dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõu kohta

Sotsiaalministeerium · 3. oktoober 2018
Viit
1.2-2/96-3
Registreeritud
3. oktoober 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎TAT Tööturuteenused 2019-2021 eelnõu_kooskõlastuskiri_TK 03.10.2018.bdoc1120 KB

Sisu (failidest)

Pr Riina Sikkut Teie 19.09.2018 nr 1.2-2/96-1 [email protected] Meie 03.10.2018 nr 1-11/14/13142 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ toetuse andmise tingimuste 2019-2021 eelnõu kooskõlastamine Austatud tervise- ja tööminister Eesti Töötukassa kooskõlastab eelnõu järgmiste märkus t e ga: 1. TAT eelnõu ptk 3 „Näitajad“ all on vaja täiendada tegevuse 2.1.1 pealkirja järgmiselt: „ Tegevus 2.1.1 Noortele karjääriinfo vahendamine , tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine “ 2 . Eelarve s ( vorm B ) on vaja parandada aastaarvud järgmiselt: - rida 3 „Jaotamata eelarve (2019- 2021 )“ - rida 4 „Eelarve kokku (2015- 2021 )“ Lisame parandatud eelarve käesoleva le kirja le . 3. Lisaks on meil eelnõule mõned sõnastuslikud parandusettepanekud, mis on esitatud käesolevale kirjale lisatud eelnõu tekstis kommentaaridena. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Paavel juhatuse esime es KINNITATUD Tervise- ja tööministri ……09.2018 käskkirjaga nr …… „Tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirja nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ muutmine“ Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.11.2014–31.12.2021 Rakendusasutus Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Eesti Töötukassa SISUKORD 1. TAT KIRJELDUS............................................................................................................................................................ 3 1.1 SEOS RAKENDUSKAVAGA ...................................................................................................................................................... 3 1.1.1 PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 3 1.1.2 PRIORITEETSE SUUNA EESMÄRK ......................................................................................................................................... 3 1.1.3 MEETME NIMETUS.......................................................................................................................................................... 3 1.1.4 MEETME EESMÄRK ......................................................................................................................................................... 3 1.2 TAT EESMÄRK ................................................................................................................................................................... 3 1.2.1 TAT TULEMUS .............................................................................................................................................................. 3 1.2.2 TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .......................................................................................................................................... 3 1.2.3 EELARVE ...................................................................................................................................................................... 6 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................... 6 3. NÄITAJAD ...................................................................................................................................................................... 10 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE. ............................................................................................................................. 12 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TATIDE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .................................... 14 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 14 7. TAT RAKENDAMINE ....................................................................................................................................................... 15 7.1 TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................. 15 7.2 KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ......................................................................................................................................................... 16 7.3 RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ........................................................................................................................................ 18 7.4 TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................................. 19 7.5 TAT MUUTMINE .................................................................................................................................................................. 20 7.6 TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ........................................................................................ 21 7.7 FINANTSKORREKTSIOONID...................................................................................................................................................... 22 8. RISKIDE HINDAMINE ................................................................................................................................................. 22 2 Toetuse andmise tingimused (TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. 1. TAT kirjeldus 1.1 Seos rakenduskavaga 1.1.1 prioriteetne suund Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine. 1.1.2 prioriteetse suuna eesmärk Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on suurenenud. Käesolev TAT panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse: osalejad, kes on asunud kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana. 1.1.3 meetme nimetus Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks. 1.1.4 meetme eesmärk Suurendada teenustes osalejate tööalaseid võimalusi ja osalemist tööhõives. 1.2 TAT eesmärk Suurendada tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas: - noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse tõstmine; - vanaduspensioniealiste ja ennetähtaegset vanaduspensioni saavate isikute ning isikute, kes saavad vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust (edaspidi päästeteenistuja toetust saav isik) tööhõive suurendamine; - inimeste valmisoleku tõstmine võtta vastu töökoht Eestis elukohast kaugemal; - rahvusvahelise kaitse saajate tööhõive suurendamine; - kõrge tööpuudusega piirkondades töökohtade loomise ja töötute tööle rakendamise soodustamine. 1.2.1 TAT tulemus TAT tulemusena on suurenenud noorte valmisolek teha teadlikke valikuid oma karjääri kujundamiseks, suurenenud on noorte, vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute, rahvusvahelise kaitse saajate ja kõrge tööpuudusega piirkondade elanike töötamise võimalused ning inimeste valmisolek asuda tööle kodust kaugemal. 1.2.2 TAT vajalikkuse põhjendus Eesti tööturul süveneb lähikümnenditel tööjõupuuduse probleem, kuna üha enam inimesi väljub vanuse tõttu hõivest. 2013. aastal oli 100 tööealise (15-64a) inimese kohta 27,2 eakat (65-aastased ja vanemad) 3 ehk vanadussõltuvusmäär oli 27,2%1 ning antud näitaja on aastatega püsivalt kasvanud. Eesti Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste demograafiliste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv keskmisel 4800 inimese võrra aastas. Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt (2013. aastal) 18,0%-lt 2040. aastaks 27,6%-ni ning laste (alla 15-aastaste) osatähtsus rahvastikus väheneb (15,5%-lt 13,6%-ni). Kui 2013. aastal oli kahe töötaja kohta üks ülalpeetav, siis tulevikus (2040. aastal) saab olema kahe töötaja kohta kolm ülalpeetavat2. Ülalpeetavate (laste ja vanaduspensioniealiste) osatähtsus rahvastikus kasvab tööealiste arvelt. Seega tööealise elanikkonna osatähtsuse vähenemine ning pensioniealiste osatähtsuse suurenemine rahvastikus toovad kaasa kulutuste kasvu pensioni- ja tervishoiusüsteemile ning hoolekandeteenustele, samuti väheneb maksu- ja tulubaas3. Tööandjad on esile toonud, et märkimisväärne osa kogenud töötajatest jõuab järgneva 5–10 aastaga vanaduspensioniikka, kvalifitseeritud töötajaid on vähe ning organisatsioonis puudub personalipoliitika järelkasvu loomiseks, et pensionile siirduvaid töötajaid asendada.4 Seega on elanikkonna vananemise ning tööealiste vähenemise taustal oluline kasutada võimalikult paljude inimeste, s.h. noorte ja vanemaealiste inimeste ning rahvusvahelise kaitse saajate tööturu potentsiaali, tõstes nende konkurentsivõimet ja toetades tööturul püsimist. Majanduskriis aastatel 2008–2010 mõjutas enim madalama konkurentsivõimega sihtrühmi tööturul. Eesti tööjõu-uuringute andmetel on endiselt kõrge noorte (15-24-aastaste) töötuse määr (2013. aastal 18,7%) võrreldes kriisieelse tasemega (2008. aastal 12,0%). Noored, kellel on vähene või puuduv töökogemus, on tööturule sisenedes haavatavamad ja võivad tööhõive aeglase taastumise korral tööturult eemale jääda aastateks. 2013. aastal oli Statistikaameti tööjõu-uuringute andmetel noori töötuid kokku 11 400, neist mehi 5700 ja naisi samuti 5700. Töötuse määr oli noortel naistel kõrgem (19,7%) kui meestel (17,8%). Kõikidest noortest töötutest oli 59,6% tööd otsinud kauem kui kuus kuud. Noorte tööle saamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. Põhihariduse või sellest madalama haridusega noorte seas oli töötuse määr 2013. aastal kõrgem kui kõrgharidusega noortel, vastavalt 22,7% ja 17,2%. Lisaks puudus 55%-l noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus ja 51%-l meestest ja 36%-l naistest varasem töökogemus.5 Seetõttu on oluline toetada madalama konkurentsivõimega noori tööturule sisenemisel ja seal toimetulemisel. Samal ajal on vaja noorte töötuse ennetamiseks tõsta noorte tööalast teadlikkust ning soodustada tööharjumuse ja -kogemuse saamist juba õpingute ajal. Võrreldes noortega ei mõjuta vanemaealiste konkurentsivõimet niivõrd majanduse tsüklilisus kui tervis. Vanemaealiste töötajate puudustena nimetavad tööandjad terviseprobleemide ja väiksema jõudluse kõrval vastuseisu uuendustele ja muudatustele ning vähest valmisolekut nendega oma töös kohaneda. Tööandjad toovad oma vastustes sagedamini esile selle, et vanemaealine töötajaskond on vähem innovaatiline, liialt mugav, et tööharjumusi muuta, vähem paindlik. Samas selgub uuringust, et eakate valmisolek töötamist jätkata on suur: 47% 50–74-aastastest töötavatest vanemaealistest ning 36% töötutest kaaluvad vanaduspensioniea saabudes töötamise jätkamist, vaid neljandik nii tööga hõivatuid kui töötuid plaanib tööl käimise lõpetada vanaduspensioniea saabudes.6 Samas on pensionisüsteemis mõned pensioniliigid, mis soodustavad tööturult lahkumist enne vanaduspensionikka jõudmist. Näiteks ennetähtaegne vanaduspension, millele tekkib õigus kuni 3 aastat enne vanaduspensioniiga ja mida töötamise korral ei maksta. Siiski ei ole välistatud, et ennetähtaegse vanaduspensioni saaja soovib töötada ning loobuda töötamise ajal pensionist. 1 Statistikaamet 2 Statistikaameti rahvastikuprognoos 2014-2040 3 Marksoo, Ü. 2011. Vanemaealised Eesti tööturul. Sotsiaalministeeriumi toimetis nr 4/2011 4 TÜ RAKE, Vanemaealised tööturul, 2012, Sotsiaalministeerium 5 Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, 2013 6 TÜ RAKE, Vanemaealised tööturul, 2012, Sotsiaalministeerium 4 Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute tööle asumine tööturuteenuste toel aitab leevendada tööjõupuudust ja vanadussõltuvusmäära kasvust tulenevat survet sotsiaalsüsteemile. Kuigi üldiselt on Eesti tööturunäitajad pärast majanduskriisi järjepidavalt paranenud, on piirkondlikud erinevused endiselt suured. Eesti keskmisest madalam tööga hõivatus ja kõrgem tööpuudus on Ida- Virumaal ja kolmes Kagu-Eesti maakonnas: Põlvamaal, Valgamaal ja Võrumaal. Ida-Virumaa tööhõive määr oli 2017. aastal 53,9%, mis oli peaaegu 14 protsendipunkti võrra madalam kui kogu Eestis (67,5%). Töötuse määr ja registreeritud töötuse määr olid aga Ida-Virumaal rohkem kui kaks korda kõrgemad Eestis keskmisest. Kõige kõrgem oli Ida-Virumaa töötuse määr majanduskriisi järgselt ehk 2010. aastal (25,6%). Alates 2010. aastast on töötuse määr langenud. Kõige madalam tase (11%) saavutati 2015. aastal. Töötuse määra trend Ida-Virumaal on olnud sarnane kogu Eesti töötuse määraga, kuid Ida-Virumaa töötuse määr on olnud vaadeldava perioodi jooksul alati kõrgem kui Eestis keskmiselt. Ida-Virumaa probleemiks on eelkõige endise tööstusala restruktureerimisega kaasnenud kõrge püsiv tööpuudus ning madal ettevõtlusaktiivsus. Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa tööhõivemäär oli 2017. aastal madalam kui kogu Eestis (vahemikus 56,4 - 58,1% vrd 67,5% Eesti keskmisega). Töötuse määr oli kõigis kolmes maakonnas sarnasel tasemel Eesti keskmisega, ligikaudu 6%. Samas peab arvestama, et statistiline töötus on neis maakondades aastate lõikes olnud suhteliselt suure kõikumisega, mis on mõjutatud töötute väiksest absoluutarvust ja sellega kaasnevast valimiveast, mistõttu annab registreeritud töötuse määr tööturuolukorrast realistlikuma pildi. Registreeritud töötuse määr oli Kagu-Eesti maakondades 2017. aastal kõrgem kui Eestis keskmiselt (vahemikus 7,6-8,1% vrd 4,7% Eesti keskmisega). Kagu-Eesti maakondi iseloomustab eelkõige traditsiooniliste ja tööjõumahukate tootmisharude suur osatähtsus, madala lisandväärtusega väikeettevõtlus ning tagasihoidlik panus riigi sisemajanduse kogutoodangusse ja majanduskasvu. Piirkonnas on palju vanemaealist ja madala kvalifikatsiooniga tööjõudu. Nii Ida-Virumaale kui Kagu-Eestile on iseloomulik noorte väljaränne, elanikkonna vananemine, sellega kaasnev piirkonna potentsiaali vähene ärakasutamine ning suuremal või vähemal määral ääremaastumine. Mõlema piirkonna oluliseks arenguvajaduseks on kohaliku tööjõu potentsiaali parem kasutuselevõtmine. Töötuse vähendamiseks ning tööhõive suurendamiseks maapiirkondades on vaja edendada pendelrännet ning soodustada tööl käimist elukohast kaugemal. Tööjõu siseriikliku mobiilsuse uuringus7 tuuakse välja, et nii linnadevaheline kui linna- ja maapiirkondade vaheline pendelränne vähendab tööpuudust maal ning ühtlustab palgataset, vähendades niimoodi erinevusi linnas ja maal elavate inimeste elatustasemes. Erinevalt migratsioonist ei soodusta pendelränne maapiirkondade tühjenemist. Uuringust selgus, et töökoha valikul on selle kaugus elukohast Eesti inimeste jaoks oluline (46% peab seda väga oluliseks ja 36% pigem oluliseks) ning peamiseks probleemiks inimestele on kaugema töökoha vastu võtmisega seotud suured kulutused. Ligi 61% inimestest, kes arvavad, et mõni toetusmeede võiks neid mõjutada kaugemal asuvat töökohta vastu võtma, pakuvad selleks toetusmeetmeks transpordikulude hüvitamist. Seejuures hindasid töötud toetusmeetmete mõju kaugemal asuva töökoha vastu võtmisele kõrgemalt kui muud rühmad. Kõige vajalikumaks meetmeks hinnati ühistranspordipiletite kulu hüvitamist pikema aja vältel. Samuti selgub uuringust, et maksimaalselt kuue kuu jooksul makstav transporditoetus motiveeriks 36% töötutest kodust kaugemale tööle asuma. 7 TÜ RAKE, Tööjõu siseriikliku mobiilsuse uuring, 2011 5 Rahvusvahelise kaitse saajad on tööturul vähem konkurentsivõimeline sihtrühm, kes vajab tööle saamiseks täiendavat tuge. Sihtrühmal on mitmeid takistusi tööturule sisenemisel: sihtkohariigi keeleoskuse puudumine, hariduse ja kvalifikatsiooni puudumine või selle mittevastavus elukohariigi nõuetele või raskused selle tõendamisel. Samuti mõjutavad rahvusvahelise kaitse saaja töövalmidust läbielatud traumad ning töö saamise võimalusi ühiskonna ja tööandjate hoiakud sisserändajate suhtes. Senisele ELi kogemusele tuginedes läheb keskmiselt kuni 5 aastat aega, et lõimida tööturule 27% kaitse saanutest, 5–9 aasta jooksul leiab töö 39%. Kuni 14 aasta jooksul leiab töö 56% kaitse saanutest ning pärast 20 aastat võrdsustub nende hõive üldise hõivemääraga8. Eestis on peamisteks väljakutseteks töö leidmisel osutunud kaitse saanute ebapiisav eesti keele oskus, kohaliku töökultuuri ja eluoluga kohanemine ning tööharjumuse tekitamine või taastamine, aga ka tööandjate madal valmisolek sihtrühma värvata. TAT tegevused toetavad kõrgema tööhõive saavutamist. Arvestades noorte kõrgemat töötust ja vanemaealiste inimeste ning rahvusvahelise kaitse saajate hõivepotentsiaali, on tegevusteks valitud noorte, vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute ning rahvusvahelise kaitse saajate töötamise võimaluste suurendamine. Sellele lisaks soodustatakse töökohtade loomist kõrgema töötusega piirkondades ning inimeste valmisolekut vastu võtta töökoht elukohast kaugemal, misläbi toetatakse regionaalse tööpuuduse vähendamist. 1.2.3 Eelarve Summa Osakaal 1 ESF toetus 20 924 344 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 3 692 533 15% 3 Omafinantseering 0 0% 4 TAT eelarve kokku 24 616 877 100% 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Noorte töötuse ennetamine ja vähendamine 2.1.1. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada noorte karjääri kujundamise pädevuste (sh infokirjaoskuse ja digipädevuste) arendamist, et nad oleksid valmis tegema teadlikke valikuid hariduses ja tööelus. Karjääriinfo vahendamisel jagatakse eelkõige infot hariduse, tööturu, elukutsete ja nende omavaheliste seoste kohta. Karjääriinfot vahendatakse noortele nii individuaalselt (kasutades selleks erinevaid, sh elektroonilisi kanaleid) kui ka grupis, nii Eesti Töötukassas (edaspidi Töötukassa) kohapeal kui ka koolides või muudes noortele sobivates asutustes ja kohtades (sh messid, noorteüritused). Tööturgu tutvustavate töötubade läbiviimise eesmärk on tõsta noorte tööalast teadlikkust ning ennetada seeläbi noorte töötust. Kooliealistele noortele (sh erivajadusega noortele) suunatud töötubades tutvustatakse tööturu ja tööeluga seonduvaid teemasid ning Eesti Töötukassa teenuseid. TAT raames viiakse läbi ka mobiilset nõustamist (nt koostöös avatud noortekeskuste ja kohalike omavalitsustega), mille sisuks on noorte tööotsingute alane teavitamine ja nõustamine, neile tööturu 8 Rahvusvahelise või humanitaarkaitse saajate lõimumine tööturule: poliitika ja head tavad. Koost. Euroopa rändevõrgustik (2016) 6 olukorra, kohalike tööandjate võimaluste ja Töötukassa töölesaamist toetavate teenuste tutvustamine. Mobiilse nõustamise käigus kaasatakse vajadusel ka noorte vanemaid, et anda neile teadmisi ja oskusi noore karjäärivalikute (sh õppimis- ja töötamisvõimalused) toetamiseks ning karjääri kujundamise pädevuste arendamiseks. Mobiilse nõustamise käigus võib vajadusel kaasata noorte teavitamisel ja nõustamisel teisi spetsialiste, kohaliku omavalitsuse esindajaid, tööandjaid jt. Mobiilset nõustamist viiakse läbi osalejate elukoha lähedal erinevates kohtades üle Eesti. Noorte teavitamiseks ja nõustamiseks osaletakse ka noortemessidel. Samuti töötatakse välja ja uuendatakse nõustamiseks vajalikke materjale. 2.1.1.1. sihtgrupp Karjääriinfo vahendamise sihtrühmaks on noored vanuses 7–26 aastat. Tööturgu tutvustavate töötubade sihtrühmaks on 8.-12. klasside õpilased. Mobiilse nõustamise sihtrühmaks on noored vanuses 16–30 aastat ning nende vanemad. 2.1.1.2. tegevuse üldajaraam 01.11.2014–31.12.2021 2.1.2. Minu esimene töökoht Teenuse „Minu esimene töökoht“ eesmärk on soodustada noorte töölevõtmist ja seeläbi vähendada noorte töötust. Teenus toetab tööandjat, kes võtab tööle noore, - kes on 16-29-aastane (16-aastasel peab olema omandatud põhiharidus) ning - kes on töötuna registreeritud ja ei ole viimase kolme kuu jooksul olnud tööga hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3-51 nimetatud tegevustega ning - kellel ei ole töökogemust või see on lühiajaline (on viimase 3 aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui 2 aastat)9. Töökogemusena ei arvestata lapsehoolduspuhkusel ning aja- ja asendusteenistuses viibitud aega. „Minu esimese töökoha“ teenust osutatakse tööandjale, kes sõlmib noorega tähtajatu või vähemalt üheaastase tähtajalise töölepingu. Tööandjale hüvitatakse palgatoetuse maksmisega osaliselt noore töötaja palgakulud ning vajadusel noore töötaja tööalase koolituse kulu, et soodustada noore oskuste arendamist ning tõsta tema konkurentsivõimet tööturul. Koolitusvajadus ja koolitusel osalemine peab olema eelnevalt Töötukassaga kokku lepitud. 2.1.2.1. sihtgrupp Noored (16–29a) arvele võetud töötud 2.1.2.2. tegevuse üldajaraam 01.11.2014 – 31.12.2021 2.1.3 Alaealise töötamise toetus 9 Täidetud peab olema üks või teine tingimus (nt kui noorel on töökogemust 3 aastat, aga on viimase 3 aasta jooksul töötanud vähem kui aasta ning on täidetud muud kriteeriumid, siis tal on võimalik teenusel osaleda). 7 Toetuse eesmärk on suurendada alaealiste töötamise võimalusi, et soodustada tööharjumuse ja töökogemuse saamist. Toetust makstakse tööandjale, kes pakub tööd 13–16-aastasele noorele, tagasiulatuvalt kalendriaasta I kvartalis eelmise kalendriaasta eest, 2017. aasta puhul perioodi 01.06.- 31.12.2017 eest. Toetust makstakse, kui tööandja on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud 13–16- aastastele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot, 2017. aastal perioodil 01.06.- 31.12.2017 brutotöötasuna vähemalt 583 eurot. Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui tööandjale on sama noore ja toetuse maksmise perioodi eest makstud palgatoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 alusel või käesoleva TAT punktides 2.1.2 või 2.4 sätestatud tegevuste raames või punkti 2.5 alusel piirkondlikku töökoha loomise toetust. Samuti kui tööandja on sama noore ja toetuse maksmise perioodi eest saanud palgatoetust sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.2.1 alusel. 2.1.3.1 sihtgrupp 13–16-aastased noored 2.1.3.2 tegevuse üldajaraam 01.06.2017 – 31.12.2021 2.2. Vanaduspensioniealiste, ja ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute töölesaamise toetamine Eesmärgiga suurendada vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute tööhõives osalemist, osutatakse töölesaamist toetavaid tööturuteenuseid isikutele, kes: - on vanaduspensioniealised (on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka) või kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 9 alusel) või kes saab päästeteenistuse seaduse § 19 alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, - ei tööta (ei ole hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lg 5 punktides 3-51 nimetatud tegevustega) ja - otsivad tööd (on arvele võetud tööotsijana). Sihtgrupile osutatakse järgmisi tööturuteenuseid: 1) tööturukoolitus; 2) kvalifikatsiooni saamise toetamine; 3) tööpraktika; 4) ettevõtluse alustamise toetus; 5) ettevõtluse toetamine (ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu, individuaalse nõustamise ja mentorluse kulu hüvitamine ning mentorklubis osalemise võimaldamine); 6) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 7) tööks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine. Vanaduspensioniealisele, ja ennetähtaegset vanaduspensioni või päästeteenistuja toetust saavale isikule, kes on tööotsijana arveloleku ajal suunatud punktides 1-2 nimetatud tööturuteenustele, jätkatakse tööturuteenuste osutamist ka pärast tööotsijana arveloleku lõpetamist või tööle asumist tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lg 5 punktide 3-51 tähenduses. 8 2.2.1 sihtgrupp Vanaduspensioniealised, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavad isikud, kes on arvele võetud tööotsijana. 2.2.2 tegevuse üldajaraam 01.11.2014–31.12.2021 2.3. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine Eesmärgiga soodustada tööd otsivate inimeste suuremat liikuvust ja tõsta nende valmisolekut vastu võtta elukohast kaugemal asuv töökoht ning seeläbi lühendada töötuse kestust, toetatakse Eesti piires tööle asumist elukohast kaugemal, makstes sõidukulude hüvitamiseks mobiilsustoetust. Mobiilsustoetust makstakse inimesele, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud ega ole leidnud sobivat tööd elukoha lähedal, kui ta asub tööle töölepingu alusel või avalikku teenistusse oma elukohast vähemalt 30 kilomeetri kaugusele. Mobiilsustoetust võib taotleda kuni 31. detsembrini 2018. Mobiilsustoetust makstakse kuni 31. maini 2019. 2.3.1 sihtgrupp Arvele võetud töötud 2.3.2 tegevuse üldajaraam 01.11.2014–31.05.2019 2.4. Minu esimene töökoht Eestis Teenuse eesmärk on suurendada rahvusvahelise kaitse saajate tööhõives osalemist ja aidata kaasa nende lõimumisele Eesti ühiskonda. Tööandjale makstakse rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle rakendamisel palgatoetust. Rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks makstakse tööandjale rahvusvahelise kaitse saajale vajadusel osutatud tööalase mentorluse tasu ning hüvitatakse Töötukassaga eelneval kokkuleppel rahvusvahelise kaitse saajast töötaja kvalifikatsiooni saamise, eesti keele koolituse ja töötamisega seotud tõlketeenuse kulu. 2.4.1 sihtgrupp Töötuna arvele võetud ja töötavad rahvusvahelise kaitse saajad. 2.4.2 tegevuse üldajaraam 01.09.2017–31.12.2021 2.5 Piirkondlik töökoha loomise toetus 9 Piirkondliku töökoha loomise toetuse eesmärk on soodustada töökohtade loomist ja töötute tööle rakendamist kõrge tööpuudusega piirkondades. Toetust makstakse tööandjale, kelle juures asub kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul tööle vähemalt viis töötut, kes - on töötuna arvele võetud Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas ning - ei ole viimase kuue kuu jooksul olnud hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega. Toetust makstakse, kui - töökoht asub Ida-Viru, Põlva, Valga või Võru maakonnas ning - töökohal makstava töötasu suurus kalendrikuus on vähemalt 1,5-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, mis kehtis isiku toetusega tööle asumise ajal. Pärast viie töötu tööle võtmist makstakse toetust ka iga täiendavalt tööle rakendatud töötu eest, kes vastab toetuse saamise tingimustele. Piirkondlikku töökoha loomise toetust makstakse, kui tööandja sõlmib töötuga tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepingu. Tööandjale hüvitatakse toetuse maksmisega osaliselt töötaja palgakulud. Vajadusel hüvitatakse tööandjale töötaja tööalase koolituse kulu kahe esimese tööaasta jooksul, et soodustada töötaja oskuste arendamist ning tõsta tema konkurentsivõimet tööturul. Piirkondlikku töökoha loomise toetust võib taotleda eraõiguslik juriidiline isik. Toetust ei maksta isiku eest, kellega toetust taotlev tööandja on viimase 12 kuu jooksul töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 89 alusel või kelle tööle rakendamiseks makstakse palgatoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 alusel või käesoleva TAT punktides 2.1.2 või 2.4 sätestatud tegevuste raames või sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenused töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.2.1 alusel. 2.5.1 sihtgrupp Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonnas arvele võetud töötud 2.5.2. tegevuse üldajaraam 01.01.2019 – 31.12.2021 3. Näitajad Näitaja Näitaja Alg- Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus nimetus (viide tase (2018) (2021) (2023) TAT punktile, missugusest tegevusest kujuneb) Rakenduskava Aktiivseid 0 6964 17 569 17 569 Tegevuste 2.1.2, 2.1.3, väljundnäitaja tööturuteenu- (meetmes (meetmes (meetmes 2.2, 2.3 ja 2.4 näitaja (TAT tulemus- seid saanud kokku kokku 17 kokku 17 näitaja) osalejate arv 5380) 640) 640) Näitaja sihttaseme saavutamisse panustavad käesolev 10 TAT ja avatud taotlusvooru projektid TAT Tegevus 2.1.1 Tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine spetsiifiline väljundnäitaja Väljundnäitaja Töötubade ja 0 6534 12 937 12 937 Panustab kaudselt mobiilsete rakenduskava nõustamiste väljundnäitajasse arv TAT Tegevus 2.1.2 Minu esimene töökoht spetsiifiline väljundnäitaja Väljundnäitaja Aktiivseid 0 1075 5046 5046 Panustab otseselt tööturuteenu- rakenduskava seid saanud väljundnäitajasse osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 70% 70% Panustab otseselt kuud pärast rakenduskava tööturuteenuste tulemusnäitajasse saamist on hõives TAT Tegevus 2.1.3 Alaealise töötamise toetus spetsiifilised väljundnäitajad Väljundnäitaja Aktiivseid 0 3508 10 082 10 082 Panustab otseselt tööturuteenu- rakenduskava seid saanud väljundnäitajasse osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 0% 0% Sihttase on 0, sest kuud pärast tegevuse eesmärk on, tööturuteenuste et noored saaksid saamist on töökogemuse, kuid hõives osaleksid hariduse omandamisel TAT Tegevus 2.2 Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegset spetsiifilised vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute väljund- ja töölesaamise toetamine tulemusnäitajad Väljundnäitaja Aktiivseid 0 372 655 655 Panustab otseselt tööturuteenu- rakenduskava seid saanud väljundnäitajasse osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 20% 20% Panustab otseselt kuud pärast rakenduskava tööturuteenuste tulemusnäitajasse saamist on hõives TAT Tegevus 2.3 Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine spetsiifilised 11 väljund- ja tulemusnäitajad Väljundnäitaja Aktiivseid 0 1300 1300 1300 Panustab otseselt tööturuteenu- rakenduskava seid saanud väljundnäitajasse osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 50% 50% Panustab otseselt kuud pärast rakenduskava tööturuteenuste tulemusnäitajasse saamist on hõives TAT Tegevus 2.4 Minu esimene töökoht Eestis spetsiifilised väljund- ja tulemusnäitajad Väljundnäitaja Aktiivseid 0 75 123 123 Panustab otseselt tööturuteenu- rakenduskava seid saanud väljundnäitajasse osalejate arv Tulemusnäitaja Tegevuses 0 60% 60% Panustab otseselt osalenud rakenduskava töötutest on 6 tulemusnäitajasse kuud pärast tegevuse lõppu hõives TAT Tegevus 2.5 Piirkondlik töökoha loomise toetus spetsiifilised väljund- ja tulemusnäitajad Väljundnäitaja Aktiivseid 0 .. 363 363 Panustab otseselt tööturuteenu- rakenduskava seid saanud väljundnäitajasse osalejate arv Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 0 … 60% 60% Panustab otseselt kuud pärast rakenduskava tööturuteenuste tulemusnäitajasse saamist on hõives 4. TAT mõju läbivatele teemadele. TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Regionaalareng jah ei TAT tegevused mõjutavad regionaalarengut, toetades kõigi Eesti piirkondade kestlikku ja ühtlast arengut. Planeeritavate tegevuste mõjul suureneb inimeste mobiilsus ning võimalike töökohtade arv. Nii paranevad inimeste väljavaated tööd leida ning endale toimetulek kindlustada. Meetme tegevused 12 toetavad kaudselt ka eri piirkondade majandusliku konkurentsivõime kestlikkust ning soodustavad töökohtade loomist ja töötute tööle rakendamist kõrge tööpuudusega piirkondades. Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel. Infoühiskond jah ei TAT aitab kaasa IKT kasutuselevõtu eelduste edendamisele, täpsemalt interneti- ja arvutikasutusoskuste paranemine elanikkonnas. TAT raames võimaldatakse tööturukoolitust pensioniealistele inimestele ja toetatakse tööandjat noore töötaja tööalase koolituse kulude hüvitamisel. Käesolevas TATis ei ole välistatud erialased koolitused, kus erialaste oskuste omandamise raames omandatakse ka interneti- ja arvutikasutusoskusi. Riigivalitsemine jah ei TAT tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, väljatöötatud tegevused ise ei mõjuta oluliselt riigivalitsemise tõhusust. Võrdsed võimalused10 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)11 jah ei Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Programm sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei Tegevuste kirjeldus: TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise TATde ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse. jah ei Selgitus, kuidas on TATs rakendatud sooküsimuste lõimimist: TAT-i raames pakutavad teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve. Koolitus- ja juhendmaterjalide, publikatsioonide jm koostamisel välditakse tekstides ja kuvandites eelarvamusi ja stereotüüpe kinnistavaid hoiakuid naiste ja meeste ning vähemusrühmade suhtes. Töötukassa teavitab tööandjaid naistele ja meestele võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtetest. Tegevustega soodustatakse mittetraditsioonilisi erialavalikuid ja erialade tutvustamisel välditakse soostereotüüpe. Andmeid meetme tegevustes osalenute kohta kogutakse sugude ja vanuse lõikes. Võrdne kohtlemine 10 Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 11 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi. 13 jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud: a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine – TATiga toetatakse pensioniealiste töölesaamist ja noorte konkurentsivõime tõusu tööturul. Regionaalse tööjõu pakkumise tegevuse puhul on tagatud erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine teenuse osutamisel, teenus on suunatud tööealistele inimestele. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – tegevuse noorte töötuse ennetamine ja vähendamine raames osutatakse mobiilset nõustamist arvesse võttes puudest tulenevaid erivajadusi. Nõustajaid koolitatakse erinevate puudeliikide kohta. Vanaduspensioniealistele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavatele tööotsijatele võimaldatakse tervislikust seisundist või puudest lähtuvalt tööruumide ja vahendite kohandamist ning töötamiseks vajaliku abivahendi andmist. Eesmärk on tagada, et kõik teenused ja info teenuste kohta on ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele, sh tagatakse veebi sisu ligipääsetavuse nõuded (WCAG 2.0 AA). c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest12 - TATi raames osutatavad teenuseid osutatakse kõikidele mainitud gruppidele ja info teenustest on kättesaadav ka vene ja inglise keeles. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TATide ja avatud taotlusvoorudega TAT tegevus 2.1. Noorte töötuse ennetamine ja vähendamine on seotud meetmega 2.7. Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu. Oluline on, et meetmete rakendajate vahel toimiks tõhus koostöö ja infovahetus ning noored saaksid asjakohast infot neid abistavatest teenustest nii Töötukassa kaudu kui noorsootöötaja kaudu. Regionaalse tööjõupakkumise suurendamise tegevus on seotud prioriteetse suunaga 10. Jätkusuutlik transport, mille eesmärk on parandada ühendust lähemate sihtkohtadega ning arendada reisirongiliiklust. Ühistranspordi kättesaadavus, sh rongiliikluse parandamine ning hea toimivus toetab regionaalse tööjõu pakkumist ning on eelduseks, et inimesed saaksid kodust kaugemal asuva töökoha vastu võtta. TAT on seotud sama meetme raames läbi viidavate avatud taotlusvoorudega. ESF perioodi 2014–2020 avatud taotlusvoorud on suunatud madala kvalifikatsiooniga inimeste oskuste tõstmisele ja tööturult pikemat aega eemal olevate inimeste kaasamisele. Senisest enam pööratakse tähelepanu koostööprojektidele, kus üheks osapooleks on kohalik omavalitsus. Avatud taotlusvoorude projektides pakutavad tegevused on oluliseks täienduseks TAT tegevustele aitamaks tööturul nõrgemas positsioonis inimesi, kes pole Töötukassa vaateväljas ja kelle tööle aitamiseks osutatakse aktiveerivaid meetmeid. 6. Seos valdkondlike arengukavadega 12 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus) 14 1. Konkurentsivõime kava Eesti 2020: - Tööjõus osalemise määra suurendamine (vanusegrupp 15–64) 75%-ni - Noorte (15–24) töötuse määra vähendamine 10%-ni 2. Noortevaldkonna arengukava 2014–2020: Noorte konkurentsivõime tõstmiseks tööturule sisenedes ja tööturul edukale toimetulemisele kaasaaitamiseks saab noortevaldkonna kaudu luua noorte võimekuse tõstmise põhisest arusaamast lähtudes võimalused töökogemuse omandamiseks, ülemineku(te) toetamiseks, tööelu paremaks tundmiseks ning selliste oskuste ja teadmiste omandamiseks, mis aitavad kaasa töö leidmisele ja tööturul kindlama seisu saavutamisele. 3. EL nõukogu noortegarantii soovitus13 kutsub liikmesriike üles tagama, et kuni 25-aastased noored saaksid hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Käesoleva TAT tegevused 2.1 on osaks noortegarantii tegevustest Eestis. 4. Aktiivsena vananemise arengukava 2013-2020: - Vanemaealiste tööalase konkurentsivõimelisuse toetamine - Vanemaealiste tööjõu potentsiaali tõhusam kasutamine ning vanuseliste eelarvamuste ja diskrimineerimise vähendamine tööturul - Vanemaealiste töötuse ja mitteaktiivsuse vähendamine 5. Eesti regionaalarengu strateegia 2020: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond. Toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks kättesaadavuseks võimaldamaks kogu toimepiirkonna elanikel saada paremini osa toimepiirkondade eri kohtades pakutavatest võimalustest ja hüvedest. Eesti regionaalarengu strateegias püstitatud eesmärk toetab TAT tegevust “Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine”. Hästi toimiv ühistranspordi korraldus on eelduseks, et inimesed saaksid vastu võtta töökoha, mis asub kodust kaugemal. 6. Transpordi arengukava 2014–2020: Eesti transpordisüsteem võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel. Transpordi arengukavas püstitatud eesmärk toetab TAT tegevust 2.3. Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine. Hästi toimiv ühistranspordi korraldus on eelduseks, et inimesed saaksid vastu võtta töökoha, mis asub kodust kaugemal. 7. Lõimuv Eesti 2020 Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020” (lõimumiskava) koondab Eesti lõimumispoliitika strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise vahendid aastateks 2014−2020. Lõimumiskavas on märgitud, et lõimumisvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on muuhulgas vaja toetada tööturul aktiivset osalust. TAT-i tegevused, eelkõige tegevus 2.1, 2.3 ja 2.4, aitavad kaasa lõimumiskava eesmärkide täitmisele ning on otseselt seotud lõimumiskava meetmega 6.1 (teisest rahvusest elanike tööhõivevõime tõstmine), toetades muuhulgas ka muust rahvusest inimeste tööle saamise võimalusi. 7. TAT rakendamine 7.1 Toetuse saaja kohustused 13 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2013:120:0001:0006:et:PDF 15 Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TATis sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade lõikes (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 7.1.4 rakendama TAT vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui punktis 7.4 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 esitatud prognoosist. 7.2 Kulude abikõlblikkus 7.2.1 Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TATis nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TATis sätestatud tingimustele. 7.2.3 TAT alusel osutatakse teenuseid ja makstakse toetusi tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui TATis ei ole sätestatud teisiti. 7.2.4 Sealhulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.4.1 tegevuse 2.1.2 sihtgruppi kuuluva noore töölevõtmisel tööturuteenuste ja –toetuste seaduse §-s 18 lõikes 4 nimetatud halduslepingu alusel tehtud kulud; 7.2.4.2 tegevuse 2.1.2 sihtgruppi kuuluva noore tähtajatu või vähemalt üheaastase töölepinguga tööle võtmise korral tööandjale makstav palgatoetus. Palgatoetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kahekordne töötasu alammäär. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel. 16 7.2.4.3 tegevuse 2.1.2 sihtgruppi kuuluva noore tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ühe töötaja kohta kahe aasta jooksul töötaja tööleasumisest. Tähtajaliselt tööle võtmisel töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kahe aasta jooksul töötaja tööle asumisest. 7.2.4.31 tegevuse 2.1.3 sihtgruppi kuuluva noore töötamise eest tööandjale makstav alaealise töötamise toetus. Toetust makstakse eelmise kalendriaasta eest, 2017. aasta puhul perioodi 01.06-31.12.2017 eest. Toetuse suuruseks on iga 13-16-aastase töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel kalendriaastal. Toetust makstakse nii töölepingu kui muu võlaõigusliku (nt käsundus-, töövõtuleping) lepingu alusel töötanud alaealise eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ja töötuskindlustuse andmekogusse kantud tasude, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, alusel kalendrikuude eest, mil alaealisele on välja makstud tasusid. 7.2.4.4 tegevuse 2.2 sihtgruppi kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavale isikule tööturuteenuste ja –toetuste seaduse §-s 13, 15, 19, 20 ja 21 nimetatud ja tingimustel tehtud kulud. 7.2.4.5 tegevuse 2.2 sihtgruppi kuuluvale vanaduspensioniealisele, ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavale isikule koolituskaardi alusel võimaldatava koolituse või koolituste kulu kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ühe isiku kohta kahe aasta jooksul. 7.2.4.6 tegevuse 2.2 sihtgruppi kuuluva vanaduspensioniealisele, ja ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saava isikusaaja eest makstav kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõidukijuhi juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu. 7.2.4.7 tegevuse 2.2 sihtgruppi kuuluvale vanaduspensioniealisele, ja ennetähtaegset vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavale isikule makstav ettevõtluse alustamise toetus kuni 4474 eurot, välja arvatud maa ja kinnisvara ostuks. 7.2.4.8 TAT alusel ettevõtluse alustamise toetust saanud tegutsevale ettevõtjale hüvitatav koolituskulu kuni 959 eurot (koos käibemaksuga), individuaalse nõustamise kulu kuni 150 (koos käibemaksuga) eurot ja mentorluse kulu kuni 959 eurot (koos käibemaksuga). 7.2.4.9 tegevuse 2.3 sihtgruppi kuuluvale isikule makstav mobiilsustoetus tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud määras, kuid mitte rohkem kui 200 eurot kuus (koos toetuselt kinnipeetava tulumaksuga). Mobiilsustoetust makstakse isikule, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud ega ole leidnud sobivat tööd elukoha lähedal, kui ta asub tööle töölepingu alusel või avalikku teenistusse oma elukohast vähemalt 30 kilomeetri kaugusele. Mobiilsustoetust makstakse esimesel neljal töötamise kuul alates töölepingu alusel tööle asumisest või avalikku teenistusse asumisest. Tähtajalise töölepingu alusel või tähtajaliselt avalikku teenistusse võtmise korral, mille kestus on vähemalt kuus kuud, makstakse mobiilsustoetust töölepingu või teenistustähtaja kestusest poole aja eest, kuid mitte kauem kui nelja kuu eest alates töölepingu alusel tööle asumisest või avalikku teenistusse asumisest. Mobiilsustoetust makstakse iga tööl käidud päeva eest töökoha ja isiku tegeliku elukoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Mobiilsustoetust ei maksta isikule samaaegselt töölesõidu toetusega sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 57 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ alusel. 7.2.4.10 tegevuse 2.4 sihtgruppi kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tähtajatu või vähemalt kuuekuulise töölepinguga tööle võtmise korral tööandjale makstav palgatoetus. Palgatoetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse palgatoetust töösuhte kestusest poole aja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel. 7.2.4.11 tegevuse 2.4 sihtgruppi kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks tööandjale makstav tööalase mentorluse tasu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 15 lõikes 6 sätestatud määrades kuni nelja kuu jooksul rahvusvahelise kaitse saaja tööle asumisest 17 selle tööandja juures. Tööalase mentorluse tasu võib rahvusvahelise kaitse saaja eest maksta viie aasta jooksul esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest. 7.2.4.12 tegevuse 2.4 sihtgruppi kuuluva rahvusvahelise kaitse saaja tööellu sisseelamise ja tööl püsimise toetamiseks töötaja kvalifikatsiooni saamise ja eesti keele koolituse kulu ning töötamisega seotud tõlketeenusega seotud kulude hüvitamine kokku mitte rohkem kui 2500 euro ulatuses isiku kohta viie aasta jooksul esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest. 7.2.4.13 tegevuse 2.5 sihtgruppi kuuluva töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise töölepinguga tööle võtmise korral tööandjale makstav piirkondlik töökoha loomise toetus. Toetust makstakse 12 kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajalise töösuhte korral makstakse toetust töösuhte kestusest poole aja eest, kuid mitte kauem kui 12 kuu eest. Toetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kahekordne töötasu alammäär. Toetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Toetust makstakse, kui töökohal makstava töötasu suurus kalendrikuus on vähemalt 1,5-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, mis kehtis isiku toetusega tööle asumise ajal. Toetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla kaheaastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel. 7.2.4.14 tegevuse 2.5 sihtgruppi kuuluva töötaja tööandjale hüvitatav tööalase koolituse kulu kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ühe töötaja kohta kahe aasta jooksul töötaja tööleasumisest. Tähtajaliselt tööle võtmisel töösuhte tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kahe aasta jooksul töötaja tööle asumisest. 7.2.5 Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.5.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.2.5.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. 7.3 Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 7.3.1 TAT punktis 2.1.2 sätestatud palgatoetus ja tööandjale koolituskulu hüvitamine, punktis 2.1.3 sätestatud alaealise töötamise toetus, punktis 2.2 nimetatud ettevõtluse alustamise toetuse, ettevõtluse toetamise ning tööruumide ja -vahendite kohandamine, punktis 2.4 sätestatud palgatoetus , tööalase mentorluse tasu ning eesti keele koolituse , kvalifikatsiooni saamise ja töötamisega seotud tõlketeenuse kulu hüvitamine ning punktis 2.5 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus ja tööandjale koolituskulu hüvitamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ning komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45-54). 7.3.2 Juhul, kui punktis 7.3.1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud, on TAT punktis 2.1.2 sätestatud palgatoetus, punktis 2.1.3 sätestatud alaealise töötamise toetus, punktis 2.2 nimetatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenus ning punktis 2.4 sätestatud palgatoetus ning punktis 2.5 sätestatud piirkondlik töökoha loomise toetus, välja arvatud tööandjale koolituskulu hüvitamine, nimetatud abimeetme raames antav abi riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78). Nimetatud 18 teenuste osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 juhul, kui isik, kelle tööle rakendamise või töö jätkamise toetamiseks abi antakse,: 7.3.2.1 vastab TAT punktides 2.1.2, 2.1.3 ja 2.4 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ja TAT punktis 2.5 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 4 alapunktis a sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 32 tingimused ning 7.3.2.2 vastab TAT punktis 2.2 sätestatud teenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule ning täidetud on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 33 tingimused. 7.3.3 Vähese tähtsusega abi ja riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 7.4 Toetuse maksmine 7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. 7.4.2 Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 ja § 18 lõike 1 ja lõike 2 alusel. 7.4.3 Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.4.3.2 koopia hankekorrast; 7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.4.4 Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama kui toetuse saaja on varasemate TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4.5 Maksetaotlusi võib esitada mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. 7.4.6 Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval vormil. Esimesele maksetaotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse kasutamise aruandega kõik konkreetse ettemakse kasutamise aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. 7.4.7 Toetus makstakse välja vastavalt TATis nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.4.8 RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 7.4.8.1 maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes esineb puudusi; 7.4.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.4.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.4.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT ellu või saavutada kavandatud tulemust; 19 7.4.8.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.4.9 Kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus või ettemakse kasutamise aruanne on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud 7.4.10 Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust peatama maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.4.11 Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse väljamaksmise või ettemakse kasutamise aruandes nimetatud kulu abikõlblikuks arvamise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.4.12 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Kui toetuse saajale on toetus välja makstud ettemaksena, esitatakse ettemakse kasutamise aruanne koos nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4.13 Ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest. 7.5 TAT muutmine 7.5.1 Kui ilmneb vajadus TAT tegevuste, tulemuste, eelarve, indikaatorite või TAT abikõlblikkuse perioodi muutmiseks, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.5.2 RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse osas peale punktis 7.5.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.5.3 Puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.4 RA edastab muutmise taotluse peale läbi vaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.5.5 RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.5.6 TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui korra 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 20 7.5.7 RA võib muuta TAT, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.5.8 TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.5.9 TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta: 7.5.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade lõikes (edaspidi eelarve) esitamine; 7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumine aastate lõikes tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.5.10 RA vaatab punktis 7.1.1 nimetatud eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemisel esitab punkti 7.5.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.5.11 Puuduste esinemisel eelarves annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.12 Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta/aastate eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui: 7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot; 7.5.13 Peale punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja 5 tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.6 Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.6.1 Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Juhul kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.6.2 Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.6.3 Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.6.4 RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.6.5 Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 21 7.6.6 Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab 5 tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.6.7 Puuduste esinemisel vahearuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.6.8 Puuduste esinemisel lõpparuandes annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamatult RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.6.9 Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt p-le 7.6.8. 7.6.10 TAT seirearuandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna seirearuande vormilt. 7.7 Finantskorrektsioonid 7.7.1 Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.7.2 Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 8. Riskide hindamine TAT üldised riskid Tegevus riski maandamiseks Sihtrühmade vähene teadlikkus ja Aktiivne teavitustöö sihtrühmadele sobivate motiveeritus meetmetes osaleda. kanalite kaudu, meetmete osutamine lähtuvalt individuaalsetest vajadustest, motiveerimine enne tegevustesse suunamist. Esimene töökoht Tööandjad ei ole huvitatud noorte Aktiivne koostöö tööandjatega (sh töölevõtmisest teavitusüritused, noortele suunatud teenustele ja messidele kaasamine, koostöölepete sõlmimine jms). Noored katkestavad töösuhte ja/või Noorte motiveerimine, sh võimalus pöörduda koolituse Töötukassa poole ka pärast tööle asumist. Noortele karjääriinfo vahendamine, tööturgu tutvustavad töötoad ja mobiilne nõustamine 22 Koolidel puudub huvi võimaldada Aktiivne teavitustöö, töötubade toimumine Töötukassal õpilastele töötubasid lepitakse kokku kooli juhtkonnaga, pakutakse korraldada võimalust kohandada töötoa läbiviimist vastavalt kooli vajadustele ja võimalustele (nt koolides toimuvad karjääripäevad, kus Töötukassa võiks läbi viia töötoa või infotunni). Töötubade läbiviimine ka väljaspool kooli, näiteks kohtades, kus noored käivad pärast koolipäeva lõppu (noortekeskused, huvikeskused) või noorteüritustel. Alaealise töötamise toetus Tööandjad ei ole huvitatud alaealistega Aktiivne koostöö tööandjatega (sh tegelema ja töötamise võimalusi teavitusüritused, noortele suunatud teenustele ja pakkuma. messidele kaasamine, koostöölepete sõlmimine jms). Noortel puudub huvi lühiajalise Noorte motiveerimine, sh teavitamine tööturgu töötamise vastu tutvustavates töötubades. Vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse vanaduspensioni ja päästeteenistuja toetust saavate isikute töölesaamise toetamine 1. Sihtrühma vähene teadlikkus teenustel Aktiivne teavitustöö sihtrühmale sobivate kanalite osalemise võimalusest kaudu 2. Teenusel osalenud ennetähtaegse Ennetähtaegse vanaduspensioni ja vanaduspensioni või päästeteenistuja päästeteenistuja toetuse saajate teavitamine toetuse saaja otsustab siiski tööle mitte enne teenuse otsustamist sellest, et töötamise minna ja pensionist mitte loobuda korral pensioni ei maksta Töölesaanute osakaal jääb Teenuse pakkumisele eelneb töölesaamist prognoositust väiksemaks (nt tulenevalt soodustavate ja takistavate asjaolude hindamine, sihtgrupi terviseprobleemidest) et teenuse valik toetaks maksimaalselt konkreetse vanaduspensioniealise inimese rakendumist. Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh vanaduspensioniealiste, ennetähtaegse teavitusüritused, messidele kaasamine, vanaduspensioni ja päästeteenistujate koostöölepete sõlmimine jms). toetuse saajate töölevõtmisest Regionaalse tööjõu pakkumise suurendamine 23 Töötu ootab kauem töö Aktiivsusnõuete rakendamine: töötu on vastuvõtmisega, et saada kohustatud aktiivselt tööd otsima, olema valmis mobiilsustoetust sõidukulude katmiseks vastu võtma sobiva töö ning koheselt tööle Töötukassa kaudu. asuma. Aktiivsusnõuete rikkumine mõjuva põhjuseta toob kaasa töötushüvitiste maksmise lõpetamise, korduv rikkumine töötuna arveloleku lõpetamise. Töötajatel ei pruugi olla võimalik pärast Inimeste teavitamine ja julgustamine võimaluste toetuse lõppemist suurte sõidukulude otsimiseks töösuhte jätkamiseks pärast toetuse tõttu töölkäimist jätkata. lõppemist (nt kokkulepped tööandjaga). Elukoha ja/või töökoha kohta Ülempiiri kehtestamine toetusele. valeandmete esitamine, et saada mobiilsustoetust. Minu esimene töökoht Eestis Tööandjad ei ole huvitatud Aktiivne koostöö tööandjatega (sh rahvusvahelise kaitse saajate teavitusüritused, messidele kaasamine, töölevõtmisest koostöölepete sõlmimine jms). Piirkondlik töökoha loomise toetus Sihtrühma vähene teadlikkus teenustel Inimeste ja tööandjate teavitamine uuest osalemise võimalusest. teenusest, aktiivne koostöö ettevõtlust toetavaid meetmeid pakkuvate asutustega (EAS, Kredex, Tööandjad ei ole huvitatud toetuse RTK). kasutamisest. Koolituse hüvitamine võimaldab töötajaid Tööandjad ei leia töötute seast sobivaid vastavalt vajadusele koolitada. töötajaid. Lisad: TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade lõikes – lisa 1 vorm B 24
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel