dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 1. oktoober 2018
Viit
5.2-2/2777-2
Registreeritud
1. oktoober 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Hambaarstide Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Agris Koppel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. oktoober 2018

Failid

  • 📎Kiri välja 25.09.18_6_V.pdf428 KB
  • 📎kohtumine hambaraviteenuste kvaliteedi teemal.pdf70 KB

Sisu (failidest)

Maris Jesse Terviseala asekantsler Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie nr. 18-08-06, 25.09.2018 Teie nr. 5.2-2/2777-1, 29.08.2018 Re: Hambaraviteenuse kvaliteedist Lugupeetud Maris Jesse Eesti Hambaarstide Liit tervitab riigipoolset algatust rahva suutervise edendamiseks ja ravi kvaliteedi tõstmiseks. Hambaraviteenuse kvaliteediindikaatoritest Näo-lõualuupiirkonna eriarstid, keda rohkem hambaarstidena tuntakse, tegelevad peamiselt kolme erineva grupi haigustega. Esiteks diagnoosime ja ravime hammaste kõvakudede kahjustusi ja nende tüsistusi. Neist levinuim haigus on kaariesehaigus, mida põevad peaaegu kõik inimesed. Teiseks suureks rühmaks on hamba tugikudede haigused. Tugikudede haiguse üheks enamlevinud haiguseks on gingiviit ning selle põdejate arv ei jää alla kaariesehaigetele. Kolmandaks oluliseks tegevuseks on suu piirkonna kasvajate võimalikult varane avastamine. Kahjuks on see tegevus vähemteadvustatud ning selle olulisus alahinnatud. Siinkohal ei too eraldi välja näo- lõualuupiirkonna spetsialistide valdkondi, kes koondunud kitsama eriala seltsidesse. Inimene on kaariesehaige, kui talle on viimase kolme aasta jooksul tekkinud uus restauratiivset ravi vajav kaarisekahjustus. Kaariesehaiguse ravikuuri õnnestumise ehk ravikvaliteedi parim indikaator on uute kaariesekahjustuste ennetamine ja olemasolevate kaariesekahjustuste mineraliseerimine nii, et need täidist ei vaja. Soovime saada tervise infosüsteemist andmed, kui palju on patsiente, kes hambaarsti visiidil viimase kolme aasta jooksul kaariesekahjustuse restauratiivse ravi protseduuri pole vajanud. Tuleviku eesmärkide seadmiseks soovime andmeid, kui suur on kaariesekahjustustega hammaste indeks (DMF) ja ravivajavate kaarisekahjustustega hammaste indeks (DT). Inimesel on igemepõletik, kui hambaid ümbritsevat igemevagu 4 erinevast punktist nuppsondiga mõõtes hakkab veritsema vähemalt 10% igemete pindalast. Lihtsustatult võib öelda, et ige hakkab veritsema kergel kokkupuutel igemevaost hambakaela puhastades. Adekvaatsete suuhügieenivõtete edasisel puudumisel tekib hamba kinnituskoe pöördumatu kahjustus ehk parodontiit, mille puhul on veritsev-mädane 1/4 haavand suus juba umbes peopesa suurune. Ei pea olema meditsiinilise haridusega, et mõista, millist riski sellega kaasuv põletikukaskaad kogu organismile kujutab. Terviseinfosüsteemist tuleb algolukorra hindamiseks välja otsida, kui suured elanikkonna igemetervise (BOP) ja parodondi seisundi indeksite (CPITN) väärtused sinna kogutud on. Tegelikkuses jääb ükskõik milline rahvatervise poliitika kujundaja eelpool viidatud andmete hankimisel TEHIK-st hätta, sest sinna kogutavad andmed pole järelduste tegemiseks piisavalt kvaliteetsed. Kui näiteks kaariese ravikuuri kvaliteedi mõõdikuks panna kõrgema kaarieseriskiga patsientidele F-laki aplikatsioonide arvu protsentuaalne kasv 5 aasta perspektiivis, siis pole seda võimalik mõõta, sest meie meditsiinisüsteem tegeleb peamiselt tagajärgedega ja “edu” mõõdetakse eriarstiabile kulunud raha hulgaga. Kvaliteetne ravi algab riskitegurite hindamisest ja haiguse põhjuse kontrolli alla võtmisest. Samuti jääb poliitika kujundaja täna hätta parodontiidi ravi kvaliteedi hindamisega, mille tavapäraseks mõõdikuks on kõrgema riskiga patsientide ravitulemust ülalhoidvate visiitide arv aastas. Võime proovida e-tervisest välja sõeluda, kas küretaažiprotseduuri (koodiga 52442) patsientide tagasikutsumise statistika kajastab, et selle protseduuri järel on kliinikut külastatud kvartaalselt ravitulemuse ülalhoidmise eesmärgil? Seda näitajat saaksime kasutada ühe kvaliteedi indikaatorina. Hambaravi kvaliteedi küsimus eeldab teatavat kultuurinihet või mõtteviisi muutmist kõigepealt poliitika kujundajate poolt, kelle kehtestatud reeglite järgi Haigekassa “maksab ehk tellib muusika”. Näiteks praegu on seadusandja kehtestanud täiskasvanute hambaravihüvitise viisil, mille ainsaks mõõdikuks on kvantitatiivselt ära kulutatud miljonid eurod, nõudmata teenuseosutajatelt vastu tänapäevast tõenduspõhist ennetusele suunatud korralikult dokumenteeritud ravi. Eesti Hambaarstide Liit mõistab riigi eesmärki langetada tsentraalse hambaravitoetuse abil hambaravi kättesaadavust piiravat rahalist barjääri, kuid kehtestatud täiskasvanute hambaravihüvitis tänasel moel ei anna meile mõõdetavat kasu üheski olulises rahvatervise indikaatoris. Tervitame initsiatiivi, et kaasate ravikvaliteedi tõstmise arutellu nüüd ka ekspertteadmist. Hambaraviteenuse järelevalvest Soovime siinkohal kasutada juhust, et korrata ka suvel minister Riina Sikkutiga toimunud sisuka kohtumise järel ministeeriumile edastatud ettepanekuid hambaraviteenuse järelevalve tõhustamise kohta, millele me ei ole veel tagasisidet saanud. Terviseametil on täna antud hulk ülesandeid, millede materiaalseid ja formaalseid täitmisi neilt oodatakse. Reaalsus on aga selline, et Terviseamet kontrollib vaid 2/4 formaalseid eeldusi, jättes hindamata reaalse olukorra, kes ja millisel viisil hambaraviteenust osutab. See tähendab, et järelevalve tegemisel Terviseameti töö lõppeb sisuliselt hambaarsti tervishoiutöötajate registrisse kandmise järel, kui formaalsed eeldused on täidetud. Selle tulemusel on meedias regulaarselt kajastatud olukordi, kus patsiendid on saanud kannatada hambaarsti ebakvaliteetse töö tõttu. Siinkoha on Terviseamet möönnud, et sisulise järelevalve tegemiseks puuduvad neil vahendid, võimalused ja teave. See probleem ei ole unikaalne vaid Eestile. Paljudes väikese haldusaparaadiga riikides on ressursside jagamine järelevalvele väga aktuaalne. Samas järeleandmiste tegemine järelevalve osas pole jätkusuutlik lahendus. Ebatõhusa järelevalve tulemusel kannatavad patsiendid oma tervisega. Seepärast on oluline kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamine patsientidele. Kuid kuidas siis kaitsta patsiente tõhusamalt? Teeme ettepaneku anda hambaraviteenuste osutajate registri pidamise ja järelevalvefunktsioonid üle hambaarstidele. Selle vormiliseks lahendamiseks on mitmeid võimalusi mida on ka Eestis edukalt kasutatud. Näitena on volitatud kutsete andmist eraõiguslike isikutele. Ministeeriumid on halduslepingutega andnud üle tegevuslubade andmise ja sellega seotud koolituse ja järelevalve õigused eraõiguslikele mittetulundusühingutele (nt MKM halduslepinguga ühele eraõiguslikule mittetulundusühingule, tuginedes Autoveoseaduses sätestatud volitusnormile). Samuti on mitmeid näiteid kutseühendustena toimivatest avalik-õiguslikest isikutest (Advokatuur, Notarite Koda jne), kellele on seadusega antud kutse arendamise ja järelevalvega seotud ülesandeid nii era, kui avalikes huvides. Meie esimene eelistus oleks samuti viia üle hambaarstide registri- ja järelevalvefunktsioon Terviseametilt loodavale Eesti Hambaarstide Kojale, mis tegutseks avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Tänane Eesti Hambaarstide Liit (edaspidi Liit) on hambaarste ühendav mittetulundusühing, mille eesmärk on hoida ülal hambaarstiameti ühtsust ja kollegiaalsust, kaitstes hambaarstide professionaalseid, majanduslikke ja ühiskondlikke huve. Loodav Eesti Hambaarstide Koda (edaspidi Koda) jätkaks olemasolevate Liidu tegevustega ning võtaks üle Terviseameti ülesanded registri- ja järelevalve osas. Registri- ja järelevalve delegeerimine loodavale Kojale võimaldab rakendada parimat odontoloogia alast kompetentsi registri pidamisel ning järelevalve teostamisel. Registri- ja järelevalveülesannete delegeerimisel on kaks olulist eesmärki. Esiteks on Liidul kui valdkondlike ekspertide ühendusel ametist tulenev kompetents hinnata, suunata ning koordineerida hambaravivaldkonda teadmispõhiselt. Liit täidab juba täna aktiivset rolli tervishoiusüsteemi arendamisel. Antud rolli täiendamine registri- ja järelevalvefunktsiooniga on loomulik jätk fokuseeritult ning tõhusalt Eesti 3/4 hambaraviteenuste kvaliteedi tõstmiseks sarnaselt teistele kutseühendustele. Teiseks vähendab riigi kohustusi registri- ja järelevalvefunktsioonide delegeerimine end isemajandavale erialaühendusele, põhjustamata seejuures järeleandmisi hambaraviteenuste järelevalve kvaliteedis. Käesolev ettepanek näeb ette avalik-õigusliku juriidilise isiku, Eesti Hambaarstide Koja loomist ning registri- ja järelevalveülesannete täielikku delegeerimist Terviseametilt Kojale. Koda võtab eeskujuks toimivad arstide ja hambaarstide kojad Euroopas (Leedu, Austria, Poola jt) ning Eestis omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsevad kutseühendused, mille pädevuses on järelevalve liikmete kutsetegevuse üle (nt Advokatuur). Koja liikmelisus oleks hambaraviteenuse osutajatele kohustuslik mille tulemusel võetakse kollegiaalne vastutus era- ja avalike huvide nimel. Eesti Hambaarstide Liit näeb Kojale ette järgmisi pädevusi: • Koja liikmete vastuvõtmine, kutsealane registripidamine ja sealt väljaarvamine; • hambaraviteenuste osutajate omavalitsuse elluviimine ja hambaraviteenuste osutajate tegevuse koordineerimine; • hambaraviteenuste järelevalveülesannete täitmine, sh liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle; • hambaarstide töö-, teenistuse- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine, tehes koostööd riiklike, era- ja ühiskondlike struktuuride ning eraisikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; • ametiõppe ja koolituse koordineerimine ja korraldamine; • hambaraviteenuste arendamise, patsientide harimise, ametialase koolitamise, kvalifikatsiooni tõstmise ja meditsiinikultuuri eest seismine, sealhulgas ennetuspoliitika edendamine; • patsientide kaebuste menetlemine. Loodame kiiresti jätkata dialoogi ning oleme valmis täiendavalt panustama konkreetse õigusliku lahenduse väljatöötamisse ja elluviimisesse. Reedel, 28. septembril tulevad kohtumisele hambaarstid Marek Vink, Piret Väli, Katrin Metstak, õigusnõunik Viido Põldma ja nõustaja Andreas Kaju. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vink Eesti Hambaarstide Liidu president 4/4 Ele Riipus Teema: FW: kohtumine hambaraviteenuste kvaliteedi teemal Manused: Kiri välja 25.09.bdoc Tähtsus: Kõrge From: Kadi Zvirik <[email protected]> Sent: Tuesday, September 25, 2018 11:15 AM To: Ulla Raid <[email protected]> Cc: Marek Vink <[email protected]> Subject: Re: kohtumine hambaraviteenuste kvaliteedi teemal Importance: High Tere Ulla, Nagu eile kokku leppisime, edastan hambaarstide liidu ettepanekud hambaraviteenuste kvaliteedi teemal. Lugupidamisega Kadi Zvirik Eesti Hambaarstide Liit Narva mnt. 5-76, Tallinn 10117 Tel. +372 645 9001 Mob. +372 56993877 [email protected] www.ehl.ee EHL Facebookis https://www.facebook.com/eestihambaarstideliit/ On 12 Sep 2018, at 10:43, Ulla Raid <[email protected]> wrote: Tere Kadi ja Marek Meil jäi Kadiga telefoniteel vesteldes lahtiseks koosoleku aeg. Ootan teie kinnitus, kas teile sobib 28.september kl 14-16. Heade soovidega, Ulla From: Kadi Zvirik <[email protected]> Sent: Monday, September 3, 2018 9:43 AM To: Ulla Raid <[email protected]> Cc: Marek Vink <[email protected]> Subject: kohtumine hambaraviteenuste kvaliteedi teemal 1 Tere, Täname kohtumise ettepaneku eest! Kahjuks ei sobi 01.10.2018 kohtumiseks. Kas oleks palun võimalik leida mõni reedene päev kohtumiseks (sel päeval ei ole dr Vink’il patsiente)? Hambaarstide liidu enda koosolekud juba paigas 26.10., 02.11. ja 30.11. Lugupidamisega Kadi Zvirik Eesti Hambaarstide Liit Narva mnt. 5-76, Tallinn 10117 Tel. +372 645 9001 Mob. +372 56993877 [email protected] www.ehl.ee EHL Facebookis https://www.facebook.com/eestihambaarstideliit/ <image001.jpg> 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel