Lähteülesanne/Töö eesmärk
Käesoleva Töö eesmärgiks on koostada eelprojekti
staadiumis ehitusprojekt 25-st elektrituulikust
koosneva tuuleelektrijaama rajatise püstitamiseks. Tellija: Raisner AS
Eelprojektiga tuleb ette näha elektrituulikute reg.nr. 11246939
vundamentide projektlahendus. Tuulikute tornid ja Pärnu mnt 21
täpsed vundamentide lahendused esitatakse ja 10141 Tallinn
ehitatakse vastavalt tuulikutootja poolsele
tööprojektile.
1. Üldandmed
Lüganuse valda rajatava Varja tuulepargi elektrituulikute vundamentide
projekteerimine. Eelprojekt. Vastavalt asendiplaanile ning
1.1.Projekteeritav ehitis kehtestatud/kooskõlastatud teemaplaneeringule.
1.2.Töö teostaja LE-Projects OÜ, Terranaut OÜ, Privaat Arhitektuur OÜ
1.3.Projekti liik Ehitusprojekt. Eelprojekti staadium
2. Projekteerimise vajalikud lähtealused (geoloogilised, geodeetilised, insenertehnilised jm.)
2.1. Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti („Varja“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu
teemaplaneering;
2.2. Seadme ohutuse seadus;
2.3. Projekt koostada ja vormistada vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele Nõuded
ehitusprojektile, vastu võetud 17.07.2015 nr 97“, Eesti Standarditele EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt ja
EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri;
2.4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord
ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Vastu võetud 25.06.2015 nr 73
2.5. Arvestada projektipiirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega ja
ehitusprojektidega.
3. Ehitise asukoht, ehitusalune pindala, kõrgus, laius, pikkus, kasutusotstarve
3.1 Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Varja küla. Elektri tootmine
4. Arhitektuursed ja ehituslikud nõuded
4.1. Vastavalt seadusele ja ehitusprojekti staadiumile
4.2 Põhiprojekti staadiumis valitud tuulikute ja vundamentide arhitektuurne kooskõlastamine ja projekteerimine
5. Nõuded heakorrastusele ja keskkonna hoiule.
5.1. Projektiga tuleb ette näha:
- ehitus- ja montaažitööde käigus pinnase ja põhjavee kahjustamise vältimise tingimused
(põhiprojekti staadiumis), sealhulgas ehitusjärgse maapinna tasandamine ja viljaka mullapinna
taastamine; - eemaldatava pinnase ja kaevise käitlemise kord (põhiprojekti staadiumis)
Projekt kooskõlastatakse :
- Kaitseministeeriumiga, Politsei- ja Piirivalveametiga, Põllumajandusametiga ja Lennuametiga.
- Lüganuse vallavalitsusega
Lähteülesande/Tingimused koostas: Hans Teiv, Adepte Energy OÜ, juhataja
Allkiri: ……………………Harry Raudvere, OÜ Raisner juhatuse liige
Reg. kood 12135774 Kontakt:
[email protected] Töö nr .: 12-16 Tellija : Raisner AS Reg. nr . 11246939 LÜGANUSE VALDA RAJATAVA VARJA TUULIKUPARGI VUNDAMENTIDE PROJEKTEERIMINE Eelprojekt Lüganuse vald , Varja küla , Ida- Viru maakond Projekteerijad: Leho Jõeäär TEL 001753 Terranaut OÜ Valdur Viiklepp EEP 003112 Privaat Arhitektuur OÜ Magnar Meinart EEP 000408 Kontrollis: Hans Teiv Tellija esindaja: H.Raudvere Tallinn 2016.a. Sisukord TOC \o "1-2" \h \z \u ÜLDOSA 1 Projekti lähtematerjalid 1 Projekti eesmärk ja põhimõte 1 Normdokumendid 2 OBJEKTI ÜLDISELOOMUSTUS 3 Geodeetilised uuringud 3 Ehitusgeoloogilised tingimused 3 Hüdroloogilised tingimused ja maaparandussüsteem 3 Klimaatilised tingimused 4 Elektripaigaldis 5 Maanduspaigaldis 5 Tuleohutus 6 Lennuohutus 6 VUNDAMENTIDE PROJEKTLAHENDUS 7 Tehnilised põhinõuded 7 Vundamentide asukohaplaan 7 Vundamendi tehnilised põhinäitajad 7 Vundamendi koormused 8 Vundamendi tüüp 8 Vundamendi ehituse tehnoloogia 8 EHITUSTÖÖD 9 Ettevalmistustööd 9 Kaeve- ja pinnasetööd 9 Aluse ehitus 10 Betoonitööd 10 Teed ja montaažiplatsid 10 KESKKONNAKAITSE, JÄÄTMEMAJANDUS, HEAKORD 12 LISAD Raisner AS lähteülesanne Kooskõlastused ametkondadelt JOONISED Nimetus Formaat Mõõtkava Joonise nr Elektripaigaldis tüüpvundamendil A3 1:500 1 T üüpvundamendi lõiked A4 1:200 2 M aanduspaigaldis A3 1:100 3 Seletuskiri ÜLDOSA Käesolevas töös on käsitletud Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla haldusterritooriumile kavandatava Varja tuulikupargi projekteerimist eelprojekti staadiumis. Projekti lähtematerjalid Projekteerimise aluseks on RAISNER AS poolt koostatud lähteülesanne. Hendrikson&Ko poolt koostatud „Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti (Varja tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering“, töö nr. 887/06. OÜ Teede Laboratoorium poolt koostatud „Varja tuulepargi geodeesia ja geoloogia aruanne“, töö nr 07/14. Lüganuse vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused 13.08.2014 nr 253 „Varja tuulikupargi 20 kV elektrikaablid ja sidekaablid, 110/20 kV alajaam ning ehitatava alajaama ja olemasoleva Püssi alajaama vaheline 110 kV õhuliin“. Projekti eesmärk ja põhimõte Käesoleva töö eesmärgiks on koostada eelprojekti staadiumis ehitusprojekt 25-st elektrituulikust koosneva tuuleelektrijaama rajatise püstitamiseks. Projekteerimisel arvestatakse täpselt samasuguste parameetritega elektripaigaldisetega, mis ei ole vastuolus kehtestatud üldplaneeringus ja KMH-s toodud reeglitega. Tagatakse, et kõik näitajad ja parameetrid on vastavad kehtestatule ja ei loo suuremat mõju inimesele, loodusele ega millelegi muule. Parameetrid, kui need muutuvad, ei tohi olla tunnetatavalt suuremad, võrreldes sellega, mille kohta tehti KMH. Projektis kavandatavate rajatiste detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded) antakse põhiprojekti staadiumis ja tööprojektis. Projekti põhiprojekti põhjal on võimalik arvutada tööde mahtusid ja see on sobiv lähtematerjal ehituspakkumiste (projekteeri/ehita; EPCM) korraldamiseks. Seda on otstarbekas välja töötada siis, kui tööettevõtja on valitud. Sellisel juhul saab selles arvestada tööettevõtja eelistusi ehitustehnoloogia ja materjalide ning seadmete tarnijate suhtes. Kõikide kaabel- ja õhuliinide trasside ning 110/20 kV alajaama asukohad täpsustatakse ehitusprojekti järgmistes staadiumites. Kõik teed, trassid, taristu- ja infrastruktuuri objektid ning elektripaigaldised planeeritakse, projekteeritakse ja rajatakse hoonestusõigusega kaetud katastriüksustele. Vajadusel ja võimalusel muudetakse maaüksuste kasutamise sihtotstarvet. Ehitusprojekti kontrollimist (ekspertiisi) on mõistlik rakendada sellisele ehitusprojektile, mis on ehitamise aluseks võtmiseks sobivas mahus ja detailsuses, ehk siis vastavalt ministri määrusele põhiprojekti staadiumis. Vähemas mahus ja detailsuses ehitusprojekti puhul pole tõenäoliselt midagi sisulisemat kontrollida kui üksnes kavandatava ehitise välisilmet ehk sobivust keskkonda ja vastavust planeeringu või projekteerimistingimuste nõuetele. Normdokumendid EV Ehitusseadustik 11.02.2015; EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri; EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt; MKM 17.07.2015.a. nr. 97 määrus „Nõuded ehitusprojektile“; MKM 25.06.2015 nr 73 määrus „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“; EVS-EN 1990:2002 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; EVS-EN 1991-1-1 Ehituskonstruktsioonide koormused. Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kaasuskoormused; EVS-EN 1991-1-2 Tulekahjukoormus; EVS-EN 1991-1-3 Ehituskonstruktsioonide koormused. Lumekoormus; EVS-EN 1991-1-4 Ehituskonstruktsioonide koormused. Tuulekoormus; EVS 1997-1: 2006 Geotehniline projekteerimine. Üldeeskirjad. EVS-EN 206:2014 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus; EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine; EVS 1993-1-1 Teraskonstruktsioonid. Hoonete teraskonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad; EVS 1992-1-1 Raudbetoonkonstruktsioonid. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad; EVS 1992-1-2 Raudbetoonkonstruktsioonid. Tulepüsivus; EVS 1992-3 Raudbetoonkonstruktsioonid. Raudbetoonvundamendid; EVS 1992-1-1 Raudbetoonkonstruktsioonid. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad; EVS 1992-1-2 Raudbetoonkonstruktsioonid. Tulepüsivus; EVS 1992-3 Raudbetoonkonstruktsioonid. Raudbetoonvundamendid; EVS-EN ISO 12944-2:2000 Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje. Keskkondade liigitus. EVS-EN 50522:2010 Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine; OBJEKTI ÜLDISELOOMUSTUS Varja tuulikupargi planeeringuala asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla haldusterritooriumil asuva Varja küla alal. Geodeetilised uuringud Planeeringualal on teostatud geodeetilised mõõtmised OÜ Teede Laboratoorium poolt 2014 a. seoses Varja tuulepargi tuulikute juurdepääsuteede ehitusprojekti koostamisega. Ehitusgeoloogilised tingimused Planeeringuala geoloogilised uuringud tehti juunis 2014 a. Uuringute käigus puuriti 10- 20 cm läbimõõduga puuridega, mis võimaldas lisaks proovide võtmisele ka vaadelda kihtide asetust. Pinnaseproove võeti pisteliselt laborkatsetusteks, kuna enamus pinnased olid väga sarnased visuaalsel määrangul nii plastsuselt kui ka värvilt. Täpsemaks pinnase määratlemiseks tehti siiski sõelanalüüsid ja plastsusteimid. Lubjakivi kihid koosnevad valdavalt vähe- kuni kesktugevatest, õhukesekihilistest mergli ja põlevkivi vahekihtidega lubjakivist. Lubjakivi lasumissügavus algab kõrgusel 49.2- 49,9 m. Lubjakivi peal lasub õhuke, kuni 1m paksune saviliiva kiht. Lubjakivi ülemine kiht, paksusega kuni 1m (absoluutkõrgus 48,2-49,9m) on murenenud ja survetugevusega piirides 10-15 MPa. Allpool (absoluutkõrgus alla 48,2m) lasuv lubjakivi on survetugevusega >25MPa ja on sobilik vundamendi allpinnaseks. Põlevkivi vahekihid algavad ca 15m sügavusel (absoluutkõrgus 34 m) ja on paksusega 0,2-0,5m. Hüdroloogilised tingimused ja maaparandussüsteem Planeeringuala kesk- ja lõunaosas lõuna pool Tallinn-Narva maanteed on valdav osa haritavast maast hõlmatud maaparanduse drenaažkuivendussüsteemidega. Planeeringualale jääb Varja 2, Alulinna 1, Voorepere, Aa-Varja, Naisteoja 2, Varja 1 ja Varjaoru 2 maaparandussüsteem. Need asuvad Varja Maaparandusühistu tegevuspiirkonnas. Maaparandussüsteemide toimimine tuleb tagada edasise projekteerimise käigus väljatöötavate lahendustega ning vastavalt Põllumajandusameti tingimuslikule eelprojekti kooskõlastusele (vt. lisa 2). Drenaaživeed juhitakse kraavidega lähimatesse vooluveekogudesse (Varja oja, Varbe peakraav ja Kohtla jõgi) ning edasi Purtse jõe kaudu Soome lahte. Klimaatilised tingimused Vastavalt Raisner AS poolt tellitud kliimauuringutele projekteeritavas Varja tuulikupargis firma Met Office(UK) poolt on tuuleolud piirkonnas head. Selle aitab kaasa suhteliselt tasase maapinna reljeefiga tuulekoridor, mis moodustub suhteliselt lähedal asuvate Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Valitsev tuulte suund on lõunast põhja suunas. Mõõtmiste tulemusel on aasta keskmine tuulekiirus 80 m kõrgusel maapinnast 7,23 m/s. Joonisel 1 on näidatud aasta keskmiste tuulekiiruste jagunemine sõltuvalt ilmakaarest. Joon. 1. Aasta tuulteroos Jäite tekkimise oht tuuliku tiiviku labadel on seoses klimaatiliste tingimustega piirkonnas harvaesinev nähtus. Kuna tuulikud asuvad suht eraldatud kohas, siis jäätumine elamutele ohtu ei kujuta. Piirkonnas asuvad teed on väikese kasutusintensiivsusega ning seega riskitase väike. Elektripaigaldis Kavandatavate elektripaigaldiste maksimaalne kõrgus on 149,5 m . Kavandatavate elektri maakaabelliinide detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded) antakse Ehitusprojekti teises staadiumis (Põhiprojekt) ja kolmandas staadiumis (Tööprojekt). Sidekaabelliinide trassid kulgevad ühises kaevikus tuulikute vaheliste 20 kV kaablitega. Sidekaablitena kasutada võimalusel 12 kiulist (single mode), metallivaba optilist sidekaablit. Taastatav pinnasekate Hoiatuslint Täitepinnas 20 kV maakaabel kaitsetorus Optiline kaabel kaitsetorus Maandusjuht Joonis 2 . Kaablite kaevise ristlõige Kavandatavate sidekaabelliinide detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded) antakse Ehitusprojekti teises staadiumis (Põhiprojekt) ja kolmandas staadiumis (Tööprojekt). Maanduspaigaldis Ehitatakse välja tuulikute vaheline lai maandussüsteem – maandusjuhina kasutada paljasvaskjuhet HK50, mis paigaldatakse jõu- ja sidekaablitega ühisesse kaevikusse. Maandusjuhtide ühendused pinnases teostada C-klemmide abil. Tuulegeneraatori maanduspaigaldise tehniline lahendus on toodud projekti joonisel 3. Kavandatava maanduspaigaldise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded) antakse ehitusprojekti teises staadiumis (Põhiprojekt) ja kolmandas staadiumis (Tööprojekt). Tuleohutus Rajatise tulepüsivusklass on TP-1, VI kasutusviisiga. Kasutusotstarve on elektritootmine tuuleenergia abil. Kandevõime R 60. Tuletundlikkuse klass on A. Tuulikusse on ette nähtud tulekustutid, piksekaitse, automaatne tulekahju signalisatsioonisüsteem (autonoomne süsteem). Tulekustutid kuuluvad A-klassi tulekahjuklassi. Minimaalselt üks 5 kg CO 2 kustuti paigaldatakse igale vahekorrusele. Tuulegeneraatori baaskorrusele paigaldatakse kustutid iga elektriseadme juurde. Piksekaitse jaguneb väliseks ja sisemiseks kaitsesüsteemiks. Rootorilabatipp on kõige kõrgem punkt tuulikul ja ühtlasi ka suurima tõenäosusega äikeselöögi vastuvõtja ehitisel. Nii nagu sisemine piksekaitsesüsteem on ka väline – rootorilabatipp integreeritud kõik ühte piksekaitsesüsteemi ja juhitud vundamendini ning sealt edasi maandusjuhtidega pinnasesse, kus kasutatakse veel vertikaalelektroodide. Tuleohutus tuulikutes viiakse vastavusse majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest number 97 „Nõuded ehitusprojektile“ tulenevatele nõutele ja tuulegeneraatori tootjapoolsetele spetsifikatsioonidele ja EL normatiividele tuulegeneraatorite tuleohutuse kohta CFPA-E No 22:2012 F. Tuleohutuse osa lahendatakse ja kooskõlastatakse projekti teises (PP) ja kolmandas (TP) staadiumis. Lennuohutus Kõik tuulepargi tuulikud märgitakse kui lennutakistused ja varustatakse rahvusvaheliselt sertifitseeritud märgutuledega vastavalt nõuetele ja nende täpsem lahendus selgub tööprojekti käigus. Generaatori märgutuled on punased ja paiknevad generaatori korpuse peal. Nad ei tohi olla kaetud ühestki küljest. Tuled paiknevad paaris paigutusena, et tagada vähemalt ühe tule nähtavus igast suunast. Nende keskmine valgustugevus peab olema vähemalt 10 cd horisontaalsuunas (vahemikus -2° kuni +8°). Tuled on varustatud akutoitega, mis elektritoite rikke korral varustavad tulesid elektritoitega vähemalt 1 tunni vältel. Kasutatakse märgutulesid, mis on projekteeritud vastavalt tuulikute märgistuse üldistele administratiivnõuetele (AVV) lennunduse takistuste märgistamise haldusnormidest ja Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni (inglise keeles: International Civil Aviation Organisation , st. ICAO) lennutakistuste märgistamise nõuetele. Kui tuulik kujutab ohtu lennuliiklusele, paigaldatakse tuuliku generaatorile ohutuled. Ohutuled on igast suunast jälgitavad vilkuvad tuled, mis vilguvad öisel ajal punase valgusega ja päeva ajal valge valgusega. VUNDAMENTIDE PROJEKTLAHENDUS Tehnilised põhinõuded Vundamendid projekteeritakse vastavalt kasutusea kategooriale 4 ja selleks on 50 aastat. Töökindlusklassiks on RC2 ning vundamentide purunemise või halva funktsioneerimise tagajärgede klassiks on CC2. Ehituse teostusklass on EXC2. Vundamentide asukohaplaan Alusplaanidena on kasutatud Maa-ameti digitaliseeritud rasterkaarte ning tuulepargi arendaja Raisner AS poolt väljastatud tuulikute asukohtade plaani. Samuti Maa-ameti aerogeodeetilise alusplaani rakendusi. Joonis 3. Tuulikupargi vundamentide asukoha plaan Vundamendi tehnilised põhinäitajad Kuigi Varja tuulepargis kasutuselevõetava konkreetse tuuliku mark selgub järgmises projekteerimise faasis on projektis järgnevalt näitena käsitletud Eleon 3M150 tüüpi tuuliku vundamenti. Tabel 1. Vundamendi põhiandmed Välisdiameeter 22 m Sisediameeter 8,3 m Vundamendi kogukõrgus 3,7 m Alusbetooni mark C25/30 Betooni mark C30/37 ja C30/37 WU Betooni kogus 581 m 3 ja 14 m 3 Armatuuri mark B 500B Armatuuri kogus 71,5 t Vundamendi koormused Koormused on toodud illustratiivsed, kuna võivad olla erinevad erinevatel tuulikutüüpidel. Need täpsustatakse ehitusprojekti järgmistes staadiumites. Vastavalt Eleon 3M150 tüüpi tuuliku andmelehele on antud tuuliku vundamendile mõjuvad koormused toodud tabelis 2. Tabel 2. Koormused Normaaljõud F z -19882 kN Resulteeruv põikjõud F xy 1090 kN Paindemoment M xy 92808 kNm Väändemoment M z -8140 kNm Vundamendi tüüp Vundamendi tüübiks on valitud näite puhul plaatvundament. Vundamendi ehituse tehnoloogia Vundamendi maa-alune osa rajatakse killustikalusest padjale. Maa-alune betoonkeha valatakse ühes tükis kuni kõrguseni 0.00. ning kaetakse muldkehaga. Betoonimassiivi suurest mahust tingitud eksotermia tõttu tuleb temperatuurimuutustest tingitud pragude vältimiseks kasutusele võtta erimeetmeid. EHITUSTÖÖD Ettevalmistustööd Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras. Geodeetilised mõõdistustööd ja mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil. Otstarbekas on rajada tööpiirkonnas ajutiste reeperite ja koordineeritud punktide süsteem, mis võimaldab jooksvalt kontrollida ehitatava rajatise asukoha ja kõrguse õigsust. Kaeve- ja pinnasetööd Tööd hõlmavad raadamist, kasvupinnase eemaldamist ja kuhjamist, vundamendisüvendi kaevetöid, pinnase tagasitäitmist, liigse pinnase ära vedu, puuduva täitepinnase juurde vedu ning maapinna planeerimist ja tihendamist projektijärgse kõrguseni. Projekteeritavate ehitiste ja rajatiste alune muld ning pinnas tuleb välja kaevata ning ära vedada. Ehitusplatsile võib ladustada vaid sellise koguse kooritud kasvupinnast, mis on vajalik tagasitäiteks, vertikaalplaneeringuks ja haljastustöödeks. Kaevetöödel tuleb vältida kaevandi põhja liigset süvistamist, et mitte rikkuda pinnase looduslikku struktuuri rajatavate vundamentide all. Talvistes tingimustes tuleb vältida vundamendi aluspinnase külmumist. Otsekohe peale kaevamise lõpetamist tuleb kogu kaevandi põhi katta tihendatud killustiku või liivaga vastavalt konstruktiivses tööprojektis näidatule. Kavandatavate vundamentide detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded) antakse projekti järgnevates staadiumites (Põhiprojekt/Tööprojekt), mil on välja valitud kasutatava elektrituuliku tüüp. Tagasitäiteks mittesobiv kaevandatud pinnas tuleb ehitusplatsilt ära vedada, liigse pinnase ja prahi ära veo koht kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Looduslik materjal, mis ehitustööde käigus jääb üleliigseks, tuleb kas ümber profileerida või ära vedada ja ladustada. Kasutada tuleb veotehnikat, mille koormast veetava materjali pudenemine on välistatud. Ära veetav materjal kuulub tee ehituse Tööettevõtjale ja materjali teisaldamise kalkuleerimisel tuleb juhinduda kohalikest materjali realiseerimise või teisaldamise võimalustest. Aluse ehitus Paepinnasele rajatakse killustikalus milline tihendatakse 0,5m kihtide kaupa E väärtuseni 100MPa. Aluste täpsem kirjeldus esitatakse põhi/ tööprojektis. Igale tornile koostatakse eraldi aluse projekt. Betoonitööd Monoliitsed betoonkonstruktsioonid rajatakse vastavalt projektile ning selles esitatud nõuetele. Projekteerija esitab betoonitööde teostajale spetsiaalse juhendi, mille alusel töid läbi viiakse. Betoontorn mis on oma olemuselt järelpingestatud pingebetoonkonstruktsioon. rajatakse 5m sektsioonide kaupa kuni projekteeritud kõrguseni. Koonilise torni rajamiseks kasutatakse spetsiaalselt tornide valamiseks mõeldud betooniraketisi. Iga sektsiooni valamise kohta koostatakse geodeetiline teostusjoonis. Täpsed juhendid betoontorni rajamiseks ning tolerantsid annab ette projekteerija. Betoonkonstruktsioonide valamise tehnoloogia on vaja kooskõlastada projekteerijaga. Pärast betoonosa valmimist sisestatakse olemasolevatesse kanalitesse terastrossid millised pingestatakse. Kanalid injekteeritakse hiljem täis pingestusterase korrosiooni vältimiseks. Täpsed joonised betoontorni ehitamiseks annab projekteerija. Peale pingebetoonkonstruktsiooni lõplikku valmimist monteeritakse paika terastorni sektsioonid ning generaator koos rootoriga. Teed ja montaažiplatsid Kuigi ehitamise tingimused ja nõuded täpsustatakse järgmistes projekti staadiumites, toome siinkohal nõuded, mis lähtuvad tuulikutootjatelt ja Eesti vastava ala spetsialistidelt. Juurdepääsuteede, teede ja platside kuju ja ristmike plaanilise lahenduse määravad tehnilised tingimused tuulikute montaažiks vajalike detailide transpordil. Tellija ja projekteerija ei välista, et järgnevates projekti staadiumites võetakse aluseks mõne teise tuulikumargi tehnilised tingimused ning täpsustatakse lähtetingimused vastavalt nendele. Joonis 2. Vundamendid, montaažiplatsid. Kraana platvorm (Crane platform) Kraana platvorm peab omama kandevõimet vähemalt 185 kN/m². Tee pealtlaius põhiteel on 6,5m ja juurdepääsuteedel 4,5m. Teede mulde ehitamiseks kasutada purustatud betooni läbimõõduga kuni 64mm. Kandevõime määratuna Inspector või Loadman seadmega peab olema vähemalt 170 Mpa. Lõikudel, kus on olemasolev kruuskate, tuleb see eemaldada ca 30cm paksuselt, kuna sellel on halvad filtreeruvad omadused. Vana kruuskatet võib kasutada tuulikute ladustamisplatsidel, kus ei ole rakendatud suuri koormusi. Kandevõimet tuleb kontrollida mitte harvemini kui 50 m tagant. Mulde pikitasasust kontrollida sõidutee teljel 3 m pikkuse lati all iga 25m tagant. Suurim lubatud pilu on 30mm. Mulde ristprofiili kontrollida 25m tagant ja kõrgusarvud ei või erineda projektkõrgusest 30 mm võrra ja põikkalded mitte üle 0.5%. Mulde laius telje ja serva vahel võib erineda projektmõõtmetest +10cm või – 5 cm. Vastavalt täpsustuvatele tingimustele viiakse järgmistes projekti staadiumites läbi ka geoloogilised väliuuringud ja laborkatsetused. Kavandatavate juurdepääsuteede, teede, katendite ja montaaži platside lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded) antakse Ehitusprojekti teises staadiumis (Põhiprojekt) ja kolmandas staadiumis (Tööprojekt). KESKKONNAKAITSE, JÄÄTMEMAJANDUS, HEAKORD Peale tööde lõpetamist tuleb tööpiirkond puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms. taastades piirkonna end ise välisilme ja kvaliteedi. Vundamendi süvendi kaevis kasutatakse samal ehituskrundil. Teetööde käigus segipööratud rohukatte taastamisel tuleb rajatud teega külgnevad alad tasaseks planeerida ja tasandatud huumusepinda viia heinaseeme. Sobiv heinaseemne on näiteks punane aruhein, millele on 10% ulatuses lisatud aasnurmikut, seemnete kulu arvestada 15 g/m ² . Ehituse ajal tekkivad jäätmed koristatakse regulaarselt, kogutakse ehitusplatsil konteineritesse ning utiliseeritakse jäätmekäitluslitsentsi omava ettevõtte poolt. Jäätmete utiliseerimise kohta esitatakse täitedokumentatsiooni koosseisus vastav õiend.
Reg. kood 12135774
Kontakt:
[email protected]
Töö nr.: 12-16
Tellija: Raisner AS
Reg. nr. 11246939
LÜGANUSE VALDA RAJATAVA VARJA
TUULIKUPARGI VUNDAMENTIDE PROJEKTEERIMINE
Eelprojekt
Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
Projekteerijad: Leho Jõeäär
TEL 001753
Terranaut OÜ
Valdur Viiklepp
EEP 003112
Privaat Arhitektuur OÜ
Magnar Meinart
EEP 000408
Kontrollis: Hans Teiv
Tellija esindaja: H.Raudvere
Tallinn 2016.a.
Töö nimetus: Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine
Töö number: 12-16 EELPROJEKT
Ehitise aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
Vundamendid
Sisukord
1. ÜLDOSA ........................................................................................................................................... 1
1.1 Projekti lähtematerjalid ........................................................................................................... 1
1.2 Projekti eesmärk ja põhimõte............................................................................................... 1
1.3 Normdokumendid ...................................................................................................................... 2
2. OBJEKTI ÜLDISELOOMUSTUS................................................................................................. 3
2.1 Geodeetilised uuringud............................................................................................................ 3
2.2 Ehitusgeoloogilised tingimused ............................................................................................ 3
2.3 Hüdroloogilised tingimused ja maaparandussüsteem ................................................. 3
2.4 Klimaatilised tingimused ......................................................................................................... 4
2.5 Elektripaigaldis ........................................................................................................................... 5
2.6 Maanduspaigaldis ...................................................................................................................... 5
2.7 Tuleohutus.................................................................................................................................... 6
2.8 Lennuohutus ................................................................................................................................ 6
3. VUNDAMENTIDE PROJEKTLAHENDUS .................................................................................... 7
3.1 Tehnilised põhinõuded ............................................................................................................. 7
3.2 Vundamentide asukohaplaan ................................................................................................ 7
3.3 Vundamendi tehnilised põhinäitajad .................................................................................. 7
3.4 Vundamendi koormused ......................................................................................................... 8
3.5 Vundamendi tüüp ...................................................................................................................... 8
3.6 Vundamendi ehituse tehnoloogia ........................................................................................ 8
4. EHITUSTÖÖD................................................................................................................................. 9
4.1 Ettevalmistustööd...................................................................................................................... 9
4.2 Kaeve- ja pinnasetööd ............................................................................................................. 9
4.3 Aluse ehitus .............................................................................................................................. 10
4.4 Betoonitööd............................................................................................................................... 10
2
Töö nimetus: Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine
Töö number: 12-16 EELPROJEKT
Ehitise aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
Vundamendid
4.5 Teed ja montaažiplatsid ....................................................................................................... 10
5. KESKKONNAKAITSE, JÄÄTMEMAJANDUS, HEAKORD .................................................... 12
LISAD
1. Raisner AS lähteülesanne
2. Kooskõlastused ametkondadelt
JOONISED
Nimetus Formaat Mõõtkava Joonise nr
Elektripaigaldis tüüpvundamendil A3 1:500 1
Tüüpvundamendi lõiked A4 1:200 2
Maanduspaigaldis A3 1:100 3
3
Töö nimetus: Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine EELPROJEKT
Töö number: 12-16 Vundamendid
Ehitise aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
Seletuskiri
1. ÜLDOSA
Käesolevas töös on käsitletud Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla haldusterritooriumile
kavandatava Varja tuulikupargi projekteerimist eelprojekti staadiumis.
1.1 Projekti lähtematerjalid
Projekteerimise aluseks on RAISNER AS poolt koostatud lähteülesanne.
Hendrikson&Ko poolt koostatud „Lüganuse valla olulise ruumilise mõjuga objekti (Varja
tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering“, töö nr. 887/06.
OÜ Teede Laboratoorium poolt koostatud „Varja tuulepargi geodeesia ja geoloogia aruanne“,
töö nr 07/14.
Lüganuse vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused 13.08.2014 nr 253
„Varja tuulikupargi 20 kV elektrikaablid ja sidekaablid, 110/20 kV alajaam ning ehitatava
alajaama ja olemasoleva Püssi alajaama vaheline 110 kV õhuliin“.
1.2 Projekti eesmärk ja põhimõte
Käesoleva töö eesmärgiks on koostada eelprojekti staadiumis ehitusprojekt 25-st
elektrituulikust koosneva tuuleelektrijaama rajatise püstitamiseks.
Projekteerimisel arvestatakse täpselt samasuguste parameetritega elektripaigaldisetega,
mis ei ole vastuolus kehtestatud üldplaneeringus ja KMH-s toodud reeglitega. Tagatakse, et
kõik näitajad ja parameetrid on vastavad kehtestatule ja ei loo suuremat mõju inimesele,
loodusele ega millelegi muule. Parameetrid, kui need muutuvad, ei tohi olla tunnetatavalt
suuremad, võrreldes sellega, mille kohta tehti KMH.
Projektis kavandatavate rajatiste detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid,
tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded) antakse põhiprojekti staadiumis
ja tööprojektis.
Projekti põhiprojekti põhjal on võimalik arvutada tööde mahtusid ja see on sobiv
lähtematerjal ehituspakkumiste (projekteeri/ehita; EPCM) korraldamiseks. Seda on
otstarbekas välja töötada siis, kui tööettevõtja on valitud. Sellisel juhul saab selles arvestada
tööettevõtja eelistusi ehitustehnoloogia ja materjalide ning seadmete tarnijate suhtes.
Kõikide kaabel- ja õhuliinide trasside ning 110/20 kV alajaama asukohad täpsustatakse
ehitusprojekti järgmistes staadiumites.
Kõik teed, trassid, taristu- ja infrastruktuuri objektid ning elektripaigaldised planeeritakse,
projekteeritakse ja rajatakse hoonestusõigusega kaetud katastriüksustele. Vajadusel ja
võimalusel muudetakse maaüksuste kasutamise sihtotstarvet.
Ehitusprojekti kontrollimist (ekspertiisi) on mõistlik rakendada sellisele ehitusprojektile, mis
on ehitamise aluseks võtmiseks sobivas mahus ja detailsuses, ehk siis vastavalt ministri
Töö nimetus: Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine EELPROJEKT
Töö number: 12-16 Vundamendid
Ehitise aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
määrusele põhiprojekti staadiumis. Vähemas mahus ja detailsuses ehitusprojekti puhul pole
tõenäoliselt midagi sisulisemat kontrollida kui üksnes kavandatava ehitise välisilmet ehk
sobivust keskkonda ja vastavust planeeringu või projekteerimistingimuste nõuetele.
1.3 Normdokumendid
EV Ehitusseadustik 11.02.2015;
EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri;
EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt;
MKM 17.07.2015.a. nr. 97 määrus „Nõuded ehitusprojektile“;
MKM 25.06.2015 nr 73 määrus „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord
ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;
EVS-EN 1990:2002 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;
EVS-EN 1991-1-1 Ehituskonstruktsioonide koormused. Üldkoormused. Mahukaalud,
omakaalud, hoonete kaasuskoormused;
EVS-EN 1991-1-2 Tulekahjukoormus;
EVS-EN 1991-1-3 Ehituskonstruktsioonide koormused. Lumekoormus;
EVS-EN 1991-1-4 Ehituskonstruktsioonide koormused. Tuulekoormus;
EVS 1997-1: 2006 Geotehniline projekteerimine. Üldeeskirjad.
EVS-EN 206:2014 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus;
EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine;
EVS 1993-1-1 Teraskonstruktsioonid. Hoonete teraskonstruktsioonide
projekteerimiseeskirjad;
EVS 1992-1-1 Raudbetoonkonstruktsioonid. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide
projekteerimiseeskirjad;
EVS 1992-1-2 Raudbetoonkonstruktsioonid. Tulepüsivus;
EVS 1992-3 Raudbetoonkonstruktsioonid. Raudbetoonvundamendid;
EVS 1992-1-1 Raudbetoonkonstruktsioonid. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide
projekteerimiseeskirjad;
EVS 1992-1-2 Raudbetoonkonstruktsioonid. Tulepüsivus;
EVS 1992-3 Raudbetoonkonstruktsioonid. Raudbetoonvundamendid;
EVS-EN ISO 12944-2:2000 Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje. Keskkondade liigitus.
EVS-EN 50522:2010 Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine;
2
Töö nimetus: Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine EELPROJEKT
Töö number: 12-16 Vundamendid
Ehitise aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
2. OBJEKTI ÜLDISELOOMUSTUS
Varja tuulikupargi planeeringuala asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse valla
haldusterritooriumil asuva Varja küla alal.
2.1 Geodeetilised uuringud
Planeeringualal on teostatud geodeetilised mõõtmised OÜ Teede Laboratoorium poolt 2014
a. seoses Varja tuulepargi tuulikute juurdepääsuteede ehitusprojekti koostamisega.
2.2 Ehitusgeoloogilised tingimused
Planeeringuala geoloogilised uuringud tehti juunis 2014 a. Uuringute käigus puuriti 10-
20 cm läbimõõduga puuridega, mis võimaldas lisaks proovide võtmisele ka vaadelda
kihtide asetust. Pinnaseproove võeti pisteliselt laborkatsetusteks, kuna enamus pinnased
olid väga sarnased visuaalsel määrangul nii plastsuselt kui ka värvilt. Täpsemaks pinnase
määratlemiseks tehti siiski sõelanalüüsid ja plastsusteimid.
Lubjakivi kihid koosnevad valdavalt vähe- kuni kesktugevatest, õhukesekihilistest mergli ja
põlevkivi vahekihtidega lubjakivist. Lubjakivi lasumissügavus algab kõrgusel 49.2- 49,9 m.
Lubjakivi peal lasub õhuke, kuni 1m paksune saviliiva kiht. Lubjakivi ülemine kiht, paksusega
kuni 1m (absoluutkõrgus 48,2-49,9m) on murenenud ja survetugevusega piirides 10-15
MPa. Allpool (absoluutkõrgus alla 48,2m) lasuv lubjakivi on survetugevusega >25MPa ja on
sobilik vundamendi allpinnaseks. Põlevkivi vahekihid algavad ca 15m sügavusel
(absoluutkõrgus 34 m) ja on paksusega 0,2-0,5m.
2.3 Hüdroloogilised tingimused ja maaparandussüsteem
Planeeringuala kesk- ja lõunaosas lõuna pool Tallinn-Narva maanteed on valdav osa
haritavast maast hõlmatud maaparanduse drenaažkuivendussüsteemidega.
Planeeringualale jääb Varja 2, Alulinna 1, Voorepere, Aa-Varja, Naisteoja 2, Varja 1 ja
Varjaoru 2 maaparandussüsteem. Need asuvad Varja Maaparandusühistu
tegevuspiirkonnas.
Maaparandussüsteemide toimimine tuleb tagada edasise projekteerimise käigus
väljatöötavate lahendustega ning vastavalt Põllumajandusameti tingimuslikule eelprojekti
kooskõlastusele (vt. lisa 2).
Drenaaživeed juhitakse kraavidega lähimatesse vooluveekogudesse (Varja oja, Varbe
peakraav ja Kohtla jõgi) ning edasi Purtse jõe kaudu Soome lahte.
3
Töö nimetus: Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine EELPROJEKT
Töö number: 12-16 Vundamendid
Ehitise aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
2.4 Klimaatilised tingimused
Vastavalt Raisner AS poolt tellitud kliimauuringutele projekteeritavas Varja tuulikupargis
firma Met Office(UK) poolt on tuuleolud piirkonnas head. Selle aitab kaasa suhteliselt tasase
maapinna reljeefiga tuulekoridor, mis moodustub suhteliselt lähedal asuvate Soome lahe ja
Peipsi järve vahel. Valitsev tuulte suund on lõunast põhja suunas.
Mõõtmiste tulemusel on aasta keskmine tuulekiirus 80 m kõrgusel maapinnast 7,23 m/s.
Joonisel 1 on näidatud aasta keskmiste tuulekiiruste jagunemine sõltuvalt ilmakaarest.
Joon. 1. Aasta tuulteroos
Jäite tekkimise oht tuuliku tiiviku labadel on seoses klimaatiliste tingimustega piirkonnas
harvaesinev nähtus. Kuna tuulikud asuvad suht eraldatud kohas, siis jäätumine elamutele
ohtu ei kujuta. Piirkonnas asuvad teed on väikese kasutusintensiivsusega ning seega
riskitase väike.
4
Töö nimetus: Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine EELPROJEKT
Töö number: 12-16 Vundamendid
Ehitise aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
2.5 Elektripaigaldis
Kavandatavate elektripaigaldiste maksimaalne kõrgus on 149,5 m.
Kavandatavate elektri maakaabelliinide detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid,
tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded) antakse Ehitusprojekti teises
staadiumis (Põhiprojekt) ja kolmandas staadiumis (Tööprojekt).
Sidekaabelliinide trassid kulgevad ühises kaevikus tuulikute vaheliste 20 kV kaablitega.
Sidekaablitena kasutada võimalusel 12 kiulist (single mode), metallivaba optilist sidekaablit.
Taastatav pinnasekate
Hoiatuslint
Täitepinnas
20 kV maakaabel kaitsetorus
Optiline kaabel
kaitsetorus
Maandusjuht
Joonis 2. Kaablite kaevise ristlõige
Kavandatavate sidekaabelliinide detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid,
tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded) antakse Ehitusprojekti teises
staadiumis (Põhiprojekt) ja kolmandas staadiumis (Tööprojekt).
2.6 Maanduspaigaldis
Ehitatakse välja tuulikute vaheline lai maandussüsteem – maandusjuhina kasutada
paljasvaskjuhet HK50, mis paigaldatakse jõu- ja sidekaablitega ühisesse kaevikusse.
Maandusjuhtide ühendused pinnases teostada C-klemmide abil.
Tuulegeneraatori maanduspaigaldise tehniline lahendus on toodud projekti joonisel 3.
5
Töö nimetus: Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine EELPROJEKT
Töö number: 12-16 Vundamendid
Ehitise aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
Kavandatava maanduspaigaldise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid,
tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded) antakse ehitusprojekti teises
staadiumis (Põhiprojekt) ja kolmandas staadiumis (Tööprojekt).
2.7 Tuleohutus
Rajatise tulepüsivusklass on TP-1, VI kasutusviisiga. Kasutusotstarve on elektritootmine
tuuleenergia abil. Kandevõime R 60. Tuletundlikkuse klass on A.
Tuulikusse on ette nähtud tulekustutid, piksekaitse, automaatne tulekahju
signalisatsioonisüsteem (autonoomne süsteem). Tulekustutid kuuluvad A-klassi
tulekahjuklassi.
Minimaalselt üks 5 kg CO2 kustuti paigaldatakse igale vahekorrusele. Tuulegeneraatori
baaskorrusele paigaldatakse kustutid iga elektriseadme juurde.
Piksekaitse jaguneb väliseks ja sisemiseks kaitsesüsteemiks. Rootorilabatipp on kõige
kõrgem punkt tuulikul ja ühtlasi ka suurima tõenäosusega äikeselöögi vastuvõtja ehitisel.
Nii nagu sisemine piksekaitsesüsteem on ka väline – rootorilabatipp integreeritud kõik
ühte piksekaitsesüsteemi ja juhitud vundamendini ning sealt edasi maandusjuhtidega
pinnasesse, kus kasutatakse veel vertikaalelektroodide.
Tuleohutus tuulikutes viiakse vastavusse majandus- ja taristuministri 17.07.2015
määrusest number 97 „Nõuded ehitusprojektile“ tulenevatele nõutele ja tuulegeneraatori
tootjapoolsetele spetsifikatsioonidele ja EL normatiividele tuulegeneraatorite tuleohutuse
kohta CFPA-E No 22:2012 F. Tuleohutuse osa lahendatakse ja kooskõlastatakse projekti
teises (PP) ja kolmandas (TP) staadiumis.
2.8 Lennuohutus
Kõik tuulepargi tuulikud märgitakse kui lennutakistused ja varustatakse rahvusvaheliselt
sertifitseeritud märgutuledega vastavalt nõuetele ja nende täpsem lahendus selgub
tööprojekti käigus.
Generaatori märgutuled on punased ja paiknevad generaatori korpuse peal. Nad ei tohi olla
kaetud ühestki küljest. Tuled paiknevad paaris paigutusena, et tagada vähemalt ühe tule
nähtavus igast suunast. Nende keskmine valgustugevus peab olema vähemalt 10 cd
horisontaalsuunas (vahemikus -2° kuni +8°). Tuled on varustatud akutoitega, mis
elektritoite rikke korral varustavad tulesid elektritoitega vähemalt 1 tunni vältel.
Kasutatakse märgutulesid, mis on projekteeritud vastavalt tuulikute märgistuse üldistele
administratiivnõuetele (AVV) lennunduse takistuste märgistamise haldusnormidest ja
Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsiooni (inglise keeles: International Civil
Aviation Organisation, st. ICAO) lennutakistuste märgistamise nõuetele.
6
Töö nimetus: Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine EELPROJEKT
Töö number: 12-16 Vundamendid
Ehitise aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
Kui tuulik kujutab ohtu lennuliiklusele, paigaldatakse tuuliku generaatorile ohutuled.
Ohutuled on igast suunast jälgitavad vilkuvad tuled, mis vilguvad öisel ajal punase valgusega
ja päeva ajal valge valgusega.
3. VUNDAMENTIDE PROJEKTLAHENDUS
3.1 Tehnilised põhinõuded
Vundamendid projekteeritakse vastavalt kasutusea kategooriale 4 ja selleks on 50 aastat.
Töökindlusklassiks on RC2 ning vundamentide purunemise või halva funktsioneerimise
tagajärgede klassiks on CC2. Ehituse teostusklass on EXC2.
3.2 Vundamentide asukohaplaan
Alusplaanidena on kasutatud Maa-ameti digitaliseeritud rasterkaarte ning tuulepargi
arendaja Raisner AS poolt väljastatud tuulikute asukohtade plaani. Samuti Maa-ameti
aerogeodeetilise alusplaani rakendusi.
Joonis 3. Tuulikupargi vundamentide asukoha plaan
3.3 Vundamendi tehnilised põhinäitajad
Kuigi Varja tuulepargis kasutuselevõetava konkreetse tuuliku mark selgub järgmises
projekteerimise faasis on projektis järgnevalt näitena käsitletud Eleon 3M150 tüüpi tuuliku
vundamenti.
7
Töö nimetus: Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine EELPROJEKT
Töö number: 12-16 Vundamendid
Ehitise aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
Tabel 1. Vundamendi põhiandmed
Välisdiameeter 22 m
Sisediameeter 8,3 m
Vundamendi kogukõrgus 3,7 m
Alusbetooni mark C25/30
Betooni mark C30/37 ja C30/37 WU
Betooni kogus 581 m3 ja 14 m3
Armatuuri mark B 500B
Armatuuri kogus 71,5 t
3.4 Vundamendi koormused
Koormused on toodud illustratiivsed, kuna võivad olla erinevad erinevatel tuulikutüüpidel.
Need täpsustatakse ehitusprojekti järgmistes staadiumites. Vastavalt Eleon 3M150 tüüpi
tuuliku andmelehele on antud tuuliku vundamendile mõjuvad koormused toodud tabelis 2.
Tabel 2. Koormused
Normaaljõud Fz -19882 kN
Resulteeruv põikjõud Fxy 1090 kN
Paindemoment Mxy 92808 kNm
Väändemoment Mz -8140 kNm
3.5 Vundamendi tüüp
Vundamendi tüübiks on valitud näite puhul plaatvundament.
3.6 Vundamendi ehituse tehnoloogia
Vundamendi maa-alune osa rajatakse killustikalusest padjale. Maa-alune betoonkeha
valatakse ühes tükis kuni kõrguseni 0.00. ning kaetakse muldkehaga. Betoonimassiivi
8
Töö nimetus: Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine EELPROJEKT
Töö number: 12-16 Vundamendid
Ehitise aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
suurest mahust tingitud eksotermia tõttu tuleb temperatuurimuutustest tingitud pragude
vältimiseks kasutusele võtta erimeetmeid.
4. EHITUSTÖÖD
4.1 Ettevalmistustööd
Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud
alustel ja korras. Geodeetilised mõõdistustööd ja mahamärkimine peab toimuma
vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete
mõõtevahendite abil. Otstarbekas on rajada tööpiirkonnas ajutiste reeperite ja
koordineeritud punktide süsteem, mis võimaldab jooksvalt kontrollida ehitatava rajatise
asukoha ja kõrguse õigsust.
4.2 Kaeve- ja pinnasetööd
Tööd hõlmavad raadamist, kasvupinnase eemaldamist ja kuhjamist, vundamendisüvendi
kaevetöid, pinnase tagasitäitmist, liigse pinnase ära vedu, puuduva täitepinnase juurde vedu
ning maapinna planeerimist ja tihendamist projektijärgse kõrguseni. Projekteeritavate
ehitiste ja rajatiste alune muld ning pinnas tuleb välja kaevata ning ära vedada.
Ehitusplatsile võib ladustada vaid sellise koguse kooritud kasvupinnast, mis on vajalik
tagasitäiteks, vertikaalplaneeringuks ja haljastustöödeks.
Kaevetöödel tuleb vältida kaevandi põhja liigset süvistamist, et mitte rikkuda pinnase
looduslikku struktuuri rajatavate vundamentide all. Talvistes tingimustes tuleb vältida
vundamendi aluspinnase külmumist. Otsekohe peale kaevamise lõpetamist tuleb kogu
kaevandi põhi katta tihendatud killustiku või liivaga vastavalt konstruktiivses tööprojektis
näidatule.
Kavandatavate vundamentide detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid,
tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded) antakse projekti järgnevates
staadiumites (Põhiprojekt/Tööprojekt), mil on välja valitud kasutatava elektrituuliku tüüp.
Tagasitäiteks mittesobiv kaevandatud pinnas tuleb ehitusplatsilt ära vedada, liigse pinnase
ja prahi ära veo koht kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.
Looduslik materjal, mis ehitustööde käigus jääb üleliigseks, tuleb kas ümber profileerida või
ära vedada ja ladustada. Kasutada tuleb veotehnikat, mille koormast veetava materjali
pudenemine on välistatud. Ära veetav materjal kuulub tee ehituse Tööettevõtjale ja materjali
teisaldamise kalkuleerimisel tuleb juhinduda kohalikest materjali realiseerimise või
teisaldamise võimalustest.
9
Töö nimetus: Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine EELPROJEKT
Töö number: 12-16 Vundamendid
Ehitise aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
4.3 Aluse ehitus
Paepinnasele rajatakse killustikalus milline tihendatakse 0,5m kihtide kaupa E väärtuseni
100MPa. Aluste täpsem kirjeldus esitatakse põhi/ tööprojektis. Igale tornile koostatakse
eraldi aluse projekt.
4.4 Betoonitööd
Monoliitsed betoonkonstruktsioonid rajatakse vastavalt projektile ning selles esitatud
nõuetele. Projekteerija esitab betoonitööde teostajale spetsiaalse juhendi, mille alusel töid
läbi viiakse.
Betoontorn mis on oma olemuselt järelpingestatud pingebetoonkonstruktsioon. rajatakse
5m sektsioonide kaupa kuni projekteeritud kõrguseni. Koonilise torni rajamiseks kasutatakse
spetsiaalselt tornide valamiseks mõeldud betooniraketisi. Iga sektsiooni valamise kohta
koostatakse geodeetiline teostusjoonis. Täpsed juhendid betoontorni rajamiseks ning
tolerantsid annab ette projekteerija. Betoonkonstruktsioonide valamise tehnoloogia on vaja
kooskõlastada projekteerijaga.
Pärast betoonosa valmimist sisestatakse olemasolevatesse kanalitesse terastrossid millised
pingestatakse. Kanalid injekteeritakse hiljem täis pingestusterase korrosiooni vältimiseks.
Täpsed joonised betoontorni ehitamiseks annab projekteerija.
Peale pingebetoonkonstruktsiooni lõplikku valmimist monteeritakse paika terastorni
sektsioonid ning generaator koos rootoriga.
4.5 Teed ja montaažiplatsid
Kuigi ehitamise tingimused ja nõuded täpsustatakse järgmistes projekti staadiumites, toome
siinkohal nõuded, mis lähtuvad tuulikutootjatelt ja Eesti vastava ala spetsialistidelt.
Juurdepääsuteede, teede ja platside kuju ja ristmike plaanilise lahenduse määravad
tehnilised tingimused tuulikute montaažiks vajalike detailide transpordil. Tellija ja
projekteerija ei välista, et järgnevates projekti staadiumites võetakse aluseks mõne teise
tuulikumargi tehnilised tingimused ning täpsustatakse lähtetingimused vastavalt nendele.
10
Töö nimetus: Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine EELPROJEKT
Töö number: 12-16 Vundamendid
Ehitise aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
Joonis 2. Vundamendid, montaažiplatsid. Kraana platvorm (Crane platform)
Kraana platvorm peab omama kandevõimet vähemalt 185 kN/m².
11
Töö nimetus: Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine EELPROJEKT
Töö number: 12-16 Vundamendid
Ehitise aadress: Lüganuse vald, Varja küla, Ida-Viru maakond
Tee pealtlaius põhiteel on 6,5m ja juurdepääsuteedel 4,5m. Teede mulde ehitamiseks
kasutada purustatud betooni läbimõõduga kuni 64mm. Kandevõime määratuna Inspector
või Loadman seadmega peab olema vähemalt 170 Mpa. Lõikudel, kus on olemasolev
kruuskate, tuleb see eemaldada ca 30cm paksuselt, kuna sellel on halvad filtreeruvad
omadused. Vana kruuskatet võib kasutada tuulikute ladustamisplatsidel, kus ei ole
rakendatud suuri koormusi. Kandevõimet tuleb kontrollida mitte harvemini kui 50 m tagant.
Mulde pikitasasust kontrollida sõidutee teljel 3 m pikkuse lati all iga 25m tagant. Suurim
lubatud pilu on 30mm. Mulde ristprofiili kontrollida 25m tagant ja kõrgusarvud ei või erineda
projektkõrgusest 30 mm võrra ja põikkalded mitte üle 0.5%. Mulde laius telje ja serva vahel
võib erineda projektmõõtmetest +10cm või – 5 cm.
Vastavalt täpsustuvatele tingimustele viiakse järgmistes projekti staadiumites läbi ka
geoloogilised väliuuringud ja laborkatsetused.
Kavandatavate juurdepääsuteede, teede, katendite ja montaaži platside lahendus (tarindite
materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded) antakse
Ehitusprojekti teises staadiumis (Põhiprojekt) ja kolmandas staadiumis (Tööprojekt).
5. KESKKONNAKAITSE, JÄÄTMEMAJANDUS, HEAKORD
Peale tööde lõpetamist tuleb tööpiirkond puhastada ehitusprahist, materjalidest,
väljakaevatud pinnasest jms. taastades piirkonna end ise välisilme ja kvaliteedi.
Vundamendi süvendi kaevis kasutatakse samal ehituskrundil.
Teetööde käigus segipööratud rohukatte taastamisel tuleb rajatud teega külgnevad alad
tasaseks planeerida ja tasandatud huumusepinda viia heinaseeme. Sobiv heinaseemne on
näiteks punane aruhein, millele on 10% ulatuses lisatud aasnurmikut, seemnete kulu
arvestada 15 g/m². Ehituse ajal tekkivad jäätmed koristatakse regulaarselt, kogutakse
ehitusplatsil konteineritesse ning utiliseeritakse jäätmekäitluslitsentsi omava ettevõtte poolt.
Jäätmete utiliseerimise kohta esitatakse täitedokumentatsiooni koosseisus vastav õiend.
12
Tere päevast!
Esitan kooskõlastamiseks ehitusprojekti „Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide
projekteerimine. Eelprojekt.
Lugupidamisega,
Raigo Sõlg
AS Raisner
+3725257474
Hans Teiv Teie: 21.12.2016
Raisner AS
[email protected] Meie: 30.12.2016 nr 14-15/3249-1
Varja tuulikupargi vundamentide
projekteerimise eelprojekt
Austatud hr Teiv
Esitasite Põllumajandusameti (PMA) Ida-Viru keskusele taotluse tingimusliku kooskõlastuse
saamiseks Raisner AS-i poolt 2016. aastal tööna nr 11/2016 koostatud eelprojektile „Lüganuse
valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine“.
PMA Ida-Viru keskus on ülalmainitud eelprojektiga tutvunud ning ei oma põhimõttelisi
vastuväiteid tuulikute vundamentide paiknemise osas ning kooskõlastab nende asukohad, ent
seda tingimusel kui tuulikupargi põhiprojekti raames koostatakse maaparandussüsteemi
rekonstrueerimisprojekt ning tuulikupargi ehitustegevusega ei alustata enne mainitud projekti
kooskõlastamist PMA-s (maaparandusseadus § 47 lg 1).
Enne maaparandussüsteemi ehitusprojekti koostamist esitatakse maaparandussüsteemi
projekteerimistingimuste saamiseks taotlus PMA-le, ent ilma tuulikutepargi põhiprojekti
olemasoluta ei ole projekteerimistingimuste väljastamine mõeldav.
Maaparandusalal tegutsevale ettevõtjale (uurimistööd, projekteerimine, omanikujärelevalve,
ehitamine ja ehitusprojekti ekspertiis) kehtestatud nõuded on loetletud maaparandusseaduse 3.
peatükis.
Kuna tulenevalt maaparandusseaduse § 48 lõikest 1 võib kinnisasja, millel paikneb
maaparandussüsteem, siht- ja kasutusotstarvet (edaspidi maakasutus) muuta ning seda
kinnisasja ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldada PMA eelneva kooskõlastuse
alusel, on mõistlik krundijaotuskava koostada tuulikupargi põhiprojekti alusel, siis kui kogu
infrastruktuur on juba paigas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raigo Kuldmaa
Ida-Viru keskuse peaspetsialist
keskuse juhataja asetäitja ülesannetes
Lisa: Kooskõlastamiseks esitatud eelprojekt (22016_EP_AA-3-01_xVarjaTuulepark.bdoc)
tel 336 6762,
[email protected]
Viru 5a / 41589 Jõhvi / Ida-Viru maakond / 336 6760 , 336 6762 /
[email protected] / www.pma.agri.ee
Registrikood 70000071
Lennuamet e-post :
[email protected] ( kuupäev digitaalallkirjas ) Ehitusprojekti kooskõlastamine Lähtuvalt lennundusseaduse § 35 lõikest 6 1 e sitan kooskõlastamiseks ehitusprojekti „Lüganuse valda rajatava Varja tuulikupargi vundamentide projekteerimine. Eelprojekt“. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Raigo Sõlg Nõukogu liige