Juhkentali tn 1 uushoone kõrguse suurendamine

AERONAVIGATSIOONILISE TAKISTUSE EKSPERTIIS Käesolev lennundusalane ekspertiis Tallinna lennuvälja instrumentaal- lähenemisprotseduuride ja ICAO Annex 14 piirangupindade suhtes on tehtud Raivo Kotov, KOKO arhitektid OÜ 12.05.2016 tellimiskirja alusel Juhkentali 3e planeeritava hoonestuse hindamiseks. Ekspertiisi koostamine on aktsepteeritud e-kirjaga 16.05.2016 Raivo Kotovi poolt. - Ekspertiisi aluseks on tellija poolt saadetud asendiplaanilt võetud kriitiliseima punkti koordinaadid: Kontrollpunkti nimi N E 1 59° 25' 45,40" 24° 45' 29,96" 1. Ekspertiis tehti alljärgnevate Rahvusvahelise Tsiviillennunduse (ICAO) dokumentide ja standartide alusel: - Doc 7300/9 Convention on International Civil Aviation - Doc 8168-OPS/611 Sixth edition, Volume II, Amendment 6 (13/11/2014) - ICAO Annex 14 Sixth edition, Volume I, Amendment 11-A (14/11/2013) 2. Ekspertiisi aluseks kasutati tulevase pikendatud lennuraja eskiisandmeid, mis on saadud Tallinna Lennujaama rekonstrueerimistööde projektist. 3. Ekspertiisi tulemus. Ekspertiis koostati ICAO Annex 14 piirangupindade ja Lennart Meri Tallinna lennuvälja instrumentaallähenemisprotseduuride suhtes: - ICAO Annex 14 piirangupinnad; - Instrumentaallähenemisprotseduuride analüüs: a) VOR lähenemine lennurajale 08 b) VOR lähenemine lennurajale 26 c) LOC lähenemine lennurajale 08 d) LOC lähenemine lennurajale 26 e) ILS lähenemine lennurajale 08 f) ILS lähenemine lennurajale 26 g) RNAV GNSS LNAV lähenemine lennurajale 08 h) RNAV GNSS LNAV lähenemine lennurajale 26 i) RNAV GNSS VNAV lähenemine lennurajale 08 j) RNAV GNSS VNAV lähenemine lennurajale 26 k) RNAV GNSS LPV lähenemine lennurajale 08 l) RNAV GNSS LPV lähenemine lennurajale 26 Ekspertiisi tulemusena kontrolliti ICAO Annex 14 piirangupindade kõrgust antud punktides ning analüüsiti planeeritava hoonestuse mõju instrumentaal- lähenemisprotseduuridele. Ekspertiisi lõplikud tulemused on toodud Lisas 2. 4. Märkused (võimalikud lennuohutust mõjutavad aspektid, mida antud ekspertiis ei hõlma): Puuduvad.  5. Lisad: - Lisa 1 – Ekspertiisi arvutused - Lisa 2 – Kokkuvõte ja lisamärkused - Lisa 3 – Ülevaatekaart 26.05.2016 Oleg Letberg Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi lennuprotseduuride disainer /allkirjastatud digitaalselt/ Silver Solnask Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi lennuprotseduuride disainer /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 1 Ekspertiisi arvutused 1. ICAO Annex 14 piirangupinnad Juhkentali 3e kontrollpunkt asub Annex 14 piirangupindade sisemises horisontaalpinnas, mille kõrgus on 84 m üle keskmise merepinna. 124 m kõrgune hoone läbib piirangupinda 40 m. 2. Instrumentaallähenemiste analüüs Analüüsi käigus selgitati välja, kas planeeritav hoone kõrgusega 124m üle merepinna mõjutab Tallinna Lennuvälja instrumentaal-lähenemisprotseduure. 3.1 Lähenemisprotseduurid rajale 08 a. VOR lennurajale 08 (Cat A,B,C,D) on eskiisil baseeruv OCH on 560 FT. Punkt 1 kõrgusega 124 m üle keskmise merepinna ei suurenda ohutuskõrgust. Lisa 1 b. LOC lennurajale 08 (Cat A,B,C,D) on eskiisil baseeruv OCH on 430 FT. Punkt 1 kõrgusega 124 m üle keskmise merepinna ei suurenda ohutuskõrgust. c. ILS lennurajale 08 (Cat A,B,C,D) eskiisil baseeruvaid OCH-e punkt 1 kõrgusega 124 m üle keskmise merepinna ei mõjuta. d. RNAV GNSS LNAV 08 (Cat A,B,C,D) on eskiisil baseeruv OCH on 520 FT. Punkt 1 kõrgusega 124 m üle keskmise merepinna ei suurenda ohutuskõrgust. e. RNAV GNSS VNAV 08 (Cat A,B,C,D) eskiisil baseeruvaid OCH-e punkt 1 kõrgusega 124 m üle keskmise ei mõjuta. f. RNAV GNSS LPV 08 (Cat A,B,C,D) eskiisil baseeruvaid OCH-e punkt 1 kõrgusega 124 m üle keskmise merepinna ei mõjuta. 3.2 Lähenemisprotseduurid rajale 26 a. VOR lennurajale 26 (Cat A,B,C,D) on eskiisil baseeruv OCH 430 FT. Punkt 1 kõrgusega 124 m üle keskmise merepinna ei suurenda ohutuskõrgust. b. LOC lennurajale 26 (Cat A,B,C,D) on eskiisil baseeruv OCH 430 FT. Punkt 1 kõrgusega 124 m üle keskmise ei suurenda ohutuskõrgust. c. ILS lennurajale 26 (Cat A,B,C,D) eskiisil baseeruvaid OCH-e punkt 1 kõrgusega 124 m üle keskmise merepinna ei mõjuta. d. RNAV GNSS LNAV 26 (Cat A,B,C,D) eskiisil baseeruv OCH on 430 FT . Punkt 1 kõrgusega 124 m üle keskmise merepinna ei suurenda ohutuskõrgust. e. RNAV GNSS VNAV 26 (Cat A,B,C,D) eskiisil baseeruvaid OCH-e punkt 1 kõrgusega 124 m üle keskmise merepinna ei mõjuta. f. RNAV GNSS LPV 08 (Cat A,B,C,D) eskiisil baseeruvaid OCH-e punkt 1 kõrgusega 124 m üle keskmise merepinna ei mõjuta. Lisa 2 Kokkuvõte ja lisamärkused Ekspertiisi käigus leiti, et Juhkentali 3e planeeritava hoonestuse kontrollpunkti maksimaalne kõrgus Annex 14 piirangupindade järgi on 84m üle keskmise merepinna. Planeeritav 124 m kõrgune hoone läbiks piirangupinda 40m. Arvestades tulevase pikendatud lennuraja instrumentaalprotseduuride ohutuskõrguseid, planeeritav hoone kõrgusega 124m lennuprotseduure ei mõjuta. Lisa 3 Ülevaatekaart  Maksja: KOKO arhidektid OÜ Tartu mnt 84A 10112 Tallinn Harjumaa Arve nr.: M 52 Kuupäev: 27.05.2016 Maksetähtaeg: 06.06.2016 Pos. Selgitus Hind Hulk Km Kokku 1. Juhkentali 3e planeeritava hoonestuse 60,00 12,00 144,00 720,00 aeronavig. ekspertiis. Kokku: 720,00 EUR Käibemaks: 144,00 EUR Kogusumma: 864,00 EUR Hinnapakkumine Summa sõnades Kaheksasada kuuskümmend neli eurot ja 00 senti Arve koostas : Jaan.Sarap +372 6258 242 [email protected] Lennuliiklusteeninduse AS Tel.: +372 6258 230 SEB Pank Kanali tee põik 3 Faks: +372 6258 200 IBAN: EE231010220004322224 Rae küla, Rae vald e-mail: [email protected] 10112 Harjumaa, Eesti www.eans.ee Swedbank REG. NR: 10341618 IBAN: EE112200221010801191 KMKR: EE100339639 Riigi tehingupartneri kood: 012414 SELETUSKIRI LIIVALAIA TN, JUHKENTALI TN, VESKI TN JA IMANTA TN VAHELISE KVARTALI PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUSE JUURDE Taotluse esitaja: Tiigiveski Arendus OÜ Registrikood: 12927541 Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn Tallinn 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 1.1. Olemasoleva olukorra ülevaade................................................................................... 3 1.2. Projekteerimistingimuste taotluse koostamise alused, lähtedokumendid ja uuringud 4 2. Projekteerimistingimuste taotluse eesmärk ......................................................................... 6 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus ........................................................................................... 7 3.1. Linnaehituslik situatsioon ............................................................................................ 7 3.2. Maaomand projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud maa-alal .......................... 8 4. Projekteerimistingimustega kavandatud muudatused ....................................................... 10 4.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 10 4.2. Kavandatud kruntide ehitusõigus, kasutamise otstarve ja krundijaotus .................... 10 4.2.1. Krundijaotus ....................................................................................................... 10 4.2.2. Sihtotstarve ......................................................................................................... 14 4.3. Hoonestusala täpsustamine ........................................................................................ 16 4.4. Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused (hoonestuslaad) ........... 17 4.5. Kõrguse täpsustamine ................................................................................................ 18 4.6. Liikluskorraldus ......................................................................................................... 20 4.7. Keskkonnatingimused, haljastus ja heakord .............................................................. 26 4.8. Võrdlus kehtiva detailplaneeringuga ......................................................................... 29 5. Planeeritud arendusmahtude visualiseeringud................................................................... 31 2 1. Sissejuhatus 1.1. Olemasoleva olukorra ülevaade Tallinna Linnavolikogu 09.01.2003 otsusega nr 2 kehtestati Liivalaia tn, Juhkentali tn, Liivamäe tn ja Imanta tn vahelise kvartali detailplaneering (edaspidi nimetatud ka Detailplaneering). Detailplaneeringu alas paiknevad mh Tiigiveski Arendus OÜ omandis olevad kinnistud aadressidega Juhkentali tn 1b, 3d, 3e, 9c, Liivalaia tn 34, 36, 36a ja Veski tänav T1 ning Tallinna linnale kuuluvad transpordimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistud, mille osas taotletakse käesolevaga projekteerimistingimusi. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud üle viie aasta. Kuigi Detailplaneeringu põhilahendus vastab jätkuvalt nii avalikule huvile kui ka Tiigiveski Arendus OÜ kui puudutatud isiku eesmärgile, on muutunud asjaoludest tulenevalt põhjendatud teatud Detailplaneeringu tingimuste täpsustamine projekteerimistingimuste alusel. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tiigiveski Arendus OÜ esindajate vahel 16.06.2016 toimunud kohtumisel tutvustas Tiigiveski Arendus OÜ esindaja antud kvartali arendusplaane. Kohtumisel otsustati, et Tiigiveski Arendus OÜ taotleb Detailplaneeringut täpsustavaid projekteerimistingimusi, mis saavad olema lisaks kehtivale Detailplaneeringule aluseks arhitektuurikonkursi läbiviimisel. Olukorras, kus Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud üle viie aasta, on pädeval asutusel ehitusseadustiku §-le 27 tuginev õigus anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi. Tiigiveski Arendus OÜ (edaspidi nimetatud ka Taotleja) esitab taotluse Detailplaneeringu tingimuste täpsustamiseks ehitusseadustiku § 27 lg 1 ja lg 4 alusel. Detailplaneeringu põhilahenduse muutmist ja planeeringulahenduse olemuslikku muutmist projekteerimistingimuste taotlusega ei kavandata. Projekteerimistingimustega taotletav lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringut muutva Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“. 3 1.2. Projekteerimistingimuste taotluse koostamise alused, lähtedokumendid ja uuringud Projekteerimistingimuste taotluse koostamise alused ja lähtedokumendid: 1) Tallinna Linnavolikogu 09.01.2003 otsusega nr 2 kehtestatud “Liivalaia tn, Juhkentali tn, Liivamäe tn ja Imanta tn vahelise kvartali detailplaneering;“ 2) Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas;“ 3) Tallinna Linnavolikogu 05.04.2012 otsusega nr 9 kehtestatud „Kesklinna linnaosa arengukava aastateks 2012-2016;“ 4) Tallinna Linnavolikogu 04.02.2010 otsusega nr 255 kehtestatud strateegia „Tallinn 2030“; 5) Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsusega nr 329 kinnitatud ja 06.03.2008 otsusega nr 42 ning 25.02.2010 otsusega nr 50 täiendatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014;“ 6) Tallinna Linnavolikogu 13.04.2016 otsusega nr 538-k algatatud „Liivalaia tn 20, Liivalaia tn 20a, Liivalaia tn 20b, Liivalaia tn 24, Tatari tn 42 kinnistute ja lähiala detailplaneering;“ 7) ehitusseadustik; 8) planeerimisseadus; 9) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tiigiveski Arendus OÜ esindajate 16.06.2016 kohtumise protokoll; 10) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tiigiveski Arendus OÜ esindajate 06.10.2016 kohtumise protokoll; 11) muud kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid. Projekteerimistingimuste taotlus tugineb järgmistele uuringutele: 1) Tallinna linnas Liivalaia tn 34, 36, 36a ning Juhkentali tn 1b, 3d, 3e, 9a, 9c, 9d ja Veski tänav T1 detailplaneeringu arendusala keskkonnaalane eksperthinnang. Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Eelhinnangu raames on läbi viidud järgmised uuringud või on analüüsitud järgmisi varasemalt läbiviidud alusuuringud: • liikuvusuuring; • insolatsiooniuuring; 4  • dendroloogiline uuring; • ekspertiis Liivalaia tänava ääres paiknevate puude säilitamise võimaluste kohta; • müra- ja õhusaaste uuring; • tuulekoridoride hinnang; • geotehniline uuring; • arheoloogiline eeluuring. 2) Tallinna Liivalaia-Juhkentali-Veski kvartali arendus liikluskorralduse analüüs, Stratum OÜ, 2016; 3) Ekspertiis. Stratum OÜ poolt koostatud töö „Tallinna Liivalaia – Juhkentali – Veski kvartali arenduse liikluskorralduse analüüs“ kohta. Volitatud insener Tiit Metsvahi, 2016; 4) Aeronavigatsioonilise takistuse ekspertiis, Lennuliiklusteenistuse AS, 2016. 5 2. Projekteerimistingimuste taotluse eesmärk Projekteerimistingimuste taotluse kohaselt taotletakse krundi kasutamise sihtotstarbe, hoonestusala ja hoonestuslaadi tingimuste täpsustamist. Projekteerimistingimuste taotlusega taotletakse ühtse ehitusliku kompleksi ehitamisega seotud krundijaotuse täpsustamist, luues sellega eeldused erineva funktsiooniga ehitusliku kompleksi osade efektiivsemaks majandamiseks ja korteriomandite tulevaste omanike vaheliste suhete reguleerimiseks. Projekteerimistingimuste taotletakse võimalust täpsustada arhitektuurikonkursi raames kavandatud hoone tornidest moodustuva kõrghoonestuse paiknemist. See annab võimaluse seostada arhitektuurikonkursi raames esitatavad tööd paremini muutunud linnaruumiga. Lisaks taotletakse projekteerimistingimuste taotlusega ala haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtete täpsustamist. Projekteerimistingimused koostoimes kehtiva Detailplaneeringu tingimustega moodustavad arhitektuurikonkursi lähteülesande põhisisu. 6 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus 3.1. Linnaehituslik situatsioon Projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud ala piirneb Liivalaia, Juhkentali, Veski ja Imanta tänavatega. Kehtestatud Detailplaneering on koostatud suurema ala peale ja Detailplaneering on taotluse esitamise ajaks osaliselt realiseeritud. Taotlusega hõlmatud kruntide osas (Detailplaneeringu positsioonid 1, 2, 4, 15, ja 16) Detailplaneeringut realiseeritud ei ole. Taotlusega hõlmatud alal puudub hoonestus ning seda kasutatakse käesoleval ajal sõidukite ajutise parkimisalana ja haljasalana. Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ täpsustatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt on taotlusega hõlmatud ala näol tegemist väljakujunenud hoonestusega alaga. Taotlusega hõlmatud ala külgneb Maakri kõrghoonete piirkonnaga ja sellele on lubatud 30-korruselise hoonestuse püstitamine. Teemaplaneeringuga muudetud üldplaneering täpsustab, et arvestades arhitektuurikonkursi tulemusi ja täpsustatud valgustustingimusi ümbritsevates elamutes on võimalik brutopinda säilitades alale ka 30 korrust ületava kõrgusega hoonestuse kavandamine. Projekteerimistingimuste taotlusega enam kui 30-korruselise hoone rajamise õigust siiski ei taotleta. Tallinna kõrghoonete teemaplaneeringu kohaselt on oluline peatada linna hajumine (valglinnastumine), mistõttu on vaja suurendada Tallinna kesklinna ja selle lähinaabruse maakasutuse intensiivsust, soodustada kesklinnast jalutustee kaugusel oleval alal elamuehitust ja elanike arvu suurenemist. Sellega suurendatakse ka linnasüdame atraktiivsust. Hoonestuskõrgust ja -tihedust on vaja reguleerida ka inimsõbraliku elukeskkonna tagamise eesmärgil. Kõrghoonete püstitamisest tulenevate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ning keskkonnamõjude hindamise alusel tuleb luua tingimused säästvaks ja tasakaalustatud linna ruumiliseks arenguks. Linnakeskuse tihendamise vajadust rõhutab ka strateegia „Tallinn 2030,“ mille kohaselt eelistatakse uute arendusprojektide rajamist olemasolevate elurajoonide tihendamise ja parendamisena eelkõige kesklinnas ja võimaluse korral seda ümbritsevas vööndis, panustatakse valglinnastumise peatamisele ning luuakse eeldusi taaslinnastumiseks. Vaadeldavate kinnistute arendustegevus vastab seega nii kõrghoonete teemaplaneeringus kui ka strateegias „Tallinn 2030“ sätestatud linnakeskuse tihendamise eesmärkidele. 7 Projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud ala paikneb esinduslikus kesklinna piirkonnas, hästi vaadeldavas asukohas. Teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ rõhutab kinnistute paiknemist linnaehituslikult nõudlikul alal. Teemaplaneeringu kohaselt seab kõrghoone paiknemine Tallinna city piirkonnas suuremad nõudmised ka hoone välisilmele – kui piirkonnas on juba mitu kõrghoonet, muutub üha olulisemaks arhitektuuri omanäolisus. Lisanduv hoone peab olema uudse imagoga, väljapaistev, karakteriga ning pakkuma olemasolevatest kõrghoonetest moodsamate ja uudsemate tehnoloogiliste võimalustega ruumilahendusi. Teemaplaneeringus kirjeldatud tulemuse saavutamiseks peab Taotleja põhjendatuks arhitektuurikonkursi läbiviimist. Projekteerimistingimused koostoimes kehtiva Detailplaneeringu tingimustega moodustavad arhitektuurikonkursi lähteülesande põhisisu. Projekteerimistingimused markeerivad suuresti taotluse kohaselt nüansid, mille täpsustamist oodatakse konkursi käigus. 3.2. Maaomand projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud maa- alal Jrk Aadress Pindala m2 Registriosa Katastritunnus Sihtotstarve Omanik nr nr 1. Juhkentali tn 1b 940 40601 78401:111:1210 Ä70%/ Tiigiveski E30% Arendus OÜ 2. Liivalaia tn 36 441 63401 78401:111:0070 Ä100% Tiigiveski Arendus OÜ 3. Liivalaia tn 34 562 98201 78401:111:0100 Ä100% Tiigiveski Arendus OÜ 4. Juhkentali tn 3d 4656 161901 78401:111:1310 Ä70%/ Tiigiveski E30% Arendus OÜ 5. Liivalaia tn 36a 396 500001 78401:111:0260 Ä100% Tiigiveski Arendus OÜ 6. Juhkentali tn 3e 1788 15334701 78401:111:1320 Ä70%/ Tiigiveski E30% Arendus OÜ 7. Veski tänav T1 348 16155901 78401:111:1230 T100% Tiigiveski Arendus OÜ 8. Juhkentali tn 9c 273 16156001 78401:111:1240 Ä70%/ Tiigiveski E30% Arendus OÜ 9. Juhkentali tn 3h* 94 - - - - 8  10. Veski tänav T2 756 15334601 78401:111:1300 T100% Tallinna linn 11. Imanta tänav T2 846 15334401 78401:111:1280 T100% Tallinna linn 12. Imanta tänav T1 Ca 900 25845001 78401:111:0045 T100% Tallinna linn ulatuses 13. Liivalaia tänav T3 Ca 1 500 3030301 78401:104:0520 T100% Tallinna linn ulatuses 14. Juhkentali tn 3b 3 15334501 78401:111:1290 T100% Tallinna linn 15. Juhkentali tänav Ca 450m 24378301 78401:116:0011 T100% Tallinna linn T1 ulatuses 16. Juhkentali tn 9d 2305 53201 78401:111:1250 S100% Tiigiveski Arendus OÜ 17. Juhkentali tn 3f 206 15334801 78401:111:1330 Ü100% Tallinna linn 18. Imanta tn 6 830 25913101 78401:111:0056 Ü100% Tallinna linn Pindala kokku Ca 17 300 * Tallinna Linnavalitsuse 7. septembri 2016 korraldusega nr 1306 määrati Juhkentali tn 3d kinnisasjaga piirneva Juhkentali tn 3h maa erastamise tingimused. Erastamisprotsess ei ole käesoleva taotluse esitamise hetkeks veel lõpuni viidud. Joonis: Projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud maa-ala (alus: www.maaamet.ee) 9 4. Projekteerimistingimustega kavandatud muudatused 4.1. Sissejuhatus Projekteerimistingimuste taotlus lähtub kokkuvõtvalt järgmisest linnaehituslikest põhimõtetest: a) Detailplaneeringuga kavandatud hoonestuse tingimuste olulist muutmist ei kavandata; b) Detailplaneeringus kavandatud maakasutust täpsustatakse, eraldades ehitusliku kompleksi hoonestuses ärifunktsiooniga pinnad ja elamispinnad. Liivalaia tänavaga piirnevates ehitise osades paiknevad äriruumid. Elamispinnad viiakse tervikuna ala idaossa, Liivalaia tn äärsest liiklusmürast eemale. Taotluse kohaselt täpsustatakse sellest lähtuvalt ka ehitusliku kompleksi ala krundijaotust; c) Detailplaneeringuga kehtestatud hoonestuslaad säilitatakse, kuid nähakse ette võimalus hoonestuse kõrgemate osade (tornide) paigutuse korrigeerimiseks ja tornide kõrguse suurendamiseks kuni 10% ulatuses arhitektuurikonkursi raames; d) projekteerimistingimustega suurendatakse hoone kavandatavat hoonestusala 8,9% võrra, hoone sõidukite sissepääsuks oleva estakaadi ala arvelt; e) projekteerimistingimustega täpsustatakse haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted. 4.2. Kavandatud kruntide ehitusõigus, kasutamise otstarve ja krundijaotus 4.2.1. Krundijaotus Käesoleval hetkel paikneb projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud alas kokku 17 kinnistut ja üks erastamisel olev maariba. Erastamisel olev maariba aadressiga Juhkentali tn 3h on vastavalt kehtivale Detailplaneeringule osa moodustatavast hoonestatavast Juhkentali tn 1 kinnistust (Detailplaneeringu pos 2) ja selle osas on Tallinna Linnavalitsus väljastanud 07.09.2016 korralduse nr 1306-k „Juhkentali tn 3d kinnisasjaga piirneva Juhkentali tn 3h maa määramine erastamiseks.“ Käesolevate projekteerimistingimuste taotluse esitamise hetkeks ei ole erastamistoimingud veel lõpule 10 viidud. Vastavalt korraldusele on Tallinna Linnavaraamet 28.09.2016 Juhkentali tn 3h maa erastamise toimiku koos katastriüksuse moodustamise toimikuga edastanud Harju Maavalitsusse, kus toimub katastriüksuse registreerimine ja ostu-müügi lepingu sõlmimine. Projekteerimistingimustega hõlmatud maa-alal paikneb muuhulgas 7 erinevat kinnistut ja 1 erastamisel olev maariba, mis kehtiva Detailplaneeringu kohaselt on ette nähtud hoonestada ja millede arvelt on ette nähtud moodustada 2 all olevate parameetritega ehituskrunti: Krundi plan. Ehitiste alune Korrused Sihtotstarvete Suletud Pos nr Krundi aadress suurus pind max osakaal brutopind 1 Liivalaia tn 34 562 164 3 Ä 100% 490 2 Juhkentali tn 1 8 588 6 670 30 Ä 70%/ EK 30% 79 250 SUM: 9 150 6 834 79 740 Vastavalt Detailplaneeringu seletuskirja p-le 1.2.6 moodustavad nimetatud kaks krunti ühe suure multifunktsionaalse sihtotstarbega maaeralduse. Projekteerimistingimuste taotlusega taotletakse kooskõlas ehitusseadustiku § 27 lg 4 p-ga 8 krundijaotuse täpsustamist, mis kajastab muutunud linnaehituslikku loogikat ja kasutusfunktsioonide täpsustamist. Projekteerimistingimuste taotluse kohaselt kavandatakse kirjeldatud maaeraldise jagamist kaheks krundiks selliselt, et sellega luuakse eeldused erineva kasutusfunktsiooniga alade efektiivsemaks edasiseks majandamiseks ja valitsemiseks, st ärifunktsioon eraldatakse elufunktsioonist. Projekteerimistingimuste taotluse kohaselt taotletakse järgmise suurusega kruntide moodustamist: Pos nr projekteerimistingimuste taotluse Aadress Kavandatud krundi suurus asendiplaanil 1 Juhkentali tn 1/ Liivalaia tn 34 6 943 m2 2 Veski tn 1 2207 m2 SUM 9 150 m2 11 Moodustatavate kruntide täpsem paiknemine on nähtav järgneval skeemil: Joonis: Täpsustatud krundijaotus. Uued krundipiirid on tähistatud punase jämejoonega Muude projekteerimistingimustega hõlmatud alas paiknevate kinnistute osas – transpordimaad ja park – krundijaotuse täpsustamiseks projekteerimistingimusi ei taotleta. Krundijaotuse täpsustamise õiguslik alus Ttaotlus on kooskõlas EhS § 27 lg 4 p-ga 8 ja selle sätte eesmärgiga. EhS § 27 lg 4 p 8 kohaselt täpsustatakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel et ei muutu planeeringualale esialgselt antud ehitusõigus. Riigikogu majanduskomisjoni 08.01.2015 protokollis nr 260 kajastatakse EhS § 27 lg 4 p 8 lisamise kaalutlusi. Protokolli lisatud selgituse kohaselt puudutab säte olukorda, kus rajatavat hoonestust saab lugeda üheks ehituslikuks kompleksiks. Ehitusliku kompleksi näitena tuuakse majanduskomisjoni istungi protokollis planeeringuala ulatuses ühise parkla jagamine (mis vastab käesolevas taotluses käsitletud ehituslikule kompleksile). Protokolli kohaselt on enam kui 5 aasta vanuste detailplaneeringute puhul planeeringuala krundipiiride täpsustamine põhjendatud nii muutunud majandusolukorrast (ehitusturust) kui muudest asjaoludest tulenevalt. 12 Detailplaneeringuga kavandatakse funktsionaalselt koostoimiva ehitusliku kompleksi püstitamist, mis koosneb maa-alusest parklast, sellele toetuvatest erineva funktsiooniga (bürood ja elamispinnad) hooneosadest ning kompleksi toimimist toetavatest rajatistest (nagu parkimisalad, juurdepääsuteed, jalakäijate liikumisteed, puhkealad, jne). Ehitusseadustiku seletuskirja kohaselt on põhjendatud funktsionaalselt koos toimiva süsteemi või ehitusliku kompleksi käsitlemine iseseisva tervikliku ehitisena. Teiseks eksisteerib krundijaotuse muutmiseks muutuvast õiguskorrast tulenev objektiivne põhjus. 2018. aastal jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus muudab samal kinnistul asuvate erineva funktsiooniga hooneosade valitsemise korda. Kinnistul asuvat parkimiskohta või panipaika ei ole alates 2018. aastast võimalik registreerida kinnistusraamatus iseseisva korteriomandina. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus loob korteriomandi väliste kinnistu osade kasutamiseks erikasutusõiguse, mis eeldab korteriomanike kokkulepet. Kui kavandatud ehituslik kompleks paikneks ühel kinnisasjal, eeldaksid elamispinna omaniku parkimiskohaga seotud muudatused terve kinnistu korteriomanike (sh büroopindade omanike) nõusolekut. See muudaks erikasutusõiguse muutmise ja käsutamise praktikas äärmiselt keeruliseks ja võib kaasa tuua olukorra, kus ehituslikus kompleksis elamispinnana kasutatava korteri ostnud isik ei saa omandada parkimiskoha erikasutusõigust või seda hiljem käsutada. Ehitusliku kompleksi edasise valitsemise õiguslike aluste selgitamiseks soovib taotleja muuta ala krundijaotust nii, et erineva funktsiooniga ehitusliku kompleksi osad paiknevad erinevatel kruntidel (kinnistutel). Kolmandaks on krundijaotuse muutmine vajalik ka erineva funktsiooniga pindade igapäevase haldamise ja majandamise lihtsustamiseks. Elu- ja äriruumide omanike huvid on igapäevastes küsimustes sageli erinevad, kuid olukorras, kus elu- ja äriruumid asuvad samal kinnistul, tuleb kaasomandit puudutavad tavapäevased haldamise- ja majandamise küsimused lahendada üldkoosolekul, mille kvoorumi koosseisu kuuluvad nii elu- kui ka äriruumide omanikud. Huvide erinevuse tõttu ja põhjusel, et äriruume oleks arvuliselt rohkem, oleks äriruumide omanikel võimalik võtta eluruumide omanikke puudutavad otsused vastu ühegi eluruumi omaniku nõusolekuta või huvi puudumisel tekitada olukord, kus isegi kõigi eluruumide omanike osavõtt üldkoosolekust ei tagaks eluruumi omanikele vajalike otsuste vastuvõtmiseks vajaliku kvoorumi olemasolu. Kuna käesoleval juhul on see võimalik, oleks erinevate funktsioonidega pindade haldamise ja majandamise lihtsustamiseks mõistlik muuta krundijaotust nii, et erineva funktsiooniga ehitusliku kompleksi osad paiknevad erinevatel kruntidel (kinnistutel). Neljandaks ei ole planeeringuala krundijaotuse muutmine suunatud ehitusliku kompleksi esialgselt antud ehitusõiguse muutmisele. Krundijaotuse muutmine ei mõjuta planeeringu 13 terviklahenduse elluviimist ega too kaasa selle põhilahenduse muutmist. Vastupidi, krundijaotuse muutmine võimaldab muutuvas õiguskeskkonnas planeeringu põhilahendusena püstitatavate ehitusliku kompleksi osade efektiivsemat haldamist. Taotleja hinnangul on § 27 lg 4 p-s 8 sisalduv piirang ehitusõiguse muutmisele sätestatud eesmärgiga vältida ehitusõiguse varjatud muutmist ainult krundijaotuse täpsustamise kaudu. Hüpoteetiliselt võiks selline taotlus viia ehitusõiguse muutmiseni krundijaotuse ja kruntidele määratud iseseisva ehitusõiguse täpsustamise kaudu, minnes sellega mööda EhS § 27 lg 4 teistes sätetes kehtestatud piirangutest. Käesolevas taotluses seda tehtud ei ole, kuna krundijaotuse täpsustamine ehitusõiguse realiseerimist kuidagi ei mõjuta. Taotleja esitatud ehitusõiguse täpsustamist käsitlevad taotlused ei ole aga esitatud mitte EhS § 27 lg 4 p 8, vaid teiste ehitusõiguse täpsustamist võimaldavate sätete alusel. Viiendaks on põhjendatud Detailplaneeringu täpsustamist käsitlevate taotluste menetlemine ühe projekteerimistingimuste andmise menetluse raames. Taotlus sisaldab seega üldistatult kahte ehitusseadustiku § 27 lg-le 4 tuginevat taotlust: taotlus krundijaotuse täpsustamiseks ja taotlus ehitusõigusega seotud tingimuste täpsustamiseks. Taotleja hinnangul ei eksisteeriks krundijaotuse täpsustamiseks esitatud taotluse menetlemisel ja rahuldamisel takistusi juhul, kui see oleks esitatud iseseisva taotlusena projekteerimistingimuste andmiseks. Haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttest tulenevalt on põhjendatud kahe taotluse menetlemine ühes projekteerimistingimuste andmise menetluses. See tagab kehtiva Detailplaneeringu täpsustuste käsitlemise kogumis, menetluse läbipaistvuse ja avalike huvide tervikliku kaalumise. 4.2.2. Sihtotstarve Projekteerimistingimuste taotlusega taotletakse kooskõlas ehitusseadustiku § 27 lg 4 p-ga 1 ka kruntide kasutamise otstarbe täpsustamist. Detailplaneeringu kohaselt on kruntide sihtotstarbed järgmised: DP pos nr DP järgne aadress DP järgne sihtotstarve 1 Liivalaia tn 34 100% ärimaa 2 Juhkentali tn 1 70% ärimaa, 30% elamumaa 14 Eesmärgiga eralda erinevad kasutusfunktsioonid teineteisest, plaanitakse kaks Liivalaia tänava äärset kõrghoonestuse osa (30- ja 17-korruseline hooneosa) rajada 100% ärifunktsiooniga ja Veski tänava äärne hooneosa (12-korruseline hooneosa) 100% eluhoonena. Detailplaneeringuga alale kavandatud koguehitusõigus ei muutu, see jagatakse kahe krundi vahel ümber vastavalt Detailplaneeringu põhijoonisel (Detailplaneeringus nimetatud kui Krundijaotusplaan) ettenähtud proportsioonidele. Seega on sihtotstarbe täpsustamine kooskõlas ka ehitusseadustiku § 27 lg 4 p-ga 8. Taotletav hoonestatavate kruntide sihtotstarvete osakaal ja korruselisuse osakaal on märgitud taotluse lisaks olevale asendiplaanile ja esitatud järgnevates tabelites. Pos nr 1 Krundi kasutamise sihtotstarve Ärimaa 100% Hoonete suurim lubatud arv krundil 1 Hoonestusala suurus* 5 683 m2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala 5 078 m2/ 5 078 m2 (maapealne/ maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast 110,3 m Hoone suurim lubatud abs kõrgus 124,0 m Hoone suurim lubatud korruselisus 30 Lubatud maa-alune korruselisus 2 Pos nr 2 Krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa 70-100% ja ärimaa 0-30% Hoonete suurim lubatud arv krundil 1 Hoonestusala suurus* 1 756 m2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala 1756 m2/ 1756 m2 (maapealne/maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast 41,1 m Hoone suurim lubatud abs kõrgus 53,7 m Hoonete suurim lubatud korruselisus 12 Lubatud maa-alune korruselisus 2 * vt seletuskirja punkt 4.3 Muude Detailplaneeringu alas paiknevate kinnistute sihtotstarvete muutmist projekteerimistingimustega ei taotleta. 15 Taotleme kruntide ehitusõiguse ja kasutamise tingimuste osas järgmiste Detailplaneeringut täpsustavate tingimuste määramist: 1) lubatud on muuta Detailplaneeringuga määratud krundijaotust ja moodustada krundid vastavalt projekteerimistingimuste taotluse lisana esitatud asendiplaanile; 2) lubatud on muuta ehitiste kasutamise otstarvete osakaalu selliselt, et taotluse lisana esitatud asendiplaanil tähistatud pos 1 sihtotstarve oleks 100% ärimaa ja pos 2 sihtotstarve 70-100% elamumaa ja 0-30% ärimaa. 4.3. Hoonestusala täpsustamine Projekteerimistingimuste taotlusega taotletakse kooskõlas ehitusseadustiku § 27 lg 4 p-ga 2 Detailplaneeringuga määratud hoonestusala tingimuste täpsustamist. Detailplaneering näeb ette Veski tänavalt maa-alusesse parklasse suunduva sissesõidu. Sissesõit on kavandatud estakaadina, paiknedes hoone mahust väljaspool (estakaadi ala on järgneval joonisel tähistatud mustaga). Projekteerimistingimuste taotlusega taotletakse võimalust hoonestusala estakaadi ala võrra suurendada, et jätta arhitektuurikonkursil osalejate paindlikumad võimalused hoonestusala sees ehitist paigutada. Hoonestusala suureneb projekteerimistingimuste kohaselt 605 m2 (8,9%) võrra, 7 439 m2 ni. Sõidukite hoonesse sissesõit lahendatakse vastavalt käesoleva seletuskirja punktis 4.6.1.2 kirjeldatule. Joonis: Hoonestusala suurendamine estakaadi ala arvelt. Hoonestusala laiendus on tähistatud mustal taustal oleva halli viirutusega. 16 Eelnevast lähtuvalt taotleme hoonestusala tingimuste osas järgmiste Detailplaneeringut täpsustavate tingimuste määramist: 1) lubatud on suurendada ehituskompleksi maa-aluse ja maapealse osa hoonestusala Detailplaneeringus kirjeldatud estakaadiga parklasse sissesõidu ala ulatuses, s.o. kuni 605 m2 (8,9%) võrra; 2) lubatud on vähendada ehituskompleksi maa-aluse ja maapealse osa hoonestusala, kui seda näeb ette arhitektuurikonkursi tulemus. 4.4. Arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused (hoonestuslaad) Hoone arhitektuuriliste ja kujunduslike sisuliste tingimuste piiramist projekteerimistingimustega ei taotleta, et jätta arhitektuurikonkursil osalejatele paindlikkus konkursitöö koostamisel. Detailplaneeringu kohaselt on projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud alale ette nähtud rajada kolme korruse kõrgune plaathoonestus, millest kasvavad välja kolm erineva kõrgusega kõrghoonestuse osa (torni). Detailplaneering sätestab, et plaathoonestus tuleb rajada kõiki kolme torni ühendavana. Projekteerimistingimuste taotlusega taotletakse kooskõlas ehitusseadustiku § 27 lg 4 p-dega 4 ja 8 planeeringuala hoonestuslaadi täpsustamist kõrghoonestuse asukohtade ja plaathoonestuse lahenduse osas. 06.11.2016 toimunud Taotleja ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajate vahel toimunud kohtumisel otsustati, et parima arhitektuurse lahenduse saavutamiseks võivad kõrgemate hooneosade (kolm torni) asukohad jääda vabaks, s.t. et kõrgemate hooneosade asukohti võib hoonestusala siseselt arhitektuurikonkursi raames muuta. Sealjuures ei tohi siiski suurendada kõrgemate hooneosade (kolm torni) Detailplaneeringuga sätestatud tornide aluste pindade suurust, s.t. kõrgeima torni alune pind võib olla kuni 1 450 m2, keskmise kõrguse torni alune pind kuni 1 209 m2 ja madalaima torni alune pind kuni 1051 m2. Arhitektuurikonkursi tööga koos tuleb esitada kaugvaated. Kaugvaadete lähtekohad määratakse arhitektuurikonkursi lähteülesandes. 06.10.2016 kohtumisel otsustati lisaks, et parima arhitektuurse lahenduse saavutamiseks ei ole plaathoonestuse rajamine projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud alale kohustuslik. 17 Taotleme arhitektuuriliste, ehituslike ja kujunduslike ning hoonestuslaadi tingimuste osas järgmiste Detailplaneeringut täpsustavate tingimuste määramist: 1) arhitektuuriliste, ehituslike ja kujunduslike tingimuste väljatöötamiseks korraldatakse arhitektuurikonkurss; 2) 3-korruselise plaathoonestuse rajamine Detailpalneeringus määratud kujul ei ole kohustuslik; 3) hoone kolme maapealse korrusega plaathoonestustele toetuvate tornide asukohtasid võib täpsustada arhitektuurikonkursi käigus hoonestuse terviklahenduse väljatöötamisel. Kõrghoonestuste (tornide) alused pindalad ei tohi ületada Detailplaneeringus määratud maksimaalseid tornide aluseid pindalasid; 4) arhitektuurikonkursi tööga tuleb esitada kaugvaated; 5) hoone maa-alune parkla, hoone kolme maapealse korrusega plaathoonestus ning plaathoonestusele toetuvad tornid (ehituslik kompleks) võivad ehitisena ulatuda mitmele kinnisasjale, mis moodustatakse kruntide alusel. 4.5. Kõrguse täpsustamine Projekteerimistingimuste taotlusega taotletakse kooskõlas ehitusseadustiku § 27 lg 4 p-ga 3 kuni 10 protsendi ulatuses Detailplaneeringus näidatud tornide kõrguste täpsustamist. Muudatus oleks kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“, mis näeb ette võimaluse kavandada alale ka 30 korrust ületava kõrgusega hoonestust. Käesolevaga enam kui 30-korruselise hoonestuse lubamist siiski ei taotleta. Hooneosade (tornide) kõrguse suurendamise eesmärk on anda arhitektuurikonkursil osalejatele suuremad võimalused sihvakate ja omanäolisemate hoonete kavandamiseks, aga ka võimaldada kavandada hoonesse tänavapäevastele standarditele vastavate kõrgustega korruseid. Projekteerimistingimuste taotlusega taotletakse kõrgemate hooneosade maksimaalset absoluutkõrguse täpsustamist järgmiselt: 18  Hooneosa DP kohane kõrgema Hooneosa kõrguse Projekteerimistingimuste eksplikatsiooni nr hooneosa abs kõrgus suurendamine taotluse kohane kõrgema detailplaneeringus hooneosa abs kõrgus 2 114 m 10% 124,0 m 3 71 m 10% 76,8 m 4 50 m 10% 53,7 m Hoonestuse korruselisus ning täpsustatud abs kõrgus selgub projekteerimistingimustega kehtestatavates piirides arhitektuurikonkursi tulemusena. Hoonestuse kõrguse täpsustamisel võetakse arvesse täpsustatud valgustingimusi, tagamaks ümbritsevates hoonetes parim võimalik nõuetekohane insolatsioon. Lennuliiklusteeninduse AS poolt koostatud aeronavigatsioonilise takistuse ekspertiisi kohaselt Detailplaneeringus lubatust kõrgem (abs 124 m) hoone lennuprotseduure ei mõjuta. Taotleme hoone kõrguse tingimuste osas järgmiste Detailplaneeringut täpsustavate tingimuste määramist: 1) hooneosade (3 torni) suurimat lubatud kõrgust võib suurendada iga torni puhul kuni 10% Detailplaneeringus määratletust. Kolme maapealse korrusega plaathoonestustele toetuvate tornide kõrgus ja hoone mahus kavandatud korruste arv määratakse arhitektuurikonkursi tulemusena. Erandina ei või kõrgeima hooneosa korruselisus ületada 30 korrust. 19 4.6. Liikluskorraldus Vastavalt ehitusseadustiku § 27 lg 4 punktile 7 taotletakse projekteerimistingimustega Detailplaneeringu liikluskorralduse põhimõtete täpsustamist lähtuvalt all olevatest kaalutlustest. 4.6.1. Liikluslahendus ja sõidukite juurdepääs hoonele 4.6.1.1. Liikluslahendus Hendrikson & Ko OÜ poolt 2016. aastal koostatud „Liivalaia-Juhkentali-Veski-Imanta arendusala liikuvusanalüüs“ kohaselt on projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud alal hea potentsiaal säästva liikuvuse osakaalu suurendamiseks alaga seotud liikumistes, seda võrreldes Tallinna tänase keskmise liikumisviiside jagunemisega. Potentsiaali toetavad asukoht funktsionaalselt tiheda südalinna naabruses, ühistranspordi olemasolev võrgustik suhteliselt arendusala lähedal, rattamagistraali vahetu möödumine arendusalalt ja oluliste transporditerminalide lähedus. Praktikas vajavad aga kõik nimetatud eelised olulist panustamist linnaruumi ja liikuvusse enne nende positiivse mõju avaldumist. Need tegevused jäävad aga enamikus väljapoole planeeringu raame. Detailplaneeringu realiseerimisel tänasel kujul ja tänastes oludes kaasneb arendustegevusega teatav autokasutuse kasv piirkonnas. See ei muuda planeeringut mõju poolest siiski halvemaks võrreldes teiste sarnaste planeeringutega. Strateegia „Tallinn 2030“ kohaselt on Eesti ja sealhulgas Tallinna autostumine toimunud väga kiiresti. Oma mõju on sellele avaldanud valglinnastumine, ühistransporditeenuse vähene kättesaadavus linna äärealadel ja piirkonda koondunud elanike keskmisest suurem sissetulek. Tallinna südalinna, sh Liivalaia tn piirkonna, tänavavõrgu suurenenud liiklustiheduse põhiprobleemiks ei ole olnud mitte kesklinna piirkondade tihendamine uushoonestusega, vaid linna ida- ja kirdeosas ning lääne- ja lõunaosas paiknevaid linnaosasid ühendava magistraalliikluse kulgemine läbi linnakeskuse. Transiitliikluse kõrvalejuhtimiseks kesklinnast on linn võtnud ja võtmas ette mitmeid mastaapseid tee-ehitusprojekte nagu Ülemiste ristmiku ümberehitamine mitmetasandiliseks, Veerenni-Filtri tee ühendus, Reidi tee, Haabersti mitmetasandilise ristmiku ehitus, nn Kalamaja ümbersõit, Tallinna ringtee laiendus, Tallinna väikese ringtee plaanid jt. Kõik nimetatud magistraaltänavate ja –ristmike arendused aitavad suunata transiitliiklust südalinnast eemale, et leevendada muuhulgas liiklusintensiivsust vaadeldava arendusprojektidega piirnevatel tänavatel. 20 Kehtestatud Detailplaneering pakub arendatavale alale erinevaid alternatiivseid juurdepääsu võimalusi. Inseneribüroo Stratum OÜ koostatud „Tallinna Liivalaia–Juhkentali-Veski kvartali arenduse liikluskorralduse analüüs“ kohaselt on linna tervikliku liiklussüsteemi seisukohast analüüsitud juurdepääsuvariantide erinevused üsna väikesed, väikese eelistusega variandi kasuks, mille kohaselt ehitatakse kvartali teenindamiseks välja 2-suunaline Imanta tänav lõigus Liivalaia tänavast kuni Veski tänavani ning ehitatakse välja Detailplaneeringu kohane 2- suunaline Veski tänav, mis ühendab Juhkentali ja Imanta tänavaid. Sama liikluslahendust toetab oma töös „Ekspertiis. Stratum OÜ poolt koostatud töö: „Tallinna Liivalaia – Juhkentali – Veski kvartali arenduse liikluskorralduse analüüs“ kohta“ volitatud insener ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Tiit Metsvahi, kelle hinnangul on nimetatud juurdepääsulahendus liikluskorralduse selguse ja ohutustaseme poolest ilmselgelt eelistatuim vaadeldavate variandide seast. Lisaks rajatavale hoonestusele mugava ja ohutu juurdepääsu tagamiseks võimaldab Imanta tn lõigu väljaehitamine uue kvaliteetse juurdepääsu ka Liivalaia tn 38 asuva Tallinna Kaasani Jumalaema Sünni kirikule, millele seni on sõidukite juurdepääs olnud komplitseeritud. Imanta tänava täies ulatuses väljaehitamine kõnealuse ala Detailplaneeringu realiseerimiseks ei ole vajalik. Liikluskorralduslikust aspektist toetab seda seisukohta inseneribüroo Stratum OÜ läbiviidud analüüs ja seda kinnitab täiendavalt liiklusuuringule tehtud ekspertiis. 17.07.2008 toimunud detailplaneeringu nr DP028220 eskiisi avalikul arutelul diskuteeriti samuti Imanta tänava rajamise vajalikkuse üle. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindaja hr Endrik Mänd asus arutelu protokolli kohaselt seisukohale, et Imanta ja Juhkentali tänavate näol on ennekõike tegemist kvartali elanike teenindamiseks mõeldud teelõikudega, kuid Imanta tänava rajamist lähitulevikus Tallinna teedeehituse kavades ette ei nähta, kuna selleks puudub vajadus. Eeltoodust lähtuvalt võib järeldada, et Imanta tänava täies ulatuses väljaehitamine muutub aktuaalseks alles Detailplaneeringu alas paiknevate teiste Imanta tänava äärsete kinnistute ehitusõiguse realiseerimisel. Tallinna Linnavaraameti elamumajanduse ja varahalduse osakonna juhataja asetäitja Natalie Neill-Puskar sõnul plaanib linn järgnevatel aastatel võõrandada linnale kuuluva Imanta tn 8 kinnistu, millele võib kehtiva detailplaneeringu kohaselt rajada kuni 5-korruselise äri- ja eluhoone. Imanta tänava järgnevate lõikude väljaehitamine oleks seega loogiline siduda antud kinnistu arendustegevusega. Imanta tänava täies ulatuses väljaehitamise plaane taunib ka Hendrikson & Ko liikuvusuuring, mille kohaselt kogu Detailplaneeringu ala ümbritsemine läbiva liikluse funktsiooniga 21 tänavatega on negatiivse mõjuga Detailplaneeringu alale ja selle lähipiirkonnale. Negatiivne mõju seisneb ennekõike liiklusmüra tekitamises. 4.6.1.2. Sõidukite sissepääs hoonesse Lisaks Detailplaneeringus ette nähtud sõidukite hoonesse sissepääsule Veski tänavalt taotletakse projekteerimistingimuste taotluses hoonesse sõidukitega sisenemiseks ette kuni kaks lisajuurdepääsu Imanta tänavalt. Lisajuurdepääsude kavandamise eesmärgiks on suurendada parkimiskorrustelt väljapääsu võimalusi ohu korral ja hajutada sõidukite sisenemise-väljumise vooge. Lisasissepääsude täpne asukoht täpsustatakse projekteerimistööde käigus. Joonis: Imanta tn äärsete sõidukite sissepääsude võimalikud asukohad. Sissepääsud on tähistatud mustade kolmnurkadega 4.6.1.3. Uus ühistranspordipeatus Projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud alast kulgeb mööda Juhkentali tänavat viis bussiliini: nr 17, 17A, 23, 47, 54. Tallinna Transpordiameti sõitjateveo osakonnast saadud informatsiooni kohaselt on antud liinidel südalinna suunal vajaka täiendavast peatusest Püssirohu ja Hotell Olümpia olemasolevate peatuste vahelisel lõigul, mis teenindaks Ida- 22 Tallinn Keskhaigla ja Kalevi Spordihalli külastajaid, ümbruskonna kortermajade elanikke ja ka rajatavat äri- ja elukvartalit. Ühise arutelu käigus oleme jõudnud järeldusele, et sobilik asukoht sellise uue ühistranspordipeatuse rajamiseks oleks projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud ala kõrval, Juhkentali ja Liivalaia tänavate ristumiskoha lähistel. Peatuse ligikaudne asukoht on kujutatud järgneval skeemil: Joonis: Kavandatava ühistranspordipeatuse ligikaudne asukoht (tähistatud tumesinise sikk-sakk joonega) Taotleme liikluskorralduse osas järgmiste Detailplaneeringut täpsustavate tingimuste määramist: 1) kavandada kahe-suunaline Imanta tänav lõigul Liivalaia tänav kuni Veski tänav koos juurdepääsuga Liivalaia tn 38 asuvale kirikule; 2) kavandada Imanta tänavalt sõidukitele kuni kaks lisasissepääsu rajatavasse hoonesse; 3) kavandada Juhkentali tänava äärde, lõiku Liivalaia - Statoil 123 tankla, uus ühistranspordipeatus. 23 4.6.2. Parkimiskorraldus Pärast detailplaneeringu kehtestamist, 09.01.2003, kinnitati 16.11.2006 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 329 „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“. Arengukava on täiendatud 2008. ja 2010. aastal. Arengukava sätestab parkimisnormatiivid, mis on heaks tavaks parkimise planeerimisel ja projekteerimisel. Arengukavas sätestatud põhimõtted erinevad kehtivas Detailplaneeringus määratud parkimispõhimõtetest. „Kesklinna linnaosa arengukava aastateks 2012-2016“ kohaselt tuleb uute ehitiste planeerimisel näha sõidukite parkimine üldjuhul ette oma kinnistul ning lähtutakse peamiselt tingimustest, mis on kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006– 2014”. Projekteerimistingimuste taotlusega taotletaksegi parkimiskohtade arvu määramist lähtudes „Tallinna parkimise korralduse arengukavast aastateks 2006-2014“. 06.10.2016 toimunud Taotleja ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet esindajate kohtumisel, millest võtsid osa ka teiste ametkondade esindajad, asusid Tallinna Transpordiameti esindajad kohtumise protokolli kohaselt seisukohale, et Transpordiamet ei nõustu normist suurema parkimiskohtade arvu kavandamisega alale. Käesolevaga kinnitab Taotleja, et kehtivast normatiivist, milleks on „Tallinna parkimise korralduse arengukavast aastateks 2006-2014,“ suuremat parkimiskohtade arvu alale ei kavandata. Stratum OÜ poolt koostatud kvartali liikluskorralduse analüüsis on muuhulgas kaardistanud dokumendid, mida võiks võtta arvesse kvartalisse parkimiskohtade arvu määramisel. Nelja erineva allika aritmeetilise keskmisena on leitud, et projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud kvartalisse oleks Detailplaneeringu täiemahulisel realiseerimise otstarbekas rajada kuni 760 parkimiskohta, mis on keskmiselt 1 parkimiskoht 105 Detailplaneeringu järgse maapealse bruto-m2 arvestuses. Liiklusanalüüsile tehtud ekspertiisi kohaselt nõustub volitatud insener Tiit Metsvahi põhimõtteliselt leitud suurusjärguga, kuid rõhutab, et see number peaks kujunema ka kontrollarvuks nii arendajale kui ka arenduse järelevalve tegijale. Parkimiskohtade arvu paikapidavuse kontrollimiseks oleme analüüsinud piirkonnas paiknevate teiste sarnaste arendusprojektide parkimismahte ja sobilikuks võrdlusnäiteks võib pidada Tallinna Linnavalitsuse 13.04.2016 korraldusega nr 538-k algatatud „Liivalaia tn 20, Liivalaia tn 20a, Liivalaia tn 20b, Liivalaia tn 24, Tatari tn 42 kinnistute ja lähiala detailplaneeringut.“ Võrreldav detailplaneering paikneb projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud alast ca 500 m kaugusel, samal pool Liivalaia tänavat ehk on oma asukohaväärtuselt otseselt võrreldav. 24 Detailplaneeringu arhitektuurse visioonjoonise kohaselt kavandatakse võrreldavale alale 30 696 m2 maapealse brutopinnaga äri-, kaubandus-, büroo- ja elukvartalit koos 361 maa-aluse parkimiskohaga. Kavandatud parkimiskohtade ja maapealse brutopinna suhe on võrdlusnäite puhul 1:84 ehk detailplaneeringuga nähakse võrreldavale alale proportsionaalselt ca 25% rohkem parkimiskohti kui projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud alal. Seega kavandatakse projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud alale proportsionaalselt vähem parkimiskohti kui seda näeb ette halduspraktika uute sarnaste arendusprojektide detailplaneeringute puhul. Hendrikson & Ko oma liikuvusuuringus jõudnud järeldusele, et projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud asukoha ühistranspordi ühendused linna eri osade ja tagamaadega pole enamikus konkurentsivõimelised, kuna linna olulisem liinivõrk jääb planeeringualast eemale ja Liivalaia tänaval pole ühistranspordi otseühendusi enamiku linna piirkondadega. Rattarajad on Liivalaia tänaval küll olemas aga nende kvaliteet ei soodusta uute rattakasutajate lisandumist ja ülelinnaliselt puuduvad täna ka teised rattakasutuse kasvu soodustavad tingimused. See eest autoliikluse ühendused on arendusalalt head, kuna Liivalaia tänav on linna üks keskseid magistraaltänavaid. Ühendusajad on tipptundidel olenevalt suunast kohati kordades pikemad, jäädes siiski lühemaks ühistranspordi ühendusaegadest. Eeltoodust lähtuvalt järeldab liikuvusspetsialist, et parkimiskohtade vähendamist arendusalal takistab tänane teiste liikumisviiside vähene konkurentsivõime ja liikumisvõrgustike seisukord. Detailplaneeringuga on parkimiskohad ette nähtud ühises maa-aluses kahe korrusega parklaps. Lisaks on plaanitud osa parkimiskohti rajada hoone maapealse mahu koosseisu, 3-korruselisse plaathoonestusse. Parkla reaalosadeks jagamine ja parkimiskohtade arv täpsustub ehitusliku projekteerimise käigus sõltuvalt parkimiskorruste detailsest lahendusest. Taotleme liikluskorralduse osas järgmiste Detailplaneeringu täpsustavate tingimuste määramist: 1) parkimiskohtade määramisel lähtuda “Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006–2014” sätestatud põhimõtetest. Mitte kavandada hoonesse rohkem parkimiskohti kui näeb ette arengukavas sätestatud normatiiv. 25 4.7. Keskkonnatingimused, haljastus ja heakord Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt on kõrghooned linnakeskkonnas olulise keskkonnamõjuga objektid. Vaadeldava ala detailplaneeringu kehtestamisel ei nähtud ette alale kõrghoonete rajamisest tulenevate keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Teemaplaneeringu kohaselt tuleb juhul kui keskkonnamõjude strateegiline hindamine on jäetud algatamata, teostada kõrghoonete rajamisest tulenevate keskkonnamõjude hindamiseks uuring ja koostada eksperthinnang, mille kooskõlastamise pädevate ametite või asutustega määrab Tallinna Keskkonnaamet. Vaadeldavale alale algatati 25.06.2008 uus detailplaneering, mille menetlus rauges õige pea pärast algatamist. Uue detailplaneeringuga kavandatud maapealne ehitusõigus oli sama, mis kehtiva Detailplaneeringu puhul, mistõttu on planeeringulahendused võrreldavad. Detailplaneeringu algatamise järgselt asus Tallinna Keskkonnaamet oma 23.09.2008 kirjaga nr 6.1-4.4/2018 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile seisukohale, et algatatud detailplaneeringu koostamisel ei olnud vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist eeldusel, et koostatakse eksperthinnang detailplaneeringu elluviimisel kaasnevate keskkonnamõjude kohta, sh prognoos liikluse kasvu, õhusaaste, müratasemete kohta ning antakse leevendavad meetmed negatiivse mõju vähendamiseks. Samuti nõuti eksperthinnangus ehitus- ja hüdrogeoloogilise uuringu ning Liivalaia tänava ääres kasvavate puude säilitamise võimaluste ekspertiisi tegemist. Tallinna Linnavalitsus jättiski oma 26.08.2009 korraldusega nr 1366-k keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata, kuna detailplaneeringuga ei kavandatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Eelnimetatud teemaplaneeringus toodud nõuetest lähtuvalt ja vastavalt Tallinna Keskkonnaameti 23.09.2008 kirjas nr 6.1-4.4/2018 kirjeldatud eksperthinnangu sisule, on Hendrikson & Ko OÜ koostanud 2016. aastal töö nr 2632/16 „Tallinna linnas Liivalaia tn 34, 36, 36a ning Juhkentali tn 1b, 3d, 3e, 9a, 9c, 9d ja Veski tänav T1 detailplaneeringu arendusala keskkonnaalane eksperthinnang.“ Töö koostamisel lähtuti järgmistest alal läbiviidud uuringutest: • Geotehniline uuring, mis aitas täpsemalt hinnata mõjusid põhjaveele; • Liiklusmõjude kindlaks tegemiseks viidi läbi liiklusuuring, mille tulemusi kasutati ka müra modelleerimisel ja õhusaaste hindamisel; • Insolatsiooni uuring, et tagada insolatsiooni vastavus nõuetele; 26  • Vastavalt Muinsuskaitseseadusele tuleb alal ennem mistahes mullatöid läbi viia arheoloogilised eeluuringud, mis on läbi viidud 2007 a.; • Dendroloogiline hinnang, mille tulemustega eksperthinnangu koostamisel arvestati; • Eksperthinnangu koostamise käigus viidi läbi tuulekoridoride uuring, mille eesmärgiks oli analüüsida kavandatava kõrghoone võimalikku mõju tuulekoridoride tekkimisele piirkonnas; • Lisaks teostati Liivalaia-Juhkentali-Veski-Imanta arendusala liikuvusanalüüs, mille eesmärgiks oli analüüsida ja tuua välja kvartali arenduse liikuvusalane mõju ning, mis baseeerub säästva linnalise liikuvuse kontseptsioonil. Eksperthinnangu tulemusena jõuti järgmisel seisukohale: keskkonnaalane eksperthinnang võttis kokku olulised uuringute tulemused ja hinnangute tulemusena on veendunud, et hinnangus toodud meetmete ja soovituste rakendamisel ei avaldu planeeringu elluviimisel oluliselt negatiivset keskkonnamõju. Seega ei pea ekspert mõistlikuks keskkonnamõju hindamise algatamist üksikule planeeringualale. Haljastus Projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud alal viis Ülle Jõgar – botaanik 2016. aasta sügisel läbi dendroloogilise uuringu, milles hinnati kokku 93 dendroloogilist objekti. Praegune haljastuse olukord projekteerimistingimustega hõlmatud alal on rahuldav kuni hea. Kaks dendroloogilist objekti määrati I väärtusklassi, 17 dendroloogilist objekti II väärtusklassi ja ülejäänud dendroloogilised objektid on madalamast väärtusklassist. Võimalikult suur hulk dendroloogilistest objektidest on plaanis säilitada. Liivalaia tänava ääres kitsal mururibal (Liivalaia tänav T3 kinnistul) kasvavad ühepoolse alleena 12 arukaske. Asfalteeritud kõnnitee ja hoonestusala vahel kasvavad 14 harilikku hobukastanit. Dendroloogilise uuringu kohaselt on tegemist II ja III väärtusklassi puudega. Ka nimetatud puuderead on plaanitud võimalikult suures ulatuses säilitada. Siiski hoonele esindusliku sissepääsu rajamiseks ja hoone vaadeldavuse tagamiseks taotletakse projekteerimistingimuste taotlusega võimalust antud puuderidu harvendada. Eemaldatavate puude täpsem hulk ja asukoht selgub arhitektuurikonkursi tulemusena. Antud dendroloogiliste objektide likvideerimine kompenseeritakse asendusistutusega omal krundil. 27 Detailplaneeringu kohase hoonestusala ja juurdepääsuteede tänava maa alasse jäävad samuti mõningad dendroloogilised objektid, mis detailplaneeringu realiseerimisega seonduvalt tuleb likvideerida. Ka nende dendroloogiliste objektide likvideerimine kompenseeritakse asendusistutusega omal krundil. Park Projekteerimistingimustega hõlmatud maa-ala kaguosas laiub ca 3 400 m2 suurusel alal osa ajaloolisest Tiigiveski pargist. Nimetatud haljasala on plaanis heakorrastada ja anda rekreatsioonistel eesmärkidel kasutada nii rajatava äri- ja elukvartali kasutajatele kui ka avalikkusele laiemalt. Muude keskkonna-, haljastuse- ja heakorratingimuste osas lähtutakse Detailplaneeringus esitatud nõuetest. Taotleme keskkonna- ja haljastustingimuste osas järgmiste Detailplaneeringut täpsustavate tingimuste määramist: 1) Kuna keskkonnaalases eksperthinnangus toodud meetmete ja soovituste rakendamisel ei avaldu planeeringu elluviimisel oluliselt negatiivset keskkonnamõju, siis keskkonnamõjude hindamist projekteerimistingimuste väljastamisel mitte algatada; 2) määrata tingimused projekteerimistingimustega hõlmatud ala kaguosas paikneva nn Tiigiveski pargi kavandamiseks; 3) lubada Liivalaia tänava äärsete puuderivide harvendamist, et oleks võimalik rajada hoonele peasissepääs koos selle esise platsiga, kui seda näeb ette arhitektuurikonkursi lahendus; 28 4.8. Võrdlus kehtiva detailplaneeringuga Järgnevalt esitame ülevaatliku võrdlustabeli kehtiva Detailplaneeringu tingimustest ja projekteerimistingimuste taotlusega taotletavatest täpsustustest: Valdkond Kehtiv detailplaneering Projekteerimistingimustega taotletav täpsustus Krundijaotus 2 krunti, suurused 562 m2 ja 8 588 2 krunti, suurused 6 943 m2 ja 2 207 m2, m2, mis moodustavad tervikliku mis moodustavad ühtse ehitusliku maaeralduse kompleksi Sihtotstarve DP pos 1: 100% ärimaa PT pos 1: 100% ärimaa DP pos 2: 70% ärimaa, 30% PT pos 2: 70-100% elamumaa; 0-30% elamumaa ärimaa Hoonestusala 6 834 m2 7 439 m2 (suurenemine +8,9%) Arhitektuurilised Piirangud puuduvad Läbi viiakse arhitektuurikonkurss tingimused Kõrghoonestuse Fikseeritud asukohad Arhitektuurikonkursi käigus võib (tornide) paiknemine hoonestuse terviklahenduse väljatöötamisel tornide asukohti täpsustada. Tornide alused pindalad ei või ületada Detailplaneeringus ettenähtus pindalasid. Arhitektuurikonkursi töö peab sisaldama kaugvaateid. Plaathoonestus Tuleb rajada kolme torni ühendav 3-korruselise plaathoonestuse rajamine ei 3-korruseline plaathoonestus ole kohustuslik. Hoone kõrgus Kolme torni kõrgused on Kolme torni kõrgusi võib kuni 10% fikseeritud suurendada kui seda näeb ette arhitektuurikonkursi tulemus Plaathoonestusele Fikseeritud korruste arv Kolme maapealse korrusega toetuvate tornide plaathoonestustele toetuvate tornide korruste arv korruste arv määratakse arhitektuurikonkursi tulemusena. Erandina ei või kõrgeima hooneosa korruselisus ületada detailplaneeringus ette nähtud 30 korrust Liikluslahendus, Erinevad juurdepääsuvõimalused Kvartalile juurdepääsuks rajatakse Veski juurdepääs tänav ja Imanta tn lõigus Liivalaia-Veski tn vastavalt Stratum OÜ liiklusuuringus antud soovitustele Liikluslahendus, 1 sissepääs Veski tänavalt 1 sissepääs Veski tänavalt ja kuni 2 sõidukite sissepääs lisasissepääsu Imanta tänavalt hoonesse Liikluslahendus, uus - Rajatakse uus ühistranspordipeatus ühistranspordipeatus Liivalaia ja Juhkentali tänavate ristumiskoha lähistele, Juhkentali tn äärde 29  Liikluslahendus, Fikseeritud arv parkimiskohti Parkimiskohtade kavandamisel lähtuda parkimine Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014 esitatud tingimustest. Normatiivist rohkem parkimiskohti mitte kavandada. Keskkonnaalased - Koostatud on keskkonnamõjude tingimused, strateegilise hindamise eelhinnang/ alusuuringud keskkonnalane ekspertiis, mille kohaselt kavandatava aredustegevusega olulist negatiivset lisamõju ei kaasne ja mistõttu uute alusuuringute teostamine, s.h. keskkonnamõjude strateegiline hindamise läbiviimine, ei ole vajalik Keskkonnaalased Liivalaia tänavara äärne puuderivi Liivalaia tänava äärseid puuderivisid võib tingimused, haljastus säilitada harvendada, kui seda näeb ette arhitektuurikonkursi tulemus, et võimaldada hoonele peasissepääsu rajamine ja tagada parem hoone vaadeldavus 30 5. Planeeritud arendusmahtude visualiseeringud Illustratiivsed fotod kavandatavast arendusmahust. 31 32 Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: 'Raivo Kotov' Teema: RE: Kõrghoone Juhkentali 3e kinnistul Tere! Kaitseministeeriumil ei ole vastuväiteid hoone kavandatavale kõrgusele. Vastavalt ehitusseadustikule palume hiljem esitada väljastatavad projekteerimistingimused ametlikult meile ka kooskõlastamiseks, ilmselt teeb seda siis Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Parimat Eva-Liisa Kerves Infrastruktuuri osakonna projektijuht 7170057 From: Raivo Kotov [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, May 10, 2016 3:32 PM To: Eva-Liisa Kerves <[email protected]> Subject: Re: Kõrghoone Juhkentali 3e kinnistul Tere! Kuna DP on koostatud aastal 2002, siis TPR-is on vaid DP menetluse otsused > https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP002070#tab35 <https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP002070#tab35> Kuna joonised keskmisest suuremad, siis eelmine kiri ei jõudnud kohale, lisan drive lingi, kust leiab põhijoonise ja seletuskirja > ‘ https://drive.google.com/folderview?id=0B-eVttndUjn3WURqdW9MSHNYTm8&usp =sharing DP joonisel on rohelise katkendjoonega ümbritsetud käistletav ala (NB! põhijoonis pole põhja-lõuna suunas, vaid koostaja poolt pööratud). Hoonekompleks koosneb kolmest kõrgemast mahust (DP järgi 114m, 71m ja 50m merepinnast; projekteerimistingimustega soovime seda muuta ehk siis 124m, 77m, 54m). parimate soovidega, Raivo Kotov [email protected] <mailto:[email protected]> 50 36 392 From: [email protected] <mailto:[email protected]> Sent: Tuesday, May 10, 2016 3:10 PM To: mailto:[email protected] Subject: RE: Kõrghoone Juhkentali 3e kinnistul Tere! Seisukoha saamiseks palun saatke kehtiv DP/või viide sellele ning joonis, kus oleks näidatud, kuidas krundil hoone(d) täpselt paiknema hakkavad. Parimat Eva-Liisa Kerves Infrastruktuuri osakonna projektijuht 7170057 From: Raivo Kotov [mailto:[email protected]] Sent: Monday, May 09, 2016 6:44 PM To: Nele Loorents <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Reedik Poopuu <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Kõrghoone Juhkentali 3e kinnistul Tere! Koostame eskiisi Tallinnas, Juhkentali 3e kinnistule (78401:111:1320) rajatava kõrghoone kohta (Olümpia hotelli vastas asuv kinnistu). Vastavalt kehtivale detailplaneeringule võib sinna rajada hoone, mille absoluutkõrgus merepinnast on 114 meetrit (maapinnast 100 meetrit). Kuna detailplaneering on kehtestatud enam kui 5 aastat tagasi, siis soovime projekteerimistingimustega hoone kõrgust 10% võrra suuendada ehk siis hoone absoluutkõrguseks kujuneks 124m ja kõrguseks maapinnast 110 meetrit. Milliseid materjale oleks Teil vaja, et anda seisukoht hoone kavandatavale kõrgusele (abs kõrgus 124m, maapinnast 110m)? parimate soovidega, Raivo Kotov [email protected] <mailto:[email protected]> 50 36 392 Saatja: Rait Riim <[email protected]> Saaja: Andres Lainoja Teema: Juhkentali tn 1 uushoone kõrguse suurendamine Lp Lennuamet ja hr Andres Lainoja Kirjutan Teile meie telefonivestluse jätkuks. Tiigiveski Arendus OÜ on kavandamas uut äri- ja elukvartalit Tallinna südalinna aadressidele Juhkentali tn 1 ja Liivalaia tn 34. Sellega seonduvalt oleme esitanud 23.10.2016 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile avalduse projekteerimistingimuste saamiseks, mille raames taotleme mh kinnistutele kavandatava hoonestuse kõrguse tõstmist kuni 10%. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on palunud meil projekteerimistingimuste väljastamisega kaasnevalt küsida Lennuametilt kõrguse suurendamise osas seisukohta. Sellega seonduvalt edastan Teile tutvumiseks järgmised dokumendid: * Projekteerimistingimuste taotluse seletuskiri (kõrguse tõstmise taotlus on kajastatud punktis 4.5); * Aeronavigatsioonilise takistuse ekspertiis; * Kaitseministeeriumi kirjalik seisukoht kõrguse suurendamise lubamiseks. Käesolevaga palun Lennuametilt seisukohta, kas Lennuametil on vastuväiteid Juhkentali tn 1, Liivalaia tn 34 kinnistutele kavandatava hoonestuse kõrguse tõstmiseks kuni 10% võrreldes detailplaneeringus ettenähtud kõrgusega, s.o. kuni absoluutkõrguseni 124 meetrit. Lugupidamisega <http://www.ell-realestate.com/en/> e-mail <mailto:[email protected]> | map <https://www.google.com/maps/place/P%C3%A4rnu+maantee+141,+11314+Tallinn ,+Eesti/@59.402557,24.7306156,17z/data=!3m1!4b1!4m2!3m1!1s0x469294c3371e d303:0x7333bf4019c5ccf5?hl=et-EE> | website <http://www.ell-realestate.com/en/> Rait Riim Projektijuht/Project Manager +372 6 805 415 +372 56 805 415 E.L.L. Kinnisvara AS Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, Estonia