dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kirja edastamine

Sotsiaalministeerium · 12. oktoober 2018
Viit
5.2-2/3183-1
Registreeritud
12. oktoober 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Vootele Veldre (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
11. november 2018

Failid

  • 📎RK_18-01833-2.bdoc191 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Meie: 12.10.2018 nr 7-5.11/18-01833-2 Kirja edastamine Edastan Vabariigi Valitsusele adresseeritud Riigikogu probleemkomisjoni märgukirja kliiniliste psühholoogide residentuuri küsimuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: Rahvastikukriisi probleemkomisjoni kiri nr 2-7/17-71/20 Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Vabariigi Valitsus 24.09.2018 nr 2-7/17-71/20 Kliiniliste psühholoogide residentuurist 17. septembril 2018 arutas Rahvastikukriisi probleemkomisjon Eesti rahvatervise küsimust vaimse tervise ja sellele suunatud teenuste seisukohalt. Rahva vaimsele tervisele sunnib tähelepanu pöörama kolm statistilist trendi. Esiteks, tervisekaotuse peamised põhjused Eestis on psühholoogilise tekkega: kõrge vererõhk, vale toitumine, alkoholi ja narkootikumide tarbimine, kõrge kehamassi indeks ja tubakas. Teiseks, kõikidest registreeritud vigastusjuhtumitest poole moodustavad üledoosid ja enesetapud ning Eesti on suitsiidide arvu osas Euroopa riikidest esikümnes. Kolmandaks on 2018. aastal kõrgendatud tähelepanu all suur hukkunute arv liikluses, õnnetused tulenevad aga valdavalt ebaõigetest juthimisvalikutest. Kõigis kolmes valdkonnas suunatakse tagajärgedega tegelemiseks märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Seega, nii rahvastiku püsimise kui ka kahjude vähendamise seisukohalt on hädavajalik tõhustada psühholoogilise abi andmist Eestis. Haigekassal on erinevate psühholoogi teenuste osutamise tingimuseks, et teenust saab anda kliiniline psühholoog. Kliinilise psühholoogi kutse on reguleeritud EL direktiiviga 2005/36/EÜ ja Kutsekoja kutsestandardiga ning seda annab välja Eesti Psühholoogide Liit. Kutse saamiseks peab psühholoog läbima kutseaasta (residentuuri), kuid hetkel puuduvad nii residentuuri läbiviimise mehhanism kui ka rahastus sellele. Eksisteerib küll mõningane omaalgatuslik tugi, näiteks on Tartu Ülikool ja TÜ Kliinikum sõlminud selles valdkonnas koostööleppe. Kuid arvestades seda, et nii erialaspetsialistide, haiglate kui ka Sotsiaalministeeriumi hinnangul on Eestis kliinilistest psühholoogidest suur nappus, on vajalik nende ettevalmistust oluliselt rohkem toetada. Psühholoogide Liidu hinnangul on hetkel vajadus ca 20 üliõpilase residentuuri toetamiseks aastas. Eelnevast tulenevalt teeb rahvastikukriisi lahendamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjon ettepaneku riikliku mehhanismi loomiseks kliiniliste psühholoogide residentuuriks ning leida vahendid nende praktilise väljaõppeaasta rahastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Kotka-Repinski Esimees Kertu Anni 631 6927, [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel