Sotsiaalministeerium · 9. oktoober 2018
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
09.10.2018 nr 78
Aktsiaselts Valga Haigla
funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele
arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse
arengukava kinnitamise kord“ § 5 ja § 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse
arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 14.06.2018 koosolekul tehtud
ettepanekutest:
1. Kinnitan Valga Haigla AS funktsionaalse arengukava I etapi (lisatud).
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tähtaegadel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
Tervise- ja tööminister
KINNITATUD
Tervise- ja tööministri
…10.2018 käskkirjaga nr…
„Aktsiaselts Valga Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine“
VALGA HAIGLA AS
FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA
I ETAPP
2018
Sisukord
Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4
1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid .................................................... 5
1.1. Üldised strateegilised eesmärgid ............................................................................. 5
2. Teeninduspiirkonna kirjeldus .......................................................................................... 6
2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus ....................................................................... 6
2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik ..................................................................... 8
2.3. Vanuseline koosseis................................................................................................ 9
2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus.........................................................................10
3. Ülevaade tervishoiuteenustest.......................................................................................11
3.1. Valga Haigla ASi ravitegevus perioodil 2013 – 2017 ..............................................11
3.1.1. Erakorraline meditsiin ..........................................................................................11
3.1.2. Statsionaarne ravi................................................................................................11
3.1.3. Päevaravi ........................................................................................................14
3.1.4. Ambulatoorne ravi ...........................................................................................14
3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud ............................................................15
3.1.6. Taastusravi .....................................................................................................18
3.1.7. Logopeediline teenus ......................................................................................18
3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas ...........................................................19
3.3. Valga tervisekeskus ...............................................................................................21
3.3.1. Põhiteenused ..................................................................................................22
3.3.2. Teisesed ja toetavad teenused ........................................................................23
4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 .......................................................................25
5. Tervishoiutöötajate vajadus ...........................................................................................32
6. Struktuuriüksuste loend .................................................................................................36
6.1. Meditsiinilised struktuurid .......................................................................................36
6.2. Tugiteenused .........................................................................................................37
7. Juhtimine .......................................................................................................................38
8. Arengukava koostamise alused .....................................................................................40
Kokkuvõte ............................................................................................................................41
Sissejuhatus
Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Valga Haigla hetkeolukorrast ning
võimalikest arengusuundadest perioodil 2017–2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse
arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Valga Haigla hoone arendustegevused.
Arengukava koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi tervishoiupoliitika ja –strateegia
hetkeolukord ning arengusuunad. Lähtutud on riigi poolt heaks kiidetud määrustest ja
seadusandlusest ning haiglavõrgu ja arstlike erialade arengukavadest. Sisendandmetena on
kasutatud AS Valga Haigla strateegilisi dokumente ja haigla personali intervjuude tulemusi
ning Statistikaameti prognoose.
Käesolevas dokumendis kirjeldatakse AS Valga Haigla vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid,
AS Valga Haigla ravitegevust perioodil 2013–2017, planeeritavaid ravimahte perioodil 2018–
2030 ning haigla personali hetkeolukorda. Rahvastiku prognoosimisel tuginetakse
Statistikaameti prognoosile. Täiendavalt on kirjeldatud haigla strateegilisi eesmärke ja pika-
ajalisi arengusuundi.
Käesolev dokument valmis 2018. aasta märtsis ja aprillis. Koostajad tänavad kõiki, kes aitasid
kaasa arengukava valmimisele.
4
1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid
1.1. Üldised strateegilised eesmärgid
AS Valga Haigla arengu peamine eesmärk on inimesekeskse kaasaegse kvaliteetse arsti- ja
õendusabi osutamine ning sotsiaalteenuste pakkumine üldhaigla teenuste mahus. Peame
oluliseks olla pidevalt arenev ja inimesi väärtustav haigla, lähtudes inimesest kui tervikust.
Peaeesmärgi saavutamiseks on püsitatud järgmised alaeesmärgid:
1. Haigla omab strateegiliselt olulist positsiooni, olles maakonnas jätkuvalt haigekassa peamine
partner eriarstiabi teenuse osutamisel ning toetades esmatasandi arstiabi teenuse osutajaid.
a. Kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine raviteenuste parendamiseks.
b. Personali arendamine kvaliteetse raviteenuse tagamiseks.
c. Teenuskeskkonna parandamine.
d. Efektiivne majandamine.
i. Ostuprotsesside ja hangete süsteemi juurutamine.
2. SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga strateegilise koostöö pakkumine, et tagada piirkonna elanikele
kvaliteetsed ja mitmekülgsed teenused.
a. Ravitüsistuste süsteemi juurutamine.
b. Infrastruktuuri optimaalsem kasutus.
c. Teadustöö soodustamine.
3. Haigla geograafilist positsiooni arvestades ollakse kvaliteetne teenusepakkuja ka teisel pool
riigipiiri, arendades seeläbi piiriüles koostööd.
4. Kõigile piirkonna elanikele arstiabi tagamiseks sotsiaalteenuste ja -transpordi võimekuse
arendamine.
5. Infotehnoloogilise võimekuse tõstmine läbi patsiendipõhiste tehnoloogiliste lahenduste
juurutamise.
5
2. Teeninduspiirkonna kirjeldus
2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus
AS Valga Haigla peamine teeninduspiirkond on Valga maakond, tegemist on maakonna ainsa
üldhaiglaga, mille koosseisu kuuluvad ambulatoorne eriarstiabi ja erakorralise meditsiini
osakond, statsionaarne intensiiv- ja aktiivravi osakond ning iseseisev õendusabiteenus.
Joonis 1. AS Valga Haigla paiknemine maakonnas
AS Valga Haigla omab 5 tegevusluba: iseseisev statsionaarne õendusabi; kiirabiteenus;
koduõendus, koolitervishoid; hambaravi ja eriarstiabi. Eriarstiabi osutatakse 20 erialal.
Erialadel, millel ei ole regioonis ühe eriarsti jaoks täies ulatuses mahtu, kasutatakse nn
visiitarstide teenust, mis võimaldab tagada kvaliteetse eriarstiabi kiirema kättesaadavuse oma
maakonna elanikkonnale. Kord kuus on Valga Haiglas Ortopeediakeskus OÜ vastuvõtt. Lisaks
asub haiglas abivahendite keskuse ITAK Valga teeninduspunkt, Pere Optika Prillipood ja
Valga Haigla Apteek.
Lisaks AS Valga Haiglale asub maakonnas ka mitmeid teisi meditsiiniteenuste osutajaid. Valga
maakonnas osutab üldarstiabi teenust 16 perearsti, neist 8 tegutseb Valga Haigla
perearstikeskuses. Haigla diagnostikakabinettide teenuseid kasutavad ka maakonna
perearstid. Perearstide koostöö haiglaga on hea, sest perearstikeskus asub haiglaga samas
hoones.
Eriarstiabi pakkujaid on maakonnas samuti mitmeid: Valga naistearst Ene Kornet OÜ, Tõrva
Tervisekeskus OÜ, Jaanson & Lääne OÜ, Silmaarst Viljar Vihmann OÜ ja Tartu Ülikooli
Kliinikum SA. Haigekassa õendusabi lepingupartnerid Valga maakonnas on Tõrva
6
Tervisekeskus OÜ, Vähiravi Toetusravi SA ja Tõrva Haigla SA. Hambaravi teenust pakuvad
lisaks Valga Haiglale maakonnas veel Otepää Tervisekeskus SA, Elva Hambaravi OÜ, OÜ
Helle Muruväli Hambaravi, Kesklinna Hambaarstid OÜ, Species OÜ, Randveri Hambaravi OÜ,
Hampel OÜ, Dendalia OÜ, Unimed Kliinikud OÜ ja Hiie Silm.
Valga Haigla ja Tervise Arengu Instituudi koostööna toimub tuberkuloosi otseselt kontrollitava
ravi (OKR) projekt, mille sisu seisneb selles, et haige manustab iga väljakirjutatud TB-ravimi
doosi vastutava meditsiinipersonali jälgimisel. OKR töötaja aitab iga päev kliendil võtta talle
ettenähtud ravimeid, kontrollib nii haiguse kui ka ravimi kõrval toimete sümptomeid ja
tundemärke ning tuletab kliendile meelde tema järgmise korralise visiidi aja.
Samuti saavad Valga Haiglas nõu ja vajaliku abi noored kuni 24-aastased isikud, kellel on
küsimusi või muresid seoses seksuaaltervise ja –käitumisega. Kindlustatud noorte teenust
rahastab Eesti Haigekassa, kuid ka kindlustamata noortele on teenus tasuta – nende eest
tasub vajalikud tasud Tervise Arengu Instituut.
Valga Haigla ämmaemandate ambulatoorsete tegevuste osaks on ka rasedatele koolide
korraldamine, kus käsitletakse raseduse, sünnituse, vastsündinute, rinnaga toitmise ning
sünnitusjärgse perioodiga seonduvat. Samuti toimub perekool, mis on suunatud imikute
emadele, kus arutatakse laste arenguga seotud teemasid.
Lisaks osales Valga Haigla kuni 2016. aasta esimese maini SA Tartu Ülikooli Kliinikumi
psühhiaatriakliiniku lasteosakonna poolt läbiviidavas „Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse
tervise keskuse loomise“ projektis. Valga Haigla juures avati vaimise tervise kabinett, kuhu on
oodatud lapsed ja noorukid vanuses kuni 18 aastat (k.a).
Haiglal on tihedad koostöösuhted esmatasandi teenuseosutajatega. Haigla ruumides on
perearstikeskus, neile pakutakse haigla poolt osutatavaid laboratoorseid ja diagnostilisi
teenuseid ning võimaldatakse lepingulisel alusel juurdepääsu haigla infosüsteemile, mille
kaudu saavad väliskasutajad muuta oma tööd patsiendiga lihtsamaks ja efektiivsemaks.
Esmatasandi teenuseosutajatel on võimalus enda valikul suunata patsiente nii eriarstiabi kui
iseseisva õendusabi teenustele AS Valga Haiglasse või mõne teise nende poolt valitud
teenuseosutaja juurde.
2014. aasta andmete põhjal raviti Valga Haiglas keskmiselt 41,3% maakonna elanike
ambulatoorsetest ravijuhtudest, 42,5% statsionaarsetest ravipäevadest ning 71,45%
päevaravi vastuvõttudest. Keerukamad ravijuhud suunatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi.
Valga maakonna elanikele osutab piirkondliku haiglana eriarstiabi teenuseid Tartu Ülikooli
Kliinikum (SA TÜK). Valga Haigla ruumides on avatud SA TÜK Hemodialüüsikabinet, kus
7
osutatakse teenust vastavalt vajadusele. Eriarstiabi osutatakse patsientide vajadustest
lähtuvalt ühes või teistes raviasutustes, seejuures patsienti vastavalt ravifaasile vajadusel üle
viies.
2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik
Valga maakond Valga Haigla teeninduspiirkonnana hõlmab maa-ala suuruses 2042,93 km2.
Maakonna koosseisu kuulub kolm omavalitsusüksust (Valga vald, Otepää vald ja Tõrva vald).
Statistikaameti andmetel elab Valga maakonnas 30 084 inimest (2017. aasta 1. jaanuari
seisuga) ning 1 km2 kohta on 14,7 elanikku.
2017. aasta seisuga on suurima rahvaarvuga omavalitsus Valga vald (sh Valga linn
asustusüksusena), kus elab 55,5% maakonna elanikest. Otepää vald (sh Otepää linn
asustusüksusena) ja Tõrva vald (sh Tõrva linn asustusüksusena) on rahvaarvu poolest
suhteliselt sarnase suurusega, neis elab vastavalt 22,7% ja 21,8% maakonna elanikest.
Valga maakonna rahvaarv on olnud aastatel 2010 – 2015 langustrendis. 2016. aastal elanike
arv suurenes, kuid vähenes taas 2017. aastal ning ka järgnevateks aastateks prognoositakse
taas rahvastiku vähenemist.
Rahvaarv Valga maakonnas
31 930 31 570 31 068
30 590 30 176 29 944 30 524 30 084
29 157 28 472
26 798
25 191
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018p 2020p 2025p 2030p
Joonis 2. Valga maakonna rahvastiku dünaamika perioodil 2010 – 2017 ning prognoos 2018 –
2030 (Allikas: Statistikaamet)
Statistikaameti prognoosi kohaselt kaheneb aastaks 2020 rahvaarv 1612 inimese võrra
(5,36%) ning sellele järgneva kümne aasta jooksul 3281 inimese võrra (11,52%). Seega on
oodata rahvaarvu languse jätkumist. Rahvaarvu vähenemise põhjuseks on nii püsiv negatiivne
8
iive kui ka väljaränne piirkonnast. Maakonnas suureneb eakate osakaal ning väheneb laste ja
noorte osakaal.
2.3. Vanuseline koosseis
Valgamaa teeninduspiirkonna rahvastikust moodustavad kõige suurema osa 45–49-aastased.
Maakonna vanuselist koosseisu iseloomustab kuni 14-aastaste elanike madalam osakaal
Eesti keskmisega võrreldes. Vanusegruppides 30–34 ja 35–39 ületab Eesti kui terviku näitaja
Valga maakonna näitajat vastavalt 1,98 ja 1,43 protsendipunkti võrra. Teisalt on 45 ja
vanemate elanike osakaal Eesti keskmisest kõrgem.
Valga maakonna omavalitsusüksusi omavahel võrreldes, on Tõrva vallas enam 45- ja
vanemaealisi ning Otepää vallas on teistest valdadest enam 25–34-aastaseid elanikke.
7,34% 7,24% 6,87% 7,23% 7,24%
6,86% 6,84% 6,64% 6,82% 6,55%
6,68%6,44% 6,77% 6,36% 6,17%
5,84% 5,98%
5,33% 5,30% 5,26% 5,41% 5,77%
5,01% 5,01% 5,35% 4,94% 4,81%
4,39% 5,06% 4,53%
4,01%4,30%
3,43%
2,82% 2,96%
2,44%
Eesti Valga maakond
Joonis 3. Rahvastiku vanuseline struktuur Eestis ja Valga maakonnas 2017. aastal (Allikas:
Statistikaamet)
Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused
jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste
arvuga. 2010. aastal ületas 65+ aastaste elanike osakaal Valga maakonnas Eesti kui terviku
vastavat näitajat 4,18 protsendipunkti võrra ning Statistikaameti prognoosi kohaselt peaks
2030. aastal olema Valga maakonnas 65+ aastasi elanikke 7,1 protsendipunkti võrra enam kui
Eestis tervikuna. Seega on Statistikaameti prognoosi kohaselt antud vanusegrupi osakaal
kogurahvastikust Valga maakonnas kasvamas, jõudes 2030. aastaks 31,39 protsendini.
9
Tabel 1. 65+ aastased elanikud Eestis ja Valga maakonnas
65+ elanike 65+ elanike 65+ elanike arv Muutus 2010.
Aasta osakaal Eestis osakaal Valga Valga aastaga
(%) maakonnas (%) maakonnas võrreldes (%)
2010 17,43% 21,61% 6900
2011 17,45% 21,70% 6850 -0,72%
2012 17,70% 21,95% 6818 -1,19%
2013 18,03% 21,96% 6719 -2,62%
2014 18,38% 22,42% 6764 -1,97%
2015 18,76% 22,69% 6794 -1,54%
2016 19,02% 21,87% 6675 -3,26%
2017 19,34% 22,29% 6707 -2,80%
2018p 19,77% 24,52% 7149 3,61%
2020p 20,47% 25,51% 7264 5,28%
2025p 22,42% 28,35% 7598 10,12%
2030p 24,29% 31,39% 7908 14,61%
Allikas: Statistikaamet, Civitta Eesti AS arvutused.
Kuna vanemaealiste elanike arvu kasv ilmneb ka absoluutnumbrites – 2030. aastaks suureneb
antud vanusegruppi kuuluvate elanike arv ca 18% võrra, kasvab nõudlus mitmete
tervishoiuteenuste järele.
2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus
Tõmbekeskusi määratletakse tööjõu pendelrände, õpirände ja/või avalike ning erateenuste
tarbimise alusel. Valga maakonna administratiivseks keskuseks on Valga linn. Peamisteks
tõmbekeskusteks on juba ajalooliselt olnud Valga, Tõrva ja Otepää linn. Valga linn asub
geograafiliselt maakonna piiril ning rahvaarvu (12 452 elanikku) poolest on tegemist suuruselt
üheteistkümnenda linnaga Eestis.
Valga maakonna asustustihedus on 14,9 elanikku km2 kohta, see on Eesti keskmisest kaks
korda madalam. Mandri-Eesti maakondadest on tihedalt asustatud veel vaid Harjumaa,
Tartumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa. Kõige tihedamalt on asustatud Valga,
Otepää ja Tõrva linna ümbruskond. Uutest omavalitsustest on kõige tihedamalt asustatud
Valga vald (21,52 in/km2). Otepää vallas on 12,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Väikseima
asustustihedusega on Tõrva vald, kus on ühe ruutkilomeetri kohta 9,8 elanikku.
10
3. Ülevaade tervishoiuteenustest
3.1. Valga Haigla ASi ravitegevus perioodil 2013 – 2017
3.1.1. Erakorraline meditsiin
Erakorralise abi osutamine toimub ööpäevaringselt: erakorralise meditsiini osakonnas
tegeletakse erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel
suunatakse patsient edasisele haiglaravile või koju.
Erakorralist abi osutati 2017. aastal ööpäevas keskmiselt 19 patsiendile, s.o ligikaudu 0,8
patsienti tunnis, ning aastas kokku 7031 patsiendile. 2016. aastaga võrreldes vähenes 2017.
aastal külastuste arv 282 külastuse võrra. Erakorraliste haigete hospitaliseerimisi oli 2017.
aastal 1649, statsionaari suunati seega ööpäevas 4–5 haiget.
Tabel 2. Erakorralise meditsiini statistika perioodil 2013-20171
Näitaja 2013 2014 2015 2016 2017
Külastuste arv 7759 7518 7137 7313 7031
sh. toodud kiirabiga 1019 940 1145 1400 1545
roheline triaažikategooria 2955 3137 3320 3664 3656
kollane triaažikategooria 2726 3131 3509 3419 3137
oranž triaažikategooria 47 84 189 141 130
punane triaažikategooria 6 5 17 15 25
Hospitaliseerimised 1951 1913 1810 1762 1649
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
3.1.2. Statsionaarne ravi
Valga Haiglas on 120 voodikohta ja seega on võimekus voodikohtade arvu järgi suurem.
Statsionaarse ravitegevuse maht mõõdetuna voodipäevade arvu järgi on perioodil 2013 –
2017 Valga Haiglas kahanenud 8,8 protsenti.
Statsionaarse ravi puhul on kõige patsiendirohkemad erialad sisehaigused ja iseseisev
statsionaarne õendusabi. Vaatlusalusel perioodil on hospitaliseeritute arv vähenenud kõikidel
erialadel, välja arvatud günekoloogias. Kõige enam on vähenenud intensiivravi III astme
hospitaliseeritute arv. 2013. aastaga võrreldes on 2017. aastal hospitaliseeritute arv
günekoloogias suurenenud 38 protsendi võrra.
1 Külastuste arv kokku ja tiraažikategooriate summa ei ühti, sest haigla töökorralduste tõttu ei ole
võimalik saavutada tõest tulemust, mõningatel juhtudel unustatakse tiraaž märkimata.
11
Statsionaarne ravitegevus on Valga Haiglas olnud viimasel viiel aastal mõnevõrra
vähemefektiivne– keskmine voodihõive on langenud 45,5 protsendilt 41,6 protsendini. Valga
Haigla keskmine ravikestus üldkirurgia erialal on nimetatud perioodil langenud 5 päevalt 4,8
päevani, iseseisvas statsionaarses õendusabis langenud 16,8 päevalt 15,1 päevani,
sünnitusabiteenustes langenud 2,9 päevalt 2,7 päevani, günekoloogias langenud 2 päevalt 1,8
päevani, sisehaigustes kasvanud 6,9 päevalt 7 päevani, pediaatrias langenud 2,3 päevalt 1,7
päevani, intensiivravi I astmes kasvanud 2,3 päevalt 4,6 päevani, intensiivravi II astmes
kasvanud 2,6 päevalt 5,4 päevani ja intensiivravi III astmes kasvanud 4,4 päevalt 14,8 päevani.
Keskmine ravikestus kogu haiglas on langenud 7,4 päevalt 7,3 päevani.
12
Tabel 3. AS Valga Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika perioodil 2013-2017
Hospitaliseeritute arv Kasutatud voodipäevade arv Keskmine ravi kestus
Eriala/voodiprofiili nimetus
2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017
üldkirurgiateenused 501 462 465 485 424 2188 2317 2410 2444 2040 4,4 5 5,2 5 4,8
iseseisev statsionaarne õendusabi 505 523 486 467 467 8270 8776 7957 7204 7030 16,4 16,8 16,4 15,4 15,1
sünnitusabiteenused 230 192 190 140 143 676 551 532 368 381 2,9 2,9 2,8 2,6 2,7
günekoloogiateenused 86 131 110 105 119 165 264 207 208 216 1,9 2 1,9 2 1,8
sisehaiguste teenused 1157 1108 1071 1105 1088 7571 7604 7459 7404 7586 6,5 6,9 7 6,7 7
pediaatria teenused 211 159 120 126 105 557 373 241 226 183 2,6 2,3 2 1,8 1,7
intensiivravi I aste 114 99 98 64 94 251 232 254 242 431 2,2 2,3 2,6 3,8 4,6
intensiivravi II aste 58 81 62 45 45 188 210 271 227 245 3,2 2,6 4,4 5 5,4
intensiivravi III aste 19 16 11 16 6 83 70 114 77 89 4,4 4,4 10,4 4,8 14,8
KOKKU 2881 2771 2613 2553 2491 19 949 20 397 19 445 18 400 18 201 6,9 7,4 7,4 7,2 7,3
Voodite arv Voodihõive Voodikoormus
Eriala/voodiprofiili nimetus
2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017 2013 2014 2015 2016 2017
üldkirurgiateenused 15 15 15 15 15 40,0% 42,3% 44,0% 44,6% 37,3% 4,37 5,02 5,18 5,04 4,81
iseseisev statsionaarne õendusabi 42 42 42 42 42 53,9% 57,2% 51,9% 47,0% 45,9% 16,38 16,78 16,37 15,43 15,05
sünnitusabiteenused 10 10 10 10 10 18,5% 15,1% 14,6% 10,1% 10,4% 2,94 2,87 2,80 2,63 2,66
günekoloogiateenused 11 11 11 11 11 4,1% 6,6% 5,2% 5,2% 5,4% 1,92 2,02 1,88 1,98 1,82
sisehaiguste teenused 31 31 31 31 31 66,9% 67,2% 65,9% 65,4% 67,0% 6,54 6,86 6,96 6,70 6,97
pediaatria teenused 5 5 5 5 5 30,5% 20,4% 13,2% 12,4% 10,0% 2,64 2,35 2,01 1,79 1,74
intensiivravi I aste 3 3 3 3 3 22,9% 21,2% 23,2% 22,1% 39,4% 2,20 2,34 2,59 3,78 4,59
intensiivravi II aste 2 2 2 2 2 25,8% 28,8% 37,1% 31,1% 33,6% 3,24 2,59 4,37 5,04 5,44
intensiivravi III aste 1 1 1 1 1 22,7% 19,2% 31,2% 21,1% 24,4% 4,37 4,38 10,36 4,81 14,83
KOKKU 120 120 120 120 120 45,5% 46,6% 44,4% 42,0% 41,6% 6,92 7,36 7,44 7,21 7,31
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
13
3.1.3. Päevaravi
Päevaravi maht on 2017. aastaks 2013. aastaga võrreldes suurenenud 15,2 protsendi võrra.
Võrreldes 2014. aasta ja 2017. aasta andmeid, on päevaravi ravijuhtude arv vähenenud
üldkirurgia (15 protsenti) ja günekoloogia (2 protsenti) erialal. Ravijuhtude arv on kasvanud
märkimisväärselt otorinolarüngoloogia (369,2 protsenti) erialal.
Tabel 4. AS Valga Haigla päevaravi ravijuhtude statistika perioodil 2013-2017
Eriala 2013 2014 2015 2016 2017
üldkirurgia 560 540 515 476 476
sisehaigused 21 43 37 32 43
otorinolarüngoloogia 52 150 200 244 244
günekoloogia 198 202 172 193 194
KOKKU 831 935 924 945 957
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
3.1.4. Ambulatoorne ravi
Ambulatoorse ravitegevuse kogumaht on arstide ja õdede visiitide alusel aastatel 2013 – 2017
järjepidevalt kasvanud. 2017. aastal kasvas visiitide arv 2013. aastaga võrreldes ligikaudu 16
protsendi võrra. Ambulatoorse ravi visiitide kasv on toimunud õdede visiitide arvu kasvust
tulenevalt, arstide teostatud visiitide arv on püsinud samas suurusjärgus. Eelneva aastaga
võrreldes kasvas visiitide arv kokku kõige enam 2015. aastal (enam kui 7 protsendi võrra).
2017. aastal tehti ambulatoorseid visiite kõige enam sisehaiguste erialal, kuhu on koondatud
ka reumatoloogia, neuroloogia, pulmonoloogia, kardioloogia, pediaatria ja endokrinoloogia
vastuvõtud. Sellele järgnesid sünnitusabi ja günekoloogiateenused ning üldkirurgiateenused
(sh uroloogia ja ortopeedia). Kõige enam on 2017. aastal eelneva aastaga võrreldes kasvanud
taastusravi ja füsiaatriateenuste ning otorinolarüngoloogia visiitide arv. Märkimisväärselt on
langenud psühhiaatria ja dermatoveneroloogia visiitide arv.
14
Tabel 5. AS Valga Haigla ambulatoorse ravitegevuse statistika perioodil 2013–2017
Ambulatoorne ravi - 2013 2014 2015 2016 2017
visiitide arv Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed
üldkirurgiateenused 5079 0 4791 0 4585 0 4916 0 4929 41
otorinolarüngoloogia-
teenused 2162 0 2931 0 2781 0 2157 0 2488 155
oftalmoloogiateenused 3575 0 3412 0 3331 0 3532 0 3844 27
dermatoveneroloogia-
teenused 1970 130 1997 142 2218 59 2302 136 1999 50
psühhiaatriateenused 1904 0 1926 0 1730 1939 0 1480 0
taastusravi ja
füsiaatriateenused 888 0 1107 0 787 0 953 0 1268 0
sünnitusabi ja
günekoloogiateenused 4462 915 4543 927 4680 788 5339 896 5512 1114
2
sisehaigused 5441 266 5194 292 4936 4626 5159 5210 10 006 5430
reumatoloogiateenused 1767 0 1903 0 1885 0 1816 0 - -
neuroloogiateenused 1974 0 2024 0 2231 0 2292 0 - -
pulmonoloogia teenus 798 0 868 0 848 0 425 0 - -
kardioloogiateenused 732 0 716 0 723 19 358 1 - -
pediaatriateenused 150 0 175 0 114 0 43 0 - -
endokrinoloogiateenused 749 0 812 96 0 0 196 23 - -
KOKKU 31 651 1311 32 399 1457 30 849 5492 31 427 6266 31 526 6817
Allikas: AS Valga Haigla 2018
2018. aasta seisuga osutatakse kohapeal ambulatoorsetest teenustest üldkirurgiateenuseid,
otorinolarüngoloogiateenuseid, oftalmoloogiateenuseid, dermatoveneroloogiateenuseid,
psühhiaatriateenuseid, taastusravi ja füsiaatriateenuseid ning sisehaigusteteenuseid (sh
reumatoloogia-, neuroloogia-, pulmonoloogia- ja pediaatriateenuseid). 2018. aasta 1. juuli
seisuga osutatakse Valga Haiglas ämmaemanda iseseisva vastuvõtu ja
günekoloogiateenuseid, sealhulgas pakutakse rasedate nõustamist ja arvele võtmist.
Endokrinoloogia teenuseid osutatakse Tartu Ülikooli Kliinikumis.
3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud
2017. aastal teostati Valga Haiglas 1362 operatsiooni, mida on 198 võrra rohkem kui 2013.
aastal, kuid 53 võrra vähem kui 2016. aastal. Viimasel neljal aastal on päevakirurgia
operatsioonide arv püsinud valdavalt samas suurusjärgus, erinedes eelneva aasta
2 2014. aasta visiitide arv on järgnevate aastate visiitide arvust väiksem, kuna 2015. aastast lisati
tervishoiuteenuste hinnakirja teenuskood 3102 - õe triaaž erakorralise meditsiini osakonnas, mida
kajastatakse sisehaiguste real (vt ka tabel 5).
15
operatsioonide arvust ligikaudu 30 võrra. Nii statsionaarsete kui ka ambulatoorsete
operatsioonide arv on 2017. aastal 2013. aastaga võrreldes vähenenud 17 protsendi võrra.
Tabel 6. Operatsioonide arv perioodil 2013–2017
Operatsioonid 2013 2014 2015 2016 2017
ambulatoorsed 6 10 16 7 5
päevaravi 832 1059 1090 1121 1086
statsionaarsed 326 305 279 287 271
KOKKU 1164 1374 1385 1415 1362
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
Valga Haiglas teostatakse ka ambulatoorseid ja statsionaarseid protseduure, siia alla kuuluvad
nii psühhiaatrilised, terapeutilised ja kirurgilised protseduurid kui ka pisemad operatsioonid ja
lõikused. Perioodil 2013 – 2017 on ambulatoorsete protseduuride arv kasvanud ligikaudu 15
protsendi võrra ning statsionaarsete protseduuride arv vähenenud 8 protsenti.
Tabel 7. Protseduuride arv perioodil 2013 – 2017
Protseduurid 2013 2014 2015 2016 2017
ambulatoorsed 1098 990 916 1081 1261
statsionaarsed 763 797 796 777 700
KOKKU 1861 1787 1712 1858 1961
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
Kaasaegsel tasemel teostatavad terviseuuringud ja diagnostiliste võimaluste areng
(spirograafia, röntgen, ultraheliuuringud, endoskoopia, kardioloogilised uuringud,
laboratoorsed uuringud ja taastusravi teenused) aitavad kaasa patsientide efektiivsele ravile.
Valga Haiglas tehakse mitmesuguseid kaasaegsele üldhaiglale iseloomulikke uuringuid,
muuhulgas endoskoopilisi, funktsionaaldiagnostilisi ja radioloogilisi uuringuid. Labori-
uuringutest on esindatud näiteks mikrobioloogilised, kliinilise keemia, immuun-
hematoloogilised, geneetilised ja molekulaarbioloogilised uuringud. Terviseuuringute ja
raviprotseduuride mahud perioodil 2013-2017 on toodud välja alljärgnevas tabelis.
Tabel 8. Uuringute/diagnostika statistika perioodil 2013 – 2017
Uuringud/diagnostika 2013 2014 2015 2016 2017
vereringeelundid (EKG, KoormusEKG,
5143 4838 5012 4546 4527
HOLTER, EHHO)
loode (kardiotokograafia) 1086 1050 861 609 776
16
hingamiselundid (spirograafia, bronhodil.
475 530 560 259 16
test)
muud (nt seoses kuulmise, nägemise,
1377 2023 1720 992 1564
urodünaamikaga)
Funktsionaaldiagnostika teenused
8081 8441 8153 6406 6883
kokku
röntgen 10 238 9829 101 20 10 591 10 502
ultraheli 6779 6818 6489 6740 7169
kompuutertomograafilised uuringud 7496 11 516 10 992 10 952 13 918
Radioloogiateenused kokku 24 513 28 163 27 601 28 283 31 589
gastroskoopiad 1064 528 64 374 802
entero- ja koloskoopiad 198 122 8 100 178
muud endoskoopiad 26 18 2 44 34
Endoskoopiateenused kokku 1288 668 74 518 1014
kliinilise keemia uuringud 71 004 80 906 84 064 86 425 86 487
vere, kehavedelike ja eritiste rakkude
26 292 27 688 26 703 26 955 25 169
uuringud
hüübimissüsteemi uuringud 4037 3790 3470 3178 3110
immunohematoloogilised uuringud 4919 5051 4873 3699 4188
mikrobioloogilised uuringud 1538 1424 993 1183 1213
immuunuuringud 915 10 509 9984 9764 9904
geneetilised ja molekulaarbioloogilised
43 37 141 1070 455
uuringud
Laboriuuringud kokku 108 748 129 405 130 228 132 274 130 526
KOKKU 142 630 166 677 166 056 167 481 170 012
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
Funktsionaaldignostika teenuste kogumaht on 2013. aastaga võrreldes 2017. aastaks
vähenenud ligikaudu 15 protsendi võrra. Vaatlusalusel perioodil on kasvanud vaid muude (nt
seoses kuulmise, nägemise, urodünaamikaga) teenuste maht. Radioloogiateenuste kogumaht
on kasvanud ca 29 protsenti, kõige enam on kasvanud (ca 86 protsenti)
kompuutertomograafiliste uuringute maht. Endoskoopiateenuste kogumaht on langenud 21
protsendi võrra. Perioodil 2013–2017 on gastroskoopiate arv vähenenud neljandiku võrra, kuid
muude endoskoopiate arv suurenenud 30 protsendi võrra. Laboriuuringute kogumaht on
kasvanud viiendiku võrra, sealjuures enam kui üheksa korda on kasvanud immuunuuringute
ning geneetiliste ja molekulaarbioloogiliste uuringute maht. Kokkuvõtlikult on
uuringute/diagnostika kogumaht perioodil 2013–2017 kasvanud ligikaudu 19 protsendi võrra.
Lisaks pakuvad Valga Haiglale MRT teenust lepingupartnerid. 2016. aastal oli teenuse maht
540 uuringut ja 2017. aastal 738 uuringut.
17
3.1.6. Taastusravi
Taastusravi peamiseks eesmärgiks on terviseprobleemide ennetamine, haigusest või
traumast tingitud funktsioonide taastamine, säilitamine ning patsiendi maksimaalse
toimetuleku saavutamine igapäevaelus ja töökeskkonnas. Valga Haigla taastusravi osakond
pakub järgmisi ambulatoorseid teenuseid: taastusarsti vastuvõtt, füsioterapeudi teenus
(aktiivne- ja passiivne füsioteraapia täiskasvanutele ja lastele), käsimassaaž, vesiravi (imikute
ujutamine basseinis, vesimassaaž nii lastele kui täiskasvanutele), imikute võimlemine,
aparaatne füsioteraapia (TENS, diadünaamika, elektroforees, amplipulss, laserravi, ultraheli-
ja magnetravi), soojaravi (parafiinkindad, savikott, mudaaplikatsioonid), valgusravi,
inhalatsioonravi, soolakamber ja kinesioteipimine.
Taastusravi teenuste mahud on 2013. aastaga võrreldes vähenenud 2017. aastaks 7,7
protsendi võrra. Kasvanud on vaid elektriravi ja ultraheli teenusmahud. Kõige enam on
langenud valgusravi ja inhalatsioonravi protseduuride arv, vastavalt 84 ja 81 protsendi võrra.
Tabel 9. Taastusravi teenuste arv perioodil 2013 – 2017
Protseduurid 2013 2014 2015 2016 2017
Taastusravi protseduure s.h. 17 789 17 611 16 581 16 474 16 391
massaaž 2972 3113 3117 3069 2801
ravikehakultuur 7458 6988 6672 7303 7308
elektriravi (diadünaamika,
458 493 312 419 854
elektroforees)
ultraheli 577 626 560 466 615
valgusravi 38 29 13 5 6
laserravi 21 84 128 44 6
magnetravi 1367 1203 835 999 990
inhalatsioonravi 27 33 12 9 5
soojusravi (savi, muda, parafiin) 2438 2889 2968 2804 2321
soolaravi 849 769 913 532 537
vesiravi 1584 1384 1051 824 948
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
3.1.7. Logopeediline teenus
Lisaks osutab AS Valga Haigla logopeedilist teenust.
Valga Haiglas määratakse logopeedilisele teenusele vastavalt selle eriala kaudu, mille kaudu
on patsient ravile suunatud. Suunajaks võivad olla seega kirurgid, psühhiaatrid,
otorinolarüngoloogid, sisehaiguste arstid (neuroloogid, pediaatrid) ja taastusravi arstid.
18
Tabel 10. Logopeedilise teenuse maht perioodil 2016 – 2017
Logopeediline teenus 2016 2017
Logopeediline teenus s.h. 242 565
kõrvakabinet - 19
neuroloogia kabinet - 12
pediaatria kabinet - 393
taastusravi allüksus 242 141
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
Aastatel 2013 – 2015 Valga Haigla logopeedilist teenust ei osutanud. 2016. aastaga võrreldes
on 2017. aastal logopeedilise teenuse maht kasvanud enam kui 1,3 korda, kõige enam on
suunajaks olnud pediaatrid.
3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas
2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad elanikud ambulatoorse ravi teenustest oma
maakonna haigla teenuseid kõige enam üldkirurgia, sisehaiguste ja reumatoloogia eriala
korral. Oma maakonnas ravi kasutamise osakaal on eelnevalt nimetatud teenuste puhul 71 või
enam protsenti. Teises maakonnas kasutatakse kõige enam uroloogia, pediaatria ja
psühhiaatria teenuseid, oma maakonnas on nende visiitide osakaal vastavalt 14, 16 ja 22
protsenti.
Tabel 11. Valga maakonna elanike ambulatoorse ravi visiitide arv 2014. aastal
Ambulatoorne ravi - visiitide arv (2014)
Oma Muu
Oma Muus
maakonnas maakonna
maakonnas maakonnas
ravi ravi
osutatud osutatud
kasutamise kasutamise
vastuvõtud vastuvõtud
osakaal osakaal
dermatoveneroloogia 1888 1673 53% 47%
günekoloogia 9153 4174 69% 31%
oftalmoloogia 6137 3054 67% 33%
otorinolarüngoloogia 2838 1757 62% 38%
psühhiaatria 1570 5616 22% 78%
sisehaigused 2101 458 82% 18%
taastusravi 1065 482 69% 31%
üldkirurgia 8516 1166 88% 12%
endokrinoloogia 745 1735 30% 70%
kardioloogia 693 1279 35% 65%
neuroloogia 2084 1390 60% 40%
pediaatria 238 1267 16% 84%
pulmonoloogia 828 2468 25% 75%
19
reumatoloogia 1810 733 71% 29%
uroloogia 267 1672 14% 86%
Allikas: Sotsiaalministeerium.
1000 elaniku kohta on Valga maakonna elanike reumatoloogia ambulatoorseid vastuvõtte 13
maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 49 protsendi võrra enam. 13
maakonna keskmisest on enam vastuvõtte ka psühhiaatria (18%), oftalmoloogia (9%),
endokrinoloogia (8%), üldkirurgia (8%), uroloogia (5%), pediaatria (3%) ja kardioloogia (3%)
erialadel. Sisehaiguste erialal on Valga maakonna elanike ambulatoorseid vastuvõtte 13
maakonna keskmisest 28 protsendi võrra vähem. Keskmisest vähem ambulatoorseid
vastuvõtte 1000 elaniku kohta on ka neuroloogia (-15%), taastusravi (-13%),
otorinolarüngoloogia (-7%) sünnitusabi- ja günekoloogia (-6%) ning onkoloogia (-3%) erialadel.
Pulmonoloogi vastuvõttude arv 13 maakonna keskmisest ei erine.
Oma maakonnas pöörduvad 2014. aasta andmetele tuginedes elanikud päevaravis kõige
enam sisehaiguste arsti ja üldkirurgi vastuvõtule, oma maakonnas ravi kasutamise osakaal
vastavalt 98 protsenti ja 86 protsenti. Seega on eelnevalt nimetatud teenuste nõudlus
maakonnas suur ning sellest tulenevalt peaks neid teenuseid ka tulevikus maakonnas edasi
pakkuma. Oma maakonnas kasutatakse ka otorinolarüngoloogi ja günekoloogi teenuseid, ravi
kasutamise osakaal on vastavalt 62 ja 45 protsenti. Psühhiaatria eriala puhul pöörduvad
elaniku teise maakonda.
Tabel 12. Valga maakonna elanike päevaravi vastuvõttude arv 2014. aastal
Päevaravi - visiitide arv (2014)
Oma Muus Oma Muu
maakonnas maakonnas maakonnas ravi maakonna ravi
osutatud osutatud kasutamise kasutamise
vastuvõtud vastuvõtud osakaal osakaal
günekoloogia 130 156 45% 55%
otorinolarüngoloogia 138 85 62% 38%
psühhiaatria - 8 0% 100%
sisehaigused 57 1 98% 2%
üldkirurgia 521 88 86% 14%
Allikas: Sotsiaalministeerium.
1000 elaniku kohta on Valga maakonna elanike üldkirurgia päevaravi vastuvõtte 13 maakonna
(so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 86 protsendi võrra enam ning
otorinolarüngoloogia vastuvõtte keskmisest 56 protsendi võrra enam. 13 maakonna
keskmisest vähem on vastuvõtte psühhiaatria, sisehaiguste ja günekoloogia erialal, vastavalt
98, 15 ja 6 protsendi võrra vähem.
20
Sotsiaalministeeriumi 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad statsionaarse ravi raames
elanikud oma maakonna tervishoiuteenustest kõige enam sisehaiguste ja iseseisva
statsionaarse õendusabi teenust. Teise maakonda pöördutakse kõige enam pediaatriaalase
statsionaarse ravi saamiseks.
Tabel 13. Valga maakonna elanike statsionaarsete ravipäevade arv 2014. aastal
Statsionaarne ravi - ravipäevi kokku (2014)
Oma Muus Oma
Muu
maakonnas maakonnas maakonnas
maakonna ravi
osutatud osutatud ravi
kasutamise
statsionaarsed statsionaarsed kasutamise
osakaal
ravipäevad ravipäevad osakaal
esmane järelravi 989 431 70% 30%
iseseisev õendusabi 10 583 1344 89% 11%
sisehaigused 6969 523 93% 7%
üldkirurgia 1629 968 63% 37%
günekoloogia 312 251 55% 45%
pediaatria 428 886 33% 67%
sünnitused 465 370 56% 44%
Allikas: Sotsiaalministeerium.
1000 elaniku kohta on Valga maakonna elanike sisehaiguste eriala statsionaarsete
ravipäevade arv 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest vastavalt
36 protsendi võrra suurem. Pediaatria (-34%), günekoloogia (-26%) ja üldkirurgia (-24%)
statsionaarsete ravipäevade arv on maakonnas 1000 inimese kohta 13 maakonna keskmisest
väiksem.
3.3. Valga tervisekeskus
Valga Tervisekeskus hakkab paiknema Valga Haigla A-korpuses (Peetri 2, Valga linn).
Keskuse tarbeks rekonstrueeritakse haigla A korpuse 0 ja I korrus. Koostöö tervisekeskuse ja
haigla vahel saab olema tihe. Haigla pakub perearstidele erinevate uuringute- ja
laborianalüüside tellimise võimalust, lisaks osutab Valga Haigla eriarstiabi- ja hooldus- ning
taastusraviteenuseid, kuhu perearstidel on võimalik oma patsiente suunata. Valga
tervisekeskuse omanikuks saab olema Valga Haigla AS.
Valga tervisekeskuse teeninduspiirkonna moodustavad Valga linn ja endised Taheva, Karula,
Õru ning Tõlliste vald. Teeninduspiirkonna pindala kokku on ca 750 km2 ja piirkonnas elab
2017. aasta seisuga Statistikaameti andmetel ca 16 000 elanikku.
2030. aastal moodustavad Valga tervisekeskuse teeninduspiirkonna rahvastikust kõige
suurema osa 50-64-aastased (21,2%). Vastavalt prognoosile suureneb 2030. aastaks 50 ja
21
vanemaealiste inimeste arv, moodustades teeninduspiirkonna rahvastikust 52% (2015. aastal
44% ja 2020. aastal 47%). Kõikide teiste vanusrühmade hulk ja osakaal piirkonna rahvastikus
kahaneb.
Loodud tervisekeskuses pakuvad esmatasandi tervishoiuteenuseid 9 perearsti ja 18 pereõde,
ämmaemand, füsioterapeudid ja koduõed. Teenuse osutamiseks rajatakse perearstide ja –
õdede ruumid, protseduuride ruumid, koduõdede kabinet, füsioteraapia kabinet, nõupidamiste
ja koolituste ruum ning rekonstrueeritakse diagnostika ruumid.
3.3.1. Põhiteenused
Üldarstiabiteenuse näol on tegemist ambulatoorse tervishoiuteenusega, mida osutavad
perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. RAKE prognooside kohaselt vajadus
perearstide järele piirkonnas veidi langeb. 2030. aastaks nähakse ette töökohti 10 perearstile
ja 17 pereõele. Võttes arvesse piirkonna rahvaarvu 01.01.2015 a. seisuga, viimaste aastate
tendentse ning prognoose, ehitatakse keskusesse ruumid kaheksale nimistuga perearstile.
Pereõdede rolli esmatasandi terviseteenuste pakkumisel suurendatakse, keskuses hakkab
tööle 16 pereõde. Üksikuid perearstipraksiseid tervisekeskuse teeninduspiirkonda tegutsema
ei jää.
Lisaks perearsti ja pereõe teenusele loetakse esmatasandi põhiteenusteks ka koduse
õendusabi teenust, füsioteraapia teenust ja ämmaemandusabi teenust, mille kättesaadavus
elanikkonna tõmbekeskustes paiknevates esmatasandi tervisekeskustes aitab
mitmekülgsemalt tagada sagedasemate terviseprobleemide lahendamise.
Tabel 14. Töökohtade vajaduse hinnang Valga tervisekeskuses
2011 2020 2030
perearst 10,9 10,4 10,2
pereõde 17,2 16,7 16,6
koduõde 4,2 4,7 5,6
füsioterapeut 2,3 2,2 2,1
ämmaemand 1,9 1,5 1,4
KOKKU 36,4 35,6 35,9
Allikas: Esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Valga Tervisekeskus, RAKE uuring 2015.
Koduõendusteenuse eesmärgiks on patsiendi tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine
ja võimalusel parandamine läbi toetava eesmärgipärase õendusabi osutamise. RAKE
prognooside kohaselt vajadus koduõdede järele piirkonnas suureneb.
22
Esmatasandi füsioteraapia teenuseks loetakse esmast konsultatsiooni, kergemate traumade
ja valusündroomide ravimist (juhud, kus taastusraviarsti sekkumine ei ole vajalik). Prognooside
kohaselt vajadus füsioterapeudi osas aga jääb enam-vähem samaks.
Ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenuse hulka kuuluvad reproduktiivtervisega seonduvad
tervist säilitavad ja edendavad ning haigusi ennetavad tegevused sh normaalse raseduse
jälgimine, naise ja vastsündinu sünnitusjärgne jälgimine; nõustamine; ravimite väljakirjutamine
oma pädevuse piires ning iseseisev või arsti poolt määratud ravi teostamine ja ravimite
manustamine; uuringute määramine, tegemine ja hindamine. Ämmaemanda pädevusse
kuuluvad ka lokaalsete ning ilma üldsümptomiteta kulgevate günekoloogiliste põletike ning
rasedusaegse kerge aneemia ravile suunatud toimingud ja uuringud, sealhulgas normaalse
raseduse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil. Prognoosi kohaselt ämmaemanda osas
töökohtade vajadus väheneb.
Piirkonna elanikele on füsioterapeudi ja ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenused tagatud
Valga Haigla baasil.
3.3.2. Teisesed ja toetavad teenused
Apteegiteenust osutavad teenuspiirkonnas kokku viis teenusepakkujat seitsmes erinevas
tegevuskohas (kolm teenusepakkujat Valga linnas, kaks Tõlliste vallas ja üks Taheva vallas).
Teenuse korralduses projekti tulemusena midagi ei muutu.
Teeninduspiirkonnas osutavad hambaraviteenust kokku viis teenusepakkujat neljas erinevas
tegevuskohas (kõik Valga linnas). Tervisekeskuse loomise tulemusena teenuse korralduses
midagi ei muutu.
Psühholoog võtab vastu Valga Haiglas, Valga Priimetsa Koolis ja Valgamaa Rajaleidja
keskuses. Edaspidi paikneb Valga Haiglas töötava psühholoogi vastuvõtukabinet
tervisekeskuses. Teised teenuseosutajad jätkavad oma praegustes asukohtades.
Töötervishoiuteenust pakub teeninduspiirkonnas AS Valga Haigla ning nii jääb ka edaspidi.
Sotsiaalnõustamist korraldavad ja sotsiaalnõustamise teenust osutavad piirkonnas eeskätt
kohalikud omavalitsused. Selles osas muutusi plaanis ei ole. AS Valga Haigla palgal olev
sotsiaaltöötaja võtab edaspidi vastu tervisekeskuses. Sotsiaalpedagoogid on tööl Valga
Priimetsa Koolis ja Valgamaa Rajaleidja keskuses.
Koolitervishoiuteenus on AS Valga Haigla baasil tagatud peaaegu kõigis Valga linna
üldhariduskoolides. Teistest teeninduspiirkonna omavalitsustes kohapeal koolitervishoiu-
teenust ei osutata. Tervisekeskuse rajamisega teenuse korralduses midagi ei muutu.
23
Ambulatoorset eriarstiabi teenust osutatakse tervisekeskuses sisehaiguste, üldkirurgia,
oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või
taastusravi erialal haiglaväliselt sellekohase tegevusloaga äriühingu, füüsilisest isikust
ettevõtja või sihtasutuse poolt. Nimetatud teenuseid osutab piirkonnas AS Valga Haigla ja nii
jääb ka edaspidi. Osa spetsialiste kolivad aga tervisekeskuse ruumidesse, et olla patsientidele
veelgi lähemal. Lisaks Valga Haiglale töötab logopeed ka Valga Priimetsa Koolis, lasteaias
Pääsuke, lasteaias Walko ja Valgamaa Rajaleidja keskuses. Viimases töötab lisaks
logopeedile ka eripedagoog.
Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenust osutatakse haiguse, kõrge
ea või puude tõttu proteesi, ortopeedilist või muud abivahendit vajavale isikule. Teenust
osutavad tehniliste ortopeediliste abivahendite müügiga tegelevad firmad. Teenust osutab
piirkonnas OÜ ITAK. Tervisekeskusesse on ehitatakse teenuse tarbeks aga suuremad ruumid,
sest käesoleval hetkel on suureks probleemiks ruumipuudus.
Rehabilitatsiooniteenus on spetsialistide ja teenuse objektiks oleva isiku koostöös läbiviidav
ja kontrollitav mitmesugune tegevus ebapiisava tegutsemisvõime kõrvaldamiseks või töö- ja
eluolukorra parandamiseks. Teenust osutab AS Valga Haigla ning teenuse korralduses
muutusi plaanis pole.
24
4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030
Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika
arengusuundi, sh Valga maakonnale koostatud tervishoiuteenuste prognoosi, vastutus-
piirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste
osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid.
Rahvastikuanalüüsist (vt ptk 2.2. ja 2.3.) selgus, et Valga maakonna rahvaarv on
langustrendis, vähenedes prognoosi kohaselt aastaks 2030 keskmiselt 1,25 protsenti aastas.
Sellele vaatamata kasvab aga maakonnas 2030. aastaks 65 aastaste ja vanemate inimeste
osakaal, moodustades elanikest 31,39 protsenti.
Koostöös TÜ Kliinikumiga on aastaks 2030 välja arendatud eeskätt Valga maakonna
elanikkonna teenindamiseks kaasaegne keskus, kus osutatakse nii ambulatoorset (s.h
päevaravi) kui statsionaarset eriarstiabi, nii ambulatoorset kui statsionaarset õendusabi. Haigla
pakub esmatasandi teenuseosutajatele infrastruktuuri, erinevaid meditsiinilisi ja mittemedit-
siinilisi tugiteenuseid ning eriarsti konsultatsiooni.
Järgnevalt on koostatud statsionaarse ravitegevuse, päevaravi vastuvõttude arvu ja
ambulatoorsete visiitide arvu prognoosid aastani 2030 (vt tabelid 15, 16 ja 17). Vastavalt
haigusjuhtude jagunemisele erialade järgi 2014. aasta andmete põhjal on tuletatud
haigusjuhtude ja visiitide arvu prognoosid erialade lõikes perioodiks 2014 – 2030.
Jättes intensiivravi voodihõive 2014. aasta tasemele, iseseiva õendusabi voodihõive 85% ja
teiste erialade puhul 80% tasemele on erialade lõikes tuletatud vajalik voodikohtade arv
vastavalt valemile:
Voodite vajadus = (Nh x ALOS) / (365 x BO), kus
Nh - hospitaliseerimiste arv aastas
ALOS (average length of stay) - keskmine ravikestus
BO (bed occupancy) – voodihõive
Peamised sihtrühmad eriarstiabi statsionaaris:
erakorralist abi vajavad patsiendid ööpäevaringselt;
krooniliste haiguste ägenemised (patsiendid nii kodust kui õendusosakonnast);
sisehaiguste ja üldkirurgia erialadel plaanilist ravi vajavad patsiendid (sh lapsed);
üldkirurgias ja günekoloogias plaanilist päevakirurgia operatsiooni vajavad patsiendid;
25
kõrgema etapi haiglatest saadetud järelravi patsiendid, kelle elukoht on üldjuhul Valga
maakond;
Valga Haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgsed aktiivset taastusravi ja krooniliste haigustega
funktsioone toetavat taastusravi vajavad patsiendid;
statsionaarset õendusabi vajavad geriaatrilised patsiendid, hospiitsi vajavad patsiendid,
aktiivravi järgset õendusabi vajavad patsiendid.
Prognooside puhul on tuginetud Sotsiaalministeeriumi koostatud ravimahtude prognoosile,
mis arvestab nii rahvastiku kui ka raviteenuste sisulisi muutusi.
Statsionaarsetest teenustest liiguvad prognooside alusel Tartu Ülikooli Kliinikumi sünnitusabi-,
günekoloogia- ja pediaatriateenused. Prognooside kohaselt langeb Valga Haiglas 2030.
aastaks üldkirurgia teenuste ravimaht ja 80% voodihõive juures vajatakse 8 voodit. 2030.
aastaks väheneb ka sisehaiguste voodite arv 4 võrra. Teenuste ravimaht küll kasvab, kuid 80%
voodihõivet arvestades on voodite vajadus varasemast väiksem. Ka iseseisva statsionaarse
õendusabi teenuste ravimaht kasvab, kuid arvestades 85% voodihõivet, on varasema 42 voodi
asemel vaja 33 voodit. Intensiivravi osakonnas jääb voodite arv varasemaga samale tasemele.
Tabel 15. AS Valga Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika ja voodite arv aastal 2014 ja
prognoos perioodiks 2020 – 2030
2014 2020 2030
üldkirurgiateenused
hospitaliseeritute arv 462 456 443
ravi kestus 5,0 5,0 5,0
voodipäevi 2317 2278 2213
voodihõive 42,3% 80,0% 80,0%
voodite arv 15 8 8
iseseisev statsionaarne õendusabi
hospitaliseeritute arv 523 554 606
ravi kestus 16,8 16,8 16,8
voodipäevi 8776 9303 10 180
voodihõive 57,2% 85,0% 85,0%
voodite arv 42 30 33
sisehaiguste teenused
hospitaliseeritute arv 1108 1120 1149
ravi kestus 6,9 6,9 6,9
voodipäevi 7604 7727 7931
voodihõive 67,2% 80,0% 80,0%
voodite arv 31 26 27
intensiivravi I aste
26
hospitaliseeritute arv 99 93 82
voodipäevi 232 218 192
voodihõive 21% 21% 21%
voodite arv 3 3 2
intensiivravi ii aste
hospitaliseeritute arv 81 76 67
voodipäevi 210 197 174
voodihõive 28,8% 28,8% 28,8%
voodite arv 2 2 2
intensiivravi iii aste
hospitaliseeritute arv 16 15 13
voodipäevi 70 66 57
voodihõive 19,2% 19,2% 19,2%
voodite arv 1 1 1
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
Eelnevale tabelile tuginedes saab öelda, et nii kirurgia kui ka intensiivravi valdkondades
prognoositakse voodipäevade ja hospitaliseeritute vähenemist. Iseseisva õendusabi ja
sisehaiguste teenuse puhul nähakse ette hospitaliseeritute arvu kasvu.
Kirurgiline töö tagatakse kohapeal vähemalt plaanilisena üldkirurgia, LOR ja günekoloogia
erialal ambulatoorse- ja päevaravi vormis. Keerukamad traumad ja kirurgilist sekkumist
vajavad juhtumid väljaspool tavapärast tööaega, aga ka sisehaigustest õigeaegselt tuvastatud
insuldid, infarktid jms seisunditega haiged viib kiirabi TÜ Kliinikumi.
Ambulatoorsetest erialadest peavad olema tagatud AS Valga Haiglas kohapeal vähemalt:
üldkirurgia;
sisehaigused, sh reumatoloogia-, neuroloogia-, pulmonoloogia- ja pediaatriateenused;
dermatoveneroloogia;
nina-kõrva-kurguhaigused;
oftalmoloogia, sh optometristi teenused;
günekoloogia, sh iseseisva ämmaemandusabi teenused;
psühhiaatria, sh vaimse tervise õe teenused nii lastele kui täiskasvanutele;
taastusravi ja füsiaatria teenused.
Spetsialistide ühtlast kättesaadavust aitab vajadusel tagada TÜ Kliinikum (vastava kokkuleppe
korral ka muud pädevuskeskused).
Prognoosi kohaselt liiguvad Tartu Ülikooli Kliinikumile kardioloogia- ja endokrinoloogia
teenuste osutamine.
27
Tabel 16. AS Valga Haigla ambulatoorsete visiitide arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030
2014 2020 2030
Ambulatoorne ravi - visiitide arv
Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed
üldkirurgiateenused 4791 0 4 939 40 4 817 37
otorinolarüngoloogiateenused 2931 0 2 607 146 2 066 118
oftalmoloogiateenused 3412 0 3 381 27 3 330 26
dermatoveneroloogiateenused 1997 142 1 891 49 1 713 44
psühhiaatriateenused 1926 0 2 035 0 2 217 0
taastusravi ja füsiaatriateenused 1107 0 1 292 0 1 372 0
günekoloogiateenused 4543 927 3 884 792 2 785 568
sisehaigused 5194 2923 4 941 5 187 4 519 4 755
KOKKU 25 901 1361 24 969 6242 22 819 5549
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
Taastusravi ja füsiaatria visiitide arv kasvab 2030. aastaks ca neljandiku võrra. Lisaks kasvab
ka psühhiaatria visiitide arv. Ülejäänud erialade puhul on näha pigem visiitide arvu vähenemist,
kõige enam väheneb günekoloogiateenuste visiitide arv. Sisehaiguste erialal nähakse samuti
ette visiitide arvu langust, 2017. aastaga võrreldes langeb visiitide arv 2020. aastaks ligikaudu
2,4% ning 2030. aastaks 10,4%. Vastuvõttude arv püsib 2030. aastal samas suurusjärgus
oftalmoloogias ning üldkirurgias, neist viimase alla on koondatud ka uroloogia ja ortopeedia
visiidid.
Päevaravi osutatakse Valga Haiglas vähemalt järgmistel erialadel:
üldkirurgia;
sisehaigused;
günekoloogia;
nina-kõrva-kurguhaigused.
Koostöös kõrgema etapi haiglatega võib üldkirurgia raames pakkuda päevaravi kohapeal ka
ortopeedia ja uroloogia eriala arstide poolt.
Tabel 17. AS Valga Haigla päevaravi vastuvõttude arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030
Eriala 2014 2020 2030
üldkirurgia 540 561 596
sisehaigused 43 43 44
otorinolarüngoloogia 150 151 153
günekoloogia 202 208 217
3 2014. aasta visiitide arv on järgnevate aastate visiitide arvust väiksem, kuna 2015. aastast lisati
tervishoiuteenuste hinnakirja teenuskood 3102 - õe triaaž erakorralise meditsiini osakonnas, mida
kajastatakse sisehaiguste real (vt ka tabel 5).
28
KOKKU 935 963 1009
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
Päevaravi vastuvõttude prognoosi kohaselt kasvab 2030. aastaks kõige enam üldkiruriga
vastuvõttude arv. Päevaravi vastuvõttude arv suureneb ka günekoloogia erialal. Seevastu
prognoositakse, et sisehaiguste ja otorinolarüngoloogia vastuvõttude arvu püsib samas
suurusjärgus.
Varasematele trendidele tuginedes prognoosib haigla järgnevateks aastateks uuringute arvu
mõningast kasvu, kuid siiski pole tehnoloogia arenguga kaasnevaid muutusi võimalik täielikult
ette planeerida.
Tabel 18. AS Valga Haigla uuringute/protseduuride arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030
Uuringud/diagnostika 2014 2020 2030
vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, HOLTER, EHHO) 4838 5080 5181
loode (kardiotokograafia) 1050 735 588
hingamiselundid (spirograafia, bronhodil. test) 530 371 364
muud (nt seoses kuulmise, nägemise, urodünaamikaga) 2023 1922 1883
Funktsionaaldiagnostika teenused kokku 8441 8108 8016
röntgen 9829 10320 10527
ultraheli 6818 7159 7302
kompuutertomograafilised uuringud 11 516 12 092 12 334
Radioloogiateenused kokku 28 163 29 571 30 163
gastroskoopiad 528 502 492
entero- ja koloskoopiad 122 116 104
muud endoskoopiad 18 17 15
Endoskoopiateenused kokku 668 635 611
kliinilise keemia uuringud 80 906 84 951 86 650
vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringud 27 688 26 304 23 673
hüübimissüsteemi uuringud 3790 3601 3240
immunohematoloogilised uuringud 5051 5304 5410
mikrobioloogilised uuringud 1424 1495 1525
immuunuuringud 10 509 11 034 11 255
geneetilised ja molekulaarbioloogilised uuringud 37 39 40
Laboriuuringud kokku 129 405 132 727 131 794
KOKKU 166 677 171 041 170 584
Allikas: AS Valga Haigla 2018
Vaatamata sellele, et piirkonna rahvastik tulevikus väheneb, siis seoses rahvastiku
vananemisega ja keskmise eluea tõusuga suureneb ilmselt krooniliste haiguste hulk ning
järelikult suureneb eeskätt kasvajaliste protsesside avastamise ja kardiovaskulaarhaigustega
29
seotud uuringute arv, sh kompuuteruuringud, sonograafilised uuringud, funktsionaal-
diagnostika, holtermonitooringud jms.
Magnetresonantstomograafia teenuste osutamiseks/kasutamiseks arvestatakse tulevikus
võimalusega pakkuda seda kas iseseisvalt või koostöös partneriga kohapealselt.
Tabel 19. AS Valga Haigla taastusravi protseduuride arv 2014 ja prognoos perioodiks 2020 – 2030
Protseduurid 2014 2020 2030
Taastusravi protseduure s.h. 17 611 16 910 17 104
massaaž 3113 3238 3394
ravikehakultuur 6988 7093 7338
elektriravi (diadünaamika, elektroforees) 493 592 617
ultraheli 626 652 683
valgusravi 29 11 9
laserravi 84 13 17
magnetravi 1203 879 782
inhalatsioonravi 33 10 7
soojusravi (savi, muda, parafiin) 2889 2572 2456
soolaravi 769 616 631
vesiravi 1384 900 803
tegevusteraapia 0 334 367
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
2014. aastaga võrreldes prognoositakse 2020. aastaks taastusravi protseduuridele ligikaudu
4% langust ning 2030. aastaks ligikaudu 3% langust. Varasemaga võrreldes prognoositakse
väikest kasvu elektriravi, massaaži ja ravikehakultuuri protseduuridele. Tulevikus hakkab
Valga Haigla ka tegevusteraapiat pakkuma ning selleks on planeeritud tööle võtta üks
tegevusterapeut.
Järgnevalt on toodud välja logopeedilise teenuse prognoos perioodiks 2020 – 2030.
Tabel 20. AS Valga Haigla logopeedilise teenuse maht 2017. aastal ja prognoos perioodiks 2020
– 2030
Logopeediline teenus 2017 2020 2030
Logopeediline teenus s.h. 565 650 678
kõrvakabinet 19 22 23
neuroloogia kabinet 12 14 14
pediaatria kabinet 393 452 472
taastusravi allüksus 141 162 169
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
30
2020. aastaks prognoositakse 15% logopeedilise teenuse kasvu ja 2030. aastaks 20% kasvu.
Seda eelkõige seetõttu, et juba praegu on logopeedilise teenuse nõudlus suurem.
31
5. Tervishoiutöötajate vajadus
AS Valga Haiglas on kas osalise või täiskoormusega 338 töötajat, neist diagnostika osakonnas
18, erakorralise meditsiini osakonnas 20, hambaravi osakonnas 7, hoolekande osakonnas 42,
kirurgiaosakonnas 24, operatsiooni-intensiivravi osakonnas 32, siseosakonnas 53, sünnitus-
osakonnas 20, taastusravi osakonnas 10, õendushoolduse osakonnas 21, üldosakonnas 36,
kiirabis 32, administratsioonis 10 ja köögis 13. 2018. aasta 1. aprilli seisuga töötas Valga
Haiglas keskmiselt täistööajaga 280 töötajat.
Tabel 21. AS Valga Haigla töötajate keskmine arv 2018. aasta seisuga ja prognoos aastateks
2020–2030
2018 2020 2030
Personal Keskmine Keskmine Keskmine
Töötajate arv täistööajaga täistööajaga täistööajaga
töötajate arv töötajate arv töötajate arv
Administratsioon 10 9 9 9
Köök 13 13 13 13
Üldosakond 36 32 32 32
Kirurgiaosakond 24 16,6 17,4 17,4
Arstid 13 5,6 5,6 5,6
Õed 7 7 7 7
Hooldajad 4 4 4,8 4,8
Siseosakond 53 36,5 36,9 37,4
Arstid 16 8,1 8,1 8,6
Õed 23 17,8 17,8 17,8
Hooldajad 11 10 10 10
Abiarstid 3 0,6 1 1
Günekoloogiaosakond 20 15,25 12 9,5
Arstid 8 5 2,5 2,5
Ämmaemandad 8 6,25 5,5 3
Hooldajad 4 4 4 4
Hoolekande osakond 42 41,5 50,3 50,8
Õed 1 0,5 0,5 1
Hooldajad 30 30 36,3 36,3
Abipersonal, sh sotsiaaltöötaja 11 11 13,5 13,5
Operatsiooni-
32 25,65 26,8 24,8
intensiivraviosakond
Arstid 6 4,9 4,9 4,9
Õed 18 12,75 13,1 13,1
Hooldajad 6 6 6,8 6,8
Autoklaavijad 2 2 2 0
Taastusraviosakond 10 8,1 11,3 11,8
Arstid 1 1 0,3 0,3
Õed 1 1 1 1
Füsioterapeudid 4 3,75 4,5 5
32
Psühholoogid 0 0 0,5 0,5
Logopeedid 2 0,5 1 1
Tegevusterapeut 0 0 1 1
Massöörid 2 1,85 2 2
Rehabilitatsioonikorralduse
0 0 1 1
spetsialist
Õendushoolduseosakond 21 17,85 17,6 19,9
Arstid 1 0,75 0,5 0,5
Õed 9 7,5 7,5 9,7
Hooldajad 11 9,6 9,6 9,7
EMO 20 16,5 20,1 20,1
Arstid 2 2 4,8 4,8
Õed 11 9,7 9,7 9,7
Hooldajad 4 4 4,8 4,8
Abiõed 3 0,8 0,8 0,8
Hambaravi 7 4,6 5 6
Arstid 3 1,8 2 3
Õed, assistent, hambatehnik 4 2,8 3 3
Kiirabi 32 29,9 41,4 41,4
Õed 21 19 27 27
Kiirabitehnikud 11 10,9 14,4 14,4
Diagnostika osakond 18 14,15 15,1 15,1
Arstid 4 2,3 2,5 2,5
Laborandid, bioanalüütikud,
14 11,85 12,6 12,6
röntgentehnikud
KOKKU 338 280,6 307,9 308,2
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
Tulevikus haigla olulist personali vähenemist ette ei näe. Personali suurenemist nähakse ette
kiirabi- ja hoolekandeteenuste osutamiseks. Günekoloogiaosakonnas personali arv väheneb,
kuna Valga haigla nõukogu 10. aprilli otsusega suletakse alates 2018. aasta 1. juulist haigla
sünnitusosakond. Üldjoontes väheneb arstide arv ning suureneb spetsialistide ja
õendustöötajate hulk.
Tabel 22. AS Valga Haigla täiskoormusel töötavate ambulatoorne arstide vajadus 2020 – 2030
Täiskoormusel töötavate arstide vajadus
2014 2020 2030
üldkirurgiateenused 1,0 1,0 1,0
otorinolarüngoloogiateenused 0,6 0,6 0,4
oftalmoloogiateenused 0,7 0,7 0,7
dermatoveneroloogiateenused 0,4 0,4 0,4
psühhiaatriateenused 0,4 0,4 0,5
taastusravi ja füsiaatriateenused 0,2 0,3 0,3
günekoloogiateenused 1,0 0,8 0,6
sisehaigused 1,1 1,0 1,0
33
KOKKU 5,5 5,3 4,8
Allikas: AS Valga Haigla 2018.
Vananev personal on jätkuvalt probleemiks tervishoiu valdkonnas. Praegu on haigla
põhipersonaliga kaetud, probleemiks eelpensionieas arstkond. Käesoleval hetkel ei rahulda
riiklik koolitustellimus arstide tegelikku vajadust, lisaks on täiendavaks mõjuriks noorte arstide
väljaränne. Õendusala erialade arengukava kohaselt on oodata õenduspersonali osakaalu
kasvu, mille allikaks on ambulatoorsete ja iseseisvate õendusabi tervishoiuteenuste mahu
suurenemine. Lisaks annab õendusabi teenuste kasvule tõuke ka vananev elanikkond. Samuti
suureneb õdede roll tervise edendamisel ning haiguste ennetamisel.
Valga Haigla seisab samuti silmitsi vananeva personali probleemiga. Arstide keskmine vanus
on 53,5 eluaastat, õdede keskmine vanus 46,8 eluaastat ning hooldajate keskmine vanus 50,3
eluaastat. Muu personali keskmine vanus on 48,2 eluaastat. Töötajate keskmine vanus kokku
on 48,9 eluaastat.
Töötajate keskmine vanus
53,5
50,3
48,2
46,8
Arstid Õed Hooldajad Muu personal
Joonis 4. AS Valga Haigla töötajate keskmine vanus 2018. aastal (Allikas: AS Valga Haigla 2018)
Uute eriarstide leidmine Valga Haiglasse kui võrgustunud haiglasse toimub koostöös SA Tartu
Ülikooli Kliinikumiga ning haiglas praktikal viibivate noorarstide seast. Valga Haigla on
praktikabaasiks näiteks Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Tallinna Tervishoiu
Kõrgkoolile ja Valgamaa Kutseõppekeskusele. Personali värbamisel lähtutakse vajadusest
täiendada personali nõutava ettevalmistuse ja omadustega töötajatega. Esmalt antakse
vabanevatest töökohadest teada haigla enda töötajatele ja võimaluse korral haigla edutab
neid. Lisaks on võimalik värvata töötajaid töötaja praktika järgselt praktikatulemuste põhjal.
34
Uusi õendustöötajaid leitakse koostöös tervishoiu kõrgkoolidega õppepraktikale suunatud
inimeste hulgast.
Töötaja sobivuse hindamist teostab otsene juht ning see põhineb eelkõige töötajate
töötulemuste, tegevuse (käitumise) ning potentsiaali (oskuste, võimete ja omaduste)
hindamisel.
Haigla peab tööalase koolituse eesmärgiks saavutada töötajate teadmiste ja oskuste kõrgeim
tase kõiges, millega eesmärkide täitmiseks tegeldakse. Osakonna juhtide ülesanne on
töötajate arengu planeerimine, arengueesmärkide seadmine, arenguprotsessi jälgimine,
tulemuste hindamine ja analüüsimine.
35
6. Struktuuriüksuste loend
6.1. Meditsiinilised struktuurid
1. Hambaravi
2. Hoolekande osakond
•sh hoolekanne ja erihoolekanne
3. Kiirabi
•Tõrva ja Valga kiirabi
4. Kiruriga osakond
•statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi
•LOR
5. Operatsiooni-intensiivraviosakond
•sterilisatsioon, operatsioonid, intensiivravi
6. Siseosakond
•statsionaarne ja ambulatoorne ravi
•sh kooliõed, psühhiaater
7. Günekoloogiaosakond
•statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi
8. Taastusravi osakond
•sh logopeed, psühholoog
9. Õendushoolduse osakond
•statsionaarne ravi, koduõendus
10. Diagnostika osakond
•sh labor, radioloogia, endoskoopia, ultraheli
11. EMO
36
6.2. Tugiteenused
1. Administratsioon
•sh nõukogu, juhtkond, raamatupidamine
2. Üldosakond
•sh IT, koristajad, remonditöölised, perenaine, valvurid, autojuht, registratuuri töötajad
3. Köök
37
7. Juhtimine
2016. aastal muutus kliinikumi tütarettevõtteks Valga Haigla. Eelnevast tulenevalt on Valga
Haigla ASi omanikud SA Tartu Ülikooli Kliinikum (51%) ja Valga Linnavalitsus (49%).
Organisatsiooni juhtivad organid on üheliikmeline juhatus ja kuueliikmeline nõukogu. AS Valga
Haigla juhatusse kuulub Marek Seer.
Haigla nõukogu on 6-liikmeline ja nõukogusse kuuluvad järgmised inimesed:
Mart Einasto – nõukogu esimees
Ago Kõrgvee – nõukogu liige
Rein Kermes – nõukogu liige
Margus Lepik – nõukogu liige
Külliki Siilak – nõukogu liige
Külli Laugesaar – nõukogu liige
Oma tegevuses juhindub AS Valga Haigla põhikirjast, Tervishoiuteenuste korraldamise
seadusest, Ravikindlustuse seadusest, Võlaõigusseadusest, Töölepingu seadusest ja kõigist
tervishoidu reguleerivatest määrustest ja Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
38
Joonis 3. AS Valga Haigla funktsionaalne struktuur (Allikas: Valga Haigla)
39
8. Arengukava koostamise alused
AS Valga Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamise aluseks on võetud järgmised
allikad:
1. Arstide erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 159 28. detsembrist 2001. a.
2. AS Valga Haigla personalipoliitika, 2016, 2 lk.
3. Eesti Haigekassa arengukava 2014-2017, Eesti Haigekassa, 23 lk.
4. Eesti Haigekassa statistika, 28.03.2018
5. Eesti Statistikaameti andmebaas, 01.03.2018.
6. Haiglavõrgu arengukava. Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 2. aprillist 2003. a.
7. Esmatasandi tervisekeskuse arengukava. Valga tervisekeskus, 2015, 45 lk.
8. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osutamise prognoos.
9. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Riigikogu seadus nr 284 9. maist 2011. a.
10. Õendusala erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 99 5. augustist 2002. a.
40
Kokkuvõte
Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Valga Haigla hetkeolukorrast ning
võimalikest arengusuundadest perioodil 2018–2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse
arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Valga Haigla hoone arendustegevused.
AS Valga Haigla teeninduspiirkonnaks on Valga maakond rahvaarvuga 30 084 inimest (2017.
aasta 1. jaanuari seisuga). Elanike üldarv on küll langustrendis, kuid 65+ aastaste inimeste
osakaal näitab kasvutrendi.
AS Valga Haigla pakub nii piirkondliku kui ka regionaalse tähtsusega teenuseid. Teenuste
mahud on kooskõlas Eesti tervishoiuvaldkonna arengusuundadega, mille kohaselt
statsionaarse ravi mahud vähenevad ning ambulatoorse ravi olulisus kasvab.
Ravitegevuse mahtude prognoosimisel võeti arvesse tervishoiupoliitika arengusuundi,
vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste
osutamist reguleerivaid õigusakte ning erialade arengukavasid.
Personali osas on suurimaks probleemiks vananev töötajaskond. Sellest tulenevalt
tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsessi arendamise ja personali motiveerituse
tagamisega.
Koostajad:
AS Valga Haigla
Civitta Eesti AS
41