Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 31.08.2020 / 2-3/14-95;
Riigikantselei / 31.08.2020 / 7-1.2/20-01860
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus majandus- ja taristuministrile (KK 95)
Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ülesanne: Palun majandus- ja taristuministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduse §-le 148 saata Riigikogu esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 14.09.2020
Lisainfo: Raimond Kaljulaidi küsimus Reidi tee ehituse kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Aivar Rahno, Istungiosakonna juhataja
Kinnitamise kuupäev: 31.08.2020
Resolutsiooni koostaja: Sirje Alliksoo
[email protected], 693 5502
Hr Taimar Peterkop 27.08.2020 nr 2-3/14-95
Riigisekretär
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi esitatud kirjaliku küsimuse majandus- ja
taristuminister Taavi Aasale.
Palun peaministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata DHX kaudu
kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel
Anita Möldre
631 6338,
[email protected]
Hr Taavi Aas Majandus- ja taristuminister 2 7 .0 8 .2020 Kirjalik küsimus Reidi tee ehituse kohta Austat ud m ajandus- ja taristuminister 9. augustil 2020 avaldas Eesti Päevaleht ajakirjanik Joosep Tiksi artikli, milles käsitletakse taristuehitaja AS TREV-2 tellimusel koostatud õiguslikku analüüsi Reidi tee ehituse kohta. AS TREV-2 tellimusel on advokaadibüroo Laarma a teinud põhjaliku analüüsi, milles tuuakse muuhulgas välja, et Tallinna linn on kulutanud Reidi teed ehitades maksumaksja raha vastutustundetult. Nimelt on linn teinud Reidi tee ehitamiseks mitu hanget. 2017. aasta lõpus tehtud hankele tegi TREV-2 parima pakkumise, kuid hange kuulutati läbikukkunuks ning pakkumus liiga kalliks. Uus hange oli väiksemas mahus ning selle võitnud ettevõtted tegid 1,2 miljonit eurot odavama pakkumise, kui oli esimeses hankes parim pakkumine. TREV-2 tellimusel valminud analüüsi kohaselt läks aga tee ehitus lõppkokkuvõttes kallimaks maksma kui oli nende esialgne pakkumine, sest mahte (sõiduradade arvu) taas suurendati. Analüüsist selgub ka see, et linn on leppinud lepingus ette nähtud vahetähtaegadega rikkumisega ning jätkund ehitajalt küsimata leppetrahve - summas 5,5 miljonit eurot. See on isegi Eesti suurima omavalitsuse jaoks arvestatav summa - enam kui pool teede jooksvale remondile kuluvast rahast. Samuti kiideti kergekäeliselt heaks lisakulutusi. Tee ehitus läks linnale lõpuks maksma ligi 43 miljonit eurot (Postimees ja Delfi 29.11), mis oli oluliselt kallim kui esimese hanke parim pakkumine, mis kuulutati läbikukkunuks kõrge hinna eest. Seega näib, et antud juhul on kahjustatud nii maksumaksja huve, kui ka ehitusturu osapoolte huve läbi ettevõtjate ebaõiglase ja ebavõrdse kohtlemise. Riigihangete korraldamise eesmärk on see, et avalik sektor kulutaks avalikke vahendeid võimalikult efektiivselt ning samas ka õiglase konkurentsi tagamine. Minu küsimused on aga ajendatud järgmisest Eesti Päevalehe artiklis ilmunud infost. Tsiteerin: "Ettevõtte [peetakse silmas AS TREV-2] järeldus on, et Tallinn on lepingut muutes rikkunud mitu korda ja jämedalt riigihangete regulatsiooni ning peaks tagasi maksma 25% toetusest, mis maksti neile riigi kaudu Euroopa rahast Reidi tee ehitamiseks.” Vabariigi Valitsuse seaduse § 6 3 lg 1 alusel kuulub ehituse, transpordi , liikluskorralduse ja tarbijakaitse korraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Lähtudes eeltoodust on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel Teile järgmised küsimused: Viidatud Eesti Päevalehe artiklis kirjutatakse ka seda, et TREV-2 sõnul on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ettevõtja poolse märgukirja menetlusse võtnud, kuid Eesti Päevalehel ei õnnestunud ametist sellele kinnitust saada. Palun Teil kinnitada või ümber lükata, kas TTJA menetleb TREV-2 poolset märgukirja seoses Reidi teega ning täpsustada, mis on menetluse eesmärk ning eeldatavad edasised tähtajad ning mis menetluse tulemusel saab - kas TTJA saab teha vajadusel ettekirjutuse või muul moel Tallinna linna korrale kutsuda? Kas ameti menetlusel võib olla mõju eurorahade võimalikule tagasinõudele? Samuti tekitab küsimusi see, kuivõrd saab riik olla kindel, et tulevikus koostöös Tallinnaga ellu viidavad projektide (näiteks Linnahalli projekt) puhul viiakse hanked läbi nõuetekohaselt ning linn ei kiida kiirustades ja süvenemata heaks põhjendamatuid lisakulutusi (näiteks soovist objekti valmimist ajastada kohalike valimiste eelsele ajale). Millisel viisil saaks riik ilmsikstulnud asjaolude valguses selliseid riske kohalike omavalitsustega koostööd tehes tulevikus maandada? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Kaljulaid Riigikogu liige