TÖÖKESKKONNA VÄHIRISKI ÕPPEVIDEO TOOTMINE
Väikeost
Hankija: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium
Pakkuja: Agentuur La Ecwador OÜ
Tallinn 2018
ÜLDANDMED
• Hankija: Sotsiaalministeerium;
• Pakkuja: Agentuur La Ecwador OÜ;
• Hanke lühikirjeldus: 10–15 minutiline töötajatele ja tööandjatele suunatud õppevideo
töökeskkonna vähiriskidest;
Pakkumise esitamise tähtaeg: 17.09.2018 kell 13:00
Ideelahenduse kooskõlastamise tähtaeg: 01.10.2018
Stsenaariumi kinnitamine hankijaga: 22.10.2018
Tööde üleandmise tähtaeg: 03.12.2018
ÕPPEVIDEO EESMÄRK
Õppevideo eesmärk on anda ülevaade töökeskkonnas esinevatest kantserogeensetest
ainetest: nende olemusest, potentsiaalsetest kokkupuuteviisidest ja võimalikest
maandamisviisidest, tuues välja põhilised tööandja ja töötaja kohustused ning õigused,
eesmärgiga kaitsta töötajate tervist. Õppevideot peab saama kasutada töökohal
töökeskkonna juhendamise raames.
Õppevideo tulemusel tõuseb töötajate ja tööandjate teadlikkus töökeskkonnas esinevatest
kantserogeensetest kemikaalidest ning seeläbi väheneb vähkkasvajate arv, mis võivad olla
tööga seotud/tekkinud.
Video peab kõnetama nii töötajaid kui tööandjaid (tööealine elanikkond), kelle ettevõtte
töökeskkonnas esineb kantserogeenseid kemikaale.
HANKEGA TELLITAV TEENUS
Õppevideo annab tööandjale ja töötajale edasi selgelt ja huvitavalt peamise olulise info
sellest, kuidas märgata töökeskkonnas esinevaid ohtlikke, sh kantserogeenseid kemikaale ja
kuidas tagada tervisele ohutu töökeskkond.
Õppevideo peab osaliselt olema filmitud reaalsetes ettevõtetes, näidates kantserogeenide
esinemist konkreetsetes töökeskkonnas ja/või tööprotsessis.
Õppevideos tuleb kasutada näitlejaid ning video peab olema eestikeelne (koos eesti-, vene-
ja inglisekeelsete subtiitrite võimalusega).
Pakkumuses tuleb esitada video ideelahendus, millest selgub, kuidas hakkab töökeskkonna
vähiriski õppevideo visuaalselt ja kontseptsiooniliselt välja nägema hanke dokumentides
kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.
TEHNILINE KIRJELDUS
• Video peab olema mitmekülgne ning kajastama erinevaid tegevusvaldkondi;
• video näitlikustamiseks ja usutavuse loomiseks tuleb näidata reaalseid töökeskkondi ja
tööprotsesse kokkuleppel ettevõttega. Videos võivad olla nähtavad filmitava ettevõtte
logod;
• videos tuleb kasutada näitlikustavaid materjale (asjakohased märgistused, joonised,
sümbolid jms);
• filmitava töökeskkonna/protsessi puhul tuleb tagada, et salvestatavas materjalis on
eksponeeritav töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle rakendusaktidega
kooskõlas.
SOOVITUSED VIDEOLE
• video on mitmekesisust arvestav ja toetav (vanus, sugu, rahvus, sotsiaalne ja majanduslik
taust jms.);
• selgitav ja pigem positiivne, mitte süüdistava/näägutava alatooniga;
• soovitatav on kasutada kohati asjakohast huumorit, et tekitada ja hoida vaataja huvi
õppevideo suhtes;
• video ideelahendustena oodatakse eelkõige huvitavaid ja näitlikustavaid tegevusi;
• video koostamisel ja lõpliku stsenaariumi koostamisel peaks kindlasti kaasama
spetsialiste (nt onkoloog, töökeskkonnaspetsialist, töötervishoiuarst, toksikoloog jt.)
• töökeskkonnana võiks kasutada näiteks autotööstust, puidutööstust, iluteenindussektorit,
meditsiinisektorit (laborandid, meditsiiniõed) jms..
LOOVLAHENDUSE ARENDAMINE
ÕPPEVIDEO OLEMUS JA FUNKTSIOON
Õppevideoid võib tänapäeval pidada juba omaette žanriks. Internetiajastul on erinevate õppevideote (sh nn
tutorial-videote) levi oluliselt suurenenud. Võtame näiteks erinevad YouTube’i õpetusvideod, retseptivideod
jne., mis on omakorda muutunud juba turunduse üheks suureks osaks. Suure tõuke on andnud ka
veebipõhise õppe ja erinevate kursuste populaarsuse tõus.
Seega on õppevideotel erinevaid eesmärke: juhendamine ja õpetamine korrektseks või lihtsamaks
tegutsemiseks; hariduslik; teavituslik (ohtude vältimine); reklaam (toote/teenuse tutvustus) jne.
Arvestades infoajastule omast teabemüra ja -üleküllust on oluline leida viis, kuidas vaatajat haarata. See on
ka käesoleva hankeülesande kõige keerukam koht:
kuidas panna vaatajat videost paeluma ning luua temas huvi antud teema vastu ja ühtlasi anda edasi
töökeskkonnas leiduva vähiriskiga seotud teavet, vältides liialt “(ära) tee nii ja alati pea meeles”
retoorikat
ÕPPEVIDEO OLEMUS JA FUNKTSIOON
Töökeskkonna vähiriski õppevideo ülesandele on võimalik läheneda erinevalt: nt toota mittenarratiivne,
ühepoolse ja kontsentreeritud infoga videoõpetus, mille eesmärk on juhendada töötajat ja tööandjat
konkreetsetes olukordades. Samuti on dramaturgilist struktuuri kasutades võimalus luua narratiivne ja
fiktiivne film, kus loojutustamise kaudu näeb vaataja, kuidas antud teema inimeste elusid muuta võib ning
mida saab inimene ise ära teha vähktõve ennetamiseks töökohal.
Hea storytelling ehk loojutustamine on üks mõjusamaid viise, kuidas vaataja tähelepanu hoida, teda
kaasata ning kuidas luua temas kaasatust. Kaasatuse all peame silmas empaatia, huvi või
identifitseerimise teket vaatajas, mis soosib vaatajas teema üle mõtlemist, meeldejäävuse tekkimist ning
hilisemat arutelu.
STRATEEGIA
Seega pakume oma lahenduses välja narratiivse loo erinevatest tegelastest, keda ühendab üks: (kõrge)
vähirisk töökeskkonnas või -protsessis, sellega silmitsiseismine ning tulevikus teadlik ennetamine.
Antud teemaringi mahub väga palju informatsiooni, palju erinevaid olukordi, mida on äärmiselt keeruline
ühte lühikesse õppefilmi ära mahutada. Mida me aga saame teha on tekitada huvi ning aktuaalsus, et
vaataja saaks mõju, et endaga paralleele tõmmata ja edasi uurida. Sarnaselt töötajate sihtgrupi
esindajatega, peegeldaks end ka tööandja ja analüüsiks, kas ta on teinud kõik mis nõutud ja vajalik
vähiriski vähendamisel töökeskkonnas ja -protsessides.
Narratiivse filmiga ei pane me vaatajat sundkuulaja olukorda, vaid edastame vajaliku info näitlikustatult ja
atraktiivselt karakterite kaudu. Teda juhib huvi, mis tegelastega juhtub ning kas nende diagnoos osutub
positiivseks või negatiivseks.
Meie eesmärk on mõjutada sihtgruppi reaalsete, igapäevaste olukordade ja tavaliste tööde/ametite
praktika kaudu näidates, et vähirisk võib ka meie igapäevatöödes väga suur olla. Ka seal, kus me seda ehk
arvatagi ei oska.
NÄIDE: KUMM ON SEKS
Tervise Arengu Instituut kasutas 2015. aastal turvaseksi
teavituskampaania raames filmi “Räägi välja!”, mis käsitles noori
ja nende seksuaalkäitumise mustreid.
Narratiivne film jõudis koolidesse ning digitaalmeediasse, pälvides
palju tähelepanu, kuna ühelt poolt oli see intrigeeriva teemaga
lühifilm, mida ka teemast teadlikud inimesed jälgisid kui ka
õppefilm, mis käsitles turvaseksiga seotud teemasid ning
kaitsmata vahekorra ohte loo piires.1
Ka üleüldises reklaami- ja turundusvaldkonnas on storytelling ja
reklaamfilmid muutumas üheks mõjusamaks viisiks, kuidas oma
jälgijatega suhelda.
1. http://www.tai.ee/en/instituut/pressile/kampaaniate-arhiiv/2015/3678-raagi-valja
LÜHIFILMI “MÕJU” ESIALGNE SÜNOPSIS
Onkoloogia kliinikumi ooteruumi koridoris istuvad ühe argipäeva hommikul neli
võhivõõrast ja täiesti erinevat inimest, kes kaebavad krooniliste tervisemurede üle.
Just sel samal hommikul saavad nad teada oma uuringute ja analüüside tulemused
ning, mis peamine – kas vähidiagnoos osutub positiivseks või negatiivseks.
Pingelise olukorra leevendamiseks jagavad nad oma lugusid, avades ükshaaval oma
ametite ning tööelu taustu. Avastades end sarnasest situatsioonist, tekib neil tugev
sümpaatia üksteise suhtes, mis vaatamata mõnele halvale uudisele, kasvab suuremaks
missiooniks.
“Heal lool on algus, keskosa ja lõpp,
kuid mitte tingimata selles järjekorras.
– Jean-Luc Godard
LÜHIFILMI DRAMATURGILINE STRUKTUUR
Lühifilm järgib kolmeaktilist dramaturgilist struktuuri: algus (konflikti paljastumine), teemaarendus
(olukorra halvenemine ja vastupanu) ja lõpp (haripunkt ja lahendus);
Lühifilmi kolm peatükki pole aga klassikalises järjekorras: film algab Status Quo’ga, mis on tegelikult juba
II akt. Kui karakterid hakkavad end tutvustama, näeb vaataja I akti. Kasutame sellist meetodit pinge
hoidmiseks ning vaatajate paelumiseks;
Filmi põhipinge moodustub diagnooside teadasaamine;
Kasutame oluliste märksõnade ning nõuannete esiletoomiseks graafikat.
FILMILOO DISAIN
Filmi protagonistiks ehk peategelaseks on MARGUS, kelle silme läbi sündmused toimuvad. Tema hääl on
ka Voice-overiks. Produktsiooni arvestades, annavad teised tegelased vähem dialoogi, et võtteperiood
oleks lihtsam, kiirem ja efektiivsem.
Filmi ülesehitus sarnaneb USA mängufilmi “American Beauty” I akti episoodiga, kus peategelane
eksponeerib iseend ning erinevaid tegelase voice-overi kaudu. Ta loob esmalt intrigeeriva pinge (“In less
than a year I will be dead”) ning seejärel hakkab film lahti rulluma minevikus, hoides vaatajat
sündmustega kaasas.
Neli karakterit on disainitud erinevaid sihtgruppe (töötajad ja tööandjad; erinevaid demograafilised
parameetrid; elustiil; ametid) arvestades. Igaüks neist esindab üht ametit või valdkonda, mis on
populaarsed, kuid mida seostatakse pigem vähe vähiriskiga.
KARAKTERISTIKAD
FILMILOO DISAIN: MÄRKUSED
Hankija on seadnud nõudeks nelja näitleja
kasutamist õppevideos – lahendasime selle nelja
erineva tegelaskuju loomisega, kes esindavad
erinevaid erialasid ja töövaldkondi. Sh näeme
nende ekspositsiooni episoodes erinevaid
töökeskkondi (eelistused esitluse lõpus) ning -
protsesse.
Hetkel pole tegemist filmistsenaariumiga, vaid
proosavormis looga, mida saame kliendi ning
spetsialistidega koostöös modifitseerida
täpsemaks.
Lugu on jutustatud justkui protagonist Marguse
silme läbi.
LOOVLAHENDUSE NÄIDE: I AKTI STSENAARIUM
I akt: Karakterite tegevusvaldkonnad ja töökeskkond ning -protsessid, mis võivad
mõjutada vähiriski. Samuti avame pisut karakterite kui isiksuste omadusi ning nende
iseärasusi identifitseerimise tekeks vaatajates.
II akt: Tegelaskujude tutvumine onkoloogia kliinikumi koridoris ning oma lugude
jagamine võhivõõrastega vahetult enne diagnoosi kuulmist.
III akt: Tulemused ning nendega hakkamasaamine. Edasise missiooni algus.
INFO: Olulised nõuanded ja meelespead vaatajatele.
MARGUS MEISTER (45)
Margus on 45-aastane puusepp ja tisler, kelle erialaks on
puitdetailide valmistamine ja arendamine. Ta on üsna
napisõnaline ja konkreetne, kuid äärmiselt siiras. Sõpru on tal
pigem vähem, kuna Margus pühendab palju oma pere jaoks.
Samas oma sõprade jaoks on ta väga lojaalne ning abivalmis.
Ta on kolme lapse isa, abikaasa ning vabatahtlik tuletõrjuja
oma külas.
Kui tal tekib vaba aega, siis nokitseb ta midagi oma
majapidamises, teeb tellimustöid või läheb lastega maja
lähedal olevasse metsa jalutama. Suviti on tema suureks
kireks merel käimine.
Tema suurimaks unistuseks on väljaehitada oma töökuur ning
olla iseenda peremees hinnatud, vabakutselise tislerina. Enda
arvates õnnestuvad tal kõige paremini väiksemat sorti puidust
veesõidukid – ta on teinud paar paati, kanuud ning ette on
tulnud ka parve ehitamine.
HELVI JUHKAM (68)
Helvi on särtsakas ning aktiivne pensionär, kes käib endiselt poole
kohaga tööl. Ta lihtsalt ei oskaks selle vaba ajaga midagi peale
hakata, mis talle tööta kätte jääks. Kusjuures küllaltki palju teeb ta
ületunde ning kõrghooajal on ta isegi rohkem töötegevustega hõivatud
kui kodus.
Helvi on alati agronoomia ja taimekasvatusega tegelenud. Lõpetanud
EPA, suunati teda ühte väikemajandisse agronoomiks, kus ta tutvus ka
oma tulevase abikaasaga. Pärast iseseisvuse taastamist on ta olnud
hinnatud spetsialist ning töötanud mitmetes agro-ettevõtetes.
Oma abikaasa kaotas Helvi vähile, pärast mida on proua pidevalt ärevil
oma tervise pärast. Igasuguse tervisemure pärast soovib ta perearstilt
saatekirja erinevate arstide juurde. Ta kardab, et puutus ENSV ajal
kokku erinevate kemikaalidega, mis võivad tema tervist tänini
mõjutada.
Vabal ajal armastab Helvi oma lapselastega teatris käia ning oma aias
toimetada. Tema suurimaks nõrkuseks on ristsõnad.
ANTON “VOLK” VOLKOV (25)
Anton ehk sõprade jaoks Volk jätab võõrale inimesele
nolgi mulje. Tal on pisut ülbe olek ning oss-ilik
väljanägemine. Tegelikult on Volk väga hea
automehhaanik ning mootorite seltsis veedab ta suurem
osa oma töö ning ka vabast ajast.
Volk on äärmiselt energiline, mis vahel võib tunduda ka
rahutusena. Ta vihkab ootamist ning passimist, sest ta
tunneb, kuidas seda aega saaks ta kuidagi kasulikult
veeta. Vaatamata sellele, et viimase paari aastaga on ta
teeninud ka haltuurakorras päris kenakesi summasid,
elab ta endiselt üsna nigelas ühetoalises
magalapiirkonna korteris, kus on pidevalt
kütteprobleeme.
Volkile meeldib pidutseda. Tavaliselt hakkab
“nädalalõpp” juba kolmapäeva õhtuti. Elupõletajalik stiil
pole teda veel läbi kärsatanud, kuid nii mõnelgi
hommikul tekib tal tunne, et ehk oleks võinud eelmise
päeva peo vahele jätta.
NADEŽDA “NADJA” IVANOVA (43)
Nadja kohalolekut on alati tunda. Vaatamata sellele, et ta on pigem
vaikne ning hoitud olekuga, on tema isiksus ja autoriteet
hoomatavad. Nadja näeb alati hoolitsetud, värske ja kaunis välja. Ta
on alates põhikooli viimastest klassidest olnud nii moe- kui
juuksetrendide spetsialist. Väline fassaad on tema jaoks väga
oluline.
Oma esimese ilusalongi rajas Ivanova üheksakümnendate lõpus.
Kiiresti sai väikesest butiiksalongist ilusalongide kett, kuhu kuulusid
nii kosmeetikud, juuksurid, jumestajad kui ka stilistid. Töömahu
suurenedes võttis Nadja ettevõttesse partnerid, kes aitaksid ketti
juhtida. Umbes kümme aastat tagasi läks äri suurde kahjumisse ning
pankrott tuli välja kuulutada.
Pärast seda sai Nadja vaikselt jalad alla ühe pisikese salongiga,
mida ta juhib tänaseni. Ühtlasi töötab ta seal igapäevaselt juuksuri ja
meistrina. Äri kõrbemine muutis ta väga ettevaatlikuks ning ta
suudab harva kedagi usaldada. Endale lisaväljundiks avastas ta
käsitöökosmeetika tegemise ning tema bränd “Lootus” on tuntud ja
nõutud üle Eesti.
“MÕJU”
Töökeskkonna vähiriski käsitleva lühifilmi lugu
Jutustatud Marguse silme läbi
1. Status Quo
Hommikuheledas polikliiniku ooteruumis valitseb täielik vaikus. Vahel lõikab sisse kellegi
sammudekaja kusagil sügavas koridoris. Seinaäärsed pingid täituvad tasapisi inimestega, kes
närvilisust varjates vaatavad pidevalt seinal tiksuvat kella. Ootaja jaoks aeg justkui seisaks.
Umbes kuuekümneaastane proua heidab pilke pidevalt vasakule ja paremale, uudistades millega
kaasootajad tegelevad. Ühel hetkel tõuseb ta sellise kiirusega üles, nagu oleks keegi knopka ta
istmele pannud. Kui ta mõistab, et kõiki teisi ehmatas tema kiire liigutus, seisab hetke justkui
soolasammas, vaatab demonstratiivselt oma käekella ning astub aeglaselt lauakese juurde, kus
erinevad brošüürid ja vanad ajakirjad seisavad. Igaüks neist on ilmselt sadade käepaaride vahelt
läbi käinud ning lõpuks ikka samasse kohta maandunud. Proua haarab üsna räbalaks loetud
naisteajakirja ning vupsab kiiresti oma kohale tagasi. Ta lööb ajakirja lahti, kuid tema pilk jätkab
pidevalt koridoris liikujate mõõtmist.
Proua kõrval istub noormees üleni tumedas spordiriietuses. Üsna
agressiivselt nätsu närides piidleb ta oma nutitelefoni. Umbes paari
minuti tagant köhatab ta üsna kõvasti ning kohendab taas oma
istumispoosi nõjatudes kord ühele, kord teisele poole. Igakord pärast
tema köhatust tekib koridoris hääle-puhtaks-köhimise-laine. Ka ise
kogen, kuidas kurgus punnitab vastu mingi veider tunne, mis hakkab
kergelt lämmatama. Üritan võimalikult vaikselt ka oma köhatuse teha.
Minu kõrval on keskealine naisterahvas, kes lõhnab magusalt. Riietuse
põhjal tundub nagu läheks ta töövestlusele. Juuksed krunnis, kaunis
pükskostüüm seljas, särav käekell käel. Ta uurib pingsalt tahvelarvutit ja
kõrvutab seda erinevate dokumentidega justkui veendudes, kas arvutis
olevad andmed klapivad paberitel olevaga. Tema telefon vibreerib
koridoris kõige tihedamalt. Hoolitsetud naine vastab telefonile alati
hiirvaikselt, kattes suu ja telefoni ka käega nii, et on raske mõista,
millest ja kellega ta räägib.
Kell on vahepeal laisalt paar minutit edasi liikunud, aga midagi pole
muutunud. Tunnen vastupandamatut soovi alustada juttu, et aeg kiiremini
läheks. See vaikus on rusuv. Mõtlen omaette valmis teemad ja laused,
kuidas alustada, kuid pabistav proua minu vastas jõuab ette. „Ei tea, kus
siin kemps on?“ Olen täiesti kindel, et ta teab, kuhu poole tualett jääb, aga
mõistan, et see oli appikarje, millega piinlikku vaikust murda. „Äkki
sealpool, kus lift oli,“ vastan mina. Märkan, kuidas ka noormees ja
hoolitsetud naine tõstavad pilgu. ,,Ehk tõesti. Olete siin esimest korda?“
küsib daam minult ja näen, kuidas ta ajakirja, mida ta ilmselt isegi ei
lugenud, vaikselt kõrvale paneb. ,,Esimest korda. Loodetavasti ka
viimast,“ muhelen vastu, proovides pingeid maha võtta. Näen kerget muiet
ka teiste suil. ,,Ma ikka aeg-ajalt käin kontrollis. Parem karta kui
kahetseda, eksole. Parem karta kui kahetseda,“ kordab proua.
Sealt edasi algas vestlusring, mille sarnast pole varem kunagi
tunnistanud.
2. Helvi
Helvi on terve elu töötanud põllumajanduses agronoomi ja taimekasvatajana. Noore naisena
kolhoosis töötades pärjati teda pidevalt erinevate autasudega ning pärast taasiseseisvumist jätkas ta
karjääri erinevates agro-ettevõtetes. Helvi on pensionär, kuid käib endiselt tööl*, kuna muidu oleks tal
lihtsalt liiga palju vaba aega. Pärast abikaasa surma sukeldus ta taas oma töösse ning tihtilugu on ta
rohkem aega tööl kui kodus.
Taimi ta armastab. Ta naudib igal aastal saagikoristust ning oma „viljade“ nägemist. Väidetavalt on ka
üks väetis tema järgi nime saanud. Mis aga Helvi puhul kohe silma torkab on tema pidev mure oma
tervise üle. Kerge muigega kirjeldab ta end parandamatuks hüpohondrikuks. Ta on pidevalt kokku
puutunud erinevate kemikaalidega ja kantserogeensete ainetega, mille tõttu on tal tekkinud kerge
paranoia vähktõve ees. Helvi ei tee ka saladust, et tema vanemad surid vähki ning ka ta abikaasa, kes
töötas Helviga koos, põdes kopsuvähki. Seepärast käib Helvi pidevalt tervisekontrollis, et olla
veendunud oma tervises.
*Hilisemas videos näeme just sel ajal kaadreid Helvi töökeskkonnast ja -protsessidest
Nii teravilja- kui taimekasvatuses puutub Helvi kokku ohtlike ainetega.
Näiteks mullaparendajates esinev raskemetall kaadmiumi, mis tõstab
kopsuvähki haigestumise riski, kui seda on õhku paiskunud. Ühtlasi
esineb pestitsiidide kasutamisel benseeni ja aflatoksiine ning
polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke.
Seekord on prouat muretsema pannud imelik sünnimärk tema paremal
käel. Suvel palju päikese käes olles muutub ka päike ohtlikuks UV-kiirguse
allikaks, mistõttu pöördus ta uuesti kliinikusse.
Hoolitsetud naisterahvas minu kõrval on jätnud oma tegemised ja vaatab
Helvit huviga. ,,Ma puutun ka iga päev erinevate ainetega kokku, aga mul
ei ole aega nendesse kunagi süübida. Kuidas te jõuate selle ennetusega
tegeleda?“
Helvi on meelitatud, et ta on inimeste tähelepanu saanud. „On paar nippi
ja reeglit, mis mind aitavad. Esiteks pead sa teadma erinevaid märke ja
sümboleid, mis pakenditel on. Usu mind, kui sa need endale selgeks teed,
oskad sa arvestada ohtudega. Vaata, seal laua peal peaks üks brožüür
isegi olema, kus kõik need pildikesed sees on. Aga minu töö puhul on
väga oluline muidugi tööajal ja vabal ajal. Tööriietega koju minna ei tohi ja
kodu riietega tööruumidesse. Või ma näen, kuidas noored kolleegid
tulevad laborisse näiteks oma toiduga. Nad ei mõista ju hommikuti süüa,
aga see on väga ohtlik. Väga-väga ohtlik.“
Nadja: ,,Aga on teil siis mingid tüüp-haigused oma
ametiga?“ ,,Ohh... olen kuulnud nii kopsuvähist, mis tekib
erinevate aurude ja kemikaalide sissehingamisel. Aga ka
leukeemiat ning melanoome on ette olnud. Tuleb olla
ettevaatlik.“
Sekkub Anton: ,,Nojah... aga kas selle eest boss ei peaks
vastutust võtma?“ Helvi: „Seepärast ongi vaja kontrollida ja
korraldama meile nõuetekohased vahendid. Loomulikult. Meil
sellega muret pole. Endal võib vahel midagi meelest muidugi
minna, aga ...“
Nadja ehk hoolitsetud naisterahvas mu kõrval hakkab Helvi
positiivsusele vaatamata aina rohkem tõsistuma ning põrnitseb
põrandat. „Kopsuvähk. Mul võib olla kopsuvähk.“
3. Nadja
Nadja peab Tallinna südalinnas tuntud ilusalongi*. Pärast esimese firma pankrotti,
asutas ta uue ilusalongi, kus ta ka igapäevaselt kliente teenindab. Ta armastab oma
tööd, aga oma kontrollivajaduse tõttu, on ta enda õlule võtnud ka kogu ettevõtte
juhtimise, personaliküsimused, raamatupidamise ja kõik muu. See salong ongi talle
justkui pere eest.
Aastate jooksul on ta lõiganud ilmselt kilomeetreid juukseid ja seganud kokku sadu
liitreid juuksevärve. Värvide kokkusegamises tunneb ta midagi teraapilist, kuid just
see võiski ta siia ooteruumi tuua. Nadja jaoks pole üllatus, et juuksevärvides
sisalduvad aromaatsed amiinid võivad olla ohtlikud, kuid ta ei arvanud, et see teda
kunagi ohustada võiks.
Vähe sellest pani ta paar aastat tagasi aluse oma enda käsitöökosmeetika brändile
„Lootus“. Kuid seebid, kehaõlid, palsamid ja kreemid, mis lõhnavad hästi, võivad
endas nähtamatut ohtu peita.
*Hilisemas videos näeme just sel ajal kaadreid Nadja töökeskkonnast ja -protsessidest
„Benseen, etüleenoksiid, parabeen, formaldehüüdid – see tundus
mulle kuidagi uskumatu,“ avab Nadja oma ameti tausta. ,,Kui mul
tekkis see veider köha ja halb enesetunne, millele keegi algpõhjust
leida ei suutnud, süübisin alles kõike sellesse. Tegin just
investeeringu oma ettevõttesse ja tahan kõiki töötajaid koolitada sel
teemal. Proovisin isegi kõik isegi natuke ohtlikud kemikaalid meie
salongist välja visata, aga päris ilma ka ei saa.“
Nutitelefoni taskusse pannud Anton kuulab Nadjat suure
huviga: ,,Vähemalt sa tegeled oma töötajate teavitusega – see on
väga hea. Igal pool nii pole.“ Nadja noogutab ja viitab dokumentidele,
mis endiselt ta süles on. „Ma tegelikult võtsingi enda missiooniks
ettevõtjate ning tööandjate teavitamise kantserogeenidest.
Valmistangi ette üht ettekannet foorumi jaoks. Aga raske on
keskenduda, kui sa ei tea, mis tulemus sind selle ukse taga ootab...“.
Nadja jääb vaikseks ning hakkab köhima. See muudab Helvi
närvilisemaks ning arstikabineti uks avaneb. Kuuleme
kutset: ,,Juhkam, Helvi! Palun!“ Helvi on taas kiiresti püsti, sulgeb
korraks silmad ning vaatab Nadjale otsa. Nadja: „Õnn kaasa!“ Taas
tekib vaikus. Tunnen, et pean selle lõhkuma.
4. Margus
,,Tundub, et meil kõigil on midagi ühist. Oleme siin oma ameti pärast mingil määral.“
Näen teiste pilkudest nõusolekut. ,,Ma olen tisler. Igal hommikul* tervitab mind puidu ja
saepuru lõhn. Õnneks ma armastan seda lõhna. Tekitab kuidagi hea tunde. Alati
puhkusel olles tunnen sellest kuidagi puudust.“
Anton: ,,Aga miks sa siin oled?“
Jätkan: ,,No see sama kuldne tolm, mis mulle nii meeldib, ongi kurjajuur. Paradoks eks?
Meil on päris karmid nõuded töö juures tegelikult. Erinevate puidu immutus- ja
töötlemisvahendeid peame läbi ja lõhki tundma. Samamoodi kogu ventilatsiooni
kasutamise reeglid. Aga ikka tuleb olukordi, kus sul on kiire ning oled hoolimatu.
Sarnaselt Nadjale puutume kokku formaldehüüdide, aga ka arseeniga... Kõige rohkem
ma põen tegelikult oma pere pärast. Kui mu diagnoos on positiivne, siis... siis ma
kardan, et neil on kõige raskem. Mu vanaisal oli vähk ja kui lapsed väikesed olid, siis nad
ikka küsisid, miks papa enam üldse ei liigu ja ei räägi. See oli karm.“
*Hilisemas videos näeme just sel ajal kaadreid Helvi töökeskkonnast ja -protsessidest
Mu jutu katkestab järjekordne köhahoog. ,,Te ootate ka
uuringuvastuseid, nagu ma aru saan?“ Anton ja Nadja
noogutavad vaikselt. Noogutus paneb Antoni
köhima. ,,Aga mida saaks teha, et selliseid olukordi ei
juhtuks. Selliseid nagu meil?“ viskab Nadja küsimuse
õhku. „Ei tea. Mingi selline tunne on lihtsalt, et minuga ei
saa juhtuda sellist asja. A siis avastad end sellest
pasast,“ elavneb Anton. Nadja: ,,Jah, aga kas te oleksite
saanud seda vältida? Ennetada?“ Anton: ,,No ma ei tea.
Vist küll.“ Ma jään mõttesse, kas see haigus mängib
meiega lihtsalt ruletti või oleksin ma saanud midagi
muuta. Nadja: ,,Ma arvan, et on võimalik olla
ettevaatlikum. Lihtsalt, kuidas see ei muutuks meile
hirmuks. Töö ei saa olla hirmus.“
,,Aga noormees... mis sinul juhtus?“ pöördun Antoni
poole. Anton paneb käed risti rinnale ja tõmbub
tagasihoidlikumaks. ,,No põhimõtteliselt ma just väga
igavat elu ei ela. Mulle meeldib risk,“ alustas ta
enesekindlalt.
5. Anton
Anton töötab ühes autoremonditöökojas* meistrina. Sõbrad ja tuttavad
peavad teda kuldsete kätega meheks, kes võib ka öö läbi kellegi masinat
putitada ning hommikul energilisena tööle minna. Undavad mootorid,
heitgaasid, õlid, vedelikud, kütus – riske tema töökohal jätkub.
,,Seff on mul äge. Alguses mulle käis pinda see mingi pidev ohutuse jutt
ja koolitused, aga praegu saan aru miks seda vaja on. Ma nagu varem ei
näinud üldse probleemi, kui garaažis autol mootor töötas veits aega. See
väike toss oli just äge, aga praegu ma saan aru, kui loll ma võisin olla.
Täiesti idikas,“ Anton justkui piitsutab end oma sõnadega meie
ees. ,,Aga nüüd ma siin passin. Ka kopsudes midagi.“
*Hilisemas videos näeme just sel ajal kaadreid Helvi töökeskkonnast
ja -protsessidest
Margus: ,,Heitgaasidest?“ Anton: ,,Ei tea. No vanematel
masinatel on pidurites ja siduris kasutatud asbesti. Samamoodi
on erinevad kemikaalid, kus on benseeni sees. Kurat seda teab.“
Kabineti uks avaneb ja välja tuleb Helvi. Oluliselt rahulikum kui
varem. Ta ei kiirusta minema, vaid annab meile kõigile pilgu.
Julgen küsida, et kuidas läks. Helvi: ,,Oeh... tundub, et kõik on
hästi! Peaksin rahulikumalt võtma ja vähem muretsema, aga
kuidas sa saad. Eksole?“
Kabinetist kostub „Ivanova, Nadežda palun!“. Nadja tõuseb
kiiresti püsti, pillates maha kõik paberid oma süles. Aitan tal
neid korjata ja soovin edu. Nadja läheb kabinetti. Helvi saadab
teda toetava pilguga ning võtab pärast Nadja sisenemist uuesti
koha sisse. ,,Kohe ei tihka praegu ära minna.“
Ja nii me istusime ja ootasime seal, kuni viimaks mina sisse
läksin.
6. Võitlus
Pärast diagnoosi kuulmist, ei tahtnud ma kedagi ega midagi
näha. Selline tunne nagu keegi pigistaks kogu su sisikonna
tugevalt oma haardesse ning sul on raske hingata ja olla.
Õnneks oli koridor inimestest tühi, kui kabinetist väljusin.
Ometi kui jõudsin õue, nägin seal Helvit, Nadjat ja Antonit.
Nad ootasid ka minu ära ning mul läks kergemaks. Need on
ilmselt ainsad inimesed, kes saavad mu pettumusest hetkel
aru. Istusime veel pingil ja rääkisime.
,,Positiivne. Arvavadki kopsuvähki algstaadiumis. Ohh... see
hetk kui kuuled, hakkab kõik lihtsalt ringi käima kuidagi,“
ütlesin juba üsna rahulikult. Vaatan Antoni poole, kes
masseerib oma rusikat. Kui ta märkab, et seda jälgin, ütleb
üsna konkreetselt: „Ei suutnud end tagasi hoida ja panin ühe
litaka vastu seina,“ pomiseb ta vaikselt. „Ka halvad uudised?“
küsin ettevaatlikult. „Jah, aga mitte mul,“ Anton suunab oma
pilgu Nadja poole. Nadja istus vesiste silmadega maas
olevaid lehti põrnitsedes.
Minu ja Nadja jaoks algas keeruline aeg – ravi oma tõusude ja
mõõnadega. Aga sellest veidrast pundist seal kabineti ukse
taga, sai mulle kuidagi tugi. Nadja eesmärk viia kõikide
ettevõtjate ja tööandjateni sõnum kantserogeenide ohust ja
vähiriskist töötamisel muutus ka meie missiooniks.
Seega jätkus meie võitlus ka pärast ravi ja jätkub siiani.
LÕPP
Lühifilm lõppeb tegelaste otsekõnega kaamerasse, kus tuuakse meeldetuletuseks ja teavituseks välja olulised punktid.
HELVI: “Kui töötav erinevate ainete ja kemikaalidega, siis vaata kindlasti nende pakendeid ning veendu, kas ained on kantserogeensed või
võivad avaldada kantserogeenset mõju.”
MARGUS: “Kõik kantserogeensed ained pole pakendatud. Need võivad tekkida ka tööprotsessi käigus, näiteks puidutolm, kummitöötlemisel
tekkivad aurud, keevitamine jms. Analüüsi oma tööprotsesse ning konsulteeri oma tööandja või spetsialistiga veendumaks oma töö
ohutuses.”
ANTON: “Kantserogeenide sisaldust töökeskkonnas hinnatakse nende sisalduse järgi õhus, samuti töötajate vere- ja uriinianalüüside alusel.
Kui sa pole kindel, kas sinu töökeskkond on ohutu, pöördu spetsialistide poole.”
NADJA: “Tervisekontrollis saad kemikaalide sisaldust organismis kontrollida biomonitooringuga. Samuti saad kontrollida erinevate organite
seisundit.”
MARGUS: “Kiire aeg või töökogus ei anna õigustust hooletuks töötegemiseks. Vähk on salakaval ning võib välja lüüa alles aastakümnete
pärast.”
LOOVLAHENDUSE ARENDAMISPROTSESS
LOOVLAHENDUSE ARENDAMISPROTSESS
Loovlahenduse valituks tunnistamise järgselt näeme tihedat koostööd nii hankija, teemaga seotud
spetsialistide (onkoloog, töötervishoiuarsti, toksikoloogi jt) ja videos kajastatud töökeskkondade/
tööprotsesside ekspertidega, et veenduda fiktiivses filmis edastatud informatsiooni tõepärasuses;
Valmib täispikk ja põhjalik videostsenaarium, mida vajadusel arendatakse ja täpsustatakse koos
hankijaga kuni nn. final drafti’ni.
Paralleelselt käib pre-produktsiooni protsess: võttekohtade, näitlejate, võttemeeskonna ettevalmistus.
Pärast final draft versiooni kinnitamist, valmib täpne režiistsenaarium. Paralleelselt vajadusel proovid
näitlejatega, kuni võtteperioodini. Pärast võtteperioodi loetakse sisse voice-over ning valmib esimene
versioon videost. Koostöös hankija (ja vajadusel teemaga seotud spetsialistidega) viiakse sisse
muudatused parandused. Järgneb järeltöötlus, video tõlkimine ja subtiitrite lisamine. Töö antakse üle
hiljemalt 3. detsembriks 2018.
PRODUKTSIOONI ESMANÄGEMUS:
• Näitlejate eelistus
• Ettevõtete ja keskkondade eelistus
• Meeskond
• Riskide hajutamine
MARGUS – pereisa, tisler / protagonist (sh VO)
Sten Karpov
Näitlejahariduse omandas Viljandi Kultuuriakadeemias(2003–2007, VI lend, kursuse
juhendaja Kalju Komissarov).
Aastatel 2007–2014 töötas Karpov draamanäitlejana Pärnu Endla teatris. Ta on osalenud ka
Eesti Draamateatri ja Vanemuise lavastustes, projektimuusikalides ("Fame") ning
telesarjades. Keskne roll oli tal lühimängufilmis "Roosa kampsun".
Aastatel 2014–2016 aastast oli ta Tartu teatri Vanemuine näitleja. Aastast 2016 on ta Pärnu
teatri Endla näitleja.
Häälenäidis: https://www.youtube.com/watch?v=eqvjEXUyRvg
Andres Raag
Andres Raag (sündinud 24. juunil 1970 Tallinnas) on eesti näitleja.
Ta lõpetas 1992. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XV lennu.
Samast aastast töötab ta Linnateatris.
Häälenäidis: https://www.youtube.com/watch?
v=WrzyBR8FRko&list=RDWrzyBR8FRko&start_radio=1
HELVI – pensionär, agronoom
Helgi Annast
Helgi Annast (sündinud 10. mail 1945) on eesti näitleja.
Aastal 1972 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (5. lend).
[1] Alates samast aastast töötab ta Rakvere Teatri näitlejana.
Videonäidis: https://www.youtube.com/watch?v=bHMHW-wYnBc
Mari Lill
Mari Lill (sündinud 21. detsembril 1945 Tallinnas) on eesti näitleja.
Aastal 1968 lõpetas lavakunstikateedri III lennu. Seejärel töötas aastail 1968–
1977 Noorsooteatris, alates 1977. aastast Eesti Draamateatris. Ta on mänginud teatris üle
60 rolli.
Videonäidis: https://etv.err.ee/v/445607b3-647a-41f5-a509-2c506f941ad8
ANTON – noormees, autoremondi lukksepp
Tanel Ting
Tanel TIng (sündinud 7. detsembril 1990 aastal Kuressaares.
Lõpetas 2017 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas teatrikunsti
õppekava, näitleja eriala.
Alates samast aastast töötab ta Ravere ja Ugala teatri näitlejana.
Silver Kaljula
Silver Kaljula (sündinud 12. märtsil 1991) on eesti näitleja, lavastaja ja produtsent. Alates
aastast 2014 töötab näitlejana projektiteatris Must Kast ning 2016 aastast Temufi
produtsendina. Kaljula on Eesti Näitlejate Liidu liige.
Videonäidis: https://www.youtube.com/watch?v=VqVmZMmrbF0
NADJA – keskealine töönarkomaan, juuksur ja ilusalongi omanik
Eva Püssa
Eva Püssa (neiupõlvenimega Eva Ütt; sündinud 16. juunil 1971) on eesti näitleja. Ta
töötas Tartu teatris Vanemuine aastatel 2010–2014.
Videonäidis: https://etv.err.ee/v/eriprojektid/diktorid/
c924ae03-25a5-449d-9065-7ca38ef8ba59/eva-pussa-diktor-reedel-1702
Merle Palmiste
Merle Palmiste (sündinud 1. novembril 1970 Tallinnas) on eesti näitleja. Ta lõpetas
aastal 1992 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (XV lennu). Ta töötab
aastast 1992 näitlejana Eesti Draamateatris.
Videonäidis: https://www.youtube.com/watch?v=BZ_ENsS1beg
KESKKONNAD JA ETTEVÕTTED 1
1. Puidutöötlemine - ettevõte, kus töötaja puutub kokku puidutöötlemisega. Nt
mööblitootmine, tisler, saekaater.
Kitman Thulema AS - https://kitmanthulema.ee/
AS Standard - https://www.standard.ee/
AS Haapsalu Uksetehas - http://www.uksetehas.ee/
Puukeskus AS - https://www.puukeskus.ee/
2. Taimekasvatus, põllumajandusettevõte või kodukeemia tootmine - ettevõte, kus
töötaja töötab laboris taimekaitsevahendite või puhastusvahendite loomisel või arendamisel,
kuid samuti välitöödel.
AS Orto - http://orto.ee/
Mayeri Industries AS - https://mayeri.eu/
Mulieres OÜ - https://www.mulieres.eu
AS Sagro - http://sagro.ee/
Kadarbiku Köögivili OÜ - http://kadarbiku.ee/
KESKKONNAD JA ETTEVÕTTED 2
3. Autoremondi või hooldus - ettevõte, kus töötaja võib pidevalt kokkupuutuda
heitgaasidega.
KIA - www.kia.ee/
Viking Motors - https://vikingmotors.ee/
Eurost Auto - www.eurostauto.ee/
4. Ilusalong, juuksurisalong - ettevõte, kus töötaja tegeleb juuksevärvide ja kosmeetikaga
Pireti ilusalong - http://www.piret.ee/
Salon + - https://www.salonplus.ee/
Õnnepesa Ilusalong - http://onnepesa.ee/
MEESKONNA ROLLID
Projektijuht: Projekti kordineerimine, kliendiga suhtlemine, eelarvestamine ja võimalike probleemide
lahendamine.
Ideekirjutaja/Stsenarist: Stsenaariumide kirjutamine ja tekstide kirjutamine.
Produtsent: Klippide tootmise juht. Paneb kokku filmitiimi ja suhtleb näitlejatega, otsib lokatsioonid jne.
Režissöör: Filmiklippide loominguline, kunstiline juht. Stsenaariumi põhjal põhjal kujundab näitlejate ja
võttemeeskonna töö.
Operaator: kaameramees
Kunstnik: paneb paika võttepaikade, riiete ja soengute stilistika.
Lisaks ülaltoodud nimekirjale on meeskonnas veel rohkelt inimesi - alustades valgustajatega ja lõpetades
meikaritega.
Klippide meeskonda kuulub u 10-13 inimest.
RISKIDE HAJUTAMINE
Enamik probleeme saab enamasti alguse teineteise valesti mõistmisest. Et seda vältida, siis hajutame
filmiklippide tegemisel riske põhjaliku eeltööga.
Enne filmimist vaatame üle, kooskõlastame ja kinnitame kliendiga järgmised osad:
- täpsed teemad, millele tahame tähelepanu juhtida ja mis peavad klippides sisalduma
- vastavalt kliendi infole korrigeeritud klippide stsenaariumid
- klippide stooriboardid, kus stseenid ja kaadrid lahti selgitatud ja joonistatud
- näitlejate valik, lokatsioonide valik ja stilistika (kuni riieteni välja)
- kõik tekstid, mida klippides kasutame - nii VO tekstid kui graafilised tekstid, ka tõlked.
RISKIDE HAJUTAMINE 2
Klippide filmimisel kasutame korralikku meeskonda ja tehnikat, et klippide tehniline tase oleks väga
hea.
Filmimise ajal üritame teha lisakaadreid, et oleks pärast mida valida ja väljavahetada vajadusel.
Kui võimalik ja vajalik, siis kaasame võttepäevale ka kliendi esindaja, kes saab kohapeal oma
arvamust avaldada.
Kui on parandusi klippidele, siis teostame neid vastavalt võimalusele ja leiame kliendiga kompromissi.
Saame mängida videorea ja graafikaga, samuti klippide helindusega.
Ajaliselt ei tohiks valmimisega probleeme olla, kuna aega klippide tegemiseks on piisavalt. Siiski
planeerisin ajakava nii, et jätsin erinevatele etappidele varuaega, kui tõesti peaks midagi juhtuma.
Kliendilt ootame kiiret reageerimist ja tagasisidet.
AJAKAVA
Oktoober November Dets
Tegevus/Nädal ND 40 ND 41 ND 42 ND43 ND 44 ND 45 ND 46 ND 47 ND 48 ND 49
Lepingu sõlmimine 28.09.18
Kliendi kohtumine, täpsem sisendinfo
soovitud info kohta, mida on vaja esitada. 01.10.18
Kommentaarid esialgse idee kohta.
Parandatud stsenaarium, vastavalt
sisendinfole ja kommentaaridele, parnadused
vastavalt tagasisidele
Stsenaariumite kinnitamine 23.10.18
Näitlejate ja VO valik ja kinnitamine,
kooskõlastamine
Lokatsioonide valik ja kinnitamine.
VO kirjutamine, kliendiga ülevaatamine,
parandamine ja kinnitamine
Tekstid tõlkesse
Filmimine ettevalmistus meeskonna poolt.
Stooriboardi ülevaatamine kliendiga,
võimalikud korrektuurid ja kinnitamine
Võtted
Montaaž
Helindatud versioon kliendile ülevaatamiseks,
koos graafikaga
Kliendilt võimalikud parandused videoreas ja
nende teostamine.
Klippide kinnitamine ja üleandmine 03.12.18
2018
TÖÖVÕTULEPINGU NR 2-2.2/733-1 ERITINGIMUSED
Tallinn,
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „tellija“) ja
Agentuur La Ecwador OÜ, registrikood 10282034, asukoht Vabaduse pst 60a, 10917 Tallinn
Harjumaa, keda esindab Heily Aavik (edaspidi nimetatud “töövõtja”),
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
Lepingu objektiks on töövõtja poolt vastavalt 17.09.2018 pakkumusele töökeskkonna vähiriski
õppevideo tootmine (edaspidi „tööd“).
2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad
Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt ajavahemikus lepingu sõlmimisest
kuni 03.12.2018.
3. Lepingu hind
3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 29 952,00 (kakskümmend
üheksa tuhat üheksasada viiskümmend kaks) eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud
„lepingu hind“).
3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel
esitatud arvete alusel etapiti järgnevalt: november 2018 30% kogumaksumusest; detsember 2018
70% kogumaksumusest.
3.3. Töövõtja edastab tellijale arve e-arvena või PDF-formaadis arvena. E-arvet on võimalik saata e-
arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.
PDF-formaadis arve tuleb saata e-posti aadressile
[email protected].
4. Volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Maarika Haidak, tel 6269 736,
e-post
[email protected], või teda asendav isik.
4.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Mairi Talving, tel 5303 5377,
e-post
[email protected] .
5. Lepingu lisad
Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:
5.1. Lisa 1 – Lepingu objekti kirjeldus;
5.2. Lisa 2 – Töövõtja 17.09.2018. a esitatud pakkumus.
6. Erisätted
6.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub Töövõtja tagama töövõtulepingu täitmiseks vajalikud
intellektuaalse omandi õigused.
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute
üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt
Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toovotulepingu_uldtingimused. Pooled
kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa
seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused
(I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument.
7.3. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases
dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja
üldtingimustega.
7.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
7.5. Leping sõlmitakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi
toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002) vahenditest.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
_____________________ ________________________
Tel: 626 9301 Tel: 671 1030
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
LISA 1 LEPINGU OBJEKTI KIRJELDUS
Lepingu objektiks on töötajale ja tööandjale suunatud õppevideo, mis tutvustab
töökeskkonnas esinevaid kantserogeenseid kemikaale, mis võivad põhjustada või aidata
kaasa vähkkasvaja kujunemisele.
Õppevideo eesmärk on anda ülevaade töökeskkonnas esinevatest kantserogeensetest
ainetest: nende olemusest, potentsiaalsetest kokkupuuteviisidest ja võimalikest
maandamisviisidest, tuues välja põhilised tööandja ja töötaja kohustused ning õigused,
eesmärgiga kaitsta töötajate tervist. Õppevideo on mõeldud kasutamiseks töökohal
töökeskkonna juhendamise raames ja teavitustegevuseks.
Õppevideo tulemusel tõuseb töötajate ja tööandjate teadlikkus töökeskkonnas esinevatest
kantserogeensetest kemikaalidest ning seeläbi väheneb vähkkasvajate arv, mis võivad olla
tööga seotud.
Agentuur La Ecwador toob õppevideo lahenduses välja narratiivse loo erinevatest
tegelastest, keda ühendab üks: (kõrge) vähirisk töökeskkonnas või -protsessis, sellega
silmitsiseismine ning tulevikus teadlik ennetamine. Narratiivse filmiga kontseptsiooniga
edastatakse vajalik info näitlikustatult ja atraktiivselt karakterite kaudu.
Eesmärk on mõjutada sihtgruppi reaalsete, igapäevaste olukordade ja tavaliste
tööde/ametite praktika kaudu näidates, et vähirisk võib ka meie igapäevatöödes väga suur
olla.