Pr Riina Sikkut Teie 19.09.2018 nr 1.2-2/96-1
[email protected] Meie 03.10.2018 nr 1-11/14/13142 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ toetuse andmise tingimuste 2019-2021 eelnõu kooskõlastamine Austatud tervise- ja tööminister Eesti Töötukassa kooskõlastab eelnõu järgmiste märkus t e ga: 1. TAT eelnõu ptk 3 „Näitajad“ all on vaja täiendada tegevuse 2.1.1 pealkirja järgmiselt: „ Tegevus 2.1.1 Noortele karjääriinfo vahendamine , tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine “ 2 . Eelarve s ( vorm B ) on vaja parandada aastaarvud järgmiselt: - rida 3 „Jaotamata eelarve (2019- 2021 )“ - rida 4 „Eelarve kokku (2015- 2021 )“ Lisame parandatud eelarve käesoleva le kirja le . 3. Lisaks on meil eelnõule mõned sõnastuslikud parandusettepanekud, mis on esitatud käesolevale kirjale lisatud eelnõu tekstis kommentaaridena. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Paavel juhatuse esime es
KINNITATUD
Tervise- ja tööministri ……09.2018
käskkirjaga nr ……
„Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222
„Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi
hõives osalemiseks“ muutmine“
Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.11.2014–31.12.2021
Rakendusasutus
Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
SA Innove
Toetuse saaja
Eesti Töötukassa
SISUKORD
1. TAT KIRJELDUS............................................................................................................................................................ 3
1.1 SEOS RAKENDUSKAVAGA ...................................................................................................................................................... 3
1.1.1 PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 3
1.1.2 PRIORITEETSE SUUNA EESMÄRK ......................................................................................................................................... 3
1.1.3 MEETME NIMETUS.......................................................................................................................................................... 3
1.1.4 MEETME EESMÄRK ......................................................................................................................................................... 3
1.2 TAT EESMÄRK ................................................................................................................................................................... 3
1.2.1 TAT TULEMUS .............................................................................................................................................................. 3
1.2.2 TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .......................................................................................................................................... 3
1.2.3 EELARVE ...................................................................................................................................................................... 6
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................... 6
3. NÄITAJAD ...................................................................................................................................................................... 10
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE. ............................................................................................................................. 12
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TATIDE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .................................... 14
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 14
7. TAT RAKENDAMINE ....................................................................................................................................................... 15
7.1 TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................. 15
7.2 KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ......................................................................................................................................................... 16
7.3 RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ........................................................................................................................................ 18
7.4 TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................................. 19
7.5 TAT MUUTMINE .................................................................................................................................................................. 20
7.6 TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ........................................................................................ 21
7.7 FINANTSKORREKTSIOONID...................................................................................................................................................... 22
8. RISKIDE HINDAMINE ................................................................................................................................................. 22
2
Toetuse andmise tingimused (TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel.
1. TAT kirjeldus
1.1 Seos rakenduskavaga
1.1.1 prioriteetne suund
Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine.
1.1.2 prioriteetse suuna eesmärk
Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on
suurenenud.
Käesolev TAT panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse: osalejad, kes on asunud kuue kuu
jooksul pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana.
1.1.3 meetme nimetus
Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.
1.1.4 meetme eesmärk
Suurendada teenustes osalejate tööalaseid võimalusi ja osalemist tööhõives.
1.2 TAT eesmärk
Suurendada tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas:
- noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse tõstmine;
- vanaduspensioniealiste ja ennetähtaegset vanaduspensioni saavate isikute ning isikute,
kes saavad vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust (edaspidi
päästeteenistuja toetust saav isik) tööhõive suurendamine;
- inimeste valmisoleku tõstmine võtta vastu töökoht Eestis elukohast kaugemal;
- rahvusvahelise kaitse saajate tööhõive suurendamine;
- kõrge tööpuudusega piirkondades töökohtade loomise ja töötute tööle rakendamise
soodustamine.
1.2.1 TAT tulemus
TAT tulemusena on suurenenud noorte valmisolek teha teadlikke valikuid oma karjääri kujundamiseks,
suurenenud on noorte, vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja
toetust saavate isikute, rahvusvahelise kaitse saajate ja kõrge tööpuudusega piirkondade elanike
töötamise võimalused ning inimeste valmisolek asuda tööle kodust kaugemal.
1.2.2 TAT vajalikkuse põhjendus
Eesti tööturul süveneb lähikümnenditel tööjõupuuduse probleem, kuna üha enam inimesi väljub vanuse
tõttu hõivest. 2013. aastal oli 100 tööealise (15-64a) inimese kohta 27,2 eakat (65-aastased ja vanemad)
3
ehk vanadussõltuvusmäär oli 27,2%1 ning antud näitaja on aastatega püsivalt kasvanud. Eesti
Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste demograafiliste trendide jätkumisel Eesti
rahvaarv keskmisel 4800 inimese võrra aastas. Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus
rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt (2013. aastal) 18,0%-lt 2040. aastaks 27,6%-ni ning laste (alla
15-aastaste) osatähtsus rahvastikus väheneb (15,5%-lt 13,6%-ni). Kui 2013. aastal oli kahe töötaja kohta
üks ülalpeetav, siis tulevikus (2040. aastal) saab olema kahe töötaja kohta kolm ülalpeetavat2.
Ülalpeetavate (laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus rahvastikus kasvab tööealiste arvelt. Seega
tööealise elanikkonna osatähtsuse vähenemine ning pensioniealiste osatähtsuse suurenemine
rahvastikus toovad kaasa kulutuste kasvu pensioni- ja tervishoiusüsteemile ning hoolekandeteenustele,
samuti väheneb maksu- ja tulubaas3.
Tööandjad on esile toonud, et märkimisväärne osa kogenud töötajatest jõuab järgneva 5–10 aastaga
vanaduspensioniikka, kvalifitseeritud töötajaid on vähe ning organisatsioonis puudub personalipoliitika
järelkasvu loomiseks, et pensionile siirduvaid töötajaid asendada.4 Seega on elanikkonna vananemise
ning tööealiste vähenemise taustal oluline kasutada võimalikult paljude inimeste, s.h. noorte ja
vanemaealiste inimeste ning rahvusvahelise kaitse saajate tööturu potentsiaali, tõstes nende
konkurentsivõimet ja toetades tööturul püsimist.
Majanduskriis aastatel 2008–2010 mõjutas enim madalama konkurentsivõimega sihtrühmi tööturul. Eesti
tööjõu-uuringute andmetel on endiselt kõrge noorte (15-24-aastaste) töötuse määr (2013. aastal 18,7%)
võrreldes kriisieelse tasemega (2008. aastal 12,0%). Noored, kellel on vähene või puuduv töökogemus,
on tööturule sisenedes haavatavamad ja võivad tööhõive aeglase taastumise korral tööturult eemale
jääda aastateks. 2013. aastal oli Statistikaameti tööjõu-uuringute andmetel noori töötuid kokku 11 400,
neist mehi 5700 ja naisi samuti 5700. Töötuse määr oli noortel naistel kõrgem (19,7%) kui meestel
(17,8%). Kõikidest noortest töötutest oli 59,6% tööd otsinud kauem kui kuus kuud.
Noorte tööle saamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. Põhihariduse või
sellest madalama haridusega noorte seas oli töötuse määr 2013. aastal kõrgem kui kõrgharidusega
noortel, vastavalt 22,7% ja 17,2%. Lisaks puudus 55%-l noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus
ja 51%-l meestest ja 36%-l naistest varasem töökogemus.5 Seetõttu on oluline toetada madalama
konkurentsivõimega noori tööturule sisenemisel ja seal toimetulemisel. Samal ajal on vaja noorte töötuse
ennetamiseks tõsta noorte tööalast teadlikkust ning soodustada tööharjumuse ja -kogemuse saamist
juba õpingute ajal.
Võrreldes noortega ei mõjuta vanemaealiste konkurentsivõimet niivõrd majanduse tsüklilisus kui tervis.
Vanemaealiste töötajate puudustena nimetavad tööandjad terviseprobleemide ja väiksema jõudluse
kõrval vastuseisu uuendustele ja muudatustele ning vähest valmisolekut nendega oma töös kohaneda.
Tööandjad toovad oma vastustes sagedamini esile selle, et vanemaealine töötajaskond on vähem
innovaatiline, liialt mugav, et tööharjumusi muuta, vähem paindlik. Samas selgub uuringust, et eakate
valmisolek töötamist jätkata on suur: 47% 50–74-aastastest töötavatest vanemaealistest ning 36%
töötutest kaaluvad vanaduspensioniea saabudes töötamise jätkamist, vaid neljandik nii tööga hõivatuid
kui töötuid plaanib tööl käimise lõpetada vanaduspensioniea saabudes.6 Samas on pensionisüsteemis
mõned pensioniliigid, mis soodustavad tööturult lahkumist enne vanaduspensionikka jõudmist. Näiteks
ennetähtaegne vanaduspension, millele tekkib õigus kuni 3 aastat enne vanaduspensioniiga ja mida
töötamise korral ei maksta. Siiski ei ole välistatud, et ennetähtaegse vanaduspensioni saaja soovib
töötada ning loobuda töötamise ajal pensionist.
1
Statistikaamet
2 Statistikaameti rahvastikuprognoos 2014-2040
3 Marksoo, Ü. 2011. Vanemaealised Eesti tööturul. Sotsiaalministeeriumi toimetis nr 4/2011
4 TÜ RAKE, Vanemaealised tööturul, 2012, Sotsiaalministeerium
5 Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, 2013
6 TÜ RAKE, Vanemaealised tööturul, 2012, Sotsiaalministeerium
4
Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute
tööle asumine tööturuteenuste toel aitab leevendada tööjõupuudust ja vanadussõltuvusmäära kasvust
tulenevat survet sotsiaalsüsteemile.
Kuigi üldiselt on Eesti tööturunäitajad pärast majanduskriisi järjepidavalt paranenud, on piirkondlikud
erinevused endiselt suured. Eesti keskmisest madalam tööga hõivatus ja kõrgem tööpuudus on Ida-
Virumaal ja kolmes Kagu-Eesti maakonnas: Põlvamaal, Valgamaal ja Võrumaal.
Ida-Virumaa tööhõive määr oli 2017. aastal 53,9%, mis oli peaaegu 14 protsendipunkti võrra madalam
kui kogu Eestis (67,5%). Töötuse määr ja registreeritud töötuse määr olid aga Ida-Virumaal rohkem kui
kaks korda kõrgemad Eestis keskmisest. Kõige kõrgem oli Ida-Virumaa töötuse määr majanduskriisi
järgselt ehk 2010. aastal (25,6%). Alates 2010. aastast on töötuse määr langenud. Kõige madalam tase
(11%) saavutati 2015. aastal. Töötuse määra trend Ida-Virumaal on olnud sarnane kogu Eesti töötuse
määraga, kuid Ida-Virumaa töötuse määr on olnud vaadeldava perioodi jooksul alati kõrgem kui Eestis
keskmiselt. Ida-Virumaa probleemiks on eelkõige endise tööstusala restruktureerimisega kaasnenud
kõrge püsiv tööpuudus ning madal ettevõtlusaktiivsus.
Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa tööhõivemäär oli 2017. aastal madalam kui kogu Eestis (vahemikus
56,4 - 58,1% vrd 67,5% Eesti keskmisega). Töötuse määr oli kõigis kolmes maakonnas sarnasel tasemel
Eesti keskmisega, ligikaudu 6%. Samas peab arvestama, et statistiline töötus on neis maakondades
aastate lõikes olnud suhteliselt suure kõikumisega, mis on mõjutatud töötute väiksest absoluutarvust ja
sellega kaasnevast valimiveast, mistõttu annab registreeritud töötuse määr tööturuolukorrast
realistlikuma pildi. Registreeritud töötuse määr oli Kagu-Eesti maakondades 2017. aastal kõrgem kui
Eestis keskmiselt (vahemikus 7,6-8,1% vrd 4,7% Eesti keskmisega). Kagu-Eesti maakondi iseloomustab
eelkõige traditsiooniliste ja tööjõumahukate tootmisharude suur osatähtsus, madala lisandväärtusega
väikeettevõtlus ning tagasihoidlik panus riigi sisemajanduse kogutoodangusse ja majanduskasvu.
Piirkonnas on palju vanemaealist ja madala kvalifikatsiooniga tööjõudu.
Nii Ida-Virumaale kui Kagu-Eestile on iseloomulik noorte väljaränne, elanikkonna vananemine, sellega
kaasnev piirkonna potentsiaali vähene ärakasutamine ning suuremal või vähemal määral
ääremaastumine. Mõlema piirkonna oluliseks arenguvajaduseks on kohaliku tööjõu potentsiaali parem
kasutuselevõtmine.
Töötuse vähendamiseks ning tööhõive suurendamiseks maapiirkondades on vaja edendada
pendelrännet ning soodustada tööl käimist elukohast kaugemal.
Tööjõu siseriikliku mobiilsuse uuringus7 tuuakse välja, et nii linnadevaheline kui linna- ja maapiirkondade
vaheline pendelränne vähendab tööpuudust maal ning ühtlustab palgataset, vähendades niimoodi
erinevusi linnas ja maal elavate inimeste elatustasemes. Erinevalt migratsioonist ei soodusta
pendelränne maapiirkondade tühjenemist. Uuringust selgus, et töökoha valikul on selle kaugus elukohast
Eesti inimeste jaoks oluline (46% peab seda väga oluliseks ja 36% pigem oluliseks) ning peamiseks
probleemiks inimestele on kaugema töökoha vastu võtmisega seotud suured kulutused. Ligi 61%
inimestest, kes arvavad, et mõni toetusmeede võiks neid mõjutada kaugemal asuvat töökohta vastu
võtma, pakuvad selleks toetusmeetmeks transpordikulude hüvitamist. Seejuures hindasid töötud
toetusmeetmete mõju kaugemal asuva töökoha vastu võtmisele kõrgemalt kui muud rühmad. Kõige
vajalikumaks meetmeks hinnati ühistranspordipiletite kulu hüvitamist pikema aja vältel. Samuti selgub
uuringust, et maksimaalselt kuue kuu jooksul makstav transporditoetus motiveeriks 36% töötutest kodust
kaugemale tööle asuma.
7 TÜ RAKE, Tööjõu siseriikliku mobiilsuse uuring, 2011
5
Rahvusvahelise kaitse saajad on tööturul vähem konkurentsivõimeline sihtrühm, kes vajab tööle
saamiseks täiendavat tuge. Sihtrühmal on mitmeid takistusi tööturule sisenemisel: sihtkohariigi
keeleoskuse puudumine, hariduse ja kvalifikatsiooni puudumine või selle mittevastavus elukohariigi
nõuetele või raskused selle tõendamisel. Samuti mõjutavad rahvusvahelise kaitse saaja töövalmidust
läbielatud traumad ning töö saamise võimalusi ühiskonna ja tööandjate hoiakud sisserändajate suhtes.
Senisele ELi kogemusele tuginedes läheb keskmiselt kuni 5 aastat aega, et lõimida tööturule 27% kaitse
saanutest, 5–9 aasta jooksul leiab töö 39%. Kuni 14 aasta jooksul leiab töö 56% kaitse saanutest ning
pärast 20 aastat võrdsustub nende hõive üldise hõivemääraga8.
Eestis on peamisteks väljakutseteks töö leidmisel osutunud kaitse saanute ebapiisav eesti keele oskus,
kohaliku töökultuuri ja eluoluga kohanemine ning tööharjumuse tekitamine või taastamine, aga ka
tööandjate madal valmisolek sihtrühma värvata.
TAT tegevused toetavad kõrgema tööhõive saavutamist. Arvestades noorte kõrgemat töötust ja
vanemaealiste inimeste ning rahvusvahelise kaitse saajate hõivepotentsiaali, on tegevusteks valitud
noorte, vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate
isikute ning rahvusvahelise kaitse saajate töötamise võimaluste suurendamine. Sellele lisaks
soodustatakse töökohtade loomist kõrgema töötusega piirkondades ning inimeste valmisolekut vastu
võtta töökoht elukohast kaugemal, misläbi toetatakse regionaalse tööpuuduse vähendamist.
1.2.3 Eelarve
Summa Osakaal
1 ESF toetus 20 924 344 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 3 692 533 15%
3 Omafinantseering 0 0%
4 TAT eelarve kokku 24 616 877 100%
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Noorte töötuse ennetamine ja vähendamine
2.1.1. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine
Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada noorte karjääri kujundamise pädevuste (sh infokirjaoskuse
ja digipädevuste) arendamist, et nad oleksid valmis tegema teadlikke valikuid hariduses ja tööelus.
Karjääriinfo vahendamisel jagatakse eelkõige infot hariduse, tööturu, elukutsete ja nende omavaheliste
seoste kohta. Karjääriinfot vahendatakse noortele nii individuaalselt (kasutades selleks erinevaid, sh
elektroonilisi kanaleid) kui ka grupis, nii Eesti Töötukassas (edaspidi Töötukassa) kohapeal kui ka
koolides või muudes noortele sobivates asutustes ja kohtades (sh messid, noorteüritused).
Tööturgu tutvustavate töötubade läbiviimise eesmärk on tõsta noorte tööalast teadlikkust ning ennetada
seeläbi noorte töötust. Kooliealistele noortele (sh erivajadusega noortele) suunatud töötubades
tutvustatakse tööturu ja tööeluga seonduvaid teemasid ning Eesti Töötukassa teenuseid.
TAT raames viiakse läbi ka mobiilset nõustamist (nt koostöös avatud noortekeskuste ja kohalike
omavalitsustega), mille sisuks on noorte tööotsingute alane teavitamine ja nõustamine, neile tööturu
8 Rahvusvahelise või humanitaarkaitse saajate lõimumine tööturule: poliitika ja head tavad. Koost. Euroopa rändevõrgustik
(2016)
6
olukorra, kohalike tööandjate võimaluste ja Töötukassa töölesaamist toetavate teenuste tutvustamine.
Mobiilse nõustamise käigus kaasatakse vajadusel ka noorte vanemaid, et anda neile teadmisi ja oskusi
noore karjäärivalikute (sh õppimis- ja töötamisvõimalused) toetamiseks ning karjääri kujundamise
pädevuste arendamiseks. Mobiilse nõustamise käigus võib vajadusel kaasata noorte teavitamisel ja
nõustamisel teisi spetsialiste, kohaliku omavalitsuse esindajaid, tööandjaid jt. Mobiilset nõustamist
viiakse läbi osalejate elukoha lähedal erinevates kohtades üle Eesti.
Noorte teavitamiseks ja nõustamiseks osaletakse ka noortemessidel. Samuti töötatakse välja ja
uuendatakse nõustamiseks vajalikke materjale.
2.1.1.1. sihtgrupp
Karjääriinfo vahendamise sihtrühmaks on noored vanuses 7–26 aastat.
Tööturgu tutvustavate töötubade sihtrühmaks on 8.-12. klasside õpilased.
Mobiilse nõustamise sihtrühmaks on noored vanuses 16–30 aastat ning nende vanemad.
2.1.1.2. tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2021
2.1.2. Minu esimene töökoht
Teenuse „Minu esimene töökoht“ eesmärk on soodustada noorte töölevõtmist ja seeläbi vähendada
noorte töötust. Teenus toetab tööandjat, kes võtab tööle noore,
- kes on 16-29-aastane (16-aastasel peab olema omandatud põhiharidus) ning
- kes on töötuna registreeritud ja ei ole viimase kolme kuu jooksul olnud tööga hõivatud või on
kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 6 lõike
5 punktides 3-51 nimetatud tegevustega ning
- kellel ei ole töökogemust või see on lühiajaline (on viimase 3 aasta jooksul töötanud vähem kui
aasta või on kokku töötanud vähem kui 2 aastat)9. Töökogemusena ei arvestata
lapsehoolduspuhkusel ning aja- ja asendusteenistuses viibitud aega.
„Minu esimese töökoha“ teenust osutatakse tööandjale, kes sõlmib noorega tähtajatu või vähemalt
üheaastase tähtajalise töölepingu. Tööandjale hüvitatakse palgatoetuse maksmisega osaliselt noore
töötaja palgakulud ning vajadusel noore töötaja tööalase koolituse kulu, et soodustada noore oskuste
arendamist ning tõsta tema konkurentsivõimet tööturul. Koolitusvajadus ja koolitusel osalemine peab
olema eelnevalt Töötukassaga kokku lepitud.
2.1.2.1. sihtgrupp
Noored (16–29a) arvele võetud töötud
2.1.2.2. tegevuse üldajaraam
01.11.2014 – 31.12.2021
2.1.3 Alaealise töötamise toetus
9
Täidetud peab olema üks või teine tingimus (nt kui noorel on töökogemust 3 aastat, aga on viimase 3 aasta jooksul töötanud
vähem kui aasta ning on täidetud muud kriteeriumid, siis tal on võimalik teenusel osaleda).
7
Toetuse eesmärk on suurendada alaealiste töötamise võimalusi, et soodustada tööharjumuse ja
töökogemuse saamist. Toetust makstakse tööandjale, kes pakub tööd 13–16-aastasele noorele,
tagasiulatuvalt kalendriaasta I kvartalis eelmise kalendriaasta eest, 2017. aasta puhul perioodi 01.06.-
31.12.2017 eest. Toetust makstakse, kui tööandja on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud 13–16-
aastastele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot, 2017. aastal perioodil 01.06.-
31.12.2017 brutotöötasuna vähemalt 583 eurot.
Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui tööandjale on sama noore ja toetuse maksmise perioodi eest
makstud palgatoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 alusel või käesoleva TAT punktides 2.1.2
või 2.4 sätestatud tegevuste raames või punkti 2.5 alusel piirkondlikku töökoha loomise toetust. Samuti
kui tööandja on sama noore ja toetuse maksmise perioodi eest saanud palgatoetust sotsiaalkaitseministri
ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“
kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.2.1 alusel.
2.1.3.1 sihtgrupp
13–16-aastased noored
2.1.3.2 tegevuse üldajaraam
01.06.2017 – 31.12.2021
2.2. Vanaduspensioniealiste, ja ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust
saavate isikute töölesaamise toetamine
Eesmärgiga suurendada vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja
toetust saavate isikute tööhõives osalemist, osutatakse töölesaamist toetavaid tööturuteenuseid
isikutele, kes:
- on vanaduspensioniealised (on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7
sätestatud vanaduspensioniikka) või kellele on määratud ennetähtaegne
vanaduspension (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 9 alusel) või kes saab
päästeteenistuse seaduse § 19 alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja
toetust,
- ei tööta (ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lg 5 punktides 3-51
nimetatud tegevustega) ja
- otsivad tööd (on arvele võetud tööotsijana).
Sihtgrupile osutatakse järgmisi tööturuteenuseid:
1) tööturukoolitus;
2) kvalifikatsiooni saamise toetamine;
3) tööpraktika;
4) ettevõtluse alustamise toetus;
5) ettevõtluse toetamine (ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu, individuaalse nõustamise ja
mentorluse kulu hüvitamine ning mentorklubis osalemise võimaldamine);
6) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
7) tööks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine.
Vanaduspensioniealisele, ja ennetähtaegset vanaduspensioni või päästeteenistuja toetust saavale
isikule, kes on tööotsijana arveloleku ajal suunatud punktides 1-2 nimetatud tööturuteenustele, jätkatakse
tööturuteenuste osutamist ka pärast tööotsijana arveloleku lõpetamist või tööle asumist tööturuteenuste
ja -toetuste seaduse § 6 lg 5 punktide 3-51 tähenduses.
8
2.2.1 sihtgrupp
Vanaduspensioniealised, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavad isikud,
kes on arvele võetud tööotsijana.
2.2.2 tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.12.2021
2.3. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine
Eesmärgiga soodustada tööd otsivate inimeste suuremat liikuvust ja tõsta nende valmisolekut vastu võtta
elukohast kaugemal asuv töökoht ning seeläbi lühendada töötuse kestust, toetatakse Eesti piires tööle
asumist elukohast kaugemal, makstes sõidukulude hüvitamiseks mobiilsustoetust.
Mobiilsustoetust makstakse inimesele, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud ega ole
leidnud sobivat tööd elukoha lähedal, kui ta asub tööle töölepingu alusel või avalikku teenistusse oma
elukohast vähemalt 30 kilomeetri kaugusele.
Mobiilsustoetust võib taotleda kuni 31. detsembrini 2018. Mobiilsustoetust makstakse kuni 31. maini
2019.
2.3.1 sihtgrupp
Arvele võetud töötud
2.3.2 tegevuse üldajaraam
01.11.2014–31.05.2019
2.4. Minu esimene töökoht Eestis
Teenuse eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saajate tööhõives osalemist ja aidata kaasa
nende lõimumisele Eesti ühiskonda. Tööandjale makstakse rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või
vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle rakendamisel palgatoetust. Rahvusvahelise kaitse
saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse
saajale vajadusel osutatud tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse Töötukassaga eelneval
kokkuleppel rahvusvahelise kaitse saajast töötaja kvalifikatsiooni saamise, eesti keele koolituse ja
töötamisega seotud tõlketeenuse kulu.
2.4.1 sihtgrupp
Töötuna arvele võetud ja töötavad rahvusvahelise kaitse saajad.
2.4.2 tegevuse üldajaraam
01.09.2017–31.12.2021
2.5 Piirkondlik töökoha loomise toetus
9
Piirkondliku töökoha loomise toetuse eesmärk on soodustada töökohtade loomist ja töötute tööle
rakendamist kõrge tööpuudusega piirkondades. Toetust makstakse tööandjale, kelle juures asub kahe
järjestikuse kalendrikuu jooksul tööle vähemalt viis töötut, kes
- on töötuna arvele võetud Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas ning
- ei ole viimase kuue kuu jooksul olnud hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud
ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51
nimetatud tegevusega.
Toetust makstakse, kui
- töökoht asub Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas ning
- töökohal makstava töötasu suurus kalendrikuus on vähemalt 1,5-kordne töölepingu
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, mis kehtis isiku toetusega
tööle asumise ajal.
Pärast viie töötu tööle võtmist makstakse toetust ka iga täiendavalt tööle rakendatud töötu eest, kes
vastab toetuse saamise tingimustele.
Piirkondlikku töökoha loomise toetust makstakse, kui tööandja sõlmib töötuga tähtajatu või vähemalt
kuuekuulise tähtajaga töölepingu. Tööandjale hüvitatakse toetuse maksmisega osaliselt töötaja
palgakulud. Vajadusel hüvitatakse tööandjale töötaja tööalase koolituse kulu kahe esimese tööaasta
jooksul, et soodustada töötaja oskuste arendamist ning tõsta tema konkurentsivõimet tööturul.
Piirkondlikku töökoha loomise toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik. Toetust ei maksta isiku eest,
kellega toetust taotlev tööandja on viimase 12 kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse §
89 alusel või kelle tööle rakendamiseks makstakse palgatoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §
18 alusel või käesoleva TAT punktides 2.1.2 või 2.4 sätestatud tegevuste raames või
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenused
töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.2.1 alusel.
2.5.1 sihtgrupp
Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonnas arvele võetud töötud
2.5.2. tegevuse üldajaraam
01.01.2019 – 31.12.2021
3. Näitajad
Näitaja Näitaja Alg- Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus (viide tase (2018) (2021) (2023)
TAT punktile,
missugusest
tegevusest
kujuneb)
Rakenduskava Aktiivseid 0 6964 17 569 17 569 Tegevuste 2.1.2, 2.1.3,
väljundnäitaja tööturuteenu- (meetmes (meetmes (meetmes 2.2, 2.3 ja 2.4 näitaja
(TAT tulemus- seid saanud kokku kokku 17 kokku 17
näitaja) osalejate arv 5380) 640) 640) Näitaja sihttaseme
saavutamisse
panustavad käesolev
10
TAT ja avatud
taotlusvooru projektid
TAT Tegevus 2.1.1 Tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine
spetsiifiline
väljundnäitaja
Väljundnäitaja Töötubade ja 0 6534 12 937 12 937 Panustab kaudselt
mobiilsete rakenduskava
nõustamiste väljundnäitajasse
arv
TAT Tegevus 2.1.2 Minu esimene töökoht
spetsiifiline
väljundnäitaja
Väljundnäitaja Aktiivseid 0 1075 5046 5046 Panustab otseselt
tööturuteenu- rakenduskava
seid saanud väljundnäitajasse
osalejate arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 70% 70% Panustab otseselt
kuud pärast rakenduskava
tööturuteenuste tulemusnäitajasse
saamist on
hõives
TAT Tegevus 2.1.3 Alaealise töötamise toetus
spetsiifilised
väljundnäitajad
Väljundnäitaja Aktiivseid 0 3508 10 082 10 082 Panustab otseselt
tööturuteenu- rakenduskava
seid saanud väljundnäitajasse
osalejate arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 0% 0% Sihttase on 0, sest
kuud pärast tegevuse eesmärk on,
tööturuteenuste et noored saaksid
saamist on töökogemuse, kuid
hõives osaleksid hariduse
omandamisel
TAT Tegevus 2.2 Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset
spetsiifilised vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute
väljund- ja töölesaamise toetamine
tulemusnäitajad
Väljundnäitaja Aktiivseid 0 372 655 655 Panustab otseselt
tööturuteenu- rakenduskava
seid saanud väljundnäitajasse
osalejate arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 20% 20% Panustab otseselt
kuud pärast rakenduskava
tööturuteenuste tulemusnäitajasse
saamist on
hõives
TAT Tegevus 2.3 Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine
spetsiifilised
11
väljund- ja
tulemusnäitajad
Väljundnäitaja Aktiivseid 0 1300 1300 1300 Panustab otseselt
tööturuteenu- rakenduskava
seid saanud väljundnäitajasse
osalejate arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 50% 50% Panustab otseselt
kuud pärast rakenduskava
tööturuteenuste tulemusnäitajasse
saamist on
hõives
TAT Tegevus 2.4 Minu esimene töökoht Eestis
spetsiifilised
väljund- ja
tulemusnäitajad
Väljundnäitaja Aktiivseid 0 75 123 123 Panustab otseselt
tööturuteenu- rakenduskava
seid saanud väljundnäitajasse
osalejate arv
Tulemusnäitaja Tegevuses 0 60% 60% Panustab otseselt
osalenud rakenduskava
töötutest on 6 tulemusnäitajasse
kuud pärast
tegevuse lõppu
hõives
TAT Tegevus 2.5 Piirkondlik töökoha loomise toetus
spetsiifilised
väljund- ja
tulemusnäitajad
Väljundnäitaja Aktiivseid 0 .. 363 363 Panustab otseselt
tööturuteenu- rakenduskava
seid saanud väljundnäitajasse
osalejate arv
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 … 60% 60% Panustab otseselt
kuud pärast rakenduskava
tööturuteenuste tulemusnäitajasse
saamist on
hõives
4. TAT mõju läbivatele teemadele.
TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult
põhjendada):
Regionaalareng jah ei
TAT tegevused mõjutavad regionaalarengut, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku ja ühtlast arengut.
Planeeritavate tegevuste mõjul suureneb inimeste mobiilsus ning võimalike töökohtade arv. Nii
paranevad inimeste väljavaated tööd leida ning endale toimetulek kindlustada. Meetme tegevused
12
toetavad kaudselt ka eri piirkondade majandusliku konkurentsivõime kestlikkust ning soodustavad
töökohtade loomist ja töötute tööle rakendamist kõrge tööpuudusega piirkondades.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima
eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe
ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel.
Infoühiskond jah ei
TAT aitab kaasa IKT kasutuselevõtu eelduste edendamisele, täpsemalt interneti- ja arvutikasutusoskuste
paranemine elanikkonnas. TAT raames võimaldatakse tööturukoolitust pensioniealistele inimestele ja
toetatakse tööandjat noore töötaja tööalase koolituse kulude hüvitamisel. Käesolevas TATis ei ole
välistatud erialased koolitused, kus erialaste oskuste omandamise raames omandatakse ka interneti- ja
arvutikasutusoskusi.
Riigivalitsemine jah ei
TAT tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT
ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, väljatöötatud tegevused ise ei mõjuta
oluliselt riigivalitsemise tõhusust.
Võrdsed võimalused10
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)11 jah
ei
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Programm sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse
edendamisse
jah ei
Tegevuste kirjeldus: TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi
sooküsimuste lõimimise TATde ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse.
jah ei
Selgitus, kuidas on TATs rakendatud sooküsimuste lõimimist: TAT-i raames pakutavad
teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse
arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve. Koolitus- ja
juhendmaterjalide, publikatsioonide jm koostamisel välditakse tekstides ja kuvandites
eelarvamusi ja stereotüüpe kinnistavaid hoiakuid naiste ja meeste ning vähemusrühmade
suhtes. Töötukassa teavitab tööandjaid naistele ja meestele võrdse ja võrdväärse töö eest
võrdse tasu maksmise põhimõtetest. Tegevustega soodustatakse mittetraditsioonilisi
erialavalikuid ja erialade tutvustamisel välditakse soostereotüüpe. Andmeid meetme
tegevustes osalenute kohta kogutakse sugude ja vanuse lõikes.
Võrdne kohtlemine
10
Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste
võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine.
11 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi.
13
jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud:
a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine – TATiga toetatakse pensioniealiste
töölesaamist ja noorte konkurentsivõime tõusu tööturul. Regionaalse tööjõu
pakkumise tegevuse puhul on tagatud erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine
teenuse osutamisel, teenus on suunatud tööealistele inimestele.
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – tegevuse noorte töötuse ennetamine ja
vähendamine raames osutatakse mobiilset nõustamist arvesse võttes puudest
tulenevaid erivajadusi. Nõustajaid koolitatakse erinevate puudeliikide kohta.
Vanaduspensioniealistele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja
toetust saavatele tööotsijatele võimaldatakse tervislikust seisundist või puudest
lähtuvalt tööruumide ja vahendite kohandamist ning töötamiseks vajaliku abivahendi
andmist. Eesmärk on tagada, et kõik teenused ja info teenuste kohta on ligipääsetavad
ka erivajadustega inimestele, sh tagatakse veebi sisu ligipääsetavuse nõuded (WCAG
2.0 AA).
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest;
usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest12 - TATi raames
osutatavad teenuseid osutatakse kõikidele mainitud gruppidele ja info teenustest on
kättesaadav ka vene ja inglise keeles.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TATide ja avatud taotlusvoorudega
TAT tegevus 2.1. Noorte töötuse ennetamine ja vähendamine on seotud meetmega 2.7. Noorte
tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse
kaudu. Oluline on, et meetmete rakendajate vahel toimiks tõhus koostöö ja infovahetus ning noored
saaksid asjakohast infot neid abistavatest teenustest nii Töötukassa kaudu kui noorsootöötaja kaudu.
Regionaalse tööjõupakkumise suurendamise tegevus on seotud prioriteetse suunaga 10. Jätkusuutlik
transport, mille eesmärk on parandada ühendust lähemate sihtkohtadega ning arendada reisirongiliiklust.
Ühistranspordi kättesaadavus, sh rongiliikluse parandamine ning hea toimivus toetab regionaalse tööjõu
pakkumist ning on eelduseks, et inimesed saaksid kodust kaugemal asuva töökoha vastu võtta.
TAT on seotud sama meetme raames läbi viidavate avatud taotlusvoorudega. ESF perioodi 2014–2020
avatud taotlusvoorud on suunatud madala kvalifikatsiooniga inimeste oskuste tõstmisele ja tööturult
pikemat aega eemal olevate inimeste kaasamisele. Senisest enam pööratakse tähelepanu
koostööprojektidele, kus üheks osapooleks on kohalik omavalitsus. Avatud taotlusvoorude projektides
pakutavad tegevused on oluliseks täienduseks TAT tegevustele aitamaks tööturul nõrgemas positsioonis
inimesi, kes pole Töötukassa vaateväljas ja kelle tööle aitamiseks osutatakse aktiveerivaid meetmeid.
6. Seos valdkondlike arengukavadega
12 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus)
14
1. Konkurentsivõime kava Eesti 2020:
- Tööjõus osalemise määra suurendamine (vanusegrupp 15–64) 75%-ni
- Noorte (15–24) töötuse määra vähendamine 10%-ni
2. Noortevaldkonna arengukava 2014–2020: Noorte konkurentsivõime tõstmiseks tööturule sisenedes
ja tööturul edukale toimetulemisele kaasaaitamiseks saab noortevaldkonna kaudu luua noorte
võimekuse tõstmise põhisest arusaamast lähtudes võimalused töökogemuse omandamiseks,
ülemineku(te) toetamiseks, tööelu paremaks tundmiseks ning selliste oskuste ja teadmiste
omandamiseks, mis aitavad kaasa töö leidmisele ja tööturul kindlama seisu saavutamisele.
3. EL nõukogu noortegarantii soovitus13 kutsub liikmesriike üles tagama, et kuni 25-aastased noored
saaksid hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest
kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Käesoleva TAT tegevused
2.1 on osaks noortegarantii tegevustest Eestis.
4. Aktiivsena vananemise arengukava 2013-2020:
- Vanemaealiste tööalase konkurentsivõimelisuse toetamine
- Vanemaealiste tööjõu potentsiaali tõhusam kasutamine ning vanuseliste eelarvamuste ja
diskrimineerimise vähendamine tööturul
- Vanemaealiste töötuse ja mitteaktiivsuse vähendamine
5. Eesti regionaalarengu strateegia 2020:
Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond. Toimepiirkondade
sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks kättesaadavuseks võimaldamaks kogu toimepiirkonna
elanikel saada paremini osa toimepiirkondade eri kohtades pakutavatest võimalustest ja hüvedest. Eesti
regionaalarengu strateegias püstitatud eesmärk toetab TAT tegevust “Regionaalse tööjõu pakkumise
suurendamine”. Hästi toimiv ühistranspordi korraldus on eelduseks, et inimesed saaksid vastu võtta
töökoha, mis asub kodust kaugemal.
6. Transpordi arengukava 2014–2020:
Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul
ja kestval moel. Transpordi arengukavas püstitatud eesmärk toetab TAT tegevust 2.3. Regionaalse
tööjõu pakkumise suurendamine. Hästi toimiv ühistranspordi korraldus on eelduseks, et inimesed saaksid
vastu võtta töökoha, mis asub kodust kaugemal.
7. Lõimuv Eesti 2020
Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020” (lõimumiskava) koondab Eesti lõimumispoliitika
strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise vahendid aastateks 2014−2020. Lõimumiskavas on
märgitud, et lõimumisvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on muuhulgas vaja toetada tööturul aktiivset
osalust. TAT-i tegevused, eelkõige tegevus 2.1, 2.3 ja 2.4, aitavad kaasa lõimumiskava eesmärkide
täitmisele ning on otseselt seotud lõimumiskava meetmega 6.1 (teisest rahvusest elanike tööhõivevõime
tõstmine), toetades muuhulgas ka muust rahvusest inimeste tööle saamise võimalusi.
7. TAT rakendamine
7.1 Toetuse saaja kohustused
13
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2013:120:0001:0006:et:PDF
15
Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TATis sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale
sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud:
7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade lõikes (lisa 1 vorm B)
kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes;
7.1.4 rakendama TAT vastavalt kinnitatud eelarvele;
7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt
välja töötatud vormil;
7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale lisa 1
vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul TAT
kinnitamisest;
7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui punktis 7.4 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist.
7.2 Kulude abikõlblikkus
7.2.1 Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014.
a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TATis nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TATis sätestatud tingimustele.
7.2.3 TAT alusel osutatakse teenuseid ja makstakse toetusi tööturuteenuste ja -toetuste seaduses
sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui TATis ei ole sätestatud teisiti.
7.2.4 Sealhulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.4.1 tegevuse 2.1.2 sihtgruppi kuuluva noore töölevõtmisel tööturuteenuste ja –toetuste seaduse §-s
18 lõikes 4 nimetatud halduslepingu alusel tehtud kulud;
7.2.4.2 tegevuse 2.1.2 sihtgruppi kuuluva noore tähtajatu või vähemalt üheaastase töölepinguga tööle
võtmise korral tööandjale makstav palgatoetus. Palgatoetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle
asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja eest,
kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem
kui 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem
kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kahekordne töötasu alammäär. Palgatoetust ei
maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab
palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta
möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja
algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse
§ 88 lõike 1 alusel.
16
7.2.4.3 tegevuse 2.1.2 sihtgruppi kuuluva noore tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu kuni 2500
eurot (koos käibemaksuga) ühe töötaja kohta kahe aasta jooksul töötaja tööleasumisest. Tähtajaliselt
tööle võtmisel töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kahe aasta jooksul töötaja tööle asumisest.
7.2.4.31 tegevuse 2.1.3 sihtgruppi kuuluva noore töötamise eest tööandjale makstav alaealise töötamise
toetus. Toetust makstakse eelmise kalendriaasta eest, 2017. aasta puhul perioodi 01.06-31.12.2017
eest. Toetuse suuruseks on iga 13-16-aastase töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel
kalendriaastal. Toetust makstakse nii töölepingu kui muu võlaõigusliku (nt käsundus-, töövõtuleping)
lepingu alusel töötanud alaealise eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ja töötuskindlustuse
andmekogusse kantud tasude, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, alusel kalendrikuude eest,
mil alaealisele on välja makstud tasusid.
7.2.4.4 tegevuse 2.2 sihtgruppi kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetust saavale isikule tööturuteenuste ja –toetuste seaduse §-s 13, 15, 19, 20 ja 21
nimetatud ja tingimustel tehtud kulud.
7.2.4.5 tegevuse 2.2 sihtgruppi kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetust saavale isikule koolituskaardi alusel võimaldatava koolituse või koolituste kulu
kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ühe isiku kohta kahe aasta jooksul.
7.2.4.6 tegevuse 2.2 sihtgruppi kuuluva vanaduspensioniealisele, ja ennetähtaegset vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetust saava isikusaaja eest makstav kutse- või pädevustunnistuse ja
mootorsõidukijuhi juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu.
7.2.4.7 tegevuse 2.2 sihtgruppi kuuluvale vanaduspensioniealisele, ja ennetähtaegset vanaduspensioni
ja päästeteenistuja toetust saavale isikule makstav ettevõtluse alustamise toetus kuni 4474 eurot, välja
arvatud maa ja kinnisvara ostuks.
7.2.4.8 TAT alusel ettevõtluse alustamise toetust saanud tegutsevale ettevõtjale hüvitatav koolituskulu
kuni 959 eurot (koos käibemaksuga), individuaalse nõustamise kulu kuni 150 (koos käibemaksuga) eurot
ja mentorluse kulu kuni 959 eurot (koos käibemaksuga).
7.2.4.9 tegevuse 2.3 sihtgruppi kuuluvale isikule makstav mobiilsustoetus tööturuteenuste ja –toetuste
seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud määras, kuid mitte rohkem kui 200 eurot kuus (koos toetuselt
kinnipeetava tulumaksuga). Mobiilsustoetust makstakse isikule, kes on olnud töötuna arvel järjest
vähemalt kuus kuud ega ole leidnud sobivat tööd elukoha lähedal, kui ta asub tööle töölepingu alusel või
avalikku teenistusse oma elukohast vähemalt 30 kilomeetri kaugusele. Mobiilsustoetust makstakse
esimesel neljal töötamise kuul alates töölepingu alusel tööle asumisest või avalikku teenistusse
asumisest. Tähtajalise töölepingu alusel või tähtajaliselt avalikku teenistusse võtmise korral, mille kestus
on vähemalt kuus kuud, makstakse mobiilsustoetust töölepingu või teenistustähtaja kestusest poole aja
eest, kuid mitte kauem kui nelja kuu eest alates töölepingu alusel tööle asumisest või avalikku teenistusse
asumisest. Mobiilsustoetust makstakse iga tööl käidud päeva eest töökoha ja isiku tegeliku elukoha
lühima kahekordse vahemaa alusel. Mobiilsustoetust ei maksta isikule samaaegselt töölesõidu toetusega
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud toetuse andmise
tingimuste „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ alusel.
7.2.4.10 tegevuse 2.4 sihtgruppi kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või vähemalt kuuekuulise
töölepinguga tööle võtmise korral tööandjale makstav palgatoetus. Palgatoetust makstakse 12 kuu eest
isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest
poole aja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust,
kuid mitte rohkem kui 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust
ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgatoetust
ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab
palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta
möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja
algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse
§ 88 lõike 1 alusel.
7.2.4.11 tegevuse 2.4 sihtgruppi kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl
püsimise toetamiseks tööandjale makstav tööalase mentorluse tasu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse
§ 15 lõikes 6 sätestatud määrades kuni nelja kuu jooksul rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumisest
17
selle tööandja juures. Tööalase mentorluse tasu võib rahvusvahelise kaitse saaja eest maksta viie aasta
jooksul esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis töötamist
lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest.
7.2.4.12 tegevuse 2.4 sihtgruppi kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl
püsimise toetamiseks töötaja kvalifikatsiooni saamise ja eesti keele koolituse kulu ning töötamisega
seotud tõlketeenusega seotud kulude hüvitamine kokku mitte rohkem kui 2500 euro ulatuses isiku kohta
viie aasta jooksul esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis
töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest.
7.2.4.13 tegevuse 2.5 sihtgruppi kuuluva töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise töölepinguga tööle
võtmise korral tööandjale makstav piirkondlik töökoha loomise toetus. Toetust makstakse 12 kuu eest
isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse toetust töösuhte kestusest poole aja
eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Toetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust ning mitte rohkem
kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kahekordne töötasu alammäär. Toetust makstakse
kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu
andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Toetust
makstakse, kui töökohal makstava töötasu suurus kalendrikuus on vähemalt 1,5-kordne töölepingu
seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, mis kehtis isiku toetusega tööle asumise ajal.
Toetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab
palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta
möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja
algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse
§ 88 lõike 1 alusel.
7.2.4.14 tegevuse 2.5 sihtgruppi kuuluva töötaja tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu kuni 2500
eurot (koos käibemaksuga) ühe töötaja kohta kahe aasta jooksul töötaja tööleasumisest. Tähtajaliselt
tööle võtmisel töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kahe aasta jooksul töötaja tööle asumisest.
7.2.5 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
7.2.5.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
7.2.5.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost.
7.3 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
7.3.1 TAT punktis 2.1.2 sätestatud palgatoetus ja tööandjale koolituskulu hüvitamine, punktis 2.1.3
sätestatud alaealise töötamise toetus, punktis 2.2 nimetatud ettevõtluse alustamise toetuse, ettevõtluse
toetamise ning tööruumide ja -vahendite kohandamine, punktis 2.4 sätestatud palgatoetus , tööalase
mentorluse tasu ning eesti keele koolituse , kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenuse
kulu hüvitamine ning punktis 2.5 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus ja tööandjale koolituskulu
hüvitamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ning komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega
abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45-54).
7.3.2 Juhul, kui punktis 7.3.1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär
on täitunud, on TAT punktis 2.1.2 sätestatud palgatoetus, punktis 2.1.3 sätestatud alaealise töötamise
toetus, punktis 2.2 nimetatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus ning punktis 2.4 sätestatud
palgatoetus ning punktis 2.5 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus, välja arvatud tööandjale
koolituskulu hüvitamine, nimetatud abimeetme raames antav abi riigiabi, mida antakse kooskõlas
komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78). Nimetatud
18
teenuste osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 juhul, kui
isik, kelle tööle rakendamise või töö jätkamise toetamiseks abi antakse,:
7.3.2.1 vastab TAT punktides 2.1.2, 2.1.3 ja 2.4 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL)
nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ja TAT punktis 2.5 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni
määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 4 alapunktis a sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse
(EL) nr 651/2014 artikli 32 tingimused ning
7.3.2.2 vastab TAT punktis 2.2 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli
2 punktis 3 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 33 tingimused.
7.3.3 Vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse
alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni
täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
7.4 Toetuse maksmine
7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele.
7.4.2 Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 ja § 18 lõike 1 ja lõike 2 alusel.
7.4.3 Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja
tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.4.3.2 koopia hankekorrast;
7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise
kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad.
7.4.4 Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama kui toetuse saaja on varasemate TAT
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.4.5 Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.
7.4.6 Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud
korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval
vormil. Esimesele maksetaotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide
koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse kasutamise
aruandega kõik konkreetse ettemakse kasutamise aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist
tõendavate dokumentide koopiad.
7.4.7 Toetus makstakse välja vastavalt TATis nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte
rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.4.8 RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetlemine osaliselt või
täielikult, kui:
7.4.8.1 maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes esineb puudusi;
7.4.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.4.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.4.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT ellu
või saavutada kavandatud tulemust;
19
7.4.8.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3
kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva
või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.4.9 Kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on
täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus,
mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib rakendusüksus määrata
kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või
kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus või ettemakse
kasutamise aruanne on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud
7.4.10 Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust
peatama maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetluse osaliselt või täielikult
struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel.
7.4.11 Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse väljamaksmise või ettemakse kasutamise
aruandes nimetatud kulu abikõlblikuks arvamise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata
toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
7.4.12 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Kui toetuse saajale on toetus
välja makstud ettemaksena, esitatakse ettemakse kasutamise aruanne koos nõutud kulu- ja
maksedokumentidega hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide
alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4.13 Ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest.
7.5 TAT muutmine
7.5.1 Kui ilmneb vajadus TAT tegevuste, tulemuste, eelarve, indikaatorite või TAT abikõlblikkuse perioodi
muutmiseks, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.5.2 RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse osas peale punktis 7.5.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.5.3 Puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.5.4 RA edastab muutmise taotluse peale läbi vaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus
teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga
muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.5.5 RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.5.6 TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui korra 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas
RA ja RÜ nõusolek.
20
7.5.7 RA võib muuta TAT, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või
toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel
on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.5.8 TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme,
meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.5.9 TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta:
7.5.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade lõikes (edaspidi eelarve)
esitamine;
7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumine aastate lõikes tingimusel, et
TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.5.10 RA vaatab punktis 7.1.1 nimetatud eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste
mitteesinemisel esitab punkti 7.5.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve
ministrile kinnitamiseks.
7.5.11 Puuduste esinemisel eelarves annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.5.12 Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate
eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui:
7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui
15% ja
7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot;
7.5.13 Peale punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja 5 tööpäeva jooksul
muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.6 Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.6.1 Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu
üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab
aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea
kõrvaldamist. Juhul kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on
vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.6.2 Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu 45 päeva
jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga,
mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale
vea kõrvaldamist.
7.6.3 Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.6.4 RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest,
kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.6.5 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
21
7.6.6 Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab 5 tööpäeva
jooksul RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
7.6.7 Puuduste esinemisel vahearuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
7.6.8 Puuduste esinemisel lõpparuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning edastab 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. RA
teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
7.6.9 Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande
menetlemine toimub vastavalt p-le 7.6.8.
7.6.10 TAT seirearuandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna seirearuande
vormilt.
7.7 Finantskorrektsioonid
7.7.1 Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.7.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
8. Riskide hindamine
TAT üldised riskid Tegevus riski maandamiseks
Sihtrühmade vähene teadlikkus ja Aktiivne teavitustöö sihtrühmadele sobivate
motiveeritus meetmetes osaleda. kanalite kaudu, meetmete osutamine lähtuvalt
individuaalsetest vajadustest, motiveerimine enne
tegevustesse suunamist.
Esimene töökoht
Tööandjad ei ole huvitatud noorte Aktiivne koostöö tööandjatega (sh
töölevõtmisest teavitusüritused, noortele suunatud teenustele ja
messidele kaasamine, koostöölepete sõlmimine
jms).
Noored katkestavad töösuhte ja/või Noorte motiveerimine, sh võimalus pöörduda
koolituse Töötukassa poole ka pärast tööle asumist.
Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu tutvustavad töötoad ja
mobiilne nõustamine
22
Koolidel puudub huvi võimaldada Aktiivne teavitustöö, töötubade toimumine
Töötukassal õpilastele töötubasid lepitakse kokku kooli juhtkonnaga, pakutakse
korraldada võimalust kohandada töötoa läbiviimist vastavalt
kooli vajadustele ja võimalustele (nt koolides
toimuvad karjääripäevad, kus Töötukassa võiks
läbi viia töötoa või infotunni).
Töötubade läbiviimine ka väljaspool kooli, näiteks
kohtades, kus noored käivad pärast koolipäeva
lõppu (noortekeskused, huvikeskused) või
noorteüritustel.
Alaealise töötamise toetus
Tööandjad ei ole huvitatud alaealistega Aktiivne koostöö tööandjatega (sh
tegelema ja töötamise võimalusi teavitusüritused, noortele suunatud teenustele ja
pakkuma. messidele kaasamine, koostöölepete sõlmimine
jms).
Noortel puudub huvi lühiajalise Noorte motiveerimine, sh teavitamine tööturgu
töötamise vastu tutvustavates töötubades.
Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse vanaduspensioni ja
päästeteenistuja toetust saavate isikute töölesaamise toetamine
1. Sihtrühma vähene teadlikkus teenustel Aktiivne teavitustöö sihtrühmale sobivate kanalite
osalemise võimalusest kaudu
2. Teenusel osalenud ennetähtaegse Ennetähtaegse vanaduspensioni ja
vanaduspensioni või päästeteenistuja päästeteenistuja toetuse saajate teavitamine
toetuse saaja otsustab siiski tööle mitte enne teenuse otsustamist sellest, et töötamise
minna ja pensionist mitte loobuda korral pensioni ei maksta
Töölesaanute osakaal jääb Teenuse pakkumisele eelneb töölesaamist
prognoositust väiksemaks (nt tulenevalt soodustavate ja takistavate asjaolude hindamine,
sihtgrupi terviseprobleemidest) et teenuse valik toetaks maksimaalselt
konkreetse vanaduspensioniealise inimese
rakendumist.
Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh
vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse teavitusüritused, messidele kaasamine,
vanaduspensioni ja päästeteenistujate koostöölepete sõlmimine jms).
toetuse saajate töölevõtmisest
Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine
23
Töötu ootab kauem töö Aktiivsusnõuete rakendamine: töötu on
vastuvõtmisega, et saada kohustatud aktiivselt tööd otsima, olema valmis
mobiilsustoetust sõidukulude katmiseks vastu võtma sobiva töö ning koheselt tööle
Töötukassa kaudu. asuma. Aktiivsusnõuete rikkumine mõjuva
põhjuseta toob kaasa töötushüvitiste maksmise
lõpetamise, korduv rikkumine töötuna arveloleku
lõpetamise.
Töötajatel ei pruugi olla võimalik pärast Inimeste teavitamine ja julgustamine võimaluste
toetuse lõppemist suurte sõidukulude otsimiseks töösuhte jätkamiseks pärast toetuse
tõttu töölkäimist jätkata. lõppemist (nt kokkulepped tööandjaga).
Elukoha ja/või töökoha kohta Ülempiiri kehtestamine toetusele.
valeandmete esitamine, et saada
mobiilsustoetust.
Minu esimene töökoht Eestis
Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh
rahvusvahelise kaitse saajate teavitusüritused, messidele kaasamine,
töölevõtmisest koostöölepete sõlmimine jms).
Piirkondlik töökoha loomise toetus
Sihtrühma vähene teadlikkus teenustel Inimeste ja tööandjate teavitamine uuest
osalemise võimalusest. teenusest, aktiivne koostöö ettevõtlust toetavaid
meetmeid pakkuvate asutustega (EAS, Kredex,
Tööandjad ei ole huvitatud toetuse RTK).
kasutamisest.
Koolituse hüvitamine võimaldab töötajaid
Tööandjad ei leia töötute seast sobivaid vastavalt vajadusele koolitada.
töötajaid.
Lisad:
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade lõikes – lisa 1 vorm B
24