dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 2. oktoober 2018
Viit
2-2.2/733-1
Registreeritud
2. oktoober 2018
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2_2014-2020
Vastutaja
Merle Riisna (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎Töövõtuleping. 2-2.2_733-1.bdoc25083 KB

Sisu (failidest)

TÖÖKESKKONNA VÄHIRISKI ÕPPEVIDEO TOOTMINE Väikeost Hankija: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium Pakkuja: Agentuur La Ecwador OÜ Tallinn 2018 ÜLDANDMED • Hankija: Sotsiaalministeerium; • Pakkuja: Agentuur La Ecwador OÜ; • Hanke lühikirjeldus: 10–15 minutiline töötajatele ja tööandjatele suunatud õppevideo töökeskkonna vähiriskidest; Pakkumise esitamise tähtaeg: 17.09.2018 kell 13:00 Ideelahenduse kooskõlastamise tähtaeg: 01.10.2018 Stsenaariumi kinnitamine hankijaga: 22.10.2018 Tööde üleandmise tähtaeg: 03.12.2018 ÕPPEVIDEO EESMÄRK Õppevideo eesmärk on anda ülevaade töökeskkonnas esinevatest kantserogeensetest ainetest: nende olemusest, potentsiaalsetest kokkupuuteviisidest ja võimalikest maandamisviisidest, tuues välja põhilised tööandja ja töötaja kohustused ning õigused, eesmärgiga kaitsta töötajate tervist. Õppevideot peab saama kasutada töökohal töökeskkonna juhendamise raames. Õppevideo tulemusel tõuseb töötajate ja tööandjate teadlikkus töökeskkonnas esinevatest kantserogeensetest kemikaalidest ning seeläbi väheneb vähkkasvajate arv, mis võivad olla tööga seotud/tekkinud. Video peab kõnetama nii töötajaid kui tööandjaid (tööealine elanikkond), kelle ettevõtte töökeskkonnas esineb kantserogeenseid kemikaale. HANKEGA TELLITAV TEENUS Õppevideo annab tööandjale ja töötajale edasi selgelt ja huvitavalt peamise olulise info sellest, kuidas märgata töökeskkonnas esinevaid ohtlikke, sh kantserogeenseid kemikaale ja kuidas tagada tervisele ohutu töökeskkond. Õppevideo peab osaliselt olema filmitud reaalsetes ettevõtetes, näidates kantserogeenide esinemist konkreetsetes töökeskkonnas ja/või tööprotsessis. Õppevideos tuleb kasutada näitlejaid ning video peab olema eestikeelne (koos eesti-, vene- ja inglisekeelsete subtiitrite võimalusega). Pakkumuses tuleb esitada video ideelahendus, millest selgub, kuidas hakkab töökeskkonna vähiriski õppevideo visuaalselt ja kontseptsiooniliselt välja nägema hanke dokumentides kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks. TEHNILINE KIRJELDUS • Video peab olema mitmekülgne ning kajastama erinevaid tegevusvaldkondi; • video näitlikustamiseks ja usutavuse loomiseks tuleb näidata reaalseid töökeskkondi ja tööprotsesse kokkuleppel ettevõttega. Videos võivad olla nähtavad filmitava ettevõtte logod; • videos tuleb kasutada näitlikustavaid materjale (asjakohased märgistused, joonised, sümbolid jms); • filmitava töökeskkonna/protsessi puhul tuleb tagada, et salvestatavas materjalis on eksponeeritav töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle rakendusaktidega kooskõlas. SOOVITUSED VIDEOLE • video on mitmekesisust arvestav ja toetav (vanus, sugu, rahvus, sotsiaalne ja majanduslik taust jms.); • selgitav ja pigem positiivne, mitte süüdistava/näägutava alatooniga; • soovitatav on kasutada kohati asjakohast huumorit, et tekitada ja hoida vaataja huvi õppevideo suhtes; • video ideelahendustena oodatakse eelkõige huvitavaid ja näitlikustavaid tegevusi; • video koostamisel ja lõpliku stsenaariumi koostamisel peaks kindlasti kaasama spetsialiste (nt onkoloog, töökeskkonnaspetsialist, töötervishoiuarst, toksikoloog jt.) • töökeskkonnana võiks kasutada näiteks autotööstust, puidutööstust, iluteenindussektorit, meditsiinisektorit (laborandid, meditsiiniõed) jms.. LOOVLAHENDUSE ARENDAMINE ÕPPEVIDEO OLEMUS JA FUNKTSIOON Õppevideoid võib tänapäeval pidada juba omaette žanriks. Internetiajastul on erinevate õppevideote (sh nn tutorial-videote) levi oluliselt suurenenud. Võtame näiteks erinevad YouTube’i õpetusvideod, retseptivideod jne., mis on omakorda muutunud juba turunduse üheks suureks osaks. Suure tõuke on andnud ka veebipõhise õppe ja erinevate kursuste populaarsuse tõus. Seega on õppevideotel erinevaid eesmärke: juhendamine ja õpetamine korrektseks või lihtsamaks tegutsemiseks; hariduslik; teavituslik (ohtude vältimine); reklaam (toote/teenuse tutvustus) jne. Arvestades infoajastule omast teabemüra ja -üleküllust on oluline leida viis, kuidas vaatajat haarata. See on ka käesoleva hankeülesande kõige keerukam koht: kuidas panna vaatajat videost paeluma ning luua temas huvi antud teema vastu ja ühtlasi anda edasi töökeskkonnas leiduva vähiriskiga seotud teavet, vältides liialt “(ära) tee nii ja alati pea meeles” retoorikat ÕPPEVIDEO OLEMUS JA FUNKTSIOON Töökeskkonna vähiriski õppevideo ülesandele on võimalik läheneda erinevalt: nt toota mittenarratiivne, ühepoolse ja kontsentreeritud infoga videoõpetus, mille eesmärk on juhendada töötajat ja tööandjat konkreetsetes olukordades. Samuti on dramaturgilist struktuuri kasutades võimalus luua narratiivne ja fiktiivne film, kus loojutustamise kaudu näeb vaataja, kuidas antud teema inimeste elusid muuta võib ning mida saab inimene ise ära teha vähktõve ennetamiseks töökohal. Hea storytelling ehk loojutustamine on üks mõjusamaid viise, kuidas vaataja tähelepanu hoida, teda kaasata ning kuidas luua temas kaasatust. Kaasatuse all peame silmas empaatia, huvi või identifitseerimise teket vaatajas, mis soosib vaatajas teema üle mõtlemist, meeldejäävuse tekkimist ning hilisemat arutelu. STRATEEGIA Seega pakume oma lahenduses välja narratiivse loo erinevatest tegelastest, keda ühendab üks: (kõrge) vähirisk töökeskkonnas või -protsessis, sellega silmitsiseismine ning tulevikus teadlik ennetamine. Antud teemaringi mahub väga palju informatsiooni, palju erinevaid olukordi, mida on äärmiselt keeruline ühte lühikesse õppefilmi ära mahutada. Mida me aga saame teha on tekitada huvi ning aktuaalsus, et vaataja saaks mõju, et endaga paralleele tõmmata ja edasi uurida. Sarnaselt töötajate sihtgrupi esindajatega, peegeldaks end ka tööandja ja analüüsiks, kas ta on teinud kõik mis nõutud ja vajalik vähiriski vähendamisel töökeskkonnas ja -protsessides. Narratiivse filmiga ei pane me vaatajat sundkuulaja olukorda, vaid edastame vajaliku info näitlikustatult ja atraktiivselt karakterite kaudu. Teda juhib huvi, mis tegelastega juhtub ning kas nende diagnoos osutub positiivseks või negatiivseks. Meie eesmärk on mõjutada sihtgruppi reaalsete, igapäevaste olukordade ja tavaliste tööde/ametite praktika kaudu näidates, et vähirisk võib ka meie igapäevatöödes väga suur olla. Ka seal, kus me seda ehk arvatagi ei oska. NÄIDE: KUMM ON SEKS Tervise Arengu Instituut kasutas 2015. aastal turvaseksi teavituskampaania raames filmi “Räägi välja!”, mis käsitles noori ja nende seksuaalkäitumise mustreid. Narratiivne film jõudis koolidesse ning digitaalmeediasse, pälvides palju tähelepanu, kuna ühelt poolt oli see intrigeeriva teemaga lühifilm, mida ka teemast teadlikud inimesed jälgisid kui ka õppefilm, mis käsitles turvaseksiga seotud teemasid ning kaitsmata vahekorra ohte loo piires.1 Ka üleüldises reklaami- ja turundusvaldkonnas on storytelling ja reklaamfilmid muutumas üheks mõjusamaks viisiks, kuidas oma jälgijatega suhelda. 1. http://www.tai.ee/en/instituut/pressile/kampaaniate-arhiiv/2015/3678-raagi-valja LÜHIFILMI “MÕJU” ESIALGNE SÜNOPSIS Onkoloogia kliinikumi ooteruumi koridoris istuvad ühe argipäeva hommikul neli võhivõõrast ja täiesti erinevat inimest, kes kaebavad krooniliste tervisemurede üle. Just sel samal hommikul saavad nad teada oma uuringute ja analüüside tulemused ning, mis peamine – kas vähidiagnoos osutub positiivseks või negatiivseks. Pingelise olukorra leevendamiseks jagavad nad oma lugusid, avades ükshaaval oma ametite ning tööelu taustu. Avastades end sarnasest situatsioonist, tekib neil tugev sümpaatia üksteise suhtes, mis vaatamata mõnele halvale uudisele, kasvab suuremaks missiooniks. “Heal lool on algus, keskosa ja lõpp, kuid mitte tingimata selles järjekorras. – Jean-Luc Godard LÜHIFILMI DRAMATURGILINE STRUKTUUR Lühifilm järgib kolmeaktilist dramaturgilist struktuuri: algus (konflikti paljastumine), teemaarendus (olukorra halvenemine ja vastupanu) ja lõpp (haripunkt ja lahendus); Lühifilmi kolm peatükki pole aga klassikalises järjekorras: film algab Status Quo’ga, mis on tegelikult juba II akt. Kui karakterid hakkavad end tutvustama, näeb vaataja I akti. Kasutame sellist meetodit pinge hoidmiseks ning vaatajate paelumiseks; Filmi põhipinge moodustub diagnooside teadasaamine; Kasutame oluliste märksõnade ning nõuannete esiletoomiseks graafikat. FILMILOO DISAIN Filmi protagonistiks ehk peategelaseks on MARGUS, kelle silme läbi sündmused toimuvad. Tema hääl on ka Voice-overiks. Produktsiooni arvestades, annavad teised tegelased vähem dialoogi, et võtteperiood oleks lihtsam, kiirem ja efektiivsem. Filmi ülesehitus sarnaneb USA mängufilmi “American Beauty” I akti episoodiga, kus peategelane eksponeerib iseend ning erinevaid tegelase voice-overi kaudu. Ta loob esmalt intrigeeriva pinge (“In less than a year I will be dead”) ning seejärel hakkab film lahti rulluma minevikus, hoides vaatajat sündmustega kaasas. Neli karakterit on disainitud erinevaid sihtgruppe (töötajad ja tööandjad; erinevaid demograafilised parameetrid; elustiil; ametid) arvestades. Igaüks neist esindab üht ametit või valdkonda, mis on populaarsed, kuid mida seostatakse pigem vähe vähiriskiga. KARAKTERISTIKAD FILMILOO DISAIN: MÄRKUSED Hankija on seadnud nõudeks nelja näitleja kasutamist õppevideos – lahendasime selle nelja erineva tegelaskuju loomisega, kes esindavad erinevaid erialasid ja töövaldkondi. Sh näeme nende ekspositsiooni episoodes erinevaid töökeskkondi (eelistused esitluse lõpus) ning - protsesse. Hetkel pole tegemist filmistsenaariumiga, vaid proosavormis looga, mida saame kliendi ning spetsialistidega koostöös modifitseerida täpsemaks. Lugu on jutustatud justkui protagonist Marguse silme läbi. LOOVLAHENDUSE NÄIDE: I AKTI STSENAARIUM I akt: Karakterite tegevusvaldkonnad ja töökeskkond ning -protsessid, mis võivad mõjutada vähiriski. Samuti avame pisut karakterite kui isiksuste omadusi ning nende iseärasusi identifitseerimise tekeks vaatajates. II akt: Tegelaskujude tutvumine onkoloogia kliinikumi koridoris ning oma lugude jagamine võhivõõrastega vahetult enne diagnoosi kuulmist. III akt: Tulemused ning nendega hakkamasaamine. Edasise missiooni algus. INFO: Olulised nõuanded ja meelespead vaatajatele. MARGUS MEISTER (45) Margus on 45-aastane puusepp ja tisler, kelle erialaks on puitdetailide valmistamine ja arendamine. Ta on üsna napisõnaline ja konkreetne, kuid äärmiselt siiras. Sõpru on tal pigem vähem, kuna Margus pühendab palju oma pere jaoks. Samas oma sõprade jaoks on ta väga lojaalne ning abivalmis. Ta on kolme lapse isa, abikaasa ning vabatahtlik tuletõrjuja oma külas. Kui tal tekib vaba aega, siis nokitseb ta midagi oma majapidamises, teeb tellimustöid või läheb lastega maja lähedal olevasse metsa jalutama. Suviti on tema suureks kireks merel käimine. Tema suurimaks unistuseks on väljaehitada oma töökuur ning olla iseenda peremees hinnatud, vabakutselise tislerina. Enda arvates õnnestuvad tal kõige paremini väiksemat sorti puidust veesõidukid – ta on teinud paar paati, kanuud ning ette on tulnud ka parve ehitamine. HELVI JUHKAM (68) Helvi on särtsakas ning aktiivne pensionär, kes käib endiselt poole kohaga tööl. Ta lihtsalt ei oskaks selle vaba ajaga midagi peale hakata, mis talle tööta kätte jääks. Kusjuures küllaltki palju teeb ta ületunde ning kõrghooajal on ta isegi rohkem töötegevustega hõivatud kui kodus. Helvi on alati agronoomia ja taimekasvatusega tegelenud. Lõpetanud EPA, suunati teda ühte väikemajandisse agronoomiks, kus ta tutvus ka oma tulevase abikaasaga. Pärast iseseisvuse taastamist on ta olnud hinnatud spetsialist ning töötanud mitmetes agro-ettevõtetes. Oma abikaasa kaotas Helvi vähile, pärast mida on proua pidevalt ärevil oma tervise pärast. Igasuguse tervisemure pärast soovib ta perearstilt saatekirja erinevate arstide juurde. Ta kardab, et puutus ENSV ajal kokku erinevate kemikaalidega, mis võivad tema tervist tänini mõjutada. Vabal ajal armastab Helvi oma lapselastega teatris käia ning oma aias toimetada. Tema suurimaks nõrkuseks on ristsõnad. ANTON “VOLK” VOLKOV (25) Anton ehk sõprade jaoks Volk jätab võõrale inimesele nolgi mulje. Tal on pisut ülbe olek ning oss-ilik väljanägemine. Tegelikult on Volk väga hea automehhaanik ning mootorite seltsis veedab ta suurem osa oma töö ning ka vabast ajast. Volk on äärmiselt energiline, mis vahel võib tunduda ka rahutusena. Ta vihkab ootamist ning passimist, sest ta tunneb, kuidas seda aega saaks ta kuidagi kasulikult veeta. Vaatamata sellele, et viimase paari aastaga on ta teeninud ka haltuurakorras päris kenakesi summasid, elab ta endiselt üsna nigelas ühetoalises magalapiirkonna korteris, kus on pidevalt kütteprobleeme. Volkile meeldib pidutseda. Tavaliselt hakkab “nädalalõpp” juba kolmapäeva õhtuti. Elupõletajalik stiil pole teda veel läbi kärsatanud, kuid nii mõnelgi hommikul tekib tal tunne, et ehk oleks võinud eelmise päeva peo vahele jätta. NADEŽDA “NADJA” IVANOVA (43) Nadja kohalolekut on alati tunda. Vaatamata sellele, et ta on pigem vaikne ning hoitud olekuga, on tema isiksus ja autoriteet hoomatavad. Nadja näeb alati hoolitsetud, värske ja kaunis välja. Ta on alates põhikooli viimastest klassidest olnud nii moe- kui juuksetrendide spetsialist. Väline fassaad on tema jaoks väga oluline. Oma esimese ilusalongi rajas Ivanova üheksakümnendate lõpus. Kiiresti sai väikesest butiiksalongist ilusalongide kett, kuhu kuulusid nii kosmeetikud, juuksurid, jumestajad kui ka stilistid. Töömahu suurenedes võttis Nadja ettevõttesse partnerid, kes aitaksid ketti juhtida. Umbes kümme aastat tagasi läks äri suurde kahjumisse ning pankrott tuli välja kuulutada. Pärast seda sai Nadja vaikselt jalad alla ühe pisikese salongiga, mida ta juhib tänaseni. Ühtlasi töötab ta seal igapäevaselt juuksuri ja meistrina. Äri kõrbemine muutis ta väga ettevaatlikuks ning ta suudab harva kedagi usaldada. Endale lisaväljundiks avastas ta käsitöökosmeetika tegemise ning tema bränd “Lootus” on tuntud ja nõutud üle Eesti. “MÕJU” Töökeskkonna vähiriski käsitleva lühifilmi lugu Jutustatud Marguse silme läbi 1. Status Quo Hommikuheledas polikliiniku ooteruumis valitseb täielik vaikus. Vahel lõikab sisse kellegi sammudekaja kusagil sügavas koridoris. Seinaäärsed pingid täituvad tasapisi inimestega, kes närvilisust varjates vaatavad pidevalt seinal tiksuvat kella. Ootaja jaoks aeg justkui seisaks. Umbes kuuekümneaastane proua heidab pilke pidevalt vasakule ja paremale, uudistades millega kaasootajad tegelevad. Ühel hetkel tõuseb ta sellise kiirusega üles, nagu oleks keegi knopka ta istmele pannud. Kui ta mõistab, et kõiki teisi ehmatas tema kiire liigutus, seisab hetke justkui soolasammas, vaatab demonstratiivselt oma käekella ning astub aeglaselt lauakese juurde, kus erinevad brošüürid ja vanad ajakirjad seisavad. Igaüks neist on ilmselt sadade käepaaride vahelt läbi käinud ning lõpuks ikka samasse kohta maandunud. Proua haarab üsna räbalaks loetud naisteajakirja ning vupsab kiiresti oma kohale tagasi. Ta lööb ajakirja lahti, kuid tema pilk jätkab pidevalt koridoris liikujate mõõtmist. Proua kõrval istub noormees üleni tumedas spordiriietuses. Üsna agressiivselt nätsu närides piidleb ta oma nutitelefoni. Umbes paari minuti tagant köhatab ta üsna kõvasti ning kohendab taas oma istumispoosi nõjatudes kord ühele, kord teisele poole. Igakord pärast tema köhatust tekib koridoris hääle-puhtaks-köhimise-laine. Ka ise kogen, kuidas kurgus punnitab vastu mingi veider tunne, mis hakkab kergelt lämmatama. Üritan võimalikult vaikselt ka oma köhatuse teha. Minu kõrval on keskealine naisterahvas, kes lõhnab magusalt. Riietuse põhjal tundub nagu läheks ta töövestlusele. Juuksed krunnis, kaunis pükskostüüm seljas, särav käekell käel. Ta uurib pingsalt tahvelarvutit ja kõrvutab seda erinevate dokumentidega justkui veendudes, kas arvutis olevad andmed klapivad paberitel olevaga. Tema telefon vibreerib koridoris kõige tihedamalt. Hoolitsetud naine vastab telefonile alati hiirvaikselt, kattes suu ja telefoni ka käega nii, et on raske mõista, millest ja kellega ta räägib. Kell on vahepeal laisalt paar minutit edasi liikunud, aga midagi pole muutunud. Tunnen vastupandamatut soovi alustada juttu, et aeg kiiremini läheks. See vaikus on rusuv. Mõtlen omaette valmis teemad ja laused, kuidas alustada, kuid pabistav proua minu vastas jõuab ette. „Ei tea, kus siin kemps on?“ Olen täiesti kindel, et ta teab, kuhu poole tualett jääb, aga mõistan, et see oli appikarje, millega piinlikku vaikust murda. „Äkki sealpool, kus lift oli,“ vastan mina. Märkan, kuidas ka noormees ja hoolitsetud naine tõstavad pilgu. ,,Ehk tõesti. Olete siin esimest korda?“ küsib daam minult ja näen, kuidas ta ajakirja, mida ta ilmselt isegi ei lugenud, vaikselt kõrvale paneb. ,,Esimest korda. Loodetavasti ka viimast,“ muhelen vastu, proovides pingeid maha võtta. Näen kerget muiet ka teiste suil. ,,Ma ikka aeg-ajalt käin kontrollis. Parem karta kui kahetseda, eksole. Parem karta kui kahetseda,“ kordab proua. Sealt edasi algas vestlusring, mille sarnast pole varem kunagi tunnistanud. 2. Helvi Helvi on terve elu töötanud põllumajanduses agronoomi ja taimekasvatajana. Noore naisena kolhoosis töötades pärjati teda pidevalt erinevate autasudega ning pärast taasiseseisvumist jätkas ta karjääri erinevates agro-ettevõtetes. Helvi on pensionär, kuid käib endiselt tööl*, kuna muidu oleks tal lihtsalt liiga palju vaba aega. Pärast abikaasa surma sukeldus ta taas oma töösse ning tihtilugu on ta rohkem aega tööl kui kodus. Taimi ta armastab. Ta naudib igal aastal saagikoristust ning oma „viljade“ nägemist. Väidetavalt on ka üks väetis tema järgi nime saanud. Mis aga Helvi puhul kohe silma torkab on tema pidev mure oma tervise üle. Kerge muigega kirjeldab ta end parandamatuks hüpohondrikuks. Ta on pidevalt kokku puutunud erinevate kemikaalidega ja kantserogeensete ainetega, mille tõttu on tal tekkinud kerge paranoia vähktõve ees. Helvi ei tee ka saladust, et tema vanemad surid vähki ning ka ta abikaasa, kes töötas Helviga koos, põdes kopsuvähki. Seepärast käib Helvi pidevalt tervisekontrollis, et olla veendunud oma tervises. *Hilisemas videos näeme just sel ajal kaadreid Helvi töökeskkonnast ja -protsessidest Nii teravilja- kui taimekasvatuses puutub Helvi kokku ohtlike ainetega. Näiteks mullaparendajates esinev raskemetall kaadmiumi, mis tõstab kopsuvähki haigestumise riski, kui seda on õhku paiskunud. Ühtlasi esineb pestitsiidide kasutamisel benseeni ja aflatoksiine ning polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke. Seekord on prouat muretsema pannud imelik sünnimärk tema paremal käel. Suvel palju päikese käes olles muutub ka päike ohtlikuks UV-kiirguse allikaks, mistõttu pöördus ta uuesti kliinikusse. Hoolitsetud naisterahvas minu kõrval on jätnud oma tegemised ja vaatab Helvit huviga. ,,Ma puutun ka iga päev erinevate ainetega kokku, aga mul ei ole aega nendesse kunagi süübida. Kuidas te jõuate selle ennetusega tegeleda?“ Helvi on meelitatud, et ta on inimeste tähelepanu saanud. „On paar nippi ja reeglit, mis mind aitavad. Esiteks pead sa teadma erinevaid märke ja sümboleid, mis pakenditel on. Usu mind, kui sa need endale selgeks teed, oskad sa arvestada ohtudega. Vaata, seal laua peal peaks üks brožüür isegi olema, kus kõik need pildikesed sees on. Aga minu töö puhul on väga oluline muidugi tööajal ja vabal ajal. Tööriietega koju minna ei tohi ja kodu riietega tööruumidesse. Või ma näen, kuidas noored kolleegid tulevad laborisse näiteks oma toiduga. Nad ei mõista ju hommikuti süüa, aga see on väga ohtlik. Väga-väga ohtlik.“ Nadja: ,,Aga on teil siis mingid tüüp-haigused oma ametiga?“ ,,Ohh... olen kuulnud nii kopsuvähist, mis tekib erinevate aurude ja kemikaalide sissehingamisel. Aga ka leukeemiat ning melanoome on ette olnud. Tuleb olla ettevaatlik.“ Sekkub Anton: ,,Nojah... aga kas selle eest boss ei peaks vastutust võtma?“ Helvi: „Seepärast ongi vaja kontrollida ja korraldama meile nõuetekohased vahendid. Loomulikult. Meil sellega muret pole. Endal võib vahel midagi meelest muidugi minna, aga ...“ Nadja ehk hoolitsetud naisterahvas mu kõrval hakkab Helvi positiivsusele vaatamata aina rohkem tõsistuma ning põrnitseb põrandat. „Kopsuvähk. Mul võib olla kopsuvähk.“ 3. Nadja Nadja peab Tallinna südalinnas tuntud ilusalongi*. Pärast esimese firma pankrotti, asutas ta uue ilusalongi, kus ta ka igapäevaselt kliente teenindab. Ta armastab oma tööd, aga oma kontrollivajaduse tõttu, on ta enda õlule võtnud ka kogu ettevõtte juhtimise, personaliküsimused, raamatupidamise ja kõik muu. See salong ongi talle justkui pere eest. Aastate jooksul on ta lõiganud ilmselt kilomeetreid juukseid ja seganud kokku sadu liitreid juuksevärve. Värvide kokkusegamises tunneb ta midagi teraapilist, kuid just see võiski ta siia ooteruumi tuua. Nadja jaoks pole üllatus, et juuksevärvides sisalduvad aromaatsed amiinid võivad olla ohtlikud, kuid ta ei arvanud, et see teda kunagi ohustada võiks. Vähe sellest pani ta paar aastat tagasi aluse oma enda käsitöökosmeetika brändile „Lootus“. Kuid seebid, kehaõlid, palsamid ja kreemid, mis lõhnavad hästi, võivad endas nähtamatut ohtu peita. *Hilisemas videos näeme just sel ajal kaadreid Nadja töökeskkonnast ja -protsessidest „Benseen, etüleenoksiid, parabeen, formaldehüüdid – see tundus mulle kuidagi uskumatu,“ avab Nadja oma ameti tausta. ,,Kui mul tekkis see veider köha ja halb enesetunne, millele keegi algpõhjust leida ei suutnud, süübisin alles kõike sellesse. Tegin just investeeringu oma ettevõttesse ja tahan kõiki töötajaid koolitada sel teemal. Proovisin isegi kõik isegi natuke ohtlikud kemikaalid meie salongist välja visata, aga päris ilma ka ei saa.“ Nutitelefoni taskusse pannud Anton kuulab Nadjat suure huviga: ,,Vähemalt sa tegeled oma töötajate teavitusega – see on väga hea. Igal pool nii pole.“ Nadja noogutab ja viitab dokumentidele, mis endiselt ta süles on. „Ma tegelikult võtsingi enda missiooniks ettevõtjate ning tööandjate teavitamise kantserogeenidest. Valmistangi ette üht ettekannet foorumi jaoks. Aga raske on keskenduda, kui sa ei tea, mis tulemus sind selle ukse taga ootab...“. Nadja jääb vaikseks ning hakkab köhima. See muudab Helvi närvilisemaks ning arstikabineti uks avaneb. Kuuleme kutset: ,,Juhkam, Helvi! Palun!“ Helvi on taas kiiresti püsti, sulgeb korraks silmad ning vaatab Nadjale otsa. Nadja: „Õnn kaasa!“ Taas tekib vaikus. Tunnen, et pean selle lõhkuma. 4. Margus ,,Tundub, et meil kõigil on midagi ühist. Oleme siin oma ameti pärast mingil määral.“ Näen teiste pilkudest nõusolekut. ,,Ma olen tisler. Igal hommikul* tervitab mind puidu ja saepuru lõhn. Õnneks ma armastan seda lõhna. Tekitab kuidagi hea tunde. Alati puhkusel olles tunnen sellest kuidagi puudust.“ Anton: ,,Aga miks sa siin oled?“ Jätkan: ,,No see sama kuldne tolm, mis mulle nii meeldib, ongi kurjajuur. Paradoks eks? Meil on päris karmid nõuded töö juures tegelikult. Erinevate puidu immutus- ja töötlemisvahendeid peame läbi ja lõhki tundma. Samamoodi kogu ventilatsiooni kasutamise reeglid. Aga ikka tuleb olukordi, kus sul on kiire ning oled hoolimatu. Sarnaselt Nadjale puutume kokku formaldehüüdide, aga ka arseeniga... Kõige rohkem ma põen tegelikult oma pere pärast. Kui mu diagnoos on positiivne, siis... siis ma kardan, et neil on kõige raskem. Mu vanaisal oli vähk ja kui lapsed väikesed olid, siis nad ikka küsisid, miks papa enam üldse ei liigu ja ei räägi. See oli karm.“ *Hilisemas videos näeme just sel ajal kaadreid Helvi töökeskkonnast ja -protsessidest Mu jutu katkestab järjekordne köhahoog. ,,Te ootate ka uuringuvastuseid, nagu ma aru saan?“ Anton ja Nadja noogutavad vaikselt. Noogutus paneb Antoni köhima. ,,Aga mida saaks teha, et selliseid olukordi ei juhtuks. Selliseid nagu meil?“ viskab Nadja küsimuse õhku. „Ei tea. Mingi selline tunne on lihtsalt, et minuga ei saa juhtuda sellist asja. A siis avastad end sellest pasast,“ elavneb Anton. Nadja: ,,Jah, aga kas te oleksite saanud seda vältida? Ennetada?“ Anton: ,,No ma ei tea. Vist küll.“ Ma jään mõttesse, kas see haigus mängib meiega lihtsalt ruletti või oleksin ma saanud midagi muuta. Nadja: ,,Ma arvan, et on võimalik olla ettevaatlikum. Lihtsalt, kuidas see ei muutuks meile hirmuks. Töö ei saa olla hirmus.“ ,,Aga noormees... mis sinul juhtus?“ pöördun Antoni poole. Anton paneb käed risti rinnale ja tõmbub tagasihoidlikumaks. ,,No põhimõtteliselt ma just väga igavat elu ei ela. Mulle meeldib risk,“ alustas ta enesekindlalt. 5. Anton Anton töötab ühes autoremonditöökojas* meistrina. Sõbrad ja tuttavad peavad teda kuldsete kätega meheks, kes võib ka öö läbi kellegi masinat putitada ning hommikul energilisena tööle minna. Undavad mootorid, heitgaasid, õlid, vedelikud, kütus – riske tema töökohal jätkub. ,,Seff on mul äge. Alguses mulle käis pinda see mingi pidev ohutuse jutt ja koolitused, aga praegu saan aru miks seda vaja on. Ma nagu varem ei näinud üldse probleemi, kui garaažis autol mootor töötas veits aega. See väike toss oli just äge, aga praegu ma saan aru, kui loll ma võisin olla. Täiesti idikas,“ Anton justkui piitsutab end oma sõnadega meie ees. ,,Aga nüüd ma siin passin. Ka kopsudes midagi.“ *Hilisemas videos näeme just sel ajal kaadreid Helvi töökeskkonnast ja -protsessidest Margus: ,,Heitgaasidest?“ Anton: ,,Ei tea. No vanematel masinatel on pidurites ja siduris kasutatud asbesti. Samamoodi on erinevad kemikaalid, kus on benseeni sees. Kurat seda teab.“ Kabineti uks avaneb ja välja tuleb Helvi. Oluliselt rahulikum kui varem. Ta ei kiirusta minema, vaid annab meile kõigile pilgu. Julgen küsida, et kuidas läks. Helvi: ,,Oeh... tundub, et kõik on hästi! Peaksin rahulikumalt võtma ja vähem muretsema, aga kuidas sa saad. Eksole?“ Kabinetist kostub „Ivanova, Nadežda palun!“. Nadja tõuseb kiiresti püsti, pillates maha kõik paberid oma süles. Aitan tal neid korjata ja soovin edu. Nadja läheb kabinetti. Helvi saadab teda toetava pilguga ning võtab pärast Nadja sisenemist uuesti koha sisse. ,,Kohe ei tihka praegu ära minna.“ Ja nii me istusime ja ootasime seal, kuni viimaks mina sisse läksin. 6. Võitlus Pärast diagnoosi kuulmist, ei tahtnud ma kedagi ega midagi näha. Selline tunne nagu keegi pigistaks kogu su sisikonna tugevalt oma haardesse ning sul on raske hingata ja olla. Õnneks oli koridor inimestest tühi, kui kabinetist väljusin. Ometi kui jõudsin õue, nägin seal Helvit, Nadjat ja Antonit. Nad ootasid ka minu ära ning mul läks kergemaks. Need on ilmselt ainsad inimesed, kes saavad mu pettumusest hetkel aru. Istusime veel pingil ja rääkisime. ,,Positiivne. Arvavadki kopsuvähki algstaadiumis. Ohh... see hetk kui kuuled, hakkab kõik lihtsalt ringi käima kuidagi,“ ütlesin juba üsna rahulikult. Vaatan Antoni poole, kes masseerib oma rusikat. Kui ta märkab, et seda jälgin, ütleb üsna konkreetselt: „Ei suutnud end tagasi hoida ja panin ühe litaka vastu seina,“ pomiseb ta vaikselt. „Ka halvad uudised?“ küsin ettevaatlikult. „Jah, aga mitte mul,“ Anton suunab oma pilgu Nadja poole. Nadja istus vesiste silmadega maas olevaid lehti põrnitsedes. Minu ja Nadja jaoks algas keeruline aeg – ravi oma tõusude ja mõõnadega. Aga sellest veidrast pundist seal kabineti ukse taga, sai mulle kuidagi tugi. Nadja eesmärk viia kõikide ettevõtjate ja tööandjateni sõnum kantserogeenide ohust ja vähiriskist töötamisel muutus ka meie missiooniks. Seega jätkus meie võitlus ka pärast ravi ja jätkub siiani. LÕPP Lühifilm lõppeb tegelaste otsekõnega kaamerasse, kus tuuakse meeldetuletuseks ja teavituseks välja olulised punktid. HELVI: “Kui töötav erinevate ainete ja kemikaalidega, siis vaata kindlasti nende pakendeid ning veendu, kas ained on kantserogeensed või võivad avaldada kantserogeenset mõju.” MARGUS: “Kõik kantserogeensed ained pole pakendatud. Need võivad tekkida ka tööprotsessi käigus, näiteks puidutolm, kummitöötlemisel tekkivad aurud, keevitamine jms. Analüüsi oma tööprotsesse ning konsulteeri oma tööandja või spetsialistiga veendumaks oma töö ohutuses.” ANTON: “Kantserogeenide sisaldust töökeskkonnas hinnatakse nende sisalduse järgi õhus, samuti töötajate vere- ja uriinianalüüside alusel. Kui sa pole kindel, kas sinu töökeskkond on ohutu, pöördu spetsialistide poole.” NADJA: “Tervisekontrollis saad kemikaalide sisaldust organismis kontrollida biomonitooringuga. Samuti saad kontrollida erinevate organite seisundit.” MARGUS: “Kiire aeg või töökogus ei anna õigustust hooletuks töötegemiseks. Vähk on salakaval ning võib välja lüüa alles aastakümnete pärast.” LOOVLAHENDUSE ARENDAMISPROTSESS LOOVLAHENDUSE ARENDAMISPROTSESS Loovlahenduse valituks tunnistamise järgselt näeme tihedat koostööd nii hankija, teemaga seotud spetsialistide (onkoloog, töötervishoiuarsti, toksikoloogi jt) ja videos kajastatud töökeskkondade/ tööprotsesside ekspertidega, et veenduda fiktiivses filmis edastatud informatsiooni tõepärasuses; Valmib täispikk ja põhjalik videostsenaarium, mida vajadusel arendatakse ja täpsustatakse koos hankijaga kuni nn. final drafti’ni. Paralleelselt käib pre-produktsiooni protsess: võttekohtade, näitlejate, võttemeeskonna ettevalmistus. Pärast final draft versiooni kinnitamist, valmib täpne režiistsenaarium. Paralleelselt vajadusel proovid näitlejatega, kuni võtteperioodini. Pärast võtteperioodi loetakse sisse voice-over ning valmib esimene versioon videost. Koostöös hankija (ja vajadusel teemaga seotud spetsialistidega) viiakse sisse muudatused parandused. Järgneb järeltöötlus, video tõlkimine ja subtiitrite lisamine. Töö antakse üle hiljemalt 3. detsembriks 2018. PRODUKTSIOONI ESMANÄGEMUS: • Näitlejate eelistus • Ettevõtete ja keskkondade eelistus • Meeskond • Riskide hajutamine MARGUS – pereisa, tisler / protagonist (sh VO) Sten Karpov Näitlejahariduse omandas Viljandi Kultuuriakadeemias(2003–2007, VI lend, kursuse juhendaja Kalju Komissarov). Aastatel 2007–2014 töötas Karpov draamanäitlejana Pärnu Endla teatris. Ta on osalenud ka Eesti Draamateatri ja Vanemuise lavastustes, projektimuusikalides ("Fame") ning telesarjades. Keskne roll oli tal lühimängufilmis "Roosa kampsun". Aastatel 2014–2016 aastast oli ta Tartu teatri Vanemuine näitleja. Aastast 2016 on ta Pärnu teatri Endla näitleja. Häälenäidis: https://www.youtube.com/watch?v=eqvjEXUyRvg Andres Raag Andres Raag (sündinud 24. juunil 1970 Tallinnas) on eesti näitleja. Ta lõpetas 1992. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XV lennu. Samast aastast töötab ta Linnateatris. Häälenäidis: https://www.youtube.com/watch? v=WrzyBR8FRko&list=RDWrzyBR8FRko&start_radio=1 HELVI – pensionär, agronoom Helgi Annast Helgi Annast (sündinud 10. mail 1945) on eesti näitleja. Aastal 1972 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (5. lend). [1] Alates samast aastast töötab ta Rakvere Teatri näitlejana. Videonäidis: https://www.youtube.com/watch?v=bHMHW-wYnBc Mari Lill Mari Lill (sündinud 21. detsembril 1945 Tallinnas) on eesti näitleja. Aastal 1968 lõpetas lavakunstikateedri III lennu. Seejärel töötas aastail 1968– 1977 Noorsooteatris, alates 1977. aastast Eesti Draamateatris. Ta on mänginud teatris üle 60 rolli. Videonäidis: https://etv.err.ee/v/445607b3-647a-41f5-a509-2c506f941ad8 ANTON – noormees, autoremondi lukksepp Tanel Ting Tanel TIng (sündinud 7. detsembril 1990 aastal Kuressaares. Lõpetas 2017 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas teatrikunsti õppekava, näitleja eriala. Alates samast aastast töötab ta Ravere ja Ugala teatri näitlejana. Silver Kaljula Silver Kaljula (sündinud 12. märtsil 1991) on eesti näitleja, lavastaja ja produtsent. Alates aastast 2014 töötab näitlejana projektiteatris Must Kast ning 2016 aastast Temufi produtsendina. Kaljula on Eesti Näitlejate Liidu liige. Videonäidis: https://www.youtube.com/watch?v=VqVmZMmrbF0 NADJA – keskealine töönarkomaan, juuksur ja ilusalongi omanik Eva Püssa Eva Püssa (neiupõlvenimega Eva Ütt; sündinud 16. juunil 1971) on eesti näitleja. Ta töötas Tartu teatris Vanemuine aastatel 2010–2014. Videonäidis: https://etv.err.ee/v/eriprojektid/diktorid/ c924ae03-25a5-449d-9065-7ca38ef8ba59/eva-pussa-diktor-reedel-1702 Merle Palmiste Merle Palmiste (sündinud 1. novembril 1970 Tallinnas) on eesti näitleja. Ta lõpetas aastal 1992 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (XV lennu). Ta töötab aastast 1992 näitlejana Eesti Draamateatris. Videonäidis: https://www.youtube.com/watch?v=BZ_ENsS1beg KESKKONNAD JA ETTEVÕTTED 1 1. Puidutöötlemine - ettevõte, kus töötaja puutub kokku puidutöötlemisega. Nt mööblitootmine, tisler, saekaater. Kitman Thulema AS - https://kitmanthulema.ee/ AS Standard - https://www.standard.ee/ AS Haapsalu Uksetehas - http://www.uksetehas.ee/ Puukeskus AS - https://www.puukeskus.ee/ 2. Taimekasvatus, põllumajandusettevõte või kodukeemia tootmine - ettevõte, kus töötaja töötab laboris taimekaitsevahendite või puhastusvahendite loomisel või arendamisel, kuid samuti välitöödel. AS Orto - http://orto.ee/ Mayeri Industries AS - https://mayeri.eu/ Mulieres OÜ - https://www.mulieres.eu AS Sagro - http://sagro.ee/ Kadarbiku Köögivili OÜ - http://kadarbiku.ee/ KESKKONNAD JA ETTEVÕTTED 2 3. Autoremondi või hooldus - ettevõte, kus töötaja võib pidevalt kokkupuutuda heitgaasidega. KIA - www.kia.ee/ Viking Motors - https://vikingmotors.ee/ Eurost Auto - www.eurostauto.ee/ 4. Ilusalong, juuksurisalong - ettevõte, kus töötaja tegeleb juuksevärvide ja kosmeetikaga Pireti ilusalong - http://www.piret.ee/ Salon + - https://www.salonplus.ee/ Õnnepesa Ilusalong - http://onnepesa.ee/ MEESKONNA ROLLID Projektijuht: Projekti kordineerimine, kliendiga suhtlemine, eelarvestamine ja võimalike probleemide lahendamine. Ideekirjutaja/Stsenarist: Stsenaariumide kirjutamine ja tekstide kirjutamine. Produtsent: Klippide tootmise juht. Paneb kokku filmitiimi ja suhtleb näitlejatega, otsib lokatsioonid jne. Režissöör: Filmiklippide loominguline, kunstiline juht. Stsenaariumi põhjal põhjal kujundab näitlejate ja võttemeeskonna töö. Operaator: kaameramees Kunstnik: paneb paika võttepaikade, riiete ja soengute stilistika. Lisaks ülaltoodud nimekirjale on meeskonnas veel rohkelt inimesi - alustades valgustajatega ja lõpetades meikaritega. Klippide meeskonda kuulub u 10-13 inimest. RISKIDE HAJUTAMINE Enamik probleeme saab enamasti alguse teineteise valesti mõistmisest. Et seda vältida, siis hajutame filmiklippide tegemisel riske põhjaliku eeltööga. Enne filmimist vaatame üle, kooskõlastame ja kinnitame kliendiga järgmised osad: - täpsed teemad, millele tahame tähelepanu juhtida ja mis peavad klippides sisalduma - vastavalt kliendi infole korrigeeritud klippide stsenaariumid - klippide stooriboardid, kus stseenid ja kaadrid lahti selgitatud ja joonistatud - näitlejate valik, lokatsioonide valik ja stilistika (kuni riieteni välja) - kõik tekstid, mida klippides kasutame - nii VO tekstid kui graafilised tekstid, ka tõlked. RISKIDE HAJUTAMINE 2 Klippide filmimisel kasutame korralikku meeskonda ja tehnikat, et klippide tehniline tase oleks väga hea. Filmimise ajal üritame teha lisakaadreid, et oleks pärast mida valida ja väljavahetada vajadusel. Kui võimalik ja vajalik, siis kaasame võttepäevale ka kliendi esindaja, kes saab kohapeal oma arvamust avaldada. Kui on parandusi klippidele, siis teostame neid vastavalt võimalusele ja leiame kliendiga kompromissi. Saame mängida videorea ja graafikaga, samuti klippide helindusega. Ajaliselt ei tohiks valmimisega probleeme olla, kuna aega klippide tegemiseks on piisavalt. Siiski planeerisin ajakava nii, et jätsin erinevatele etappidele varuaega, kui tõesti peaks midagi juhtuma. Kliendilt ootame kiiret reageerimist ja tagasisidet. AJAKAVA Oktoober November Dets Tegevus/Nädal ND 40 ND 41 ND 42 ND43 ND 44 ND 45 ND 46 ND 47 ND 48 ND 49 Lepingu sõlmimine 28.09.18 Kliendi kohtumine, täpsem sisendinfo soovitud info kohta, mida on vaja esitada. 01.10.18 Kommentaarid esialgse idee kohta. Parandatud stsenaarium, vastavalt sisendinfole ja kommentaaridele, parnadused vastavalt tagasisidele Stsenaariumite kinnitamine 23.10.18 Näitlejate ja VO valik ja kinnitamine, kooskõlastamine Lokatsioonide valik ja kinnitamine. VO kirjutamine, kliendiga ülevaatamine, parandamine ja kinnitamine Tekstid tõlkesse Filmimine ettevalmistus meeskonna poolt. Stooriboardi ülevaatamine kliendiga, võimalikud korrektuurid ja kinnitamine Võtted Montaaž Helindatud versioon kliendile ülevaatamiseks, koos graafikaga Kliendilt võimalikud parandused videoreas ja nende teostamine. Klippide kinnitamine ja üleandmine 03.12.18 2018 TÖÖVÕTULEPINGU NR 2-2.2/733-1 ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „tellija“) ja Agentuur La Ecwador OÜ, registrikood 10282034, asukoht Vabaduse pst 60a, 10917 Tallinn Harjumaa, keda esindab Heily Aavik (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt vastavalt 17.09.2018 pakkumusele töökeskkonna vähiriski õppevideo tootmine (edaspidi „tööd“). 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt ajavahemikus lepingu sõlmimisest kuni 03.12.2018. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 29 952,00 (kakskümmend üheksa tuhat üheksasada viiskümmend kaks) eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arvete alusel etapiti järgnevalt: november 2018 30% kogumaksumusest; detsember 2018 70% kogumaksumusest. 3.3. Töövõtja edastab tellijale arve e-arvena või PDF-formaadis arvena. E-arvet on võimalik saata e- arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. PDF-formaadis arve tuleb saata e-posti aadressile [email protected]. 4. Volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Maarika Haidak, tel 6269 736, e-post [email protected], või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Mairi Talving, tel 5303 5377, e-post [email protected] . 5. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 5.1. Lisa 1 – Lepingu objekti kirjeldus; 5.2. Lisa 2 – Töövõtja 17.09.2018. a esitatud pakkumus. 6. Erisätted 6.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub Töövõtja tagama töövõtulepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toovotulepingu_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 7.5. Leping sõlmitakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ (2014-2020.3.01.002003.01.15-0002) vahenditest. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ _____________________ ________________________ Tel: 626 9301 Tel: 671 1030 E-post: [email protected] E-post: [email protected] LISA 1 LEPINGU OBJEKTI KIRJELDUS Lepingu objektiks on töötajale ja tööandjale suunatud õppevideo, mis tutvustab töökeskkonnas esinevaid kantserogeenseid kemikaale, mis võivad põhjustada või aidata kaasa vähkkasvaja kujunemisele. Õppevideo eesmärk on anda ülevaade töökeskkonnas esinevatest kantserogeensetest ainetest: nende olemusest, potentsiaalsetest kokkupuuteviisidest ja võimalikest maandamisviisidest, tuues välja põhilised tööandja ja töötaja kohustused ning õigused, eesmärgiga kaitsta töötajate tervist. Õppevideo on mõeldud kasutamiseks töökohal töökeskkonna juhendamise raames ja teavitustegevuseks. Õppevideo tulemusel tõuseb töötajate ja tööandjate teadlikkus töökeskkonnas esinevatest kantserogeensetest kemikaalidest ning seeläbi väheneb vähkkasvajate arv, mis võivad olla tööga seotud. Agentuur La Ecwador toob õppevideo lahenduses välja narratiivse loo erinevatest tegelastest, keda ühendab üks: (kõrge) vähirisk töökeskkonnas või -protsessis, sellega silmitsiseismine ning tulevikus teadlik ennetamine. Narratiivse filmiga kontseptsiooniga edastatakse vajalik info näitlikustatult ja atraktiivselt karakterite kaudu. Eesmärk on mõjutada sihtgruppi reaalsete, igapäevaste olukordade ja tavaliste tööde/ametite praktika kaudu näidates, et vähirisk võib ka meie igapäevatöödes väga suur olla.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel