Maris Jesse
Terviseala asekantsler
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Meie nr. 18-08-06, 25.09.2018
Teie nr. 5.2-2/2777-1, 29.08.2018
Re: Hambaraviteenuse kvaliteedist
Lugupeetud Maris Jesse
Eesti Hambaarstide Liit tervitab riigipoolset algatust rahva suutervise edendamiseks ja
ravi kvaliteedi tõstmiseks.
Hambaraviteenuse kvaliteediindikaatoritest
Näo-lõualuupiirkonna eriarstid, keda rohkem hambaarstidena tuntakse, tegelevad
peamiselt kolme erineva grupi haigustega. Esiteks diagnoosime ja ravime hammaste
kõvakudede kahjustusi ja nende tüsistusi. Neist levinuim haigus on kaariesehaigus,
mida põevad peaaegu kõik inimesed. Teiseks suureks rühmaks on hamba tugikudede
haigused. Tugikudede haiguse üheks enamlevinud haiguseks on gingiviit ning selle
põdejate arv ei jää alla kaariesehaigetele. Kolmandaks oluliseks tegevuseks on suu
piirkonna kasvajate võimalikult varane avastamine. Kahjuks on see tegevus
vähemteadvustatud ning selle olulisus alahinnatud. Siinkohal ei too eraldi välja näo-
lõualuupiirkonna spetsialistide valdkondi, kes koondunud kitsama eriala seltsidesse.
Inimene on kaariesehaige, kui talle on viimase kolme aasta jooksul tekkinud uus
restauratiivset ravi vajav kaarisekahjustus. Kaariesehaiguse ravikuuri õnnestumise ehk
ravikvaliteedi parim indikaator on uute kaariesekahjustuste ennetamine ja
olemasolevate kaariesekahjustuste mineraliseerimine nii, et need täidist ei vaja.
Soovime saada tervise infosüsteemist andmed, kui palju on patsiente, kes hambaarsti
visiidil viimase kolme aasta jooksul kaariesekahjustuse restauratiivse ravi protseduuri
pole vajanud. Tuleviku eesmärkide seadmiseks soovime andmeid, kui suur on
kaariesekahjustustega hammaste indeks (DMF) ja ravivajavate kaarisekahjustustega
hammaste indeks (DT).
Inimesel on igemepõletik, kui hambaid ümbritsevat igemevagu 4 erinevast punktist
nuppsondiga mõõtes hakkab veritsema vähemalt 10% igemete pindalast. Lihtsustatult
võib öelda, et ige hakkab veritsema kergel kokkupuutel igemevaost hambakaela
puhastades. Adekvaatsete suuhügieenivõtete edasisel puudumisel tekib hamba
kinnituskoe pöördumatu kahjustus ehk parodontiit, mille puhul on veritsev-mädane
1/4
haavand suus juba umbes peopesa suurune. Ei pea olema meditsiinilise haridusega,
et mõista, millist riski sellega kaasuv põletikukaskaad kogu organismile kujutab.
Terviseinfosüsteemist tuleb algolukorra hindamiseks välja otsida, kui suured
elanikkonna igemetervise (BOP) ja parodondi seisundi indeksite (CPITN) väärtused
sinna kogutud on.
Tegelikkuses jääb ükskõik milline rahvatervise poliitika kujundaja eelpool viidatud
andmete hankimisel TEHIK-st hätta, sest sinna kogutavad andmed pole järelduste
tegemiseks piisavalt kvaliteetsed. Kui näiteks kaariese ravikuuri kvaliteedi mõõdikuks
panna kõrgema kaarieseriskiga patsientidele F-laki aplikatsioonide arvu
protsentuaalne kasv 5 aasta perspektiivis, siis pole seda võimalik mõõta, sest meie
meditsiinisüsteem tegeleb peamiselt tagajärgedega ja “edu” mõõdetakse eriarstiabile
kulunud raha hulgaga. Kvaliteetne ravi algab riskitegurite hindamisest ja haiguse
põhjuse kontrolli alla võtmisest.
Samuti jääb poliitika kujundaja täna hätta parodontiidi ravi kvaliteedi hindamisega,
mille tavapäraseks mõõdikuks on kõrgema riskiga patsientide ravitulemust
ülalhoidvate visiitide arv aastas. Võime proovida e-tervisest välja sõeluda, kas
küretaažiprotseduuri (koodiga 52442) patsientide tagasikutsumise statistika kajastab,
et selle protseduuri järel on kliinikut külastatud kvartaalselt ravitulemuse ülalhoidmise
eesmärgil? Seda näitajat saaksime kasutada ühe kvaliteedi indikaatorina.
Hambaravi kvaliteedi küsimus eeldab teatavat kultuurinihet või mõtteviisi muutmist
kõigepealt poliitika kujundajate poolt, kelle kehtestatud reeglite järgi Haigekassa
“maksab ehk tellib muusika”. Näiteks praegu on seadusandja kehtestanud
täiskasvanute hambaravihüvitise viisil, mille ainsaks mõõdikuks on kvantitatiivselt ära
kulutatud miljonid eurod, nõudmata teenuseosutajatelt vastu tänapäevast
tõenduspõhist ennetusele suunatud korralikult dokumenteeritud ravi.
Eesti Hambaarstide Liit mõistab riigi eesmärki langetada tsentraalse hambaravitoetuse
abil hambaravi kättesaadavust piiravat rahalist barjääri, kuid kehtestatud täiskasvanute
hambaravihüvitis tänasel moel ei anna meile mõõdetavat kasu üheski olulises
rahvatervise indikaatoris. Tervitame initsiatiivi, et kaasate ravikvaliteedi tõstmise
arutellu nüüd ka ekspertteadmist.
Hambaraviteenuse järelevalvest
Soovime siinkohal kasutada juhust, et korrata ka suvel minister Riina Sikkutiga
toimunud sisuka kohtumise järel ministeeriumile edastatud ettepanekuid
hambaraviteenuse järelevalve tõhustamise kohta, millele me ei ole veel tagasisidet
saanud.
Terviseametil on täna antud hulk ülesandeid, millede materiaalseid ja formaalseid
täitmisi neilt oodatakse. Reaalsus on aga selline, et Terviseamet kontrollib vaid
2/4
formaalseid eeldusi, jättes hindamata reaalse olukorra, kes ja millisel viisil
hambaraviteenust osutab. See tähendab, et järelevalve tegemisel Terviseameti töö
lõppeb sisuliselt hambaarsti tervishoiutöötajate registrisse kandmise järel, kui
formaalsed eeldused on täidetud. Selle tulemusel on meedias regulaarselt kajastatud
olukordi, kus patsiendid on saanud kannatada hambaarsti ebakvaliteetse töö tõttu.
Siinkoha on Terviseamet möönnud, et sisulise järelevalve tegemiseks puuduvad neil
vahendid, võimalused ja teave.
See probleem ei ole unikaalne vaid Eestile. Paljudes väikese haldusaparaadiga
riikides on ressursside jagamine järelevalvele väga aktuaalne. Samas järeleandmiste
tegemine järelevalve osas pole jätkusuutlik lahendus. Ebatõhusa järelevalve tulemusel
kannatavad patsiendid oma tervisega. Seepärast on oluline kvaliteetse
tervishoiuteenuse tagamine patsientidele. Kuid kuidas siis kaitsta patsiente
tõhusamalt?
Teeme ettepaneku anda hambaraviteenuste osutajate registri pidamise ja
järelevalvefunktsioonid üle hambaarstidele. Selle vormiliseks lahendamiseks on
mitmeid võimalusi mida on ka Eestis edukalt kasutatud. Näitena on volitatud kutsete
andmist eraõiguslike isikutele. Ministeeriumid on halduslepingutega andnud üle
tegevuslubade andmise ja sellega seotud koolituse ja järelevalve õigused
eraõiguslikele mittetulundusühingutele (nt MKM halduslepinguga ühele eraõiguslikule
mittetulundusühingule, tuginedes Autoveoseaduses sätestatud volitusnormile). Samuti
on mitmeid näiteid kutseühendustena toimivatest avalik-õiguslikest isikutest
(Advokatuur, Notarite Koda jne), kellele on seadusega antud kutse arendamise ja
järelevalvega seotud ülesandeid nii era, kui avalikes huvides.
Meie esimene eelistus oleks samuti viia üle hambaarstide registri- ja
järelevalvefunktsioon Terviseametilt loodavale Eesti Hambaarstide Kojale, mis
tegutseks avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Tänane Eesti Hambaarstide Liit (edaspidi
Liit) on hambaarste ühendav mittetulundusühing, mille eesmärk on hoida ülal
hambaarstiameti ühtsust ja kollegiaalsust, kaitstes hambaarstide professionaalseid,
majanduslikke ja ühiskondlikke huve. Loodav Eesti Hambaarstide Koda (edaspidi
Koda) jätkaks olemasolevate Liidu tegevustega ning võtaks üle Terviseameti
ülesanded registri- ja järelevalve osas. Registri- ja järelevalve delegeerimine loodavale
Kojale võimaldab rakendada parimat odontoloogia alast kompetentsi registri pidamisel
ning järelevalve teostamisel.
Registri- ja järelevalveülesannete delegeerimisel on kaks olulist eesmärki. Esiteks on
Liidul kui valdkondlike ekspertide ühendusel ametist tulenev kompetents hinnata,
suunata ning koordineerida hambaravivaldkonda teadmispõhiselt. Liit täidab juba täna
aktiivset rolli tervishoiusüsteemi arendamisel. Antud rolli täiendamine registri- ja
järelevalvefunktsiooniga on loomulik jätk fokuseeritult ning tõhusalt Eesti
3/4
hambaraviteenuste kvaliteedi tõstmiseks sarnaselt teistele kutseühendustele. Teiseks
vähendab riigi kohustusi registri- ja järelevalvefunktsioonide delegeerimine end
isemajandavale erialaühendusele, põhjustamata seejuures järeleandmisi
hambaraviteenuste järelevalve kvaliteedis.
Käesolev ettepanek näeb ette avalik-õigusliku juriidilise isiku, Eesti Hambaarstide Koja
loomist ning registri- ja järelevalveülesannete täielikku delegeerimist Terviseametilt
Kojale. Koda võtab eeskujuks toimivad arstide ja hambaarstide kojad Euroopas
(Leedu, Austria, Poola jt) ning Eestis omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsevad
kutseühendused, mille pädevuses on järelevalve liikmete kutsetegevuse üle (nt
Advokatuur). Koja liikmelisus oleks hambaraviteenuse osutajatele kohustuslik mille
tulemusel võetakse kollegiaalne vastutus era- ja avalike huvide nimel.
Eesti Hambaarstide Liit näeb Kojale ette järgmisi pädevusi:
• Koja liikmete vastuvõtmine, kutsealane registripidamine ja sealt väljaarvamine;
• hambaraviteenuste osutajate omavalitsuse elluviimine ja hambaraviteenuste
osutajate tegevuse koordineerimine;
• hambaraviteenuste järelevalveülesannete täitmine, sh liikmete kutsetegevuse
ja kutse-eetika nõuete täitmise üle;
• hambaarstide töö-, teenistuse- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete
õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine, tehes koostööd riiklike, era- ja
ühiskondlike struktuuride ning eraisikute ja rahvusvaheliste
organisatsioonidega;
• ametiõppe ja koolituse koordineerimine ja korraldamine;
• hambaraviteenuste arendamise, patsientide harimise, ametialase koolitamise,
kvalifikatsiooni tõstmise ja meditsiinikultuuri eest seismine, sealhulgas
ennetuspoliitika edendamine;
• patsientide kaebuste menetlemine.
Loodame kiiresti jätkata dialoogi ning oleme valmis täiendavalt panustama konkreetse
õigusliku lahenduse väljatöötamisse ja elluviimisesse.
Reedel, 28. septembril tulevad kohtumisele hambaarstid Marek Vink, Piret Väli, Katrin
Metstak, õigusnõunik Viido Põldma ja nõustaja Andreas Kaju.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Vink
Eesti Hambaarstide Liidu president
4/4
Ele Riipus
Teema: FW: kohtumine hambaraviteenuste kvaliteedi teemal
Manused: Kiri välja 25.09.bdoc
Tähtsus: Kõrge
From: Kadi Zvirik <
[email protected]>
Sent: Tuesday, September 25, 2018 11:15 AM
To: Ulla Raid <
[email protected]>
Cc: Marek Vink <
[email protected]>
Subject: Re: kohtumine hambaraviteenuste kvaliteedi teemal
Importance: High
Tere Ulla,
Nagu eile kokku leppisime, edastan hambaarstide liidu ettepanekud hambaraviteenuste kvaliteedi teemal.
Lugupidamisega
Kadi Zvirik
Eesti Hambaarstide Liit
Narva mnt. 5-76, Tallinn 10117
Tel. +372 645 9001
Mob. +372 56993877
[email protected]
www.ehl.ee
EHL Facebookis https://www.facebook.com/eestihambaarstideliit/
On 12 Sep 2018, at 10:43, Ulla Raid <
[email protected]> wrote:
Tere Kadi ja Marek
Meil jäi Kadiga telefoniteel vesteldes lahtiseks koosoleku aeg. Ootan teie kinnitus,
kas teile sobib 28.september kl 14-16.
Heade soovidega,
Ulla
From: Kadi Zvirik <
[email protected]>
Sent: Monday, September 3, 2018 9:43 AM
To: Ulla Raid <
[email protected]>
Cc: Marek Vink <
[email protected]>
Subject: kohtumine hambaraviteenuste kvaliteedi teemal
1
Tere,
Täname kohtumise ettepaneku eest!
Kahjuks ei sobi 01.10.2018 kohtumiseks.
Kas oleks palun võimalik leida mõni reedene päev kohtumiseks (sel päeval ei
ole dr Vink’il patsiente)?
Hambaarstide liidu enda koosolekud juba paigas 26.10., 02.11. ja 30.11.
Lugupidamisega
Kadi Zvirik
Eesti Hambaarstide Liit
Narva mnt. 5-76, Tallinn 10117
Tel. +372 645 9001
Mob. +372 56993877
[email protected]
www.ehl.ee
EHL Facebookis https://www.facebook.com/eestihambaarstideliit/
<image001.jpg>
2