestis tekkinud tänu läbi mõeldud sagedusressursi jaotusele. Nimetatud olukorda on olnud raske saavutada ja seda ei tohi riigi poolt läbimõtlematute poliitiliste otsustega kergekäeliselt lõhkuda. Kui riik sunnib kõiki teenuseosutajaid osutama 5G võrgul põhinevaid teenuseid 40/50 MHz ressursiga, loob see olukorra, milles Eestis on võimalik pakkuda vaid algelist, märkimisväärselt piiratud kasutuskogemusega 5G´d, mida saab pigem nimetada 4G edasiarenduseks. Mida väiksem ribalaius 3,6 GHz sagedusalast operaatori kasutusse antakse, seda väiksem on tehnoloogiline võimalus ehitada kvaliteetseid teenuseid pakkuda võimaldav 5G võrk. Määruse eelnõu jõustamisel saab Eesti klientidele osaks selline 5G mobiilsidekvaliteet ja kasutuskogemus, mis on märkimisväärselt kehvemad võrrelduna nende Euroopa riikidega, kus sagedusjaotuse Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] alased otsused on langetatud kooskõlas eksperthinnangutega. Selline erinevus kahjustab Eesti konkurentsivõimet. Põhjalikumad tehnilised selgitused nimetatud teema kohta koos arvandmete ja illustratiivsete näidetega on Telia esitanud juba varasemalt, viimati 31.07.2020 esitatud avaliku konsultatsiooni vastuskirjas. Jääme oma tollases kirjas antud selgituste juurde ja palume nendega arvestada. 2. Põhiseaduslikult tähendab võrdne kohtlemine seda, et ühesuguseid isikuid ja olukordi tuleb kohelda ühtemoodi, kuid erinevaid isikuid ja olukordi erinevalt. Määruse eelnõu seletuskirjas viidatakse, et sagedusriba 4-ks võrdseks plokiks jaotumise põhjus on /-- anda kõigile sagedusloa võitnutele võrdsed tingimused 5G sidevõrgu arendamiseks ning konkurentsi elavdamiseks --/. Taas on nimetatud põhjendus arusaamatu ning riigipoolse seisukoha tausta ei avane ka seletuskirja kaudu. Telia peab oluliseks, et Eestis on mobiilsideteenuse osutajate vahel tugev ja eluterve konkurents. Eluterve konkurents sunnib erinevaid sideteenuse pakkujaid enda sidevõrkudesse investeerima, võimaldamaks pakkuda just enda sidevõrgus parimat kvaliteeti ja teenindust ning seda samas soodsate hindadega. Telia hinnangul sisustab ministeerium antud olukorras võrdset kohtlemist ekslikult. Võrdse kohtlemise tagamiseks ei saa asuda kunstlikult sagedusressursi suurust tingimata ühtlustama. Olemuslikult erinevaid olukordi ei saa käsitleda kunstlikult ühesugustena. Arvesse tuleb võtta ka muid asjaolusid, sh olemasolevate teenuseosutajate klientide hulka. Kliendibaasi suurus näitab tarbijate hulka, kes sagedusressursi läbi mõeldud jagamisel parimal moel kasu saavad. Märgime, et ka täna ei ole kõikide operaatorite kasutuses ühesuguses mahus sideressurssi, mistõttu jääb seda arusaamatumaks seisukoht, et 3410 – 3800 MHz sagedusala tuleb tingimata jagada ühesuguse suurusega plokkideks. Riik peab tagama selle, et piiratud sagedusressurss on avalikes huvides efektiivseimal moel kasutusel. Võrdse kohtlemise tagamiseks peab olema suurema kliendibaasiga operaatoritel võimalik oma klientide teenindamiseks võimalik omandada sellises mahus sagedusressurss, mis võimaldab neil oma arvukaid kliente kvaliteetselt teenindada. Võrdset kohtlemist ei taga olukord, kus suurema kliendibaasiga operaatoritel jääb klientide kvaliteetseks teenindamiseks sagedusressurssi puudu ja väiksema kliendibaasiga operaatoritel jääb klientide kvaliteetsest teenindamisest sagedusressurssi üle. Ühelt poolt kahjustaks sellise olukorra tekkimine klientide huve. Teiselt poolt raiskaks sellise olukorra tekkimine sagedusressurssi. Eeltoodu valguses on Telia oma 31.07.2020.a kirjas esitlenud ka võimalusi jaotada 3,6 GHz sagedusressurss oksjoni tarbeks väikesteks plokkideks. Selliselt on tagatud igale turuosalisele võimalus soetada just nimelt ressurss, mida ta tegelikult vajab. Ühtlasi tekib sel juhul võimalus osaleda konkursil enam kui 4 turuosalisel kui vastavat investeerimissuutlikkust omavaid turuosalisi peaks olema veel enam kui 4. Nimetatud lahendust toetas ka Konkurentsiamet, kes Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] on oma 10.07.2019.a kirjas nr 5-5/2019-035 väljendanud järgmist: /--Pannes sagedusload konkursile väikeste ühikute kaupa, ei võta riik enda kanda kõiketeadva ettehooldaja koormat, --/, /-- Nimelt pole vaja ette määrata, milline on optimaalne kasutatav sagedusvahemik erinevate äriplaanidega sideettevõtjate jaoks.--/. Märgime, et kuigi Eelnõu seletuskirjas on toodud väide, mille kohaselt 4 sagedusluba soodustavat konkurentsi, jäi Konkurentsiamet samas küsimuses oma 10.07.2019 seisukohas erinevale arvamusele, tuues esile, et Konkurentsiamet ei jaga seisukohta, nagu tulnuks konkursile panna just nimelt 4 luba. 3. Ekspertteadmistega peab arvestama Enampakkumine peab looma olukorra, kus konkursil edukalt osalenud operaatoril on võimalik asuda täitma tarbijate ootusi 5G võrgule. Nimetatu on tehniliselt teostatav vaid siis, kui operaatoril on võimalik koheselt kasutama asuda vähemalt 60 MHz spektrit. 60 MHz ribalaius on minimaalne, millega on võrkude generatsioonivahetus (üleminek 4G võrgult 5G võrgule) tegelikult tunnetatav. Jagades väärtuslikku ja piiratud sagedusressurssi ebaefektiivsel moel nagu hetkel Määruse eelnõu kohaselt on kavas teha, saab Eesti klientidele osaks mobiilsidekvaliteet ja kasutuskogemus, mis on märkimisväärselt kehvem võrrelduna maailma ja muu Euroopa tasemega. Selline erinevus kahjustab Eesti konkurentsivõimet. Lisaks Eesti turuosaliste selgituste tähele panemata jätmisele, on MKM jätnud põhjendamatult kõrvale ka mujalt maailmast tulenevad eksperthinnangud, nt Euroopa Komisjoni rakendusotsus 2019/235 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32019D0235, GSMA https://www.gsma.com/spectrum/resources/5g-spectrum-positions/. Veelgi enam – mis tahes põhjendusteta on kõrvale jäetud ka Eesti enda 5G teekaardis https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_5g_teekaart.pdf kokku lepitu. Kõigis nimetatud dokumentides on jõutud järeldusele, et 3,6 GHz sagedusressursi kasutamiseks on mõistlik välistada sagedusala väljastamine väikesteks plokkideks, kuna 5G tehnoloogia rakendamiseks optimaalne ribalaius on 80 - 100 Mbit/s. Enampakkumine 3410 – 3800 MHz sagedusala osas on arutlusel olnud juba aastaid, konkretiseeritud kujul alates 2019.a algusest, mil hetkel kehtiv Määrus jõustus. Operaatorid on juba asunud kujundama strateegiat 5G turule tulekuks. Seda nii tuginedes Eesti riigi enda regulatsioonile ja varasemalt väljendatud sõnumitele kui Euroopast tulenevatele soovitustele ja teiste maade praktikate näidetele. Samuti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pidanud edukalt pikka kohtuvaidlust, milles kaitses olemasolevas kehtivas määruses toodud lahendust. Kokkuvõttes on Määruse eelnõus sisalduv eeltoodut arvestades selges vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiibiga. 4. Määruse eelnõu sisaldab vasturääkivusi ning protseduurilist ebaloogikat. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] Telia on samuti osalenud ITL-i poolt 01.09.2020 kirja arutelus ning nõustub enamike ITL-i kirjas välja toodud seisukohtadega, mis samuti viitavad Määruse eelnõu kohaselt enampakkumisega edasiliikumise võimatusele ja juhivad tähelepanu olulistele probleemidele Määruse eelnõus. Kui Ministeerium ei pea võimalikuks olemasoleva ja kehtiva Määrusega enampakkumise korraldamise jätkamist, palume Ministeeriumil jätkata avalikke konsultatsioone, võimaldamaks turuosalistega läbi arutada väikeste plokkide osas enampakkumise korraldamine. Eesmärk on leida selle pinnalt kompromiss, mis arvestab turuosaliste huve ning ei kahjusta pöördumatult avalikke huve, vaid toetab Eesti arengut digiühiskonnana. Lõpetuseks kinnitame, et oleme edasistes aruteludes alati valmis avatult kaasa mõtlema. Soovime, et Eestis oleks võimalik asuda pakkuma tipptasemel kvaliteediga 5G võrgul põhinevaid teenuseid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andre Visse Telia Eesti AS tehnoloogiajuht Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] Saatja: Kristiina Maasik <[email protected]> Saadetud: 01.09.2020 23:02 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Telia dokumendihaldus <[email protected]>; Tõnu Nirk <[email protected]> Teema: Telia Eesti ASi seisukoht sagedusala 3410-3800 MHz konkursi määruse uue eelnõu suhtes Tere! Täname võimaluse eest anda avaliku konsultatsiooni raames tagasisidet sagedusala 3410-3800 MHz konkursi määruse uue eelnõu suhtes. Käesolevaga edastab Telia Eesti AS seisukoha ja ettepanekud kõnealuse määruse eelnõu osas. Telia Eesti AS on valmis heameelega kohtuma, et oma seisukohti täiendavalt selgitada. Tänades ja tervitades Telia Eesti AS Kristiina Maasik Juriidilise üksuse juht Telia Eesti AS + 372 50 57 686 See e-kiri võib sisaldada informatsiooni, mis on kaitstud volitamata avaldamise või jagamise eest. Kui Sa ei ole selle e-kirja õige adressaat, siis palun teavita sellest e-kirja saatjat ja kustuta kiri ning kõik sellele lisatud manused ilma neid jagamata või kopeerimata ning ära avalda nendes sisalduvat teavet teistele isikutele. Telia Company töötleb e-kirju ja teisi dokumente, mis võivad sisaldada isikuandmeid, vastavalt Telia Company . This email may contain information which is privileged or protected against unauthorized disclosure or communication. If you are not the intended recipient, please notifht ye sender and delete yht message and any attachmnets from your system without producing, distributing or retaining copies thnenef or disclosing its tee ents to any other person. Telia Company processes emails and other files that may contain personal data in accordance with Telia Companys .
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel