dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Nõuded mõõtja erialasele pädevusele ja pädevuse hindamise ning tõendamise kord

Sotsiaalministeerium · 16. oktoober 2018
Viit
1.2-3/3211-1
Registreeritud
16. oktoober 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Susanna Jurs (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
30. oktoober 2018

Failid

  • 📎2-117-05558672 16.10.2018 Väljaminev kiri.bdoc905 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/18-1056 - Nõuded mõõtja erialasele pädevusele ja pädevuse hindamise ning tõendamise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.10.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/124d5f12-6fbd-4832-bed1- ea395f3bcdfd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/124d5f12-6fbd-4832-bed1- ea395f3bcdfd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Siseministeerium Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Meie 16.10.2018 nr 2-1/17-0555/8672 Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Majandus- ja taristuministri määruse "Nõuded mõõtja erialasele pädevusele ja pädevuse hindamise ning tõendamise kord" eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks majandus- ja taristuministri määruse "Nõuded mõõtja erialasele pädevusele ja pädevuse hindamise ning tõendamise kord" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Metrosert AS Triinu Sillamaa 625 6391 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 08.10.2018 Majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded mõõtja erialasele pädevusele ja pädevuse hindamise ning tõendamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse 01.01.2019 jõustuva mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lõike 5 alusel. Määrus sätestab nõuded juriidilisest isikust mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise korra. Eelnõu asendab samasisulist varasemat majandus- ja kommunikatsiooniministri 5. oktoobri 2006. a määrust nr 85 „Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord“ (edaspidi määrus nr 85), mis reguleeris koos 1. mail 2004. a jõustunud mõõteseadusega mõõtja erialase pädevuse valdkonda Eestis. Vahepeal on muutunud õiguslik olukord, mis tingib samasisulise uue määruse kehtestamise vajaduse. 1. jaanuarist 2019. a muutub kehtetuks 1. mail 2004. a jõustunud mõõteseadus ning ühes sellega muutuvad kehtetuks kõik selle seaduse alusel antud määrused, sealhulgas ka määrus nr 85. Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse ekspert Triinu Sillamaa (e-post: [email protected], tel: 625 6391). Määruse välja töötamisse on kaasatud Eesti Akrediteerimiskeskus ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Tiit Rebane (e-post: [email protected], tel: 639 7648). Eelnõu eesmärgiks on Eestis teostatavate mõõtmiste usaldusväärsuse tagamine mõõteseaduse § 5 mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise kaudu, mille lõike 5 alusel kehtestatakse erialase pädevuse hindamist ja tõendamist taotlevatele mõõtjatele ühtsed pädevusnõuded ja sätestatakse pädevuse hindamise ning tõendamise kord. Enamus määruse muudatusi on võrreldes määrusega nr 85 redaktsioonilised, näiteks on eemaldatud kohustuslikud viited standarditele ning haldus- ja tehnilised nõuded erialaselt pädevale mõõtjale koondatud ühte lõikesse. Haldusnõuded ei sisalda enam juhtkonna mõõtetegevuse perioodiliste ülevaatuste planeerimist ja läbi viimist ning kaebuste lahendamise korra omamist. Eelnõust on eemaldatud ka pädevatel mõõtjatel alltöövõtu kasutamist võimaldav säte. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on samasisulise määruse nr 85 uus redaktsioon, millega võrreldes suuri muudatusi sisse viidud ei ole. Enamus muudatusi tulenevad standarditele kohustuslike viidete eemaldamiste ning erialaselt pädevale mõõtjale kehtestatud haldus- ja tehniliste nõuete koondamisest ühte lõikesse. Eelnõu § 1 sätestab määruse kohaldamisala, mis hõlmab nõudeid juriidilisest isikust mõõtjale (edaspidi mõõtja), kes taotleb oma erialase pädevuse hindamist Eesti akrediteerimisasutuse (edaspidi akrediteerimisasutus) poolt, samuti nõudeid erialase pädevuse hindamisele ja tõendamisele. Erialaselt pädeva mõõtja hindamise positiivse tulemusena kinnitab akrediteerimisasutus seda, et mõõtja läbiviidud mõõtetegevuse tulemusel väljastatud 1 mõõtetulemused on jälgitavad ja vastavad valdkondlikus õigusaktis kehtestatud nõuetele. Käesolev määrus ei reguleeri muid mõõteteenuseid puudutavaid küsimusi. Eelnõu § 2 sätestab erialase pädevuse kriteeriumid, millele peab vastama erialase pädevuse hindamist ja tõendamist taotlev ning samuti juba tõendatud erialase pädevusega mõõtja. Pädeva mõõtja tähtsamad kriteeriumid on pädevad töötajad, nõuetekohaselt kontrollitud ja hooldatud seadmed ning ajakohane kõiki mõõtetegevuse etappe hõlmav dokumentatsioon, mis järgib väljakujunenud praktikat. Väljakujunenud praktika all mõistetakse asjakohaseid standardeid ja muid mõõtmise valdkonna tunnustatud juhendmaterjale. Võrreldes määrusega nr 85 ei eristata enam haldus- ja tehnilisi nõudeid ning vähendati mõningaid haldusnõudeid. Pädev mõõtja ei pea edaspidi planeerima ja läbi viima juhtkonna mõõtetegevuse perioodilisi ülevaatusi ning omama kaebuste lahendamise korda. Mõlema nõude eesmärk on rohkem teenuse kvaliteedi tagamine kui mõõtmiste jägitavuse tõendamine. Lisaks on eelnõust eemaldatud alltöövõttu võimaldav säte, kuivõrd pädevad mõõtjad pole alates määruse nr 85 kehtestamisest (2006. aasta oktoobrist) kasutanud alltöövõttu. Eelnõu § 3 sätestab nõuded erialase pädevuse hindamise taotlemisele. Juriidilisest isikust erialase pädevuse hindamise taotleja esitab akrediteerimisasutusele vormi kohase taotluse, millele on lisatud dokumentatsioon mõõtetulemuse usaldusväärsuse tagamiseks ning hindamisulatusse kuuluvate mõõtemetoodikate loetelu. Vajadusel küsib akrediteerimisasutus mõõtjalt täiendavaid pädevuse hindamiseks vajalikke dokumente, mida mõõtja on kohustatud esitama. Võrreldes määrusega nr 85 on täpsustatud taotluse vormi sisu, mis vastab praegu kasutusel olevale taotluse vormi sisule. Eelnõu § 4 sätestab nõuded erialase pädevuse hindamisele ja tõendamisele ning pädevusulatuse muutmisele. Akrediteerimisasutus hindab mõõtja vastavust erialase pädevuse kriteeriumitele (eelnõu § 2) ja valdkondliku õigusakti nõuetele, mis sätestab mõõtmise läbiviimise. Eelnõu ei sätesta spetsiifilisi erinõudeid mõõtmistele, näiteks mõõtemääramatuse suurust või täpsustavaid nõudeid metoodika valikule, mistõttu peab valdkondliku õigusakti koostaja hindama vajadust kehtestada täpsustavaid nõudeid mõõtmisele. Näiteks hindama vajadust täpsustavate nõuete kehtestamiseks ning tooma välja muuhulgas nõuded personalile (haridusele, kvalifikatsioonile, väljaõppele, oskustele ja kogemusele), mõõtevahenditele (sealhulgas mõõtevahemik, täpsus ja täpsustavad nõuded kalibreerimisele), mõõtemetoodikatele, mõõtemääramatusele ning mõõtemääramatusega arvestamisele ja tulemuste esitamisele (mõõteprotokollil sisalduv kohustuslik info). Nende nõuete osas, mille puhul pole valdkondlikus õigusaktis nõudeid välja toodud, akrediteerimisasutus sisulist hindamist läbi viia ei saa. Mõõtja peab võimaldama hindamisprotsessi läbiviimist ja tasuma tähtaegselt ettenähtud tasu. Eeldatakse, et kui erialase pädevuse hindamise protseduuri läbi viimisel on lähtutud standardi EVS-EN ISO/IEC 17011 „Vastavushindamine. Üldnõuded vastavushindamisasutusi akrediteerivatele akrediteerimisasutustele“ nõuetest on hindamisprotseduur vastavuses määruse nõuetega. Hindamise positiivselt läbinud mõõtjale väljastab akrediteerimisasutus erialast pädevust tõendava tunnistuse, mis kehtib kaks aastat. Taotlejale väljastatakse keeldumise otsus, kui mõõtja ei vasta erialase pädevuse kriteeriumitele, ei esita akrediteerimisasutuse nõudmisel pädevus hindamiseks vajalikke dokumente või ei maksa hindamise eest ettenähtud tasu. Mõõtja erialase pädevuse ulatuse muutmine pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse ajal toimub mõõtja esitatud taotluse alusel või erakorralise hindamise tulemusena. 2 Eelnõu § 5 sätestab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamisest tulenevad erialase pädevusega mõõtja kohustused. Tõendatud erialase pädevusega mõõtja järgib asjakohaseid pädevusnõudeid ja -ulatust ning täidab nendega seonduvaid akrediteerimisasutuse poolt esitatud nõudeid ning osaleb võimalusel võrdluskatsetes mõõtja pädevusalasse kuuluvate katse- ja mõõtemeetodite osas. Tõendatud erialase pädevusega mõõtja peab mõõtetegevuse käigus ja mõõteprotokollis oma pädevuse tõendamisele viidates kasutama lauset „Erialaselt pädev mõõtja, EAK nr EXXX“ ning selgelt osutama, milliste katsete või mõõtmiste osas on tema pädevus tõendatud. Tunnistuse kehtivuse lõppemisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel lõpetab mõõtja sellele viitamise. Eelnõu § 6 sätestab nõuded mõõtja erakorralisele hindamisele akrediteerimisasutuse poolt. Kui akrediteerimisasutuseni jõuab info tunnistuse saanud mõõtja mittenõuetekohase tegevuse kohta, siis akrediteerimiskeskus viib läbi kontrollimaks mõõtja jätkuvat pädevuse vastavust käesoleva määruse nõuetele mõõtja erakorralise hindamise. Võrreldes määrusega nr 85 on asendatud järelevalve tõendatud erialase pädevusega mõõtja suhtes erakorralise hindamisega, mis kirjeldab paremini akrediteerimisasutuse eesmärke ja tegevust. Järelevalve teostamine kuulub pigem riiklike järelevalveasutuste pädevusse. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse nõuded erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse peatamisele ja kehtetuks tunnistamisele. Akrediteerimisasutus tunnistab mõõtja erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtetuks või peatab selle kehtivuse, kui erakorralise hindamise käigus või muul viisil on tõendatud mõõtja mittevastavus käesoleva määruse nõuetele kuni hetkeni, millal akrediteerimisasutus saab mittevastavuse kõrvaldamist kinnitavad tõendid. Kui mõõtja ei nõustu akrediteerimisasutuse otsusega, võib ta esitada akrediteerimisasutusele tunnistuse kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise kohta vaide hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse tegemisest, vastavalt haldusmenetluse seadustikule. Vastavalt haldusmenetluse seadustiku § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. See tähendab, et määruse nr 85 alusel välja antud erialast pädevust tõendavad tunnistused kuni nende kehtivusaja lõpuni. Eelnõu §-ga 8 kehtestatakse määruse jõustumisajaks 2019. a 1. jaanuar, mis on ka uue mõõteseaduse jõustumisaeg. 3. Eelnõu terminoloogia Mõõtmise ja mõõtevahenditega seotud mõisteid kasutatakse määruses mõõteseaduse tähenduses. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Määruse nõuded ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määrusel on teatavad majanduslikud mõjud, kuna määrusega kehtestatud nõuded pädevatele mõõtjatele, kes 3 pakuvad mõõtmisteenust. Määruse nõuded jäävad suures osas samaks praegu kehtiva määrusega nr 85. Võrreldes määrusega nr 85 ei eristata enam haldus- ja tehnilisi nõudeid ning vähendati mõningaid haldusnõudeid. Haldusnõuded ei sisalda enam juhtkonna mõõtetegevuse perioodiliste ülevaatuste planeerimist ja läbi viimist ning kaebuste lahendamise korra omamist. Mõlema nõude eesmärk on rohkem teenuse kvaliteedi tagamine kui mõõtmiste jälgitavuse tõendamine. Eelnõust on ebavajalikuna eemaldatud alltöövõttu võimaldav säte, kuivõrd pädevad mõõtjad pole alates määruse nr 85 kehtestamisest (2006. aasta oktoobrist) kasutanud alltöövõttu. Mõõtetulemuste jälgitavuse tagamise nõue siiani kehtestatud lihtsamate mõõtmiste korral, mis on olnud ka põhjuseks, et pädevad mõõtjad ei ole vajanud osa mõõtmistegevusest alltöövõtuna tellida. Näiteks hinnatakse erialaselt pädevaks isikuid, kes teostavad kaubakoguse mõõtmisi tollikontrolli käigus ja aktsiisikauba koguse mõõtmisi. Eelnõuga leevendatakse mõõtjatel haldusnõudeid, mistõttu on määruse mõju ettevõtjatele pigem positiivne. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid ja tulusid. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a, mis on ka uue mõõteseaduse jõustumisaeg. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus- Tööstuskojale ja metroloogiakeskasutusele Metrosert AS. 4 EELNÕU 08.10.2018 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Nõuded mõõtja erialasele pädevusele ja pädevuse hindamise ning tõendamise kord Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 5 lõike 5 alusel. § 1. Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord ning täpsustatakse nõuded juriidilisest isikust pädevale mõõtjale (edaspidi pädev mõõtja), kelle erialast pädevust hindab Eesti akrediteerimisasutus (edaspidi akrediteerimisasutus). § 2. Erialase pädevuse kriteeriumid Pädev mõõtja vastab järgmistele kriteeriumitele: 1) on juriidiline isik; 2) järgib õigusaktis, mis sätestab mõõtmise läbiviimisel mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise kohustuse, kehtestatud nõudeid mõõtmisele; 3) tema organisatsiooni juhtimisstruktuur tagab mõõtetegevusega seotud personali sõltumatuse muust organisatsiooni tegevusest; 4) mõõtetegevuse eest vastutavat personalil on vajalikud oskused, teadmised ja väljaõpe ning kelle vastutusala ja pädevusulatus on dokumenteeritud; 5) väldib mõõtetegevusega seotud personali vastutusala määratlemisel võimalikud huvide konfliktid; 6) koostab ja rakendab mõõtetulemuse usaldusväärsuse tagamiseks punktides 3–5, 7–19 nõudeid hõlmava dokumentatsiooni, mis on mõõtetegevuses osalevale personalile kättesaadav; 7) kasutab sobivat mõõtemeetodit ja protseduuri, kusjuures mittestandardne mõõtemeetod on hinnatud ja kinnitatud sihtotstarbeliseks kasutamiseks; 8) kehtestab ja rakendab proovivõtmisel proovivõtu plaani ning protseduuri, mis järgib väljakujunenud praktikat; 9) tema valduses on või ta omab vaba juurdepääsu kõigile mõõtevahenditele ja abiseadmetele, mis on vajalikud mõõtmise korrektseks läbiviimiseks, sealjuures on kasutatav mõõtevahend ja abiseade nõuetekohaselt käsitsetud ja hooldatud; 10) tagab, et mõõtmisteks kasutatav mõõtevahend on jälgitavalt kalibreeritud või taadeldud või kui õigusaktiga on lubatud kasutada mõõtmiseks seadet, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, järgitakse seadme kontrolliks asjakohaseid protseduure ja mõõtemetoodikat; 11) tagab, et mõõtmiseks kasutatavad ruumid ja keskkonnatingimused võimaldavad korrektset mõõtmist, kahjustamata selle nõutavat kvaliteeti, sealjuures välimõõtmiste korral kajastatakse keskkonnatingimuste mõju mõõtemääramatuse hinnangus; 12) kehtestab ja rakendab väljakujunenud praktikat järgiva protseduuri mõõteobjekti käsitsemiseks ja tuvastamiseks ning mõõtetulemuse ja asjassepuutuvate isikuandmete konfidentsiaalsuse tagamiseks; 13) kehtestab ja rakendab protseduuri mõõtemääramatuse hindamiseks, sealjuures esitatakse mõõtemääramatus laiendmääramatusena 95%-lisel tõenäosustasemel või mõõtmist reguleerivas asjakohases õigusaktis sätestatud tõenäosustasemel; 14) dokumenteerib mõõtetulemuse täpselt, selgelt ja objektiivselt vastavalt mõõtemetoodika juhisele; 15) tagab mõõtetulemuse dokumenteerimisel kogu informatsiooni esitamise, mis on nõutud mõõtemetoodika kohaselt ning on vajalik mõõtetulemuse tõlgendamisel; 16) säilitab mõõtmis- ja vaatlusandmed ning nende alusel tehtud arvutused ja otsustused, mõõteprotokollid ning väljastatud dokumentide koopiad enda määratud asjakohase perioodi jooksul, kui õigusakt ei sätesta teisiti; 17) kehtestab ja rakendab mõõtmise kvaliteedi tagamise kontrollprotseduuri, kaasa arvatud tööetaloni ja etalonaine regulaarse kasutamise ning osaleb võimalusel perioodiliselt sobivas tasemekatses või võrdlusmõõtmises; 18) kehtestab väljakujunenud praktikat järgiva mittevastavat mõõtetegevust ennetava või toimunud ebaõige mõõtetegevuse parandamise korra ning määrab selle rakendamiseks vastutava isiku; 19) tõendab oma tegevuse jätkuvat vastavust käesoleva määruse nõuetele, planeerides ja läbi viies kehtestatud väljakujunenud praktikat järgivate protseduurireeglitega enda määratud asjakohase perioodi jooksul siseauditeid, mille käigus pädev mõõtja kontrollib oma tegevuse vastavust nõuetele. § 3. Erialase pädevuse hindamise taotlemine (1) Erialase pädevuse hindamise taotleja (edaspidi taotleja) esitab akrediteerimisasutusele viimase väljatöötatud vormi kohase taotluse, mis sisaldab § 2 nimetatud kriteeriumite täitmise hindamiseks vajalikke andmeid ning taotleja ja soovitud pädevusulatuse andmeid. (2) Taotlusele lisatakse dokumentatsioon mõõtetulemuse usaldusväärsuse tagamiseks ja hindamisulatusse kuuluvate mõõtemetoodikate loetelu. (3) Akrediteerimisasutuse taotlusel on taotleja kohustatud esitama täiendavaid pädevuse hindamiseks vajalikke dokumente. § 4. Erialase pädevuse hindamine ja tõendamine ning pädevusulatuse muutmine (1) Erialase pädevuse hindamisel tehakse kindlaks mõõtja erialane pädevus ja vastavus §-s 2 sätestatud nõuetele. (2) Akrediteerimisasutusel on õigus katkestada või lõpetada hindamisprotsess, kui taotleja ei võimalda läbi viia nõuetekohast hindamisprotseduuri või ei tasu tähtaegselt ettenähtud tasu. (3) Eeldatakse, et kui erialase pädevuse hindamise protseduuri läbi viimisel on lähtutud standardi EVS-EN ISO/IEC 17011 nõuetest on hindamisprotseduur vastavuses määruse nõuetega. (4) Erialase pädevuse hindamise positiivse tulemuse korral väljastab akrediteerimisasutus mõõtja erialast pädevust tõendava tunnistuse. (5) Erialast pädevust tõendavas tunnistuses esitatakse järgmised andmed: 1) mõõtja nimi ja aadress; 2) kinnitus mõõtja vastavuse kohta käesoleva määruse nõuetele; 3) mõõtevaldkond; 4) viide õigusaktile, mis sätestab erialaselt pädeva mõõtmise nõude; 5) tunnistuse registreerimisnumber; 6) tunnistuse väljastamise kuupäev; 7) tunnistuse kehtivusaeg; 8) akrediteerimisasutuse juhi nimi ja allkiri; 9) mõõteulatuse üksikasjalik kirjeldus. (6) Kui taotleja ei vasta lõikes 1 nimetatud nõuetele või ei täida lõikes 2 ja §-s 3 lõikes 3 nimetatud nõudeid, väljastab akrediteerimisasutus taotlejale erialast pädevust tõendava tunnistuse väljastamisest keeldumise otsuse. (7) Erialast pädevust tõendav tunnistus kehtib kaks aastat. (8) Pädeva mõõtja erialase pädevuse ulatuse muutmine pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse ajal toimub pädeva mõõtja esitatud § 3 lõikes 1 nimetatud taotluse alusel akrediteerimisasutuse läbiviidud hindamise või §-s 6 sätestatud erakorralise hindamise tulemusena. § 5. Tõendamisest tulenevad pädeva mõõtja kohustused (1) Tõendatud erialase pädevusega mõõtja: 1) järgib asjakohaseid pädevusnõudeid ja -ulatust ning täidab nendega seonduvaid akrediteerimisasutuse esitatud nõudeid; 2) osaleb võimalusel tasemekatses või võrdlusmõõtmises mõõtja pädevusalasse kuuluvate katse- ja mõõtemeetodite osas; 3) kasutab mõõtetegevuse käigus ja mõõteprotokollis oma pädevuse tõendamisele viidates lauset „Erialaselt pädev mõõtja, EAK nr EXXX“ ning osutab selgelt, milliste katsete või mõõtmiste osas on tema pädevus tõendatud. (2) Erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse lõppemisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel lõpetab viivitamatult mõõtja sellele viitamise. § 6. Tõendatud erialase pädevusega mõõtja erakorraline hindamine Põhjendatud kahtluse korral tõendatud erialase pädevusega mõõtja jätkuva pädevuse ja käesoleva määruse nõuetele vastavuse suhtes viib akrediteerimisasutus läbi erakorralise hindamise. § 7. Erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine (1) Kui mõõtja ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele, tunnistab akrediteerimisasutus mõõtja erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtetuks või peatab selle kehtivuse mittevastavuse kõrvaldamist kinnitavate tõendite saamiseni. (2) Erialast pädevust tõendava tunnistuse kehtetuks tunnistamise ja kehtivuse peatamise kohta võib mõõtja esitada akrediteerimisasutusele vaide hiljemalt 30 päeva jooksul alates otsuse tegemisest arvates. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →