Mari Männiko
Ekspress Meedia AS
[email protected] Meie 04.10.2018 nr 1.2-5/3106-1
Ettekirjutuse täitmine avaliku teabe asjas
Lugupeetud Mari Männiko
Andmekaitse Inspektsioon otsustas 16.04.2018 avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/546
rahuldada Ekspress Meedia AS-i (edaspidi vaide esitaja) vaide ja teha
Sotsiaalministeeriumile täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse vaadata uuesti läbi 21.02.2018
teabenõue ning:
1. selgitada välja, kas ja mis ulatuses vaide esitaja poolt soovitud dokument -
Sotsiaalministeeriumi tellitud SKAIS2 arenduse õiguslik analüüs ja hinnang
protsessile - sisaldab:
a) äripartneri ärisaladust (AvTS § 35 lg 1 p 17) või
b) muud piiranguga teavet;
2. väljastada see osa dokumendist, millele piirangud ei laiene;
3. teabe osas, millele piirangud laienevad viidata konkreetsele piirangu alusele ja
keeldumist põhjendada.
Sotsiaalministeerium ei nõustunud Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsuse ja ettekirjutus-
hoiatusega ning pöördus õigusvaidluse lahendamiseks Justiitsministeeriumi poole. Sisulise
vaidluse keskmeks oli siin AvTS § 35 lõike 2 punktide 3 ja 4 tõlgendus. Andmekaitse
Inspektsioon peatas Sotsiaalministeeriumi avalduse alusel ettekirjutuse täitmise kohustuse
eespool nimetatud menetluse lõpuni.
Justiitsministeerium leidis 11.09.2018, et tal puudub pädevus õigusliku vaidluse
lahendamiseks VVS § 101 lõike 3 alusel alluvuskorras, kuid pidas kohaseks anda õigusalase
selgituse AvTS § 35 lõike 2 punkti 4 kohta märkides, et tsiviilkohtumenetlus hõlmab kõiki
neid toiminguid, kus riik valmistab enda osalemist ette, sealhulgas selle käigus antud
õiguslikke arvamusi. Nimetatud sätte alusel võib piirata juurdepääsu kohtuasja materjalidele
sõltumata sellest, kas need on adresseeritud asutusesiseselt. Justiitsministeeriumi hinnangul
võib haldusorgan leida, et kõik dokumendis sisalduvad andmed või ka dokumendi olemasolu
fakt võivad osutuda juurdepääsupiiranguga teabeks, aga selline otsus peab põhinema
asjaolude hindamisel ja kaalumisel. Sotsiaalministeerium möönab, et juurdepääsupiirang
vajab selgemat põhjendamist.
I
Selgitame, mis ulatuses vaide esitaja poolt soovitud dokument - Sotsiaalministeeriumi
tellitud SKAIS2 arenduse õiguslik analüüs ja hinnang protsessile (edaspidi õiguslik analüüs)
– sisaldab juurdepääsupiiranguga teavet.
Dokument, mille väljastamist palutakse on advokaadi antud õiguslik analüüs, mis käsitleb
Sotsiaalministeeriumi, Icefire OÜ ja Tieto Estonia AS-i vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
võimalikke nõudeid ja nende perspektiivikust lähtuvalt eeldusest, et töövõtjad on nimetatud
lepinguid rikkunud.
Õiguslik analüüs telliti Vabariigi Valitsuse määruse „Kohtus riigi esindamise ja
kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise korra“ (edaspidi Kohtus riigi
esindamise kord) §-dele 5 ja 6 vastavalt. Õigusliku analüüsi koostamise kohustus oli
haldusülesanne, mille täitmine delegeeriti advokaadile tsiviilõigusliku lepinguga vastavalt
halduskoostöö seaduse § 3 lõikele 4. Kuna tegemist on haldusülesande täitmise käigus
loodud dokumendiga, saab seda käsitleda austusesiseselt adresseeritud dokumendina ning
sellele on kohaldatav AvTS § 35 lõike 2 punktis 3 nimetatud juurdepääsupiirang. Viidatud
sätte kohaselt võib riigiasutuse juht põhjendatud juhul tunnistada asutusesiseseks teabeks
asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita
(arvamused, teated, memod, õiendid jm).
Sisuline põhjus piirangu kehtestamiseks tuleneb AvTS § 35 lõike 2 punktist 4. Nimetatud
sätte alusel võib riigiasutuse juht asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada
tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise huvisid kahjustada võiva teabe kuni
kohtulahendi tegemiseni.
Mõistame seda sätet sarnaselt Justiitsministeeriumi 11.09.2018 kirjas toodud õigusalase
selgitusega: „Tsiviilkohtumenetluses riigi võimalike õiguslike vastuväidete teadmine annab
teisele poolele eelise ning võib kahjustada riigi huve. Tsiviilkohtumenetlus hõlmab kõiki neid
toiminguid, kus riik valmistab enda osalemist ette, osaleb või täidab jõustunud osalahendit,
sealhulgas õiguslikud arvamused, ekspertiisid, läbirääkimiste protokollid, kompromissi või
muu kokkuleppe kavandid vms, kui see võib kahjustada riigi positsiooni
tsiviilkohtumenetluses enne lõpliku põhilahendi jõustumist. Tsiviilkohtumenetluses kohtuasja
ettevalmistamine võib toimuda kogu nõude aegumise tähtaja või kohtumenetluse vältel ning
seni, kuni õigusvaidlus ei ole seadusjõulise kohtulahendiga lõplikult lahendatud ning
puuduvad samas asjas teistmise või teisese nõude (nt kahju hüvitamise nõue) esitamise
võimalused.“
Kohtus riigi esindamise korra § 5 lõike 2 kohaselt: „Õiguslikus analüüsis antakse hinnang
kohtuasja perspektiivikuse kohta, samuti prognoos riigile kaasneda võiva kogukulu kohta.
Asja perspektiivikuse hindamisel analüüsitakse eeskätt riske, asjassepuutuvaid tõendeid,
kehtivat õigust ja kohtupraktikat. Asja kogukulu hindamisel prognoositakse eeskätt riigilt
võimaliku väljamõistetava summa suurust, lepingulisele esindajale makstava tasu suurust ja
kaasneda võiva menetluskulu suurust. Õiguslikus analüüsis esitatakse ettepanek kohtuasja
otstarbekaks lahendamiseks lähtuvalt riigi huvidest.“
Välistada ei saa Tieto Estonia AS-i ja Icefire OÜ-ga sõlmitud raam- ja hankelepingutest
tuleneva õigusliku vaidluse jätkumist, enne kõigi nimetatud lepingutest tulenevate nõuete
aegumist. Kui praegusel juhul oleks õigusnõustamine ja selle käigus saadud teave üldiseks
kasutamiseks mõeldud teabena tsiviilõigussuhte teisele poolele igal ajahetkel teada, ei oleks
tsiviilõigusliku vaidluse jätkumise korral riigile, vaidluse ühe osapoolena, tagatud õiglane ja
võrdne kohtupidamine. Kuna õiguslikus analüüsis antakse hinnang võimaliku kohtuasja
perspektiivikuse kohta, samuti prognoos riigile kaasneda võiva kogukulu kohta ja ettepanek
kohtuasja otstarbekaks lahendamiseks võib selle dokumendi avaldamine enne kõigi selles
käsitletud nõuete aegumise tähtaega nõrgestada riigi positsiooni vaidluse jätkumise korral
ning seeläbi kahjustada riigi huve.
Asutuse juht võib otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise
asutusesiseseks tunnistatud teabele üksnes juhul, kui see ei kahjusta riigi huve (AvTS § 38
lõige 4).
Pidades silmas asjaolu, et dokumenti tervikuna ei ole võimalik riigi huve kahjustamata
väljastada, puudub vajadus eraldi kaaluda, mis ulatuses sisaldab palutud dokument
äripartneri ärisaladust.
3
II
Millisele osale dokumendist piirangud ei laiene.
AvTS § 38 lõige 2 sätestab, et kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada
juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele
osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti.
Sotsiaalministeerium leiab, et ilma riigi huve potentsiaalses kohtuvaidluses kahjustamata ei
ole võimalik palutud õiguslikku analüüsi ühtegi osa väljastada, selle dokumendi puhul ei ole
võimalik eraldada piiranguta osa piiranguga osast. Ka osaline väljastamine võib kaasa aidata
juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemisele, sest dokumendi mistahes osas sisalduv
teave võib teise poole esindajale anda eelise kohtuvaidluse tekkimise korral.
III
Teabe väljastamisest keeldumise alus ja põhjendus.
Riigiasutuste juht võib AvTS § 35 lg 2 p 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teabeks tunnistada põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida
dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, memod, õiendid, nõuanded, jm).
Põhjendatud juhuks antud oludes on AvTS § 35 lõike 2 punktis 4 sätestatu, mille järgi võib
riigiasutuse juht asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada
tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise huvisid kahjustada võiva teabe kuni
kohtulahendi tegemiseni. AvTS § 38 lg 4 kohaselt võib asutuse juht otsustada asutuseväliste
isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta
riigi huve.
Käesoleval juhul teenib AvTS § 35 lg 2 p 3 ja § 35 lg 2 p 4 alusel kehtestatud
juurdepääsupiirang objektiivselt riigi huvide kaitset võimalikus tsiviilkohtumenetluses kuni
kõigi kõnealustest lepingustest tulenevate nõuete aegumise tähtaja lõpuni.
Sotsiaalministeerium ei saa välistada, et õiguslik vaidlus lepingu poolte vahel võib jätkuda,
mistõttu õigusliku analüüsi kättesaadavaks tegemine avalikkusele enne kõigi vaidlusega
seotud lepingutest tulenevate nõuete aegumist võib asetada riigi võlasuhte poolena
võimalikus kohtuvaidluses ebavõrdsesse olukorda ja kahjustada riigi huve. Sellisel juhul
annaks riigi võimalike õiguslike vastuväidete teadmine teisele poolele eelise ning võiks
seeläbi kahjustada riigi huve.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisaadressaadid:
Andmekaitse Inspektsioon
Helen Tralla 6269 334
[email protected]