EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/18-1056 - Nõuded mõõtja erialasele pädevusele ja
pädevuse hindamise ning tõendamise kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Maaeluministeerium;
Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 30.10.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/124d5f12-6fbd-4832-bed1-
ea395f3bcdfd
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/124d5f12-6fbd-4832-bed1-
ea395f3bcdfd?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Siseministeerium
Keskkonnaministeerium
Maaeluministeerium Meie 16.10.2018 nr 2-1/17-0555/8672
Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
Majandus- ja taristuministri määruse "Nõuded
mõõtja erialasele pädevusele ja pädevuse
hindamise ning tõendamise kord" eelnõu
kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks majandus- ja taristuministri määruse "Nõuded
mõõtja erialasele pädevusele ja pädevuse hindamise ning tõendamise kord" eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Simson
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) määruse eelnõu;
2) määruse eelnõu seletuskiri.
Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Metrosert AS
Triinu Sillamaa
625 6391
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
08.10.2018
Majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded mõõtja erialasele pädevusele ja pädevuse
hindamise ning tõendamise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse 01.01.2019 jõustuva mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lõike 5 alusel.
Määrus sätestab nõuded juriidilisest isikust mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise
ja tõendamise korra.
Eelnõu asendab samasisulist varasemat majandus- ja kommunikatsiooniministri 5. oktoobri 2006.
a määrust nr 85 „Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord“ (edaspidi määrus nr
85), mis reguleeris koos 1. mail 2004. a jõustunud mõõteseadusega mõõtja erialase pädevuse
valdkonda Eestis.
Vahepeal on muutunud õiguslik olukord, mis tingib samasisulise uue määruse kehtestamise
vajaduse. 1. jaanuarist 2019. a muutub kehtetuks 1. mail 2004. a jõustunud mõõteseadus ning ühes
sellega muutuvad kehtetuks kõik selle seaduse alusel antud määrused, sealhulgas ka määrus nr 85.
Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja
tarbijakaitse talituse ekspert Triinu Sillamaa (e-post:
[email protected], tel: 625 6391).
Määruse välja töötamisse on kaasatud Eesti Akrediteerimiskeskus ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna juhataja Tiit Rebane (e-post:
[email protected], tel: 639 7648).
Eelnõu eesmärgiks on Eestis teostatavate mõõtmiste usaldusväärsuse tagamine mõõteseaduse § 5
mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise kaudu, mille lõike 5 alusel kehtestatakse erialase pädevuse
hindamist ja tõendamist taotlevatele mõõtjatele ühtsed pädevusnõuded ja sätestatakse pädevuse
hindamise ning tõendamise kord.
Enamus määruse muudatusi on võrreldes määrusega nr 85 redaktsioonilised, näiteks on eemaldatud
kohustuslikud viited standarditele ning haldus- ja tehnilised nõuded erialaselt pädevale mõõtjale
koondatud ühte lõikesse. Haldusnõuded ei sisalda enam juhtkonna mõõtetegevuse perioodiliste
ülevaatuste planeerimist ja läbi viimist ning kaebuste lahendamise korra omamist. Eelnõust on
eemaldatud ka pädevatel mõõtjatel alltöövõtu kasutamist võimaldav säte.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu on samasisulise määruse nr 85 uus redaktsioon, millega võrreldes suuri muudatusi sisse
viidud ei ole. Enamus muudatusi tulenevad standarditele kohustuslike viidete eemaldamiste ning
erialaselt pädevale mõõtjale kehtestatud haldus- ja tehniliste nõuete koondamisest ühte lõikesse.
Eelnõu § 1 sätestab määruse kohaldamisala, mis hõlmab nõudeid juriidilisest isikust mõõtjale
(edaspidi mõõtja), kes taotleb oma erialase pädevuse hindamist Eesti akrediteerimisasutuse
(edaspidi akrediteerimisasutus) poolt, samuti nõudeid erialase pädevuse hindamisele ja
tõendamisele. Erialaselt pädeva mõõtja hindamise positiivse tulemusena kinnitab
akrediteerimisasutus seda, et mõõtja läbiviidud mõõtetegevuse tulemusel väljastatud
1
mõõtetulemused on jälgitavad ja vastavad valdkondlikus õigusaktis kehtestatud nõuetele. Käesolev
määrus ei reguleeri muid mõõteteenuseid puudutavaid küsimusi.
Eelnõu § 2 sätestab erialase pädevuse kriteeriumid, millele peab vastama erialase pädevuse
hindamist ja tõendamist taotlev ning samuti juba tõendatud erialase pädevusega mõõtja. Pädeva
mõõtja tähtsamad kriteeriumid on pädevad töötajad, nõuetekohaselt kontrollitud ja hooldatud
seadmed ning ajakohane kõiki mõõtetegevuse etappe hõlmav dokumentatsioon, mis järgib
väljakujunenud praktikat. Väljakujunenud praktika all mõistetakse asjakohaseid standardeid ja
muid mõõtmise valdkonna tunnustatud juhendmaterjale. Võrreldes määrusega nr 85 ei eristata
enam haldus- ja tehnilisi nõudeid ning vähendati mõningaid haldusnõudeid. Pädev mõõtja ei pea
edaspidi planeerima ja läbi viima juhtkonna mõõtetegevuse perioodilisi ülevaatusi ning omama
kaebuste lahendamise korda. Mõlema nõude eesmärk on rohkem teenuse kvaliteedi tagamine kui
mõõtmiste jägitavuse tõendamine. Lisaks on eelnõust eemaldatud alltöövõttu võimaldav säte,
kuivõrd pädevad mõõtjad pole alates määruse nr 85 kehtestamisest (2006. aasta oktoobrist)
kasutanud alltöövõttu.
Eelnõu § 3 sätestab nõuded erialase pädevuse hindamise taotlemisele. Juriidilisest isikust erialase
pädevuse hindamise taotleja esitab akrediteerimisasutusele vormi kohase taotluse, millele on
lisatud dokumentatsioon mõõtetulemuse usaldusväärsuse tagamiseks ning hindamisulatusse
kuuluvate mõõtemetoodikate loetelu. Vajadusel küsib akrediteerimisasutus mõõtjalt täiendavaid
pädevuse hindamiseks vajalikke dokumente, mida mõõtja on kohustatud esitama. Võrreldes
määrusega nr 85 on täpsustatud taotluse vormi sisu, mis vastab praegu kasutusel olevale taotluse
vormi sisule.
Eelnõu § 4 sätestab nõuded erialase pädevuse hindamisele ja tõendamisele ning pädevusulatuse
muutmisele. Akrediteerimisasutus hindab mõõtja vastavust erialase pädevuse kriteeriumitele
(eelnõu § 2) ja valdkondliku õigusakti nõuetele, mis sätestab mõõtmise läbiviimise. Eelnõu ei
sätesta spetsiifilisi erinõudeid mõõtmistele, näiteks mõõtemääramatuse suurust või täpsustavaid
nõudeid metoodika valikule, mistõttu peab valdkondliku õigusakti koostaja hindama vajadust
kehtestada täpsustavaid nõudeid mõõtmisele. Näiteks hindama vajadust täpsustavate nõuete
kehtestamiseks ning tooma välja muuhulgas nõuded personalile (haridusele, kvalifikatsioonile,
väljaõppele, oskustele ja kogemusele), mõõtevahenditele (sealhulgas mõõtevahemik, täpsus ja
täpsustavad nõuded kalibreerimisele), mõõtemetoodikatele, mõõtemääramatusele ning
mõõtemääramatusega arvestamisele ja tulemuste esitamisele (mõõteprotokollil sisalduv
kohustuslik info). Nende nõuete osas, mille puhul pole valdkondlikus õigusaktis nõudeid välja
toodud, akrediteerimisasutus sisulist hindamist läbi viia ei saa. Mõõtja peab võimaldama
hindamisprotsessi läbiviimist ja tasuma tähtaegselt ettenähtud tasu. Eeldatakse, et kui erialase
pädevuse hindamise protseduuri läbi viimisel on lähtutud standardi EVS-EN ISO/IEC 17011
„Vastavushindamine. Üldnõuded vastavushindamisasutusi akrediteerivatele
akrediteerimisasutustele“ nõuetest on hindamisprotseduur vastavuses määruse nõuetega.
Hindamise positiivselt läbinud mõõtjale väljastab akrediteerimisasutus erialast pädevust tõendava
tunnistuse, mis kehtib kaks aastat. Taotlejale väljastatakse keeldumise otsus, kui mõõtja ei vasta
erialase pädevuse kriteeriumitele, ei esita akrediteerimisasutuse nõudmisel pädevus hindamiseks
vajalikke dokumente või ei maksa hindamise eest ettenähtud tasu. Mõõtja erialase pädevuse ulatuse
muutmine pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse ajal toimub mõõtja esitatud taotluse alusel või
erakorralise hindamise tulemusena.
2
Eelnõu § 5 sätestab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamisest tulenevad erialase pädevusega mõõtja
kohustused. Tõendatud erialase pädevusega mõõtja järgib asjakohaseid pädevusnõudeid ja -ulatust
ning täidab nendega seonduvaid akrediteerimisasutuse poolt esitatud nõudeid ning osaleb
võimalusel võrdluskatsetes mõõtja pädevusalasse kuuluvate katse- ja mõõtemeetodite osas.
Tõendatud erialase pädevusega mõõtja peab mõõtetegevuse käigus ja mõõteprotokollis oma
pädevuse tõendamisele viidates kasutama lauset „Erialaselt pädev mõõtja, EAK nr EXXX“ ning
selgelt osutama, milliste katsete või mõõtmiste osas on tema pädevus tõendatud. Tunnistuse
kehtivuse lõppemisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel lõpetab mõõtja sellele viitamise.
Eelnõu § 6 sätestab nõuded mõõtja erakorralisele hindamisele akrediteerimisasutuse poolt. Kui
akrediteerimisasutuseni jõuab info tunnistuse saanud mõõtja mittenõuetekohase tegevuse kohta,
siis akrediteerimiskeskus viib läbi kontrollimaks mõõtja jätkuvat pädevuse vastavust käesoleva
määruse nõuetele mõõtja erakorralise hindamise. Võrreldes määrusega nr 85 on asendatud
järelevalve tõendatud erialase pädevusega mõõtja suhtes erakorralise hindamisega, mis kirjeldab
paremini akrediteerimisasutuse eesmärke ja tegevust. Järelevalve teostamine kuulub pigem riiklike
järelevalveasutuste pädevusse.
Eelnõu §-ga 7 sätestatakse nõuded erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse peatamisele ja
kehtetuks tunnistamisele. Akrediteerimisasutus tunnistab mõõtja erialast pädevust tõendava
tunnistuse kehtetuks või peatab selle kehtivuse, kui erakorralise hindamise käigus või muul viisil
on tõendatud mõõtja mittevastavus käesoleva määruse nõuetele kuni hetkeni, millal
akrediteerimisasutus saab mittevastavuse kõrvaldamist kinnitavad tõendid. Kui mõõtja ei nõustu
akrediteerimisasutuse otsusega, võib ta esitada akrediteerimisasutusele tunnistuse kehtetuks
tunnistamise ja kehtivuse peatamise kohta vaide hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse tegemisest,
vastavalt haldusmenetluse seadustikule.
Vastavalt haldusmenetluse seadustiku § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks
tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või
kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. See tähendab, et määruse nr 85 alusel välja antud
erialast pädevust tõendavad tunnistused kuni nende kehtivusaja lõpuni.
Eelnõu §-ga 8 kehtestatakse määruse jõustumisajaks 2019. a 1. jaanuar, mis on ka uue
mõõteseaduse jõustumisaeg.
3. Eelnõu terminoloogia
Mõõtmise ja mõõtevahenditega seotud mõisteid kasutatakse määruses mõõteseaduse tähenduses.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
5. Määruse mõjud
Määruse nõuded ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi
julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määrusel on
teatavad majanduslikud mõjud, kuna määrusega kehtestatud nõuded pädevatele mõõtjatele, kes
3
pakuvad mõõtmisteenust. Määruse nõuded jäävad suures osas samaks praegu kehtiva määrusega
nr 85. Võrreldes määrusega nr 85 ei eristata enam haldus- ja tehnilisi nõudeid ning vähendati
mõningaid haldusnõudeid. Haldusnõuded ei sisalda enam juhtkonna mõõtetegevuse perioodiliste
ülevaatuste planeerimist ja läbi viimist ning kaebuste lahendamise korra omamist. Mõlema nõude
eesmärk on rohkem teenuse kvaliteedi tagamine kui mõõtmiste jälgitavuse tõendamine. Eelnõust
on ebavajalikuna eemaldatud alltöövõttu võimaldav säte, kuivõrd pädevad mõõtjad pole alates
määruse nr 85 kehtestamisest (2006. aasta oktoobrist) kasutanud alltöövõttu. Mõõtetulemuste
jälgitavuse tagamise nõue siiani kehtestatud lihtsamate mõõtmiste korral, mis on olnud ka
põhjuseks, et pädevad mõõtjad ei ole vajanud osa mõõtmistegevusest alltöövõtuna tellida. Näiteks
hinnatakse erialaselt pädevaks isikuid, kes teostavad kaubakoguse mõõtmisi tollikontrolli käigus
ja aktsiisikauba koguse mõõtmisi. Eelnõuga leevendatakse mõõtjatel haldusnõudeid, mistõttu on
määruse mõju ettevõtjatele pigem positiivne.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid ja tulusid.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a, mis on ka uue mõõteseaduse jõustumisaeg.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile
ja Rahandusministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale ja metroloogiakeskasutusele Metrosert AS.
4
EELNÕU
08.10.2018
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Nõuded mõõtja erialasele pädevusele ja pädevuse hindamise ning tõendamise kord
Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 5 lõike 5 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
Määrusega kehtestatakse mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord ning
täpsustatakse nõuded juriidilisest isikust pädevale mõõtjale (edaspidi pädev mõõtja), kelle
erialast pädevust hindab Eesti akrediteerimisasutus (edaspidi akrediteerimisasutus).
§ 2. Erialase pädevuse kriteeriumid
Pädev mõõtja vastab järgmistele kriteeriumitele:
1) on juriidiline isik;
2) järgib õigusaktis, mis sätestab mõõtmise läbiviimisel mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise
kohustuse, kehtestatud nõudeid mõõtmisele;
3) tema organisatsiooni juhtimisstruktuur tagab mõõtetegevusega seotud personali sõltumatuse
muust organisatsiooni tegevusest;
4) mõõtetegevuse eest vastutavat personalil on vajalikud oskused, teadmised ja väljaõpe ning
kelle vastutusala ja pädevusulatus on dokumenteeritud;
5) väldib mõõtetegevusega seotud personali vastutusala määratlemisel võimalikud huvide
konfliktid;
6) koostab ja rakendab mõõtetulemuse usaldusväärsuse tagamiseks punktides 3–5, 7–19
nõudeid hõlmava dokumentatsiooni, mis on mõõtetegevuses osalevale personalile kättesaadav;
7) kasutab sobivat mõõtemeetodit ja protseduuri, kusjuures mittestandardne mõõtemeetod on
hinnatud ja kinnitatud sihtotstarbeliseks kasutamiseks;
8) kehtestab ja rakendab proovivõtmisel proovivõtu plaani ning protseduuri, mis järgib
väljakujunenud praktikat;
9) tema valduses on või ta omab vaba juurdepääsu kõigile mõõtevahenditele ja abiseadmetele,
mis on vajalikud mõõtmise korrektseks läbiviimiseks, sealjuures on kasutatav mõõtevahend ja
abiseade nõuetekohaselt käsitsetud ja hooldatud;
10) tagab, et mõõtmisteks kasutatav mõõtevahend on jälgitavalt kalibreeritud või taadeldud või
kui õigusaktiga on lubatud kasutada mõõtmiseks seadet, mida ei ole võimalik jälgitavalt
kalibreerida või taadelda, järgitakse seadme kontrolliks asjakohaseid protseduure ja
mõõtemetoodikat;
11) tagab, et mõõtmiseks kasutatavad ruumid ja keskkonnatingimused võimaldavad korrektset
mõõtmist, kahjustamata selle nõutavat kvaliteeti, sealjuures välimõõtmiste korral kajastatakse
keskkonnatingimuste mõju mõõtemääramatuse hinnangus;
12) kehtestab ja rakendab väljakujunenud praktikat järgiva protseduuri mõõteobjekti
käsitsemiseks ja tuvastamiseks ning mõõtetulemuse ja asjassepuutuvate isikuandmete
konfidentsiaalsuse tagamiseks;
13) kehtestab ja rakendab protseduuri mõõtemääramatuse hindamiseks, sealjuures esitatakse
mõõtemääramatus laiendmääramatusena 95%-lisel tõenäosustasemel või mõõtmist
reguleerivas asjakohases õigusaktis sätestatud tõenäosustasemel;
14) dokumenteerib mõõtetulemuse täpselt, selgelt ja objektiivselt vastavalt mõõtemetoodika
juhisele;
15) tagab mõõtetulemuse dokumenteerimisel kogu informatsiooni esitamise, mis on nõutud
mõõtemetoodika kohaselt ning on vajalik mõõtetulemuse tõlgendamisel;
16) säilitab mõõtmis- ja vaatlusandmed ning nende alusel tehtud arvutused ja otsustused,
mõõteprotokollid ning väljastatud dokumentide koopiad enda määratud asjakohase perioodi
jooksul, kui õigusakt ei sätesta teisiti;
17) kehtestab ja rakendab mõõtmise kvaliteedi tagamise kontrollprotseduuri, kaasa arvatud
tööetaloni ja etalonaine regulaarse kasutamise ning osaleb võimalusel perioodiliselt sobivas
tasemekatses või võrdlusmõõtmises;
18) kehtestab väljakujunenud praktikat järgiva mittevastavat mõõtetegevust ennetava või
toimunud ebaõige mõõtetegevuse parandamise korra ning määrab selle rakendamiseks
vastutava isiku;
19) tõendab oma tegevuse jätkuvat vastavust käesoleva määruse nõuetele, planeerides ja läbi
viies kehtestatud väljakujunenud praktikat järgivate protseduurireeglitega enda määratud
asjakohase perioodi jooksul siseauditeid, mille käigus pädev mõõtja kontrollib oma tegevuse
vastavust nõuetele.
§ 3. Erialase pädevuse hindamise taotlemine
(1) Erialase pädevuse hindamise taotleja (edaspidi taotleja) esitab akrediteerimisasutusele
viimase väljatöötatud vormi kohase taotluse, mis sisaldab § 2 nimetatud kriteeriumite täitmise
hindamiseks vajalikke andmeid ning taotleja ja soovitud pädevusulatuse andmeid.
(2) Taotlusele lisatakse dokumentatsioon mõõtetulemuse usaldusväärsuse tagamiseks ja
hindamisulatusse kuuluvate mõõtemetoodikate loetelu.
(3) Akrediteerimisasutuse taotlusel on taotleja kohustatud esitama täiendavaid pädevuse
hindamiseks vajalikke dokumente.
§ 4. Erialase pädevuse hindamine ja tõendamine ning pädevusulatuse muutmine
(1) Erialase pädevuse hindamisel tehakse kindlaks mõõtja erialane pädevus ja vastavus §-s 2
sätestatud nõuetele.
(2) Akrediteerimisasutusel on õigus katkestada või lõpetada hindamisprotsess, kui taotleja ei
võimalda läbi viia nõuetekohast hindamisprotseduuri või ei tasu tähtaegselt ettenähtud tasu.
(3) Eeldatakse, et kui erialase pädevuse hindamise protseduuri läbi viimisel on lähtutud
standardi EVS-EN ISO/IEC 17011 nõuetest on hindamisprotseduur vastavuses määruse
nõuetega.
(4) Erialase pädevuse hindamise positiivse tulemuse korral väljastab akrediteerimisasutus
mõõtja erialast pädevust tõendava tunnistuse.
(5) Erialast pädevust tõendavas tunnistuses esitatakse järgmised andmed:
1) mõõtja nimi ja aadress;
2) kinnitus mõõtja vastavuse kohta käesoleva määruse nõuetele;
3) mõõtevaldkond;
4) viide õigusaktile, mis sätestab erialaselt pädeva mõõtmise nõude;
5) tunnistuse registreerimisnumber;
6) tunnistuse väljastamise kuupäev;
7) tunnistuse kehtivusaeg;
8) akrediteerimisasutuse juhi nimi ja allkiri;
9) mõõteulatuse üksikasjalik kirjeldus.
(6) Kui taotleja ei vasta lõikes 1 nimetatud nõuetele või ei täida lõikes 2 ja §-s 3 lõikes 3
nimetatud nõudeid, väljastab akrediteerimisasutus taotlejale erialast pädevust tõendava
tunnistuse väljastamisest keeldumise otsuse.
(7) Erialast pädevust tõendav tunnistus kehtib kaks aastat.
(8) Pädeva mõõtja erialase pädevuse ulatuse muutmine pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse
ajal toimub pädeva mõõtja esitatud § 3 lõikes 1 nimetatud taotluse alusel akrediteerimisasutuse
läbiviidud hindamise või §-s 6 sätestatud erakorralise hindamise tulemusena.
§ 5. Tõendamisest tulenevad pädeva mõõtja kohustused
(1) Tõendatud erialase pädevusega mõõtja:
1) järgib asjakohaseid pädevusnõudeid ja -ulatust ning täidab nendega seonduvaid
akrediteerimisasutuse esitatud nõudeid;
2) osaleb võimalusel tasemekatses või võrdlusmõõtmises mõõtja pädevusalasse kuuluvate
katse- ja mõõtemeetodite osas;
3) kasutab mõõtetegevuse käigus ja mõõteprotokollis oma pädevuse tõendamisele viidates
lauset „Erialaselt pädev mõõtja, EAK nr EXXX“ ning osutab selgelt, milliste katsete või
mõõtmiste osas on tema pädevus tõendatud.
(2) Erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse lõppemisel, peatamisel või kehtetuks
tunnistamisel lõpetab viivitamatult mõõtja sellele viitamise.
§ 6. Tõendatud erialase pädevusega mõõtja erakorraline hindamine
Põhjendatud kahtluse korral tõendatud erialase pädevusega mõõtja jätkuva pädevuse ja
käesoleva määruse nõuetele vastavuse suhtes viib akrediteerimisasutus läbi erakorralise
hindamise.
§ 7. Erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Kui mõõtja ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, tunnistab akrediteerimisasutus
mõõtja erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtetuks või peatab selle kehtivuse
mittevastavuse kõrvaldamist kinnitavate tõendite saamiseni.
(2) Erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise kohta
võib mõõtja esitada akrediteerimisasutusele vaide hiljemalt 30 päeva jooksul alates otsuse
tegemisest arvates.
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.