dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

ettekirjutuse täitmine avaliku teabe asjas

Sotsiaalministeerium · 4. oktoober 2018
Viit
1.2-5/3106-1
Registreeritud
4. oktoober 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Ekspress Meedia AS, Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2018
Vastutaja
Helen Tralla (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-53106-1 04.10.2018 Väljaminev kiri.bdoc294 KB

Sisu (failidest)

Mari Männiko Ekspress Meedia AS [email protected] Meie 04.10.2018 nr 1.2-5/3106-1 Ettekirjutuse täitmine avaliku teabe asjas Lugupeetud Mari Männiko Andmekaitse Inspektsioon otsustas 16.04.2018 avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/546 rahuldada Ekspress Meedia AS-i (edaspidi vaide esitaja) vaide ja teha Sotsiaalministeeriumile täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse vaadata uuesti läbi 21.02.2018 teabenõue ning: 1. selgitada välja, kas ja mis ulatuses vaide esitaja poolt soovitud dokument - Sotsiaalministeeriumi tellitud SKAIS2 arenduse õiguslik analüüs ja hinnang protsessile - sisaldab: a) äripartneri ärisaladust (AvTS § 35 lg 1 p 17) või b) muud piiranguga teavet; 2. väljastada see osa dokumendist, millele piirangud ei laiene; 3. teabe osas, millele piirangud laienevad viidata konkreetsele piirangu alusele ja keeldumist põhjendada. Sotsiaalministeerium ei nõustunud Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsuse ja ettekirjutus- hoiatusega ning pöördus õigusvaidluse lahendamiseks Justiitsministeeriumi poole. Sisulise vaidluse keskmeks oli siin AvTS § 35 lõike 2 punktide 3 ja 4 tõlgendus. Andmekaitse Inspektsioon peatas Sotsiaalministeeriumi avalduse alusel ettekirjutuse täitmise kohustuse eespool nimetatud menetluse lõpuni. Justiitsministeerium leidis 11.09.2018, et tal puudub pädevus õigusliku vaidluse lahendamiseks VVS § 101 lõike 3 alusel alluvuskorras, kuid pidas kohaseks anda õigusalase selgituse AvTS § 35 lõike 2 punkti 4 kohta märkides, et tsiviilkohtumenetlus hõlmab kõiki neid toiminguid, kus riik valmistab enda osalemist ette, sealhulgas selle käigus antud õiguslikke arvamusi. Nimetatud sätte alusel võib piirata juurdepääsu kohtuasja materjalidele sõltumata sellest, kas need on adresseeritud asutusesiseselt. Justiitsministeeriumi hinnangul võib haldusorgan leida, et kõik dokumendis sisalduvad andmed või ka dokumendi olemasolu fakt võivad osutuda juurdepääsupiiranguga teabeks, aga selline otsus peab põhinema asjaolude hindamisel ja kaalumisel. Sotsiaalministeerium möönab, et juurdepääsupiirang vajab selgemat põhjendamist. I Selgitame, mis ulatuses vaide esitaja poolt soovitud dokument - Sotsiaalministeeriumi tellitud SKAIS2 arenduse õiguslik analüüs ja hinnang protsessile (edaspidi õiguslik analüüs) – sisaldab juurdepääsupiiranguga teavet. Dokument, mille väljastamist palutakse on advokaadi antud õiguslik analüüs, mis käsitleb Sotsiaalministeeriumi, Icefire OÜ ja Tieto Estonia AS-i vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 võimalikke nõudeid ja nende perspektiivikust lähtuvalt eeldusest, et töövõtjad on nimetatud lepinguid rikkunud. Õiguslik analüüs telliti Vabariigi Valitsuse määruse „Kohtus riigi esindamise ja kohtumenetlusega riigile kaasnevate kulude kandmise korra“ (edaspidi Kohtus riigi esindamise kord) §-dele 5 ja 6 vastavalt. Õigusliku analüüsi koostamise kohustus oli haldusülesanne, mille täitmine delegeeriti advokaadile tsiviilõigusliku lepinguga vastavalt halduskoostöö seaduse § 3 lõikele 4. Kuna tegemist on haldusülesande täitmise käigus loodud dokumendiga, saab seda käsitleda austusesiseselt adresseeritud dokumendina ning sellele on kohaldatav AvTS § 35 lõike 2 punktis 3 nimetatud juurdepääsupiirang. Viidatud sätte kohaselt võib riigiasutuse juht põhjendatud juhul tunnistada asutusesiseseks teabeks asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid jm). Sisuline põhjus piirangu kehtestamiseks tuleneb AvTS § 35 lõike 2 punktist 4. Nimetatud sätte alusel võib riigiasutuse juht asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise huvisid kahjustada võiva teabe kuni kohtulahendi tegemiseni. Mõistame seda sätet sarnaselt Justiitsministeeriumi 11.09.2018 kirjas toodud õigusalase selgitusega: „Tsiviilkohtumenetluses riigi võimalike õiguslike vastuväidete teadmine annab teisele poolele eelise ning võib kahjustada riigi huve. Tsiviilkohtumenetlus hõlmab kõiki neid toiminguid, kus riik valmistab enda osalemist ette, osaleb või täidab jõustunud osalahendit, sealhulgas õiguslikud arvamused, ekspertiisid, läbirääkimiste protokollid, kompromissi või muu kokkuleppe kavandid vms, kui see võib kahjustada riigi positsiooni tsiviilkohtumenetluses enne lõpliku põhilahendi jõustumist. Tsiviilkohtumenetluses kohtuasja ettevalmistamine võib toimuda kogu nõude aegumise tähtaja või kohtumenetluse vältel ning seni, kuni õigusvaidlus ei ole seadusjõulise kohtulahendiga lõplikult lahendatud ning puuduvad samas asjas teistmise või teisese nõude (nt kahju hüvitamise nõue) esitamise võimalused.“ Kohtus riigi esindamise korra § 5 lõike 2 kohaselt: „Õiguslikus analüüsis antakse hinnang kohtuasja perspektiivikuse kohta, samuti prognoos riigile kaasneda võiva kogukulu kohta. Asja perspektiivikuse hindamisel analüüsitakse eeskätt riske, asjassepuutuvaid tõendeid, kehtivat õigust ja kohtupraktikat. Asja kogukulu hindamisel prognoositakse eeskätt riigilt võimaliku väljamõistetava summa suurust, lepingulisele esindajale makstava tasu suurust ja kaasneda võiva menetluskulu suurust. Õiguslikus analüüsis esitatakse ettepanek kohtuasja otstarbekaks lahendamiseks lähtuvalt riigi huvidest.“ Välistada ei saa Tieto Estonia AS-i ja Icefire OÜ-ga sõlmitud raam- ja hankelepingutest tuleneva õigusliku vaidluse jätkumist, enne kõigi nimetatud lepingutest tulenevate nõuete aegumist. Kui praegusel juhul oleks õigusnõustamine ja selle käigus saadud teave üldiseks kasutamiseks mõeldud teabena tsiviilõigussuhte teisele poolele igal ajahetkel teada, ei oleks tsiviilõigusliku vaidluse jätkumise korral riigile, vaidluse ühe osapoolena, tagatud õiglane ja võrdne kohtupidamine. Kuna õiguslikus analüüsis antakse hinnang võimaliku kohtuasja perspektiivikuse kohta, samuti prognoos riigile kaasneda võiva kogukulu kohta ja ettepanek kohtuasja otstarbekaks lahendamiseks võib selle dokumendi avaldamine enne kõigi selles käsitletud nõuete aegumise tähtaega nõrgestada riigi positsiooni vaidluse jätkumise korral ning seeläbi kahjustada riigi huve. Asutuse juht võib otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele üksnes juhul, kui see ei kahjusta riigi huve (AvTS § 38 lõige 4). Pidades silmas asjaolu, et dokumenti tervikuna ei ole võimalik riigi huve kahjustamata väljastada, puudub vajadus eraldi kaaluda, mis ulatuses sisaldab palutud dokument äripartneri ärisaladust. 3 II Millisele osale dokumendist piirangud ei laiene. AvTS § 38 lõige 2 sätestab, et kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. Sotsiaalministeerium leiab, et ilma riigi huve potentsiaalses kohtuvaidluses kahjustamata ei ole võimalik palutud õiguslikku analüüsi ühtegi osa väljastada, selle dokumendi puhul ei ole võimalik eraldada piiranguta osa piiranguga osast. Ka osaline väljastamine võib kaasa aidata juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemisele, sest dokumendi mistahes osas sisalduv teave võib teise poole esindajale anda eelise kohtuvaidluse tekkimise korral. III Teabe väljastamisest keeldumise alus ja põhjendus. Riigiasutuste juht võib AvTS § 35 lg 2 p 3 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, memod, õiendid, nõuanded, jm). Põhjendatud juhuks antud oludes on AvTS § 35 lõike 2 punktis 4 sätestatu, mille järgi võib riigiasutuse juht asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada tsiviilkohtumenetluses riigi kui menetlusosalise huvisid kahjustada võiva teabe kuni kohtulahendi tegemiseni. AvTS § 38 lg 4 kohaselt võib asutuse juht otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi huve. Käesoleval juhul teenib AvTS § 35 lg 2 p 3 ja § 35 lg 2 p 4 alusel kehtestatud juurdepääsupiirang objektiivselt riigi huvide kaitset võimalikus tsiviilkohtumenetluses kuni kõigi kõnealustest lepingustest tulenevate nõuete aegumise tähtaja lõpuni. Sotsiaalministeerium ei saa välistada, et õiguslik vaidlus lepingu poolte vahel võib jätkuda, mistõttu õigusliku analüüsi kättesaadavaks tegemine avalikkusele enne kõigi vaidlusega seotud lepingutest tulenevate nõuete aegumist võib asetada riigi võlasuhte poolena võimalikus kohtuvaidluses ebavõrdsesse olukorda ja kahjustada riigi huve. Sellisel juhul annaks riigi võimalike õiguslike vastuväidete teadmine teisele poolele eelise ning võiks seeläbi kahjustada riigi huve. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Helen Tralla 6269 334 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel