dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Loomakaitseseaduse muutmise seadus

Sotsiaalministeerium · 3. oktoober 2018
Viit
1.2-3/3080-1
Registreeritud
3. oktoober 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Ly Pärenson
Lahendamise tähtaeg
10. oktoober 2018

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB
  • 📎LoKS_muutmine_EK.bdoc316 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Meie: 02.10.2018 nr 1.4-1/1247 Justiitsministeerium Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastust võimaluse korral hiljemalt 10. oktoobriks, kuna eelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019 ja soovime eelnõu menetleda Riigikogu praeguse koosseisu ametisoleku ajal. Arvestades, et eelnõu on kiireloomuline ja selle väljatöötamise on tinginud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlus nr 2018/2122 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) ebapiisava ülevõtmise tõttu Eesti õigusesse, esitame eelnõu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile samaaegselt teiste ministeeriumidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Minister Lisad: 1. LoKS_muutmine_EN 2. LoKS_SK Margus Proses 625 6571 [email protected] Katrin Tuula 625 6166 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise tingis Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon ) algatatud rikkumismenetlus nr 2018/2122 Euroop a Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta ( ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79 , edaspidi direktiiv ) ebapiisava ülevõtmise tõttu Eesti õigusesse. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel 19. juulil 2018 Eestile saadetud ametlikus kirjas (edaspidi ametlik kiri ) välja toodud etteheite d on se otud kahekümne viies direktiivi artiklis ning kolmes direktiivi lisas sätestatu ebakorrektse ülevõtmisega . Komisjoni m ärkused on peaasjalikult tehnilist laadi ning käsitlevad sõnastuse, lause ülesehituse ning puudulike või ebakorrektsete väljendite kasutamisega seotud probleeme. Üldistatuna leiab komisjon, et mitme riigisisese õigusnormi sõnastus ei ole piisavalt täpne, et vastata direktiivis sätestatu mõttele. Eesti õigusaktides on osa direktiivis nimetatud mõisteid, tunnuseid ja elemente määratletud puudulikult, jäetud eraldi määratlemata või puuduvad direktiivi eesmärki toetavad selgesõnalised sisulised väljendid. Komisjon märgib, et mõnda sätet ei ole Eesti õigusesse üle võetud. Ühtlasi leiab komisjon, et direktiiviga kooskõlas olevad haldustavad, mida kirjeldavad Eesti ametiasutused oma vastuses, ei ole direktiivi ülevõtmiseks piisavad. Komisjoni märkustega arvestamiseks kavatsetakse eelnõuga täpsustada ja täiendada loomakaitseseadust, et viia see direktiivi nõuetega veelgi selgemalt ja üheselt mõistetavamalt kooskõlla. Peamised eelnõus kavandatud seadusemuudatused on: 1) loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude selgemalt sätestamine; 2) loomkatse läbiviimise lubatud eesmärkide sõnastuse täpsustamine; 3) loomkatse läbiviimise piirangute täpsustamine; 4) loomkatses ahviliste kasutamise korra täpsustamine; 5) katseloomade pidamise üldiste nõuete sätestamine; 6) katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloale lisatavate kõrvaltingimuste täiendamine; 7) ettevõtja kohustus t e sätestamine juhuks, kui ettevõtja majandustegevus ei vasta asjaolude muutmise või muutumise korral enam tegevusloa kontrollieseme nõuetele ning võib negatiivselt mõjutada katseloomade heaolu ; 8 ) katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise, katseloomade kasutamise ettevõtte töötajate kohta kehtestatud nõuete täpsustamine ; 9) loomkatse läbiviimise korra, sealhulgas katseloomadel anesteesia ja analgeesia kasutamise nõuete täpsustamine; 10) loomkatseprojekti hindamise korra sätestamine; 11) loomkatseprojekti eest vastutava isiku täpsemate kohustuste sätestamine; 12) loomkatsete kohta statistilise teabe avaldamise kohustuse sätestamine ; 13) uue loomkatseprojekti loa taotlemise kohustuse sätestamine loomkatseprojekti sellise muutuse korral, mis ei vasta loas määratud tingimustele ja võib negatiivselt mõjutada projektis kasutatavate loomade heaolu; 14) loomkatseprojekti järelhindamise nõuete täpsustamine. Eelnõu seadusen a jõustamisel ei ole olulist mõju katseloomade kasvatamisega , katseloomadega varustamisega ja katseloomade kasvatamisega tegelevatele ettevõtjatele, kes peavad rakendama täpsustatud nõudeid loomkatseprojektide kavandamisel ja läbiviimisel, sest muudatused nõuetes on peaasjalikult tehnilist ja täpsustavat laadi . Riigiasutuste ja maaeluministri moodustatud loomkatseprojekti loakomisjoni töökoormus oluliselt ei suurene ja näiteks järelhindamise nõuete täpsustamise tõttu isegi väheneb. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Loomakaitseseaduse muutmise seaduse e elnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja - heaolu büroo peaspetsialist Margus Proses (625 6 571 , ma rgus.proses @agri.ee) . Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (625 6 166 , katrin.tuula @agri.ee) ja eelnõu toimetas keeleliselt sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165 , leeni.kohal @agri.ee). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. E elnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i ga 201 0 / 63/EL , teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta. Eelnõuga muudetakse loomakaitseseaduse redaktsiooni RT I, 28.12.2017, 23. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse muutmise eesmärgiks on viia loomakaitseseadus direktiivi nõuetega veelgi selgemalt ja üheselt mõistetavamalt kooskõlla. Komisjoni ametlikule kirjale eelnes kirjavahetud EU Pilot päringu (nr 8622/16/ENVI) raames, kus Eesti selgitas Eestis kehtivat õig usraamistikku ja selle kooskõla direktiivi ga. Ee sti leidis, et peamiselt loomakaitseseadusega ja selle rakendusaktidega on direktiiv õigesti ja täielikult üle võetud. Olles tutvunud Eesti vastustega, jäi komisjon seisukohale, et Eesti riigisisesed õigusnormid ei ole endiselt direktiiviga kooskõlas ning otsustas algatada rikkumismenetluse. Seetõttu on käesoleva loomakaitseseaduse muutmise eesmärgiks lahendada Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse algatamise aluseks olnud probleemid. Eelnõu väljatöötamisele ei eelnenud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamist, sest sisuliselt on tegemist Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „ H ea õig usloome ja normitehnika eeskiri “ ( edaspidi HÕNTE ) § 1 lõike 2 punktis 2 ette nähtud erandi alla kuuluva eelnõuga. Eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimesega muudetakse loomakaitseseadust ja teisega sätestatakse eelnõu seadusena jõustumise kuupäev. Eelnõu §-ga 1 kavandatud loomakaitseseaduse muudatused on järgmised. Punkt 1 – loomakaitseseaduse § 6 lõike 3 muutmine L oomakaitse seaduse § 6 lõige 3 muudetakse lähtuvalt komisjoni märkusest (ametliku kirja märkus nr 11) , mille kohaselt loomakaitseseaduse sõnastus ei võimalda teadusliku põhjenduse olemasolul teha erandeid nõudest võtta meetmeid loodusest püütud vigastatud või halvas terviseseisundis loomade kannatuste vähendamiseks , nagu direktiivi a rtikli 9 lõike 3 kolmas lause seda võimaldab . P aragrahvi 6 lõike 3 täiendamine konkreetse erandit lubava sõnastusega tagab direktiivi artikli 9 lõike 3 kolmanda lause nõuetekohase ülevõtmise . See tähendab, et reeglina võtab veterinaararst või asjakoha se ettevalmistusega isik tarvitusele abinõud loodusest püütud vigastatud või halvas terviseseisundis looma kannatuste vähendamiseks . Üksnes juhul, kui on teaduslikult põhjendatud, et selli sed kannatusi vähendavad abinõud ei sobi loomkatse ee smärgiga, ei rakendata neid abinõusid . Punkt 2 – loomakaitseseaduse § 18 1 lõike 1 muutmine L oomakaitseseaduse § 18 1 lõiget 1 muudetakse lähtuvalt komisjoni märkusest (ametliku kirja märkus nr 10), mille kohaselt direktiivi artikli 6 lõige 2 ei ole korrektselt üle võetud , kuna Eesti õigusesse ei ole üle võetud nõuet, mille kohaselt „väliuuringute puhul võib pädev isik looma surmata väljaspool ettevõtet “ . Komisjoni hinnangul ei saa katseloomade hukkamise tingimusi jätta loaandja otsustada ja ei ole piisav, kui need on määratud kindlaks loomkatseprojekti loas . Direktiiviga kooskõlas olev pelk haldustava ei ole ülevõtmiseks piisav. Samuti ei ole loomakaitseseaduses reguleeritud nende katseloomade hukkamise kord, kes ei ole hõlmatud loa saanud loomkatseprojektiga. Direktiivi artikli 6 lõigete 2 ja 3 korrektseks ülevõtmiseks sõnastatakse loomakaitseseaduse § 18 1 lõige 1 uuesti ning nähakse ette, et katselooma võib hukata loomakaitseseaduse §-s 41 4 nimetatud asjakohase koolituse läbinud isik ettevõttes, kus tegeletak se katseloomade kasvatamisega , katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega, või väliuuringute puhul v äljaspool nimetatud ettevõtet, järgides § 18 1 lõike 2 alusel kehtestatud nõudeid. Punkt 3 – loomakaitseseaduse § 18 1 lõike 3 muutmine L oomakaitseseaduse § 18 1 lõi kest 3 jäetakse välja sõnad „loomkatseprojekti loas määratud tingimustel “ , et säte laieneks ka nende katseloomade hukkamise le , kes ei ole hõlmatud loa saanud loomkatseprojektiga. Näiteks katseloomade hukkamisele katseloomadega varustamise ettevõttes või katseloomade kasvatamise ettevõttes. Punkt 4 – loomakaitseseaduse täiendamine uue §-ga 34 1 Uue paragrahvi lisamine loomakaitseseadusesse tagab, et Eesti õigusesse o n selgesõnaliselt üldnõuetena üle võetud loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise põhimõtted, mis on sätestatud direktiivi artiklis 4. Komisjon on sellele tähelepanu juhtinud (ametliku kirja märkus nr 8) , et direktiivi artikli 4 lõigete 1 , 2 ja 3 ülevõtmine Eesti õigusesse ei ole korrektne, kuna siseriikliku sätte sõnastus (loomakaitseseaduse § 36 lg 3) on kitsam ning liikmesriigi õigusaktis puudub vajalik termin „katsestrateegia ” ja fraas „mis vee l ei kahjusta projekti eesmärke ” või viidatakse asjaomasele põhimõttele üksnes spetsiifilises kontekstis (loomakaitseseaduse § 43 lg 2) . Komisjon on rõhutanud, et nii asendamise põhimõte, vähendamise põhimõte kui ka täiustamise põhimõte , inglise keeles t he principles of the 3Rs ( R eplacement , R eduction and R efinement ) , on oma laadilt aluspõhimõtted, mis peavad olema sätestatud eraldi üldnõuetena . Eelnõuga arvestatakse komisjoni märkusega ning sätestatakse eraldi üldnõuetena loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõue. Siiani olid need põhimõtted tuletatavad loomakaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud määruste sätete kaudu ja ei pruukinud olla üheselt ja lihtsalt arusaadavad. Punkt 5 – loomakaitseseaduse § 35 punktide 2–4 muutmine Loomakaitseseaduse § 35 punkt ides 2, 3 ja 4 sätestatud loomkatse läbiviimise lubatud eesmärkide sõnastust täiendatakse, lisades neis se kõigisse termini „translatiivne uuring “ . M uud atuse aluseks on komisjoni märkus (ametliku kirja märkus nr 9), milles komisjon heitis ette, et liikmesriigi õiguses puudub väljend „translatiivsed uuringud “ ja seetõttu ei loeta direktiivi artikli 5 punkti b korrektselt üle võetuks . Direktiivis ei ole terminit „translatiivne uuring “ määratletud, kuid komisjoni selgituse kohaselt kasutatakse seda terminit tavalises tähenduses. Translatiivne uuring on oma olemuselt kombinatsioon alusuuringust ja rakendusuuringust. Tegemist on uuringute tulemuste seostamisega. Translatiivse uuringu (kliiniliste rakenduste valdkonnas tehtud põhiavastuste translatsiooni) eesmärgil on siiani olnud võimalik loomkatse läbiviimist taotleda sel viisil, et loomkatseprojekti loataotluses näidatakse loomkatse eesmärgina nii alusuuring kui ka asjakohase eesmärgiga rakendusuuring. Seadusemuudatus võimaldab edaspidi kasutada loataotlusel terminit „translatiivne uuring “ , mis on direktiiviga paremini kooskõlas . Punkt 6 – loomakaitseseaduse § 36 lõigete 1 ja 2 muutmine Loomakaitseseaduse § 36 lõi g e tes 1 ja 2 on sätestatud loomkatse läbiviimise piirangud, mille sõnastust täpsustatakse, et viia loomakaitseseadus paremini kooskõlla direktiivi sätetega. Komisjon on teinud märkuse (ametliku kirja märkus nr 13) , mille kohaselt direktiivi artikli 13 lõike 1 ülevõtmine ei ole õige, kuna liikmesriigi õiguses (loomakaitseseaduse § 36 lõige 1) ei viidata „katsestrateegiale “ ega liidu õigusaktide alusel tunnustatud meetoditele. Eesti on seni olnud seisukohal, et loomakaitseseaduse § 36 lõikes 1 viidatud teaduslikult põhjendatud meetod hõlmab ka Euroopa L iidu õigusaktides tunnustatud meetodeid ning termin „meetod “ tähistab kavandatud toimimisviisi, mis hõlmab katseid ja vaatlusstrateegiaid. Komisjon selgitas, et mõiste „meetod“ ei ole üldisem termin, mis hõlmab mõistet „ katsestrateegia “ , vaid „katsestrateegia“ tähendab meetodite kombinatsiooni. Seetõttu tähendab termini „ katsestrateegia “ puudumine Eesti õiguse nõuetele mittevastavust . Komisjon selgitas, et teaduslikult põhjendatud meetodid hõlmavad liidu õiguse alusel tunnustatud meetodeid, kuid mitte ainult. Euroopa Liidu õiguse alusel tunnustatud meetodite hulka kuuluvad Euroopa Liidu õigusaktides kirjeldatud meetodid ja muudest allikatest (nt OECD) pärinevad meetodid, mida on tunnustatud Euroopa Liidu õigusaktides. Mingi meetod võib olla teaduslikult põhjendatud, kuid see ei pruugi veel olla kohustuslikes loom katsetes kasutamiseks heaks kiidetud, st liidu õigusaktide alusel tunnustatud. Kehtiva loomakaitseseaduse § 36 kärgi võib loomkatse tegijal olla õiguslik kohustus kasutada meetodit, mis on teaduslikult põhjendatud, kuid katse tulemusi ei pruugi ametiasutused (nt Euroopa Kemikaaliamet REACH alusel) aktsepteerida, kuna asjaomast meetodit ei ole kohustuslikes loom katsetes kasutamiseks heaks kiidetud. Seetõttu tuleb loomakaitseseaduse § 36 lõikes 1, millega võetakse üle direktiivi artikli 13 lõige 1, viidata konkreetselt liidu õiguse alusel tunnustatud meetoditele ning kasutada terminit „ katsestrateegia “ . Samuti on komisjon teinud märkuse (ametliku kirja märkus nr 14), et direktiivi artikli 14 lõike 1 ülevõtmine ei ole korrektne, sest liikmesriigi õiguses on artikli 14 lõikes 1 sisalduv väljend „rasked vigastused, mis võivad põhjustada tugevat valu “ asendatud väljendiga „tugev kauakestev valu “ . Komisjon leiab, et vigastus võib põhjustada tugevat valu nii lühikese kui ka p ika aja vältel ning Eesti õigus ei hõlma lühiajalist valu. S eetõttu tuleb muuta loomakaitseseaduse § 36 lõike 2 sõnastust, kuna praegu on seal kirjeldatud tugevat kauakestvat valu, mis tuleb asendada täpsema väljendiga „raske vigastus, mis võib põhjustada tugevat valu “ . Muudatus tagab direktiivi artikli 14 lõike 1 teise lõigu korrektse ülevõtmise . Punkt 7 – loomakaitseseaduse § 36 täiendamine lõikega 2 1 Loomakaitseseaduse §-s 36 sätestatud loomkatse läbiviimise piiranguid täiendatakse uue sättega, mille kohaselt loomkatset on keelatud läbi viia, kui sellega kaasneb tugev valu, kannatused või stress, mis on tõenäoliselt kauakestvad ja mida ei saa leevendada. Täiendus tuleneb komisjoni märkusest (ametliku kirja märkus nr 15), milles komisjon leiab, et direktiivi artikli 15 lõike 2 ülevõtmine ei ole korrektne, kuna loomakaitseseaduse § 36 lõige 2 kehtivas sõnastuses ei ole piisav direktiivi artikli 15 lõike 2 ülevõtmiseks . Seetõttu on keeld teha katset, kui sellega kaasneb tugev valu, kannatused või stress, mis on tõenäoliselt kauakestvad ja mida ei saa leevendada, sätestatud eraldi piiranguna loomakaitseseaduse § 36 lõikena 2 1 . Punkt 8 – loomakaitseseaduse § 36 täiendamine lõikega 9 Loomakaitseseaduse § 36 täiendatakse lõikega 9, milles sätestatakse nõue vältida loomkatsete kordamist. Nimetatud nõue kuulub oma olemuselt loomkatse läbiviimise piirangute hulka. Nõue on sätestatud direktiivi artikli 46 ülevõtmiseks . Komisjon on teinud märkuse (ametliku kirja märkus nr 29), milles selgitab, et direktiivi artiklis 46 sätestatud nõue tähendab, et liikmesriigis peab kehtima õiguslik kohustus võtta vastu andmeid, mis on juba hangitud mõnes teises liikmesriigis. Kuigi loomakaitseseaduse § 45 lõike 2 alusel moodustatud loomkatseprojekti loakomisjoni koosseisu kuulub ekspert, kes on asjatundja loomkatsete alternatiivmeetodite ala l ning kelle ülesandeks on ka katsete kordamise vältimise tagamine, siis komisjoni hinnangul selline d irektiiviga kooskõlas olev pelk haldustava ei ole ülevõtmiseks piisav. Seega on sätestatud loomakaitseseaduse § 36 lõikes 9 konkreetne nõue , mille kohaselt loomkatse k ordamist välditakse ning sellel eesmärgil hoitakse end kursis teistelt Euroopa Liidu riikidelt Euroopa Komisjonile edastatud asjakohaste andmetega Euroopa Liidu õigusakti de alusel läbiviidud loomkatsete kohta . Kordamist ei saa täielikult vältida juhul, kui seoses loomkatsete tegemisel saadud andmetega on vaja teha edasisi loomkatseid rahvatervise, ohutuse või keskkonna kaitseks. See tähendab, et Eesti peab olema kursis Euroopa Komisjoni kodulehel avaldatavate andmetega teistes liikmesriikides läbiviidud loomkatsete kohta. Edasised sarnased loomkatsed võivad erandina olla lubatud rahvatervise, ohutuse või keskkonna kaitseks. Punkt 9 – loomakaitseseaduse § 37 1 täiendamine lõikega 4 1 L oomakaitseseaduse § 37 1 täiendatakse lõikega 4 1 , mille kohaselt lubatakse teadusliku põhjenduse olemasolul erandina kasutada teaduslikel eesmärkidel esimese põlvkonna ahvilisi . Täiendus tehakse direktiivi artikli 10 lõike 3 ülevõtmiseks ja arvestades komisjoni märkusega (ametliku kirja märkus nr 12), mille kohaselt ei ole kehtivas loomakaitseseaduses artikli 10 lõike 3 ülevõtmine korrektne. Komisjoni arvates ei saa lugeda piisavaks loomakaitseseaduse § 38 lõikes 2 sätestatud erandi tegemise võimalust. Selleks, et välistada mitmeti tõlgendamist, on eelnõus sätestatud sõnaselgelt, et loomkatses võib kasutada ka loomakaitseseaduse § 37 1 lõikes 3 sätestatud päritolu nõudele mittevastavaid ahvilisi , kui on teaduslikult põhjendatud, et lo o mkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa selliste ahviliste kasutamisest, kes on tehistingimustes kasvanud loomade järglased või pärinevad jätkus u utlikust kolooniast. Punkt 10 – loomakaitseseaduse täiendamine §-ga 38 1 Loomakaitseseadust täiendatakse §-ga 38 1 , milles sätestatakse katseloomade pidamise üldnõuded . Täiendus tehakse tulenevalt komisjoni märkusest (ametliku kirja märkus nr 21), mille kohaselt direktiivi artikli 33 ülevõtmine ei ole korrektne , kuna loomakaitseseaduse üldsätted (loomakaitseseaduse § 3 lõiked 2, 3 ja 3 1 ning § 20) ei ole piisavad artikli 33 lõike 1 ülevõtmiseks . Komisjon leiab, et tagatud ei ole artikli 33 lõike 1 täielik ülevõtmine . Seetõttu täiendatakse eelnõu kohaselt l oomakaitseseadust §- ga 38 1 eesmärgiga kehtestada lisaks loomaka i tseseaduse § 3 lõikes 2 sätestatud loomapidamise üldnõuetele katseloomade pidamise üldnõuded , mis käsitlevad piirangute tegemist katseloomade füsioloogiliste ja etolo ogiliste vajaduste rahuldamisele , mikrokliima kontrollimist, tuvastatud puuduse või välditava val u, kannatuse, stressi või kahjustuse kõrvaldamist ning katseloomade vedamist. Ühtlasi tehakse viide loomakaitseseaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud ministri määrusele, milles on sätestatud täpsemad katseloomade pidamise nõuded katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõt e te s. Punkt 11 – loomakaitseseaduse § 39 lõike 4 muutmine Loomakaitseseaduse § 39 lõiget 4 täpsustatakse direktiivi artikli 12 lõik e 1 korrektsemaks ülevõtmiseks . Tulenevalt direktiivi artikli 12 lõike 1 esimesest lõigust on liikmesriikidel kohustus tagada, et katse viiakse läbi kasutaja ettevõttes. Sama artikli lõike 1 teise lõigu kohaselt võib pädev asutus teaduslikule põhjendusele tuginedes teha direktiivi 12 lõike 1 esimesest lõigust erandi. Eelnõu kohaselt on loomakaitseseaduses täpsustatud, et reeglina viiakse loomkatse läbi katseloomade kasutamise ks tegevusloa saanud ettevõtja ettevõttes. Üksnes juhtudel, kui on teaduslikult põhjendatud, et loomkatse on vaja teha väljaspool katseloomade kasutamise ettevõtet, võib loomkatseprojekti loakomisjon seda lubada. Loomakaitseseaduse § 39 lõike 4 uues sõnastuses on esitatud näitlik loetelu selliste loomkatse projekti läbiviimise kohtade kohta , kus teadusliku põhjenduse olemasolu korral võib loomkatse teha . See loetelu ei ole ammendav, sest teaduslikult põhjendatud juhtudel võib loomkatse teha ka mujal ning kõiki erandeid ei ole võimalik seadusega ette näha. Loomkatseprojekti loakomisjon peab hindama iga loomkatseprojekti eraldi ning kaaluma erandi lubamise põhjendatust. Punkt 12 – loomakaitseseaduse § 40 2 teksti muutmine Loomakaitseseaduse § 40 2 on loetletud kõrvaltingimused , mis lisatakse katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusloale. Eelnõu kohaselt täiendatakse kõrvaltingimuste loetelu nii, et edaspidi tuleb tegevusloale kõrval tingimusena lisada ka isiku nimi ja kontaktandmed (telefon, e-posti aadress) , kes tagab, et katseloomadega tegeleval töötajal on ligipääs teabele ettevõttes peetavate loomaliikide kohta ning isiku nimi ja kontaktandmed , kes vastutab ettevõtte töötajate hariduse ja pädevuse eest. Seejuures on oluline märkida, et ettevõttes võib täita nimetatud ülesandeid üks või mitu isikut, vastavalt ettevõtte suurusele ja vajadustele. See tähendab, et näiteks katseloomade heaolu ja hooldamise eest vastutav isik võib olla ühtlasi vastutav ettevõtte töötajate hariduse ja pädevuse eest ning selle tagamise eest, et katseloomadega tegeleval töötajal on ligipääs teabele ettevõttes peetavate loomaliikide kohta. Kuid kõiki neid ülesandeid võivad täita ka erinevad isikud. Loomakaitseseaduse § 40 2 muudatus on sisuliselt seotud sama seaduse § 42 1 muudatustega, kus nähaksegi ette võimalus , et neid ülesandeid võivad ettevõttes täita erinevad isikud. Täiendus on vajalik, sest komisjoni märkuse kohaselt (ametliku kirja märkus nr 17) ei ole direktiivi artikli 20 lõike 2 ülevõtmine korrektne, kuna liikmesriigi õiguses ei nõuta tunnustusotsusesse kõikide direktiivi artikli 24 lõikes 1 loetletud isikute märkimist. Punkt 13 – loomakaitseseaduse täiendamine §-ga 40 3 Loomakaitseseadust täiendatakse §-ga 40 3 , milles sätestatakse majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustus. Täiendus tuleneb komisjoni märkusest (ametliku kirja märkus nr 17), mille kohaselt direktiivi artikli 20 lõike 3 ülevõtmine ei ole korrektne, kuna Eesti õigus (majanduste gevuse seadustiku üldosa seadus (edaspidi MsÜS ) § 30 ja § 32) ei ole piisavalt täpne: vormiliselt peab ettevõtja teatama kõikidest muudatustest, millega pannakse ettevõtjale põhjendamatu koormus. Lisaks sellele ei täpsustata loomakaitseseaduse §-s 40 1 , millal peab pädev asutus luba uuendama . Komisjon leiab, et MsÜSi üldsätetega jäetakse see täielikult asutuse otsustada ning märgib, et direktiiviga kooskõlas olev pelk haldustava ei ole ülevõtmiseks piisav. Eelnõus on parema õigusselguse huvides tehtud viide MsÜS § 30 lõikele 3 , mille kohaselt kirjeldab ettevõtja majandustegevuse muutmise kavatsuse teates ning majandustegevuse muutumise teates, millised kontrolliesemesse kuuluvad või tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolud on muutunud või milliseid kavatsetakse muuta, või esitab seaduses nõutud andmed tütarettevõtja kohta, kes alustab majandustegevust tegevusloa regulatsioonieseme raames. Viite eesmärk on muuta selgemaks, et ettevõtja ei pea teatama sugugi kõikidest muudatustest, vaid üksnes tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate ja tegevusloa kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest või muutmise kavatsusest. Direktiivi artikli 20 lõike 3 kohaselt on kasvatajate, tarnijate ja kasutajate tunnustust vaja uuendada, kui kasvataja, tarnija või kasutaja ettevõtte struktuuris või toimimises toimub selline märkimisväärne muutus, mis võib negatiivselt mõjutada loomade heaolu. Selle nõude korrektsemaks ülevõtmiseks on eelnõus sätestatud loomakaitseseaduse § 40 3 lõige 2, milles nähakse ette käitumisjuhised ettevõtjale juhuks, kui tema ettevõtte struktuuris või toimimises toimub eelnimetatud märkimisväärne muutus . Ettevõttes toimuv märkimisväärne muutus, mis võib negatiivselt mõjutada katseloomade heaolu, on oma olemuselt tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude muutus. Seetõttu ongi eelnõus sätestatud käitumisnormid ettevõtjale juhuks, kui ettevõtja majandustegevus asjaolude muutumisel või muutmisel enam ei vasta tegevusloa kontrollieseme nõuetel e ning võib negatiivselt mõjutada katseloomade heaolu . Ettevõtjal on valida, kas sellistest muutustest loobuda, viia oma tegevus või kavandatavad muudatused tegevusloa kontrollieseme nõuetega kooskõlla või taotleda tegevusloa muutmist või uue tegevusloa andmist. Ettevõtja saab taotleda tegevusloa muutmist või uue tegevusloa andmist juhul , kui tema te gevus vastab muudetud või uue tegevusloa kontrollieseme nõuetele. Arvestada tuleb, et t egevusloa kontrolliese on majandustegevuse nõuete kogum, mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eelduseks ( MsÜS § 18 lg 1) . Näiteks võib ettevõtja majandustegevusega seotud asjaolude muutumise tõttu otsustada, et ei soovi enam tegeleda katseloomade kasutamisega ning taotleb uue tegevusloa andmist katseloomadega varustamise ettevõttes tegutsemiseks. Sellisel juhul peab ettevõtja silmas pidama, et tema ettevõte vastab katseloomadega varustamise ettevõttele esitatavatele nõuetele. Punkt 14 – loomakaitseseaduse § 41 4 lõike 1 muutmine Eelnõuga muudetakse loomakaitseseaduse § 41 4 lõi ke 1 sõnast ust , lisades sinna nõude, et ettevõttes , kus tegeletakse katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega , on kohapeal piisavalt töötajaid. Muudatus võimaldab üle võtta direktiivi artikli 23 lõikes 1 sätestatud nõude. Komisjon on teinud märkuse (ametliku kirja märkus nr 18), mille kohaselt Eesti õigusesse ei ole üle võetud kohustust tagada, et igal kasvatajal, tarnijal ja kasutajal on kohapeal piisavalt töötajaid. Muudatusega on see puudus kõrvaldatud ning konkreetselt viidatud kohapealsetele töötajatele. Punkt 15 – loomakaitseseaduse § 41 4 täiendamine lõigetega 1 1 ja 1 2 Loomakaitseseaduse § 41 4 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 , milles nähakse ette uus regulatsioon töötaja juhendamise ja pädevuse hindamise kohta, mis moodustab osa töötaja väljaõppest. Täiendus tuleneb komisjoni märkusest (ametliku kirja märkus nr 18), et direktiivi artikli 23 lõike 2 kolmanda lõigu ülevõtmine Eesti õiguses ei ole korrektne. Kehtivas loomakai tseseaduses on sätestatud ainult nõue, et loomkatseprojekti kaasatud isik võib k uni eksami sooritamiseni töötada eksami sooritanud isiku juhendamisel ja vastutusel (§ 46 lg 4). Kuid see ei ole piisav, sest kõik töö tajad, kelle tööülesannete täitmise käigus võib tõenäoliselt põhjustada loomale valu, kannatusi , stressi või püsivaid kahjustusi, peaksid töötama algul juhendamisel, et teadmisi kinnistada ja omandada asjakohased praktilised oskused. Juhendamine on vajalik ka juhul, kui töötaja ei ole viie aasta jooksul osalenud üheski loomkatseprojektis. Euroopa Komisjoni moodustatud eksperttöö rühm on välja töötan ud töödokumendi ühise haridus- ja vä ljaõpperaamistiku kohta , et hõlbustada loomade teaduslikel eesmärkidel kasutamises ja teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade hooldamises osalevate isikute pädevusele seatud nõuete täitmist ja töötajate vaba liikumist. Nimetatud töödokument kinnitati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL rakendamise eest vastutavate riiklike pädevate asutuste kohtumisel 19.–20. veebruaril 2014. a ja on kättesaadav internetiaadressil: http://ec.europa.eu/environment/chemicals/lab_animals/pdf/guidance/education_training/et.pdf . Viidatud töödokumendi kohaselt väljaõpe ehk koolitus üksi ei anna pädevust ning üldiselt on vajalik nn järelevalveperiood ehk juhendamise periood , et teadmisi kinnistada ja tagada, et ülesand eid/kohustusi täidetakse ja katseid tehakse kooskõlas asjakohase standardiga ning juhendaja vajaduse korral sekkub. Isikud pe aksid töötama ilma juhendamiseta alles pärast seda, kui nad on hinnatud pädevaks. Selleks ajaks peaksid pädevaks loetud isikud olema jõudnud oma ülesandest sügavamale arusaamisele . Juhendamise kestus ja tase võivad olla erinevad, sõltudes muu hulgas ülesande keerukusest, selle sooritamise sagedusest ja töötaja varasematest kogemustest . Iga kasutaja, kasvataja ja tarnij a peaks väljaõppe ja juhendamise jaoks tagama kindla raamistiku, milles on selgete standardite varal määratletud pädevus teadmistepõhistes ja praktilistes oskustes. Igal töötajal peaks olema ametlik väljaõppeplaan, kus on kirjeldatud isiklikke eesmärke ning praktilisi ja teadmistepõhiseid oskusi, mida tal vaja on. Töötaja areng tuleks edusammude järgi väljaõppedokumentides selgelt dokumenteerida. Väljaõppedokumentides peaks olema jälgitav juhendamise tase alates otsesest kontrollist ja nõuandmisest kuni tasemeni, mil juhendamine ei ole enam vajalik ja on saavutatud pädevus iseseisvaks tööks. Arvestades töödokumendi soovitusi, on eelnõus sõnastatud loomakaitseseaduse § 41 4 lõige 1 1 . Eelviidatud töödokumendis on antud samuti soovitused (vt töödokumendi lk 13), kes võiks sobida juhendamise perioodi ajal juhendajaks. Märgitud on, et heal tasemel juhendamine võib õpiväljundeid kinnistada ja täiendada, kuid samavõrra võivad ebapiisaval juhendamisel olla negatiivsed tagajärjed, soodustades mõnikord aegunud või lihtsalt halbade tavade levikut. Seetõttu on äärmiselt oluline õigete isikute valimine juhendajaks. Praktilist väljaõpet ja juhendamist peaks korraldama isik , kellel on muu hulgas järgmised omadused: 1) tal on asjakohased ja ajakohased teadmised ning oskused ja pädevus loomkatsete tegemisel; 2) tal on piisav staaž, et olla oma teadmiste ja kogemuste poolest austusväärne ja autoriteetne; 3) ta suudab oskusi ja teadmisi teistele edasi anda (nõutavad õpetamisoskused); 4) ta saab aru, miks väljaõpe ja juhendamine on olulised; 5) ta on hea suhtleja; 6) ta on kursis valdkonna õigusaktidega ja juhindub nendest. Punkt 16 – loomakaitseseaduse § 42 1 muutmine Loomakaitseseaduse § 42 1 sõnastust muudetakse eesmärgiga täpsustada nõudeid katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtte töötajate ning katseloomade heaolu dokumentide kohta. Komisjon on leidnud (ametliku kirja märkus nr 19), et direktiivi artikli 24 lõike 1 ülevõtmine ei ole korrektne, kuna liikmesriigi õigusega (loomakaitseseaduse § 42 1 lg 1) ei nõuta vähemalt ühe isiku kohapeal viibimist. Komisjon märgib, et „kohapeal“ tähendab rajatises kohal olemist ning juhul, kui ettevõtjal on mitu eraldi rajatist, siis peab igas rajatises olema kohapeal vähemalt üks isik. Samuti leiab komisjon, et kehtiv loomakaitseseaduse § 42 1 lg 1 ei ole piisavalt täpne, sest selles on sätestatud töötajate pädevuse nõue, mitte kohustus tagada , et töötajad on asjakohaselt haritud, pädevad ja osalevad täienduskoolituses ning et nad töötavad järelevalve all seni, kuni nad on tõendanud, et neil on nõutav pädevus. Direktiivi artikli 24 lõike 1 paremaks ülevõtmiseks täpsustatakse eelnõus loomakaitseseaduse § 42 1 lõike 1 sõnastust. Lisatakse nõue, et asjakohase ettevalmistusega isik viibib tööajal ettevõttes kohapeal ning täpsustatakse, et ta vastutab ettevõttes peetavate loomade heaolu ja hooldamise eest, tagab katseloomadega tegelevale töötajale ligipääsu teabele ettevõttes peetavate loomaliikide kohta ning vastutab selle eest, et ettevõtte töötajad on asjakohase haridusega ja pädevad, osalevad täienduskoolitusel ning töötavad asjakohase isiku juhendamisel, kuni on omandanud pädevuse iseseisvaks töötamiseks. Ettevõttes võidakse määrata selliste ülesannete täitmiseks üks või mitu isikut. Sõltuvalt ettevõtte suurusest võib kõiki de nimetatud ülesa nnete täitmiseks olla määratud üks isik või iga ülesande täitmiseks eraldi isik. Veel sõnastatakse uuesti loomakaitseseaduse § 42 1 lõige 2 ning viiakse see paremini kooskõlla direktiivi artikliga 25 . Komisjon on ette heitnud (ametliku kirja märkus nr 20), et direktiivi artikli 25 ülevõtmine ei ole korrektne, kuna kehtiva loomakaitseseaduse § 42 1 lõikega 2 nõutakse veterinaararsti või asjakohase kvalifikatsiooniga isiku määramist, kuid direktiiviga lubatakse sobiva kvalifikatsiooniga eksperdi kasutamist üksnes vajaduse korral. Samuti puudub kehtivas sõnastuses selge nõue, et veterinaar oleks pädev katseloomadega tehtavate katsete vallas. Kuigi veterinaararsti pädevust kontrollitakse alati tegevusloa andmisel, leiab komis jon, et pelk haldustava ei ole ü levõtmiseks piisav. Uue s sõnastuse s on arvestatud neid komisjoni märkusi ning viidud loomakaitseseaduse § 42 1 lõige 2 täpsesse kooskõlla direktiivi artikliga 25. Loomakaitseseaduse § 42 1 lõi ke 3 sõnastust täpsustatakse , kuna seal sätestatud viited loomakaitseseaduse § 40 lõikele 3 ja § 41 lõikele 2 ei ole enam asjakohased. Paragrahvi 40 sõnastust on muudetud 1. juulist 2014. a. Loomakaitseseaduse § 41 tunnistati kehtetuks koos majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumisega 1. juulil 2014. a, mil hakkas kehtima tegevusloa nõue katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise või katseloomade kasutamisega tegelevale ettevõt jale . Punkt 17 – loomakaitseseaduse § 43 lõigete 2–4 muutmine Loomakaitseseaduses muudetakse § 43 lõikeid 2 – 4 eesmärgiga täpsustada loomkatse läbiviimise korda ja viia see paremini kooskõlla direktiivi nõuetega. Loomakaitseseaduse § 43 lõiget 2 täpsustatakse, et tagada direktiivi artikli 13 lõikes 2 sätestatud katsete valikukriteeriumide korrektne ülevõtmine . Kehtivas loomakaitseseaduse § 43 lõikes 2 on komisjoni hinnangul (ametliku kirja märkus nr 13) puuduseks see, et viidatakse „meetodile“, mitte „projektile“ ning ei mainita „võimet kogeda kannatusi ja stressi“ ega „nendele põhjustatavaid püsivaid kannatusi“. Samuti on vaja eristada valu, kannatusi, stressi ja püsivaid kahjustusi eraldi kategooriatena, kuna neid kategooriaid ei saa lugeda üksteisega korduvateks . Eelnõus on loomakaitseseaduse § 43 lõige 2 sätestatud võimalikult sõna-sõnalises kooskõlas direktiivi artikli 13 lõikega 2, et kõrvaldada komisjoni leitud puudused direktiivi ülevõtmisel . Loomakaitseseaduse § 43 lõike 3 sõnastust muudetakse , et arvestada komisjoni märkus ega (ametliku kirja märkus nr 14), mille kohaselt ei ole direktiivi artikli 14 lõike 1 ülevõtmine korrektne. Komisjon märgib, et direktiivi järgi on anesteesia kasutamine kohustuslik, välja arvatud juhul, kui see ei ole asjakohane, kuid loomakaitseseaduse § 43 lõikes 4 käsitatakse seda kui ühte võimalust teiste meetodite kõrval. Samuti on loomakaitseseaduses „stressi“ asemel viidatud „vigastustele“. Komisjon leiab, et ülevõtmiseks tuleb sõnaselgelt viidata ka mõistele „stress“. Kuigi sõnade „valu“, „kannatused“ ja „stress“ tähendus võib tavapärases keelekasutuses teatud määral kattuda, käsitatakse artikli 14 lõikes 1 valu, kannatusi ja stressi eraldi kategooriatena ja seda tuleb direktiivi ülevõtmisel arvestada. Eelnõus on arvestatud sõnastuse täpsustamisel kõiki komisjoni tehtud etteheiteid. Loomakaitseseaduse § 43 lõike 4 muutmisega soovitakse korrektselt üle võtta direktiivi artikli 14 lõikes 2 säte statud anesteesia kasutamise kriteeriumid. Komisjon leiab (ametliku kirja märkus nr 14) , et ülevõtmine ei ole korrektne, kuna loomakaitseseaduse § 43 lõikel 3, millega säte on üle võetud, on laiem kohaldamisala ja see on väga mitmemõtteline . Komisjon selgitab, et s isuliselt on direktiivi artikli 14 lõike 2 näol tegemist erandiga nõudest kasutada katsete tegemisel anesteesiat ja selle eesmärk on määratleda olulised kaalutlused, mille alusel otsustatakse, millal ei ole anesteesia asjakohane. Kuigi anesteesia kasutamise nõudest (loomakaitseseaduse § 43 lg 3) erandite tegemise asjakohasust ja põhjendatust kontrollib alati loomkatseprojekti loakomisjon loomkatseprojekti loa saamiseks esitatud taotluse läbivaatamise ja hindamise ajal , ei ole see komisjoni arvates piisav ning korrektseks ülevõtmiseks tuleb täpsustada loomakaitseseaduse § 43 lõiget 4. Eelnõus täpsustatakse, millal loomakaitseseaduse § 43 lõikes 3 sätestatud anesteesia kasutamise nõuet ei kohaldata. Täpsustatud sõnastus on kooskõlas direktiivi sõnastusega. Punkt 18 – loomakaitseseaduse § 43 täiendamine lõigetega 4 1 ja 4 2 Loomakaitseseadus täiendatakse lõi g e te ga 4 1 ja 4 2 . Sarnase sisuga nõu d e d sisaldu vad kehtiva loomakaitseseaduse § 43 lõikes 3. Nõuded on eelnõus esitatud eraldi lõi g e te na, et välistada komisjoni hinnangul tekkinud mitmemõttelisus (ametliku kirja märkus nr 14) . Komisjon leidis, et liikmesriigi õiguses on loomakaitseseaduse § 43 lõikega 4 sätestatud erandid sama paragrahvi lõikest 3 (direktiivi artikli 14 lõigetest 3 ja 4) antud kontekstis arusaamatute kriteeriumide alusel. Samuti leiab komisjon , et loomakaitseseaduse § 43 lõike 3 teise lause kohaselt tuleb võtta mõningaid võimalikke meetmeid valu jms vähendamiseks, kuid direktiivi järgi tuleb selleks võtta kõiki võimalikke meetmeid. Komisjon märgib , et loomakaitseseaduse § 43 lõike 3 kolmas lause ei puutu otseselt direktiivi artikli 14 lõike 3 nõude ülevõtmisse ja sellega ei ole üle võetud teist lauset, milles nõutakse teaduslikku põhjendust. Selleks, et muuta loomakaitseseadus sel gemaks, on eelnõus sätestatud loomakaitseseaduse § 43 lõike 3 teine ja kolmas lause eraldi lõigetena. Lisaks on eelnõus täpsustatud nõuete sõnastust, et tagada direktiivi artikli 14 lõigete 3 ja 4 korrektne ülevõtmine . Punkt 19 – loomakaitseseaduse § 43 lõike 5 muutmine Loomakaitseseaduse § 43 lõiget 5 muudetakse, et see viia paremini kooskõlla direktiivi artikli 13 lõikega 3. Komisjoni märkuse (ametliku kirja märkus nr 13) kohaselt ei ole loomakaitseseaduses direktiivi artikli 13 lõike 3 ülevõtmine korrektne, sest liikmesriigi õiguses on väljend „mis asendatakse varasemate ja humaansete lõpp-punktidega“ asendatud väljendiga „võimaluse korral hukatakse loom varasemas katsefaasis“ ning väljend „sureb nii vähe loomi kui võimalik“ asendatud väljendiga „kasutatavate loomade minimaalne arv“. Samuti leiab komisjon, et loomaka i tseseaduse järgi tuleb võtta mõningaid võimalikke meetmeid kannatuste vähendamiseks, kuid direktiivi järgi tuleb selleks võtta kõiki võimalikke meetmeid. Komisjon rõhutab, et direktiivi sõnasõnalisest tähendusest ei tohi kõrvale kalduda . Humaansed lõpp-punktid tähendavad üht või mitut eelnevalt kindlaks määratud füsioloogilist või käitumuslikku märki, mis määratlevad selle hetke, mil katselooma valu või stress on lõppenud, miinimumini viidud või seda on vähendatud. Asjakohased meetmed ei piirdu looma eutaneerimisega , vaid need hõlmavad ka valuliku katse lõpetamist või ravi valu või stressi leevendamiseks. Kuigi kehtiva loomakaitseseaduse § 43 lõigetest 6 ja 7 nähtub, et hukkamine ei ole loomakaitseseaduse järgi ainus humaanne lõpp-punkt, on komisjon tõlgendanud loomakaitseseaduse § 43 lõiget 5 just nii, nagu oleks loomakaitseseaduses ainsa lõpp-punktina nähtud ette katselooma hukkamine. Selleks, et vältida m itmeti tõlgendamist, on eelnõus loomakaitseseaduse § 43 lõike 5 sõnastust täpsustatud. Punkt 20 – loomakaitseseaduse § 43 täiendamine lõigetega 5 1 ja 5 2 Komisjon leiab (ametliku kirja märkus nr 14), et loomakaitseseadus ega ei ole direktiivi artikli 14 lõiget 5 korrektselt üle võetud. Sätestamata on kohustus võtta loomkatse eesmärgi saavutamisel kohe meetmed kannatuste vähendamiseks. Seetõttu on loomakaitseseaduse § 43 täiendatud lõikega 5 1 , mille kohaselt loomkatse eesmärgi saavutmise korral võetakse viivitamata meetmed katselooma kannatuste vähendamist. Komisjon on märkinud (ametliku kirja märkus nr 16) loomakaitseseaduse puuduseks ka selle, et üle ei ole võetud direktiivi artikli 17 lõikes 1 sisalduvat katse lõpu määratlust. Komisjon selgitab, et direktiivi artikli 17 lõige 1 on ette nähtud just seetõttu, et katse lõpp ei ole alati üksnes loomkatse mõistest lähtuvalt selge. Loomkatse mõistes rõhutatakse valu, kannatuste, stressi või püsivate kahjustuste teatud taset, kuid katse võib nõuda ka katseloomade vaatlemist pärast seda, kui katse enam märgitud tagajärgi ei põhjusta. Samuti on vajalik täpsustada geneetiliselt muundatud loomade puhul, et katse lõpeb „siis, kui järeltulijatel enam ei täheldata ega eeldata valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi“. Komisjoni märkusega arvestamiseks ning direktiivi artikli 17 lõike 1 korrektseks ülevõtmiseks on loomakaitseseaduse § 43 täiendatud lõikega 5 2 , mille kohaselt loomkatse loetakse lõpetatuks, kui selle jaoks enam vaatlusi ei tehta , või geneetiliselt muundatud aretusliini puhul siis, kui järeltulijal ei täheldata ega eeldata enam valu, kannatusi, stressi või püsivat kahjustust, mis on võrdne nõelatorke põhjustatuga või sellest suurem. Punkti 21 – loomakaitseseaduse § 43 lõike 6 muutmine Komisjon on kehtiva loomakaitseseaduse § 43 lõiget 6 tõlgendades jõudnud järeldusele (ametliku kirja märkus nr 16) , et loomakaitseseaduses sisuliselt nõutakse loomkatse lõppedes „leebet“ valu ja kannatusi kogevate katse loomade hukkamist. Selleks, et vältida võimalikku vääriti tõlgendamist, on vajalik loomakaitseseaduse § 43 lõike 6 sõnastust täpsustada ja viia paremini kooskõlla direktiivi artikli 17 lõikega 2. Paragrahvi 43 lõikes 6 täpsustatakse, et katseloom hukatakse, kui ta peaks muidu tõenäoliselt püsivalt kogema mõõdukat või tugevat valu, kannatusi või stressi või kui loomale oleks põhjustatud püsivaid kahjustusi. Punkt 22 – loomakaitseseaduse § 43 täiendamine lõikega 6 1 Vajadus täiendada loomakaitseseaduse § 43 lõikega 6 1 tuleneb komisjoni märkusest (ametliku kirja märkus nr 16), mille kohaselt direktiivi artikli 17 lõikes 3 sätestatud nõue ellu jäetud katseloomade hoolduse kohta ei ole Eesti õigusesse korrektselt üle võetud. Komisjon leiab, et ei piisa loomakaitsesead use § 3 lõikes 2 sätestatud üldistest loomapidamisnõuetest ning vajalik on kehtestada pidamise nõue konkreetselt katseloomade kohta. Seetõttu on direktiivi artikli 17 lõike 3 ülevõtmiseks sätestatud loomkaitseseaduse § 43 lõikes 6 1 nõue, et kui katseloom jäetakse pärast loomkatse lõppemist ellu, siis võimaldatakse loomale tema tervislikule seisundile vastav hooldus ja pidamine. Näiteks võib see tähendada, et katseloomale tuleb võimaldada vajadusel ravi või teha valikuid mingite söötade omadustest lähtuvalt jne. Asjakohase sobiva hoolduse, pidamistingimuste ja vajadusel ravi eest on vastutavad ettevõttes katseloomade hoolduse ja heaolu eest vastutavateks määratud isikud. Punkt 23 – loomakaitseseaduse § 43 1 lõike 1 muutmine Loomakaitseseaduse § 43 1 lõike 1 sõnastust muud etakse, et viia see paremini kooskõlla direktiivi artikli 15 lõike ga 1 ja lisa V III sissejuhatava lausega , lisades sinna sõna „kannatuste“. Täpsustus on vajalik, kuna direktiivis käsitatakse valu, kannatusi, stressi ja püsivaid kahjustusi eraldi kategooriatena ning neid ei sa lugeda teineteisega korduvaks. Punkt 24 – loomakaitseseaduse § 45 lõike 1 muutmine Loomakaitseseaduse § 45 lõiget 1 tuleb muuta direktiivi artikli 40 lõike 2 korrektseks ülevõtmiseks . Komisjoni hinnangul (ametliku kirja märkus nr 25) ei ole ülevõtmine korrektne, kuna loomakaitseseaduse § 45 lõike 1 kohaselt ei pea loomkatseprojekti loal märkima „kasutajaid“ ega „projekti hindamisest tulenevaid eritingimusi“. Kuigi kehtiva loomakaitseseaduse § 45 lõikes 1 sätestatud loale märgitavate andmete loetelu ei ole ammendav ja jätab võimaluse, et vajaduse korral märgitakse loale muud loomkatse läbiviimise tingimused, ei ole see komisjoni arvates direktiivi artikli 40 lõike 2 ülevõtmiseks piisav. Komisjon leiab, et ülevõtmine ei ole korrektne ka seetõttu, et loomakaitseseaduse kohaselt tuleb loas sätestada lisateave, mida direktiiviga ei ole nõutud, nagu näiteks loomkatseprojekti kavandaja nimi ja aadress , loomkatseprojekti kaasatava isiku nimi, loomkatseprojekti läbiviimise aeg ja loomkatses rakendatavad menetlused. Eelnõuga kõrvaldatakse puudused direktiivi artikli 40 lõike 2 üle v õtmisel ja täpsustatakse loomkatseprojekti loale märgitavate andmete loetelu. Täpsus tuste kohaselt märgitakse loomkatseprojekti loale loomkatseprojekti loa omaniku ja loomkatseprojekti eest vastutava isiku nimi ja aadress (kooskõlas direktiivi artikli 40 lõike 2 punktidega a ja b), loomkatseprojekti läbiviimise koht (kooskõlas direktiivi artikli 40 lõike 2 punktiga c) , loomkatseprojekti hindamisest tulenevad eritingimused, sealhulgas lo o mkatseprojekti järelhindamise vajadus (kooskõlas direktiivi arti kli 40 lõike 2 punktiga d), ning vajaduse korral muud loomkatseprojekti läbiviimise tingimused. Loomkatseprojekti loale ei pea eelnõu kohaselt enam märkima loomkatseprojekti kavandaja nime ja aadressi, loomkatseprojekti kaasatava isiku nime, loomkatseprojekti läbiviimise aega , katseloomade liiki ja arvu ega loomkatses rakendatavaid menetlusi, kuna see on lisateave, mida direktiiviga ei ole nõutud. Punkt 25 – loomakaitseseaduse täiendamine §-ga 45 1 Loomakaitseseadust täiendatakse §-ga 45 1 selleks, et paremini üle võtta direktiivi artikli 36 lõikes 2, artikli 40 lõikes 1 ja artikli 38 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud nõuded. Uus paragrahv käsitleb loomkatseprojekti hindamist. Direktiivi artikli 36 lõike 2 järgi ei tohi ühtegi projekti teostada ilma projektile positiivse hinnangu saamist. Direktiivi artikli 40 lõike 1 kohaselt võib loa anda üksnes hinnatud ja klassifitseeritud katsetele. Komisjon on seisukohal (ametliku kirja märkus nr 22) , et loomkaitseseaduse § 45 lõikes 1 kehtiv kohustus, mille kohaselt peab loomkatseprojekti läbiviimiseks olema loomkatseprojekti luba, ei võta üle direktiivi artikli 36 lõiget 2. Kuigi tegelikkuses antakse loomakaitseseaduse alusel loomkatseprojekti lube üksnes juhul, kui loomkatseprojekti loakomisjon on projekti hinnanud, katsete raskused klassifitseerinud ja lõpptulemusena andnud projektile positiivse hinnangu, on komisjon seisukohal, et direktiiviga kooskõlas olev pelk haldustava ei ole ülevõtmiseks piisav (ametliku kirja märkused nr 22 ja 25) . Seetõttu on eelnõus § 45 1 lõikes 1 sätestatud, et luba antakse üksnes sellise loomkatseprojekti läbiviimiseks, mida on hinnatud ja millega hõlmatud katsetele on määratud raskusastmed ning millele on loomkatseprojekti loakomisjon andnud positiivse hinnangu. Komisjon leiab (ametliku kirja märkus nr 23) , et loomakaitseseadusega ei ole üle võetud di r ektiivi artikli 38 lõikeid 1, 2 ja 4 , mis käsitlev ad projekti hindamise nõuet, projekti hindamises sisalduvaid tegevusi ning nõuet, et hindamine peab olema läbipaistev ja erapooletu . Loomakaitseseaduse alusel kehtestatud põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruses nr 3 on § 7 lõikes 4 sätestatud loomkatseprojekti loakomisjoni otsuse tegemise kord ja kohustus juhinduda oma otsuste tegemisel muu hulgas Euroopa Komisjoni moodustatud eksperdirühma väljatöötatud loomkatseprojekti hindamist ja tagasiulatuvat hindamist käsitlevast töödokumendist (kättesaadav internetiaadressil: http://ec.europa.eu/environment/chemicals/lab_animals/pdf/guidance/project_evaluation/et.pdf ). Kuid kehtivas loomakaitseseaduses asjakohased nõud ed puuduvad. Direktiivi artikli 38 lõigete 1, 2 ja 4 korrektseks ülevõtmiseks on eelnõus sõnastatud loomakaitseseaduse § 45 1 lõiked 2, 3 ja 4. Sätestatakse loomkatseprojekti täpne hindamise kord, millest loomkatseprojekti loakomisjon peab juhinduma. Punkt 26 – loomakaitseseaduse § 46 täiendamine lõikega 3 1 Loomakaitseseaduse § 46 täiendatakse lõikega 3 1 selleks, et täpsustada loomkatseprojekti eest vastutava isiku ülesandeid ning võtta üle direktiivi artikli 24 lõige 2. Komisjon on teinud märkuse (ametliku kirja märkus nr 19), mille kohaselt loomakaitseseadusega ei ole üle võetud direktiivi artikli 24 lõiget 2, milles on sätestatud projekti üldise elluviimise ja selle projektiloale vastavuse eest vastutava isiku ülesanded. Komisjon juhib tähelepanu, et ükski direktiivis sätestatud nõue ei ole üleliigne ning tuleb üle võtta. Eelnõus on direktiivi nimetatud sätte ülevõtmiseks sätestatud loomkatseprojekti eest vastutava isiku kohustus tagada, et loomkatse käigus katseloomale tarbetu valu, kannatuste, stressi või püsiva kahjustuse põhjustamine lõpetatakse. Samuti kohustus tagada, et loomkatseprojekt viiakse läbi loas määratud tingimustel ning juhul, kui lo omkatse p r ojekt ei vasta loa tingimustele, võetakse sobivad meetmed selle parandamiseks ja märgitakse need loomkatse protokollis. Punkt 27 – loomakaitseseaduse § 47 lõike 5 täiendamine kolmanda lausega Loomakaitseseaduse § 47 lõike 5 sõnastust täiendatakse , sätestades võimaluse, et juhul, kui taotletakse luba juba läbiviidud loomkats eprojekti jätkuprojekti tegemiseks , ei pea loaandja ehk loomkatseprojekti loakomisjon laotaotlust ja lisadokumente geenitehnoloogia komisjonile arvamuse andmiseks edastama. Säte vähendab nii loataotlejate kui ka geenitehnoloogia komisjoni töö koormust. Loomkatseprojekti jätkuprojekt on selline loomkatseprojekt, millel on juba läbiviidud loomkatseprojektiga ühine laiem eesmärk, kuid mille kavandamiseks ja metoodika väljatöötamiseks on olulised eelmise loomkatseprojekti tulemused. Punkt 28 – loomakaitseseaduse § 47 lõike 8 muutmine Loomakaitseseaduse § 47 lõike 8 teist lauset täiendatakse, et üle võtta direktiivi artikli 41 lõikes 2 sätestatud nõue. Komisjon heidab ette nimetatud direktiivi sätte ebakorrektset ülevõtmist , kuna loomakaitseseaduse § 47 lõikes 8 ei nõuta loomkatseprojekti loa andmis e ots use tegemise tähtaja pikendamise nõuetekohast põhjendamist ega pikendamisest teavitamist algse, 40-tööpäevase ajavahemiku jooksul. Komisjoni hinnangul ei ole ülevõtmiseks piisavad haldusmenetluse üldised reeglid, mis on sätestatud haldusmenetluse seaduse §-s 36. Eelnõu kohaselt muudetakse loomakaitseseaduse § 47 lõike 8 teine lause ja nähakse ette, et tähtaja pikendamisest teavitatakse loa taot lejat kirjalikult enne loomakaitseseaduse § 47 lõikes 7 nimetatud tähtaja lõppu, põhjendades tähtaja pikendamist. Punkt 29 – loomakaitseseaduse § 47 lõike 9 muutmine Eelnõuga muudetakse loomakaitseseaduse § 47 lõiget 9 ja asendatakse ühese arusaadavuse huvides termin „loomkatse“ terminiga „loomkatseprojekt“ ning täpsustatakse , et loataotlust koos sellele lisatud dokumentidega , loa ärakirja ja muid loomkatseprojektiga seotud dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat loomkatseprojekti lõpetamis es t arvates . Punkt 30 – loomakaitseseaduse § 47 täiendamine lõikega 10 Eelnõu kohaselt täiendatakse loomakaitseseaduse § 47 lõikega 10. Uue lõikega sätestatakse kohustus, mille kohaselt sellise loomkatseprojektiga seotud dokumente, mida on vaja järelhinnata , säilitatakse vähemalt järelhindamise lõpuni. Täiendus on vajalik direktiivi artikli 45 lõike 2 ülevõtmiseks . Komisjon on teinud märkuse (ametliku kirja märkus nr 28), mille kohaselt loomakaitseseaduses ei ole direktiivi artikli 45 lõike 2 ülevõtmine korrektne, kuna ei ole sätestatud nõuet, millega oleks tagatud dokumentide säilitamine kuni järelhindamise lõpuni. Punkt 31 – loomakaitseseaduse § 48 lõike 1 1 muutmine Eelnõuga muudetakse loomakaitseseaduse § 48 lõiget 1 1 ja lisatakse nõue , mille kohaselt Maaeluministeeriumi veebilehel avaldatakse igal aastal kogutav statistiline teave, mis käsitleb katseloomade kasutamist loomkatsetes , sealhulgas teave loomkatsete tegeliku raskusastme kohta ning loomkatsetes kasutatavate ahviliste päritolu ja liikide kohta. See ei ole uus tegevus. Se lline teave avaldatakse Maaeluministeeriumi veebilehel ka praegu, aga komisjon on teinud märkuse (ametliku kirja märkus nr 30), et direktiivi artikli 54 lõige 2 (statistilise teabe avaldamine) ei ole üle võetud. Direktiivi artikli 54 lõikega 2 nõutakse loomade katsetes kasutamist käsitleva statistilise teabe kogumist ja avalikult kättesaadavaks tegemist. Komisjon märgib, et pelk haldustava, mille kohaselt praegu statistiline teave tehakse avalikult kättesaadavaks Maaeluministeeriumi veebilehel , ei ole ülevõtmiseks piisav. Punkt 32 – loomakaitseseaduse § 48 lõike 3 muutmine Loomakaitseseaduse § 48 lõike 3 sõnastust muudetakse direktiivi artikli 44 lõikega 3 kooskõlla viimiseks. Komisjoni märkuse (ametliku kirja märkus nr 27) kohaselt ei ole direktiivi artikli 44 lõike 3 ülevõtmine loomakaitseseaduses korrektne, sest loomakaitseseaduse § 48 lõikega 3 ei anta ametiasutusele kaalutlusõigust ja neil ei näi olevat muud võimalust kui olemasolev luba kehtetuks tunnistada. Kuigi haldusõiguse üldpõhimõtted koosmõjus loomakaitseseadusega välistavad sellise tõlgendamise ja praktikas ei ole kõnealune säte rakendusprobleeme tekitanud, tuleb siiski loomakaitseseadus direktiiviga paremini kooskõlla viia. Tulenevalt komisjoni märkusest on eelnõus ühese arusaadavuse tagamiseks loomakaitseseaduse § 48 lõike 3 sõnastust muudetud nii, et loaandjal on kaalutlusõigus loa kehtetuks tunnistamiseks. Punkt 33 – loomakaitseseaduse § 48 täiendamine lõikega 4 Eelnõuga täiendatakse loomakaitseseaduse § 48 lõikega 4. Uue s lõike s sätestatakse loomkatseprojekti eest vastutava isiku kohustus tagada, et loomkatse projektis kasutatud või kasutada kavatsetud loomade heaolu ei halvene siis , kui loomkatseprojekti loa tähtaeg on möödunud, loomkatseprojekti luba on kehtivuse kaotanud või loomkatseprojekti luba on kehtetuks tunnistatud. Komisjon on leidnud (ametliku kirja märkus nr 27), et Eesti õigusesse ei ole üle võetud direktiivi artikli 44 lõiget 4, milles on sätestatud nõue, et loomkatseprojekti loa tühis tamis e korral ei tohi halveneda projektis kasutatud või kasutada kavatsetud katseloomade heaolu. Kusjuures tuleb silmas pidada, et direktiivi nõue ei keela loa tühistamist juhtudel, kui see mõjutab negatiivselt loomade heaolu. Vastupidi, see võimalus peab ametiasutusel olema, et tagada suutlikkus menetleda tõsiseid rikkumisi. Direktiivi nõue tähendab, et tuleb võtta meetmeid, millega tagatakse, et katse loomade heaolule ei avaldata projektiloa tühistamisega negatiivset mõju. Uue lõike lisamisega loomakaitseseaduse §-s 48 võetakse üle direktiivi artik li 44 lõige 4 nõue. Punkt 34 – loomakaitseseaduse § 50 muutmine Loomakaitseseaduse § 50 muudetakse, et paremini üle võtta direktiivi artikli 44 lõiked 1 ja 2. Komisjon on leidnud (ametliku kirja märkus nr 27), et loomakaitseseaduses ei ole direktiivi artikli 44 lõike 1 ülevõtmine korrektne, kuna loomakaitseseaduses nõutakse loomkatseprojekti loa uuendamist igasuguse muudatuse korral ning pädevatel asutustel on piiratud võimalused selle tagamiseks, et lube vajaduse korral uuendatakse. Komisjon leiab, et kehtiva loomakaitse se aduse §-ga 50 pannakse kasutajatele põhjendamatu koormus, sest sisuliselt peavad nad taotlema uut luba iga asjaomaste andmete vähetähtsa muutmise korral. Samuti on loomakaitseseaduses üle võtmata direktiivi artikli 44 lõige 2, mille kohaselt projekti muudatus või uuendus peab saama projekti hindamise positiivse tulemuse. Nimetatud puuduste kõrvaldamiseks ning direktiivi korrektseks ülevõtmiseks on eelnõus muudetud loomakaitseseaduse § 50 sõnastust ja täpsustatud, et mitte igasuguste loomkatseprojekti loa tingimuste või seal märgitud andmete muutmiseks ei pea loaomanik taotlema uue loa väljastamist, vaid üksnes juhul, kui loomkatseprojekti muudetakse selliselt, et see ei vasta enam loas määratud tingimustele ja võib negatiivselt mõjutada loomkatseprojektis kasutatavate katseloomade heaolu. Juhul, kui loomkatseprojekti loa tingimuste muudatus ei mõjuta negatiivselt loomkatseprojektis kasutatavate katselooma de heaolu või on tegemist lihtsalt loas märgitud andmete muudatustega (näiteks on muutunud loomkatseprojekti eest vastutava isiku aadress) , siis ei pea loaomanik taotlema uue loa väljastamist, v aid loa muutmist haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 1 teise lause tähenduses. Loa muutmisel tunnistatakse luba kehtetuks osaliselt ja/või lisatakse sellele või selle asemele täiendav regulatsioon. Direktiivi artikli 44 lõike 2 ülevõtmiseks on eelnõu § 50 lõikes 2 sõnastatud nõue, mille kohaselt juhul, kui loaomanik taotleb uue loa väljastamist, väljastatakse see uus luba üksnes siis, kui loaandja on andnud loomkatseprojekti muudatuse kohta positiivse hinnangu. See tähendab, et iga loomkatseprojekti loa muudatus, mis ei vasta enam loas määratud tingimustele ja võib negatiivselt mõjutada loomkatseprojektis kasutatavate loomade heaolu, peab saama loomkatseprojekti hindamise tulemusel positiivse hinnangu. Punkt 35 – loomakaitseseaduse § 51 1 teksti muutmine Eelnõus muudetakse loomakaitseseaduse § 51 1 tekst ja sõnastatakse see selliselt, et loaandja ei pea tegema enam edaspidi loomkatseprojekti järelhindamist loa andmisel mõõdukaks hinnatud loomkatse puhul . Siiski tuleb loaandjal ka edaspidi järel hinnata rasketeks hinnatud loomkatseid, pidades silmas nii leevendusega läbi viidud, kui ka katse käigus leevendamatuteks osutunud loomkatseid ( millele on viidatud direktiivi artikli 15 lõikes 2 ) ja ka loomkatseid, mill es on kasutatud ahvilisi . Käesolev muudatus on vajalik kahel põhjusel. Esiteks on mõõdukateks liigituvate loomkatsete järelhindamise nõue loomakaitseseaduses rangem kui direktiivi artiklis 39 sätestatud nõuded , kuigi komisjon ei ole oma ametlikus kirjas sellele tähelepanu pööranud. Teiseks on sõnastuse muutmine seo tud eelnõu § 1 punkti ga 3 0, millega täiendatakse loomakaitseseaduse § 47 lõikega 10 , mille kohaselt tuleb järel hindamist vajavate loomkatseprojektide ga seotud dokumente säilitada vähemalt järel hindamise lõpuni. Muudatuse mõjuna võib välja tuua, et väheneb töö koormus, kuna mõõdukaks hinnatud loomkatse dokumente ei pea enam nii kaua säilitama. Loomakaitseseaduse § 51 1 lõiget 2 muudetakse ja lisatakse sõna „liiki“, et oleks üheselt selge, et loomkatseprojekti järelhindamisel peab hindama loomkatse protokolli alusel loomkatseprojekti eesmärgi saavutamist ja loomadele põhjustatud kahju, võttes arvesse ka kasutatud katseloomade liiki. Komisjon on ette heitnud (ametliku kirja märkus nr 24) , et direktiivi artikli 39 lõike 1 punkti b ülevõtmine ei ole korrektne, kuna loomakaitseseaduse § 51 1 lõikes 2 ei nõuta hindamist, võttes arvesse loomaliik e. Muudatusega viiakse loomakaitseseaduse sõnastus kooskõlla direktiivi artikli 39 lõike 1 punktiga b. Punkt 36 – loomakaitseseaduse § 81 1 täiendamine lõikega 11 Eelnõuga täiendatakse loomakaitseseaduse § 81 1 lõikega 11, milles sätestatakse üleminekusäte seniselt õiguslikult regulatsioonilt uuele üleminekuks . Kuna eelnõuga (eelnõu § 1 p 12, millega muudetakse loomakaitseseaduse § 40 2 ) nähakse ette, et katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutam ise tegevusloale lisatakse r ohkem kõrvaltingimusi kui kehtiva loomakaitseseaduse kohaselt , siis on vajalik sätestada, mis saab enne eelnõu seadusena jõustumist antud tegevuslubadest. Eelnõus on sätestatud, et loomakaitseseaduse alusel enne 2019. aasta 1. jaanuari antud katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ka katseloomade kasutamise tegevusload kehtivad nendes märgitud tähtaja lõpuni. See tähendab, et eelnõu seadusena jõustumisel võib ettevõtja jätkata majandustegevust nendel majandustegevuse teostamise kõrvaltingimustel , mis on tema tegevusloale lisatud ja tegevusluba muutma ei pea. Alates 2019. aasta 1. jaanuarist antakse tegevuslubasid juba uute loomakaitseseaduse nõuete kohaselt. Eelnõu § 2 kohaselt on seaduse jõustumine ette nähtud 2019. aasta 1. jaanuaril. Jõustumisaeg on kindlaks määratud lähtudes Euro opa Komisjonile esitatud vastusest . Nimelt on Ees ti esitanud vastuse Euroopa Komisjonile Eesti vastu algatatud rikkumismenetluse s nr 2018/2122 ning lubanud loomakaitseseadust muuta, et viia see direktiivi nõuetega veelgi selgemalt ja üheselt mõistetavalt kooskõlla ning märkinud, et nende muudatuste eeldatav jõustumise aeg on 2019. aasta algus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võeta kse loomakaitseseaduses kasutusele terminid „katsestrateegia“ ja „translatiivne uuring“ , mida kasutatakse direktiivis, kuid loomakaitseseaduses varem ei ole kasutatud. Nimetatud termineid kasutatakse tavalises tähenduses. Eelnõu on kooskõlas muudetava seaduse ning direktiivi terminoloogiaga. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga loomakaitseseadusesse tehtavad muudatused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/63 . Kuigi nimetatud direktiiv on varasemate loomakaitseseaduse muudatustega Eesti õigussüsteemi üle võetud, täpsustatakse eelnõuga neid direktiivist tulenevaid nõudeid, millele on Euroopa Komisjon rikkumismenetluses tähelepanu juhtinud. Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusaktide vastavustabel on toodud seletuskirja lõpus lisas 1. 6. Seaduse mõjud Loomakaitseseaduse muutmisega ei kaasne olulist mõju. Seaduse muutmise eelnõuga tehtavad muudatused on valdavalt tehnilist laadi ja kujutavad endast sõnastuse, lause ülesehituse ning puudulike või ebakorrektsete väljendite täpsustusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL ülevõtmise kvaliteedi parandamiseks. Muudatused ei pärsi loomkatsete tegemise võimalusi. Loomkatsete valdkonda reguleerivad õigusaktid ja loomkatseprojekti lubade süsteem tagavad direktiivi nõuetega samaväärse õigusliku keskkonna juba praegu ja loomkatsetes kasutatavate loomade heaolu on garanteeritud. Eelnõus tehtavad täpsustused võimaldavad parandada katseloomade heaolu veelgi. 6.1 . Katseloomade pidamise üldiste nõuetega seotud muudatuste võimalikud mõjud Mõju valdkond: mõju majandusele. Sihtrühm: katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega ja katseloomade kasutamisega tegelevad ettevõtjad . Mõju kirjeldus Eelnõu kohaselt täiendatakse loomakaitseseadust §-ga 38 1 eesmärgiga kehtestada lisaks loomakaitseseaduse § 3 lõikes 2 sätestatud loomapidamise üldnõuetele katseloomade pidamise üldnõuded , mis käsitlevad piirangute tegemist katseloomade füsioloogiliste ja etoloogiliste vajaduste rahuldamisele, mikrokliima kontrollimist, tuvastatud puuduse või välditava valu, kannatuse, stressi või kahjustuse kõrvaldamist ning katseloomade vedamist. Nimetatud nõuded ei ole ettevõtjate jaoks uued, sest täpsemal kujul on need kehtestatud juba loomakaitseseaduse § 39 lõike 3 alusel ministri määrusega ning ettevõtjad on neid pidanud täitma. Sisuliselt uusi majandustegevuse nõudeid ettevõtjatele ja nende ettevõtetele ei kehtestata. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 6.2 . Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise t egevusloale lisatavate kõrvaltingimuste nõuetega seotud muudatuste võimalikud mõjud Mõju valdkond: mõju majandusele. Sihtrühm: katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega ja katseloomade kasutamisega tegelevad ettevõtjad. Mõju kirjeldus Eelnõu kohaselt täiendatakse loomakaitseseaduse §-s 40 2 loetletud kõrvaltingimusi . Edaspidi tuleb tegevusloale kõrvaltingimusena märkida ka isiku andmed, kes tagab, et katseloomadega tegeleval töötajal on ligipääs teabele ettevõttes peetavate loomaliikide kohta ning isiku andmed, kes vastutab ettevõtte töötajate hariduse ja pädevuse eest. Sellised kõrvaltingimused täiendavad majandustegevuse teostamise tingimusi. Ettevõtja on majandustegevuse teostamise käigus kohustatud võtma meetmeid ka tegevusloa kõrvaltingimuste täitmise tagamiseks ja kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatuks kõrvaldamiseks (ettevõtja hoolduskohustus, MsÜS § 29). Seega tõuseb uute kõrvaltingimuste tõttu vähesel määral ettevõtjate halduskoormus. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 6.3 . Ettevõtja le majandustegevuse ga seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustuse sätestamise võimalikud mõjud Mõju valdkond: mõju majandusele. Sihtrühm: katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega ja katseloomade kasutamisega tegelevad ettevõtjad. Mõju kirjeldus Loomakaitseseadust täiendatakse §-ga 40 3 , milles sätestatakse majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustus. Selline kohustus on küll sätestatud juba MsÜS - is , kuid vajab Euroopa Komisjoni hinnangul täpsustamist loomakaitseseaduses. Ettevõtjale sätestatakse ka kohustus, et juhul, kui tema ettevõttes toimub märkimisväärne muutus, mis võib negatiivselt mõjutada katseloomade heaolu, siis ta peab kas võimaluse korral sellistest muutustest loobuma või viima oma tegevuse või kavandatavad muudatused tegevusloa kontrollieseme nõuetega kooskõlla või taotlema tegevusloa muutmist või uue tegevusloa andmist. Nõue mõj utab ettevõtete tegevust ja täpsustab MsÜS -i. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 6.4 . Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise e ttevõtte töötajate kohta kehtestatud nõuetega seotud muudatuste võimalikud mõjud Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud. Sihtrühm: katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega ja katseloomade kasutamisega tegelevad ettevõtjad. Mõju kirjeldus Eelnõuga täiendatakse loomakaitseseaduse § 41 4 lõi gete ga 1 1 ja 1 2 , milles nähakse ette nõue katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõttes tööd alustavale töötaja kohta . Uue nõude kohaselt tuleb töötajale, kes tegeleb vahetult katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamisega, ettevõttes määrata katseloomade heaolu tagamise eesmärgil juhendaja, kes juhendab ja hindab töötajat, kuni töötaja on omandanud pädevuse iseseisvaks töötamiseks. Juhendamine on vajalik nii siis, kui töötajal ei ole varasemat töökogemust kui ka siis kui töötaja ei ole viie aasta jooksul osalenud üheski loomkatseprojektis. Seetõttu eelnõu mõjutab töösuhet. Täpsemalt mõjutab eelnõu kindlate oskuste ja teadmistega töötajate koolitamist tööandjate poolt. Mõju ei ole siiski oluline, sest võib arvata, et praktikas sarnane ettevõttesisene juhendamine ja uue töötaja oskuste hindamine juba toimub (näiteks katseaja jooksul). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: heal tasemel juhendamine võib õpiväljundeid kinnistada ja täiendada, kuid samavõrra võivad ebapiisaval juhendamisel olla negatiivsed tagajärjed, soodustades mõnikord aegunud või lihtsalt halbade tavade levikut. Seetõttu on äärmiselt oluline õigete isikute valimine juhendajaks . Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 6.5 . Loomkatseprojekti hindamise nõuetega seotud muudatuste võimalikud mõjud Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele. Sihtrühm: loomkatseprojekti loakomisjon. Mõju kirjeldus Eelnõu kohaselt täiendatakse loomakaitseseadust §-ga 45 1 , milles käsitletakse loomkatseprojekti hindamise nõudeid. Loomkatseprojekti loakomisjon peab loataotluse s kirjeldatud loomkatseprojekti hindamisel juhinduma nendest hindamise nõuetest. Loakomisjoni töökoormus võib seetõttu mõnevõrra suureneda, sest kohaneda tuleb uute nõuetega loomakaitseseaduses. K una loakomisjonil on kohustus juhinduda oma otsuste tegemisel loomkatseprojekti hindamist ja tag asiulatuvat hindamist käsitlevast töö dokumendist ka kehtivate õigusaktide kohaselt, siis ei tohiks muudatusel olla olulist mõju töökoormusele. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 6.6 . Statistilise teabe avaldamise nõuetega seotud muudatuste võimalikud mõjud Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele. Sihtrühm: Maaeluministeerium . Mõju kirjeldus Eelnõu kohaselt lisatakse loomakaitseseaduse § 48 lõikesse 1 1 nõue, mille kohaselt Maaeluministeeriumi veebilehel avaldatakse igal aastal kogutav statistiline teave, mis käsit le b katseloomade kasutamist loomkatsetes . See ei ole uus tegevus, sest selline teave avaldatakse Maaeluministeeriumi veebilehel ka praegu. Seega mõju töökoormuse suurenemisele praktiliselt puudub. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 6.7 . Loomkatseprojekti loa tingimuste muutmise täpsustamisega seotud võimalikud mõjud Mõju valdkond: mõju majandusele. Sihtrühm: loomkatseprojekti läbiviijad. Mõju kirjeldus Eelnõus kavandatud muudatusega loomakaitseseaduse §-s 50 täpsustatakse , et loomkatseprojekti loaomanik ei pe a igasuguste loomkatseprojekti loa tingimuste või seal märgitud andmete muutmiseks taotlema uue loa väljastamist, vaid üksnes juhul, kui loomkatseprojekti muudetakse selliselt, et see ei vasta enam loas määratud tingimustele ja võib negatiivselt mõjutada loomkatseprojektis kasutatavate katseloomade heaolu. Selle muudatusega väheneb oluliselt loomkatseprojekti läbiviijate halduskoormus. Kui loomkatseprojekti loa tingimuste muudatus ei mõjuta negatiivselt loomkatseprojektis kasutatavate katseloomade heaolu või on tegemist lihtsalt loas märgitud andmete muudatustega, siis ei pea loaomanik taotlema uue loa väljastamist, vaid loa muutmist. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 6.8 . Loomkatseprojekti arvamuse andmiseks esitamise korra ning järelhindamise nõuete täpsustamise võimalikud mõjud Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele . Sihtrühm: geenite h noloogia komisjon, loomkatseprojekti loakomisjon. Mõju kirjeldus Vähesel määral väheneb geenitehnoloogia komisjoni töökoormus seos es loomakaitseseaduse § 47 lõikes 5 tehtava muudatus ega, mille kohaselt ei pea geenitehnoloogia komisjonile enam saatma läbivaatamiseks geneetiliselt muundatud katseloomadega läbiviidava loomkatseprojekti loataotlust ja lisadokumente juhu l, kui tegemist on juba läbiviidud loomkatse projekti jätkuprojektiga . Eelnõu kohaselt ei pea loomkatseprojekti loakomisjon enam edaspidi tegema loomkatseprojekti järelhindamist loa andmisel mõõdukaks hinnatud loomkatse puhul (muudatus loomakaitseseaduse §-s 51 1 ). Sellega kaasneb loomkatseprojekti loakomisjoni töökoormuse vähenemine. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei vaja riigilt mingeid ümberkorraldusi ega lisakulutusi riigieelarve vahenditest . Samuti ei kaasne seaduse rakendamisega eeldatavaid tulusid. 8. Rakendusaktid E elnõuga kaasnevaid uusi või kehtetuks muutuvaid õigusakte ei ole . E elnõu jõustumisel vajab muutmist Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2014. a määrus nr 103 „Põllumajandusloomade register“ . Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 2. Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2018/2122 seoses tuleb muuta järgmiseid põllumajandusministri määruseid, mille muutmine ei ole otseselt seotud käesoleva eelnõuga, vaid rikkumismenetluse käigus komisjoni tehtud märkustega: 1) põllumajandusministri 27. detsembri 2012. a määrus nr 94 „Loomkatse raskusastmete määratlused ja loomkatse liigitamise täpsemad nõuded raskusastmete järgi ning katselooma hukkamise nõuded ja hukkamise meetodid“; 2) põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määrus nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid“; 3) põllumajandusministri 7. märtsi 2013. a määrus nr 22 „Täpsemad nõuded katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise koolituse programmi ja koolitusel käsitlevate teemade kohta“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2019. a Jõustumisaeg on kindlaks määratud lähtudes sellest, et Eesti on esitanud vastuse Euroopa Komisjonile Eesti vastu algatatud rikkumismenetluses nr 2018/2122 ning lubanud loomakaitseseadust muuta, et viia see direktiivi nõuetega veelgi selgemalt ja üheselt mõistetavalt kooskõlla ning märkinud, et nende muudatuste eeldatav jõustumise aeg on 2019. aasta algus. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalminis teeriumile ning Justiitsministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks Veterinaar- ja Toiduametile, Tartu Ülikoolile, Eesti Maaülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, MTÜ-le Eesti Loomakaitse Selts, MTÜ-le Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ-le Loomus, kõigile tegevusluba omavatele vivaariumidele, kõigile loomkatseprojekti loakomisjoni liikmetele ja katseloomade kaitse komisjoni liikmetele. Lisa 1 Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel ELi õigusakti norm ELi õigusakti normi ülevõtmise kohustus ELi õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79, edaspidi direktiiv ) artikkel 4 Jah Loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS ) § 34 1 Rikkumismenetluses tõi Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon ) välja, et Eestis ei ole artikli 4 lõiked 1, 2 ja 3 korrektselt üle võetud . Direktiivi artikkel 5 Jah LoKS § 35 punktid 2–4 K omisjon on leidnud , et direktiivi artikli 5 punkt b ei ole korrektselt üle võetud . Direktiivi artikli 6 lõiked 2 ja 3 Jah LoKS § 18 1 lg 1 K omisjon on leidnud , et direktiivi artikli 6 lõigete 2 ja 3 ülevõtmine ei ole kor r ektne . Direktiivi artikli 9 lõike 3 kolmas lause Jah LoKS § 6 lg 3 K omisjon on leidnud , et direktiivi artikli 9 lõike 3 kolmas lause ei ole korrektselt üle võetud . Direktiivi artikli 10 lg 3 Jah LoKS § 37 1 lg 4 1 K omisjon on leidnud , et artikli 10 lõike 3 ülevõtmine ei ole korrektne . Direktiivi artikli 13 lg 1 Jah LoKS § 36 lg 1 Komisjon on teinud märkuse, mille kohaselt artikli 13 lõike 1 ülevõtmine ei ole õige . Direktiivi artikli 13 lg 2 Jah LoKS § 43 lg 2 Komisjon on teinud märkuse, mille kohaselt artikli 13 lõike 2 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 13 lg 3 Jah LoKS § 43 lg 5 Komisjon on teinud märkuse, mille kohaselt artikli 13 lõike 3 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 14 lg 1 Jah LoKS § 36 lg 2, § 43 lg 3 Komisjon on teinud märkuse, mille kohaselt artikli 14 lõike 1 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 14 lg 2 Jah LoKS § 43 lg 4 Komisjon on leidnud, et artikli 14 lõike 2 ülevõtmine ei ole korrektne . Direktiivi artikli 14 lg 3 Jah LoKS § 43 lg 4 2 Komisjon on leidnud, et artikli 14 lõike 3 ülevõtmine ei ole korrektne . Direktiivi artikli 14 lg 5 Jah LoKS § 43 lg 5 1 Komisjon on leidnud, et artikli 14 lõike 5 ülevõtmine ei ole korrektne . Direktiivi artikkel 15 lg 2 Jah LoKS § 36 lg 2 1 Komisjon on leidnud, et artikli 15 lõike 2 ülevõtmine ei ole korrektne . Direktiivi artikli 17 lg 1 Jah LoKS § 43 lg 5 2 Komisjon on leidnud, et direktiivi artikli 17 lõiget 1 ei ole üle võetud. Direktiivi artikli 17 lg 2 Jah LoKS § 43 lg 6 Komisjon on leidnud, et artikli 17 lõige 2 ei ole korrektselt üle võetud. Direktiivi artikli 17 lg 3 Jah LoKS § 43 lg 6 1 Komisjon on leidnud, et artikli 17 lõige 3 ei ole korrektselt üle võetud. Direktiivi artikli 20 lg 2 Jah LoKS § 40 2 Komisjon on leidnud, et artikli 20 lõike 2 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 20 lg 3 Jah LoKS § 40 3 Komisjon on leidnud, et artikli 20 lõike 3 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 23 lg 1 Jah LoKS § 41 4 lg 1 Komisjon on leidnud, et artikli 23 lõiget 1 ei ole üle võetud. Direktiivi artikli 23 lõike 2 kolmas lõik Jah LoKS § 41 4 lg 1 1 Komisjon on leidnud, et artikli 23 lõike 2 kolmanda lõigu ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 24 lg 1 Jah LoKS § 42 1 lg 1 Komisjon on leidnud, et artikli 24 lõike 1 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 24 lg 2 Jah LoKS § 46 lg 3 1 Komisjon on leidnud, et artikli 24 lõiget 2 ei ole üle võetud. Direktiivi artikkel 25 Jah LoKS § 42 1 lg 2 Komisjon on leidnud, et artikli 25 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 33 lg 1 Jah LoKS § 38 1 Komisjon on leidnud, et artikli 33 lõike 1 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikkel 36 lg 2 Jah LoKS § 45 1 lg 1 Ko misjon on leidnud, et artikli 36 lõiget 2 ei ole üle võetud. Direktiivi artikli 38 lg 1 ja 2 Jah LoKS § 45 1 lõiked 2 ja 3 Komisjon on leidnud, et artikli 38 lõikeid 1 ja 2 ei ole üle võetud, välja arvatud artikli 38 lõike 2 punkt f. Direktiivi artikli 38 lg 4 Jah LoKS § 45 1 lg 4 Komisjon on leidnud, et artikli 38 lõike 4 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 39 lõike 1 punkt b Jah LoKS § 51 1 lg 2 Komisjon on leidnud, et artikli 40 lõike 1 punkti b ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 40 lg 1 Jah LoKS § 45 1 lg 1 Komisjon on leidnud, et artikli 40 lõiget 1 ei ole üle võetud. Direktiivi artikli 40 lg 2 Jah LoKS § 45 lg 1 Komisjon on leidnud, et artikli 40 lõike 2 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 41 lg 2 Jah LoKS § 47 lg 8 Komisjon on leidnud, et artikli 41 lõike 2 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 44 lg 1 Jah § 50 lg 1 Komisjon on leidnud, et artikli 44 lõike 1 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 44 lg 2 Jah § 50 lg 2 Komisjon on leidnud, et artikli 44 lõike 1 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 44 lg 3 Jah § 48 lg 3 Komisjon on leidnud, et artikli 44 lõike 3 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikli 44 lg 4 Jah § 48 lg 4 Komisjon on leidnud, et artikli 44 lõiget 4 ei ole üle võetud. Direktiivi artikli 45 lg 2 Jah § 47 lg 10 Komisjon on leidnud, et artikli 45 lõike 2 ülevõtmine ei ole korrektne. Direktiivi artikkel 46 Jah § 36 lg 9 Komisjon on leidnud, et artikkel 46 ei ole üle võetud. Direktiivi artikkel 54 lg 2 Jah § 48 lg 1 1 Komisjon on leidnud, et artikli 54 lõige 2 ei ole üle võetud. Lisa 2 Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Rakendusakti kavand VABARIIGI VALITSUS 4038600 162560 KAVAND Valmimise kuupäev 01.10.2018 0 0 KAVAND Valmimise kuupäev 01.10.2018 M Ä Ä R U S Tallinn, Toompea FORMTEXT ___________ .2018 nr FORMTEXT ___________ 0 141605 Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2014. aasta määruse nr 103 „Põllumajandusloomade register ˮ muutmine 0 0 Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2014. aasta määruse nr 103 „Põllumajandusloomade register ˮ muutmine Määrus kehtestatakse loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Val itsuse 26. juuni 2014. a määruse nr 103 „ Põllumajandusloomade register ˮ § 6 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) loomakaitseseaduse § 42 1 lõikes 1 nimetatud asjakohase ettevalmistusega isik;“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a. Jüri Ratas Peaminister Tarmo Tamm Maaeluminister Heiki Loot Riigisekretär EELNÕU 02 .10 .2018 Loomakaitse seaduse muutmise seadus § 1. Loomakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) p aragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(3) Loomkatses kasutamise eesmärgil loodusest püütud vigastatud või halvas terviseseisundis looma vaatab üle veterinaararst või asjakohase ettevalmistusega isik, kes võtab vajaduse korral meetmed looma kannatuste vähendamiseks, välja arvatud juhul, kui on teaduslikult põhjendatud, et sellised meetmed ei sobi loomkatse eesmärgiga . ”; 2) p aragrahvi 18 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(1) Katselooma võib hukata käesoleva seaduse §-s 41 4 nimetatud asjakohase koolituse läbinud isik katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise või katseloomade kasutamise ettevõttes või väliuuringu puhul väljaspool nimetatud ettevõtet , järgides käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud nõudeid. ”; 3) paragrahvi 18 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(3) Katselooma võib hukata muud meetodit kasutades, kui on teaduslikult tõendatud, et see meetod on vähemalt sama humaanne kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud meetod, ja kui on teaduslikult põhjendatud, et viimati nimetatud meetodit kasutades ei ole loomkatse eesmärki võimalik saavutada .”. 4) seadust täiendatakse §- ga § 34 1 järgmises sõnastuses: “ § 34 1 . Loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõue Loomkatse kavandamisel ja läbiviimisel järgitakse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõuet, mille kohaselt: 1) valitakse võimaluse korral loomkatse asemel muu teaduslikult rahuldav meetod või katsestrateegia, mille puhul elusaid katseloomi ei kasutata; 2) vähendatakse loomkatseprojektis kasutatavate katseloomade arvu miinimumini, arvestades, et selline vähendamine veel ei kahjusta loomkatseprojekti eesmärk i ; 3) täiustatakse katseloomade kasvatamist, pidamist ja hooldamist ning loomkatses kasutatavaid meetodeid, kõrvaldades katseloomadele põhjust atava võimaliku valu, kannatuse, stressi või püsiva kahjustuse või vähendades neid miinimumini. ”; 5) p aragrahvi 35 punktid 2– 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “2) translatiivne uuring või rakendusuuring, mille eesmärk on inimesel, loomal või taimel esineva haiguse, tervisehäire või nende mõju ennetamine, diagnoosimine või ravimine; 3) translatiivne uuring või rakendusuuring, mille eesmärk on inimese, looma või taime füsioloogilise seisundi tuvastamine, hindamine, reguleerimine või muutmine; 4) translatiivne uuring või rakendusuuring, mille eesmärk on loomade heaolu või põllumajandusloomade pidamise tingimuste parandamine;” ; 6) paragrahvi 36 lõike d 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(1) Loomkatse läbiviimine käesoleva seaduse §-s 35 loetletud eesmärgil on keelatud, kui loomkatse eesmärgi võib saavutada , kasutades muud Euroopa Liidu õigusakti alusel tunnustatud meetodit või katsestrateegiat, mis ei näe ette katselooma kasutamist. (2) Loomkatset on keelatud viia läbi ilma anesteesiata , kui sellega kaasneb raske vigastus, mis võib põhjustada loomale tugevat valu.” ; 7) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: “ ( 2 1 ) Loomkatset on keelatud läbi viia, kui sellega kaasneb loomale tugev valu, kannatus või stress, mis kesta b tõenäoliselt kaua ja mida ei saa leevendada. ” ; 8) paragrahvi 36 täiend a takse lõikega 9 järgmises sõnastuses: “(9) Loomkatse kordamist välditakse ning sellel eesmärgil hoitakse end kursis teiste Euroopa Liidu riikide Euroopa Komisjonile edastatud asjakohaste andmetega Euroopa Liidu õigusaktide alusel läbi viidud loomkatsete kohta , välja arvatud juhul, kui seoses nende andmetega on vaja teha edasisi loomkatseid rahvatervise, ohutuse või keskkonna kaitseks .” ; 9) p aragrahvi 37 1 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: “(4 1 ) Loomkatses võib kasutada ka käesole va paragrahvi lõikes 3 sätestatud päritolu nõudele mittevastavaid ahvilisi , kui on teaduslikult põhjendatud, et loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa selliste ahviliste kasutamisest , kes on tehistingimustes kasvanud loomade järglased või pärinevad jätkusuutlikust kolooniast .” ; 10) seadust täiendatakse §-ga 38 1 järgmises sõnastuses: “ § 38 1 . . Katseloomade pidamine (1) Katseloomade pidamisel järgitakse lisaks käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatule järgmisi nõudeid: 1) katseloomade füsioloogiliste ja etoloogiliste vajaduste rahuldamis t piiratakse nii vähe kui võimalik; 2) mikrokliimat, milles katseloomi kasvatatakse, peetakse või kasutatakse, kontrollitakse iga päev; 3) koostatakse plaan, mille järgimise ga tagatakse, et katseloomade pidamisel tuvastatud puudus või välditav valu, kannatus, stress või kahjustus kõrvaldatakse nii ruttu kui võimalik; 4) katseloomi veetakse sobivates tingimustes. (2) Täpsemad katseloomade pidamise nõuded katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõttes on sätestatud käesoleva seaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud määruse s . ” ; 11) p aragrahvi 39 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ (4) Loomkatse viiakse läbi katseloomade kasutamise ettevõttes, välja arvatud juhul, kui on teaduslikult põhjendatud, et seda on vaja teha väljaspool nimetatud ettevõtet, nagu näiteks loomakasvatushoones, -rajatises, looma pidamiseks piiritletud alal või loomaaias, milles tegutsemiseks ei ole antud tegevusluba katseloomade kasutamiseks. ” ; 12) paragrahvi 40 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused : 1) isik u nimi ja kontaktandmed , kes vastutab ettevõtte tegevuse nõuetekohasuse eest; 2) isik u nimi ja kontaktandmed , kes vastutab katseloomade heaolu ja hooldamise eest; 3) isik u nimi ja kontaktandmed , kes tagab, et katseloomadega tegeleval töötajal on ligipääs teabele ettevõttes peetavate loomaliikide kohta; 4) isik u nimi ja kontaktandmed , kes vastutab ettevõtte töötajate hariduse ja pädevuse ee st ; 5) veterinaararst i või asjakohase kvalifikatsiooniga isik u nimi ja kontaktandmed , kelle ülesanne on anda nõu katseloomade heaolu ja ravi küsimustes; 6) tegevusloa tähtaeg. ” ; 13 ) seadust täiendatakse §- ga 40 3 järgmises sõnastuses: “ § 40 3 . Majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustus (1) Majandustegevuse muutmise kavatsuse teates ning majandustegevuse muutumise teates esitab ettevõtja majandustegevuse üldosa seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud kirjelduse või andmed. (2) Kui ettevõtja majandustegevus ei vasta asjaolude muutmise või muutumise korra l enam tegevusloa kontrollieseme nõuetele ning võib negatiivselt mõjutada katseloomade heaolu, peab ettevõtja katseloomade heaolu tagamise eesmärgil kas: 1) muu da tustest loobuma ; 2) viima oma tegevuse või kavandatavad muudatused tegevusloa kontrollieseme nõuetega kooskõlla või 3) taotlema tegevusloa muutmist või uue tegevusloa andmist. ” ; 14 ) p aragrahvi 41 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ (1) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise e ttevõttes on kohapeal piisavalt töötajaid . Töötaja, kes tegeleb vahetult katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamisega , on läbinud asjakohase koolituse ja sooritanud eksami ning tal on seda tõendav tunnistus. ” ; 15 ) p aragrahvi 41 4 täiendatakse lõi g e te ga 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: “(1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid vahetult täitvale töötajale, kes alustab tööd sellise katseloomade liigiga, millega tal ei ole varasemat töökogemust, määratakse ettevõttes katseloomade heaolu tagamise eesmärgil juhendaja. Juhendaja juhendab ja hindab töötajat seni, kuni töötaja on omandanud pädevuse töötada katseloomadega nii, et ta ei põhjusta neile tarbetut valu, kannatusi, stressi ega püsivaid kahjustusi. (1 2 ) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid vahetult täitev töötaja ei ole viie aasta jooksul osalenud üheski loomkatseprojektis , loetakse tema pädevus iseseisvaks tööks katseloomadega kaotatuks ja talle määratakse töö alustamisel ettevõttes juhendaja käesoleva paragrahvi lõike 1 1 kohaselt. ”; 16 ) paragrahv 42 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ § 42 1 . Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtte töötajad ning katseloomade heaolu dokumendid (1) Katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik määrab oma ettevõttes asjakohase ettevalmistusega isiku, kes viibi b tööajal ettevõttes kohapeal ning kes : 1 ) vastuta b ettevõttes peetavate loomade heaolu ja hooldamise eest; 2 ) taga b katse loomadega tegelevale töötajale ligipääsu teabele ettevõttes peetavate loomaliikide kohta; 3 ) vastuta b selle eest, et ettevõtte töötajad on asjakohase haridusega ja pädevad , osalevad täienduskoolituse l ning vajaduse korral töötavad asjakohase isiku juhendamisel , kuni nad on omandanud pädevuse iseseisvaks töötamiseks . (2) Katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik määrab veterinaararsti, kes on pädev katseloomade meditsiini alal, või vajaduse korral asjakohase kvalifikatsiooniga isiku, kelle ülesanne on anda nõu katseloomade heaolu ja ravi küsimustes. (3) Katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegelev isik koostab oma ettevõttes katseloomade heaolu ja tervise tagamiseks asjakohased dokumendid , järgides käesoleva seaduse § 39 lõikes 3 alusel kehtestatud nõu deid ” ; 17 ) p aragrahvi 43 lõi ked 2 –4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ (2) Loomkatse valikul eelistatakse sellist loomkatset, mis annab kõige tõenäolisemalt rahuldava tulemuse ning: 1) milles kasutatakse võimalikult vähe katseloomi; 2) milles kasutatavate katseloomade võime kogeda valu, kannatusi ja stressi on väikseim ning millega katseloomadele põhjustatavad püsivad kahjustused on kõige väiksemad; 3) millega põhjustatakse katseloomadele võimalikult vähe valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi. (3) Loomkatse viiakse läbi üldise või kohaliku anesteesia mõju all , kasutades analgeesiat või muud asjakohast meetodit, millega tagatakse, et katselooma valu, kannatused ja stress oleksid võimalikult väiksed . (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud anesteesia kasutamise nõuet ei kohaldata, kui: 1) loomkatsega põhjustatakse katseloomale valu, kannatus i või stress i vähem võrreldes looma heaolu kahjustamise ga anesteesiat kasutades või 2) anesteesia ei sobi katse eesmärgiga. ” ; 18 ) p aragrahvi 43 täiendatakse lõige tega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: “( 4 1 ) Kui katseloom võib anesteesia lõppedes tunda valu, kasutatakse tema suhtes ennetavat ja operatsioonijärgset analgeesiat või muud asjakohast valu vähendavat meetodit, välja arvatud juhul, kui on teaduslikult põhjendatud, et see ei sobi katse eesmärgiga. (4 2 ) Katseloomale on keelatud ilma piisava anesteesia või analgeesiata manustada sellist ravimit, mis takistab või piirab valu väljanäitamist. Juhul, kui katseloomale kava tsetakse nimetatud ravimit manustada , esitatakse loomkatseprojekti loa taotlemisel teaduslik põhjendus koos üksikasjaliku anesteesia- või analgeesiarežiimi kirjeldusega. ”; 19 ) paragrahvi 43 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ (5) Loomkatse lõpp-punktina välditakse katselooma surma, mis võimaluse korral asendatakse varasema ja humaanse lõpp-punktiga. Kui loom katse lõpp-punktina ei ole katselooma surma võimalik vältida, kavandatakse katse nii, et selle tulemusena sureb nii vähe katseloomi kui võimalik , vähendatakse katselooma kannatuste kestust ja intensiivsust nii palju kui võimalik ning tagatakse loomale võimalikult valutu surm. ”; 20 ) p aragrahvi 43 täiendatakse lõige tega 5 1 ja 5 2 järgmises sõnastuses: “ ( 5 1 ) Loomkatse eesmärgi saavutamise korra l võetakse viivitamata meetmed katselooma kannatuste vähendamiseks. “ ( 5 2 ) Loomkatse loetakse lõpetatuks, kui selle jaoks enam vaatlusi ei tehta , või geneetiliselt muundatud aretusliini puhul siis, kui järeltulijal ei täheldata ega eeldata enam valu, kannatusi, stressi või püsiva t kahjustus t , mis on võrd ne nõelator ke põhjustatuga või sellest suurem . ”; 21 ) p aragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ ( 6) Loomkatse lõppedes otsustab veterinaararst või asjakohase ettevalmistusega isik katselooma ellujätmise või hukkamise. Katseloom hukatakse, kui ta peaks muidu tõenäoliselt püsivalt kogema mõõdukat või tugevat valu, kannatusi või stressi või kui loomale oleks põhjustatud püsivaid kahjustusi. ”; 22) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Kui katseloom jäetakse pärast loomkatse lõppemist ellu, võimaldatakse loomale tema tervislikule seisundile vastav hooldus ja pidamine.”; 23 ) p aragrahvi 43 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ (1) Loomkatse raskusastmed valu, kannatuste, stressi ja püsivate kahjustuste põhjustamise järgi on: taastumatu elutegevusega, leebe, mõõdukas ja raske. ”; 24 ) p aragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ (1) Loomkatseprojekti läbiviimiseks peab olema loomkatseprojekti luba (edaspidi luba ). Loale märgitakse loomkatseprojekti loa omaniku ja loomkatseprojekti eest vastutava isiku nimi ja aadress, loomkatseprojekti läbiviimise koht, loomkatseprojekti hindamisest tulenevad eritingimused, sealhulgas loomkatseprojekti järel hindamise vajadus, ning vajaduse korral muud loomkatseprojekti läbiviimise tingimused. ”; 25 ) seadust täiendatakse § -ga 45 1 järgmises sõnastuses: “ § 45 1 . Loomkatseprojekti hindamine (1) Luba antakse üksnes sellise l oomkatseprojekti läbiviimiseks, mida on hinnatud ja millega hõlmatud katsetele on määratud raskusastmed ning millele on loomkatseprojekti loakomisjon andnud positiivse hinnangu. (2) Loomkatseprojekti hinnatakse projekti liigile sobiva üksikasjalikkusega , kontrollides, kas : 1) loomkatseprojekt on põhjendatud teaduslikust või hariduslikust seisukohast või õigusaktiga ettenähtud ; 2) loomkatseprojekti eesmär k õigusta b katse loomade kasutamist; 3) loomkatseprojekt on kavandatud nii, et see võimaldab teha katseid nii humaanselt ja keskkonnasäästlikult kui võimalik. ( 3) Loomkatseprojekti hindami se käigus : 1) hinnatakse loomkatseprojekti eesmärk e , eeldatava t teaduslik k u kasu või hariduslik k u väärtus t ; 2) hinnatakse loomkatseprojekti vastavust asendamise, vähendamise ja täiustamise nõudele; 3) hinnatakse katsete raskusastme id ja määratakse need ; 4) analüüsitakse loomkatseprojekti kasu ja kahju, et hinnata, kas loomadele kannatuste, valu ja stressina tekitatud kahju on eetilisi kaalutlusi arvesse võttes oodatava tulemuse nimel õigustatud ja võib lõpptulemusena olla kasulik inimestele, loomadele või keskkonnale; 5) hinnatakse käesoleva s seaduses loomkatse läbiviimisel lubatud erandite tegemiseks esitatud põhjendus i ; 6) määratakse kindlaks , kas ja millal tuleb loomkatseprojekti järel hinnata . (4) Loomkatsep rojekti hin natakse läbipaistv alt ja erapooletult. ” ; 26 ) p aragrahvi 46 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: “ ( 3 1 ) Loomkatseprojekti eest vastutav isik tagab, et: 1) loomkatse käigus katse loomale tarbetu valu, kannatuste, stressi või püsiva kahjustuse põhjustamine lõpetatakse; 2) loomkatseprojekt viiakse läbi loas määratud tingimustel ning juhul, kui loomkatseprojekt ei vasta loa tingimustele , võetakse sobivad meetmed selle parandamiseks ja märgitakse need loomkatse protokolli. ” ; 27 ) p aragrahvi 47 lõige t 5 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses : “ Läbiviidud loomkatseprojekti jätkuprojekti tegemiseks loa taotle mise korral ei pea loaandja loataotlus e ja selle le lisa tud dokument id e koopiaid geenitehnoloogia komisjonile edastama. ” ; 28 ) p aragrahvi 47 lõi ke 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “Tähtaja pikendamisest teavitatakse loa taotlejat kirjalikult enne käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja lõppu , põhjendades tähtaja pikendamist . ” ; 29 ) p aragrahvi 47 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(9) Loataotlust ja selle lisadokument e , loa ärakirja ja muid loomkatseprojektiga seotud dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat loomkatseprojekti lõpetamisest arvates. ” ; 30 ) p aragrahvi 47 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: “ (10) Sellise loomkatseprojektiga seotud dokumente, mi da on vaja järel hin nata , säilitatakse vähemalt järel hindamise lõpuni. ” ; 31 ) p aragrahvi 48 lõige 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(1 1 ) Nende loomkatseprojektide, mille läbiviimiseks on antud luba, mittetehnilised kokkuvõtted avaldatakse Maaeluministeeriumi veebilehel. Samuti avaldatakse Maaeluministeeriumi veebilehel igal aastal kogutav statistili ne teave , mis käsitleb katse loomade kasutamist loom katsetes, sealhulgas teave loom katsete tegeliku raskusastme kohta ning loom katsetes kasutatavate ahviliste päritolu ja liikide kohta. ” ; 32 ) p aragrahvi 48 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(3) Loa võib tunnistada kehtetuks loaandja otsusega: 1) loaomaniku taotluse alusel; 2) juhul, kui riikliku või haldusjärelevalve teostamisel selgub, et loa taotlemisel on esitatud valeandmeid, on rikutud loa s mä äratud tingimusi, käesolevat seadust või selle alusel kehtestatud õigusakti nõudeid. ” ; 33 ) p aragrahvi 48 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: “(4) Loa tähtaja möödumise, kehtivuse kaotamise või kehtetuks tunnistamise korral tagab loomkatseprojekti eest vastutav isik, et loomkatseprojektis kasutatud või kasutada kavatsetud katse loomade heaolu ei halvene. ” ; 34 ) p aragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ § 50. Loa tingimuste muutmine (1) Kui l oomkatseprojekti muu detakse selliselt, et see ei vasta enam loas määratud tingimustele ja võib negatiivselt mõjutada loomkatse projektis kasutatavate katse loomade heaolu, taotleb loaomanik uue loa väljastamist. (2) Uus luba väljastatakse üksnes siis, kui loaandja on andnud loomkatseprojekti muudatuse kohta positiivse hinnangu . ” ; 35 ) p aragrahvi 51 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “ (1) Loaandja teeb loomkatseprojekti järelhindamise raske loomkatse puhul ja juhul , kui loomkatseprojekti raames tehtud loomkatses on kasutatud ahvilisi . (2) Loomkatseprojekti järelhindamisel hinnatakse loomkatse protokolli alusel loomkatseprojekti eesmärgi saavutamist ja loomadele põhjustatud kahju, võttes arvesse kasutatud katseloomade arvu ja liiki , loomkatse raskusastmeid ning muid asjaolusid, mis aitavad kaasa loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude kohaldamisele. ”; 36) paragrahvi 81 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: “(1 1 ) Käesoleva seaduse alusel enne 2019. aasta 1. jaanuari antud katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise tegevusload kehtivad nendes märgitud tähtaja lõpuni. ”. § 2. Käesolev s eadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 201 8 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Maaeluminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/18-1019 - Loomakaitseseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.10.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78745f47-64d0-4a49-aa28- b51ff6d185fc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/78745f47-64d0-4a49-aa28- b51ff6d185fc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →