dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lubade menetlus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. september 2020
Viit
1.1-16/20-0110/41572
Registreeritud
1. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/20-0110
Vastutaja
Keiu Käära

Failid

  • 📎Keskkonna_maaelukomisjon.asice256 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu keskkonnakomisjon Teie: 19.06.2020 nr 2-7/20-139/2 Riigikogu maaelukomisjon Meie: 31.08.2020 nr 6.1-1/1563-1 Lubade menetlus Austatud Riigikogu keskkonna- ja maaelukomisjoni liikmed Riigikogu keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon on palunud analüüsida vesiviljelusega seotud vajalike lubade menetlemise protsesse ning pakkuda keskkonnakomisjonile ja maaelukomisjonile välja tegevuskava, kuidas vesiviljelusega tegelemiseks vajalike lubade menetlust lühendada. Oma kirjas Te ei täpsusta, kas soovite maismaa- või merevesiviljeluseks vajalike lubade menetlemise analüüsi, kuid olete esile toonud hoonestusloa ja keskkonnaloa menetlused ning viitate oma kirjas 15. juunil 2020. aastal toimunud Riigikogu keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisele istungile. Meile teadaolevalt ei ole ettevõtjatel suuri takistusi tekkinud maismaa vesiviljeluse arendamiseks vajalike lubade saamisel. Seetõttu eeldame, et olete lubade menetlemisel pidanud silmas just merevesiviljelusega seonduvat. Maaeluministeerium on üldiselt kursis merevesiviljeluse arengutega Eestis ning ministeeriumile antud pädevuse piires püüab valdkonna arengut igati soodustada. Veeseaduse (VeeS) § 217 lõike 1 kohaselt loetakse hoonestusloaks tähtajalist õigust koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Vesiviljelussektori tegevuse riigipoolne koordineerimine kuulub küll Maaeluministeeriumi vastutusalasse, kuid VeeS kohaselt on hoonestusloa menetlemisel pädevaks asutuseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). VeeS § 219 lõike 2 kohaselt on pädeval asutusel hoonestusloa menetlemisel võimalik küsida arvamust asjaomaselt asutuselt. TTJA on hoonestuslubade menetlemisel tavapäraselt kaasanud ka Maaeluministeeriumit kui asjaomast asutust. Praegu kehtiv hoonestuslubade menetlemise protsess on kõigile ettevõtjatele ühetaoline, seda olenemata projekti iseloomust, suurusest ja eesmärgist. Ka TTJA on juhtinud varasemalt tähelepanu asjaolule, et oleme olukorras, kus näiteks nii kalasumba kui meretuulepargi jaoks vajalike lubade taotlemise protsess on võrdselt keeruline ja aeganõudev. Oma sisult, mastaabilt kui ka mõjult on tegemist aga täiesti erinevate objektidega. Kalasumba paigaldamine veekogusse ja vajadusel ka selle eemaldamine ei nõua keerulisi ehitusinsenerlike lahendusi. Kalade kasvatamiseks mõeldud sumpa ei pea paigaldama alati ühele ja samale kindlale asukohale. Ilma suurema vaevata on võimalik sump ankurdada sobivasse kohta ja sealt see ka eemaldada. Merevesiviljelusega tegeleda soovivate ettevõtjate esitatud hoonestusloa taotlustes on üldjuhul märgitud konkreetne mereala, mida soovitakse merevesiviljeluseks hõivata ja ettevõtjale jääb valikuvabadus piiritletud alal sumpade paigaldamiseks. Üldjuhul ei toimu Eestis talvisel perioodil meres sumpades kalade kasvatamist. Kasvatamiseks mõeldud sumbad paigutatakse merre kevadel ning sügisel viiakse need kalda äärde või eemaldatakse veekogust. Analoogset lähenemist ei saa aga kindlasti kasutada merre püstitatud tuulikuga. Nõustume TTJA tähelepanekuga, mille kohaselt ei peaks merre püstitava tuuliku ja kalasumba Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 paigaldamiseks vajaliku hoonestusloa taotlemise protsess olema võrdselt keeruline ja aeganõudev. On esinenud juhtumeid, kus samale merealale esitatakse mitu hoonestusloa taotlust. VeeS § 220 lõike 2 kohaselt korraldab TTJA kirjaliku enampakkumise, kui mitme hoonestusloa taotluse vahel ei ole võimalik teha otsust piisava kaalutluse puudumise tõttu. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt kehtestab kirjaliku enampakkumise tingimused ja konkurssi korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Meile teadaolevalt ei ole konkursi korda ja tingimusi määrusega kehtestatud. Kirjaliku enampakkumise võitjaks tunnistatud pakkujal ei teki õigust hoonestusloale, vaid enampakkumise võitja saab oma taotluse menetlusse anda. See aga ei anna täielikku kindlust ega õigust hoonestusloa saamiseks. Menetlusprotsessi käigus võib selguda asjaolu, mille tõttu ei ole taotlejale hoonestusluba väljastada võimalik ning enampakkumisel makstud tasu taotlejale tagastamisele ei kuulu. Selleks, et ettevõtjal tekiks merevesiviljeluse arendamisel investeerimiskindlus, võiks riigiasutus võtta vastutavama rolli hoonestusloa taotlemisel. Kuna riigiasutus ei pea avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusluba taotlema, võiks riigiasutusel olla võimalus hoonestusloa taotlemisega kaasnev ajakulu võtta enda kanda. Riigiasutus saaks teha ise vajalikud uuringud ja hindamised ning seejärel panna hoonestusluba enampakkumisele. Ettevõtjad saaksid tulla taotlema hoonestusluba, mitte hoonestusloa menetlemise õigust. Riigi poolt enampakkumisel oleva hoonestusloa alghind kujuneks kulutustest, mis on riik teinud hoonestusloa saamiseks. Sellisel juhul saaksid ettevõtjad oma investeeringute tegemisel kindluse, et hoonestusloa enampakkumise võitmise korral võib sisuliselt kohe alustada vesiviljelustoodete tootmisega. Praegusel hetkel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja töötamas Vabariigi Valitsuse määrust, mille kohaselt kehtestataks riigi poolt avaliku veekogusse valitud merealade hoonestusloa enampakkumise konkursi tingimused ja kord. Selle eesmärk on kehtestada riigi poolt valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa enampakkumise konkursi tingimused ja luua kord, millega tagatakse riikliku huviga avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ja põhjaga püsivalt ühendatud ehitiste ning vesiviljeluse merealadele hoonestuslubade enampakkumisele suunamine. VeeS § 224 lõige 1 sätestab hoonestusloale kehtivuse, milleks on üldjuhul 50 aastat. Leiame, et hoonestusloa andmisel sumpade paigaldamiseks merre peaks kehtima tootmisega alustamise nõue näiteks 3 aasta jooksul ja tootmistegevusega tuleks jätkata kuni hoonestusloa kehtivuseni. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus vesiviljelustoodete tootmiseks antakse hoonestusluba näiteks 50 aastaks, samas aga hoonestusloa omanik vesiviljelustoodete tootmisega ei tegele. Hoonestusloa omanike ring võib tulevikus kontsentreeruda ning uute vesiviljelustootmisüksuste rajamiseks ei ole riigil võimalik anda uusi hoonestuslube, kuna kõik potentsiaalsed merealad on hõivatud. Samas aga võib reaalne tootmistegevus jääda oluliselt madalamaks, kui väljastatud hoonestusload seda võimaldaksid. Seega riigile kuuluv avalik ressurss võib muutuda kellegi jaoks piirkondlikuks monopoliks. Leiame, et riigile kuuluvat avalikku ressurssi tuleb kasutada eesmärgipäraselt. Analoogne lähenemine on võetud näiteks kalapüügiseaduses, mille § 55 lõike 4 kohaselt loetakse ettevõtja püügivõimaluse kasutamisest loobunuks ning püügivõimalus vabanenuks, kui ta ei ole kolmel järjestikusel aastal võtnud välja luba kalapüügiks, talle määratud püügivõimaluse piires või esitanud kalapüügiga seotud andmeid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 on loetletud olulise mõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamise (KMH) läbiviimine kohustuslik. Sama paragrahvi lõikes 2 loetletakse ka tegevused, mille puhul peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas nende valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Nimetatud loetelus on vesiviljelust puudutavatest tegevustest väljatoodud 2 (3) kalamajandus ning vee erikasutus. Vee erikasutuseks on vajalik veeluba, mis on VeeS § 187 alusel kohustuslik, kui arendatakse vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas. Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. aasta määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” täpsustatakse KeHJS § 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondi, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Nimetatud Vabariigi Valitsuse määruse § 9 punkt 10 kohaselt loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamist. Hoonestuslubade taotlemise protsessi muudab taotlejale üsnagi ajamahukaks KMH nõue. Kuna vesiviljeluse valdkond võimaldab erinevaid tegevusi, tuleb lähtuvalt tootmistegevusest igakordselt otsustada KMH läbiviimise vajalikkus ning KMH koostamise käigus otsustada täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna hüdrodünaamilisi tingimusi, kasutatavat tehnoloogiat, liigi kasvatamiseks vajalikke tingimusi jne. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut avaldas 2019. aastal analüüsi „Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine.“ See oli esimene suurem samm selle poole, et alustada merevesiviljeluse keskkonna leevendus- ja kompensatsioonimeetmete esialgsete juhiste väljatöötamist. Tulevikus peaks aga olema selgelt välja toodud need meetmed, mida näiteks KMH tasandil saaks juba välja pakkuda kompenseeriva tegevusena, kui näiteks planeeritakse merre kalakasvanduse rajamist. Leiame, et keskkonnamõjusid kompenseerivad meetmed peaksid olema üheselt mõistetavad, sealhulgas ka arvutused, millel põhinetakse. Keskkonnamõjusid kompenseerivad meetmed tuleb kehtestada õigusaktiga, et tagada nende ühtne toimimine. Keskkonnamõjusid kompenseerivate meetmete rakendamisel tuleks kasvanduse põhiselt arvestada tegelikku lämmastiku ja fosfori koormust keskkonnale. Kusjuures lähtuma peaks kasvanduse asukohast, kasutatavast tehnoloogiast, söödast. Muuhulgas tuleks jälgida, mil määral on kasutatud söödavalmistamisel kohalikku toorainet, et toetada suletud toitainete ringluse põhimõtte rakendamist. Meetmed peavad olema realistlikud, rahvusvaheliselt võrreldavad ja majanduslikult põhjendatud. Läänemere seisundi parandamine ja hea seisundi saavutamine on kohustus, mis tuleneb Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioonist, Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivist, veepoliitika raamdirektiivist ning riigisisestest õigusaktidest. Nende kohaselt ei ole lubatud olukorra edasine halvendamine või tegevuste käivitamine, millega võib kaasneda mere seisundi halvendamine. Küll aga on sellised tegevused lubatud, kui rakendatakse meetmeid keskkonnaseisundi halvenemise ärahoidmiseks. Seega on seda olulisem välja töötada merevesiviljeluse arendamisel riiklikult aktsepteeritavad keskkonna kompensatsioonimeetmed, et tulevikus oleks keskkonnamõju hindajatel võimalik nendest otse lähtuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Eduard Koitmaa; +372 625 6233; [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel