dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukohtade esitamine

Sotsiaalministeerium · 16. oktoober 2018
Viit
1.2-2/99-6
Registreeritud
16. oktoober 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf258 KB
  • 📎EVEA seisukohad_VV määruste muutmine TTOS muudatustega seoses_15.10.bdoc56 KB

Sisu (failidest)

Austatud eelnõu algataja, Edastan EVEA seisukohad ja ettepanekud Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega seoses" eelnõule. Lugupidamisega Ille Nakurt-Murumaa EVEA volikogu liige, OÜ Tondihobu jurist-töökeskkonna konsultant tel. +372 57809806 Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: 25.09. 2018 nr 1.2-2/99-1 Tallinn [email protected] Meie: 15.10. 2018 EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) seisukohad Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega seoses“ eelnõu le EVEA koondab väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid üle Eesti (s.h. ka hõredalt asustatud või muul põhjusel töötajate nappuse all kannatavatest piirkondadest). Meie liikmete hulgas on väga erinevate tegevusvaldkondade ettevõtteid – ühemehe - ja ühenaise osaühingutest kuni 200 töötajaga ettevõteteni . Töösuhteid (s.h. tööohutust) reguleerivad normid mõjutavad meie liikmeid otseselt ja vahetult. Oleme seisukohal, et Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega seoses“ eelnõu täidab küll osaliselt seletuskirjas püsitatud eesmärgid kuid selles on mitmeid küsitavusi ning olulisi puudusi mis jõustudes kahjustavad väikeste ja keskmiste ettevõtjate huve. Kõigepealt j uhime Teie tähelepanu EN 12. juuni 1989 direktiivile töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (89/391/EMÜ) ning eriti selle preambulas sätestatud üldpõhimõttele, et vastavalt EL asutamislepingu artiklile 118a tuleb valdkonna direktiivides (ja eeldatavalt siis ka siseriiklikus õiguses) hoiduda selliste haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest, mis pidurdaksid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut; Ühtlasi peame vajalikuks rõhutada, et tükkhaaval töötervishoiu ja tööohutuse regulatsiooni muutmine ning tööandjate lakkamatu asetamine olukorda, kus muudatustega tuleb kohaneda lühikese aja jooksul piiratud infoväljas (T ööinspektsioon ei ole näiteks tänaseni oma veebilehel teinud vähimaidki vihjeid 31.05.2018 vastu võetud ja 01.01.2019 jõustuvate TTOS muudatuste kohta . Sotsiaalministeeriumi veebilehel avaldati vastav uudis alles eile, 15.10 ) ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Samas aga jäävad ka pärast kommenteeritava määruse jõustumist jätkuvalt muutmata ja ajakohastamata TTOS ja selle alamaktide süsteemsed puudused tervikuna ning riik ei panusta jätkuvalt ettevõtluse ühtlase arengu tagamisse kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Järgnevalt EVEA tähelepanekud ja ettepanekud eelnõu kohta: § 1. Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruse nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine – EVEA nõustub eelnõus pakutud muudatustega; § 2. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine – EVEA juhib eelnõu algataja tähelepanu, et 01.01.2019 jõustuvad muudatused TTOS-s (§13 1 lg 5 - Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli enne bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga kokkupuute algust ja öötöötaja tervisekontrolli enne öötööle asumist ) asetavad tööandjad, eriti väikesed ja keskmised ettevõtted (edaspidi VKE-d) äärmiselt keerulisse olukorda . Loodame, et seadusandja ei ole tegelikult soovinud kehtestada normi mille alusel järelevalveametnikul on võimalik nõuda tööandjalt KÕIGI töötajate saatmist tervisekontrolli enne töö alustamist kuna eranditult kõik töötajad puutuvad töö tegemisel kokku bioloogiliste ohuteguritega ning seetõttu vajab viidatud norm viivitamatult muutmist – Sotsiaalministeerium peab selleks viivitamatult algatama vajalikud toimingud . EVEA on veendunud, et selline lausaline tervisekontroll ei ole eesmärgipärane kuna enne tööd tehtava tervisekontrolli käigus puudub tööandjal töötervishoiuteenuse osutaja abil võimalus mõjutada töötajate tulevast kokkupuudet bioloogiliste ohuteguritega või nende tegurite mõju töötaja tervisele vähendada või ära hoida. Samuti ei taga selline norm õigusselgust ning tekitab põhjendamatuid või lausa üle jõu käivaid kulutusi kõigile tööandjatele aga eriti VKE-dele kes tegutsevad maapiirkondades või väikelinnades (kus töötervishoiuteenus kohapeal puudub ning töötaja saatmine tervisekontrolli enne töö alustamist on väga keeruline, aeganõudev ja kallis). Arvestades 01.01.2019 jõustuva TTOS §13 1 lg 5 ebaselgust, vajavad kindlasti enne 01.01.2019 täpsustamist VV määruse 144 § 4; §§ 7-13. EVEA on seisukohal, et praegu kavandatud muudatus VV määruse 144 § 11 lg 1 sõnastatakse järgmiselt:„(1) Tööandja tagab, et kõik töötajad, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada 2.–4. ohurühma bioloogiline ohutegur, läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“) toob tööandjatele kaasa põhjendamatult suure halduskoormuse ning on vastuolus (89/391/EMÜ) ning eriti selle preambula s sätestatud üldpõhimõttega , et vastavalt EL asutamislepingu artiklile 118a tuleb valdkonna direktiivides (ja eeldatavalt siis ka siseriiklikus õiguses) hoiduda selliste haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest, mis pidurdaksid väikeste ja keskmise suuruseg a ettevõtete loomist ja arengut. Arvestades, et 2. ohurühma bioloogiliste ohutegurite hulka kuuluvad kõik gripid, gripilaadsed haigused, salmonelloos (erinevad tüved) , lastenakkused (tuulerõuged, leetrid, mumps...) ja muud laialt levivad nakkushaigused, peaksid alates 01.01.2019 TTOS §13 1 jõustumisel ja eelnõus pakutud VV määruse 144 muudatuste vastuvõtmisel eranditult kõik tööandjad saatma töötajaid tervisekontrolli enne töö alustamist. EVEA on kategooriliselt vastu sell istele õigusnormide muutmisele , kus NETS -s (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses) sätestatud tervisekontroll (nn. san. raamat , hilisem nimetus tervisetõend) , mille eesmärk oli vältida nakkushaiguste levikut tundlikes valdkondades (toidukäitlejad, tervishoiu- ja hoolekandetöötajad, lasteasutusute töötajad jne) on sisuliselt marginaliseeritud ning püütakse asendada täielikult tööandja kulul tehtava t öötervishoiualase t ervisekontrolliga – NETS-i ja Toiduseaduse varasemad redaktsioonid (kuni 01.01.2017 kehtinud NETS §13 ja ToiduS §28) sätestas esmase, enne töö alustamist tehtava tervisetõendi vormistamise tõendi taotleja kulul. Alates 01.01.2017.a. on tervisetõend muutunud marginaalseks kuid bioloogiliste ohuteguritega pisimgi kokkupuude sunnib tööandjat kulutama töötaja t öötervishoiualasele t ervisekontrollile palju aega ja suuri summasid juba enne töö alustamist olukorras kus töötaja pole töösuhet veel alustanudki ning kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega ei ole suurem kui elukondlikult väljaspool tööd. Oluline on seejuures ka rõhutada, et riik pole teinud vähimaidki pingutusi tagamaks töötervishoiuteenuse kättesaadavust kogu Eestis ning väljaspool suuremaid linnu on teenus väikestele ja keskmistele ettevõtetele sisuliselt kättesaamatu või hind oluliselt kõrgem kui suuremates linnades. § 3. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine – EVEA nõustub eelnõus pakutud muudatustega. § 4. Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine – EVEA ei nõustu eelnõus pakutud muudatustega kuna sellised muudatused on vaid kosmeetilised ning lähtuvad ainult töötaja positsioonilt kuid ei arvesta tööandja te õigustatud huve. EVEA on seisukohal, et VV määrus 362 vajab tervikuna muutmist ja kaasajastamist – näiteks on ajale jalgu jäänud määruse §3 ja §4 (nõuded töökeskkonnale, tööandja kohustus hinnata elektromagnetilist kiirgust, kuvarist põhjustatud müra jms). Samuti on täna võimatu tõmmata piiri tööga seotud või isiklikuks otstarbeks tehtava kuvaritöö (arvuti, nutiseadmete vms kasutamise) vahele . VV m äärus 362 on vastu võetud ajal, kus kuvar oli täielikult töövahend. Täna kasutavad inimesed kuvarit vähemalt sama palju ka väljaspool tööd ning seetõttu tuleb viivitamatult üle vaadata tööandja kohustused kuvaritööga seoses, eriti aga kuvaritöötaja tervisekontrollile ja nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamisele . Oleme seisukohal, et täna kehtiv ja eelnõus kavandatav regulatsioon asetab ebaproportsionaalselt suure koormuse tööandjatele. § 5. Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2004. a määruse nr 223 „Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine – EVEA nõustub eelnõus pakutud muudatustega. § 6. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine – EVEA ei nõustu eelnõus pakutud muudatustega ning on seisukohal, et VV määruse 105 § 11 lõike 1 esimene lause sõnastuses „Tööandja tagab, et kõik ohtliku kemikaali või ohtlikku kemikaali sisaldava materjaliga kokku puutuvad töötajad läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“ Paneb tööandjatele ebamõistlikult suure koormuse tervisekontrolli korraldamisel. Arvestades, et VV määrus 105 ei sätesta ohtlike kemikaalide osas mingeid piirkoguseid või ohtlikkuse kategooriat , on sellise regulatsiooni jõustumisel tööandja kohustatud tervisekontrolli korraldama eranditult kõigile (ka osakoormusega) töötajatele kes käitlevad ohtlikke kemikaale kasvõi lahjendatud töösegudena või tavatarbijale kättesaadavates kogustes. Näide – sellise regulatsiooni alusel peab tööandja saatma tervisekontrolli ka koristaja, kes töötab osakoormusega 2 tundi nädalas ning kasutab koristamisel näiteks põrandapesuainet, pesupulbrit, Domestost vms. EVEA on seisukohal, et VV määruses 105 on kindlasti vajalik täpsustada ohtlike kemikaalide ohutunnused ja samuti piirkogused mis tingivad tervisekontrolli vajaduse. Eelnõus pakutud VV määruse 105 § 11 lg 9 sõnastuses „Kui tervisekontrolli käigus avastatakse töötajal ohtliku kemikaaliga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustus, tuleb tööandjal töökeskkonna riskianalüüs ja riski vähendamiseks rakendatavad abinõud üle vaadata. Vajaduse korral täiendab tööandja riskianalüüsi, võtab kasutusele täiendavad abinõud ning paigutab töötaja teisele tööle või töökohale, kus ei ole ohtliku kemikaaliga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse jätkumise riski, võttes arvesse töötervishoiuarsti soovitusi.“. on tööandjatele ebamõistlikult koormav ning vastuolus TLS sätestatud põhimõttega, et töölepingu muutmine saab toimuda vaid poolte kokkuleppel. Tuleb arvestada, et tööandja saab töötaja teisele tööle paigutada VAID juhul kui tööandjal on sobiv teine töö; kui see sobiv ametikoht on vaba ning vaid juhul, kui töötaja on sellise ümberpaigutamisega nõus. Seega on vajalik täiendada pakutud muudatust sõna dega tööandja paigutab töötaja V ÕIMALUSEL JA TÖÖTAJA NÕUSOLEKUL teisele tööle.... § 7. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2000. a määruse nr 193 „Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine – EVEA nõustub pakutud muudatustega. § 8. Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine – EVEA nõustub pakutud muudatustega. § 9. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ muutmine – EVEA nõustub pakutud muudatustega kuid juhib eelnõu algataja tähelepanu, et need muudatused ei ole piisavad. VV määrus 377 on osaliselt vananenud. Uus ehitusseadustik jõustus 01.07.2015 ning VV määrus 377 vajab vastavusseviimist EhS – ga mõistete osas ja muudes sisulistes aspektides . § 10. Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2016. a määruse nr 44 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord“ muutmine - EVEA nõustub pakutud muudatustega. § 11 . Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määruse nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“ muutmine – EVEA ei nõustu pakutud muudatustega ning on seisukohal, et VV määruse muutmine eelnõus sätestatud sõnastuses on tööandjatele ebamõistlikult koormav kuna müraga puutuvad kokku eranditult kõik inimesed (nii tööl kui elukondlikult) . EVEA on seisukohal, et VV määruse 108 § 8 lg 2 esimene lause tuleks sõnastada järgmiselt: „Tööandja tagab, et kõik töötajad, kelle kokkupuude müraga riskianalüüsi tulemuste alusel ületab § 3 lõikes 2 sätestatud meetmete rakendusväärtusi, läbivad tervisekontrolli ning tervisekontrolli käigus audiomeetrilise kontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“. § 12. Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määruse nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“ muutmine – EVEA nõustub pakutud muudatustega. § 13. Vabariigi Valitsuse 8. aprilli 2010. a määruse nr 47 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord“ muutmine – EVEA nõustub pakutud muudatustega. § 14. Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määruse nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ muutmine – EVEA ei nõustu pakutud muudatustega ning on seisukohal, et VV määruse 109 § 7 lg 2 peaks olema sõnastatud järgmiselt: „(2) Tööandja tagab, et kõik töötajad, kes puutuvad kokku üldvibratsiooni või kohtvibratsiooni meetmete rakendusväärtust ületava vibratsiooni tasemega, läbivad tervisekontrolli töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud korras.“; § 15. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine – EVEA nõustub enamiku pakutud muudatustega kuid juhib eelnõu algataja tähelepanu, et määruse lisa nr 3 „ töötervishoiuarsti teatis kutsehaiguse diagnoosimisest “ ei taga esitatud kujul tööandjale võimalust kutsehaiguse uurimist sisuliselt ja argumenteeritult läbi viia TTOS §24 ja VV määruses nr 75 sätestatud eesmärgi kohaselt. Määruse 75 §7 kohaselt on k utsehaigestumise uurimise eesmärk selgitada välja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Kuidas Teie hinnangul peaks tööandja seda suutma kui tööandjal ei ole teada, kas töötajal on probleem näiteks randmevalu, küünarliigese või alaseljaga? Kutsehaiguse diagnoos on tööandjale uurimise läbiviimiseks ja sekkumismeetmete rakendamiseks hädavajalik ning selle avaldamine tööandjale on kooskõlas töösuhte olemusega ning TLS § 15 lg 1 p. 8 sätestatud põhimõttega, et tööandjal on õigus saada infot töösuhtega seotud asjaoludest mille vastu tal on õigustatud huvi. Töötaja pöördumine kutsehaiguse diagnoosimiseks tervishoiuasutusse peaks siin olema käsitletav vastava nõusoleku andmisena. EVEA on seisukohal, et väga oluline on muuta kehtivat regulatsiooni ka selliselt, et töötervishoiuarstil peab olema kohustus lisaks Tööinspektsioonile ka tööandjat teavitada lisaks kutsehaiguse diagnoosimisele kui ka tööst põhjustatud haigestumise diagnoosmisest ja määratud diagnoosist. Vastasel korral ei saa tööandjale panna sellises mahus kohustusi sekkumismeetmete rakendamiseks või tööga seotud haigestumiste edaspidiseks ärahoidmiseks kuna tööandjal puudub võimalus neid kohustusi täita. Soovime lõpetuseks veelkord rõhutada, et üle 90% Eesti tööandjatest on VKE-d. Igasugune läbikaalumata muudatuste tegemine töösuhteid, s.h. töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides halvendab oluliselt tööan djate majanduslikku võimekust. Samuti halvenda vad kogu Eesti majandus e konkurentsivõimet ajale jalgu jäänud töösuhete, s.h. töötervishoiu ja tööohutuse nõuded . VKE-de konkurentsivõime taga miseks on vä ga oluline kiiresti ajakohastada kogu töösuhete, s.h. töötervishoiu ja tööohutuse regulatsioon ning sätestada VKE-dele ja eriti mikroettevõtetele vajalikud erisused, mitte tegeleda kosmeetiliste parandustega. EVEA nimel /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Rits EVEA President /allkirjastatud digitaalselt/ Ille Nakurt-Murumaa EVEA volikogu liige
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel